52009PC0347

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.7.2009

KOM(2009) 347 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi impordi suhtes

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus”) kohaldamist menetlustes, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist, Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi impordiga. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis tehti kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ei kohaldata. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. |

3. Ettepaneku õiguslik külg |

Kavandatud meetmete kokkuvõte 8. mail 2008 algatas komisjon dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist, Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi impordiga. Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 112/2009 ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist ja Moldova Vabariigist pärit impordi suhtes. Türgist pärit impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kehtestatud, sest leiti, et Türgist pärit import ei olnud põhjustanud kahju ühenduse tootmisharule. Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb lõplikel järeldustel dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta, mis kinnitasid esialgseid järeldusi Hiina Rahvavabariigist ja Türgist pärit impordi kohta ning mille alusel leiti, et Moldova Vabariigist pärit import ei põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju. Huvitatud isikutelt saadud täiendava teabe alusel muudeti ka dumpingu- ja kahjumarginaale. Seepärast tehakse nõukogule ettepanek võtta vastu lisatud ettepanek määruse kohta, et kehtestada lõplikud meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei ole ette nähtud muid võimalusi. |

4. Mõju eelarvele |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

.1. Ajutised meetmed

(1) Määrusega (EÜ) nr 112/2009[2] (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Moldova Vabariigist (edaspidi „Moldova”) pärit valtstraadi impordi suhtes.

(2) Tuletatakse meelde, et kaebuse esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse valtstraadi kogutoodangust.

.2. Järgnenud menetlus

(3) Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed („esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Selleks tehti täiendav kontrollkäik järgmisesse äriühingusse:

ühenduse tootja:

- Celsa UK Holding Limited (Cardiff, Ühendkuningriik)

(4) Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon uurimist ühenduse huvide seisukohast.

(5) Tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 13 on märgitud, uuriti dumpingu ja kahju puhul ajavahemikku 1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008 (edaspidi „uurimisperiood”) . Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku alates aastast 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6) Mõned huvitatud isikud väitsid, et 2004. aasta valimine ja arvessevõtmine kahju hindamisel oli ekslik, sest väidetavalt oli aasta 2004 erakordselt hea aasta, kus nõudlus oli suur ja kasumimarginaalid olid kõrged. Seetõttu taotlesid nad, et 2004. aasta tuleks vaatlusalusest perioodist välja jätta.

(7) Tuleks märkida, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 peaks uurimisperiood hõlmama menetluse algatamisele vahetult eelnevat ajavahemikku. Tuletatakse meelde, et praegune uurimine algatati 8. mail 2008. Kahjuanalüüsi seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab tavapäraselt ajavahemikku kolm kuni neli aastat enne menetluse algatamist ning lõpeb dumpingu uurimise perioodiga samal ajal. Käesoleva menetluse suhtes rakendati seda praktikat. Seega ei ole selle ajavahemiku valiku puhul oluline, kas aasta 2004 või mõni teine vaatlusaluse perioodi aasta oli erakordne või mitte.

(8) Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtestataks lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit valtstraadi impordi suhtes, nõutaks lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad ja lõpetataks menetlus Moldovast ja Türgist pärit valtstraadi impordi suhtes. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(9) Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(10) Vaatlusalused tooted on Hiina Rahvavabariigist, Moldovast Vabariigist ja Türgist pärit ning tavapäraselt CN-koodide 7213 10 00, 7213 20 00, 7213 91 10, 7213 91 20, 7213 91 41, 7213 91 49, 7213 91 70, 7213 91 90, 7213 99 10, 7213 99 90, 7227 10 00, 7227 20 00, 7227 90 10, 7227 90 50 ja 7227 90 95 all deklareeritavad rauast, legeerimata või legeeritud terasest, välja arvatud roostevabast terasest, kuumvaltsitud ja korrapäratult kokku keritud vardad ja latid (edaspidi „vaatlusalune toode” või valtstraat). Vaatlusaluse toote määratlus ei sisalda roostevabast terasest valtstraati.

(11) Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et CN-koodi 7213 91 90 alla kuuluv valtstraat tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, sest kaebuse esitajale ja tema seaduslikule esindajale antud volitused ei hõlmanud seda konkreetset toote tüüpi.

(12) Sellega seoses tuleks märkida, et esiteks sisaldas kaebus eespool nimetatud CN-koodi. Ning teiseks, vaatlusaluse toote määratlus, mis esitati uurimise alguses, põhines eelkõige toote füüsilistel, keemilistel ja tehnilistel omadustel. Asjakohased CN-koodid, mille alusel vaatlusalust toodet impordil deklareeritakse, määratakse lõplikult alles uurimise käigus ja eelkõige siis, kui kehtestatakse lõplik tollimaks. Nii on öeldud ka algatamisteate tekstis, kus kinnitatakse, et asjakohased CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil[3]. Lisaks leiti, et eespool nimetatud CN-koodi all deklareeritud valtstraadil on algatamisteates kirjeldatud põhiomadused ning seetõttu kuulub toode vaatlusaluse toote määratluse alla. Seega lükati see väide tagasi.

(13) Üks eksportiv tootja ja üks kasutaja väitsid, et üks konkreetne valtstraadi tüüp, nimelt „rehvikoortriie”, mida liigitatakse CN-koodi 7213 91 20 alla, erinevat füüsiliste ja tehniliste omaduste, lõppkasutajate, asendatavuse ja tarbijate hoiakute osas oluliselt teistest valtstraadi tüüpidest. Seetõttu väitsid nad, et rehvikoortriie tuleks käesoleva uurimise kohaldamisalast välja jätta.

