23.12.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 317/120

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel”

KOM(2009) 28 lõplik – 2009/0007 (CNS)

ja

„Ettepanek: nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta”

KOM(2009) 29 lõplik – 2009/0004 (CNS)

(2009/C 317/23)

Raportöör: Sergio Ernesto SANTILLÁN CABEZA

13. veebruaril 2009 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 93 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmiste dokumentide küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel”

KOM(2009) 28 lõplik – 2009/0007 (CNS)

ja

„Ettepanek: nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta” KOM(2009) 29 lõplik – 2009/0004 (CNS).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 24. juunil 2009. Raportöör oli Sergio Ernesto Santillán Cabeza.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 455. istungjärgul 15.–16. juulil 2009 (16. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 114, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt direktiivi ettepanekute üle vastastikuse abi kohta maksude sissenõudmisel ja maksustamisalase halduskoostöö kohta, sest nende järele on pakiline vajadus. Kõnealuste direktiividega asendatavad eeskirjad, mis kehtestati kolm aastakümmet tagasi, on osutunud praegustes tingimustes ebatõhusaks. Praegune olukord, kus tulemuslikult nõutakse sisse vaid 5 % maksudest, vajab kiiret lahendust.

1.2.   Komisjoni ettepanekutes võetakse arvesse ELis, liikmesriikides ning rahvusvahelistes foorumites ja institutsioonides, nagu G 20 ja OECD, esitatud uuringuid ja soovitusi. Komitee on mitmes arvamuses mööndusteta toetanud ka ettepanekuid tõhustada liikmesriikide koostöösüsteeme maksuvaldkonnas (käesoleva arvamuse punkt 4.8).

1.3.   Vajadus reformi järele on praegu veelgi suurem, sest ühiskond seisab silmitsi majanduslanguse sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, mille põhjustasid 2007. aasta lõpust alates päevavalgele tulnud spekulatiivsed ja petturlikud finantstoimingud. See tähendab maksumaksjatele paljude aastate jooksul suurt koormust ja on tekitanud kiire vajaduse võtta tõhusaid meetmeid petturite vastu, kes tegutsevad maksuparadiiside kaitse all või kasutavad seaduslikke mooduseid maksude maksmisest kõrvale hiilimiseks.

1.4.   Üleilmastumine suurendab liikmesriikide vajadust teha maksustamise valdkonnas koostööd. ELis ei tohi liidu toimimise aluseks olevaid põhivabadusi kasutada ettekäändena, et mitte täita oma kodanikukohust makse maksta.

1.5.   Seepärast on komisjon õigustatult otsustanud kehtestada kõnealuses valdkonnas uue õigusnormi, selle asemel, et teha osalisi reforme kehtivates eeskirjades.

1.6.   Komitee toetab ettepanekute keskset eesmärki kehtestada ühenduse halduskultuur ja anda haldusasutustele sobivad vahendid, mis võimaldavad kasutada menetluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tänapäevaseid tehnoloogiaid. Samuti tuleb esile tuua keelte kasutamise korra kohta kehtestatud sätteid, sest see on maksustamise valdkonnas tehtava koostöö üks suurimaid takistusi (punkt 5.1).

1.7.   Teavitamiskohustus ja sellele kehtestatud piirangud (punkt 5.2) on kooskõlas OECD eeskirjadega ning nende eesmärk on komitee arvates õigustatult vältida pangasaladuste seadusevastast kasutust ja muid pealtnäha seaduslikke menetlusi, mille eesmärk on riigikassat petta.

1.8.   Taotluse esitanud liikmesriigi ametnike osalemise kord taotluse saanud liikmesriigis toimuvates uuringutes pärineb praegu kehtivatest teatud eeskirjadest (punkt 5.3). Kõnealuste ettepanekutega säilitatakse nii selles kui ka muudes aspektides liikmesriikide sõltumatus (punkt 5.5).

1.9.   Riikidevahelise koostöö raames säilitatakse maksumaksja kaitse maksuhalduri eest, sest maksumaksjal on võimalik uuringute ja ametiasutuste tegevuse seaduslikkust vaidlustada (punkt 5.4).

1.10.   Komitee soovitab komisjonil tulevikus kaaluda maksustamisalaste eeskirjade ühendamist (punkt 5.6).

2.   „Ettepanek: nõukogu direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel” (KOM(2009) 28 lõplik)

2.1.   Komisjoni esitatud põhjendused

2.1.1.   Vastastikuse abi valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid (1) kannatavad aegluse, ebavõrdsuse, kooskõlastamise puudumise ja läbipaistmatuse all.

