23.7.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/1

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Finants- ja majanduskriisi mõju tööhõive jaotumisele tootmissektorite vahel, rõhuasetusega VKEdel”

(ettevalmistav arvamus)

2011/C 218/01

Raportöör: Antonello PEZZINI

Kaasraportöör: Karel HAVLÍČEK

Ungari Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Péter Györkös palus 15. novembril 2010 tulevase Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Ungari nimel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus teemal:

„Finants- ja majanduskriisi mõju tööhõive jaotumisele tootmissektorite vahel, rõhuasetusega VKEdel”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) võttis arvamuse vastu 4. aprillil 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 471. istungjärgul 4.–5. mail 2011 (4. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 153, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 11.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee hindab väga, et eesistujariik Ungari pühendab tähelepanu teemale, mis on ülioluline organiseeritud kodanikuühiskonna jaoks, kus praegune majandus- ja finantskriis kajastub tööhõives ja selle jaotumises tootmissektorite vahel, ning et eesistujariik paneb erilist rõhku väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

1.2   Lisaks tuletab komitee meelde, et tal on korduvalt avanenud võimalus avaldada arvamust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleemide kohta, kes koos avaliku sektori ja sotsiaalmajandusega moodustavad Euroopa majanduse ja tööhõive ühendava struktuuri.

1.3   Isegi kui VKEd on tihtipeale paindlikumalt ja uuenduslike lahendustega reageerinud, on nad ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju tõttu siiski palju kannatanud.

1.4   Komitee on seisukohal, et Euroopa Liit saaks lisaks põhimõttelistele kinnitustele VKEde toetamiseks rohkem ära teha. Nüüd on kindlasti vaja sidusat, kooskõlastatud ning prioriteetidele suunatud ELi tegevusprogrammi, mis toetaks töötingimuste parandamist siseturul ja mille eesmärk on ka VKEde rahvusvahelistumine.

1.4.1   Komitee jaoks on prioriteetsed järgmised meetmed: uute ettevõtjate, eelkõige naiste potentsiaali edasi arendamine, noorte tööhõive ja põhieesmärgi – noorte liikuvuse toetamine.

1.4.2   Komitee soovitab korraldada korrapäraselt iga-aastast VKEde konverentsi, mis oleks suunatud ülevaate loomisele VKEde olukorrast Euroopas eelkõige tööhõive vallas. See eeskuju andev konverents peaks kokku tooma liikmesriikide ja Euroopa kutseorganisatsioonid ja kõik ELi institutsioonid.

1.5   Eelkõige palub komitee võtta viivitamata kasutusele tegevuskava, et tagada uute innovatiivsete ettevõtjate arenguks ja olemasolevate VKEde toetuseks vajalikud tingimused, anda panus uute töökohtade loomisse, mis on vajalik kriisist väljumiseks ja kestliku majanduskasvu taaskäivitamiseks. Meetmed peaksid olema kavandatud Euroopa, riigi ja piirkondlikul tasandil ning hõlmama nii äri- ja mittetulundusühinguid kui ka sotsiaalmajandusettevõtjaid. Lisaks tegevuskavale tuleks luua tingimused töötute ja noorte koolitamiseks, abistamaks neid uue töökoha leidmisel.

1.5.1   EL võiks kooskõlas liikmesriikidega toetada lähenemispiirkondades VKEde toetuseks mõeldud struktuurifondide kasutust.

1.6   Komitee arvates tuleks kiirendada VKEde rahvusvahelistumist, sest see parandaks VKEde juurdepääsu uutele turgudele ja suurendaks seeläbi nende võimet luua töökohti.

1.6.1   Enne uutele turgudele juurdepääsu tuleks sõlmida tugevad kaubanduskokkulepped, milles sätestataks lihtne menetlus, mida VKEd saaksid kohe kasutada.

1.7   Komitee peab oluliseks ettevõtluskultuuri ja algatusvõime edendamist keskkonnas, mis toetab ettevõtjaid, arvestab tururiske ning väärtustab inimkapitali.

