„Kliimamuutused avaldavad juba ebasoodsat ja võimalik, et tagasipööramatut mõju maailma mitmeis paigus. Need probleemid saavad eelolevail aastail vaid tõsisemaks muutuda, kui kasvuhoonegaaside kogunemine atmosfääri jätkub praeguses tempos. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) ja teiste autoriteetsete allikate teaduslik analüüs näitab väga selgelt, et arenenud riigid peavad vähendama oma kasvuhoonegaase 2050. aastaks rohkem kui 80 %, kui temperatuuri tõus soovitakse hoida ohutul tasemel. Realistlik stsenaarium sellise vähendamise saavutamiseks nõuab kasvuhoonegaaside 25–40 % vähendamist 2020. aastaks ning märkimisväärseid jõupingutusi tärkava majandusega riikides ja arengumaades.

Lähenev Kopenhaageni konverents on otsustava tähtsusega. Edukad tulemused võivad tulevastel aastatel juhtida maailma heitkoguste vähendamise suunas ja temperatuuri tõusu stabiliseerumise poole hallataval tasemel. Ebaõnnestumise korral võib maailm sattuda veelgi ohtlikumale rajale, mis viib temperatuuri tõusu kiirenemisele ning sellest tulenevate inim- ja keskkonna katastroofideni.

1.   Sel kriitilisel hetkel kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valitsusi, juhte ja läbirääkijaid üles mitmekordistama oma jõupingutusi sellise üldise ja siduva kokkuleppe saavutamiseks, mis ühendaks kõik riigid ja nende kodanikud ühiseks pingutuseks heitkoguste taseme vähendamiseks tulevastel aastatel ning kaitsmaks maailma keskkonda, mis on koduks meile ja tulevastele põlvkondadele.

2.   Euroopa Liit on pakkunud välja, et võtab enesele siduva kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30 %, kui teised riigid teevad samasuguseid jõupingutusi. Euroopa on korduvalt kutsunud teisi arenenud riike üles võtma võrreldavaid kohustusi ja tärkava majandusega riike tegema märkimisväärseid jõupingutusi, kuna nad on arenenud maailmale kui suurimale kasvuhoonegaaside tekitajale kiiresti järele jõudmas või sellest möödumas. Me nõuame, et sellest seisukohast hoitaks otsustavalt kinni.

3.   Me oleme sügavalt mures selle pärast, et seni ei ole läbirääkimistel õnnestunud saavutada vajalikku otsustavat läbimurret. Ükskõik millised arengud läbirääkimiste viimastes etappides ka ei toimuks, soovime me tungivalt, et Euroopa Liit ei tunneks kiusatust kasutada teistelt piisava toetuse saamise ebaõnnestumist ettekäändena kahandada omaenese ambitsioone või vähendada oma kohustusi ükskõik millise Kopenhaagenis leitud vähima ühise nimetajani. See oleks halb nii Euroopale kui ka maailmale. Isegi kui Kopenhaagenis ei suudeta veel jõuda üldisele üksmeelele Euroopa tasandi ambitsioonide taseme üle, kutsume Euroopa Liitu tungivalt üles jääma võetud kohustuste tasemele kindlaks ja püüdma luua tugevat koalitsiooni teistest arenenud ja arenguriikidest, kes on valmis pühenduma võrreldava taseme ambitsioonidele, ning võtma nende saavutamiseks vajalikud meetmed.

4.   Me peame jätkama tööstuslike ja sotsiaalsete muudatuste edendamist. Need on vajalikud selleks, et saavutada eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 2020. aastaks 30 %, mis on keskne osa Euroopa majanduse üleviimisest uuele ökoloogiliselt tõhusale süsinikdioksiidivaesele säästvale mudelile. Meil on vaja enneolematuid jõupingutusi energiasektori teadus- ja arendustöös, selleks et pakkuda kodanikele, ettevõtetele ja ametiasutustele usaldusväärseid alternatiivseid tehnoloogiaid. Poliitilise tasandi tegevuses ei saa ökoloogilist kriisi kauem sotsiaalsest kriisist lahus vaadelda. See peaks viima uue tootmis- ja tarbimismudeli kujundamisele. Me ei peaks seda üleminekut vaatlema mitte koorma, vaid väljakutsena luua uus tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni laine, mis on parim tagatis jätkusuutlikele töökohtadele, konkurentsieelisele ja sotsiaalsele heaolule tulevikus. Me kutsume tungivalt üles asetama selle eesmärgi uue, Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia keskmesse. See strateegia peaks koondama olemasolevate säästva arengu, säästva majanduskasvu ning kliima- ja energiastrateegiate põhieesmärgid.

5.   Teised arenguriigid ja eriti vähim arenenud riigid satuvad kliimamuutuste arengu tõttu raskesse olukorda. Kuigi kõige vaesemad riigid on teinud kõige vähem kliimamuutuste põhjustamiseks, kannatavad nad nende tõttu paljudel juhtudel kõige enam. Saavutamaks edu Kopenhaagenis, peab arenenud maailm kindlalt kohustuma looma olulised uued ja täiendavad rahastamisallikad, selleks et aidata arenguriikidel toime tulla nende põhiliste kohanemisprobleemidega ja aidata neil võtta õigeaegselt kasutusele oma leevendusmeetmed.

Euroopa Komisjon esitas hiljuti olulised ettepanekud toetustasemete kohta, mida Euroopa peaks selles partnerluses pakkuma ja, selle kohta, kuidas seda toetust tuleks hallata. Komitee soovib tungivalt, et Euroopa Liit jõuaks kiiresti nii kaugele, et need ettepanekud võidaks esitada läbirääkimistel kindla pakkumisena ning et neid saaks kasutada hoovana teiste arenenud riikide võrreldavate pakkumiste stimuleerimiseks.

6.   Kliimamuutused mõjutavad kogu kodanikuühiskonda. Ettevõtted, ametiühingud, muud kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleb kõik kaasata kõigisse jõupingutustesse nii kliimamuutuste leevendamisel kui ka nendega kohanemisel. Organiseeritud kodanikuühiskonna esindajatena teame me, et kogu Euroopas kasvab teadlikkus väljakutse ulatusest ja valmisolek tulla toime muutustega, mis tuleb teha meie tootmis- ja tarbimismustrites ja meie eluviisis. Me kutsume juhte ja läbirääkijaid tungivalt üles olema otsustavad meid sellel teel juhtides. Tagasiteed ei ole.”