Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52010XC0216(02)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

ELT C 38, 16.2.2010, p. 13–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/13


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 38/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7 (1). Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PORC DE FRANCHE-COMTÉ”

EÜ nr: FR-PGI-005-0504-04.11.2005

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Porc de Franche-Comté”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Porc de Franche-Comté” on värske jahutatud sealiha, mida saadakse vadakuga söödatud sigadelt, kelle keskmine tapavanus on 182 päeva (vastab keskmisele tapavanusele, mis on 190–200 päeva) ja kelle sooja rümba mass ei jää alla 75 kg (kaalu ülempiiri ei ole).

Nuumamiseks valitakse emasloomad ja kastreeritud isasloomad, kelle geneetiline väärtus on järgmine:

nuumatavatel põrsastega emistel ei esine halotaanitundlikku geeni;

lõppetapis kasutatavatelt kultidelt saab kõrgekvaliteedilist, roosat ja ühtlast liha;

halotaanitundlike nuumsigade osakaal peab jääma alla 3 % ning neil ei tohi esineda Rn-alleeli.

„Porc de Franche-Comté” tootmise igas etapis (rümbad, jaotustükid, jaemüügiühikud) toimub sorteerimine, et puuduste (karvatustamine, rebenenud kamar, vereplekid, verevalumid, luumurrud, võõrollus) esinemine lihal oleks välistatud. Liha valitakse ka värvi järgi (tumeda ja kahvatu värvusega liha jäetaks kõrvale) keharasva kvaliteedi järgi; keharasv peab olema valge ja tihe (lõdva ja õlise keharasvaga liha jäetakse kõrvale). Liha kvaliteedi tagab ühtlasi liha sorteerimine viimase pH taseme järgi.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Franche-Comté sigu söödetakse vadakuga, mis on juustutootmise jääkprodukt ja mis peab sisaldama toidukoguse kohta 15–35 % kuivainet ning mida antakse sigadele toorel, kontsentreeritud või kuivatatud kujul.

Vadakule antakse juurde täiendsööta, mis võimaldab katta sigade toiduvajaduse, jättes olulise koha ka teraviljadele ja neist valmistatud toodetele; täiendsööt koosneb seega vähemalt 50 % ulatuses teraviljadest ja teraviljatoodetest, millest teravili moodustab vähemalt 25 %, ning taimsetest valkudest, mis on tasakaalustatud aminohapetega. Linoolhape võib rasva kvaliteeti halvendada ning selle lisatav kogus on selgelt piiritletud 1,7 %ni koguratsioonist.

3.4.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Sealiha „Porc de Franche-Comté” müüakse värskelt jahutatuna, pakendatult või mitte ning

rümbana;

esmaste jaotustükkidena;

teiseste jaotustükkidena.

3.5.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toote märgistus peab sisaldama järgmist teavet:

nimetus, mille all toodet müüakse: „Porc de Franche-Comté”.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Liha „Porc de Franche-Comté” andvad sead peavad olema sündinud, nuumatud ja tapetud Franche-Comté piirkonnas, mis vastab Doubsi (25), Jura (39), Haute Saone'i (70) ja Territoire de Belforti (90) departemangudele.

Sigade tapmine määratletud piirkonnas võimaldab vähendada loomadel esinevat transpordist tulenevat stressi, võimaldades seega tagada liha suurima tehnoloogilise kvaliteedi.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Franche-Comté piirkond laiub Rhône'i ja Reini jõe vahelisel alal ning seda piiravad üsna laias ulatuses kaks mäemassiivi: idast Jura mäestik, põhjast Vosgesi mäemassiiv. Läänepool on piirkond madalam, maastik tasandikuline ning sellest voolab läbi kaks piirkonna peamist jõge Saône ja Doubs; ida suunas läheb ala enne Jura mäestikuahela algust üle kaheks platooks.

Franche-Comté piirkonnas on tegeletud peamiselt karjakasvatusega ning seetõttu on seal valdav piimatööstus. Piirkonnas on terve rida kontrollitud päritolunimetusega juustu tootvaid ettevõtteid. Kohapeal on nende juustukodade nimi fruitières.