(14) Eespool nimetatud väidet ja konkreetseid põhjendusi analüüsiti põhjalikult. Esiteks tehti kindlaks, et valtstraadi erinevad tüübid, sealhulgas rehvikoortriie, mida vaatlusaluse toote määratlus hõlmab, on samade füüsiliste, keemiliste ja tehniliste omadustega, mis tähendab, et nad kuuluvad samasse tootekategooriasse.

(15) Teiseks, isegi kui saaks väita, et rehvikoortriie on teiste käesoleva uurimise aluste valtstraadi tüüpidega võrreldes spetsiifilisem ja kallim, ei tähenda see, et Hiinast imporditud rehvikoortriidel oleksid omadused, mis erinevad oluliselt ühenduses toodetud rehvikoortriide omadest.

(16) Enamgi veel, uurimine näitas, et vaatlusaluse perioodi jooksul imporditi rehvitraati asjaomasest riigist ühendusse. Kuigi seda tehti väikestes kogustes, oli selge, et käesoleva uurimise alused eksportivad tootjad olid võimelised seda tüüpi valtstraati tootma.

(17) Seega järeldati eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal, et rehvikoortriide väljajätmine käesoleva uurimise kohaldamisalast ei ole õigustatud. Kõnealune väide tuli tagasi lükata.

(18) Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 13–14.

C. DUMPING

1. Turumajanduslik kohtlemine

1.1 Hiina Rahvavabariik

(19) Kuna muid märkusi turumajandusliku kohtlemise staatusega Hiina eksportivate tootjate kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 27–31.

1.2 Moldova Vabariik

(20) Tuletatakse meelde, et ainus Moldova eksportija ei vastanud turumajandusliku kohtlemise viiest kriteeriumist mitte ühelegi. Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitas äriühing taas oma esialgsed märkused komisjoni otsuse (milles leitakse, et äriühingule ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist) kohta; neid märkusi on juba analüüsitud ning neile on vastatud turumajandusliku kohtlemise võimaldamisel ja esialgsete järelduste tegemisel. Moldova eksportija vaidlustas järeldused kõigi viie turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi kohta, kuid ei esitanud oma väidete tõestuseks mitte mingeid tõendeid.

(21) Eksportija väitis, et komisjon tegutseb vastuoluliselt, käsitledes nn Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna ametiasutusi „riigina” esimese kriteeriumi hindamisel, kuid ei tee seda siis, kui hinnatakse vastavust neljandale kriteeriumile. Sellega seoses märgitakse, et nn Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna ametiasutused on kindlasti sellised, kes ei sekku äriühingute juhtimisse. Seetõttu mõjutavad nad otseselt esimese kriteeriumi hindamist. Teisest küljest ei taga nn Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna ametiasutused ei õiguskindlust ega stabiilsust, nagu nõutakse neljanda kriteeriumi puhul. Seega tuli see väide tagasi lükata.

(22) Esimese kriteeriumi puhul väitis eksportija just seda, et äriühingu juhtkonda kuuluvad eraisikud ning et tema tippjuhtide ja nn Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna ametiasutuste vahel ei ole mingit seost. Uurimine näitas siiski, et äriühingu president ja muud juhtivad töötajad osalesid aktiivselt nn Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna ametiasutuste tegevuses. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(23) Teise kriteeriumi puhul väitis äriühing just seda, et äriühingu finantsdokumentide auditiaruannet käsitlev reservatsioonidega arvamus oli põhjendamata. Siiski osutatakse reservatsioonidega arvamuses põhivarade väärtusele ja seda ei saa pidada põhjendamata arvamuseks. Kontrollimise ajal ei suutnud äriühing reservatsioone põhjendada. Täiendavaid tõendeid selles osas ei esitatud. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(24) Kolmanda kriteeriumi puhul kordas äriühing väidet, et pärast erastamist müüdi äriühing praegustele omanikele, kes on sõltumatud ja seega peaksid moonutused olema kõrvaldatud. Väite toetuseks ei esitatud mingeid tõendeid ja seega kinnitatakse ajutise määruse 45. põhjenduses esitatud järeldus.

(25) Viienda kriteeriumi puhul rõhutas äriühing eelkõige asjaolu, et äriühingu finantsdokumentides kasutatakse vääringuna USA dollareid ja mitte nn Transnistria piirkonna rublasid ning see muudab käsitluse asjakohatuks. Fakt on siiski, et Transnistria piirkonna rublasid kasutatakse mitmete äriühingu igapäevatehingute puhul, ja seega on rublade konverteerimismäär muudesse vääringutesse asjakohane selle kriteeriumi hindamise puhul. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(26) Seega ei muudetud nende väidete tõttu esialgseid järeldusi, mille kohaselt ei võimaldata Moldova koostööd tegevale eksportivale tootjale turumajanduslikku kohtlemist ning ajutise määruse põhjendustes 32–49 esitatud järeldused kinnitatakse.

2. Individuaalne kohtlemine

(27) Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 50–53.

3. Normaalväärtus

3.1 Türgi

(28) Üks eksportiv tootja tõi esile, et läbivaadatud ja kontrollitud andmeid omamaise müügi kohta ei võetud normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse. Teine eksportiv tootja väitis, et saadud normaalväärtus oli tehnilise vea tõttu valesti arvutatud. Väited vaadati läbi ja kus vaja, parandati vead.

(29) Kolmas eksportiv tootja väitis, et ta müüs ekspordiks ainult vaatlusaluse toote mittestandardset tüüpi ning riigisiseselt müüs ta nii standardset kui ka mittestandardset toote tüüpi. See eksportiv tootja väitis, et sellise metoodika alusel tehtud võrdlused ei olnud õiglased ja et normaalväärtus tuleks arvutada, võrreldes üksnes mittestandardset eksporti ja omamaist müüki.

