3.5.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 132/108

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta”

KOM(2010) 726 lõplik

2011/C 132/21

Pearaportöör: Edgardo Maria IOZIA

22. detsembril 2010 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikele 2 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta”

KOM(2010) 726 lõplik.

Komitee juhatus tegi 18. jaanuaril 2011 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust (kodukorra artikkel 59) määras komitee täiskogu 470. istungjärgul 15.–16. märtsil 2011 (16. märtsi istungil) pearaportööriks Edgardo Maria IOZIA ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 150 ja erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

1.1

toetab ja kiidab komisjoni kavandatavat määrust, millega toetatakse meetmeid energia hulgimüügituruga manipuleerimise vastu võitlemiseks ja nende läbipaistvamaks muutmiseks. Kavandatud õigusakt põhineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteelt (CESR) ning elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühmalt (ERGEG) tellitud ühisuuringul, milles rõhutati mõningaid gaasi ja elektrienergia hulgimüügituru valdkonna regulatiivseid puudusi;

1.2

toetab seda, et vahendiks on valitud määrus. Valiku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 194. Seda valikut võib toetada, kuna täidetakse nõue, et eeskirjad peavad olema täielikult ühtlustatud, ja kuna Lissaboni lepinguga lisatud uue artikli sätted on suure tähtsusega energiavaldkonnas üldisemalt ja eelkõige siseturu arendamisel, nagu on sätestatud punktis 2;

1.3

toetab otsust kasutada delegeeritud õigusakte – milles selgitatakse mõningaid määruse olulisi osi, nagu andmete kogumisega seotud mõisted ja tähtajad – ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt, kus nähakse ette see uus halduskoostöö vahend Euroopa institutsioonide töö lihtsustamiseks. Neid õigusakte tuleb välja anda ELi toimimise lepingu sätetest eksimatult kinni pidades ja neile piisavalt reklaami tehes. Komitee teeb ettepaneku seada delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks tähtaeg, nagu samas artiklis ka sätestatakse, et määrust oleks võimalik kiiresti ja ühtselt kohaldada. Manipuleerimise vastu on tulevikus raske võidelda ilma delegeeritud õigusaktideta. Komitee soovitab kaasata delegeeritud õigusaktide koostamisse kodanikuühiskonna sidusrühmad ja lisada esialgsetesse põhjendustesse mõned näited;

1.4

on seisukohal, et piiriüleste turgude tõhusus tugevdab varustuskindlust ja optimaalset kriisijuhtimist ning vähendab lisakulu ohtu, mida kannab lõppkokkuvõttes ikka lõppkasutaja. Energia siseturgu järk-järgult parandades on võimalik saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, millest saavad kasu nii ettevõtted kui ka eratarbijad;

1.5

leiab, et riiklikele reguleerivatele asutustele antavad volitused on piisavad ja asjakohased ning kutsub üles panema suhteliselt kiiresti paika kontrollimenetlus selle kohta, et liikmesriigid tõesti tagavad riiklikele reguleerivatele asutustele tõhusad kontrolli- ja uurimisvolitused, mis peavad tuginema ühistel ja ühtlustatud alustel. Erinevad eeskirjad on olnud ja on jätkuvalt üks põhjustest, miks ühtse energiaturu elluviimisel on olnud viivitusi;

1.6

avaldab heameelt, et määruses soovitakse parandada kooskõlastamist energia- ja finantsturgu reguleerivate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee vahel. Komitee on juba ammu soovinud, et toimuks selline järkjärguline integratsioon ja tehtaks koostööd;

1.7

on veendunud, et tuleb suurendada turuosaliste usaldust turu vastu. Nad peavad saama olla kindlad, et tegutsevad turul, kus turu kuritarvitamise puhul kohaldatakse tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Komitee soovitab komisjonil kontrollida määruse rakendamist liikmesriikides, kes peavad koordineerima oma tegevust, et vältida energiaturgudel selliste vaidlusküsimuste tekkimist nagu finantsturgudel. Seetõttu on tegevus suunatud sinna, kus karistuste osas on paindlikumad või tolerantsemad eeskirjad;

