52009PC0499

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 23.9.2009

KOM(2009) 499 lõplik

2009/0140 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

{KOM(2009) 500 lõplik}{KOM(2009) 501 lõplik}{KOM(2009) 502 lõplik}{KOM(2009) 503 lõplik}{SEK(2009) 1234}{SEK(2009) 1235}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Praegune finantskriis on esile toonud nõrkused ELi järelevalveraamistikus, mis on riigiti killustunud, hoolimata märkimisväärsetest edusammudest finantsturgude integreerimisel ja piiriüleste üksuste olulisuse suurenemisest. Selle taustal palus president Barroso kõrgetasemeliste ekspertide rühmal, mida juhatas Rahvusvahelise Valuutafondi eelmine tegevdirektor Jacques de Larosière, koostada soovitused tõhusama, integreeritud ja jätkusuutliku järelevalveraamistiku loomiseks.

De Larosière’i töörühma peamised soovitused on järgmised:

i) Luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis vastutab finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest ühenduses, et hoida ära ja vähendada finantssüsteemi süsteemseid riske, vältida ulatuslikke finantsprobleeme, aidata kaasa siseturu sujuvale toimimisele ja tagada finantssektori kestev panus majanduskasvu.

ii) Luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, mis teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega ( European Supervisory Authorities – ESAs), mis on loodud praeguste Euroopa järelevalvekomiteede[1] ümberkujundamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuseks ( European Banking Authority ), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuseks ( European Securities and Markets Authority ) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuseks ( European Insurance and Occupational Pensions Authority ). Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem peaks põhinema jagatud ja vastastikku toetavatel ülesannetel, mis lisaks üksikute äriühingute järelevalvele liikmesriigi tasandil peaksid hõlmama ka konkreetseid Euroopa tasandi ülesandeid. Samuti toetaks Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem ühtlustatud eeskirjade kehtestamist ning ühtset järelevalvetegevust ja selle jõustamist.

Komisjon ja Euroopa Ülemkogu kiitsid 2009. aasta märtsis De Larosière’i töörühma soovitused heaks. Komisjon avaldas 27. mail 2009 teatise finantsjärelevalve kohta ELis, milles üksikasjalikult kirjeldatakse, kuidas kõnealuseid soovitusi rakendada, keskendudes eelkõige kavandatavate Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamisele. Majandus- ja rahandusministrite nõukogu võttis 9. juunil 2009 vastu üksikasjalikud järeldused, milles nõustuti komisjoni teatise eesmärkidega ning rõhutati, et finantsstabiilsust, selle valdkonna reguleerimist ja järelevalvet tuleb ELis edendada suuri eesmärke seades. Euroopa Ülemkogu kinnitas 18.–19. juuni 2009. aasta kohtumisel, et komisjoni poolt mais avaldatud teatis ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu järeldused on aluseks, kuidas luua uus mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistik. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada kõik vajalikud ettepanekud kõige hiljem 2009. aasta varasügisel, et uut raamistikku oleks võimalik täielikult rakendada 2010. aasta jooksul.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjon viis läbi kaks avalikku arutelu kogupaketi kohta, st nii Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohta. Esimene arutelu toimus 10. märtsist kuni 10. aprillini 2009 pärast De Larosière’i töörühma aruande avaldamist ja selle alusel koostas komisjon teatise Euroopa finantsjärelevalve kohta, mis avaldati 27. mail 2009. Avalikule arutelule esitatud 116 ettepaneku kokkuvõte on veebilehel:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2009/fin_supervision/summary_en.pdf

Teine arutelu toimus 27. maist 15. juulini 2009, kusjuures kõiki finantsteenuste sektori ettevõtjaid, nende esindusorganeid, reguleerijaid, järelevalveasutusi ja muid huvitatud isikuid kutsuti üles kommenteerima 2009. aasta mai teatises üksikasjalikumalt tutvustatud reforme. Saadud vastustes enamasti toetati kavandatud reforme, lisati ka kommentaare kavandatavate Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi üksikasjalike aspektide kohta. Avalikule arutelule esitatud ettepaneku kokkuvõte on veebilehel:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2009/fin_supervision_may/replies_summary_en.pdf

3. Mõju hindamine

2009. aasta mai teatisele lisatud mõjuhinnangus analüüsiti peamisi poliitikavalikuid Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomiseks. Teises mõjuhinnangus käsitleti ettepaneku üksikasjalikumaid aspekte ning see on kättesaadav komisjoni veebilehel.