(30) Uurimine ei suutnud siiski tõestada, et erinevus standardset ja mittestandardset tüüpi toodete vahel oleks olnud piisavalt suur, et mõjutaks võrreldavust (nagu eksportiv tootja oli väitnud). Mõlemat tüüpi tooted kuulusid samasuguse toote kirjelduse kategooriasse. Samuti ilmnes uurimise käigus, et äriühing müüs mõlemat toote tüüpi sama hinnaga. Seega ei saadud seda väidet arvesse võtta.

(31) Kuna Türgi puhul normaalväärtuse arvutamise meetodi suhtes rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 54–63 esitatud ajutised järeldused.

3.2 Hiina Rahvavabariik ja Moldova Vabariik

(32) Ei esitatud ühtegi märkust Hiina ja Moldova puhul kasutatava normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ajutise määruse põhjenduses 64 kirjeldatud viisil. Seepärast kiidetakse esialgsed järeldused heaks.

4. Võrdlusriik

(33) Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 65–74, valiti ajutiselt võrdlusriigiks Türgi. Esialgsete järelduste avaldamise järel ei olnud kaebuse esitaja Eurofer nõus, et võrdlusriigina kasutatakse Türgit ja mitte Brasiiliat, nagu alguses kavandati. Eurofer kordas väiteid, mis ta oli algselt esitanud, väites et a) Brasiilia turg on piisavalt konkurentsi pakkuv ja b) et Türgi terasetööstuse subsideerimine muudab Türgi normaalväärtuse kindlaksmääramise jaoks ebasobivaks. Eurofer väitis ka, et kuna uurimise käigus tehti kindlaks dumpingu olemasolu Türgi puhul, ei tohiks Türgit komisjoni praktika kohaselt võrdlusriigina kasutada.

(34) Siinkohal tuletatakse meelde, et leiti, et Brasiilia omamüügi hinnad on kõrgemad kui teadaolevad maailmaturu hinnad. Seega leiti, et Brasiilia tootjate kasumi tase on liiga kõrge, seda eelkõige ühenduse tootmisharus mõistlikuks peetava kasumi tasemega võrreldes. Nagu on väidetud ajutises määruses, näitab see, et Brasiilia turu konkurentsivõime ei ole piisavalt suur.

(35) Türgi puhul on selgelt näha, et omamaise turu osas on konkurents tunduvalt suurem kui Brasiilias. Asjaolu, et Türgi eksportijate puhul tehti kindlaks dumpingu olemasolu, ei tähenda tingimata seda, et selle riigi puhul kindlaksmääratud normaalväärtus ei oleks usaldusväärne.

(36) Eurofer väitis ka, et kuna Türgi äriühinguid väidetavalt subsideeritakse, ei ole Türgi võrdlusriigiks sobiv. Selle väite tõestuseks ei esitatud siiski tõendeid.

(37) Eespool esitatud silmas pidades kinnitati ajutise määruse põhjendustes 65–74 esitatud järeldused ja kasutati käesoleva menetluse raames ja vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigina Türgit.

5. Ekspordihind

(38) Üks eksportiv tootja väitis, ekspordihinda ei tohiks määrata nii, nagu seda on tehtud ajutise määruse põhjenduses 76. Seda väidet kontrollides leiti see olevat põhjendatud eelkõige äriühingu toimimisviisi tõttu – sest äriühingu tegevus toimub väljaspool ühendust – ning see ei õigusta algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamist.

(39) Üks teine eksportiv tootja väitis, et komisjonitasude vähendamine seotud äriühingu kaudu müümise puhul ei ole põhjendatud. Seda väidet kontrollides leiti, et see on õigustatud, sest seotud äriühing ei tegelenud samade toimingutega kui vahendaja. Seepärast korrigeeriti ekspordihindu vastavalt.

(40) Kuna ekspordihinna määramise metoodika suhtes mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 75 esitatud ajutised järeldused.

6. Võrdlus

(41) Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(42) Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 79, võeti kõikide uuritud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul juhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, pangakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes.

(43) Mitmed eksportijad vaidlustasid sisetranspordi-, laadimis-, panga- ja laenukulude ning komisjonitasude korrigeerimiste arvutamise ja tegid ettepaneku teha uued arvutused. Küsimustike vastustes esitatud tõendite alusel ning kontrollkäikude jooksul kogutud info ja tõendite põhjal leiti, et enamik neist väidetest on põhjendamata, ja jäädi seega esialgse uurimise etapis arvutatud korrigeerimiste juurde. Mõni väide leidis siiski tõestust ja tehti mõned parandused laenukulude, komisjonitasude ja eksportmüügi tollimaksude kohanduste osas.

7. Dumpingumarginaal

(44) Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

7.1. Hiina Rahvavabariik

(45) Pärast võrdlusriigi normaalväärtuste korrigeerimist on lõplikud dumpingumarginaalid Hiina eksportivate tootjate jaoks järgmised:

Äriühing | Dumpingumarginaal |

Valin Group | 38,6 % |

Kõik muud | 52,3 % |

7.2. Moldova Vabariik

(46) Ajutiste meetmete kehtestamise järel selgus, et kui kasutataks kõiki Moldova Vabariigi kohta kättesaadavaid eksporti käsitlevaid andmeid, saaks selle riigis toimuvast dumpingust parema ülevaate. Seega arvutati kogu riigis kehtivad lõplikud dumpingumarginaalid kõigi teadaolevate tootjate ekspordihindade põhjal.