1.8	püstitab küsimuse, kas üldsus peab kandma kõik määruse kohaldamisest tulenevad kulud või peaksid ka turuosalised kulude kandmises osalema. Nt mõnedes riikides rahastavad kontrollitavad isikud osaliselt finantsturgude järelevalveasutusi;

1.9

leiab, et esmatähtis on tugevdada koostööd ja kooskõlastamist põhivõrguettevõtjate vahel. Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO) rajamine pakub erakordselt hea võimaluse võtta vastu võrgueeskirja, mille abil on võimalik tagada tõhus ja läbipaistev juurdepääs põhivõrgule. Võrgueeskirja puhul tuleb järgida energeetikasektori koostööametilt saadud raamsuuniseid, mis ei ole iseenesest siduvad;

1.10

märgib, et Euroopa Liidu energia hulgimüügiturul on tingimused jätkuvalt erinevad ja seal toimub diskrimineerimine. Turgude integreeritus ei ole sugugi piisav, mis on osaliselt tingitud ka võrkude struktuurilistest puudustest ja eelkõige piiriüleste ühenduste puudumisest. Turul on veel märkimisväärseid takistusi, mis takistavad juurdepääsu võrgule ning müüa elektrit võrdsetel tingimustel. Reguleerivate asutuste kontroll ei ole veel kõikjal ühtlane ja tõhus ning mõned turud on endiselt isoleeritud ega võimalda teistel ettevõtetel sinna siseneda;

1.11	toetab seetõttu komisjoni otsust kõrvaldada lõppude lõpuks nii tootjate, ettevõtjate kui ka tarbijate huvides tõhusa ja ühtse siseturu saavutamist takistavad tõkked;

1.12

peab hädavajalikuks jätkata Euroopa integreerimist energeetika valdkonnas, mille abil toetatakse liidu ja tarbijate üldisi huve, tagatakse energiajulgeolek ning tulu jagava ja kulude põhjendatust kontrolliva asjakohase poliitika kaudu ka sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik jätkusuutlikkus ning kaitstakse turgude terviklikkust, mis on sotsiaalse turumajanduse arengu lahutamatu osa;

1.13

on teadlik sellest, et finantsturgude eeskujul keskenduvad ka energiaturud järk-järgult üha rohkem finantstegevusele. Komitee peab esmatähtsaks, et turu üle järelevalvet pidavad ja seda kaitsvad Euroopa ametid ja asutused teeksid tihedalt koostööd, ning positiivseks, et elektri- ja gaasituruga manipuleerimist ja läbipaistvust käsitlev määrus põhineb finantssektoris juba kohaldatavatel turu kuritarvitamist käsitlevatel üldistel eeskirjadel, mida lähiajal uuendatakse. Seetõttu peab komitee vajalikuks kooskõlastada käesolevat määrust turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi läbivaatamisega;

1.14

loodab, et uue turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi ettepaneku aluseks olevad põhimõtted lisatakse ka käesoleva määruse lõppversiooni. Eelkõige kutsub ta üles võtma arvesse turu integreerituse suurenemist, turu kuritarvitamise vastaste õigusaktide tõhusamat kohaldamist ja liikmesriikide otsustusõiguse vähenemist seoses karistuste kohaldamise ning nende asjakohasuse ja hoiatava olemusega, kuna sätestatakse ühtsed nõuded ja vähendatakse tarbetuid halduskulusid, eelkõige VKEdele, samuti vajadust suurendada järelevalveasutuste läbipaistvust ja tõhusust;

1.15	rõhutab, kui olulised on suhted kolmandate riikidega ja tunneb heameelt, et energeetikasektori koostööamet selliseid suhteid hoiab ning et ta võib sõlmida kokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide haldusasutustega.