2.1.2.   Maksuasutustel puudub pädevus nõuda makse sisse väljaspool oma riigi territooriumi, sest vastavad eeskirjad on riikliku iseloomuga. Selle saavutamiseks peavad nad abi paluma teiselt liikmesriigilt, kasutades menetlusi, mis on osutunud ebatõhusateks. Sellisest pädevuse piiratusest tulenev probleem muutub aina tõsisemaks, sest kapitali ja inimeste liikuvus on üha suurem. Seega on vabal liikumisel, mis on Euroopa Liidu üks keskseid eesmärke, siinkohal üks negatiivne tagajärg, soodustades petturite tegevust. Seepärast on ilmne, et on vaja võtta uusi meetmeid.

2.1.3.   Piisab sellest, kui nimetada, et 2007. aastal said liikmesriigid teistelt liikmesriikidelt maksude sissenõudmiseks 11 794 abitaotlust. Tulemuslikult sissenõutud summad ulatuvad siiski vaid 5 %ni kogusummadest.

2.1.4.   Pettused on eriti levinud käibemaksu maksmisel. Sellel on kaks vältimist vajavat tagajärge: nad moonutavad konkurentsitingimusi siseturul ning vähendavad liikmesriikide ja ühenduse maksude sissenõudmist (2).

2.2.   Maksude sissenõudmise kohta tehtud meetmete ettepanekud

2.2.1.   Vastastikuse abi reguleerimisala laiendamine. Erinevalt direktiivist 2008/55/EÜ, mis sisaldab vaid sissenõudmisele kuuluvate nõuete piiratud loetelu, hõlmab kõnealune ettepanek „kõik maksud ja tollimaksud, mille on kehtestanud liikmesriikide territoriaalsed või halduslikud allüksused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse asutused, või mis on kehtestatud nende nimel”, riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, „toetused, sekkumised ja teised meetmed”, mis on seotud EAGFi (3) ja EAFRDga (4) ning „lõivud ja muud tollimaksud, mis on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse alusel” (artiklid 1 ja 2).

2.2.2.   Teabevahetuse parandamine. Lisaks omaalgatuslikule teabevahetusele (artikkel 5) nähakse ette võimalus (ja see on väga oluline), et ühe liikmesriigi ametnikud saavad aktiivselt osaleda teiste liimesriikide uurimistes (artikkel 6).

2.2.3.   Dokumentidest teavitamise menetluse lihtsustamine (artiklid 7 ja 8).

2.2.4.   Sissenõudmismeetmete ja ettevaatusabinõude suurem tõhusus (IV peatükk). Neis sätetes, mis moodustavad esiletõstmist vääriva osa ettepanekust, viidatakse järgmistele aspektidele.

—	Taotluse esitanud liikmesriigis kehtivad sissenõudmistaotluse tingimused (artiklid 9 ja 12).

—

Nõude käsitlemine: „Sissenõudmiseks taotluse saanud liikmesriigis käsitletakse mis tahes nõuet, mille osas on taotletud sissenõudmist, taotluse saanud liikmesriigi nõudena, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti.” (artikkel 12.1) (5). Sissenõudmine toimub taotluse saanud liikmesriigi vääringus.

—	Muud sissenõudmisega seostuvad aspektid: taotluse esitanud liikmesriigi teavitamine, sissenõutud summade ülekandmine, viivised, maksed osade kaupa (artikli 12 lõiked 2 ja 5).

—	Ettevaatusabinõud maksude sissenõudmise tagamiseks (artiklid 15 ja 16).

—	Taotluse saanud asutuse kohustuste piirid (artikkel 17).

—	Nõuete aegumine (artikkel 18).

—	Menetluskulud (artikkel 19).

2.2.5.   Ühtlustatakse ja lihtsustatakse abitaotluste üldeeskirju vormide, teabevahetuse, keelte kasutamise jms osas (artiklid 20 ja 23).