(47) Pärast võrdlusriigi normaalväärtuste korrigeerimist ning eespool kirjeldatu kohast ekspordihindade ja korrigeerimiste arvessevõtmist, on kogu Moldova puhul kehtestatud lõplikuks dumpingumarginaaliks 16,2 %

7.3. Türgi eksportivad tootjad

(48) Eelnevat arvesse võttes on Türgi eksportivate tootjate dumpingumarginaalid järgmised:

Äriühingu nimi | Dumpingumarginaal |

Kroman Çelik Sanayli AS | 18,8 % |

Çolakoglu Metalurji AS | 7,6 % |

Iskenderun Demir ve Çelik AŞ | 10,5 % |

Habas Sinai ve Tibbi Gazlar Istihsal Endustri AS | 7,1 % |

Icdas Celik Enerji Tersane ve Ulasim Sanayii AS | 3,9 % |

Kõik muud | 18,8 % |

D. KAHJU

1. Ühenduse toodang

(49) Kuna ühenduse toodangu ja endast teatamata jätnud tootjate (ajutise määruse põhjendus 91) koostöö kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 89–92.

2. Ühenduse tootmisharu määratlus

(50) Kuna ühenduse tootmisharu määratluse kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 93.

(51) Tuletatakse meelde, et kahju analüüsimisel ei kasutatud valimit, sest 20 koostööd teinud tootjat moodustasid neli äriühingute rühma ja kaks tootjat olid sõltumatud. Ajutiste meetmete kehtestamise järel ja nagu juba öeldud põhjenduses 3, tehti kontrollkäik veel ühe ühenduse tootja ruumidesse, et kontrollida küsimustiku vastustes esitatud andmete õigsust.

3. Ühenduse tarbimine

(52) Tuletatakse meelde, et ühenduse tarbimine määrati kindlaks Eurostati andmetel põhineva koguimpordi alusel ning ühenduse turul ühenduse tootmisharu ja muude ühenduse tootjate müügi kogumahu põhjal, sealhulgas endast teatamata jätnud tootjate kohta esitatud väidetavate andmete hinnangulise müügi kogumahu põhjal.

(53) Üks huvitatud isik vaidlustas ühenduse tarbimise kindlaksmääramise meetodi, väites, et ühenduse tootmisharu toodangut, mis on ettenähtud kasutamiseks ja müügiks suletud turul, tuleks arvesse võtta ühenduse tarbimise ja kahju hindamisel, sest kasutamine ja müük suletud turul konkureerib otseselt vabaturu müügi, sealhulgas impordiga.

(54) Tuleb märkida, nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjendustes 119–143, et kahju hindamisel analüüsiti ühenduse tootmisharu toodangut suletud turu jaoks. Siiski ei võeta komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ühenduse tarbimise näitajate arvutamisel arvesse kasutamist suletud turul, st samalaadse toote liikumist siseturul ühenduse omavahel koostööd tegevate tootjate vahel edasise töötlemise eesmärgil, sest ühendusesisene kaupade liikumine ei konkureeri sõltumatute tarnijate müügiga vabal turul.

(55) Väite puhul, et ühenduse tarbimise arvutamisel tuleks arvesse võtta müüki suletud turul, st müüki ühenduse tootmisharuga seotud äriühingutele, leiti, et väide on piisavalt põhjendatud, sest uurimise käigus saadud andmete kohaselt oli ühenduse tootmisharuga seotud äriühingutel õigus osta valtstraati ka teistelt tarnijatelt. Samuti leiti, et ühenduse tootjate keskmised müügihinnad müügi puhul seotud äriühingutele on sarnased keskmiste müügihindadega neile äriühingutele, kellega ühenduse tootmisharul sidemed puuduvad.

(56) Pärast ühe ühenduse tootja esitatud andmete kontrollimist (nagu on eelnevalt selgitatud põhjendustes 3 ja 51), muudeti veidi andmeid ühenduse tootmisharu kogumüügi kohta ühenduse turul. Selle tulemusena kohandati ajutise määruse tabelis 1 esitatud ühenduse tarbimist käsitlevaid andmeid järgmiselt:

Tabel 1

Ühenduse tarbimine | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Uurimisperiood |

Tonnides | 22 510 446 | 21 324 498 | 23 330 122 | 23 919 163 | 23 558 858 |

Indeks | 100 | 95 | 104 | 106 | 105 |

Allikas: Eurostat, kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

(57) Ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 5 %. Suurenemine sai alguse 2006. aastal pärast ajutist 5 % vähenemist 2005. aastal. Seejärel tarbimine taastus ja suurenes kuni 2007. aastani, vähenedes seejärel pisut uurimisperioodi ajal. Tarbimise vähenemine 2005. aastal oli tingitud väiksemast nõudlusest ehitustööstuses.

4. Hiinast, Moldovast ja Türgist pärit import ühendusse

4.1. Kumulatsioon

(58) Et lõplikult hinnata asjaomastest riikidest pärit impordi vastavust kumulatsiooni tingimustele, rakendati ajutise määruse põhjenduses 99 kirjeldatud meetodit, võttes arvesse märkusi, mida pooled olid teinud pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Moldova puhul arvestati ka asjaolu, mida on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 46, et veel üks Moldova tootja eksportis ühendusse vaatlusalust toodet.

(59) Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 101, ei kumuleeri Türgist pärit import Hiinast ja Moldovast pärit impordiga, sest leiti, et Türgi ja muude asjaomaste ettevõtjate vahelised konkurentsitingimused ei olnud samasugused, eelkõige selles osas, mis puudutab nende hinnadünaamikat. Türgi koostööd tegevate eksportivate tootjate müügihinnad ei olnud tõepoolest ühenduse tootmisharu hindadest madalamad ning olid suhteliselt kõrged, võrreldes teiste ühenduse turu ettevõtjate hindadega.