2.   Sissejuhatus

2.1   Elektri- ja gaasi siseturul on toimunud suuri muudatusi, millest üks olulisemaid on kahtlemata see, et paljudele ettevõtjatele võimaldatakse juurdepääs elektribörsidele ja et piiriülene kaubandus on Euroopa Liidus laienenud. See on aidanud energiatoodangu kasutust optimeerida ja nõudlusbaasi laiendada.

2.2   Tõhusa, tulemusliku ja taskukohase siseturu saavutamise teel on siiski veel palju takistusi. Tarbijad ei ole siseturu arengust eriti kasu saanud, sest sellel on raskusi hoo sissesaamisega mõnes liikmesriigis võimutseva ja vastava riigi valitsuse toetatava monopoli vastuseisu tõttu. Seda olukorda illustreerib hästi arutelu tootmise, ülekande ja jaotamise omandisuhete eraldamise (unbundling) üle, kuna seda ei ole mõnedes ELi suurtes liikmesriikides ikka veel tehtud, kuigi see ei saa nii jääda pärast 3. märtsi 2013.

2.3   Viis energia- ja gaasisektori regulatiivmeedet, mis on tuntud kolmanda energiapaketina ja mis tuleb kõikides liikmesriikides üle võtta 3. märtsiks 2011, võivad aidata luua paremaid tingimusi siseturu elluviimiseks.

2.4   Liikmesriikide ja kolmandate riikide võrkude ühenduste edendamise programmis on olnud märkimisväärseid viivitusi, mis tuleneb osaliselt elektri ja gaasi tarbimise vähenemisest. See on üks peamistest siseturu elluviimist takistavatest teguritest, mida energeetikasektori koostööamet peaks pidevalt jälgima.

2.5   Reguleerimise viivitamine on viinud selleni, et elektri ja gaasi hulgimüügiturg ei suuda manipuleerimisele vastu seista ja kannatab läbipaistvuse puudumise all, mis pikemas perspektiivis ohustab turu usaldusväärsust ja ettevõtjate usaldust, põhjustades seega objektiivset kahju.

2.6   Tõhusad piiriülesed turud tugevdavad varustuskindlust ja optimaalset kriisijuhtimist ning vähendavad lisakulu ohtu, mida kannab lõppkokkuvõttes ikka lõppkasutaja. Energia siseturgu järk-järgult parandades on võimalik saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, millest saavad kasu nii ettevõtted kui ka eratarbijad, sest väheneb toodetud energia kadu, nõudlus ja pakkumine on likviidsel ja tõhusal turul kergemini vastavuses ning tarnet saab kohandada konkreetsetele vajadustele.

2.7   Seetõttu tegi komisjon pärast hoolikat analüüsi ettepaneku võtta vastu määrus, mille eesmärk on edendada turu terviklikkust ja läbipaistvust ning võidelda turuga manipuleerimise vastu.

3.   Komisjoni ettepanek

3.1   Euroopa Liit saab kindlasti kasu sellest, et elektri ja gaasi hulgimüügiturg on sujuv, korrastatud ja toimiv ning eelkõige kaitstud manipuleerimise eest, mis läheks lõpptarbijale palju maksma. Kui soovitakse täita eesmärk saavutada 2015. aastaks tõhus Euroopa energia hulgimüügiturg, siis on vaja võtta meetmeid, mis soodustavad turgude korrastatud ja sujuvat arengut.

3.2   Komisjon palus 2007. aastal Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteel (CESR) ning elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühmal (ERGEG) uurida turgu reguleeriva raamistiku puudusi ning esitada ettepanekuid turu läbipaistvuse ja terviklikkuse parandamiseks gaasi ja elektri tarnelepingutes ning tuletisinstrumentides.