1.8   Eriti praeguse kriisi ajal tuleb toetada koolitust, teadmiste edastamist, kvalifikatsioonide ülekandmist, uusi töömeetodeid ning muutustele avatud suhtumist, et tagada töökohtade säilimine ja tõsta töötajate väärtust ettevõtjate tugevdajatena.

1.9   Komitee rõhutab, kui olulised on sotsiaalsete ja keskkonnanõuete osas riigihanked kohalike ettevõtjate ja tööhõive püsimist toetava vahendina. Kriisi ajal, kui kaalul on paljud töökohad, peaks olema kohustus järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”. Riigihangete õige, vastutustundlik ja arukas kasutamine peaks ergutama avatud konkurentsi ja innovatsiooni.

1.10   Komitee on seisukohal, et VKEde klastrite ja valdkondlike rühmade arengut tuleb soodustada. Lepingute ning teadmiste jagamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel võib võrgustike süsteemide abil ergutada uuenduste, sh valdkondlike uuenduste elluviimist.

1.11   Komitee soovitab valdkondlikke juhtalgatusi tehnilisest, tööhõive-, investeerimis- ja inimressursside väärtustamise alasest küljest paremini kooskõlastada, et nendest algatustest saadav kasu oleks maksimaalne.

1.12   Komitee peab vajalikuks tunnistada uute finantsmehhanismide kavandamise vajadust. Komitee on seisukohal, et VKEde rahalised probleemid ja muud kriisitegurid on jäänud teravalt päevakorda, sest ei ole suudetud arendada uusi meetmeid, nt tõhustades selliseid algatusi nagu Jeremie, Jaspers ja Jessica.

1.13   Komitee arvates peaks Euroopa Komisjon liikmesriikidele eeskuju näidates kiirendama kehtivate õigusaktide kohasuse kontrolli, et vähendada õigusaktide kumulatiivset mõju, vorminõudeid ja kulusid.

1.14   Komitee arvates tuleks uusi seadusandlikke ettepanekuid ELi ja riikide tegevuse mõju hinnangute abil ennetavalt analüüsida, et hinnata nende mõju konkurentsivõimele.

1.15   Komitee palub komisjonil jätkata ja suurendada oma tegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja keskkonnasäästliku majanduse edendamise valdkonnas, mis on uute ja paremate töökohtade allikas.

1.16   Komitee on seisukohal, et rahvusvaheliste, sh valdkondlike võrgustike levimise soodustamine tooks kasu loovuse ja innovatsiooni peamistele elluviijatele. Seoses sellega soovitab komitee, et Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ülesandeks ei oleks mitte ainult üldise, vaid ka konkreetse sektori kohta teabe ja nõu andmine ning et see võtaks enda kanda ühtse teeninduspunkti haldusfunktsiooni.

1.17   Komitee palub kiirendada VKEde põhikirja vastuvõtmist ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist liikmesriikides, mille kohta on komitee juba arvamust avaldanud.

2.   Sissejuhatus

2.1   Ajavahemikul 2002–2008 täheldatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) areng peatus järsult, tuues 2009.–2010. aastal kaasa hinnanguliselt 3,25 miljoni töökoha kadumise (1).

2.2   2010. aastal oli ELis töötuse määr 9,6 %, mis oli veelgi kõrgem avalikus, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris. Mõningane areng toimus jaemüügisektoris ja töötlevas tööstuses, kuid olukord on endiselt keeruline 15–24aastaste noorte tööturul, kus töötuse määr on umbes 21 %, mis on kõrgem kui kriisi alguses.

2.2.1   Teisest küljest on majanduskriis ja sellised tegurid nagu üleilmastumine, tehnoloogiline areng, elanikkonna vananemine ning järkjärguline üleminek vähese süsinikdioksiidi- ja tahkete osakeste heitega majandusele andnud tugeva tõuke kiireteks muutusteks tööturul nõutavate kvalifikatsioonide ja oskuste osas ning kiiresti suureneb ka uute elukutsete osakaal.