(60) Üks huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 101 esitatud väited ei ole kooskõlas algmäärusega. Kõnealune isik väitis, et sellest piisab, kui Türgist pärit impordi dumpingumarginaal on oluliselt madalam miinimumtasemest ja et impordimaht ei olnud nii väike, et seda importi kumuleerida Moldovast ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga. Samuti väitis see isik, et kui meetmeid ei kehtestata, siis suureneb dumpinguhinnaga import Türgist ühendusse hüppeliselt.

(61) Rõhutatakse, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 on esitatud konkreetne nõue, et ühenduse turul tegutsevate asjakohaste ettevõtjate vahelisi konkurentsitingimusi tuleb väga täpselt uurida dumpinguvastase menetlusega hõlmatud asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise raames. Türgi ettevõtjate hinnatase oli igal juhul madalam, kui vastavalt ajutise määruse põhjenduses 179 kirjeldatud metoodika põhjal kindlaks määratud mittekahjustav hind. Seega ei olnud põhjust kumulatiivselt hinnata Türgist pärit importi seoses Hiinast ja Moldovast pärit impordiga ega kehtestada Türgi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid, et ära hoida väidetav hüppeline impordi kasv sellest riigist. Seega tuli need väited tagasi lükata.

(62) Üks teine huvitatud isik vaidlustas esialgsed järeldused Moldovast pärit impordi kumuleerimise kohta Hiinast pärit impordiga ning väitis, et vastupidiselt Hiinast pärit impordile on Moldovast pärit impordimahud väga madalad ning selline import põhimõtteliselt ei löönud uurimisperioodi ajal ühenduse tootmisharu hindu alla.

(63) Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist saadi täiendavat teavet Moldovast pärit ekspordi kohta ühendusse ja selle tulemusena arvutati Moldova jaoks hindade allalöömise ja kahjumarginaalid uuesti, nagu on põhjendustes 71 ja 107 üksikasjalikult kirjeldatud.

(64) Uued arvutused näitasid, et uurimisperioodi ajal ei löönud Moldovast pärit import ühenduse tootmisharu hindu alla. Leiti isegi, et kahjumarginaal on väiksem kui minimaalne kahjulävi, mida kohaldatakse algmääruse artikli 9 lõike 3 põhjal. Eelnevat arvesse võttes jõuti järeldusele, et Moldovast pärit valtstraadi importi tuleb hinnata eraldi.

4.2. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import

(65) Tuletatakse meelde, et kuna tarbimise näitajaid kohandati veidi (nagu eespool põhjenduses 56 kirjeldatud), vaadati sellele vastavalt läbi ka Hiinast pärit impordi turuosa. Hiinast pärit import on vaatlusalusel perioodil olnud järgmine:

Tabel 2

Hiinast pärit dumpinguhinnaga import kokku | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Uurimisperiood |

Maht (tonnides) Indeks | 70 816 100 | 134 176 189 | 633 631 895 | 1 459 968 2062 | 1 174 556 1659 |

Turuosa Indeks | 0,3 % 100 | 0,6 % 200 | 2,7 % 863 | 6,1 % 1940 | 5,0 % 1585 |

Hind (eurot/tonn) Indeks | 374 100 | 430 115 | 378 101 | 409 109 | 419 112 |

Allikas: Eurostat

(66) Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes märkimisväärselt − 0,07 miljonilt tonnilt 2004. aastal 1,1 miljoni tonnini uurimisperioodil ehk peaaegu seitseteist korda. Impordi maht oli suurim 2007. aastal, pärast seda toimus ühenduse tarbimise arengust tulenevalt mõningane langus.

(67) Kuigi vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga imporditoodete keskmine hind 12 %, leiti, et dumpinguhinnaga import lõi alla ühenduse tootmisharu vastavad hinnad, eriti uurimisperioodil. Selle tulemusena suurenes oluliselt asjaomase riigi turuosa − 0,3 %-lt 2004. aastal 5 %ni uurimisperioodil, seega oli kasv 4,7 %.

4.3. Hindade allalöömine

(68) Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud meetod hindade allalöömise kindlakstegemiseks. Siiski hinnati pärast ainsa ühenduse tootja ruumides korraldatud kontrollkäiku (vt põhjendus 3), sellelt ühenduse tootjalt saadud ja kontrollitud andmeid arvesse võttes ümber ühenduse tootmisharru keskmine hind.

(69) Üks huvitatud isik väitis, et kuna ühegi Moldova tootja suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, siis peaks komisjon hindade allalöömise ning kahju kõrvaldamise taseme Moldova puhul uuesti arvutama ning kasutama arvutamisel Eurostati andmeid ja mitte Moldova eksportivalt tootjalt saadud andmeid.

(70) Dumpinguvastase menetluse ja eelkõige hindade võrdlemise puhul on tavapärane institutsioonide praktika kõige usaldusväärsemate andmete kasutamine, mis üldjuhul on koostööd tegeva ettevõtja ruumides kogutud ja kontrollitud andmed. . Käesoleval juhul olid Moldova koostööd tegeva ettevõtja ruumides saadud andmed olemas ja neid kasutati hindade allalöömise ajutise marginaali kindlaksmääramisel kõnealuse ettevõtja puhul. Eurostati andmete kasutamist nõudev väide lükati seega tagasi.

(71) Sellegipoolest leiti, et lõpliku Moldova jaoks kehtestatava hindade allalöömise marginaali arvutamisel tuleks arvesse võtta hindu käsitlevaid andmeid, mis on kättesaadavad kogu Moldovast pärit impordi kohta ühendusse, sealhulgas andmeid muude Moldova tootjate impordi kohta, nagu on eelnevalt kirjeldatud põhjenduses 46. Kõiki kättesaadavaid andmeid hindade kohta kohandati nõuetekohaselt, et nad kajastaks kaalutud keskmisi hindu esimesele sõltumatule tarbijale eksportimisel; need hinnad määrati kindlaks CIF-hindade põhjal Lähtuvalt sellest leiti, et Moldovast pärit import ei löönud ühenduse tootmisharu hindu alla. Tõepoolest, lõplik hindade allalöömise marginaal oli negatiivne, nimelt keskmiselt –1,2 % Moldova puhul.