3.3   Uuring oli väga kasulik ja komisjon tegi selle põhjal kõnealuse ettepaneku.

3.4   Komisjon teeb ettepaneku võtta kooskõlas turu kuritarvitamist käsitleva direktiiviga vastu määrus, milles keelatakse selgesõnaliselt igasugune kuritarvitamine elektri ja gaasi hulgimüügiturgudel, eelkõige kauplemine siseteabe põhjal ja turu kuritarvitamine. Määrust ei kohaldata siiski direktiiviga juba reguleeritud valdkondadega seotud finantsinstrumentidele. Määruse ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 1 punktil a, mille kohaselt on liidu ülesanne tagada energia siseturu toimimine.

3.5   Siseteabe põhjal kauplemise keelustamise kõrval on turuosalised kohustatud avaldama kogu nende valduses oleva siseteabe enda tegevuse ning elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse kohta.

3.6   Uue lepingu sätteid kohaldades on komisjon ELi toimimise lepingu artikliga 290 kooskõlas kavandanud võtta vastu delegeeritud õigusakte. Tegemist on uue õigusloomevahendiga, mille abil võib komisjon direktiivi või määruse tehnilist sisu lihtsustatud menetluse korras muuta.

3.7   Turuga manipuleerimise või manipuleerimise katse mõiste üksikasjad sätestatakse komisjoni delegeeritud õigusaktide põhjal. Selle puhul võetakse arvesse turgude toimimist, energia hulgimüügiturgude võimalikku mõju tegeliku või kavandatud toodangu, tarbimise, ülekandevõrkude kasutamise või hoidlate kasutamisele ning määruste (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 kohaselt vastuvõetud võrgukoode ja raamsuuniseid.

3.8   Kõnealuses määruses nähakse ette, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet teostab järelevalvet kauplemise üle ja kogub turuarengu hindamiseks vajalikke andmeid.

3.9   Amet kogub andmeid ka energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute, sealhulgas kauplemisega seotud korralduste registri abil. Kõnealust teavet jagatakse riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste ja muude asjaomaste asutustega.

3.10   Kauplemisteabehoidlad muudavad oma kogutud teabe kättesaadavaks ja finantsjärelevalveasutused edastavad omakorda ametile energia müügitoodete kohta sõlmitud tehinguid käsitlevad aruanded.

3.11   Määruses nähakse ette, et riiklikud asutused teevad tihedat koostööd nii Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega kui ka omavahel ning samuti ameti ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel, kui liikmesriigi reguleeriv asutus kahtlustab, et pannakse või on pandud toime tegu, mis kujutab endast turu kuritarvitamist.

3.12   Karistused kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse ja nad peavad võtma tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid meetmeid (mõisteid vt määruse artiklist 2).

4.   Komitee märkused

4.1   Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mis muudaks turu läbipaistvamaks ja toetataks kaudselt elektrienergia ja gaasi hulgimüügi siseturu arengut.

4.2   Komitee toetab täielikult määruse jaoks valitud õiguslikku alust. ELi toimimise lepingu artiklis 194 antakse komisjonile tegelikult kaudselt volitus võtta vastu õigusakte energia siseturu arendamiseks ja tugevdamiseks. Määrus on kahtlemata kõige sobivam vahend selliste ühtsete eeskirjade tagamiseks, mida saaks viivitamatult kohaldada ja mis oleksid kooskõlas siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku ühtlustamise eesmärkidega.

4.3   Euroopa Liidu energia hulgimüügiturg ei ole veel ühtlane ja selles esineb diskrimineerimist. Turgude integreeritus ei ole sugugi piisav, mis on osaliselt tingitud ka võrkude struktuurilistest puudustest, eelkõige piiriüleste ühenduste puhul. Turul on veel märkimisväärseid takistusi, mis takistavad juurdepääsu võrgule ning müüa elektrit võrdsetel tingimustel. Reguleerivate asutuste kontroll ei ole veel kõikjal ühtlane ja tõhus ning mõned turud on endiselt isoleeritud ega võimalda teistel turuosalistel sinna siseneda. Komitee soovitab komisjonil jälgida, kuidas kohaldatakse ELi õigusakte liikmesriikides, toetada võrkude ühendamise projekte ja kaotada takistused, näiteks kohaldades karistusi tõhusa, läbipaistva ja õiglaste kuludega siseturu elluviimise teel seisvate takistuste puhul.