4. Ettepaneku õiguslik külg

Selleks et kõikidel sidusrühmadel, nt finantseerimisasutustel, investoritel ja tarbijatel, oleks piisav kindlustunne piiriüleste finantstehingute tegemisel, tuleb kehtestada kord, millega võetakse nõuetekohaselt arvesse mikro- ja makrotasandi usaldatavusriskide vastastikust seost. Varem on usaldatavusjärelevalve puhul keskendutud liigselt mikrotasandile, kusjuures järelevalveasutused on hinnanud üksikute finantseerimisasutuste bilanssi, võtmata nõuetekohaselt arvesse asutuste omavahelisi seoseid ja nende seoseid finantssüsteemiga üldisemalt. Sellise laiema perspektiivi pakkumine on makrotasandil usaldatavusjärelevalvet teostavate asutuste ülesanne. Kõnealused järelevalveasutused jälgivad ja hindavad selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad arengutendentsidest, millel võib olla valdkonnasisene mõju või mõju finantssüsteemile tervikuna. Selliste ohtude hindajana on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ELi integreeritud järelevalvestruktuuri oluline element, tagades, et liikmesriigid võtavad õigel ajal ja järjekindlalt asjakohaseid meetmeid, ning seega aidates vältida erinevaid lähenemisviise ja parandades siseturu toimimist.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutatakse EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel juriidilise isiku staatuseta. Selline õiguslik alus tagab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule eespool osutatud põhiomadused ja volitused hõlmata eranditult kogu finantssektorit. Lisaks võimaldab see Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul koostöös Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga luua ühtse ja uuendusliku finantsjärelevalveraamistiku, tehes samas selgelt vahet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asutuste ülesannete vahel.

Määrust, millega asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, täiendab nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Keskpangale ülesanne tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat. Seega pakub Euroopa Keskpank Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge halduse, logistika, statistika ja analüüsi valdkonnas. Kõnealuse otsusega rakendatakse esimest korda asutamislepingu artikli 105 lõiget 6, millega nähakse ette võimalus, et nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist EKPga ja Euroopa Parlamendi nõusolekul anda ühehäälselt EKP-le usaldatavusjärelevalvega seotud eriülesandeid.

5. Mõju eelarvele

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eelarvekulud kannab Euroopa Keskpank ning seega puudub otsene mõju ühenduse eelarvele. Kõnealuse toetuse suurus sõltub sellest, mil määral saab kasutada Euroopa Keskpanga olemasolevaid töötajaid ja ressursse, et täita Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi ülesandeid.

6. Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamiseks Euroopa uue asutusena, mis on sõltumatu olemasolevatest struktuuridest, on vaja nõukogu määrust.

6.1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on täiesti uus Euroopa asutus, kellel puudub eelkäija ja kes vastutab makrotasandil usaldatavusjärelevalve eest. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesmärgid on järgmised:

- Ta töötab Euroopas makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks välja lähenemisviisi, et lahendada liikmesriigi tasandil läbiviidava riskianalüüsi killustatuse probleem.

- Sellega parandatakse varajase hoiatamise süsteemide tõhusust, suurendades selleks mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vastastikust seost. Üksiku äriühingu vastavaust nõuetele kontrolliti liiga sageli eraldi, keskendudes seejuures liiga vähe vastastikustele seostele finantssüsteemis.

- Nõukogu tagab, et asjakohased asutused võtavad riskihinnangute alusel meetmeid.

Võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ulatuslikkust ja tundlikkust, ei moodustata seda juriidilise staatusega isikuna, millel on siduvad volitused, vaid pigem asutusena, kelle õiguspärasus tuleneb tema mainest seoses sõltumatute otsuste, kõrgekvaliteediliste analüüside ja järelduste teravusega.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peamine otsuseid tegev organ on haldusnõukogu.

Haldusnõukogu koosseis on väga oluline Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töö tõhususe tagamisel. Valik tehakse nii, et tagada keskpankade hea esindatus. Enamikus liikmesriikidest on keskpankadel teatav roll finantssektori usaldatavusjärelevalve teostamisel makrotasandil. Sellise vastutuse ja omandatud kogemuste tõttu on keskpangad sobivad analüüsima finantssektori ja üldisemalt makromajandusliku keskkonna omavaheliste seoste mõju finantsstabiilsusele.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule pakub analüüsi ja logistika osas tuge sekretariaat, mille tegevuse eest hoolitseb Euroopa Keskpank. Tänu sekretariaadi asumisele Euroopa Keskpanga juures saab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kasu Euroopa Keskpanga põhjalikest teadmistest usaldatavusjärelevalve alal ning keskpanga kesksest rollist ELi rahasüsteemis. Koostöös liikmesriikide keskpankadega koostab ja levitab Euroopa Keskpank finantseerimisasutuste kohta mitmesuguseid rahandusstatistilisi analüüse ja näitajaid. Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) jälgivad tsüklilisi ja struktuurseid arengutendentse euroalal ja ELi pangandussektoris, samuti muudes finantssektorites, et hinnata finantssektori võimalikku haavatavust ja selle vastupidavust võimalikele kriisidele.

