19.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/18

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab otsust kahekordistada 2010. aastal jõupingutusi tõrjutuse ja vaesuse kaotamiseks ning rõhutab, kui oluline on kasutada haridust ja koolitust tõhusa vahendina kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. Haridust on tunnustatud väga olulise vahendina vaesuses elavate inimeste ühiskonda kaasamiseks.

1.2

Hariduse tugevdamine ebavõrdsuse ja vaesuse vastu võitlemise vahendina kuulub strateegia „Euroopa 2020. aastal” prioriteetide hulka ning ELi roteeruvate eesistujariikide Hispaania, Belgia ja Ungari kolmik lisasid „hariduse kõigile” oma eesmärkide hulka. See pakub võimaluse esitada mõned meetmed, millega muuta haridus ja koolitus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse tõhusateks vahenditeks.

1.3

Haridust on ELi loomisest alates tunnustatud inimeste põhiõigusena ning on tehtud palju positiivseid jõupingutusi, et muuta kõnealune õigus kõigile juurdepääsetavaks avalikuks hüveks. Komitee aitas sellele kaasa, koostades kõnealusel teemal suurema hulga arvamusi, milles kõigis tunnistatakse, et hariduse peaeesmärk on inimeste kasvatamine vabadeks, kriitilise suhtumisega sõltumatuteks kodanikeks, kes on võimelised kaasa aitama oma ühiskonna arengule, kellel on kõrgel tasemel pädevused, mis on vajalikud uute probleemidega toimetulekuks, eriti töökeskkonnas, ent kes on ka teadlikud sellest, et nad jagavad väärtusi ja kultuuri ning et planeet, mida nad asustavad, tuleb säilitada tulevaste põlvkondade jaoks.

1.4

Komitee soovitab ELil ja liikmesriikidel kontseptsioonist „haridus kaasamise nimel” lähtuvalt kohustuda läbi vaatama hariduspoliitika, selle sisu, lähenemisviisid, struktuurid ja ressursside eraldamise. Samas on vaja läbi vaadata tööhõivepoliitilised meetmed, kvaliteetsed avalikud teenused ja eripäradega arvestamine (lapsed, erivajadustega inimesed, sisserändajad jne) ja/või neid ajakohastada ning lisada kõigisse nimetatud poliitikavaldkondadesse sooline perspektiiv. Kaasavat haridust saab arendada erinevates – formaalsetes ja mitteformaalsetes – kontekstides, peredes, kogukonnas, ilma et kogu koormus lasuks koolidel. Kuna tegu ei ole sugugi marginaalse või üksnes vaeseid puudutava küsimusega, peab kaasav haridus olema avatud kõigile ühiskonnarühmadele, kes seda vajavad. Komitee pooldab kaasavat haridust järgmistel põhjustel:

1.5

Juba palju aastaid peetakse ELis arutelusid mitteformaalse hariduse tulemuste tunnustamise üle. See on haridus, mis saadakse väljaspool traditsioonilist õpikeskkonda ja mis täiendab formaalset haridust, aidates inimestel omandada praktilist pädevust, nn pehmeid oskusi ja hoiakuid ning soodustades kodanikuaktiivsust. Kuigi kõnealuste arutelude käigus ei ole veel jõutud ühisele arusaamale ELi tasandil, tunnustatakse mitteformaalsest haridust järjest rohkem kui tööturule juurdepääsu soodustavat haridust. Komitee arvates peaks EL analüüsima kõnealust aspekti sotsiaalset kaasatust soodustava hariduse valguses ja soovitab sellega seoses järgmist:

1.6

Komitee on varasemates arvamustes märkinud, et kvaliteetne riiklik haridus kõigile on võrdseid võimalusi ja sotsiaalset kaasatust soodustav vahend. Sellega seoses on esmatähtis, et kõigil sotsiaalse tõrjutuse tingimustes elavatel inimestel oleks juurdepääs eelkõige kvaliteetsele riiklikule (1) haridusele, mis avab neile uksed tööturule ja võimaldab neil teha inimväärset ja hästi tasustatud tööd.

