18.5.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/23

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Keskkonnahoidliku majanduse suunas: majanduskriis kui võimalus uue energiaajastu alguseks”

(ettevalmistav arvamus)

(2010/C 128/05)

Raportöör: Frederic Adrian OSBORN

3. juunil 2009. aastal saadetud kirjas palus Euroopa Liidu Nõukogu tulevane eesistujariik Rootsi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus järgmises küsimuses:

„Keskkonnahoidliku majanduse suunas: majanduskriis kui võimalus uue energiaajastu alguseks”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 12. oktoobril 2009.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 457. istungjärgul 4.–5. novembril 2009. aastal (5. novembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 164, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 8 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Maailma peamised arenenud majandusega riigid on tunnistanud vajadust saavutada vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2050. aastaks. See on osa ülemaailmsest jõupingutusest, mis on vajalik kliimamuutustega kaasnevate ohtude kontrolli all hoidmiseks. Seetõttu tuleb nüüd hakata arenenud majanduste energiabaasi ulatuslikult muutma.

1.2.   Euroopa Liit on alustanud seda protsessi märkimisväärse kliima- ja energiaprogrammiga, milles nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku 2009. aastal ja mille kohaselt vähendatakse heitkoguseid 2020. aastaks 20–30 % võrra. Programm tuleb aga veel ellu viia ning varsti on vaja uusi meetmeid, et jõuda 2050. aasta eesmärgini.

1.3.   Praegune majanduskriis kujutab endast nii ohtu kui ka võimalust. Oht seisneb selles, et jätkuvate majanduslike probleemidega toimetulek tõmbab endale kogu poliitilise tähelepanu ja kõik olemasolevad ressursid ning et meetmed keskenduvad ettevõtluse taastamisele endisel kujul, millega kaasneb heitkoguste pidev tõus. Võimalus seisneb selles, et on piisavalt mänguruumi endiste tavade muutmiseks ja mõlemast küljest kasuliku keskkonnahoidliku strateegia vastuvõtmiseks, mis aitaks elavdada majandust, parandada selle konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti, muutes samal ajal energiabaasi ja vähendades märkimisväärselt heitkoguseid.

1.4.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee annab oma täieliku toetuse ja soosingu kõigile Euroopas juba käimasolevatele või tulevastele meetmele, mis edendavad keskkonnahoidlikkust, sh järgmised meetmed:

—	energiatõhususe meetmete tugevdamine uues energiatõhususe tegevuskavas;

—	taastuvate energiaallikate meetmete tugevdamine uues taastuvate energiaallikate tegevuskavas;

—	keskkonnahoidlikkuse nõuete kehtestamine kõigis avaliku sektori kulutuste programmides;

—	keskkonnasäästliku maksureformi edendamine ja soodustamine;

—	keskkonnasäästliku riigihankepoliitika julgustamine kõigis avalik-õiguslikes asutustes.

1.5.   Ulatuslikumaks tegutsemiseks ja toetuse saamiseks ning Euroopa konkurentsivõimelise juhtpositsiooni säilitamiseks kutsub komitee komisjoni ja institutsioone üles keskenduma ka uutele jõupingutustele mõne konkreetse, põhimõttelist muutust toova väljakutse osas. Komitee on välja valinud kolm konkreetset valdkonda, mis võiksid saada üldsuse huvi ja toetuse osaliseks oluliste Euroopa algatuste ja programmidena:

—	üleminek päikeseenergiale ja teistele taastuvatele energiaallikatele;

—	üleminek täiselektrilisele autole;

—	üleminek süsinikdioksiidiheitevabale hoonele.

Elektriautode üldine kasutuselevõtt nõuaks loomulikult edasiliikumist selle suunas, et senisest suurem osa elektrist toodetaks allikatest, mis ise ei tekita märkimisväärseid süsinikdioksiidiheiteid, et vältida olukorda, kus autode tekitatavad süsinikdioksiidi heitkogused asendatakse lihtsalt elektrijaamade tekitatavate heitkogustega.

1.6.   Komitee soovitab luua tõhusaid avaliku ja erasektori partnerlusi nende üleminekute kujundamiseks ja suunamiseks ning kaasata võimalikult palju toetust ettevõtetelt, teistelt asjaomastelt institutsioonidelt ja üldsuselt. Samuti soovitab komitee võtta kasutusele uut moodi keskkonnasäästliku eurovõlakirja, et võimaldada täiendavat rahastamist mõne kõnealuse muutuse toetamiseks.