(72) Hiinast pärit impordi suhtes tuletatakse meelde, et ainult üks Hiina eksportiv tootja tegi uurimise käigus koostööd. Kasutades sama, eespool kirjeldatud metoodikat ja kohandamist ühenduse tootmisharu hindadega ning võttes arvesse võrdlusaluse toote tüüpe, määrati ainsa Hiina koostööd teinud eksportija suhtes keskmiseks hindade allalöömise marginaaliks 4,2 %. Kõigi teiste Hiinas tootjate jaoks määrati hindade allalöömise marginaal nii, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 108. Nende arvutuste põhjal oli keskmine hindade allalöömise marginaal Hiina impordi puhul 7,3 %.

5. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

(73) Pärast järeldust, et Moldovast pärit importi ei tuleks kumuleerida Hiinast pärit impordiga ning esimest tuleks hinnata eraldi (nagu on kirjeldatud põhjenduses 64), on selle kontrollimise seisukohast, kuidas mõjub dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale, oluline üksnes Hiinast pärit import.

(74) Nagu põhjenduses 3 märgiti, kontrolliti täiendavalt kohapeal ühte ühenduse tootjat. Kontrollimise tulemusena kohandati vastavalt mõningaid näitajaid kahju kohta. Kõnealused näitajad olid: müügimaht esimesele sõltumatule kliendile ühenduse turul, ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad (tehasehinnad) sõltumatutele klientidele, varud, kulutasuvus, rahavood, investeeringutasuvus ja mõju tööhõivele.

(75) Tabelis 3 on esitatud läbivaadatud andmed müügimahu kohta esimesele sõltumatule kliendile ühenduse turul. Tuleks märkida, et hoolimata nende näitajate läbivaatamisest, on suundumused samasugused kui ajutises määruses.

Tabel 3

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Uurimisperiood |

Müügimaht (tonnides) Indeks | 7 505 684 100 | 6 738 112 90 | 7 522 435 100 | 7 548 130 101 | 7 489 831 100 |

Turuosa Indeks | 33,4 % 100 | 31,6 % 95 | 32,2 % 97 | 31,6 % 95 | 31,8 % 95 |

Allikas: küsimustike vastused

(76) Eespool kirjeldatut arvestades vaadati vastavalt läbi ühenduse tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele. Selle tulemusena muudeti oluliselt ajutises määruses uurimisperioodi 2006. aasta kohta esitatud näitajaid keskmise müügihinna osas.

Tabel 4

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Uurimisperiood |

Keskmine hind (eurot/tonn) Indeks | 414 100 | 409 99 | 434 105 | 468 113 | 475 115 |

Allikas: küsimustike vastused

(77) Varusid käsitlevate näitajatega seoses tuleks märkida, et vähesed parandused andmetes, mis käsitlesid ühenduse tootmisharu uurimisperioodi 2006. aastal, ei muutnud ajutise määruse põhjenduses 119 esitatud suundumuste analüüsi.

Tabel 5

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Uurimisperiood |

Varud (tonnides) Indeks | 657 667 100 | 530 578 81 | 691 338 105 | 699 511 106 | 594 420 90 |

Allikas: küsimustike vastused

(78) Pärast ajutise määruse vastuvõtmist muudeti ka vähesel määral tööhõive näitajaid uurimisperioodi 2004. aasta kohta. Kuna huvitatud isikutelt märkusi ei saadud, kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 120–122.

Tabel 6

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Uurimisperiood |

Tööhõive (täistööaja ekvivalent) Indeks | 4 216 100 | 4 029 96 | 3 920 93 | 4 195 100 | 4 310 102 |

Tööjõukulu (eurot/täistööaja ekvivalent) Indeks | 41 300 100 | 43 200 104 | 45 400 110 | 45 300 110 | 44 700 108 |

Tootlikkus (indeks) | 100 | 95 | 107 | 98 | 95 |

Allikas: küsimustike vastused

(79) Ühenduse tootmisharu kulutasuvus arvutati ajutise määruse põhjenduses 123 esitatud metoodika põhjal. Pärast ühenduse tootmisharu käsitlevate andmete korrigeerimist, mis tehti ühe ühenduse tootja kohapealse kontrollimise järel (vt põhjendus 3), muudeti veidi ka ühenduse tootmisharu käsitlevaid andmeid. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes ühenduse tootmisharu kulutasuvus 14,2 % 2004. aasta jooksul 7,3 % uurimisperioodil. Muude märkuste puudumisel kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 124–126.

Tabel 7

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | Uurimisperiood |

Kulutasuvus Indeks | 14,2 % 100 | 8,0 % 56 | 8,4 % 59 | 7,9 % 55 | 7,3 % 51 |

Rahavood (tuhandetes eurodes) Indeks | 493 954 100 | 272 166 55 | 361 573 73 | 286 917 55 | 278 604 56 |

Investeeringud (tuhandetes eurodes) Indeks | 147 897 100 | 136 031 92 | 231 726 157 | 221 808 150 | 200 126 135 |

Investeeringutasuvus Indeks | 68 % 100 | 49 % 72 | 50 % 74 | 46 % 68 | 47 % 68 |

Allikas: küsimustike vastused

5.1 Kasv

(80) Vastavalt eespool esitatule võib teha järelduse, et ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul jäi 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal samaks, mis omakorda takistas ühenduse tootmisharul saada kasu ühenduse tarbimise suurenemisest (tarbimine suurenes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 5 %). Seetõttu vähenes tootmisharu turuosa samal ajal 1,6 protsendipunkti võrra.