1.7

Lisaks soovitab komitee rakendada tulevasi meetmeid kooskõlas juba kindlaks määratud poliitiliste prioriteetidega ning kasutada neid liikumapaneva jõu ja stiimulina nõudlikumate ja ambitsioonikamate kohustuste võtmiseks kõnealuses valdkonnas. Meetmetega tuleks hõlmata ühiskonna erinevaid institutsioone ja osalejaid.

1.8

Kõnealuse visiooniga seondub suurepäraselt konverents teemal „Hariduse abil sotsiaalse tõrjutuse vastu”, mille komitee korraldab 20.–22. mail 2010 Firenzes. Konverents põhineb valdkonnaülesel lähenemisel ning toob kokku suure arvu asjaomaseid osalejaid.

2.1

Õigust haridusele on tunnustatud inimeste põhiõigusena ja see sisaldub kõigis instrumentides, mille Euroopa Liit oma loomisest alates vastu on võtnud. Euroopa on teinud palju positiivseid jõupingutusi, et muuta kõnealune õigus kõigile juurdepääsetavaks avalikuks hüveks (2). Sellegipoolest on ikka veel olemas teatavad elanikkonnarühmad, kes neid õigusi ei saa kasutada, mis süvendab vaesust, mida ei ole veel kaotatud. Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Parlament tegid ettepanekuid oluliste vaesuse vastase võitluse alaste meetmete kohta ja kiitsid need heaks. Meetmetes kasutatakse kaasamise vahendina kõigile kättesaadavat kvaliteetset avalikku haridust. Samasse konteksti kuulub ELi otsus tähistada 2010. aastal vaesuse vastase võitluse aastat (3).

2.2

Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastane võitlus on ka ELi majanduskasvu ja tööhõive alaste eesmärkide lahutamatu osa. Üksikute riikide sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse alaseid poliitilisi meetmeid kooskõlastatakse vahetus- ja õppimisprotsessi abil, mida tuntakse nime all „avatud koordinatsiooni meetod”, mida rakendatakse kõigis liikmesriikide pädevusalasse kuuluvates valdkondades eesmärgiga kooskõlastada omavahel riikide poliitikat ühiste eesmärkide saavutamiseks. Avatud koordinatsiooni meetod aitab kooskõlastada sotsiaalpoliitikat, eriti uuendatud Lissaboni strateegia raames.

2.3

Teiselt poolt kujutavad haridus ja koolitus endast võtmetegureid majandusarengu ja meie ühiskondade sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks. Ebaõnnestumine vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamisel ja praeguse majanduskriisi võimalikud tagajärjed tõrjutuse jaoks ning tööpuuduse kasv suurendavad vajadust leida vahendeid, mille abil saaks edendada aktiivse kaasatuse eesmärgi poole püüdlemist.

2.4

ELi 2020. aasta strateegia (4) esimene prioriteet on väärtuse loomine, lähtudes põhimõttest, et majanduskasv peab tuginema teadmistele. Tunnistatakse, et teadmised on jätkusuutliku majanduskasvu mootor ning et selle jaoks on esmatähtsad just nimelt haridus, teadusuuringud, uuendustegevus ja loovus. 2009. aasta mais Prahas toimunud tööhõivealase tippkohtumise järeldustes jätkati sama suunda. Sellega seoses ja pidades silmas praegust majanduskriisi, millel on olnud suur mõju töötajatele ja ettevõtetele, eelkõige VKEdele, ning arvestades rekordilist, ligi 20,2-protsendilist tööpuuduse määra, ent oluliste erinevustega ELi eri liikmesriikide vahel, on vaja tõhustada kõiki meetmeid, mis aitavad luua uusi töökohti ja tugevdavad samas eurooplaste võrdseid võimalusi, eriti hariduspoliitika vallas.