3.   „Ettepanek: nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta” (KOM(2009) 29 lõplik)

3.1.   Komisjoni esitatud põhjendused

3.1.1.   Nii nõukogu kõrgetasemeline pettustevastane töörühm (6) kui ka komisjon (7) ja liikmesriigid on täheldanud, et eeskirjad pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksetelt tasutava maksu valdkonnas on puudulikud (8). Komisjoni sõnul põhjustavad direktiivi 77/799 tõsised puudujäägid üha suuremaid raskusi maksude õigel määramisel, mõjutavad maksustamissüsteemide toimimist ja põhjustavad topeltmaksustamist, mis soodustab maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidmist, samas kui kontrolli volitused on jätkuvalt riiklikul tasandil (9).

3.1.2.   Seepärast tehakse ettepanek võtta kasutusele uuenduslik lähenemisviis, mis läheb kaugemale lihtsalt kehtivasse direktiivi muudatuste tegemisest. Uus kord moodustab seega uue tervikliku õigusliku raamistiku, milles arvestatakse kõigi maksustamisalase halduskoostöö põhiaspektidega, tugevdades märkimisväärselt asutuste võimet võidelda pettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega.

3.1.3.   Kuna tegemist on tõhusate mehhanismide kehtestamisega ühenduse ja liikmesriikide asutuste vahel tehtavaks koostööks ning samuti liikmesriikide vaheliseks koostööks, on mõlema ettepaneku keskne eesmärk kehtestada ühised eesmärgid, austades samas täielikult riikide sõltumatust maksustamise valdkonnas.

3.2.   Liikmesriikide halduskoostöö parandamiseks tehtud meetmete ettepanekud

3.2.1.   Reguleerimisala laiendamine sarnaselt eelmise ettepanekuga (maksude sissenõudmine).

3.2.2.   Teabevahetus. Selles küsimuses sätestatakse kolm teabevahetuse võimalust.

—	Teabe esitamine teavet sooviva asutuse taotluse alusel (artiklid 5 ja 7). Teabetaotluse alusel viiakse läbi „mis tahes haldusuurimine”, mis on vajalik teabe saamiseks.

—

Automaatne teabevahetus (artikkel 8). See on eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant või siis, kui see teave saadakse (artikli 3 lõige 4). Kuid selle teabevahetuse eriomased aspektid määratakse kindlaks artiklis 24 sätestatud komiteemenetlusega kahe aasta jooksul.

—	Omaalgatuslik teabevahetus, kui liikmesriigi pädev asutus seda vajalikuks peab (artikkel 9).

3.2.3.   Halduskoostöö muud vormid.

—	Taotluse esitanud asutuse ametnike viibimine taotluse saanud haldusasutuste ametiruumides ja osalemine nende haldusuurimistes (artikkel 10).

—	Üheaegsed kontrollid ühe või enama isiku üle eri riikide territooriumil (artikkel 11).

—	Teises liikmesriigis otsustatud haldusliku teatamise formaalsused (artikkel 12).

3.2.4.   Halduskoostöö üldküsimused.

—	Tagasiside (artikkel 13). Muu hulgas rõhutatakse kiire vastamise olulisust.

—	Heade tavade ja kogemuste jagamine (artikkel 14).

—

Koostöö eri aspektid. Taotluse esitanud või taotluse saanud asutused võivad avalikustada saadud teavet ja dokumente teistele asutustele ning kasutada neid muul kui algselt kavandatud eesmärgil (artikkel 15). Muud käsitletud aspektid on järgmised: liikmesriikide kohustuste tingimused (artikkel 16); koostöökohustuse piirangud (artikkel 17); enamsoodustuskorra põhimõtte rakendamine (artikkel 18); tüüpvormid ja elektroonilised vormid (artikkel 19); ning ühise teabevõrgu (CCN võrk) kasutamine (artikkel 20).

4.   Üldised märkused

4.1.   Komitee pooldab täielikult komisjoni kinnitust, et „liikmesriigid vajavad globaliseerumise ajajärgul üha enam vastastikust abi maksustamise ja eelkõige otsese maksustamise valdkonnas. Kuna maksumaksjate liikuvus ja piiriüleste tehingute arv on oluliselt suurenenud ning finantsinstrumendid on muutunud rahvusvaheliseks, on liikmesriikidel järjest keerulisem määrata tasumisele kuuluvaid makse, kui nad järgivad maksu taseme määramisel ainult riikliku suveräänsuse põhimõtet” (10).