2.3   Sektorite tasandil näib, et majanduslangus on kiirendanud praegust suundumust, et esma- ja põhitöötlemisega seotud töökohti kantakse üle teenindussektorisse. Prognooside kohaselt vähenevad oluliselt töökohad primaarsektoris ja põllumajanduses, nagu kaovad ajavahemikul 2010–2020 töökohad ka töötlevas tööstuses ja tootmissektoris. Samal ajal suureneb prognooside kohaselt töökohtade arv teenindussektoris, eriti ettevõtlus- ja äriteeninduses. Samuti kasvab töökohtade arv turustus-, transpordi-, majutus-, toitlustus-, turismi-, tervishoiu-, koolitus- ja julgeolekusektoris.

2.4   Ametialaste nõudmiste osas võib täheldada, et 2020. aastani peaks süvenema ja laienema järgmiste kesk- ja kõrgema astme spetsialistide osakaalu (40 %) suurenemise trend: juhtivtöötajad, spetsialistid ja tehniline personal, kes esindavad nn teadmiste- ja oskuste mahukaid elukutseid.

2.4.1   Kõige suuremat langust prognoositakse madala kvalifikatsiooniga või vähem kvalifitseeritud töötajate osakaalu puhul. On täheldatud, et investeerimistooteid tootvates sektorites võib üldine majanduskriis tööhõivet rohkem mõjutada, sest üldise majanduskriisi tingimustes on teadmised eriti olulised, arvestades et selliseid sektoreid seostatakse eriteadmistega.

2.5   Komitee on korduvalt meelde tuletanud (2), et „väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsust Euroopa Liidu majanduses on kõik tunnustanud”, ning kinnitanud (3), et „kuna majandustulemused, innovatsioon ja tööhõive sõltuvad üha rohkem VKEdest, tuleb kesksele kohale seada ettevõtluse soodustamine noorte seas.”

2.6   ELis on rohkem kui 20 miljonit sõltumatut ettevõtjat: neist rohkem kui 99 % on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kus töötab vähem kui 250 töötajat. Neist suurem osa (92 %) on mikroettevõtjad, kus on vähem kui 10 töötajat. Lisaks moodustab tööhõive VKEdes rohkem kui 67 % ELi tööhõivest (4). Paljud VKEd suutsid kriisist väljuda üksnes tänu oma töötajate paindlikkusele.

2.7   Tuleks siiski meeles pidada, et mitmesugused takistused, nagu

—	ettevõtluse arenguks ebasobiv keskkond;

—	krediidile juurdepääsu raskused;

—	rahvusvahelistumise ja turule juurdepääsuga seotud raskused;

—	ebapiisav teadmiste või haldussuutlikkuse vool;

—	ebapiisav intellektuaalomandi kaitse

pidurdavad uue ettevõtluskultuuri teket, loovust ja innovatiivsete VKEde kiiret arengut ning takistavad täieliku tööhõive poliitika järgimist.

2.8   2009. aastal oli töökohti vähendanud suurettevõtjate arv kaks korda suurem kui väikeettevõtjate ja kolm korda suurem kui mikroettevõtjate puhul. Need arvud kinnitavad kahe viimati mainitud ettevõtjate tüübi võimet stabiliseerida majandustsükleid.

2.9   Suundumusi ELi tööturul iseloomustavad jätkuvalt suured erinevused riikide vahel ja vastuvõetamatult kõrge noorte töötuse määr: kuigi on tõsi, et Euroopa keskmine töötuse määr võib kahe aasta vältel, 2010–2011. aastal ulatuda üle kriitilise 10 % piiri, on palju suurem probleem tööhõive jaotumine tootmissektorite, territooriumide ning eriti vanuserühmade vahel.

2.9.1   Viimane aruanne „Tööhõive Euroopas 2010” näitab, et kriisi ohvrid on peamiselt noored, kuivõrd mõnes liikmesriigis on 15–24aastaste seas töötuse määr 30 % või isegi kõrgem.