4.4   Riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni hinnangul takistavad turgude toimimist infrastruktuurile juurdepääsu ebapiisavad läbipaistvusnõuded, mistõttu ei saa tagada toimivat, tulemuslikku, avatud ja tõhusat siseturgu.

4.5   Järgmised kavandatud meetmed hõlbustaksid turu arengut: turuga manipuleerimise ja kuritarvitamise vastu võitlemine, ettevõtjatele kõikide tundlike andmete edastamine süsteemi tõhususe ja füüsilise seisundi kohta, nt elektrienergia tootmise, pakkumise ja nõudluse kohta, sh prognooside, võrgu ja ühendamise võimsuse, võrgu ülekoormuse prognooside, voogude ja käigushoidmise, tasakaalustamise ning reservvõimsuse kohta.

4.6   Kui kõik vajalikud andmed on kättesaadavad samal ajal, siis on kõigil ettevõtjatel võrdsed vahendid nõudluse ja pakkumise üldise olukorra hindamiseks ning elektri ja gaasi hulgimüügituru hinnadünaamikast parema selguse saamiseks.

4.7   Energeetikasektori koostööametil peaksid olema vastava koolituse saanud personaliga andmete kogumise ja kontrollimise talitused. Määruses nähakse ette personali suurendamine. Lisapersonal täidaks ameti uuest rollist tulenevaid ülesandeid.

4.7.1   Komitee palub energeetikasektori koostööametil avaldada iga-aastane aruanne käimasolevate algatuste ja määrusega saavutatud tulemuste ning energia hulgimüügituru arengu kohta.

4.8   Komitee püstitab küsimuse, kas üldsus peab kandma kõik määruse kohaldamisest tulenevad kulud või peaksid ka turuosalised kulude kandmises osalema. Mõnedes riikides rahastavad finantsturgude järelevalveasutusi osaliselt näiteks kontrollitavad isikud. Turuosaliste huvi on ilmne. Peale selle, et pädev riiklik asutus kogub ja jagab kõigile andmeid turu kohta, on see üks läbipaistvuse suurendamise vahend, millest ettevõtjad saavad otsest kasu. Lisaks sellele on kavandatud kulud tugeva ja arenenud turu jaoks taskukohased.

4.9   Pädevad asutused peaksid ühtlasi regulaarselt jälgima, kas põhivõrguettevõtjad järgivad eeskirju. Komitee leiab, et esmatähtis on tugevdada koostööd ja kooskõlastamist põhivõrguettevõtjate vahel. Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO) loomine (võrgustiku põhikirja kavand esitatakse 2011. aasta kevadel) pakub erakordselt hea võimaluse võtta vastu võrgueeskiri, mille abil on võimalik tagada määruses (EÜ) nr 714/2009 kavandatud tõhus ja läbipaistev juurdepääs põhivõrgule. Võrgueeskirja puhul tuleb järgida ametilt saadud raamsuunised, mis ei ole iseenesest siduvad.

4.10   ENTSO peab tegutsema täies kooskõlas konkurentsieeskirjadega ning püüdlema piiriüleste võrkude eeskirjade järkjärgulise ühtlustamise ja tervikuks ühendamise poole, asendamata sealjuures riiklikke võrgueeskirju. Piirkondlik koostöö võib aidata kaasa energia siseturu integratsioonile. Komitee toetab ENTSO töö korraldamist piirkondlikult üleüldise koostöö osana.