1.7.   Komitee kutsub üles panema uue Lissaboni strateegia keskmesse uue keskkonnahoidlikkuse algatuse käesolevas arvamuses esitatud punktide kohaselt, et see suunaks samme säästlikuma tuleviku suunas.

2.   Taust

2.1.   Üldised põhjused, miks liikuda kiiremini keskkonnahoidlikuma majanduse suunas, on hästi teada. Kasvuhoonegaaside heidete tekitatud kliimamuutused põhjustavad juba raskeid probleeme maailma mitmeis paigus ning on üsna kindel, et need probleemid muutuvad eelolevatel aastatel tõsisemaks.

2.2.   Samal ajal kui kliimamuutuste probleem muutub muret tekitavamaks, suureneb ka oht, et maailma nafta- ja gaasivarud võivad otsa lõppeda, mis põhjustab tulevikus pakkumise vähenemist ning kõrgemaid ja kõikuvamaid hindu. Sellised piirkonnad nagu Euroopa, mis sõltuvad varude osas suurel määral impordist, peavad vähendama oma haavatavust ning suurendama oma julgeolekut, vähendades energia kogunõudlust ning kasutades energia saamiseks rohkem enda piirkonna olemasolevaid taastuvaid energiaallikaid.

2.3.   Üheskoos tähendavad need kaks pikaajalist strateegilist väljakutset, et maailm peab jõudma kasvuhoonegaaside heitkoguste väga ulatusliku vähendamiseni ning muutuma oluliselt keskkonnahoidlikumaks. G8 riikide juhid on põhimõtteliselt nõustunud, et arenenud majandusega riigid peavad 2050. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80 %. Mõned muutused majanduse energiabaasis on selle saavutamiseks juba alanud, aga kui tahetakse eesmärgini jõuda, tuleb muutuste tempot märkimisväärselt tõsta.

2.4.   Paljud meetmed, mida on vaja rakendada, on juba teada ja need on võimalik ellu viia tõestatud tehnoloogiate abil. Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiaülevaates „World Energy Outlook 2008” esitatud hinnangute kohaselt on võimalik üle 50 % vähendamismeetmetest, mille abil langeks 2030. aastaks maailma süsinikdioksiidi kontsentratsioon alla 450 ppm, saavutada olemasolevate energiatõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtmisega. Nii nõudluse poolel (hooned, tööstus, transport) kui ka pakkumise poolel (nt elektri ja soojuse koostootmine või kaugküte) on olemas kulutõhusad meetmed, mis on valmis rakendamiseks. Et turuosalejatel aidata neid kiiremini kasutusele võtta, on aga vaja rohkem tegutseda.

2.5.   Lisaks olemasolevatele tehnoloogiatele peavad uued energiatõhusad ja vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavad energiatehnoloogiad olema valmis minema järgmistel aastakümnetel laiale turule, et saavutada heitkoguste vajalik edasine vähendamine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiatehnoloogia väljavaate „Energy Technology Perspective 2008” (ETP 2008) analüüsis rõhutatakse, et tegutseda tuleb varakult, et mobiliseerida erasektori teadus- ja arendustegevust ja soodustada õppimist kogu tehnoloogia pakkujast tehnoloogia operaatori ja kasutajani ulatuvas ahelas, et tuua uued tehnoloogiad õppimiskõveras allapoole, viies need paljulubavate, aga liiga kallite näidisprojektide etapist usaldusväärse ja kulutõhusa, üldkasutuseks mõeldud tootmise etappi. Uusi tehnoloogiaid on vaja nii energiatõhususe jätkuvaks parandamiseks (nt süsinikdioksiidiheitevabad hooned, valgustus, tööstusprotsessid) kui ka süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks energia pakkumise poole pealt (nt päikeseenergia, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, mittefossiilsed transpordikütused).

2.6.   Kõik need muutused on käeulatuses. Ent muutuste tempot tuleb märkimisväärselt tõsta. Euroopa Liit ja liikmesriigid ning teised suure majandusega riigid peavad tegema senisest veelgi tugevamaid jõupingutusi, et välja töötada innovatsioonistrateegiad ja kasutusele võtta põhjalikud ümberkujundavad programmid asjaomastes põhivaldkondades.