2.10   Analüüsist, milles vaadeldakse suundumusi Euroopa tööhõive jaotumises eri sektorite vahel (5) ja milles on kasutatud liigitust vanuse, soo ja ettevõtja tüübi alusel, selgub, et:

—	üldine tööhõive määr on 27-liikmelises ELis (6) tõusnud 62,2 %-lt 2000. aastal 64,6 %-le 2009. aastal;

—	samal perioodil on noorte tööhõive määr (7) langenud 37,5 %-lt 35,2 %-le;

—	üldine naiste tööhõive määr on tõusnud 53,7 %-lt 58,6 %-le ja noorte tööhõive määr on langenud 34,1 %-lt 33,1 %-le;

—	27-liikmelise ELi tööstussektoris on tööhõive määr langenud 26,8 %-lt 2000. aastal 24,1 %-le 2009. aastal;

—	tööhõive määr teenindussektoris on tõusnud 65,9 %-lt 2000. aastal 70,4 %-le 2009. aastal;

—	põllumajanduses langes tööhõive määr 7,3 %-lt 2000. aastal 5,6 %-le 2009. aastal.

2.11   15-liikmelise ELi kohta näitavad andmed veidi paremat olukorda nii üldise tööhõive määra (63,4–65,9 %) kui ka naiste tööhõive määra (54,1–59,9 %) osas.

2.12   Mõlemast soost noortele oskuste ja uute kvalifikatsioonide andmine on ELi programmi „Noorte liikuvus” eesmärk, kuigi see näib probleemi olulisuse taustal piiratud ja seda tuleb uute tegevusalade ja uute ettevõtjate loomiseks integreerida teistesse algatustesse.

2.13   Komitee on tööstuse muutuste nõuandekomisjoni kaudu avaldanud arvamust mõju kohta, mida kriis on avaldanud tööhõivele nii töötlevas tööstuses, auto-, tekstiili-, metalli- ja lennundustööstuses, kultuuri- ja loomemajanduses, laevaehitussektoris, söe- ja terase-, kodumasinate ja muude seadmete tööstuses, metsatööstuses kui ka teenindussektoris.

2.14   VKEd on suurte ettevõtjate kõrval märkimisväärselt esindatud kõigis sektorites, näiteks töötlevas tööstuses (Euroopa 2 376 000 ettevõtjast on 2 357 000 VKEd), ehitussektoris (2 916 000 ettevõtjast 2 914 000 VKEd) või hulgi- ja jaemüügisektoris, autode ja mootorrataste remondi sektoris ning tarbekaupade sektoris (kokku 6 497 000 ettevõtjast 6 491 000 VKEd), rääkimata nende esindatusest kinnisvara-, toitlustus-, majutus- ja transpordisektoris.

2.15   Komitee rõhutab tõsiasja, et suured, keskmise suurusega ja väikesed ettevõtjad täiendavad üksteist täielikult, mis väljendub tihti allhangete kvaliteedis ja tõhususes ning innovatiivsete tütarettevõtete loomises.

2.16   Võimalus luua uusi töökohti, mis oleksid ka vahend kriisi vastu võitlemiseks ning kestliku ja konkurentsivõimelise majanduskasvu ergutamiseks avaliku ja erasektori ning sotsiaalmajanduse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaudu, on seotud eelkõige mõne teenustesektoriga (8):

—	teadus- ja arendustegevusega tegelevad tütarettevõtted;

—	IT-sektor ja sellega seotud tegevused;

—	kinnisvarahooldus ja renoveerimine;

—	finantsvahenduse kõrvaltegevused;

—	majutus- ja toitlustussektor;

—	turismi- ja kultuurisektor;

—	posti-, telekommunikatsiooni- ja transpordisektor;

—	elektri-, gaasi- ja veetarne sektor;

—	juhtivate turgude algatuses kavandatud sektorid: e-tervishoiu teenused, säästev ehitamine, arukas tekstiilitootmine, mahetooted, ringlussevõtt, taastuvenergia ja keskkonnasäästlik majandus.

