52009DC0699

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 23.12.2009

KOM(2009)699 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

ARUANNE ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHENDI (IPA) RAKENDAMISE KOHTA 2008. AASTAL

SEK(2009)1719

Sissejuhatus

Alates 1. jaanuarist 2007 rahastab EL ühinemiseelseid meetmeid ühtse vahendi – ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) – kaudu, mis loodi sihtotstarbelise toetuse maksmiseks kandidaatriikidele[1] ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele[2]. Nõukogu 17. juuli 2006 aasta määrusega nr 1085/2006 loodud IPA asendab varasemad ühinemiseelsed rahastamisvahendid Phare,[3] ISPA[4] ja SAPARD,[5] Türgi ühinemiseelse rahastamisvahendi[6] ning Lääne-Balkani rahastamisvahendi CARDS[7].

IPAga antakse sihtotstarbelist abi ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. Et aidata riikidel saavutada eesmärgid kõige tõhusamalt, koosneb IPA viiest erinevast rahastamisvahendist:

I. üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahend, mille eesmärk on rahastada institutsioonide väljaarendamise meetmeid ja nendega seotud investeeringuid;

II. piiriülese koostöö rahastamisvahend, millega toetatakse kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ning nende ja ELi riikide piiriülest koostööd. Selle vahendiga võidakse rahastada ka abisaavate riikide osalust riigiülestes koostööprogrammides (struktuurifondid) ning merepiirkondade programmides (Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend);

III. regionaalarengu rahastamisvahend, millest rahastatakse transpordi, keskkonna, majandusliku ühtekuuluvuse jms valdkondade investeeringuid ja tehnilist abi;

IV. inimressursside arendamise rahastamisvahend, mille eesmärk on tugevdada inimkapitali ja aidata võidelda tõrjutusega;

V. maaelu arengu rahastamisvahend, millest rahastatakse maapiirkondade arengumeetmeid ja aidatakse kaasa nende säästvale arengule. Sellest toetatakse ka põllumajanduses struktuursete ümberkorralduste tegemist ja põllumajanduse vastavusseviimist ühenduse keskkonnakaitse, rahvatervise, looma- ja taimetervise, loomade heaolu ja töötervishoiu standarditega.

I ja II rahastamisvahend on avatud kõikidele abisaavatele riikidele. III, IV ja V rahastamisvahend on kättesaadavad üksnes kandidaatriikidele ning nende eesmärk on jäljendada struktuurifonde, Ühtekuuluvusfondi ja Maaelu Arengu Fondi, valmistades abisaajaid riike ette nende fondide ühinemisjärgseks haldamiseks. See eeldab, et riigil on haldussuutlikkus ja struktuurid, mis võimaldavad tal abi hallata. Potentsiaalsetele kandidaatriikidele suunatud piirkondlikke, inimressursside ja maaelu arengu meetmeid rakendatakse I rahastamisvahendi kaudu.

Käesolev aruanne käsitleb IPA rakendamist 2008. aastal kuni 31. detsembrini. Kuna 2007. ja 2008. aasta IPA programmide elluviimine algas alles hiljuti, on nende kohta ka vähe järelevalveteavet ja tulemuslikkuse hinnanguid.

ARUANDEAASTA

Laienemisprotsessi peamised saavutused

2008. aastal kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides tehtud edusammud leidsid kajastamist 2008. aasta novembris vastu võetud laienemispaketis. Laienemisstrateegiat ja 2009.–2009. aasta peaülesandeid käsitlevas teatises arendatakse Euroopa Liidu lähenemisviisi edasi 2006. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud laienemiskonsensuse alusel.

Strateegiadokumendis esitatakse komisjoni vaated laienemisalaste eesmärkide saavutamisele ja loetletakse meetmed, mida riikidel tuleb võtta ELiga liitumise ettevalmistamise käigus. Dokumendile on lisatud ka kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide eduaruanded, milles vaetakse, milliseid edusamme riigid on teinud ühinemise eeltingimuseks olevate Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel. Eraldi tuleb välja tuua, et 2008. aasta strateegiadokumendis esitati soovituslik ja tingimustega seotud tegevuskava, mille täitmisega jõuaks Horvaatia 2009. aasta lõpul tehniliste läbirääkimiste lõppetappi. Praeguseks on nõukogu laienemispaketi üldjoontes heaks kiitnud[8] ja see on leidnud pooldava vastuvõtu ka kandidaatriikides.

Veelgi on suurenenud Türgi strateegiline tähtsus valdkondades, nagu energiajulgeolek, konfliktide ennetamine ja lahendamine ning Lõuna-Kaukasuse ja Lähis-Ida piirkondlik julgeolek. Soov ühineda ELiga ning sellega kaasnevad läbirääkimised ja reformide teostamine suurendavad Türgi kaalu stabiilsuse tagamisel selles probleemiderohkes piirkonnas. Ühinemisläbirääkimiste käik vastab reformide elluviimise kiirusele. Komisjoni 2008. aasta hinnangus peetakse Türgit esmakordselt Kopenhaageni majanduslike kriteeriumide kohaselt toimiva turumajandusega riigiks.

Mis puudutab Küprost, siis alustasid tema kreeka ja türgi kogukondade juhid täiemahulisi läbirääkimisi kõikehõlmava lahenduse saavutamiseks ÜRO egiidi all. Komisjon toetas nende tegevust, olles valmis andma tehnilist laadi nõu ELi pädevusse kuuluvates küsimustes.

Jätkati Lääne-Balkani stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi. Kõik protsessis osalevad riigid on alla kirjutanud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule. Neist enamiku suhtes on jõustunud vaheleping ning käsil on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimine. Serbiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimine ja vahelepingu jõustumine sõltub sellest, kas ta hakkab tegema täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Laienemise peadirektoraadi tegevus aitas kaasa stabiilsuse süvendamisele piirkonna riikides, sealhulgas 17. veebruaril 2008 end ühepoolselt iseseisvaks kuulutanud Kosovos[9]. Kosovos on vastu võetud 2008.–2010. aasta Euroopaga integreerumise kava, mille abil edendatakse riigi ühinemist stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga. Piirkonnas areneb ka piiriülene koostöö ja kõikidele osalevatele riikidele on esitatud tegevuskava viisavabalt ELi reisimise õiguse saamise tingimustega.

Märkimisväärselt on toetatud Thessaloníki tegevuskava piirkondliku koostöö algatusi ja komisjoni 2008. aasta märtsi teatises visandati sellega seoses veel mitu uut algatust. 2008. aastal alustas tööd ka vastloodud piirkondlik koostöönõukogu.

2008. aasta detsembris esitas ELi liikmeks saamise taotluse Montenegro. Komisjon on täielikult valmis selle alusel tööd alustama kohe, kui nõukogu volitab teda koostama asjakohase arvamuse.

IPA PROGRAMMIDE KOOSTAMISE JA RAKENDAMISE ÜLDÜLEVAADE

Strateegiline planeerimine ja programmide koostamine

Mitmeaastane suunav finantsraamistik (MIFF)

MIFF on iga-aastase laienemispaketi üks osa, mille eesmärk on anda teavet komisjoni poolt IPA-le eraldatavate vahendite suunava jaotuse kohta riikide ja rahastamisvahendite lõikes kolmeaastaseks jooksvaks ajavahemikuks. See ühendab laienemispaketi poliitilist raamistikku eelarvemenetlusega. MIFF kehtestatakse ning esitatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile igal aastal vastavalt IPA määruse (EÜ) nr 1085/2006 artiklile 5.

Alltoodud tabelis on andmed 2008. aastaks IPA-le eraldatud vahendite kohta miljonites eurodes riikide ja rahastamisvahendite lõikes, samuti regionaalsete ja mitut riiki hõlmavate programmide lõikes, nagu need on ajakohastatud 2010.–2012. aasta MIFFis (KOM(2008) 705, vastu võetud 5. novembril 2008). Seega kajastuvad näitajates 2009. aastal I ja II rahastamisvahendi[10] vahel tehtud ümberpaigutused ja Kosovole eraldatud lisavahendid.