2.7.   Kasutuselevõtuprogrammid on äärmiselt tähtsad. Need võivad stimuleerida olemasolevate energiatõhususe meetmete potentsiaali realiseerima või vajalikku turuosa suurendama, et ergutada erasektori teadus- ja arendustegevust ja viia uus tehnoloogia õppimiskõverale. Neil on suurim potentsiaal anda kahekordseid dividende – luua töökohti ja aidata üle minna keskkonnahoidlikele energiasüsteemidele juba praegu ning samas investeerida haridusse, et tagada tõhusamad ja odavamad tehnoloogiad edaspidiseks. Ülesanne on luua kasutuselevõtuprogrammid, mis ergutavad konkurentsi ja stimuleerivad investeeringuid erasektori teadus- ja arendustegevusse ning soodustavad õppimist tootja-kasutaja ahelas.

2.8.   Juba on mitmeid näiteid Euroopa edukatest jõupingutustest parandada tõhusust ja tuua turule vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavad tehnoloogiad. ELi energiamärgistuse süsteemi tõttu liikus külmutusseadmete turg märkimisväärselt suurema energiatõhususe suunas. Riiklikud programmid olemasolevate hoonete moderniseerimiseks on parandanud soojatõhusust. Riiklikud programmid tuuleenergia kasutuselevõtuks on tohutult suurendanud selle tehnoloogia kasutust ja vähendanud kulusid ning seega loonud selliste programmidega riikides mitme miljardi eurosed tööstusharud.

2.9.   Ometi on edasised vajadused tõhustada ja kasutusele võtta uusi, vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavaid tehnoloogiad jätkuvalt äärmiselt suured. Neist jõupingutustest saadud kogemused tuleb kokku koguda ja üle kanda uude ühisesse kooskõlastatud jõupingutusse võtta võimalikult kiiresti ulatuslikult kasutusele järgmise põlvkonna vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavad tehnoloogiad kogu Euroopas.

2.10.   Mõned vajalikud muutused võivad eeldada põhimõtteliselt teistsuguseid astmelisi muutusi lähenemisviisis ning neile tuleb eriliselt tähelepanu pöörata. Järgmised kolm näidet, millesse Euroopa üldsus võiks pooldavalt suhtuda ja mille abil keskkonnahoidlikkust astmeliselt parandada, näivad pakkuvat eriti häid võimalusi.

—

Energiatootmises tuleb taastuvatele energiaallikatele üleminekut veelgi kiirendada. Päikeseenergia on ikka veel liiga kallis ja marginaalne, ent selle kulusid vähendatakse üha enam. Nüüd on vaja veel üht suurt jõupingutust päikeseenergia edendamiseks palju laiemalt nii väikesemahulistes kohalikes rakendustes kui ka suuremates tootmisrajatistes. Tuuleenergiat kasutatakse nüüd lõpuks üsna laiaulatuslikult, ent kulusid tuleb veelgi vähendada. Geotermilistel soojuspumpadel on juba väga head tulemused ning need tuleks kiiresti arendada sinnamaale, et nad võiksid muutuda standardnõudeks kõigis uutes elamutes ja muudes hoonetes. Elektrivõrgu ja infrastruktuuritoe ning energia salvestussüsteemid tuleb ümber vaadata ja kujundada, et nad toetuksid palju rohkem taastuvatele energiaallikatele arukate lahenduste ja halduspõhimõtete kaudu.

—

Süsinikdioksiidiheitevaba auto: sisepõlemismootori süsinikdioksiidiheidete vähendamisel on teatud põhimõttelised füüsikalised piirid. Teatud punktis minnakse üle täiselektrilisele või kütuseelemendiga autole, mida laaditakse või tangitakse energiaallikatest, mis tekitavad vähe või üldse mitte kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Komitee arvates on nüüd aeg seada sellele üleminekule selged eesmärgid ja ajakavad ning panna paika vajalik infrastruktuur ja toetuskord.

—

Ehituse valdkonnas hakkab tõeliselt süsinikdioksiidiheitevabade hoonete ehitamine muutuma reaalseks võimaluseks. Nüüd on vaja suurt jõupingutust, et see kontseptsioon liiguks mõnest huvitavast prototüübist laiaulatusliku kasutuselevõtuni uutes ja olemasolevates elamutes ning muudes hoonetes. Sel eesmärgil tuleks kõigis ELi piirkondades rajada väikese energiatarbimisega näidishooned, mille projekteerimisel arvestataks piirkonna klimaatilisi ja geograafilisi olusid. Sellised hooned peaksid olema eeskujuks.