2.5

Peamiste võrdseid võimalusi soodustavate vahendite hulka kuuluv riiklik haridus seisab täna üha rohkem silmitsi uute ja arvukate probleemidega üha rohkem globaliseeruvas, ent ka järjest ebavõrdsemaks, jagatumaks ja asümmeetrilisemaks muutuvas maailmas. Ametivõimud ning rahvusvahelised või piirkondlikud organisatsioonid rõhuvad eelkõige kõigi õppurite integreerimisele kooli ja ühiskonda. Kaasatust soodustav haridus on lähenemisviis, milles lähtutakse kõigi laste, noorte, täiskasvanute ja eriti nende rühmade õpivajaduste rahuldamisest, kes on kõige rohkem mõjutatud diskrimineerimisest, marginaliseerimisest, vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest.

2.6

Haridus ja koolitus võivad olla tõhusad vahendid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses. Noored, kellel on ühiskonna väiksemad võimalused, seisavad silmitsi eriliste raskustega, kuna nad kuuluvad haridusalaselt, sotsiaal-majanduslikult või geograafiliselt ebasoodsate tingimustega keskkonda või kuna neil on puue.

2.7

UNESCO kaasava hariduse suuniste kohaselt peetakse sellist haridust protsessiks, milles arvestatakse kõigi õppurite vajaduste paljususega ja vastatakse neile kasvava osalemise kaudu õppetöös, kultuuritegevuses ja üldsuse väärtustes, et vähendada sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Kaasatust soodustav haridus eeldab sisu, lähenemisviiside, struktuuride ja haridusstrateegiate muutmist, õpetajakoolituse vastavat edasiarendamist ja eraldatavate rahaliste vahendite suurendamist – ja seda kõiki õppureid hõlmavast visioonist lähtudes veendumusel, et üldharidussüsteemi ülesanne ongi anda haridust kõigile inimestele. Kaasatust soodustava hariduse eesmärk on leida sobivaid vastuseid ühiskonnarühmade erinevatele õpivajadustele. Seda haridust võidakse anda nii formaalse kui ka mitteformaalse õppimise kaudu.

2.8

Küsimus ei ole kaugeltki marginaalne – teatavate õppurite integreerimine üldharidusse või keskendumine üksnes kõige vaesematele; kaasamist soodustavas hariduses peab lähtekohaks olema haridussüsteemide ja muude õpiraamistike edasiarendamine selleks, et kohandada neid õppurite mitmekesisusele, ning nende muutmine võimsaks vahendiks võitluses vaesuse vastu. See peab võimaldama, et nii õpetajad kui ka õppurid tunnevad ennast mitmekesisusega mugavalt ja tajuvad seda mitte niivõrd probleemina, kuivõrd pigem väljakutse ja õpikeskkonda rikastava võimalusena.

2.9

Massilise tööpuuduse tekkimine põhjustab ennenägematuid vaesuse olukordi. Praegune ülemaailmne majanduskriis on sellele olukorrale vaid valus kinnitus (5). Praegust vaesust ei iseloomusta üksnes ebapiisavad sissetulekud. Vaesus võib avalduda piiratud või puuduvas juurdepääsus tervishoiule ja haridusele, ohtlikus keskkonnas, diskrimineerimise ja eelarvamuste püsimises ning sotsiaalses tõrjutuses. Kui tegu ei ole kvaliteetse töökohaga, ei taga töökoht sellisena enam piisavat kaitset vaesuse vastu. Äärmuslik vaesus on rohkem levinud naiste kui meeste seas: ELis on 17 liikmesriigis naistel oluliselt suurem oht sattuda äärmuslikku vaesusse. Üksikvanemaga perekondadel, kelle perekonnapea on naine, on suurem oht sattuda vaesusse. Maailmas, kus 60 % elanikkonnast tuleb toime vaid 6 %-ga maailma sissetulekute kogumahust, kus 50 %-l on toimetulekuks vaid kaks dollarit päevas ning kus rohkem kui ühel miljardil inimesel jääb päevane sissetulek alla ühe dollari, ei tohi Euroopast saada kindlus, milles ignoreeritakse teda ümbritsevat maailma.