Tabel 1: 2008. aastaks eraldatud vahendid riikide ja rahastamisvahendite kaupa (miljonites eurodes, ümardatuna 100 000 euroni)

IPA rahastamisvahend |Albaania |Bosnia ja Hertsegoviina |Horvaatia |Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |Montenegro |Serbia |Kosovo* |Türgi |Mitme abisaajaga programm | | I rahastamisvahend |62,1 |69,9 |45,4 |41,1 |28,1 |179,4 |184,7 |256,1 |135,7 | | II rahastamisvahend |8,6 |4,9 |14,7 |4,1 |4,5 |11,5 |0,0 |2,9 | | | III rahastamisvahend | | |47,6 |12,3 | | | |173,8 | | | IV rahastamisvahend | | |12,7 |6,0 | | | |52,9 | | | V rahastamisvahend | | |25,6 |6,7 | | | |53,0 | | | KOKKU | 70,7 |74,8 |146 |70,2 |32,6 |190,9 |184,7 |538,7 |135,7 | | Mitmeaastased suunavad kavandamisdokumendid (MIPD)

Mitmeaastased suunavad kavandamisdokumendid (MIPD) koostatakse iga riigi ja mitme abisaajaga programmide kohta, lähtudes MIFFis eraldatud vahenditest ja poliitilises raamistikus seatud prioriteetidest. MIPD väljendab komisjoni seisukohta seoses peamiste sekkumisvaldkondade ja prioriteetidega, mille üksikasjalikku käsitlemist programmdokumentides abisaajalt riigilt oodatakse.

Riikide ja mitme abisaajaga programme hõlmavad 2008.–2010. aasta MIPDd koostati 2007. aastal laienemise peadirektoraadi üksuste juhtimisel. MIPD kavandite asjus konsulteeriti riikide ametiasutustega, kes kaasati protsessis osalemise tagamiseks väga tihedalt MIPD koostamisse. Kandidaatriikide MIPDde III, IV ja V rahastamisvahendi koostamisse andsid oma panuse vastavalt regionaalpoliitika peadirektoraat, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. MIPDde koostamisel konsulteeriti ka liikmesriikide, rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid.

2008.–2010. aasta MIPDd esitati 2008. aasta esimesel poolel IPA korralduskomiteele[11] vastuvõtmiseks, kusjuures endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Kosovo, Türgi ja mitme abisaajaga hõlmava programmi MIPDd esitati 2008. aasta mais, Albaania, Serbia ja Horvaatia MIPDd juunis ning Bosnia ja Hertsegoviina MIPD juulis. Komisjon võttis need vastu oma otsustega 2008. aasta teisel poolel.

2008. aasta IPA programmid

Iga-aastased ja mitmeaastased programmid kavandatakse vastavalt asjaomastele MIPDdele. I rahastamisvahend rakendatakse aastaste, teised rahastamisvahendid mitmeaastaste programmide kaudu. I ja II rahastamisvahendiga seotud programmid võtab vastu komisjon vastavalt abi saavate riikide ettepanekutele pärast nõupidamist sidusrühmade ja abi andjatega ning IPA korralduskomitee pooldava otsuse saamist. III rahastamisvahendi puhul peetakse programmide üle nõu fondide koordineerimiskomitee, IV rahastamisvahendi puhul Euroopa Sotsiaalfondi ja V rahastamisvahendi puhul maaelu arengu komiteega.

I rahastamisvahend

I rahastamisvahendist antava abi kavandab komisjon aastaste riiklike programmide või mitme abisaajaga programmidena, mida haldab kas komisjon või abisaaja riik või mida hallatakse ühiselt koos teiste rahastajatega. Riiklikud programmid hõlmavad rahastamisettepanekuid, mille komisjon koostab abisaaja riigi esitatud või – regionaalsete ja horisontaalsete programmide puhul – komisjoni koostatud projektitoimikute alusel.

Tuumaohutuse ja kiirguskaitse ning hariduse valdkonna projektide rakendamist rahastati MIFFis vastuvõetud riiklikest vahenditest. Kuna need projektid on horisontaalsed, rakendatakse neid tsentraliseeritult, mistõttu ei sisaldu nende projektide rahastamine I rahastamisvahendi riiklikes programmides. Üksikasjalikumad andmed on esitatud riike käsitlevas tehnilise lisa jaotises.

Albaania 2008. aasta IPA programmi võttis komisjon vastu 19. detsembril 2008. Selles käsitletud tähtsamad küsimused on näiteks avaliku halduse reform ja õigusriigi põhimõtete järgimise tagamine eeskätt hea valitsemistava ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, mistõttu senisest rohkem vahendeid on eraldatud 2008.–2010. aasta MIPDst tulenevate poliitiliste nõuete täitmisele. Peale selle toetatakse programmi raames Albaania ametiasutuste püüdlusi täita stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu tingimusi. Selleks rahastatakse Albaania ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamise projekte. Programmis võetakse arvesse ka vajadust suurendada toetust riigis teostatavatele struktuurireformidele, milleks investeeritakse regionaalarengusse ja ühenduse õigustiku täitmiseks vajalikku infrastruktuuri.

Bosnia ja Hertsegoviina kaheosalise 2008. aasta IPA programmi võttis komisjon vastu vastavalt 9. oktoobril ja 5. detsembril 2008. Programm aitab kaasa politsei- ja kohtureformi elluviimisele projektidega, mille eesmärk on suurendada riigikohtu ja riigi prokuratuuri suutlikkust ja toetada riigi eriti rangetele turvanõuetele vastava vangla ehitamist. Programmiga toetatakse ka riigi ettevalmistusi ELiga liitumiseks, tõstes elanike teadlikkust ELi integreerumisest ning aidates riigi ametiasutustel IPAt kavandada, koostada sellega seotud programme ja seda ellu viia. 2008. aasta programmis on ette nähtud ka toetus haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimisele, kuna see aitab kaasa riigi sotsiaalmajandusliku olukorra paranemisele. 2008. aasta IPAga aidatakse Bosnia ja Hertsegoviinal täita oma õigusaktide Euroopa õigustikuga vastavusse viimise nõudeid keskkonna, kaubanduse, metroloogia, põllumajanduse ja maaelu arengu ning integreeritud piirihaldussüsteemi valdkonnas.

Horvaatia 2008. aasta IPA programm võeti vastu 5. novembril 2008. Poliitiliste kriteeriumide kohaselt toetatakse 2008. aasta IPA programmi raames kohtureformi mitme projektiga. Programmiga toetatakse edasiliikumist ka inimõiguste ja vähemusrühmade kaitsmisel, aidates kaasa kodanikuühiskonna arengule ning edendades romide tegusat ja täielikku kaasamist Horvaatia ühiskonda. Et Horvaatia suudaks täita liikmesusest tulenevaid kohustusi, keskendutakse 2008. aasta IPA programmis nendele valdkondadele, kus tuleb üle võtta ja rakendada palju õigusakte ning valmistuda struktuurifondide ja maaelu arengu toetamise vahendite kasutuselevõtuks. Samuti pööratakse tähelepanu erinevatele valdkondadele, kus ühenduse õigustikust tulenevalt tuleb teha investeeringuid, nagu toidu ohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, kalandus, transport, energeetika, sotsiaalpoliitika, tööhõive ja keskkonnakaitse.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2008. aasta IPA programmi võttis komisjon vastu 11. detsembril 2008. Programmi eesmärk on suurendada asutuste haldussuutlikust, et tagada ELi vahendite usaldusväärne ja tõhus haldamine ning suurendada kesk- ja kohalike asutuste haldussuutlikkust detsentraliseerimise elluviimisel. Programmiga toetatakse ka kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe suurendamist ning aidatakse muuta tegusamaks kodanikuühiskonna organisatsioone. Sotsiaalmajanduslike kriteeriumide kohaselt on programmi eesmärk suurendada institutsioonide suutlikkust reguleerida kogumispensioni süsteemi asutusi ja teostada nende järelevalvet ning aidata kaasa üleminekut turumajandusele. Liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise valdkonnas rahastatakse 2008. aasta programmi raames projekte, millega edendatakse kaupade vaba liikumist, parandatakse tolli tegevust ning aidatakse kaasa põllumajanduse arengule.