2.11.   Samalaadsed meetmed oleksid kasulikud ka selleks, et edendada veelgi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ning laiendada infotehnoloogia ja arukate süsteemide potentsiaali keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks.

3.   Valitsuste ja Euroopa Liidu roll

3.1.   Euroopa Liidul on teatud vajalike meetmete mastaabi ja ulatuse tõttu eriti oluline roll. Laiaulatuslik ja piisavalt tempokas üleminek saab toimuda ainult ühise jõupingutuse kaudu, mis toob kokku avaliku ja erasektori partnerid kogu Euroopast ja mõnel juhul kogu maailmast. Euroopa Liit on juba alustanud mitmeid programme ja pakette, et edendada energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja üleminekut vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavale majandusele. Ent neid jõupingutusi tuleb tugevdada ja kiirendada. Alljärgnevates punktides käsitletakse mõningaid võtmevaldkondi, kus on vaja uut Euroopa tasandi sekkumist.

3.2.   Teadus- ja arendustegevus. Teadus- ja arendustegevus on Euroopas seisma jäänud, püsides juba mitmendat aastat umbes 1,84 % juures SKPst, st kõvasti allpool kokkulepitud 3 % eesmärki. Vaja on suurt jõupingutust, et liikuda 3 % sihi suunas ja pühendada rohkem programmidest üleminekule vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavale majandusele. Mõned uued radikaalsemad vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavad tehnoloogiad vajavad teadus- ja arendustegevuseks rohkem avaliku sektori rahastamist, nt süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, õhukesekilelised päikesepatareid, avamere-tuulenergia ja teise põlvkonna biokütused.

3.3.   Tuleks välja töötada kasutuselevõtuprogrammid, et kasutada nišiturgusid uute tehnoloogiate jaoks ja stimuleerida turuosalejate investeerimist õppimisse. Tuleks ära kasutada koostoimet maksu- ja tööstuspoliitikaga. Euroopa Liit peaks eelkõige keskenduma kõige suurematele vajalikele ümberkujundamistele, nagu üleminek elektriautole või süsinikdioksiidiheitevabale ehitusele, mis eeldavad laiaskaalalist tehnoloogilist arendamist, suuremahulisi investeeringuid, ulatuslikku infrastruktuurituge ning tarbijate huvi, toetust ja stiimuleid. Energia tehnoloogiaplatvormide kogemusi tuleb laiendada ja nende põhjal tuleb välja töötada proaktiivsed kasutuselevõtuprogrammid kõige olulisemate vajalike ümberkujunduste jaoks.

3.4.   Standardite kehtestamine. Toodete ja teenuste minimaalse energiatõhususe nõudeid reguleerivatel standarditel on keskne roll edasimineku juhtimises. Euroopa Liit on mõne põhitoote jaoks minimaalse energiatõhususe nõuded juba kehtestanud ja vastuvõetud ajakava kohaselt on tulevikus plaanis energiatõhusust veelgi parandada. Ent need programmid tuleb muuta veel ulatuslikumaks ning kehtestada tuleb ambitsioonikamad lühi- ja pikaajalised eesmärgid.

3.5.   Muidugi on edasimineku tempol praktilised piirangud, mida tuleb arvestada. Ent samas on ka oluline, et säilitataks surve Euroopa tööstusele jagada maailmas juhtpositsiooni tõhususe standardite osas, et säilitada tugev konkurentsipositsioon, kuna kogu maailmaturg liigub suurema keskkonnahoidlikkuse suunas.

3.6.   Riigihanked. Riigihangete programmid võivad olla äärmiselt võimas vahend oluliste sektorite standardite parandamisel, kui pakkumistingimustes ja lepingutes kehtestatakse asjaomased nõuded. Komitee arvates peaks Euroopa Liit jätkuvalt olema teejuhiks palju rangemate energiatõhususe standardite kehtestamisel standardnõuetena kõigi avaliku sektori kaupade, teenuste ja hoonete ostude puhul. Keskkonnahoidlikkuse kriteerium tuleks lisada kõikidesse projektide hindamise menetlustesse.

3.7.   Mõned Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on esirinnas keskkonnahoidlikkuse mõõtme lisamisega kõigisse oma tegevustesse, ent paljud omavalitsused seda ei tee. Välja võiks töötada Euroopa algatuse, mis ühelt poolt keskenduks parimatele tavadele ja nende järgimise stimuleerimisele ning teiselt poolt edendaks asjaomastele asutustele kehtestatud keskkonnahoidlikkuse nõuete süstematiseerimist ja ühtlustamist.