2.10

Üha suurenevad vaesusprobleemid linnapiirkondades, elanikkonna lahkumine maapiirkondadest tööstuspiirkondadesse ja massiline ränne kujutavad endast tõsist probleemi asjaomaste piirkondade sotsiaalpoliitikale. Eurostati 2009. aasta andmeil elab 16 % Euroopa elanikkonnast allpool vaesuspiiri, iga kümnes eurooplane elab leibkonnas, kus ükski perekonnaliige ei tööta. Mitmes liikmesriigis võivad lapsed kokku puutuda vaesusega rohkem kui ülejäänud elanikkond, arvutuste kohaselt puudutab selline oht 19 % lastest (s.o 19 miljonit last). Ilmtingimata tuleb aidata murda paljusid inimesi vaesusse ajavat nõiaringi, luues stabiilse ja turvalise hariduskeskkonna, mis on võimeline tagama kõigile õppuritele nende põhiõiguste täieliku kasutamise ning nende oskuste ja tulevikuvõimaluste realiseerimise.

3.1

Vaesuse vastane võitlus on üks kaasatust soodustava ja tööhõivepoliitika põhielement ELi tasandil ja liikmesriikides. Vaesuse vastane võitlus, mida varasematel aegadel peeti vaeste abistamise poliitikaks, on muutunud tõrjutuse vastaseks võitluseks. Tegemist ei ole üksnes ühiskonna kaitsmisega vaesuse kardetud tagajärgede eest, vaid ka inimõiguste tagamisega vaesusest mõjutatud üksikisikutele. 2007. aastal, mil otsustati seada 2010. aasta eesmärgiks „vaesuse ja tõrjutuse vastane võitlus”, kinnitasid Euroopa Parlament ja ülemkogu, et ELis puutub praegu umbes 78 miljonit inimest kokku vaesusse sattumise ohuga ja see arv kasvab veelgi. Kuna selline olukord on täielikult vastuolus ELi ühiste peamiste väärtustega, tuleb võtta meetmeid nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides.

3.2

ÜRO liikmesriigid kiitsid 2000. aastal heaks aastatuhande arengueesmärgid, mis on eelkõige suunatud äärmusliku vaesuse vähendamisele poole võrra. Kõnealused eesmärgid, mida on kaheksa, tuleks saavutada 2015. aastaks. Sellegipoolest tunnistatakse praegust majanduskliimat silmas pidades, et on väga raske ülesanne saavutada kõik eesmärgid kindlaksmääratud tähtaegadeks. EL otsustas pühendada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasele võitlusele kavatsusega kahekordistada kõnealuste eesmärkide saavutamisele suunatud jõupingutusi.

3.3

Komitee on korduvalt väljendanud ühtset seisukohta, et teadmiste ühiskond on esmatähtis vahend kõigi kodanike – mitte ainult teatava eliidi – täieliku integreerimise saavutamiseks ning eelkõige üks vahend Lissaboni eesmärkide saavutamiseks.

3.4

Komitee väljendas hiljuti seisukohta, (6) et just vähem haritud inimestel on suurem tõrjutuse oht ning et õigus haridusele peaks neile pakkuma võimaluse parandada oma elu kvaliteeti ja juurdepääsu tööturule. Samas ei tohi unustada, et majanduslikud, ühiskondlikud ja tehnoloogilised muutused nõuavad õppesisu kohandamist, eriti kui soovitakse vastata tööturu vajadustele. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku õpingute muutmiseks nii üldhariduskoolides kui ka kõrgkoolides nii, et neid võiks võimaliku koolist väljalangemise puhul täiendada kutseõppe programmidega, mis võivad lihtsustada sisenemist tööturule (7). Eesmärk on sotsiaalse tõrjutuse tekitatava kahju ennetamine ja heastamine.

3.5

Komitee võttis vastu ka arvamuse, (8) milles avaldas poolehoidu komisjoni teatisele teemal „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja mille järelduste seast tasub esile tuua üleskutset, mille kohaselt „kutseoskuste täiendamine kõikidel tasanditel on majanduse taaselavdamise põhitingimus lühiajalises perspektiivis; pikaajalises perspektiivis on see ka arengu, tootlikkuse, konkurentsivõime, tööhõive parandamise, võrdsete võimaluste tagamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse oluline eeltingimus.”