Montenegro 2008. aasta programmi võttis komisjon vastu 2. detsembril 2008. Poliitiliste kriteeriumide kohaselt toetatakse 2008. aasta IPA programmi raames avaliku halduse reformi, eriti detsentraliseerimist ja kohalikke omavalitsusi, põgenike ja elukohast lahkuma sunnitud isikute toetamise jätkusuutliku süsteemi loomist ning meediat. Abi antakse ka ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade loomiseks, mis parandaks piirkondliku arengu tasakaalu ja tööhõivet ning vähendaks vaesust. 2008. aastal toetatakse ka muid meetmeid, nagu keskkonnainfrastruktuuri ajakohastamine. 2008. aasta IPA programmiga aidatakse Montenegrol täita nõuet, mille kohaselt tuleb tal võtta üle ja rakendada Euroopa õigustik teatavates valdkondades, nagu finantsturud, maaelu areng, toidu ohutus, veterinaarteenused, toll, integreeritud piirihaldussüsteem ja ränne.

Serbia 2008. aasta programmi võttis komisjon vastu 19. detsembril 2008. Poliitiliste kriteeriumide kohaselt peetakse selles esmatähtsaks demokraatlike institutsioonide tugevdamist, avaliku halduse reformi edendamist, võimude lahususe süvendamist ja ajakirjandust. Rahastatakse ka selliseid olulisi valdkondi nagu korruptsioonivastane võitlus, õigusriigi tugevdamine, inimõigused ning vähemuste austamine ja kaitse. Majanduslike kriteeriumide kohaselt rahastatakse programmi raames projekte, mille eesmärk on luua töökohti, arendada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning suurendada riigi tööturuameti suutlikkust. Eriti keskendutakse 2008. aasta programmis aga tervishoiu- ja haridusreformile. ELi liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise võime suurendamiseks pööratakse tähtsaimates sektorites, nagu põllumajandus, keskkond, transport ja integreeritud piirihaldus, palju tähelepanu poliitika arendamisele ja elluviimisele ning õigusaktide vastavusseviimisele Euroopa nõuetega.

Türgi 2008. aasta programmi võttis komisjon vastu 15. detsembril 2008. Poliitiliste kriteeriumide kohaselt peetakse selles esmatähtsaks kohtureformi edendamist, avaliku halduse reformimist ja kodanikuühiskonna tugevdamist. Mis puutub ühenduse õigustiku ülevõtmist ja rakendamist, siis kooskõlas MIPDga on projektid valitud vastavalt nende tähtsusele ühinemisläbirääkimistel ja ettevalmistuste tegemisel, pidades silmas ka õigusaktide ühtlustamiseks vajalike investeeringute suurust ning valides valdkonnad, kus ühtlustamist vajavaid õigusakte on väga palju. Seetõttu eelistatakse põllumajanduse ja veterinaaria, õiguse, vabaduse ja turvalisuse, tolliliidu ja keskkonna valdkonna projekte. 2008. aasta programmis on aga ette nähtud ka projekte uutes valdkondades, nagu tervis ning teadus- ja arendustegevus. Lisaks on valitud neli projekti tulenevalt nende tähtsusest ELi ja Türgi vahelise kodanikuühiskonna alase dialoogi tõhusale ja tulemuslikule jätkumisele, pidades silmas dialoogi laiendamist uutele ja uuenduslikele valdkondadele.

Kosovo IPA aastaprogrammi 1. osa võttis komisjon vastu 6. oktoobril ja 2. osa 19. detsembril 2008. Programmi prioriteetide hulka kuulub ELi poliitiliste kriteeriumide täitmine ning Kosovo institutsioonide, haldus- ja kohtusüsteemi tugevdamine. Prioriteedid hõlmavad ka võitlust korruptsiooniga, inimõiguste kaitset, serblaste ja vähemusrühmade kaitset ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse hoogustamist. Majanduslike kriteeriumide alusel toetatakse Kosovo majanduse arengut ning kõikide kogukondade sotsiaalmajanduslike tingimuste jätkusuutlikku parandamist. 2008. aasta IPA programmiga aidatakse Kosovol täita nõuet, mille kohaselt tal tuleb võtta üle ja rakendada Euroopa õigustik teatavates valdkondades, nagu õigus, vabadus, turvalisus, toidu ohutus, veterinaar- ja fütosanitaarvaldkond ning statistika.

Mitme abisaajaga programmi eesmärk on täiendada riiklikke programme ning tugevdada mitmepoolseid kogemusi Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Abi osutatakse piirkondlike ja horisontaalprojektide kaudu. 2008. aasta programmis kuulub keskne koht piirkondliku koostöönõukogu ja kõrge esindaja büroo toetamisele ning avaliku halduse kooli asutamisele. Programm hõlmab ka suurõnnetuste ohu vähendamist, pagulaste tagasipöördumist Lääne-Balkanile ja kodanikuühiskonna rahastamisvahendi kaudu kodanikuühiskonna arengu toetamist. Lisaks antakse abi haridus- ja noorsooprogrammidele (Tempus, Erasmus Mundus ja „Aktiivsed Noored”), rahvusvahelistele finantseerimisasutustele ning tolli ja maksunduse, statistika ning tuumaohutuse ja kiirguskaitse valdkonnale.

II rahastamisvahend

Piiriülene koostöö aitab kaasa lepitamisele ja heanaaberlikele suhetele, hõlbustades samas abisaajate riikide lõimumist ELi. See on eriti oluline piirkonnas, mille lähiajalugu on olnud konfliktirohke.

Piiriülese koostöö rahastamisvahendi eesmärk on tugevdada piiriülest koostööd kohalike ja piirkondlike ühisalgatuste kaudu, mille puhul on ühendatud nii välisabi kui ka majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid. Eelkõige on koostöö suunatud säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamisele piirialadel ning ühiste probleemide lahendamisele sellistes valdkondades nagu keskkond, loodus- ja kultuuripärand, rahvatervis ning organiseeritud kuritegevuse ennetamine, piiride tõhususe ja turvalisuse tagamine ning piirialade kohaliku tasandi ettevõtjaid hõlmava väikese ulatusega ühistegevuse soodustamisele.

IPA II, piiriülese koostöö rahastamisvahend hõlmab kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide piiriülest koostööd nii omavahel kui ka naaberliikmesriikidega. Peale selle võib IPA II rahastamisvahendist rahaliselt toetada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemist struktuurifondide riikidevahelistes koostööprogrammides (mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames) ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi merepiirkondade koostööprogrammides.

Piiriülest koostööd toetatakse II rahastamisvahendist vastavalt mitmeaastastele piiriülestele programmidele, mis koostatakse neis osalevate riikidega koostöös. Praegu kehtib 2007.–2009. aasta programm. IPA abi antakse iga-aastaste rahastamisotsuste alusel.

ERFi riikidevahelistes programmides või Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi merepiirkondade programmides osalemiseks antakse IPA abi iga-aastaste rahastamisotsuste alusel, mis tehakse iga riigi kohta eraldi.