Juustukojad toodavad ka väherasvast vadakut, mis on sobiv loomasööda tooraine, kuna sisaldab vähe küllastumata rasvhappeid ja samas palju lüsiini ja treoniini, mis on teatavate loomaliikide jaoks olulised aminohapped. Seega on Franche-Comté piirkonna vadakupõhine seakasvatus kujunenud tänu väikestele juustutööstustele, kelle toodetud vadakut ei viida mujale ega külmutata, vaid kasutatakse kohapeal.

Sealiha tootmise väljundid on peamiselt piirkonnakesksed. Sealiha „Porc de Franche-Comté” müüakse värskelt jahutatuna, kuid samas ka toorainena soolatud tooteid tootvatele ettevõtjatele.

5.2.   Toote eripära:

Sealiha „Porc de Franche-Comté” iseloomustab mitmete eriomaduste kombinatsioon.

„Porc de Franche-Comté” on lihameistrite poolt väga hinnatud kui heade omadustega lihakeha, mis on ka kergesti töödeldav:

liha on väga hea välimusega, väga ilusa värvuse ja väga hea tekstuuriga;

lihastükkidest ega lõiketükkidest ei eraldu vedelikku;

küpsetatud toote omadused on järgmised: karbonaaditükid on õrnad, singid on tiheda ja kreemja tekstuuriga ning neil on tugev ja iseloomulik lõhn, rasv on tihe ja valge värvusega.

„Porc de Franche-Comté” kõnealused omadused on seotud järgmiste teguritega: geenid, transpordi- ja tapatingimused, söötmine, vanus ja loomade kaal tapmisel.

Omadused ja geenid:

„Porc de Franche-Comté” tähisega hõlmatud sead, kastreeritud kuldid või emised, kes ei tohi olla aretusloomad (hoidmaks ära ebameeldiva kuldilõhna tekkimist lihal), valitakse välja kahe peamise geeni järgi, millel on märkimisväärne mõju liha tehnoloogilistele omadustele: halotaanigeeni või stressitundlikkuse korral saadakse loomalt PSE-liha (Pale, Soft, Exsudative), mis on hele, vesine ja pehme; RN geeni RN- alleel põhjustab liha kõrget pH taset (happeline liha).

Kvaliteet ja sigade kasvatamistingimused:

Lisaks loomade geneetilisele küljele rõhutatakse kaitstud geograafilise tähisega liha „Porc de Franche-Comté” puhul ka sigade kasvatamise tingimusi (vadaku andmine söödaks ja pikaajaline kasvamine) Franche-Comté piirkonnas, sest ka neil on suur mõju toodetava liha omadustele.

Nii on tõestatud, et vadaku kasutamisel lubatud energiaratsioon võib liha kvaliteeti parandada, kuna sead kasvavad aeglasemalt ning tapaloomade vanus on kõrgem, mistõttu ka liha on valminum. Peale selle on vadak oluline tegur sea keharasva kvaliteedi puhul.

Lisaks on välja selgitatud, et kõrgem tapavanus (üle 182 päeva sigade „Porc de Franche-Comté” puhul) ja suurem rümbakaal (üle 75 kg sigade „Porc de Franche-Comté” puhul) muudab liha kvaliteedi paremaks, kuna seljapekk muutub tihedamaks ja selle kiht paksemaks. Rümba kaal ja tapavanus koos sigade söötmisega seotud üksikasjadega võimaldavad parandada ka sea rasvkoe organoleptilisi omadusi. Sea vanuse ja kaalu suurenemisega kaasneb küllastumata lipiidide vähenemine.

Sealiha „Porc de Franche-Comté” kvaliteet on paranenud ka tänu transpordi- ja tapatingimustele, mille puhul on püütud loomade stressifaktoreid vähendada.

Sigade „Porc de Franche-Comté” söötmistingimused võimaldavad vähendada küllastumata rasvhapete osakaalu lihas, aidates seega kaasa liha ja sellest valmistatud toodete organoleptiliste omaduste parandamisele. On välja selgitatud ka, et küllastumata rasvhapete peroksüdatsioon võib muuta vinnutatud singi katterasva värvuse oranžikaks ning rikkuda liha lõhna ja maitset, sest peroksüdatsioonil tekkivad ketoonid ja aldehüüdid põhjustavad rääsunud lõhna. Seetõttu on liha ilusa välimuse ja hea lõhna tagamiseks püütud küllastumata lipiidide taset lihas vähendada.