4.2.   Kõnealused kaks ettepanekut lähtuvad asjaolust, et enam kui kolm aastakümmet tagasi (mil ELi kuulus üheksa liikmesriiki) kehtestatud eeskirjad ei ole tänapäeval enam piisavad, sest sellest ajast on siseturul toimunud palju muutusi. Seitsmekümnendate aastate teisel poolel ei olnud veel saavutatud vaba liikumist ning integratsioon oli alles algusjärgus.

4.3.   Juba aastaid ollakse ELis mures paljude maksupettuste ja ulatusliku maksudest kõrvalehoidmise pärast. 2004. aastal tegeles komisjon selle küsimusega teatud ettevõtete ebaseaduslike toimingute tõttu lahvatanud skandaalide pärast, (11) soovitades võtta meetmeid „maksusüsteemide läbipaistvuse parandamiseks” ning töötada välja „konkreetseid ettepanekuid maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega seotud keerukate ja läbipaistmatute struktuuridega juhtumite käsitlemiseks”. Mainides konkreetseid juhtumeid, (12) märkis komisjon, et need skandaalid on „põhjustanud kapitaliturgudel ebakindlust, kahjustades üldist majandust”.

4.4.   Viis aastat hiljem täheldatakse, et 2004. aasta teatises kirjeldatud sündmused on tühised võrreldes viimasel ajal avalikkuse ette jõudnud skandaalidega ning samuti on praegu palju suurem majandusele avaldatud kahju.

4.5.   Nüüd on tegu ülemaailmse ulatusega probleemiga, sest alates 2007. aasta lõpust päevavalgele tulnud petturlikud finantstoimingud on põhjustanud majanduslanguse. G 20 üks ülesanne on teha ettepanek kehtestada rahvusvahelised eeskirjad, et muuta kaubandustehingud läbipaistvaks ja usaldusväärseks ning võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega (13).

4.6.   Mõnes ELi riigis lahvatanud skandaalid, mis puudutavad maksuparadiiside kaitse all maksudest kõrvalehoidmise mehhanisme (nt Liechtensteinis toimunud pettused, mille tulemusena kandis kahju Saksamaa riigikassa), on tekitanud rahva seas üldise pahameele. Inimesed nõuavad tõhusamaid meetmeid maksudest kõrvalehoidmise ja maksukuritegudega võitlemiseks.

4.7.   Teabevahetus ja lihtsam juurdepääs andmetele on ka OECD üks eesmärk maksupettustega võitlemisel (14).

4.8.   Aastate jooksul on komitee toetanud kindlalt koostöö tugevdamise meetmeid, kutsudes üles looma paremaid kontrollivahendeid ja -mehhanisme (15).

4.9.   Kooskõlas kõigi eelnenud dokumentidega väljendab komitee heameelt kõnealuse kahe direktiivi ettepaneku üle, sest need kujutavad endast märgatavat sammu Euroopa integratsiooni suunas. Maksukohustuste täitmine on heaoluriigi toimimise üks põhialus.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.   Ühenduse halduskultuuri loomine

5.1.1.   Komitee jaoks on mõlema ettepaneku (eelkõige halduskoostööd käsitleva ettepaneku) kõige tähelepanuväärivam aspekt soov luua ühenduse halduskultuur, mis on võitluses pettustega väga oluline, nagu märgitakse 2006. aasta teatises (16).

5.1.2.   See otsus, mis põhineb maksuasutuste aastatega saadud kogemustel, käsitleb mitmeid aspekte: kohustus määrata igas liikmesriigis üks maksustamisalase teabevahetuse asutus ning võimalus määrata samuti maksustamisalase teabevahetuse üksusi, mis saavad omavahel otse teavet vahetada; võimalus määrata pädevad ametnikud, kes võivad teha otse halduskoostööd; teabe edastamise tähtaegade määramine (praegu neid ei ole); kohustus anda tagasisidet jne.

5.1.3.   Komitee tervitab tüüpvormide ja elektrooniliste vormide kehtestamist, mis märkimisväärselt kiirendavad menetlusi.

5.1.4.   Samuti tuleb esile tõsta keelte kasutamise korra lihtsustamist, sest see oli suur takistus koostööle ja põhjustas menetluste kallinemist. Märkimist väärib ka uute tehnoloogiate kasutus kõnealuses valdkonnas, mis võimaldab tõlkida vorme automaatselt.