3.6

Igal juhul on vältimatu vajadus täpsustada sotsiaalset kaasatust soodustava hariduse kontseptsiooni, millest tuleb lähtuda, kuna tegemist on lisaks strateegiale protsessiga, mis kohustab läbi vaatama lisaks hariduspoliitikale ka järgmised küsimused: tööhõivega seonduvad meetmed, kvaliteetsete avalike teenuste pakkumine, õppurite mitmekesisuse arvessevõtmine (mehed ja naised, lapsed, noored ja eakad inimesed, sisserändajad, töötud, puudega inimesed, HIVi/AIDSi nakatunud inimesed jne). Sotsiaalset kaasatust soodustava hariduse lõppeesmärk peab olema tõrjutuse mis tahes – kas negatiivsete hoiakute või mitmekesisuse austamise puudumise tagajärjel tekkivate – vormide kaotamine. Kaasavat haridust saab arendada erinevates – formaalsetes ja mitteformaalsetes – kontekstides, peredes, kogukonnas, ilma et kogu koormus lasuks koolidel.

3.7

Mitteformaalne haridus põhineb sageli hierarhiavabadel ja kaasavatel pedagoogilistel mudelitel ja töömeetoditel ning samuti on ta tihedalt seotud kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nende poolt korraldatud. Tänu oma olemusele ja alt-üles lähenemisviisile on mitteformaalne haridus olnud väga tõhus vahend võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Seepärast rõhutab komitee, et mitteformaalsel haridusel võib olla väga oluline roll ka ELi 2020. aasta strateegia elluviimisel.

3.8

Elukestva õppe edule aitab kaasa mitteformaalne haridus, mis täiendab ja toetab formaalset haridust. Sellel omavahelisel seosel võib olla oluline roll õppimise atraktiivsemaks muutmisel noorte jaoks, et võidelda kooli pooleli jätmisega, viies sisse uusi meetodeid, mis lihtsustavad üleminekut formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel ning oskuste tunnustamist (9).

3.9

OECD on mitteformaalsele haridusele pööranud erilist tähelepanu mitmete uuringute ja projektide näol (10). Veel ei ole jõutud üldisele kokkuleppele selles, mis mahus ja kuidas tunnustada mitteformaalse hariduse ja veel vähem informaalse hariduse kaudu omandatud teadmisi. Muu hulgas eeldab see teiste sidusrühmade, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonide võime tunnustamist õpetada väljaspool formaalse hariduse süsteemi ning hindamisstandardite väljatöötamist, et hinnata kõnealusel viisil omandatud pädevust. Nii omandatud pädevuse ja oskuste tunnustamist on mitmes liikmesriigis arendatud elukestva õppe strateegiate kaudu, mõnes riigis analüüsitakse menetlusi kõnealuste pädevuste ja oskuste seaduslikuks tunnustamiseks, mis omakorda võimaldab juurdepääsu tööturule. Komitee on seisukohal, et EL peaks analüüsima kõnealust aspekti liikmesriikide tasandil, ja soovitab liikmesriikidel tutvustada üksteisele edukaid kogemusi ja häid näiteid.

3.10

Oluline oht, mida tuleb vältida, seisneb selles, et kaasatust soodustava hariduse alased strateegiad oleksid suunatud vaid vaestele, sisserändajatele või koolisüsteemist mis tahes põhjusel välja langenuile. See tekitaks eraldatust selle asemel, et osalejaid integreerida, kaasata. Üks võimalik alternatiiv on jätta kõnealused süsteemid avatuks teistele rühmadele, kellel võiks neid vaja minna (11). Teiselt poolt ei asenda mitteformaalne haridus formaalset haridust, ent mitteformaalse hariduse kaudu omandatud teadmiste väärtust tunnustades täiendab see formaalset haridust selliselt, et see võimaldab kõnealustest meetmetest kasu saajatele vastava soovi ja vajaduse korral taasintegreeruda formaalse hariduse süsteemi.