2.17   Kui vaadata VKEde panust ELi lisaväärtusesse ja tööhõivesse ning selle panuse territoriaalset jaotumist ajavahemikul 2002–2007, siis võib öelda, et kui tööhõives ei olnud suuri erinevusi, siis VKEde panus lisaväärtusesse oli 12-liikmelise ja 15-liikmelise ELi puhul väga erinev, kusjuures VKEde ja suurte ettevõtjate tööviljakus erineb uutes liikmesriikides rohkem kui vanades liikmesriikides.

2.18   Lisaks uute töökohtade loomisele annavad VKEd ulatusliku panuse majanduse dünaamilisusesse ja innovatiivsesse toimimisse, mis on tänu ideede ja avastuste ülekandmisele ja turustamisele oluline vahend teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste muutmisel praktilisteks rakendusteks. Seejuures tuleb märkida, et põhimõttes „kõigepealt mõtle väikestele” ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” toetatavaid uusi lähenemisviise ei ole Euroopas, kuid eelkõige piirkondlikul ja riigi tasandil veel täielikult rakendatud.

2.19   Komitee arvates tuleb tugevdada VKEde suure arenemisvõimega innovatiivsete rühmade (klastrite) kui innovatsiooni algatajate arengut, kasutades selleks võrgusüsteeme, mis võimaldavad kiiresti turule tuua kvaliteetseid ja kasutajasõbralikke tooteid.

2.20   VKEde arengu ja konkurentsivõime tugevdamise aluseks on VKEde rahvusvahelistumise toetamine ülemaailmsetel turgudel ning nende potentsiaali tugevdamine siseturul, tagades selleks võrdsed konkurentsi- ja töötingimused.

2.21   VKEd panustavad riigi sisemajanduse koguprodukti keskmiselt rohkem kui 50 % ulatuses, kuid nende osakaal ekspordis EList väljapoole on keskmiselt ainult 30 %, kuigi nende panus sisaldub sageli ülemaailmsetes väärtusahelates.

2.22   Teisest küljest on hädavajalik lihtsam juurdepääs krediidile: EL on kriisi ajal toetanud valitsusi, finantsasutusi ja suuri ettevõtjaid, kuid samal ajal on kohalikul tasandil VKEde ning tootliku ja püsiva tööhõive loomise toetamiseks tehtud vähe kui üldse midagi. Tuleks tõhustada selliseid algatusi nagu Jeremie, Jessica ja Jaspers.

2.23   Komitee leiab, et ELi liikmesriikide valitsustel tuleks sihikindlalt toetada

—	ettevõtlust ergutavaid riiklikke ja piirkondlikke programme;

—	väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegusana hoidmise vahendeid;

—	arukate toodete ja teenuste seotud uute tegevusvaldkondade arengut;

—	bürokraatia vähendamist;

—	töötute ja noorte koolitamist, et abistada neid uue töökoha leidmisel;

—	töötajate oskuste pidevat täiendamist ja elukestvat õpet;

—	sotsiaaldialoogi;

—	paremat juurdepääsu ühenduse programmidele, pöörates erilist tähelepanu VKEde rahastamisele;

—	võitlust maksudest kõrvalehoidmise ja mitteametliku tööga;

—	halduskoormuse vähendamist ja lihtsustamist, toetades ühtseid teeninduspunkte ja valdkondlikke võrgustikke.

2.24   Komitee soovitab eelkõige kiirendada käimasolevat läbivaatamist, et lihtsustada juurdepääsu ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammidele.

2.25   Turul püsivate töökohtade edendamise, ettevõtluse arendamise ning innovatsiooni ja kestliku majanduskasvuga seoses tekkivate probleemidega tegelemiseks on vaja dünaamilisi meetmeid, mis oleksid selgete ja läbipaistvate tingimustega kohased ettevõtete loomise, kasvu ja turult lahkumise käsitlemiseks ning toetamiseks.

3.   Märkused

3.1   Käesolev ettevalmistav arvamus teemal „Finants- ja majanduskriisi mõju tööhõive jaotumisele tootmissektorite vahel, rõhuasetusega VKEdel” koostati eesistujariigi Ungari taotlusel.