IPA II rahastamisvahend toetab Albaania osalemist kahes kahepoolses piiriüleses programmis naaberriikidega – kandidaatriigi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ja potentsiaalse kandidaatriigi Montenegroga. Liikmesriikidega tehtavas piiriüleses koostöös rahastatakse IPA II rahastamisvahendist Albaania-Kreeka kahepoolset programmi ja Albaania osalemist mitmepoolses piiriüleses programmis „Aadria meri”, milles Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ning Serbia teevad Aadria mere piirkonnas koostööd Kreeka, Itaalia ja Sloveeniaga. IPA II rahastamisvahendist rahastatakse ka ühepoolset programmi Albaania Kosovoga piirneva Kukese piirkonna arendamiseks ning Albaania osalemist ERFi riikidevahelises programmis „Kagu-Euroopa”.

Bosnia ja Hertsegoviina puhul toetatakse IPA II rahastamisvahendist riigi osalemist kolmes kahepoolses piiriüleses programmis Horvaatia, Montenegro ja Serbiaga. Liikmesriikidega tehtavast piiriülesest koostööst rahastatakse IPA II rahastamisvahendist Bosnia ja Hertsegoviina osalemist IPA piiriülese koostöö Aadria mere programmis. Samuti rahastatakse IPA II rahastamisvahendist 2008. aastal Bosnia ja Hertsegoviina osalemist ERFi riikidevahelises programmis „Kagu-Euroopa”.

Horvaatia osaleb IPA II rahastamisvahendi toetusel kolmes kahepoolses piiriüleses programmis potentsiaalsetest kandidaatriikidest naaberriikide Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbiaga. Koos naaberliikmesriikidega osaleb Horvaatia veel kolmes IPA piiriülese koostöö programmis: kahepoolsetes programmides Sloveenia ja Ungariga ning mitmepoolses IPA piiriülese koostöö programmis „Aadria meri”. IPA II rahastamisvahendist rahastatakse ka Horvaatia osalemist kahes ERFi riikidevahelises programmis: „Kagu-Euroopa” ja „Vahemeri”.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik osaleb 2008. aastal IPA II rahastamisvahendi toel kahepoolses programmis Albaaniaga ning kahes kahepoolses programmis naaberliikmesriikide Bulgaaria ja Kreekaga. Samast rahastamisvahendist rahastatakse ka endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemist ERFi Euroopa territoriaalse koostöö riikidevahelises programmis „Kagu-Euroopa”.

2008. aastal, nagu ka 2007. aastal, ei täitnud Kosovo II rahastamisvahendi tingimusi. Talle II rahastamisvahendist ettenähtud summad kanti seega I rahastamisvahendisse.

Montenegro puhul hõlmab IPA II rahastamisvahend nelja piiriülest programmi naabrite Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaaniaga, samuti osalemist IPA piiriülese koostöö Aadria mere programmis koos liikmesriikidega. ERDFi riikidevahelistest programmidest rahastatakse IPA II rahastamisvahendi kaudu Montenegro osalemist programmides „Kagu-Euroopa” ja „Vahemeri”.

Serbia osaleb kolmes kahepoolses piiriülese koostöö programmis Montenegro, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, kolmes kahepoolses programmis naaberliikmesriikide Ungari, Rumeenia ja Bulgaariaga ning IPA mitmepoolses piiriüleses programmis „Aadria". Peale selle rahastatakse IPA II rahastamisvahendist Serbia osalemist ERFi Euroopa territoriaalse koostöö piiriüleses programmis „Kagu-Euroopa”.

IPA II rahastamisvahendist toetati 2008. aastal Türgi ja Bulgaaria vahelist piiriülest programmi. Peale selle anti Türgile IPA II rahastamisvahendist abi osalemiseks Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi merepiirkonna programmis.

III ja IV rahastamisvahend

III ja IV rahastamisvahendit kavandatakse mitmeaastaste programmidena, mis esialgu hõlmavad kolme aastat ja mida saab pikendada. Ühtsete strateegiliste raamistike alusel koostavad abisaajad kandidaatriigid asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides mitmeaastase rakenduskava (IV rahastamisvahendi) iga suuna või (III rahastamisvahendi) iga teema kohta; seejärel, pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriikide komiteega – III rahastamisvahendi puhul fondide koordineerimiskomiteega (COCOF) ning IV rahastamisvahendi puhul COCOFi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) komiteega – lepitakse komisjoniga kokku rakenduskavade ametlikus vastuvõtmises.

Sarnaselt struktuurifondidega luuakse III ja IV rahastamisvahendi mitmeaastaste programmidega stabiilne kolmeaastane finantsraamistik. See on oluline transpordi, keskkonna, piirkondliku konkurentsivõime ja inimressursside arendamise valdkonna keskmise tähtajaga investeerimisstrateegiate rakendamiseks. Sarnaselt struktuurifondidega kaasneb kõnealuse pikemaajalise finantsraamistikuga range finantsjuhtimine, et tagada abirahade täielik vastuvõtmine.

2.1.3.3.1. III rahastamisvahend

III rahastamisvahend hõlmab kolme erinevat abi valdkonda: transport, keskkond ja piirkondlik konkurentsivõime, jäljendades Ühtekuuluvusfondi projekte liikmesriikides. Seega rakendatakse III rahastamisvahend iga teemat hõlmavate eraldi rakenduskavade kaudu (endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul rakendatakse ajavahemikul 2007–2009 ainult üks keskkonna- ja transpordiprogramm).

Horvaatias võeti 2007.–2009. aasta rakenduskavad vastu 2007. aastal. Piirkondliku konkurentsivõime rakenduskaval on kolm peasuunda: mahajäänud piirkondade arenguvõime parandamine, Horvaatia majanduse konkurentsivõime parandamine ning tehnilise abi osutamine. Transpordi valdkonna rakenduskaval on kolm peasuunda: Horvaatia raudteetranspordi süsteemi ajakohastamine, tema siseveeteede süsteemi ajakohastamine ja tehnilise abi osutamine. Ka keskkonna valdkonna rakenduskaval on kolm peasuunda: jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine integreeritud jäätmekäitlussüsteemi rajamiseks, Horvaatia veevarude kaitse veevarustus- ja heitveekäitlussüsteemide parandamise teel ning tehnilise abi osutamine.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi regionaalarengu rakenduskava aastateks 2007–2009 võttis komisjon vastu 29. novembril 2007. Programmi üldeesmärk on toetada riigi jätkusuutlikku arengut transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri parandamise kaudu. Transpordisektorile antav abi tuleks keskendada Kagu-Euroopa piirkondliku transpordi põhivõrgustiku (VIII ja X koridor) edasiarendamisele. Peatähelepanu tuleks suunata X koridorilt VIII koridorile ja maanteevõrgult raudteevõrgule. Sihtotstarbelised keskkonnainvesteeringud tuleks keskendada heitveekäitlusele ja tahkete jäätmete käitlusele piirkondades, kus nende mõju elanikkonnale ja looduskeskkonnale on suurim.

Türgi rakenduskavad võeti komisjoni otsusega vastu 29. novembril 2007 (piirkondliku konkurentsivõime ja keskkonna rakenduskava) ning 7. detsembril 2007 (transpordi rakenduskava). Piirkondliku konkurentsivõime rakenduskaval on kolm prioriteeti: ettevõtluskeskkonna parandamine, ettevõtlussuutlikkuse parandamine ja ettevõtluse edendamine ning tehnilise abi osutamine. Transpordi valdkonna rakenduskaval on kaks peasuunda: raudteede infrastruktuuri parandamine ja sadamate infrastruktuuri parandamine. Keskkonna rakenduskaval on kolm peasuunda: veevarustuse, kanalisatsiooni ja heitveekäitluse parandamine, tahkete jäätmete käitluse parandamine ning tehnilise abi osutamine.