5.2 Tegeliku dumpingumarginaali suurus

(81) Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 128.

6. Järeldus kahju kohta

(82) Võib teha järelduse, et need vähesed korrigeerimised, mis tehti ühe ühenduse tootja kohapealse kontrollimise järel ja mis on esitatud tabelites 2–7, ei muutnud ajutise määruse põhjenduses 132 esitatud järeldust.

(83) Eespool esitatu põhjal võib kinnitada, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

F. PÕHJUSLIK SEOS

1. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju

(84) Kontrolliti, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import põhjustas ühenduse tootmisharule kahju määral, mida võiks pidada oluliseks.

(85) Uurimine näitas, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt − 1,1 miljoni tonni võrra ehk peaaegu 17 korda 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Suurenemine oli eriti märgatav 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi puhul suurenes sellest riigist pärit impordi turuosa ühenduse turul 0,3 %lt 2004. aastal 5,0 %ni uurimisperioodil. See suurenemine vastas vaatlusalusel perioodil toimunud ühenduse tarbimise kogusuurenemisele.

(86) Sama perioodi vältel vähenes ühenduse tootmisharu turuosa ühenduse turul 33,4 %lt 31,8 %ni, nimelt 1,6 protsendipunkti, kuigi ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul ei muutunud.

(87) Vaatamata sellele, et dumpinguhinnaga impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil samaaegselt tooraine hinnatõusuga 12 %, lõid nad siiski alla ühenduse tootmisharu hinnad ühenduse turul. Sellest tulenevalt ei saanud ühenduse tootmisharu hindasid suurendada nii, et need oleksid kompenseerinud kogu tooraine hindade tõusu. Ühenduse tootmisharu müügi kulutasuvus ühenduse turul vähenes seetõttu 14,2 %-lt 2004. aastal 7,3 %ni uurimisperioodil.

(88) Leitakse, et surve tagajärjel, mida tekitas Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import ühenduse turule, ei saanud ühenduse tootmisharu uurimisperioodil oma müügihindu vastavalt kuludele kohandada. Seega järeldati, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel Hiinast oli uurimisperioodi jooksul oluline negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale.

2. Muude tegurite mõju

(89) Kuna nõudluse arengu, ühenduse tootmisharu enda tarbeks tootmise, muudest kolmandatest riikidest pärit impordi ja muude ühenduse tootjate kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 139, 143–149 ja 151–155.

(90) Üks huvitatud isik väitis, et see, kuidas hinnati tooraine hindade suurenemist ajutise määruse põhjenduses 142, ei ole õige. See isik väitis, et väga keeruline on jätta kulude suurenemine täies ulatuses tarbijate kanda. Ta väitis ka, et ühenduse tootmisharu eksport oli negatiivne ja seetõttu on ühenduse tootmisharu majanduslik olukord häiritud.

(91) Tooraine hindade mõju suhtes tuletatakse meelde, et uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu tootmiskulud valtstraadi tootmisel kasvasid 25 %. Seda tuleks vaadelda ühenduse tootmisharu keskmise müügihinna vaid 15 % tõusu taustal. Tõesti võib mõnede turgude puhul olla keeruline jätta kulude suurenemine tarbijate kanda, kuid uurimine ei näidanud, et see oleks olnud nii valtstraadi turu puhul. Vastupidi, valtstraadi turgu võib pidada sarnaseks tarbekaupade müügiga läbipaistvates turutingimustes, kus kõik ettevõtjad teavad üldist hinnataset. Seega peaksid soodsad kauplemistingimused võimaldama kuluhindade suurenemise kajastumist valtstraadi müügihindades. Seega leiti, et ajutise määruse põhjenduses 142 tehtud järeldus on õige ja asjaomane väide lükati tagasi.

(92) Mis puutub eksporti, siis tõepoolest oli suundumus ühenduse tootmisharu eksportmüügi vähenemisele, selle põhjused on esitatud ajutise määruse põhjenduses 150. Arvestades asjaolu, et eksportmüügi osakaal, võrreldes müügiga ühenduse tarbijatele, oli suhteliselt madal ning et ka müügihinnad viimastele olid suhteliselt madalad, tehti järeldus, et eksportmahu vähenemine ei saa olla tekitatud kahju põhjuseks. Selle järelduse ümberlükkamiseks ei esitatud põhjendatud tõendeid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 150 esitatud järeldused.

(93) Lähtudes eespool esitatust ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 156 – 159.

3. Türgist pärit import

(94) Põhjenduste 60 ja 61 kohaselt ja edasiste märkuste puudumisel Türgist pärit impordi kohta kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 160 ja 162.

4. Moldovast pärit import

(95) Ühenduse tootmisharu näitajate uue läbivaatamise järel, võttes aluseks veel ühe ühenduse tootja vastuste kontrollitud andmed ning arvestades kogu Moldovast pärit importmüüki, leiti et Moldovast pärit import ei löönud uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu alla. Veelgi enam, vastavalt eespool põhjenduses 64 kirjeldatule näitas Moldova toodete eksporthindade võrdlus ühenduse tootmisharu kehtestatud mittekahjustavate hindadega, et kahjumimarginaal oli minimaalne.

(96) Selle põhjal tehti järeldus, et Moldovast pärit impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatav märkus

(97) Tuleks märkida, et ühenduse huvide analüüsimisel hinnati üksnes Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude mõju.