6.2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ja volitused

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ei ole mingeid õiguslikult siduvaid volitusi kehtestada meetmeid liikmesriikide või nende ametiasutuste suhtes. See moodustatakse „hea mainega” asutusena, kuhu kuuluvad kõrgetasemelised liikmed, kes peaksid mõjutama poliitikategijaid ja järelevalveasutusi oma moraalse autoriteediga. Seepärast ei hinda see kõrgetasemeliselt mitte üksnes makrotasandi usaldatavuse olukorda, vaid asutus võib anda riskihoiatusi ja soovitusi, kus määratletakse finantssüsteemi võimalikud ebakõlad, mis võiksid suurendada süsteemseid riske, ja soovitavad asjakohaseid parandusmeetmeid. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevus on laiahaardeline ega ole piiratud teatavat tüüpi asutuse või turuga. Hoiatused ja soovitused võivad käsitleda finantssüsteemi kõiki aspekte, mis võivad tekitada süsteemse riski. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustes tehakse koostööd ka asjakohaste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega (Rahvusvaheline Valuutafond, finantsstabiilsuse nõukogu jne) ja kolmandate riikide asutustega. Kuna käesolev ettepanek põhineb asutamislepingu artiklil 95, kohaldatakse seda ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) suhtes. EMPs osalevate EFTA riikide ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahelise koostöö võimalusi hakatakse arutama EMP Ühiskomitees.

6.2.1. Hoiatused ja soovitused

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu põhiülesanne on kindlaks määrata süsteemse ulatusega riskid ja vältida või vähendada nende mõju ELi finantssüsteemile. Selleks võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu anda riskihoiatusi. Kõnealustele hoiatustele tuleks reageerida kohe, et vältida suuremate probleemide või tulevaste kriiside tekkimist. Vajaduse korral võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitada võtta kindlaksmääratud riskide leevendamiseks konkreetseid meetmeid.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitused ei ole õiguslikult siduvad. Soovituste adressaadid ei saa seoses määratletud riskiga jääda siiski passiivseks ja neilt oodatakse mingil viisil reageerimist. Kui adressaat nõustub soovitusega, peab ta teatama kõikidest soovituses kirjeldatu järgimiseks võetud meetmetest. Kui adressaat ei nõustu soovitusega ja otsustab jätta reageerimata, tuleb seda nõuetekohaselt selgitada. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi ei saa lihtsalt ignoreerida.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus ja soovitus tuleks avalikustada. Soovituse avalikustamine võib ühelt poolt suurendada survet võtta kohe parandusmeetmeid. Teiselt poolt võib see finantsturul vallandada ebasoodsaid reaktsioone. Kuna otsustamine, kas hoiatused ja soovitused tuleks avalikustada, on tundlik küsimus, tuleks sellised otsused teha igal üksikul juhul eraldi. Lisaks tundub asjakohane, et hoiatusi ja soovitusi ei tohiks avalikustada, v.a juhul, kui kaks kolmandikku haldusnõukogu liikmetest, s.t kvalifitseeritud häälteenamus otsustab teisiti.

Hoiatuste ja soovituste adressaadid võivad olla ühendus tervikuna, üks liikmesriik või mitu liikmesriiki, Euroopa üks järelevalveasutus või mitu kõnealust järelevalveasutust, üks liikmesriigi järelevalveasutus või mitu kõnealust järelevalveasutust. Kõik hoiatused ja soovitused edastatakse nõukogule, kuna juhul, kui need on seotud järelevalveküsimustega, tuleks need edastada ka Euroopa asjakohasele järelevalveasutusele. Hoiatuste ja soovituste edastamise eesmärk ei ole nende sisu lahjendada, vaid hoopis suurendada adressaadile moraalset survet tegutseda või selgitada ning pakkuda nõukogule võimalust esitada sellekohaseid kommentaare.

6.2.2. Teabe kättesaadavus

Kuna eri finantseerimisasutused ja finantsturud on omavahel seotud, tuleks potentsiaalseid süsteemseid riske jälgida ja hinnata suure hulga asjakohaste makro- ja mikromajanduslike andmete ja näitajate alusel. Seepärast peaks Süsteemsete Riskide Nõukogul olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik ülesannete täitmiseks, säilitades samas kõnealuste andmete konfidentsiaalsuse. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saab toetuda suurele hulgale Euroopa Keskpanga poolt EKPSi kaudu raha- ja finantseerimisasutuste kohta juba kogutud andmetele. Selleks et täita oma ülesandeid ja tagada vajalik ühtsus mikrotasandil järelevalve teostajate ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel, võib ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi kaudu taotleda Euroopa järelevalveasutustelt kokkuvõtlikku või koondatud teavet. Kui kõnealune teave ei ole kättesaadav (või ei ole seda tehtud kättesaadavaks), on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul võimalus taotleda andmeid otse liikmesriikide järelevalveasutustelt, liikmesriikide keskpankadelt või muudelt liikmesriikide ametiasutustelt. Lisaks kehtestatakse määrusega Euroopa järelevalveasutuste, liikmesriikide keskpankade ja liikmesriikide suhtes üldine kohustus esitada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kogu teave, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, tagades sellega laia juurdepääsu makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüsiks vajalikele andmetele.