Aja jooksul on liha saavutanud püsiva maine.

Alates 19. sajandist hakkas välja kujunema sigade nuumamine kohalikest juustutööstustest pärineva vadakuga ning sellest sai peagi Franche-Comté põllumajanduse iseloomulik eripära.

Juustutootmise ja seakasvatuse vaheline side on säilinud meie päevini ning piirkonna seafarmid on siiamaani tihedalt seotud eri juustukodadega, milles toodetakse Franche-Comté kaitstud päritolunimetustega juuste (Comté, Morbier, Mont d’Or, Bleu de Gex). Seega on seakasvatus hea väljund juustutööstusest saadava vadaku väärtustamiseks, pakkudes omalt poolt orgaanilist väetist piimatööstusele vajalike karjamaade väetamiseks. Tegemist on kohaliku majandussüsteemiga, mille puhul kummagi majandusharu tasakaal on sõltuvuses teisest osapoolest.

Praegu vastab sealiha „Porc de Franche-Comté” eelkõige piirkondliku turu vajadustele, seda nii tarbijatele müüdava värske liha kui ka töötlejatele müüdava tooraine osas.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Franche-Comté sealihatoodang kujunes välja paralleelselt kohalike juustukodade arenguga.

Piirkonna seakasvatuse areng on suuresti seotud Franche-Comté piimatööstuse tootmise ja töötlemise eripäraga. Kuna piirkonna juustukojad on väikesed, on nad huvitatud sellest, et vadak saaks ära kasutatud kohapeal ning seda ei tuleks vedada ega jahutada; kõige selle tõttu on Franche-Comté tänaseni ainuke Prantsusmaa piirkond, kus toodetakse piisavas koguses vadakut sigadele söötmiseks.

Piirkonna ligikaudu 180 juustukojas töödeldakse umbes 1 000 miljonit liitrit, millest saadakse keskmiselt 850 miljonit liitrit vadakut; praeguste hinnangute kohaselt leiab sellest kogusest umbes veerand kasutust seakasvatuses.

See eripära haakub mitmete eri kasvatussüsteemide väljaarendamisega: et vadakut ei oleks vaja autodega vedada, paigaldatakse juustukodade ja sigalate vahele vadakutorusid; seakasvatajad omakorda varustavad sõnnikuga piimaühistute liikmeid, kes kasutavad seda oma rohumaade väetamiseks.

Alates 1980. aastatest on piirkondlikus loomakasvatusvaldkonnas tehtud märkimisväärselt investeeringuid, et viia vadaku kasutamine vastavusse kaasaegsete sealihatootmise nõuetega ning enam kui 2/3 nuumseakoha puhul Franche-Comtés on söödaks vadak (ligikaudu 70 000 seakohta, mis teeb 190 000 siga aastas). Samalaadset jaotust võib muuhulgas täheldada ka vadakut kasutavate seafarmide ja piimatöötlemisettevõtete vahel.

Tänu Franche-Comté juustutootjatele ja nende toodetavale vadakule on Franche-Comté juustutootmise ja seakasvatuse vahel kujunenud tõeline side. Vadaku kasutamisel põhinev söötmisviis sigade nuumamiseks, mis toob kaasa selle, et sigadel lastakse kauem kasvada (loomad on vanemad, nende kaal on suurem …), on otseselt Franche-Comtéga seotud ja võimaldab kasvatada erilisi sigu nimetusega „Porc de Franche-Comté”, kellelt saadav liha on ilusa tekstuuriga ja eraldab vähe vedelikku, on ilusa värvusega, tiheda ja valge rasvakihiga, Franche-Comtéga tarbijate seas on liha kõrgelt hinnatud nii selle kvaliteediomaduste kui ka kohaliku päritolu poolest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.inao.gouv.fr/repository/editeur/pdf/IGP2008/CDCPorcDeFrancheComte.pdf


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


Top