2. Ühenduse tootmisharu

(98) Pärast ajutise määruse vastuvõtmist hinnati uuesti, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes on ühenduse tootmisharu huvides.

(99) Eelnevat arvestades ja märkuste puudumisel ühenduse tootmisharu huvi kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 164–167.

3. Importijad

(100) Kuna importijate kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 168 ja 169.

4. Kasutajad

(101) Üks huvitatud isik küsis, kas ajutise määruse põhjenduses 171 esitatud protsentide puhul (mis esindavad valtstraadi importi teatavate kasutajate poolt) on arvestatud kogu käesoleva uurimisega hõlmatud riikidest pärit importi ühenduse turule. Mõned huvitatud isikud väitsid ka, et kui kehtestataks dumpinguvastased meetmed, siis ei oleks muid tarneallikaid ning see tooks kaasa tarnedefitsiidi.

(102) Koguimporti käsitleva väite asjus hinnati valtstraadi koguimport ümber. Tõepoolest näitasid analüüsid, et valtstraadi tegelik impordimaht, mida koostööd tegevad kasutajad tarbivad, on suurem, kui esialgselt hinnati. Ajutise määruse põhjenduses 171 nimetatud kasutajate koguimport suurenes 30 %. Seega võib järeldada, et ajutise määruse põhjenduses 171 nimetatud kasutajad tarbisid uurimisperioodil kokku umbes 20 % kogu Hiinast pärit valtstraadi impordist.

(103) Seoses väitega, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral ei ole alternatiivseid tarneallikaid, näitas uurimine tõepoolest ühenduse tootjate tarnete mõningast ebaregulaarsust teatavate kasutajate osas. Siiski ei näidanud need analüüsid, et selline ebaregulaarsus oleks kestva loomuga. Tuleks isegi märkida, et olemas on ka muud tarneallikad, näiteks muud kolmandad riigid, kelle suhtes ei ole meetmeid kehtestatud. Seega lükati see väide tagasi.

(104) Eelneva põhjal ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendused 173–175.

5. Ühenduse huvide kokkuvõte

(105) Lähtuvalt eespool esitatust järeldati, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist Hiinast pärit valtstraadi suhtes.

H. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(106) Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 179 kirjeldatud metoodika, mida kasutati ühenduse tootmisharu mittekahjustavate hindade kehtestamisel. Lisaks kasutati kahju kõrvaldamise võimaldava taseme lõplikul hindamisel samasuguseid läbivaatamisi, nagu kirjeldatakse põhjendustes 68 ja 72. Et arvutada ühenduse tootmisharu jaoks mittekahjustavate tehasehindade taset uurimisperioodil, kasutati kahjumarginaali arvutamisel tehasehindade alusel kehtestatud kasumimarginaali.

(107) Moldova suhtes (vt eespool põhjendus 71) leiti, et kahju kõrvaldamist võimaldava lõpliku taseme arvutamisel on asjakohane kasutada kõiki kättesaadavaid Moldovast pärit ekspordi hindu käsitlevaid andmeid. Kõiki kättesaadavaid andmeid kohandati nõuetekohaselt, et nad kajastaks kaalutud keskmisi ekspordihindu esimesele sõltumatule tarbijale; need hinnad määrati kindlaks CIF-hindade põhjal. Selle alusel leiti, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase Moldovast pärit impordi puhul on minimaalsest tasemest madalam, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 64.

(108) Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et ühenduse tootmisharule ei tekitataks lisakahju.

(109) Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

2. Lõplikud meetmed

(110) Eelkirjeldatut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamale määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Sellisel juhul tuleks kõik tollimaksumäärad vastavalt kehtestada määratud kahjumarginaali tasemel. Arvestades, et Moldova ja Türgi puhul on kahjumarginaal allpool miinimumtaset, tuleks algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt nende riikide suhtes uurimine lõpetada.

(111) Moldovast ja Türgist pärit impordi suhtes lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestata.

(112) Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

Äriühing | Kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal | Dumpingumarginaal | Dumpinguvastase tollimaksu määr |

Valin Group (Hiina) | 7,9 % | 38,6 % | 7,9% |

Hiina jääktollimaks | 24,0 % | 52,3 % | 24,0 % |

3. Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine

(113) Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

I. MENETLUSE LÕPETAMINE

(114) Moldovast ja Türgist pärit impordi suhtes tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks nende kahe riigi puhul menetlus lõpetada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ning tavapäraselt CN-koodide 7213 10 00, 7213 20 00, 7213 91 10, 7213 91 20, 7213 91 41, 7213 91 49, 7213 91 70, 7213 91 90, 7213 99 10, 7213 99 90, 7227 10 00, 7227 20 00, 7227 90 10, 7227 90 50 ja 7227 90 95 all deklareeritavate rauast, legeerimata või legeeritud terasest, välja arvatud roostevabast terasest, kuumvaltsitud ja korrapäratult kokku keritud varraste ja lattide impordi suhtes.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute toodetud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Äriühing | Tollimaks | TARICi lisakood |

Hiina Rahvavabariik | Valin Group | 7,9 % | A930 |

Kõik teised äriühingud | 24,0 % | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolevaga lõpetatakse Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi importi käsitlev dumpinguvastane menetlus.

Artikkel 3

Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi importi käsitleva komisjoni määrusega (EÜ) nr 112/2009 kehtestatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse artiklis 1 sätestatud lõpliku tollimaksu määra ulatuses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse. Määruse (EÜ) nr 112/2009 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna Moldova Vabariigist pärit valtstraadi impordi eest tagatiseks antud summad vabastatakse.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

[2] ELT L 38, 7.2.2009, lk 3.

[3] ELT C 113, 8.5.2008, lk 20.