Kuna mõned üksikud asutused võivad oma olemuselt olla süsteemsed (oma suuruse, muude finantseerimisasutustega seotuse või riskiprofiili tõttu), on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul sekretariaadi kaudu juurdepääs individuaalsetele andmetele, kui Euroopa järelevalveasutustele esitatakse põhjendatud taotlus.

6.3. Seos Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga

Kavandatud uus ELi järelevalveraamistik saab tõhusalt toimida ainult juhul, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem teevad tõhusat koostööd. Reformi eesmärk on tagada tihedam seos mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahel. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul vaja õigeaegselt saada mikrotasandi ühtlustatud andmeid, samas kui liikmesriikide ametiasutused saaksid mikrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult teavet suundumuste kohta makrotasandil. Määrustes täpsustatakse ka menetlusi, mida Euroopa järelevalveasutused peavad kohaldama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituste järgimisel ning seda, kuidas Euroopa järelevalveasutused peaksid kasutama oma õigusi, et tagada õigeaegne reageerimine soovitustele, mis on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele.

6.4. Konfidentsiaalsus

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu liikmete ja selle asutuse jaoks töötavate isikute suhtes kehtib ametisaladuse kohustus. Haldusnõukogu liikmed või isikud, kelle töö on seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, ei avalda mis tahes konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõtlikul või koondatud kujul, nii et üksikuid asutusi ei ole võimalik tuvastada. Kõnealused konfidentsiaalsuse nõuded kehtivad eelkõige Euroopa Keskpanga töötajate suhtes, kuna Euroopa Keskpank osutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule sekretariaadi teenust. Seega teavet, mida Euroopa Keskpank taotleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi rollis, kasutatakse üksnes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks. Vastavalt ELi institutsioonide tavale on töötajad, kes on olnud seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, seotud konfidentsiaalsuskohustusega ka pärast nende töökohustuste lõppu.

Adressaadid, nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused võtavad ka hoiatuste ja soovituste konfidentsiaalsuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

6.5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sisestruktuur

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosneb järgmistest üksustest: i) haldusnõukogu; ii) juhtkomitee ja iii) sekretariaat.

6.5.1. Haldusnõukogu

Haldusnõukogu on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus otsuseid tegev organ ning on seepärast vastutav käesoleva seletuskirja punktis 6.2.1 kirjeldatud hoiatuste ja soovituste vastuvõtmise eest.

Haldusnõukogu hääleõigusega liikmed on:

- liikmesriikide keskpankade juhid;

- Euroopa Keskpanga president ja asepresident;

- Euroopa Komisjoni volinik;

- Euroopa kolme järelevalveasutuse eesistujad.

Haldusnõukogu hääleõiguseta liikmed on:

- igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse kõrgetasemeline esindaja;

- majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.

Liikmesriigi järelevalveasutuse esindaja võib sõltuvalt arutatavatest küsimustest vahetuda (selline vahetus on vajalik väga paljudes liikmesriikides, kus näiteks finants- ja kindlustussektori järelevalvega tegelevad mitmed eri asutused).

Nõukogu liikmed tegutsevad erapooletult. See tähendab, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud tegevuses ei järgi nad ühegi liikmesriigi juhiseid ega võta arvesse liikmesriikide üksikhuve. Erapooletus on äärmiselt oluline nõue, kuna üksiku liikmesriigi huvid ei pruugi alati kattuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu põhieesmärgiga, s.o finantsstabiilsuse säilitamine Euroopa Liidus tervikuna.

Igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega (v.a otsuse puhul avalikustada hoiatus või soovitus; sel juhul on vajalik kahekolmandikuline kvalifitseeritud häälteenamus. Üldlevinud tava kohaselt eeldab hääletamine kvoorumi olemasolu).

Haldusnõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Koosolekud kutsutakse kokku eesistuja algatusel või hääleõigusega liikmetest ühe kolmandiku taotlusel.

6.5.2. Eesistuja

Eesistuja valitakse viieks aastaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmete hulgast, kes on ka Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed. Eesistuja juhatab nõukogu ja juhtkomitee tegevust ning juhendab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaati haldusnõukogu nimel. Eesistujal on võimalik omal algatusel kokku kutsuda haldusnõukogu erakorralisi koosolekuid. Haldusnõukogus hääletamise ja häälte võrdse jagunemise korral on eesistujal otsustav hääl. Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt.

6.5.3. Juhtkomitee

Arvestades haldusnõukogu suurust (see koosneb kokku 61 liikmest), abistab teda otsuste tegemisel juhtkomitee. Juhtkomitee valmistab ette haldusnõukogu koosolekuid, vaatab läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimas oleva töö edenemist.

Juhtkomiteesse kuuluvad haldusnõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitja, Euroopa kolme järelevalveasutuse eesistujad, majandus- ja rahanduskomitee eesistuja, komisjoni volinik ja haldusnõukogu viis liiget, kes on ühtlasi ka EKP üldnõukogu liikmed (kokku 12 liiget).