2.1.3.3.2 IV rahastamisvahend

IV rahastamisvahendi raames võeti 7. detsembril 2007 vastu Horvaatia mitmeaastane rakenduskava „Inimressursside arendamine”. Sellel on neli peasuunda: töö leidmise hõlbustamine ja pidev tööturule kaasamine, ebasoodsas olukorras inimeste sotsiaalse kaasatuse tugevdamine, inimkapitali ja tööalase konkurentsivõime tugevdamine ning tehnilise abi osutamine.

Endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis võeti 2007. aasta detsembris vastu rakenduskava „Inimressursside arendamine”, millel on kolm peasuunda: tööhõive – tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, haridus ja koolitus – investeeringud inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel ning sotsiaalne kaasatus – võrdsete võimalustega tööturu edendamine.

Türgi inimressursside arendamise mitmeaastane rakenduskava võeti komisjoni otsusega vastu 7. detsembril 2007. Rakenduskaval on neli peasuunda: tööhõive, haridus, kohanemisvõime elukestva õppe edendamise kaudu ning sotsiaalne kaasatus.

2.1.3.4 V rahastamisvahend

Lähtudes liikmesriikide maaelu arendamise programmide väljatöötamise eeskujust koostati ka V rahastamisvahendist abi andmise kava mitmeks aastaks, nimelt ajavahemikuks 2007–2013. Vastavalt MIPDle täpsustati kavas siiski ainult ajavahemiku 2007–2009 vahendid ja seda ajakohastatakse igal aastal, nähes programmidele ette järgmise aasta vahendid. V rahastamisvahendi programme muudetakse igal aastal, et arvestada uute vahendite eraldamist ning teha vajalikke tehnilisi muudatusi. Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja sellele järgnevat nõupidamist liikmesriikidega maaelu arengu komitee raames võtab programmid ja nendes tehtavad muudatused vastu komisjon.

Arvestades ajaga, mis kulub täielikult detsentraliseeritud rakendussüsteemi loomiseks ja tuginedes samalaadsele SAPARDi[12] kogemusele, eraldatakse V rahastamisvahendi summad järk-järgult, koondades maaelu arenguks ettenähtud ühinemiseelse abi vahendid ajavahemiku lõppu. Esimese nelja aasta (2007, 2008, 2009 ja 2010) jooksul projektide elluviimiseks ettenähtud summad moodustavad seega suhteliselt väikse osa kogu V rahastamisvahendi summadest, kuid järgmistel aastatel on need märksa suuremad. Erandi nimetatud reeglist moodustab Horvaatia, kes rajas ainsa kandidaatriigina veel enne ühinemiseelse abi maaelu arengu rahastamisvahendi rakendamist süsteemi, mis võimaldab kasutada SAPARDi vahendeid.

Komisjon võttis Horvaatia maaelu arengu 2007.–2013. aasta rakenduskava vastu 25. veebruaril 2008[13]. Kaval on kolm peasuunda: turu tõhususe ja ühenduse nõuete rakendamise parandamine, ettevalmistav tegevus põllumajanduslike keskkonnameetmete ja kohaliku maaelu arengu strateegiate rakendamiseks ning maapiirkondade majandusliku olukorra arendamine.

Endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis võeti 2007.–2013. aasta maaelu arengu mitmeaastane programm vastu 2008. aastal[14]. Programmil on kolm peasuunda: turu tõhususe ja ühenduse nõuete rakendamise parandamine, ettevalmistav tegevus põllumajanduslike keskkonnameetmete ja kohaliku maaelu arengu strateegiate rakendamiseks ning maapiirkondade majandusliku olukorra arendamine.

Türgi põllumajanduse ja maaelu arengu mitmeaastane rakenduskava valmistati ette 2007. aastal ja komisjon võttis selle vastu 25. veebruaril 2008[15]. Sellel on kolm peasuunda: turu tõhususe parandamine ja ühenduse nõuete rakendamine, ettevalmistav tegevus põllumajanduslike keskkonnameetmete ja programmi „Leader” rakendamiseks ning maapiirkondade majandusliku olukorra arendamine.

Rakendusviisid ja -struktuurid

IPA eesmärk on oskusteabe ja kogemuste edastamine abisaajatele riikidele, suurendades riikide vastutust abi rakendamise eest. Seetõttu eeldatakse, et IPAt hallatakse algusest peale detsentraliseeritult, mis tähendab, et abisaajate riikide riiklikud asutused võtavad täieliku vastutuse programmide koostamise ja rakendamise eest. See, kas seda kohe suudetakse, oleneb iga abisaaja riigi haldussuutlikkusest ja võimest tagada asjakohaste haldus- ja kontrollisüsteemide töö. Iga riik peaks detsentraliseeritud haldusele üleminekuks kehtestama konkreetsed strateegiad, tegevuskavad ja ajagraafikud ning samal ajal valmistama oma ametiasutusi ette sellest tuleneva suurema vastutuse võtmiseks.

Potentsiaalsete kandidaatriikide I ja II rahastamisvahendi aastaprogrammid (välja arvatud piiriülese koostöö programmid, milles osalevad liikmesriigid ja mille rakendamist hallatakse koostöös liikmesriikidega) rakendatakse peamiselt tsentraliseeritud korras ning selge eesmärgiga aidata riikidel võtta järk-järgult suuremat vastutust ja minna üle detsentraliseeritud haldusele.

Ettevalmistuste tegemisel haldusvolituste saamiseks on potentsiaalsed kandidaatriigid erinevates etappides; mõned neist on juba asunud looma vajalikke haldusstruktuure ja koostanud detsentraliseeritud haldusele ülemineku kava. Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina jätkasid 2008. aastal ettevalmistusi IPA vahendite detsentraliseeritud haldamiseks, kuid Kosovos oli detsentraliseerimise tegevuskava koostamine alles algjärgus. Montenegros jätkus töö üleminekuks eelkontrolliga detsentraliseeritud haldamise süsteemile. Valitsus lõi detsentraliseeritud haldamiseks vajalikud asutused ning nimetas ametisse nende töösuundade ja struktuuriüksuse juhid. Serbias koostati detsentraliseeritud haldamisele ülemineku tegevuskava 2008. aasta jaanuaris ja sama aasta aprillis valmis detsentraliseeritud haldamise akrediteerimise ettevalmistamise strateegia. Nimetatud on Serbia ametiasutustes süsteemi väljatöötamisega seotud peamised sidusrühmad.

Kõikide kandidaatriikide puhul on keskmise tähtajaga eesmärk täielikult detsentraliseeritud haldus, st neis teeb komisjon ainult järelkontrolli. Tuleb märkida, et V rahastamisvahendist antakse abi algusest peale täielikult detsentraliseeritud viisil ja ilma eelkontrollita.

2008. aasta aprillis teatasid Horvaatia ametiasutused komisjonile, et nad on akrediteerinud ühinemiseelse abi I–IV rahastamisvahendi haldamise ja rakendamise tegevstruktuurid. Selle alusel võeti vastu kuus otsust, millega anti Horvaatiale volitused ühinemiseelse abi I–IV rahastamisvahendi detsentraliseeritud halduseks. Horvaatia kavatseb haldamise täielikult detsentraliseerida (st loobuda eelkontrollist) 2010. aastal. Aasta lõpu seisuga on tegemata vaid otsus V rahastamisvahendi (põllumajandus ja maaelu areng) haldamise volituste üleandmise kohta.

2008. aastal aitas komisjon CARDSi vahendusel endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametiasutustel teha ettevalmistusi detsentraliseeritud haldusele üleminekuks. Abi anti IPA rakendusmääruse artiklis 21 loetletud üksustele ja ametiasutustele detsentraliseeritud haldussüsteemi akrediteerimise ettevalmistamiseks. IPA 2008. aasta programmi on seni hallatud tsentraliseeritult.