3.8.   Stiimulid erasektorile. Siinjuures on keskse tähtsusega õige hinna kehtestamine süsinikdioksiidi heitkogustele. Komitee ootab, et komisjon jätkaks heitkogustega kauplemise süsteemi edasiarendamist asjaomastes sektorites ning julgustaks heitkoguste maksustamise laiendamist teistesse valdkondadesse. Samuti tuleks edendada täiendavaid meetmeid spetsiifilisemates algatustes, nt soodustariifide kasutamine investeeringute soodustamiseks taastuvatesse energiaallikatesse. Mõnel puhul võib olla vajalik, et ka avalik sektor teeb uute oluliste tehnoloogiate jaoks vajaliku infrastruktuuritoe väljaarendamisel erasektoriga koostööd, nt hajutatud elektritootmise ja aruka elektrivõrgu toetamine.

3.9.   Tarbijakäitumine. Siiamaani ei ole tarbijad piisavalt teadlikud ega huvitatud suuremast tõhususest ei oma ostude ega elustiili otsuste tegemisel. Teisalt ei ole reguleerijad eriti teadlikud tarbijakäitumise teguritest ning sellest, kuidas kõige paremini suurendada nõudlust keskkonnahoidlike kaupade ja teenuste järele. Tuleb laiendada toetust haridusele, teadlikkuse tõstmisele ja kollektiivsele tegevusele. Samuti tuleb laiendada ja parandada energianäitajate märgistamist kaupadel ja toodetel.

3.10.   Ametialane areng ja koolitus. Veelgi suuremat jõupingutust on vaja selleks, et ametialasesse ja tehnikaalasesse haridusse ja ümberõppesse kaasataks parem arusaamine energiatõhusa tootmise ja säästvuse vajadusest ja ulatusest.

4.   Praeguse majanduskriisi võimalused ja ohud

4.1.   On oht, et praegused majandusraskused maailmas võivad raskendada kiiret liikumist keskkonnahoidlikkuse suunas. Raha uuteks investeeringuteks on vähe nii avalikus kui ka erasektoris ning seda kasutatakse pigemini lühiajaliste prioriteetide rahastamiseks.

4.2.   Kui maailmamajandus hakkab taastuma, võivad tekkida aga uued võimalused viia Euroopa majandus (ja teised suured majandused) säästvama arengu suunas. On äärmiselt oluline, et Euroopa võtaks need väljakutsed vastu ja vastaks neile positiivselt, kui ta tahab olla edukas eelseisvas ülemaailmses keskkonnahoidlikkuse ja säästva arengu konkurentsis.

Praeguse majandusliku olukorra juures tasub põhjalikult uurida eelkõige teatud konkreetseid valdkondi, mis kuuluvad peamiselt rahanduse, majanduse ja tööstuse alla.

4.3.1.   . Majanduskriis on tekitanud taas huvi SKP kui üldise edu mõõtja puuduste vastu ning tõstnud esile vajaduse heaolu laiema määratluse järele, milles saaks arvestada ka sotsiaalseid ja keskkonnategureid lisaks rahamajanduse näitajatele. Komisjoni tööd selles valdkonnas tuleks jätkata Stiglitzi aruande kohaselt, mis hiljuti koostati Prantsuse valitsuse jaoks.

4.3.2.   . Mitmed valitsused ja komisjon on käivitanud märkimisväärseid avaliku sektori kulutuste pakette, et stimuleerida majandust ja vältida majandusliku olukorra halvenemist. Komisjoni esitatud Euroopa majanduse elavdamise kava oli hea näide, kuidas stimuleerida majandust ja samal ajal edendada üleminekut keskkonnasäästlikumale majandusele, ent kava oli paratamatult piiratud, sest kasutada oli suhteliselt vähe vahendeid. Võimalik, et uute stimuleerimispakettide aeg on üldiselt möödas, aga siiski tuleb kõik avaliku sektori kulutuste programmid läbi vaadata keskkonnahoidlikkuse seisukohast, et tagada nii majanduslik kui ka keskkonnakasu. Avaliku sektori kulutuste programmide süstemaatiline hindamine säästva arengu seisukohalt peaks ELi ja liikmesriikide eelarvemenetlustes muutuma normiks.