6.5.4. Sekretariaat

EKP tagab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi töö. Sekretariaat saab juhiseid otse haldusnõukogu eesistujalt.

Sekretariaadi juhataja määrab ametisse Euroopa Keskpank, konsulteerides selleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Sekretariaat pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, sealhulgas valmistab ette koosolekuid, kogub ja töötleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ettenähtud kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid ning teostab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikke analüüse ja hindamisi. Sekretariaat toetab ka tehnilise nõuandekomitee tegevust (vt punkt 6.5.5).

6.5.5 Tehniline nõuandekomitee ja muud nõustajad

Tehnilise nõuandekomitee ülesanne on anda haldusnõukogule nõu ja abistada teda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel küsimustes, mis kuuluvad viimati nimetatud nõukogu pädevusse.

Tehnilise nõuandekomitee liikmed on:

- iga liikmesriigi keskpanga üks esindaja;

- üks Euroopa Keskpanga esindaja;

- igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse esindaja;

- igast Euroopa järelevalveasutusest üks esindaja,

- kaks Euroopa Komisjoni esindajat;

- üks majandus- ja rahanduskomitee esindaja.

Tehnilise nõuandekomitee eesistuja määrab haldusnõukogu oma eesistuja ettepaneku alusel. Liikmesriigi järelevalveasutuse esindaja võib sõltuvalt arutatavatest küsimustest vahetuda.

6.6. Aruandekohustus

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annab aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ka nõuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult sagedamat aruandmist.

2009/0140 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras[5]

ning arvestades järgmist:

(1) Finantskriis on toonud esile finantsjärelevalve olulised puudujäägid, mille tõttu ei õnnestunud vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssüsteemis ning mis on eriti rõhutanud makrotasandi usaldatavusjärelevalve nõrku kohti.

(2) Komisjon tegi 2008. aasta novembris Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelisele töörühmale (edaspidi „de Larosière'i töörühm”) ülesandeks esitada komisjonile soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda, et paremini kaitsta kodanikke ja taastada usaldus finantssüsteemi vastu.

(3) De Larosière'i töörühm soovitas oma 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes lisaks muudele aspektidele luua ühenduse tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle.

(4) Komisjon tervitas ja toetas igati 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine”[6] de Larosière'i töörühma soovitusi. Euroopa Ülemkogu jõudis 19. ja 20. märtsil 2009. aastal toimunud kohtumisel kokkuleppele, et ELis on vaja täiustada finantseerimisasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte ja kõnealuste asutuste järelevalvet ning et tegevuse aluseks võetakse de Larosière'i töörühma aruanne.

(5) Komisjon sätestas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve”[7] finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed ELi tasandil läbiviidavad reformid, täpsemalt ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise. Nõukogu oma 9. juunil 2009 kohtumisel ja Euroopa Ülemkogu oma 18. ja 19. juuni kohtumistel toetasid komisjoni seisukohta ja tervitasid komisjoni kavatsust esitada õigusaktide ettepanekud, et uus raamistik hakkaks kehtima 2010. aasta jooksul. Kooskõlas komisjoni seisukohtadega jõuti muu hulgas järeldusele, et EKP „peaks pakkuma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele”.

(6) Ühenduse praeguses järelevalvekorras pööratakse liiga vähe tähelepanu makrotasandi usaldatavusjärelevalvele. Vastutus makrotasandil usaldatavusjärelevalve analüüsimise eest on killustunud ning analüüse teostavad eri tasandi ametiasutused, samuti puudub mehhanism tagamaks, et makrotasandi usaldatavusriskid määratakse kindlaks piisavalt täpselt ning et hoiatused ja soovitused edastatakse selgelt, neid järgitakse ja neile reageeritakse.

(7) EL vajab konkreetset asutust, kelle ülesanne on teostada ELi finantssüsteemi usaldatavusjärelevalvet makrotasandil ning kes määraks kindlaks finantsstabiilsusega seotud riskid ja vajaduse korral annaks riskihoiatuse ja/või soovituse selliste riskide kõrvaldamiseks. Seega tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutada uue sõltumatu asutusena, kes vastutab Euroopas makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest.

(8) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks vajaduse korral andma hoiatusi ja esitama üldisi soovitusi kogu ühenduse, üksikute liikmesriikide või nende rühmade kohta, kusjuures asjakohase poliitilise meetme võtmiseks kehtestatakse tähtaeg.

(9) Selleks et suurendada nende osatähtsust ja legitiimsust, tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused esitada nõukogu ning vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…[8]), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…[9]) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…[10]) kaudu.

(10) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks ka kontrollima soovituste järgimist, võttes aluseks soovituste adressaatide aruanded, et tagada hoiatuste ja soovituste tõhus järgimine. Soovituste adressaadid peaksid võtma asjakohased meetmed, välja arvatud juhul, kui meetmete võtmata jätmine on nõuetekohaselt põhjendatud („tegutse või selgita” mehhanism).