3.2   Komitee leiab, et kui soovitakse kriisist väljuda ja olla üleilmastumisel juhtival kohal, on kohe vaja sidusat ja kooskõlastatud ELi programmi, mis oleks suunatud prioriteetidele ja ei jääks ainult sõnade tasandile, oleks tõhus töötingimuste parandamise toetamiseks nii siseturul kui ka maailmaturgudel, toetaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsiooni, annaks tõuke ettevõtlusele, oleks kohane uute suundade kindlaksmääramiseks ning personali koolitamiseks ja oskuste täiendamiseks ning võimaldaks tegeleda tööturu uute probleemidega.

3.3   Selleks et täielikult tagada VKEde positiivne mõju tööhõivele, ka üleilmastumise uues raamistikus ning hoolimata praegusest rahvusvahelisest kriisist tööstusriikides, peavad VKEd olema võimelised konkureerima võrdsetel alustel, sh järgmistel tingimustel:

—	võetakse kasutusele tegevuskava, et luua vajalikud tingimused, mis võimaldaksid VKEdel anda täieliku panuse töökohtade loomisse;

—	arendatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning võrgustike, teenuste ja tootmisklastreid ning tehnoloogiaparke (9);

—	tagatakse juurdepääs välisturgudele, finantsvahenditele, tugevdatud maksetagatistele ja rahvusvaheliste tehingute garantiidele;

—	luuakse majanduse arukad tugistruktuurid (10), mille puhul kehtib Euroopa turgude ja välisturgude avamise vahel täieliku vastastikkuse põhimõte;

—	järgitakse sotsiaal- ja keskkonnastandardeid ning austatakse tööstus- ja intellektuaalomandit;

—	võetakse meetmeid krediidile juurdepääsu puudutava teabe erinevuse vastu, tagades nii kohased krediidi- ja laenupakkumised ning osalemise riskikapitalis;

—	luuakse elukestva õppe struktuurid nii ettevõtluse ja ettevõttejuhtimise arenguks kui ka kvalifitseeritud töötajate tagamiseks sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud turvalise paindlikkuse raamistikus;

—	Euroopa ja riigi tasandil peetakse sotsiaaldialoogi, milles tunnistatakse VKEde eripära ning tagatakse neile kohane esindatus ELi tasandil, ja ka dialoogi, mis võimaldaks kõikidel sotsiaalpartneritel kohasel viisil kriisi mõjuga toime tulla;

—	võideldakse mitteametliku majandusega ja tõhustatakse riigiabi osas konkurentsipoliitikat.

3.4   Komitee leiab, et tuleb ratsionaliseerida ja kergendada ettevõtete loomist puudutavat haldus- ja regulatiivkoormust, eelkõige liikmesriikide tasandil, et tagada olemasolevatele ettevõtjatele võimalus saada oma arengus kasu tehnoloogilistest ja ärilistest võimalustest ning et uued VKEd oleksid võimelised looma uusi töökohti, rakendades niiviisi täielikult ja konkreetselt põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ja Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”.

3.4.1   Lisaks sellele tuleb vastu võtta Euroopa VKEde põhikiri ja uurida Euroopa ühistut selle levitamiseks.

3.5   VKEde rahvusvahelistumise protsessi tuleb lihtsustada, suurendades ettevõtjate osalust teadusalases partnerluses ning tagades juurdepääsu välisturgudele.

3.5.1   Seda eesmärki järgitakse ka strateegia abil, mis lihtsustab rahvusvaheliste võrgustike loomist loome- ja innovatsioonivaldkonna põhiliste tegijate vahel, kelleks on juhtiv- ja teadustöötajad, vabade elukutsete esindajad, et soodustada vabade elukutsete koostoimet ja parandada nende rahvusvahelistumist.

3.6   Lisaks tuleb levitada ettevõtluskultuuri ning tugevdada ettevõtlikkust ja naisettevõtlust, arendades vajalikke strateegilisi ja juhtimisalaseid oskuseid ja tõhustades koolitust.

3.6.1   Lisaks tuleks võtta kasutusele tegevuskava, milles avaldataks kaks korda aastas statistika Euroopa VKEde majanduslike ja sotsiaalsete näitajate kohta.