Türgi koondas oma jõupingutused 2008. aastal eeskätt detsentraliseeritud haldussüsteemi akrediteerimiseks tehtava sisetöö lõpuleviimiseks. IPA I ja II rahastamisvahendi puhul aitas sellele tööle kaasa see, et Türgil oli loonud detsentraliseeritud struktuurid ja süsteemid juba enne IPAt saadud abi raames. Komisjon andis Türgi ametiasutustele haldusvolitused I rahastamisvahendi detsentraliseeritud haldamiseks 29. oktoobril 2008 ja II rahastamisvahendi (Türgi osalemine Euroopa naabruspoliitika Musta mere piirkonna programmis) detsentraliseeritud haldamiseks 1. detsembril 2008. Türgi hakkab maaelu arengu programme rakendama siis, kui talle antakse üle volitused nende detsentraliseeritud haldamiseks ilma eelkontrollita. Oktoobris 2008 toimunud teabekogumismissiooni käigus leiti, et ettevalmistused akrediteerimiseks on ajakavast oluliselt maha jäänud. Uue ajakava kohaselt toimub akrediteerimine pigem alles 2009. aasta teisel poolel ja haldusvolitust ei anta tõenäoliselt enne 2010. aastat. Komisjon kavatseb ettevalmistusi toetada, saates vajadusel täiendavaid nõuandjaid ja andes jooksvalt nõu.

Mitme abisaajaga programme hallatakse tsentraliseeritult ja ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tsentraliseeritud haldamise puhul on rakendajaks peamiselt komisjoni peakorteri talitused. Ühine haldamine rahvusvaheliste organisatsioonidega täiendab tsentraliseeritud haldamist ja seisneb selles, et komisjon haldab rahalisi vahendeid koos rahvusvahelise organisatsiooniga.

Rakendatud IPA programmide ülevaade

2008. aastal sõlmiti Albaanias esimesed lepingud IPA 2007. aasta projektide raames, kuid 2008. aasta programmi rakendamine ei edenenud. 2008. aasta lõpuks oli 2007. aasta projektid lepingutega kaetud vaid 15 % ulatuses. I rahastamisvahendi raames oli lepingud sõlmitud vaid seoses kolme 2007. aasta IPA projektiga ja II rahastamisvahendi raames ei olnud lepinguid sõlmitud. IPA 2007. aasta piiriülese koostöö programmi alusel rakendatava ERFi Kagu-Euroopa Programmi raames on avaldatud pakkumiskutse, kuid ka selle puhul ei ole lepinguid veel sõlmitud.

IPA raamlepingule Bosnia ja Hertsegoviinaga kirjutati alla 20. veebruaril 2008 ja see jõustus 30. juulil 2008, kui selle oli ratifitseerinud Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur. Raamlepingu maksuvabastusi käsitlevaid sätteid ei rakendatud aga täielikult enne 2008. aasta detsembrit, mil Bosnia ja Hertsegoviina rahvakoda võttis vastu seadusemuudatuse, millega IPA vahendid vabastati maksustamisest ja sai võimalikuks hakata IPA programme ellu viima. Võeti vastu ka II rahastamisvahendi piiriülese koostöö 2008. aasta programmide rahastamisotsused, kuid nende programmide rahastamislepingutele 2008. aastal alla ei kirjutatud. Seega ei rakendatud 2008. aastal ühtegi IPA rahastamisvahendit.

2008. aasta lõpul võttis komisjon vastu otsused, millega Horvaatiale anti IPA I–IV rahastamisvahendi detsentraliseeritud haldamise volitused. Tegemist on otsustega, mis võimaldavad IPA I–IV rahastamisvahendi kasutusele võtta. Enne nende otsuste vastuvõtmist ei saadud alla kirjutada detsentraliseeritult hallatavaid 2007. aasta programme käsitlevatele rahastamislepingutele. Praktikas tähendas see seda, et 2008. aastal Horvaatia IPA abi ei kasutanud.

Endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis sõlmiti 2008. aastal IPA I rahastamisvahendi 2007. aasta projektide raames lepingud, mis katsid aasta lõpuks projektidest 25 %. Kõik II rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid olid ajakavast maha jäänud. 2007. aasta lõpuks oli vastu võetud neli programmi ja 2008. aastal sõlmiti lepingud nende rahastamiseks, kuid kuna ühise haldamise struktuurid puudusid, ei saadud pakkumiskutseid avaldada. III ja IV rahastamisvahendi raames ei rakendatud 2008. aastal ühtegi IPA projekti. Siiski alustati kahe III rahastamisvahendi regionaalarengu rakenduskavas ettenähtud suure projekti ettevalmistusi. Maaelu arengu alase V rahastamisvahendi valdkonnas kulus 2008. aasta tegevstruktuuride akrediteerimise ettevalmistustöödele ja programme ei rakendatud.

I rahastamisvahendi valdkonnas astus Euroopa Komisjoni kontaktbüroo otsustavalt samme IPA 2007. aasta meetmete elluviimiseks Kosovos , ja nii täideti summade sidumisel kulukohustustega 2008. aastal väga ambitsioonikas eesmärk. 2008. aastal sidus kontaktbüroo umbes 50 % tema vastutusel olnud IPA 2007. aasta programmide raames ettenähtud summadest kulukohustustega.

2008. aastal algas IPA 2007. aasta programmi elluviimine ka Montenegros . Aasta lõpuks sõlmiti suure teedeehitusprojekti, kohtureformi ning suutlikkuse suurendamise abi alased lepingud. Peale selle alustati 2008. aastal ettevalmistusi 2008. aasta ühinemiseelse abi kasutuselevõtuks ning 2009. aasta ühinemiseelse abi kavandamist ja ettevalmistustöid. Kuna IPA 2007. aasta riikliku programmi rahastamisleping sai allkirja alles 2008. aasta aprillis ja sellest tulenevalt kuulutati ühinemiseelse abi projektide rakendamiseks vajalikud hanked välja alles aasta teisel poolel, ei ole IPA programmi praktiline elluviimine veel alanud.

Türgis ei rakendatud 2008. aastal ühtegi IPA programmi, kuna Türgi parlament ei olnud veel ratifitseerinud raamlepingut, mis jõustus alles 24. detsembril 2008. Mis puudutab I rahastamisvahendit, siis selle rakendamine muutus võimalikuks 24. detsembril 2008, mil kirjutati alla 2007. aasta rahastamislepingule. II rahastamisvahendi puhul kirjutati Türgi Euroopa naabruspoliitika Musta mere piirkonna programmis osalemise rahastamislepingule alla 31. detsembril 2008. Leping jõustus samal päeval. II rahastamisvahendi nagu ka I rahastamisvahendi rakendamine sõltub haldusvolituste üleandmist käsitlevas komisjoni otsuses sätestatud tingimuste täitmisest. Ülejäänud rahastamisvahendite puhul ei ole programmide tegelik rakendamine alanud seetõttu, et detsentraliseeritud haldamise volituste üleandmise menetlus ei ole veel lõppenud.

JÄRELEVALVE JA TULEMUSED

Järelevalve

Järelevalve üldine eesmärk on suurendada Lääne-Balkani riikidele ja Türgile antava abi asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja jätkusuutlikkust. Järelevalve käigus esitatakse komisjonile korrapärased analüütilised hinnangud projektide ja programmide rakendamise kohta.

Detsentraliseeritud halduse puhul moodustab abisaaja riik IPA järelevalvekomitee, et tagada IPA rahastamisvahendite rakendamise ühtsus ja kooskõlastatus. Komitee tuleb kokku vähemalt korra aastas. IPA järelevalvekomiteed abistavad iga IPA rahastamisvahendi või programmi raames moodustatud valdkondlikud järelevalvekomiteed. Valdkondlikud järelevalvekomiteed annavad aru IPA järelevalvekomiteele. Esimesed järelevalvekomiteede koosolekud toimusid 2008. aastal Horvaatias (2. juulil 2008, pärast seda, kui mais ja juunis olid toimunud esimesed valdkondlike komiteede koosolekud), endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (21. novembril 2008) ja Türgis (1. juulil 2008).