(11) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks otsustama, kas soovitus peaks olema konfidentsiaalne või avalik, pidades seejuures silmas, et avalikustamine võib teatavatel juhtudel soodustada soovituste järgimist.

(12) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks esitama aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas ning oluliste finantsprobleemide korral sagedamini.

(13) EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel peaks tänu oma kogemustele ja kohustuste tõttu finantsstabiilsuse valdkonnas olema makrotasandi usaldatavusjärelevalves juhtiv roll. Mikrotasandil usaldatavusjärelevalve teostajate kaasamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse on oluline selle tagamiseks, et makrotasandi usaldatavusriskide hindamine tugineks täielikul ja tõesel teabel finantssüsteemi arengutendentside kohta. Seepärast peaksid Euroopa järelevalveasutuste eesistujad olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hääleõigusega liikmed, samas kui igast liikmesriigist peaks liikmena osalema üks riiklik järelevalvaja, kellel ei ole hääleõigust.

(14) Komisjoni voliniku osalemine aitab luua sideme ühenduse makromajanduse ja finantsjärelevalve vahel, kuna majandus- ja rahanduskomitee eesistuja esindab rahandusministrite rolli finantsstabiilsuse tagamisel.

(15) Oluline on, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid erapooletult ja lähtuvad üksnes Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusest. Hoiatuste ja soovituste üle Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus hääletamisel ei tohiks häältel olla kaalu ja otsused tuleks üldiselt võtta vastu lihthäälteenamusega.

(16) Kuna eri finantseerimisasutused ja finantsturud on omavahel seotud, tuleks potentsiaalseid süsteemseid riske jälgida ja hinnata suure hulga asjakohaste makro- ja mikromajanduslike andmete ja näitajate alusel. Seepärast peaks Süsteemsete Riskide Nõukogul olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik ülesannete täitmiseks, säilitades samas kõnealuste andmete vajaliku konfidentsiaalsuse.

(17) Turuosalised saavad anda olulise panuse finantssüsteemi mõjutava arengu mõistmisesse. Seepärast peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerima erasektori sidusrühmadega (finantssektori esindajad, tarbijaühingud, finantsteenuste valdkonna kasutajarühmad, mis on loodud komisjoni või ühenduse õigusaktiga) ning andma neile õiglase võimaluse esitada kommentaare.

(18) Võttes arvesse finantsturgude rahvusvahelist integratsiooni ja finantskriisi levimise riski, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegema koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja äsja asutatud finantsstabiilsuse nõukoguga, et antaks varajasi hoiatusi ülemaailmsete makrotasandi riskide kohta.

(19) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine peaks otseselt aitama saavutada siseturu eesmärke. Ühenduses finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve on ühenduse üldise uue järelevalvekorra osa, kuna makrotasandi usaldatavusjärelevalve on tihedalt seotud mikrotasandi järelevalvega, mis on tehtud ülesandeks Euroopa järelevalveasutustele. Selleks et kõikidel sidusrühmadel oleks piisav kindlustunne piiriüleste finantstehingute tegemisel, tuleb kehtestada kord, millega võetakse nõuetekohaselt arvesse mikro- ja makrotasandi riskide vastastikust seost. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks jälgima ja hindama finantsstabiilsusega seotud riske, mis tulenevad arengutendentsidest, millel võib olla mõju valdkondlikul tasandil või finantssüsteemile tervikuna. Selliste ohtude hindajana toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ELi integreeritud järelevalvestruktuuri, mida on vaja selleks, et soodustada asjakohaste meetmete õigeaegset ja järjekindlat võtmist liikmesriikides ning sellega vältida erinevaid lähenemisviise ja parandada siseturu toimimist.

(20) Kuna ühenduse finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ei saa liikmesriigid piisaval tasemel saavutada Euroopa finantsturgude integreerituse tõttu, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

ARTIKKEL 1 ASUTAMINE

Asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „finantseerimisasutus” – mis tahes ettevõtja, kelle põhitegevus on võtta hoiuseid, anda laene, pakkuda kindlustus- või muid finantsteenuseid oma klientidele või liikmetele või kes tegeleb finantsinvesteerimise või kauplemisega oma kulul.

2. „finantssüsteem” – kõik finantseerimisasutused, finantsturud ja finantsturu infrastruktuurid.

Artikkel 3Missioon, eesmärgid ja ülesanded

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab ühenduses finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et vältida ja vähendada finantssüsteemi süsteemseid riske ning hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid, toetada siseturu sujuvat toimimist ja tagada finantssektori jätkusuutlik panus majanduskasvu.