3.11

Komitee peab esmatähtsaks, et kõigile tõrjutuse all kannatavatele antakse peamiselt riikliku süsteemi (12) kaudu kvaliteetset haridust, mis tagab neile juurdepääsu tööturule ja võimaldab neil teha inimväärset ja hästi tasustatud tööd. Sama oluline on, et kõnealuse hariduse kaudu edastatakse põhilised kodanikuväärtused ning tõelise soolise võrdõiguslikkuse ja aktiivse demokraatliku osalemise väärtused. Komitee pooldab haridust, mis aitab kaasa isiklikule ja sotsiaalsele arengule ning mida ei käsitata üksnes oskuste ja pädevuste edastamisena (utilitaristlik arusaam haridusest). Haridus peab kasvatama avatud, kriitilise suhtumisega inimesi, kes on võimelised aktiivselt osalema sotsiaalselt järjest õiglasemates ja poliitiliselt järjest küpsemates ühiskondades.

3.12

Komitee arvates tähendab kaasatust soodustava hariduse edendamine kriitilise analüüsivõime suurendamist ja aitab parandada õppurite haridusalaseid ja sotsiaalseid võrdlusraamistikke, et suuta vastata tööturu ja ühiskonna uutele nõudmistele. Hariduse sidumine sotsiaalse kaasatusega tähendab selle sidumist ühiskonna ja haridust korraldatavate piirkondade arengu eesmärkidega. Sel viisil toimib haridus vahendina vaesuse järkjärguliseks kaotamiseks.

3.13

Kokkuvõtlikult toetub poolehoid kaasatust soodustavale haridusele

4.1

Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aastaga taotletakse nelja konkreetse eesmärgi saavutamist:

—   tunnustamine: eesmärk on tunnustada vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest mõjutatud inimeste õigust elada inimväärset elu ja täita ühiskonnas oma rolli;

—   ühisvastutus: temaatilise aasta eesmärk on ka suurendada sotsiaalse kaasatuse poliitikas ja meetmetes üldsuse vastutust, rõhutades igaühe kohustust võidelda vaesuse ja marginaliseerimisega;

—   ühtekuuluvus: üritatakse edendada ühiskonna suuremat ühtekuuluvust, tõstes üldsuse teadlikkust eelistest, mida on pakkuda kõigile ühiskonnal, milles on kaotatud vaesus ja kedagi ei marginaliseerita;

—   pühendumus: viimane eesmärk seisneb selles, et rõhutada veelkord ELi tõsist poliitilist pühendumust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada seda kohustust kõigil valitsustasanditel.

4.2

Temaatilise aasta prioriteetsed teemad on:

4.3

Sellest tulenevalt pakub 2010. aasta Euroopas ainulaadse võimaluse mobiliseerida väga laiaulatuslikku ja mitmekesist üldsust ning tõsta selle teadlikkust vaesuse vastase võitluse küsimusest ja osast, mida võib etendada haridus vaesuse kaotamisel. Sellise ambitsioonika eesmärgini saab jõuda vaid siis, kui edastatav sõnum on tugev ja selge ning mitte mitmeti tõlgendatav ja ebamäärane. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et tegevustes ja üritustes keskendutaks küsimusele „Kaasatust soodustav haridus kui võimas vahend vaesuse vastases võitluses – sotsiaalsest tõrjutusest vaba Euroopa nimel”.

4.4

Hispaania on 2010. aasta esimesel poolaastal Euroopa Liidu eesistujariik. Hispaaniale on viimastel aastatel pakkunud erilist huvi vaesuse vastase võitluse, sotsiaalse tõrjutuse kaotamise ja kaasatust soodustava haridusega seonduvad küsimused. Hispaania eesistumine juhatab sisse kõnealustele probleemidele pühendatud Euroopa aasta. Aasta avaüritus toimus 21. jaanuaril 2010 Madridis ja juuni lõpus toimub korraline Euroopa Ülemkogu kohtumine, millel Hispaania annab roteeruva eesistumise üle Belgiale. Hispaania huvi teema „Haridus kõigile” vastu ja tema pühendumus sellele küsimusele tundub suurepärane võimalus mitmesuguste tegevuste teostamiseks, et temaatiline aasta jätaks jälje ajalukku, et selle jooksul langetaks poliitilised otsused, mis toovad meid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamise soovitud eesmärgile lähemale.