3.7   Juhtiv- ja teiste töötajate elukestev õpe peab tagama kvalifitseeritud ja ajakohased inimressursid, lähtudes soolist võrdõiguslikkust soodustavast raamistikust. Komitee kutsub üles võtma prioriteetseid meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, millega mitmekordistatakse võimalusi töö käigus toimuvaks väljaõppeks, kvaliteetseks tööpraktikaks, sponsorluseks ülikoolilõpetanutele, pidades eriti silmas teadusvaldkonda, ning korraldama kampaania, et väärtustada tööd tööstussektoris ja töötlevas tööstuses ning ettevõtlikkust, eelkõige naiste puhul.

3.8   Komitee on veendunud, et tuleb arendada innovatsiooni kasutamise suutlikkust: tuleb tugevdada oskuste ja teadmiste alaseid võrgustikke ja edendada uue põlvkonna tööstusklastreid ning infrastruktuure tehnosiirde ja töötajate liikuvuse jaoks tööstuse, teaduskeskuste ja ülikoolide vahel, sh Euroopa Tehnoloogiainstituudi raames, millesse tuleb kaasata ka VKEd.

3.9   Komitee arvates tuleks valdkondlike juhtalgatuste väljatöötamist tehnoloogilistest, investeerimisalastest ning inimressursside koolitamise ja väärtustamise aspektidest paremini kooskõlastada.

3.10   Kriis mõjutas Euroopa tööturgu oluliselt ning seetõttu tuleb töötajatel ja ettevõtjatel olla nii oskuste kui ka asjakohase toetuse poolest valmis muutuva olukorraga kohanemiseks. „Kriis on hävitanud senised edusammud, mistõttu on meil hädasti vaja tööturge reformida ning tagada, et oskused vastavad nõudlusele ja et töötingimused sobivad loodavate töökohtadega” (11).

---

(1)  2010. aasta aruanne „European SMEs under pressure” („Euroopa VKEd surve all)”.

(2)  Vt komitee arvamus teemal „Erinevad poliitilised meetmed lisaks asjakohasele rahastamisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate majanduskasvu ja arengu edendamiseks”, ELT C 27, 3.2.2009, lk 7; komitee arvamus teemal „VKEde toetamine maailmaturu muutustega kohanemisel”, ELT C 255, 22.9.2010, lk 24 ja komitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kõigepealt mõtle väikestele”. Euroopa väikeettevõtlusalgatus„Small Business Act””, ELT C 182, 4.8.2009, lk 30.

(3)  Vt komitee arvamus teemal „Lissaboni strateegia pärast 2010. aastat”, ELT C 128, 18.5.2010, lk 3.

(4)  Allikas: Eurostat.

(5)  Eurostat, „Tööturu näitajad / Euroopa Liit 27”, 2010.

(6)  Eurostati klassifikaator, 15–24aastaste vanuserühm.

(7)  Eurostati klassifikaator, 15–24aastaste vanuserühm.

(8)  Vt Hartmut Schrör, „Enterprise Births, Survivals and Deaths – Employment effects” (Ettevõtete sünd, püsimajäämine ja surm – mõjud tööhõivele). Eurostat, Statistics in Focus, 44/2008.

(9)  Vt komitee arvamus teemal „Euroopa tööstuspiirkonnad ja uued teadmiste võrgustikud”, ELT C 255, 14.10.2005, lk 1; komitee arvamus teemal „Tehnoloogiaparkide roll Euroopa Liidu uute liikmesriikide tööstuse muutustes”, ELT C 65, 17.3.2006, lk 51 ja komitee arvamus teemal „Tööstuse muutused, territoriaalne areng ja äriühingute vastutus”, ELT C 175, 28.7.2009, lk 63.

(10)  Vt turulepääsu andmebaasi (MADB) lihtsustatud juurdepääs ja struktuurid.

(11)  Vt tööhõivevoliniku László Andori 23. novembri 2010. aasta pressiteade IP/10/1541.

---