2. Lõike 1 kohaldamisel täidab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu järgimisi ülesandeid:

3. määrab kindlaks ja/või kogub vajaduse korral ning analüüsib mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 1 kirjeldatud ülesannete täitmiseks;

4. määrab kindlaks riskid ja seab need tähtsuse järjekorda;

5. annab riskihoiatused, kui riskid on liiga suured;

6. vajaduse korral esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks;

7. jälgib hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist;

8. teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks;

9. on vahendaja suhtlemisel rahvusvaheliste institutsioonidega, sealhulgas eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi ja finantsstabiilsuse nõukoguga, samuti kolmandate riikide oluliste asutustega küsimustes, mis on seotud makrotasandi usaldatavusjärelevalvega;

10. täidab muid asjakohaseid ülesandeid, nagu on sätestatud ühenduse õigusaktides.

II peatükkTöökorraldus

ARTIKKEL 4 STRUKTUUR

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul on haldusnõukogu, juhtkomitee ja sekretariaat.

2. Haldusnõukogu teeb otsuseid, mida on vaja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule usaldatud ülesannete täitmise tagamiseks.

3. Juhtkomitee toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis, aidates ette valmistada haldusnõukogu koosolekuid, vaatab läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimas oleva töö edenemist.

4. Sekretariaat pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas vastavalt haldusnõukogu eesistuja juhistele kooskõlas nõukogu otsusega XXXX/EÜ/2009[11].

5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toetab ka tehniline nõuandekomitee, millele on osutatud artiklis 12, ning mis taotluse korral annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes.

Artikkel 5Eesistumine

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja tema asetäitja valivad viieks aastaks endi seast need haldusnõukogu liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed. Eesistuja ja tema asetäitja võib tagasi valida.

2. Eesistuja juhatab haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid.

3. Eesistuja asetäitja juhatab haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuaja ei saa koosolekul osaleda.

4. Kui nende Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmete ametiaeg, kes on valitud kas eesistujaks või tema asetäitjaks, lõpeb enne viieaastase tähtaja möödumist või kui mis tahes põhjusel eesistuja või tema asetäitja ei saa oma ülesandeid täita, valitakse uus eesistuja või tema asetäitja lõike 1 kohaselt.

5. Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt.

Artikkel 6Haldusnõukogu

1. Haldusnõukogu hääleõigusega liikmed on järgmised isikud:

a) Euroopa Keskpanga president ja asepresident;

b) liikmesriikide keskpankade juhid;

c) Euroopa Komisjoni volinik;

d) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse eesistuja;

e) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse eesistuja;

f) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistuja.

2. Haldusnõukogu hääleõiguseta liikmed on järgmised isikud:

a) igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse kõrgetasemeline esindaja;

b) majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.

3. Kui koosoleku päevakorda kuuluvad punktid, mis kuuluvad sama liikmesriigi eri järelevalveasutuste pädevusse, osaleb arutelus üksnes see kõrgetasemeline esindaja, kelle pädevusse küsimused kuuluvad.

4. Haldusnõukogu kehtestab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökorra.

Artikkel 7Erapooletus

1. Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mis tahes muu tegevusega täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid liikmesriikidelt.

2. Liikmesriigid ei püüa mõjutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.

Artikkel 8Ametisaladus

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu liikmed ja kõik teised isikud, kes töötavad või on töötanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus või selle jaoks (sealhulgas keskpankade asjakohased töötajad, tehniline nõuandekomitee, Euroopa järelevalveasutused ja liikmesriikide pädevad riiklikud järelevalveasutused) ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu.

2. Teavet, mille on saanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, võib kasutada üksnes oma kohustuste ja artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.

3. Ilma et see piiraks artikli 16 ja kriminaalõiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõttena või üldistatuna, nii et üksikut finantseerimisasutust ei ole võimalik tuvastada.

4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lepib Euroopa järelevalveasutustega kokku konkreetsed konfidentsiaalsusmenetlused, et kaitsta üksikuid finantseerimisasutusi käsitlevat teavet või teavet, mille puhul on võimalik finantseerimisasutuse tuvastada.

Artikkel 9Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu korralised täiskogu koosolekud kutsub kokku haldusnõukogu eesistuja ning need toimuvad vähemalt neli korda aastas. Erakorralised koosolekud võib kokku kutsuda haldusnõukogu eesistuja algatusel või hääleõigusega liikmetest vähemalt ühe kolmandiku taotlusel.

2. Haldusnõukogu koosolekutel peavad kõik liikmed isiklikult osalema ja enda asemel ei või saata esindajat.

3. Erandina lõikest 2 võib liige, kes ei saa koosolekutel osaleda pikema aja jooksul, nimetada asendusliikme. Kõnealuse liikme võib asendada ka isikuga, kes on ametlikult nimetatud asjaomase asutuse reeglite kohaselt, et esindaja ajutiselt asendada.

4. Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne.

Artikkel 10Haldusnõukogu hääletuskord

1. Igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl.

2. Haldusnõukogu otsustab kohalolevate hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

3. Haldusnõukogu võib hääletada, kui kohal viibib kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid vastu võtta ilma kvoorumit arvestamata.