5.2.   Halduskoostöö piirid, pangasaladused, vahendajate tegevus ja omandihuvid

5.2.1.   Kavandatud halduskoostööl on piirid. Taotluse saanud liikmesriik peab esitama soovitud teabe juhul, kui see „ei põhjusta talle ebaproportsionaalset halduskoormust” ning kui taotluse esitanud liikmesriik „on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikad”, mida ta kasutada sai. Taotluse saanud liikmesriik võib jätta taotluse täitmata järgmistel juhtudel: a) uurimise teostamine või taotletud teabe kogumine on vastuolus kõnealuse riigi õigusaktidega; b) taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel esitada taotletavaga samalaadset teavet; c) see tooks kaasa äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga (17). Komitee peab selliseid piiranguid sobivaks.

5.2.2.   Samas ei tohi taotluse saanud liikmesriik keelduda teabe esitamisest põhjusel, et „kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega” (18). Arvestades maksupettuste valdkonnas korduvalt saadud kogemusi, tervitab komitee seda täpsustust, ilma milleta jääksid saavutamata mõlema ettepanekuga taotletavad eesmärgid, st tagada maksukohustuste täitmine (19).

5.2.3.   Tuleb märkida, et teabe esitamise kohustusi ja piiranguid käsitletakse sarnaselt OECD näidiskonventsiooniga (20).

5.3.   Teise liikmesriigi ametnike juuresviibimine

5.3.1.   Nii halduskoostöö direktiivi kui ka maksude sissenõudmise abistamise direktiivi ettepanekud annavad võimaluse, et taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud saavad viibida taotluse saanud liikmesriigi haldusuurimiste juures. Komitee peab sellist koostöövormi sobivaks. See peab vastama kahele olulisele tingimusele: taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse vahel on saavutatud kokkulepe ning ametnikud kasutavad neid volitusi kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega (21).

5.3.2.   Teise liikmesriigi ametnike juuresviibimine on juba sätestatud aktsiisimaksu (22) ja käibemaksu (23) valdkonnas, kuigi praegusel juhul on pädevused suuremad, sest ametnikud võivad kasutada inspekteerimisvolitusi.

5.4.   Maksude sissenõudmise vahendi seaduslikkus

5.4.1.   Erilist huvi pakub maksuasutuste elluviidavate uurimismenetluste seaduslikkuse küsimus. Komitee leiab, et seda küsimust on piisava põhjalikkusega käsitletud direktiivi ettepanekus, mis käsitleb vastastikust abi maksude sissenõudmisel. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et nii kõnealuses kahes direktiivi ettepanekus kui ka käibe- ja aktsiisimaksu valdkonnas kehtestatakse kavandatud süsteemidega vaid liikmesriikide koostöö menetlused. Liikmesriigid säilitavad täieliku sõltumatuse selle määratlemisel, kas nende territooriumil elluviidavad uurimismenetlused on seaduslikud.

5.4.2.   Vastavalt üldpõhimõtetele peavad ametnikud tegutsema seadustega kooskõlas (24) ning eeldatakse, et haldusmeetmed on kehtivad. Järelikult on nende järgimine kohustuslik. Huvitatud poolele jääb siiski võimalus need kohtus vaidlustada. Maksude sissenõudmisega seotud vaidlustes on neid sisse nõudva (st taotluse esitanud) liikmesriigi pädevuses määrata kindlaks nõude, täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi, täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi ja kõnealuse liikmesriigi esitatud teavituste kehtivus (25).

5.4.3.   Samas on vaidluse korral taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite ülesanne määrata kindlaks, kas taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmed või tema esitatud teavitused on vaidlustatud (26). Mõlemal juhul säilitatakse maksumaksja kaitse, sest välja arvatud juhul, kui seaduses sätestatakse järgmises punktis kirjeldatud võimalus, peatatakse täitemenetlus nõude vaidlusaluses osas. Liikmesriikidele on kehtestatud kohustus vaidlustamisest teavitada, kuigi loomulikult võivad seda teha ka huvitatud pooled.

5.4.4.   Kohtulikult vaidlustatud nõuete puhul võib võtta ettevaatusabinõusid, kui seda lubavad taotluse saanud liikmesriigi õigusnormid. Lisaks võib taotluse esitanud liikmesriik vastavalt oma õigusnormidele ning põhjendatud taotluse alusel paluda vaidlustatud nõue kohtulikult sisse nõuda (27).