4.3.3.   . Järgmistel aastatel vaadatakse põhjalikult üle avaliku sektori kulutuste programmid, sest ametivõimud püüavad oma rahaliste vahendite taastamiseks kulutusi kokku hoida. Kärpimisvõimaluste otsimisel tuleks tähelepanu pöörata eelkõige suure energiatarbimisega või keskkonnahoidlikkuse vastu töötavatele kulutusprogrammidele. Eriti hoolikalt tuleks seejuures üle vaadata vastuolulised toetused, millega soodustatakse fossiilkütuste toomist või tarbimist (nt söetootmise toetused või kütusehindade toetamine teatud gruppide jaoks) ning seega kahekordistatakse kahju (teised, kasulikumad avaliku sektori investeeringud lükatakse kõrvale ning turutingimused kallutatakse taastuvaid energiaallikaid kasutavate tehnoloogiate jms vastu, mida peaksime hoopis edendama). Komisjoni kauaoodatud teatis toetuste reformi kohta võiks aidata Euroopal selles osas tegutsema hakata.

4.3.4.   . Praeguseid maksuerinevusi mitmetes Euroopa riikides tuleb ilmselt kohandada maksustamise taseme ja tasakaalu osas. Selliste muutuste juures tuleb silmas pidada keskkonnasäästlikkuse mõõdet. Eelkõige tuleks praeguses majanduskeskkonnas eelistada (fossiilkütustest saadava) energia maksustamist tööjõu maksustamisele, kuigi tuleb tagada piisav kaitse vaesemate ja kõige haavatavamate rühmade jaoks. Komisjon võiks liikmesriikidega käivitada uue uurimuse, et julgustada ühistegevust, millega suunataks maksustrateegiad kirjeldatud suunas.

4.3.5.   . Praeguse majanduskriisi tulemusel on valitsused märkimisväärselt sekkunud oluliste tööstusharude toetamisse või restruktureerimisse. Selliste sekkumiste juures peaks ressursitõhususe edendamine olema alati üks põhieesmärkidest. Võimalik, et mõned käesolevas arvamuses nimetatud konkreetsetest põhimõttelistest muutustest (elektriauto, süsinikdioksiidiheitevaba hoone ja päikeseenergia) vajavad eriliselt sekkumist ja toetust, et muutuda uue majanduse üheks tugisambaks, mille ümber tekivad uued investeeringud, uued ettevõtted ja uued töökohad.

4.3.6.   . Komitee arvates on Euroopa Liidul võimalus võtta endale uus roll Euroopa uue invasioonistrateegia raames, aidates vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavate tehnoloogiate põhisektorites luua maailmatasemel Euroopa ettevõtteid. Konkreetsemalt teeb komitee ettepaneku luua avalikku ja erasektorit ühendavad töörühmad, et suunata järgmiseid ELi tasandi samme elektriauto, süsinikdioksiidiheitevaba hoone ja päikeseenergia valdkonnas. Igas nimetatud valdkonnas tuleks toetuda olemasolevate energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse platvormide tööle ning laiendada tegevust turule toomise mastaabi ja kasutusulatuse osas.

4.3.7.   Igal juhul peaksid töörühmad püüdma leida viise muutuste elluviimiseks ning määratleda, milline osa peaks olema avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevusel ja investeeringutel. Töörühmad peaksid uurima, millist infrastruktuurituge võib vaja minna (nt elektriautode laadimispunktide võrgustik nende laiaulatusliku kasutuselevõtu toetamiseks või munitsipaaltoetuste programm majapidamiste jaoks, kes parandavad oma kodu energiatõhusust). Samuti võiksid töörühmad uurida, kuidas teha sellised muutused kättesaadavaks ka arengumaadele (nt päikeseenergia Aafrikas), et aidata arengumaadel anda oma panus üleminekusse vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavale majandusele.

4.3.8.   ? Praegustes majanduslikes tingimustes on järgmistel aastatel ilmselt avaliku sektori kulutustele (ja võimalik, et ka erainvesteeringute määrale) seatud mitmed piirangud kogu Euroopa Liidus. Komitee arvates oleks vaja uuenduslikke rahastamisvorme, et toetada investeeringuid, mis on vajalikud uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate ulatuslikuks kasutuselevõtuks. Komitee arvates tuleks kaaluda keskkonnasäästliku eurovõlakirja loomist. Seda võiks turustada kui tagasihoidliku, aga kindla tuluga võlakirja, mille abil rahastatakse mõne olulise uue tehnoloogia, nt süsinikdioksiidiheitevaba auto ja hoone arendamist ja kasutuselevõttu. Nii vastataks laialt levinud soovile kombineerida turvaline säästmine panusega paremasse tulevikku.