Artikkel 11Juhtkomitee

1. Juhtkomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:

a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja;

b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja asetäitja;

c) viis teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed. Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, valivad nad kaheks aastaks;

d) Euroopa Komisjoni volinik;

e) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse eesistuja;

f) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse eesistuja;

g) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistuja;

h) majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.

Juhtkomitee valitud liikme täitmata koha täitmiseks valib uue liikme haldusnõukogu.

2. Juhtkomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja vähemalt kord kvartalis enne haldusnõukogu iga koosolekut. Eesistuja võib kokku kutsuda ka erakorralise koosoleku.

Artikkel 12Tehniline nõuandekomitee

1. Tehnilisse nõuandekomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:

a) iga liikmesriigi keskpanga esindaja ja Euroopa Keskpanga esindaja;

b) igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse esindaja;

c) üks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse esindaja,

d) üks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse esindaja;

e) üks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse esindaja;

f) kaks komisjoni esindajat;

g) üks majandus- ja rahanduskomitee esindaja.

Iga liikmesriigi järelevalveasutused valivad komiteesse ühe esindaja. Kui koosoleku päevakorda kuuluvad punktid, mis kuuluvad sama liikmesriigi eri järelevalveasutuste pädevusse, osaleb arutelus üksnes see esindaja, kelle pädevusse küsimused kuuluvad.

2. Haldusnõukogu nimetab oma eesistuja ettepaneku alusel ametisse tehnilise nõuandekomitee eesistuja.

3. Komitee täidab artikli 4 lõikes 5 osutatud ülesandeid haldusnõukogu eesistuja taotlusel.

4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab tehnilise nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.

Artikkel 13Muud nõustajad

Vajaduse korral küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõu asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt.

Artikkel 14Juurdepääs dokumentidele

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001[12].

2. Haldusnõukogu võtab vastu tegutsemiskorra määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud otsuste kohta võib esitada kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Kohtusse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel.

III peatükkÜlesanded

ARTIKKEL 15 TEABE KOGUMINE JA VAHETUS

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab Euroopa järelevalveasutusi süsteemseid riske käsitleva teabega, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.

2. Euroopa järelevalveasutused, liikmesriikide keskpangad ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt ühenduse õigusaktidele.

3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt kas kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada. Kui taotletud andmed ei ole kõnealustele asutustele kättesaadavad või need ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda andmeid liikmesriikide järelevalveasutustelt, keskpankadelt või muudelt asutustelt.

4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib Euroopa järelevalveasutustele esitada põhjendatud taotluse selliste andmete esitamiseks, mis ei ole kokkuvõtlikud ega koondatud.

5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne teabe taotlemist vastavalt lõigetele 3 ja 4 Euroopa asjaomaste järelevalveasutustega, et tagada taotluse proportsionaalsus.

Artikkel 16Hoiatused ja soovitused

1. Kui tuvastatakse märkimisväärsed riskid seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisega, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks.

2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud ühendusele tervikuna või ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Soovitused võivad seoses asjaomaste ühenduse õigusaktidega olla adresseeritud ka komisjonile.

3. Hoiatused ja soovitused edastatakse ka asjaomasele adressaadile nõukogu kaudu ja juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele.

4. Nõukogu iga liige võib taotleda hääletamist hoiatuse või soovituse ettepaneku kohta mis tahes ajal.

Artikkel 17Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitustele reageerimine

1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule või põhjendavad, miks meetmeid ei võetud. Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa järelevalveasutusi teavitatakse.

2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta nõukogu ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.

Artikkel 18Avalikud hoiatused ja soovitused

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus või soovitus tuleks avaldada. Erandina artikli 10 lõikest 2 on hoiatuse või soovituse avaldamiseks vajalik kahekolmandikuline kvalifitseeritud häälteenamus.

2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab hoiatuse või soovituse muuta avalikuks, teavitatakse sellest eelnevalt adressaate.

3. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab hoiatust või soovitust mitte avalikustada, võtavad adressaat ning vajaduse korral nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta sellise hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust. Nõukogu eesistuja võib otsustada, et hoiatust või soovitust ei edastata teistele nõukogu liikmetele.

IV peatükkLõppsätted

ARTIKKEL 19 ARUANDEKOHUSTUS

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab vähemalt kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib nõukogu või komisjoni palvel ka eriküsimusi.

Artikkel 20Läbivaatamisklausel

Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi komisjoni aruande alusel, mille see esitab pärast seda, kui määruse jõustumisest on möödunud kolm aastat, ning otsustab pärast Euroopa Keskpanga arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ja struktuur on vaja läbi vaadata.

Artikkel 21Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] Need on Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee.

[2] ELT C , , lk .

[3] Otsus XXXX

[4] ELT C , , lk .

[5] ELT C , , lk .

[6] KOM(2009) 114.

[7] KOM(2009) 252.

[8] ELT L , , lk .

[9] ELT L , , lk .

[10] ELT L , , lk .

[11] ELT L , , lk .

[12] ELT