IPA rakendusmäärus sätestab, et tsentraliseeritud ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt toimuva halduse korral võib komisjon võtta kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks asjaomaste programmide järelevalveks. IPA projektide järelevalvet 2008. aastal ei toimunud, sest IPA 2007. ja 2008. aasta programmide rakendamine algas alles hiljuti.

Hindamistulemused

Hindamise eesmärk on parandada ühenduse vahenditest antava abi kvaliteeti, tõhusust ja kooskõla ning programmide strateegiat ja rakendamist. Komisjon teostab mitmeaastaste suunavate kavandamisdokumentide (MIPDde) korrapärast eelhindamist.

2008. aastal viidi läbi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eelhindamine, mille käigus pöörati peatähelepanu MIPDdele. 2007.–2009. aasta MIPDsid võrreldi 2008.–2010. aasta MIPDdega, analüüsides teise põlvkonna programmdokumentide kvaliteeti, asjakohasust ja sidusust, ning esitati soovitusi nende dokumentide kvaliteedi ja kasulikkuse suurendamiseks.

Programmide suhtes teostatakse eelhindamist, vahehindamist ja vajadusel järelhindamist kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 718/2007 iga IPA rahastamisvahendi kohta kehtestatud erisätetega. Programmi rakendamise ajal viiakse läbi vähemalt üks vahehindamine, seda eelkõige juhul, kui programmi järelevalve käigus ilmneb olulisi lahknevusi algselt seatud eesmärkidest. Abi rakendamise järelhindamine hõlmab iga IPA rahastamisvahendi kindlaksmääratavaid tulemusi. Rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt toimuva halduse korral võib järelhindamise läbi viia koos teiste rahastajatega.

2008. aastal ei toimunud programmide hindamist, kuna IPA esimese ja teise aasta programmide elluviimine algas alles 2008. aastal ja järeldusi oli veel vara teha.

Aruanded

Komisjoni määruse (EÜ) nr 718/2007 põhjal saadab ühinemiseelse abi rahastamisvahendi riiklik koordinaator komisjonile ja siseriiklikule eelarvevahendite käsutajale IPA määruse alusel antava abi rakendamise aasta- ja lõpparuanded pärast seda, kui IPA järelevalvekomitee on need läbi vaadanud.

Esimene IPA aastaaruanne Horvaatia kohta valmis 2008. aasta augustis pärast IPA järelevalvekomitee 2. juuli 2008. aasta koosolekut. Esimene valdkondlik aastaaruanne oli üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise komitee aruanne, mis koostati 2008. aasta juunis pärast 26. mail 2008 toimunud IPA tehnilise abi ja institutsioonide väljaarendamise valdkondliku komitee koosolekut. 2008. aastal esitati komisjonile esimesed valdkondlikud rakendamise aastaaruanded, milles käsitleti 2007. aasta tegevust kolme III rahastamisvahendi rakenduskava alusel. Endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitlev IPA aastaaruanne ei olnud veel valmis ja seda ei saanud IPA järelevalvekomitee liikmetele läbivaatamiseks saata.

Kuigi Türgi puhul ei saanud rääkida edusammudest ühenduse abi kasutuselevõtmise alal, tugines komisjon IPA-le kui tervikule antud hinnangutes aastaruannetele ja lisaks IPA järelevalvekomitee esitatud olukorra kirjeldustele. IPA I rahastamisvahendi rakendamise valdkondlik aastaaruanne esitati komisjonile pärast IPA I rahastamisvahendi valdkondliku komitee 12. juuni 2008. aasta koosolekut. II rahastamisvahendi puhul lepiti kokku, et 2007. aasta valdkondlikku rakendamise aastaaruannet ei ole vaja esitada. III rahastamisvahendi valdkonnas esitati komisjonile pärast valdkondlikes järelevalvekomiteedes toimunud arutelusid ja heakskiitmist 30. juuniks 2008 kolme rakenduskava (piirkondlik konkurentsivõime, transport ja keskkond) valdkondlikud aastaaruanded. IV rahastamisvahendi valdkonnas esitati Türgi 2007. aasta inimressursside arengu rakenduskava elluviimist käsitlev valdkondlik aastaaruanne komisjonile 26. juunil 2008 pärast selle läbivaatamist 17. juunil 2008 toimunud inimressursside arengu valdkondliku järelevalvekomitee koosolekul.

V rahastamisvahendi programmide rakendamise kohta aruandeid ei laekunud, kuna rakendamine ei olnud veel alanud.

RAHASTAMISE KOOSKÕLASTAMINE LIIKMESRIIKIDE JA KAHEPOOLSETE RAHASTAJATEGA

23.–24. oktoobril 2008 toimus Brüsselis rahastajate tegevuse kooskõlastamine konverents. Selle korraldas Euroopa Komisjon vastavalt IPA määrusest tulenevale volitusele, et liikmesriikidega kahasse parandada rahastajate tegevuse kooskõlastamist.

Konverentsi eesmärk oli välja töötada ühised soovitused, mis võimaldaksid suurendada abi tõhusust rahastajate ja abisaajate koostöö kaudu ning suurendaksid abisaajate riikide omavastutust. Hoolega jälgiti seda, et ei loodaks uusi asutusi, vaid toetutaks olemasolevatele üksustele ja koordineerimismehhanismidele ning parandataks nende toimimist.

Rahastajate tegevuse kooskõlastamine konverentsi järeldustes rõhutati eeskätt veel kord vajadust leida Lääne-Balkani riikide ja Türgi toetamisele ühine strateegiline eesmärk, jõuti üksmeelele küsimuses, et rahastajate tegevuse kooskõlastamisel tuleb lähtuda abi tulemuslikkust käsitleva Pariisi deklaratsiooni vaimust ja põhimõtetest (sest kuigi neid põhimõtteid on IPA programmide koostamise ja rakendamise mehhanismide puhul juba arvestatud, tuleb nende järgimist teatavates valdkondades siiski parandada), ning sedastati, et edendada tuleb abi saavate riikide omavastutust, suurendades nende haldussuutlikkust ja tugevdades nende rahandus- ja hankesüsteeme, et abiandjate tegevuse koordineerimist paremini juhtida. Konverentsil rõhutati ka koostöö häid tulemusi, sünergiat, mis on tekkinud Lääne-Balkani riikidele ja Türgile abi andvate riikide tegevuses seetõttu, et nad on saanud selge ülevaate kogu IPA riikides antavast abist, ning sedagi, et rohkem tuleks arvestada ELiga aastail 2004–2007 ühinenud riikide kogemusi. Viimaks järeldati konverentsil, et Lääne-Balkani riikidele ja Türgile abi andjate tegevuse strateegiliseks koordineerimiseks ELi, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks kasutada IPA mitmeaastasi suunavaid kavandamisdokumente.

KOOSKÕLASTAMINE EUROOPA INVESTEERIMISPANGA JA RAHVUSVAHELISTE FINANTSEERIMISASUTUSTEGA

Rahvusvahelised finantseerimisasutused on aidanud oluliselt parandada kandidaatriikide ning potentsiaalsete kandidaatriikide rahastamist ning võimaldanud neil alustada vajalikke investeeringuid. Samal ajal on abisaajad riigid olnud kohustatud vastu võtma usaldusväärse eelarve- ja rahapoliitika, et säilitada majanduskasvu. Nüüdseks on see põhjustanud olukorra, kus investeeringuvajadused on endiselt suured, kuid abisaajate riikide suutlikkus kanda üha kasvavat välisvõlga on saavutamas lage. Koos rahvusvaheliste finantseerimisasutuste laenudega antavad ELi ja teiste rahastajate, sealhulgas liikmesriikide tagastamatud toetused on muutunud erasektori arengu, energiatõhususe investeeringute, infrastruktuuri parandamise ja ajakohastamise oluliseks ressursiks, koormamata abisaajaid riike seejuures ülemääraste võlgadega.