5.4.5.   Mis puudutab karistusõigust, siis tuleb meeles pidada, et see kuulub liikmesriikide ainupädevusse (28).

5.5.   Liikmesriikide sõltumatus

5.5.1.   Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõnealused ettepanekud austavad täielikult liikmesriikide sõltumatust. Liikmesriigid kohaldavad direktiivide raames oma õigusakte ning kasutavad oma asutusi nende pädevusse kuuluvates valdkondades. Muu hulgas on selle näiteks käesoleva arvamuse punktides 5.3 ja 5.4 kirjeldatud juhud.

5.5.2.   See puudutab ka direktiivi raames saadud teabe ja dokumentide avaldamist, sest nende osas sätestatakse järgmise eeskirjad.

—	Taotluse esitanud või taotluse saanud asutus võib teabe avalikustada sama liikmesriigi teistele asutustele, kui see on lubatud kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega. Seda teavet võib kasutada ka muul kui maksuküsimuste eesmärgil.

—	Liikmesriigi pädev asutus võib teabe omakorda edastada kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, eeldusel et „edastamine on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade ja menetlustega”.

—	Lisaks võib taotluse esitanud asutusele edastatud teavet ja dokumente kasutada tõenditena samadel alustel kui kõnealuse riigi territooriumil saadud teavet (29).

5.5.3.   Vastupidiselt OECD maksuküsimustealase teabevahetuse leppes (30) sätestatule ei ole vaja taotluse saanud liikmesriigi luba.

5.6.   Õigusnormide ühtlustamise vajadus

5.6.1.   Kõnealuses kahes direktiivis esineb sama või sarnase sisuga eeskirju. Üks näide on dokumentidest teavitamine (31) ja neid näiteid võiks veel tuua. Nagu eespool mainitud, käsitletakse teiste liikmesriikide ametnike juuresviibimist kahes direktiivis ja kahes määruses, mis lisaks sätestavad erineva ulatusega volitused.

5.6.2.   Komitee leiab, et parema õigusloome huvides tuleks tulevikus teha jõupingutusi maksualaste õigusaktide võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks.

5.7.   Uue süsteemi elluviimine

5.7.1.   Kavandatud keeruka uue süsteemi elluviimine nõuab ELi institutsioonidelt ja liikmesriikide asutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Esiteks tähtaegade tõttu: kahe direktiivi (mis puudutavad riikliku õiguse mitmeid valdkondi) ülevõtmise tähtajaks on kehtestatud 31. detsember 2009, millest näib olevat keeruline kinni pidada. Maksustamisalase halduskoostöö komitee peab tegema palju tööd, et koostada kahe aastaga automaatse teabevahetuse eeskirjad.

5.7.2.   Teiseks on halduskorra kohandamiseks uute nõuetega vaja anda maksuasutuste käsutusse piisavalt materiaalseid ja inimressursse. Eriti tuleb siinkohal rõhutada vajadust teha jõupingutusi ametnike koolitamiseks. Paljudel juhtudel on selleks vaja täiendavaid eelarvevahendeid.

5.7.3.   Igal juhul märgib komitee, et kõnealuste ettepanekute eesmärgid realiseeruvad võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega käegakatsutavateks tulemusteks vaid siis, kui on olemas tugev poliitiline tahe eraldada vajalikke vahendeid.

---

(1)  Nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiiv 76/308/EMÜ, mis hiljem kodifitseeriti nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiiviga 2008/55/EÜ.

(2)  KOM(2009) 28 lõplik: „Määratud käibemaksuesindajate taotlemise võimaluse kaotanud direktiivi 200/65/EÜ mõju ning käibemaksupettuste suurenemine – eelkõige nn karussellpettuste suurenemine – on tekitanud olukorra, kus 57,5 % kõikidest sissenõudmistaotlustest on seotud käibemaksunõuetega (olukord 2007. aastal).” Vt samuti komisjoni teatis, mis käsitleb koordineeritud strateegiat, mille eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust Euroopa Liidus, KOM(2008) 807 lõplik.

(3)  Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond.

(4)  Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond.

(5)  Kehtiv direktiiv 2008/55/EÜ sisaldab sarnast sätet (artikli 6 lõige 2). Selle sätte järgi ei ole nõue taotluse saanud liikmesriigi oma, kuid seda käsitletakse sellisena, st seda käsitletakse sarnaselt nagu taotluse saanud liikmesriik käsitleb oma enda nõudeid.