4.11   Piirkondlikku koostööd tehakse juba praegu julgust andval alusel. Piirkondlik gaasialgatus ja piirkondlik elektrialgatus on andnud suurepäraseid tulemusi. Komitee avaldab kiitust pühendumusele, mida reguleerijad ja ettevõtjad on üles näidanud võrkude ühenduste ning läbipaistva ja tõhusa turu loomise ees seisvate keerukate probleemide lahendamisel.

4.12   Näiteks Itaalia ja Sloveenia põhivõrguamet ja -ettevõtjad sõlmisid selleks lepingu, millega loodi eeldused ülekoormuse ja tasakaalustamisega seoses tekkida võivate probleemide lahendamiseks asjaomaste piirkondade jaoks loodud varajase hoiatamise süsteemide ning tasakaalustatud ja läbipaistvate lahenduste abil. Nad kasutasid turgude sidumise (market coupling) meetodit, kus keskasutus kogub päev-ette turu tõhusamaks muutmiseks kokku nõudluse ja pakkumise prognoosid.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Komitee toetab delegeeritud õigusaktide kasutamist mõistete ja andmete kogumise üksikasjade täpsustamiseks. Aktid tuleb vastu võtta ranges kooskõlas ELi toimimise lepingu sätetega. Komitee leiab, et artiklis 2 sätestatud mõisted on määruse kohta liiga üldised. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise menetluses, milles sätestatakse siseteabe ja turuga manipuleerimise mõistete üksikasjad määruse artikli 5 kohaselt, tuleks sätestada tähtaeg delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, nii nagu seda nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 290, ning asjakohane süsteem delegeeritud õigusaktide reklaamimiseks.

5.2   Komitee hoiatab, et ühtsete selgitavate rakendusjuhiste puudumisel võib määruse kohaldamine põhjustada turuhäireid, kui pädevaid riiklikke asutusi ei aidata, et nad saaksid anda ühiseid hinnanguid ning võtta vastu ulatuslikud ühised eeskirjad kuritarvitamiste kohta. Komitee soovitab seada komisjonile tähtaeg delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, et lisada turule kindlust. Vajadusel võib komisjon delegeeritud õigusakte uuendada.

5.3   Artiklis 7 on samad, eespool mainitud probleemid. Komitee arvates tuleb kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab võtma vastu delegeeritud õigusaktid andmete kogumise, ajakava ning esitatavate andmete vormi ja sisu kohta. Määrus on seda tõhusam, mida kiiremini ELi otsustusorganid selle vastu võtavad.

5.4   Komitee leiab, et riiklikele reguleerivatele asutustele antavad volitused on piisavad ja asjakohased, kuid sooviks suuremat kindlust määruse kohaldamise suhtes, ning küsib, kas liikmesriikidele ei peaks jätma suhteliselt lühikest aega, et täita oma kohustust tagada riiklikele reguleerivatele asutustele uurimisvolitused. Erinevad eeskirjad on olnud ja on jätkuvalt üks põhjustest, miks ühtse energiaturu elluviimisel on olnud viivitusi.

5.5   Komitee loodab, et karistused on kõikides liikmesriikides sarnased ning et ei teki vaidlusküsimusi, st, et lepingud sõlmitakse nendes riikides, kus on kõige leebem karistussüsteem. Turu kuritarvitamise alases seadusandluses (turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis) on juba sätestatud karistussüsteemide ühised nõuded ja komisjon on selle kohta juba määruse põhjenduses 23 soovituse teinud. Energia hulgimüügiturul kaubeldakse impordi- ja ekspordinõudlusele vastava energiakogusega, mistõttu ei ole gaasi- või elektriosakeste käitlemise füüsiline koht oluline.

5.6   Komitee rõhutab, kui olulised on suhted kolmandate riikidega ja tunneb heameelt selle üle, et ametil on sidemed rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide haldusasutustega, kellega ta võib kokkuleppeid sõlmida. Komitee soovitab sõnastada ümber artikkel 14, et anda ametile üldine esindusvolitus, mis oleks konkreetselt seotud määruse eesmärkidega.

---