Komisjon kavatseb tihendada koostööd Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Euroopa Nõukogu Arengupanga ja muude Lääne-Balkani riikides moderniseerimist ja arengut toetavate rahvusvaheliste finantseerimisasutustega eeskätt 2007. aasta märtsis moodustatud ja Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadi juhitava rahvusvaheliste finantseerimisasutuste nõuanderühma kaudu.

Nõuanderühma ülesanne on toetada ja parandada rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja Euroopa Komisjoni üldist koostööd kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides, muu hulgas ühinemiseelse abi andmisel. Rahvusvaheliste finantseerimisasutuste nõuanderühma kuuluvad Euroopa Komisjoni, Maailmapanga kontserni (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Finantskorporatsioon), Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Euroopa Nõukogu Arengupanga, Põhjamaade Investeerimispanga, Põhjamaade Keskkonna Finantseerimiskorporatsiooni, Musta mere Kaubandus- ja Arengupanga ning piirkondliku koostöönõukogu esindajad. Nõuanderühm osaleb töös, mida tehakse Kagu-Euroopa ja ELi riikide integreerimise nimel, aidates arendada pigem terve piirkonna infrastruktuuri, mitte kitsalt riikide oma.

2008. aasta tööprogramm viidi ellu kavakohaselt. Toimus üks täiskogu istung (2008. aasta juunis) ja tehti ettevalmistusi teise, 2009. aasta jaanuaris toimuva ja ülemaailmset finantskriisi käsitleva istungi korraldamiseks. Kõik neli tehnilist töörühma – transpordi-, energia-, keskkonna- ja sotsiaalküsimuste töörühmad – tegutsesid 2008. aastal edasi. Nagu pärast komisjoni ja maailmapanga ühisbüroo sulgemist kokku lepitud, võttis komisjon 2008. aasta lõpul enda täita rahvusvaheliste finantseerimisasutuste nõuanderühma sekretariaadi ülesanded.

Vastavalt nõukogu 14. mai 2008. aasta järeldustele tegelesid komisjon, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Nõukogu Arengupank selle nimel, et rajada Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistik, millesse kuuluvad rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja abiandjad ning mille eesmärk on tõhustada sotsiaalmajandusliku arengu nimel tehtavate investeeringute alast koordineerimist ja koostööd ning toetada piirkonna majanduskasvu ja stabiilsust.

2008. aastal nähti palju vaeva ka koostöö edendamiseks rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kõikides koostöösuundades: mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, energiatõhusus ja infrastruktuur. Erasektori arendamise alal sõlmiti varem arvukalt üksiklepinguid mitmesuguste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, et kasutada pakkumise poolel ELi abi mikro- ja väikeettevõtete rahastamisvõimaluste parandamiseks kõnealuses piirkonnas. Euroopa Kagu-Euroopa Fondi (EFSE) asutamisega 2005. aastal koondati kogu piirkonna arvukad mikrokrediidilepingud üheks rahastamisvahendiks, mille tõttu varasem rahastamine muutus jätkusuutlikuks ja ka haldus tõhustus. EFSE puhul on kõige olulisem see, et ELi ja liikmesriikide toetusest tuleneva riskitagatisega meelitatakse erakapitali investeerima mikrolaenudesse. 20008. aasta lõpuks oli EFSE edukalt tööle rakendatud. Energiatõhususe valdkonnas on eesmärk edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja avaliku sektori investeeringuid energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse, kasutades ära riiklikest programmidest toetatavaid meetmeid, mille eesmärk on i) tõsta üldsuse teadlikkust energiatõhususest ja energiasäästu võimalustest; ii) rakendada ehitiste energiatõhususe direktiiviga ning energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenustega (sealhulgas taastuvate energiaallikatega) seotud õigusakte. Peale selle vastab energiatõhususe investeeringute edendamine soovitustele, mis esitati Euroopa Komisjoni rohelises raamatus energiatõhususe kohta ja millega ergutatakse rahvusvahelisi finantseerimisasutusi pikaajaliselt rahastama investeeringuid energiatõhususse. Infrastruktuuri investeeringute edendamisel lähtutakse sellest, et piisavad infrastruktuurivõrgud ja teenused transpordi, energeetika, keskkonna ja sotsiaalvaldkonnas on piirkonna püsiva sotsiaal-majandusliku arengu ja stabiilsuse tagamiseks hädavajalikud. Infrastruktuuri parandamist takistab eeskätt see, et abisaajatel riikidel ei ole piisavalt vahendeid ega kogemusi rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja teiste rahastajate nõuetele vastavate projektide koostamiseks. Selleks et elanikele teha kättesaadavaks sellised elutingimuste parandamise seisukohalt olulised teenused nagu veevarustus ja kanalisatsioon, küte, energiavarustus, transport, tervis ja haridus, on väga oluline, et infrastruktuuri investeeritaks piisavalt. Selleks tuleb leida rahastamisvõimalusi. Kõnealuse valdkonna rakendamiseks loodi mitut sektorit hõlmavate ja mitme abisaajaga infrastruktuuriprojektide rahastamisvahend, millest toetatakse abisaaja riigi riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja teiste rahastajate rahastatavate infrastruktuuri investeerimisprojektide koostamisel ja rakendamisel. Kõnealune rahastamisvahend käivitus tervikuna 2008. aastal ja see aitab saavutada mastaabisäästu, kaasates infrastruktuuri-investeerimisprojektide koostamiseks ja toetamiseks vajaliku tehnilise pädevuse, soodustab abisaajate koostöövõrgustike loomist ja oskusteabe vahetust ning võimendab rahvusvaheliste finantseerimisasutuste laene, mis täiendavad IPA riiklikke toetusi. Infrastruktuuriprojektide rahastamisvahendil on kaks osa - tehnilise abi rahastamisvahend ja omavalitsuste projektide rahastamisvahend, millest rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kahasse rahastatakse Lääne-Balkani riikide investeerimisprojekte. Tehnilise abi rahastamisvahend toimis 2008. aastal juba täielikult ja selle abil toetati 18 projekti. Omavalitsuste projektide rahastamisvahend kiideti heaks ja selle esimese vooru projektid esitati hindamiseks 2008. aasta lõpul.

[1] Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

[2] Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ja Kosovo (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 alusel).

[3] Nõukogu 19. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/89.

[4] Ühinemiseelne struktuuripoliitika rahastamisvahend (nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999).

[5] Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999).

[6] Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2500/2001.

[7] Ühenduse rekonstruktsiooni-, arengu- ja stabilisatsiooniabi programm (nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2666/2000).

[8] http://www.eu2008.fr/webdav/site/PFUE/shared/import/1208_CAGRE/Council_conclusions_on%20Enlargement_EN.pdf.

[9] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 alusel.

[10] Osa piiriülese koostöö programme ei olnud veel alanud, kuna asjakohaseid tingimusi ei olnud täidetud. Seetõttu paigutati järgmised riikidele I rahastamisvahendis ettenähtud summad ümber II rahastamisvahendis ettenähtud summade alla: Albaania puhul 1 miljon eurot, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul 1,2 miljonit eurot, Kosovo puhul 2,7 miljonit eurot ja Türgi puhul 5,9 miljonit eurot.

[11] Korralduskomitee ülesanne on aidata komisjonil tagada osutatava abi kooskõlastatus ja sidusus. Sellesse kuulvad liikmesriikide esindajad ning esimees on komisjoni esindaja.

[12] SAPARD ( S pecial A ccession P rogramme for A griculture and R ural D evelopment) - põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm.

[13] Komisjoni otsus C/2008/650.

[14] Komisjon võttis programmi vastu 25. veebruaril 2008. aasta otsusega C/2007/677.

[15] Komisjoni otsus C/2008/691.