(6)  2000. aasta mai aruanne (nõukogu dokument 8668/00 „Fight against tax fraud”).

(7)  Vt teatised KOM(2004) 611 lõplik ja KOM(2006) 254 lõplik.

(8)  Nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiiv 77/799/EMÜ.

(9)  KOM(2009) 29 lõplik, seletuskirja teine lõik.

(10)  Seletuskiri, KOM(2009) 29 lõplik.

(11)  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettevõtlus- ja finantspettuste vältimise ja tõkestamise kohta (KOM(2004) 611 lõplik).

(12)  Nt Parmalat ja Enron, kelle aktsionärid kaotasid 67 miljardit dollarit.

(13)  G 20 Washingtoni deklaratsioon (15. november 2008): „Maksuasutused, toetudes asjaomaste organisatsioonide (nt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, OECD) tööle, peaksid jätkama jõupingutusi maksualase teabe vahetamise edendamiseks. Aktiivselt tuleb tegeleda läbipaistvuse puudumise ja maksualase teabe vahetamise puudulikkuse küsimusega.”

(14)  Ülemaailmne maksualane foorum, milles osalevad ka OECD riigid. Vt „Tax co-operation: towards a level playing field – 2008 Assessment by the Global Forum on Taxation”, OECD, august 2008.

(15)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta”, ELT C 161, 13.7.2007, lk 8. Selles arvamuses esitatakse ulatuslik ühenduse õigusaktide nimekiri. Samuti on siinkohal asjakohased arvamused järgmiste ettepanekute kohta:

—

„Ettepanek: nõukogu määrus halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas” ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese ja kaudse maksustamise valdkonnas”, EÜT C 80, 3.4.2002, lk 76.

—

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas” ning „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise, teatavate aktsiisimaksude ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas ning 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta”, ELT C 112, 30.4.2004, lk 64.

—	„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm Fiscalis 2013)”, ELT C 93, 27.4.2007, lk 1.

(16)  Esitatakse nõukogu maksupettuste alase ad hoc töörühma soovitus (vt KOM(2006) 254, punkt 3.1).

(17)  KOM(2009) 29 lõplik, artikkel 16.

(18)  KOM(2009) 29 lõplik, artikli 17 lõige 2.

(19)  Arvestatakse, et Šveitsis on hoiul vähemalt kolmandik kogu maailma 11 miljardi dollari suurusest salajasest isiklikust varast. „Swiss banks ban top executive travel. Concern that employees will be detained” (Financial Times, 27.3.2009).

(20)  „Model Convention with respect to taxes on income and capital”, artiklid 26 ja 16; OECD, 17. juuli 2008.

(21)  KOM(2009) 28 lõplik, artikli 6 lõige 2, ja KOM(2009) 29 lõplik, artikli 10 lõige 2..

(22)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2073/2004, 16. november 2004, halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas, artikkel 11.

(23)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta, artikkel 11.

(24)  Euroopa hea halduse tava eeskirjas märgitakse: „Eelkõige peab ametnik silmas, et üksikisikute õigusi või huvisid mõjutavad otsused põhineksid õigusaktidel ning et nende sisu oleks õigusaktidega kooskõlas.” (artikkel 4)

(25)  KOM(2009) 28 lõplik, artikli 13 lõige 1.

(26)  KOM(2009) 28 lõplik, artikli 13 lõige 2.

(27)  Kui kohtuotsus on võlgniku kasuks, vastutab taotluse esitanud asutus kõikide sissenõutud summade hüvitamise ja tasumisele kuuluvate hüvitiste maksmise eest vastavalt taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele. KOM(2009) 28 lõplik, artikli 13 lõike 4 viimane lõik.

(28)  „Käesolev jaotis ei mõjuta nende kohustuste täitmist, mis on liikmesriikidel avaliku korra säilitamiseks ja sisejulgeoleku kaitsmiseks.” Euroopa Liidu leping, artikkel 33.

(29)  KOM(2009) 29 lõplik, artikli 15 lõiked 1, 2 ja 3.

(30)  Teavet ei või avalikustada ühelegi teisele isikule, ettevõttele, asutusele või mis tahes muule üksusele ilma taotluse saanud osapoole pädeva asutuse sõnaselge kirjaliku nõusolekuta. (artikkel 8)

(31)  KOM(2009) 28 lõplik, artiklid 7 ja 8. KOM(2009) 29 lõplik, artikkel 12.

---