5.   Uus impulss Euroopa tasandil

5.1.   Endale seatud eesmärkide ja kehtestatud meetmete kaudu on Euroopa Liit juba teinud hea alguse majanduse suunamisel keskkonnahoidlikkuse suunas. Ent on selge, et tegemist on vaid algusega. Maailmamajanduse jätkuvad probleemid viitavad püsivale vajadusele aktiivse juhtimise järele, et ei mindaks tagasi varasemate ebatõhusate ja kahjulike majanduskasvu ja arengu mustrite juurde. Parlamendi ja komisjoni uus koosseis pakub Euroopa Liidule hea võimaluse tõsta tempot ja anda uus impulss keskkonnahoidlikkusele ja säästvale arengule Euroopas.

5.2.   Lühiajalises plaanis kutsub komitee komisjoni, eesistujariiki Rootsit ja järgmiseid eesistujariike varakult kasutama ära järgmiste meetmete kaudu pakutavad võimalused:

—	Lissaboni strateegia ja säästva arengu strateegia läbivaatamine ja uuendamine;

—	uue finantsperspektiivi kujundamine;

—	ehitiste energiatõhusust käsitleva direktiivi 2002/91/EÜ ümbersõnastamine;

—	komisjoni teatise „Takistuste ületamine taastuvenergia kasutamisel ELis” järelmeetmed;

—	säästva energia rahastamise algatuse edendamine komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisprojektina;

—	Euroopa uue energiapoliitika vastuvõtmine 2010. aastal, sh tegevuskava 2030. aastaks ning visioon 2050. aastaks.

5.3.   Komitee tõstab esile riiklike energiatõhususe tegevuskavade ning riiklike taastuvate energiaallikate tegevuskavade potentsiaali. Pärast esimese etapi kavade analüüsi tuleb selle tulemusi kiiresti levitada ning anda tagasisidet ELi liikmesriikidele, samuti on vaja põhjalikke järelmeetmeid komisjoni ja institutsioonide poolt.

5.4.   Tulevikku vaadates näeb komitee vajadust edendada keskkonnahoidlikkust, nii et see lisataks ja et seda laiendataks kõigisse käesolevas arvamuses käsitletud praegustesse või potentsiaalsetesse tegevusvaldkondadesse. Need on järgmised:

—	teadus- ja arendustegevuse toetamine;

—	ametialaste arenguprogrammide toetamine inseneriteaduses, ehituses ja teistes olulistes valdkondades, et neisse lisada kohustus arvestada kavandamisel keskkonnahoidlikkusega;

—	keskkonnahoidlikkuse nõuete lisamine kõigisse asjaomastesse raamatupidamisstandarditesse, reguleerimispraktikasse ja finantsosakonna hindamiseeskirjadesse;

—	keskkonnahoidlikkuse muutmine prioriteediks kõigis ELi ja liikmesriikide kulutuste programmides ja riigihangetes;

—	keskkonnasäästlikkuse arvestamise edendamine kõigis avaliku sektori kulutuste programmides ELi ja liikmesriikide tasandil, rakendades põhivahendina regulaarset säästvuse hindamist;

—	uute rahastamisvormide loomine oluliste üleminekuprogrammide jaoks;

—	keskkonnahoidliku maksureformi edendamine;

—	kahjulike toetuste kaotamine;

—	uue innovatsioonistrateegia edendamine, sh töörühmad konkreetsete oluliste muutuste jaoks;

—	heade tavade edendamine tarbijate harimises ja ühistegevuses.

5.5.   Komitee leiab, et majandustel, kes suudavad keskkonnahoidlikkuse suunas kõige kiiremini liikuda, on märkimisväärne konkurentsieelis ning need, kes ei suuda, jäävad konkurentsis väga ebasoodsasse positsiooni. Seetõttu kutsub komitee üles asetama eesmärgi saada maailma üheks kõige keskkonnahoidlikumaks majanduseks uue Lissaboni strateegia keskmesse Euroopa majanduse tuleviku jaoks ning lisama selle kõigisse Euroopa poliitikavaldkondadesse ja programmidesse käesolevas arvamuses esitatud punktide kohaselt.

---