23.12.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 317/84

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele telemeditsiini kohta nii patsientide, tervishoiusüsteemi kui ka kogu ühiskonna hüvanguks”

KOM(2008) 689 lõplik

(2009/C 317/15)

Raportöör: Lucien BOUIS

4. novembril 2008. aastal otsustas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele telemeditsiini kohta nii patsientide, tervishoiusüsteemi kui ka kogu ühiskonna hüvanguks

KOM(2008) 689 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 26. juuni 2009. Raportöör oli Lucien Bouis.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 455. istungjärgul 15.–16. juulil 2009 (15. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 160, erapooletuks jäi 3 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Komitee võtab huviga teadmiseks komisjoni teatise, milles toetatakse ja julgustatakse liikmesriike integreerima telemeditsiini oma tervishoiupoliitikasse.

1.2.   Komitee toetab komisjoni soovi subsidiaarsuse põhimõtet järgides luua usalduslik ja tunnustav suhtumine telemeditsiini, suurendada selles valdkonnas õiguslikku selgust, lahendada tehnilised probleemid ja lihtsustada turu arendamist. Liikmesriigid jäävad vastutavaks oma tervishoiupoliitika eest ja ka telemeditsiini arendamise eest vastavalt nende investeerimissuutlikkusele.

1.3.   Komitee arvates tuleks rohkem teavitada tervishoiuasutusi, tervishoiuspetsialiste ja patsiente ja anda neile veenvat teavet kulutõhususe kohta.

1.4.   Komitee jälgib tähelepanelikult, et uurimis- ja arendustööga tagataks kõnealuses valdkonnas täielik kasutamisohutus, parem ergonoomia ning madalamad omandamise ja kasutamiskulud. Komitee võtab teadmiseks komisjoni soovi toetada mahukat telemonitooringu katseprojekti.

1.5.   Komitee nendib, et telemeditsiin areneb raskustega, kuigi selgelt määratletud tingimustes parandab see tervishoiusüsteemi patsientide, tervishoiutöötajate ja sotsiaalkindlustusasutuste kasuks. Seepärast peab komitee vajalikuks määrata kindlaks telemeditsiini reguleerimisala ja tagada sellele tugev õiguslik alus.

1.6.   Komitee toetab lihtsustatud määratluste säilitamist telemeditsiini valdkonna meditsiiniliste toimingute puhul, et oleks tagatud konfidentsiaalsus ning et püüeldaks patsiendi ohutuse kõrgeima taseme poole.

1.7.   Komitee tervitab kavatsust seada 2009. aastal sisse Euroopa platvorm, et toetada liikmesriikide teabevahetust riiklike õigusraamistike kohta.

1.8.   Komitee on seisukohal, et meditsiinilises toimingus, mille puhul kasutatakse täiendava tehnikana telemeditsiini, tuleb austada iga meditsiinilise toimingu juurde kuuluvaid õigusi ja kohustusi, samas tuleb võtta arvesse ka selliseid telemeditsiini eripäraga seonduvaid kohustusi nagu teave andmete edastamise tehniliste vahendite ja andmete kaitse kohta.

1.9.   Komitee arvates on enesestmõistetav, et universaalse kättesaadavusega lairibajuurdepääs igas liikmesriigis (1) ning täisühenduse pakkumine on telemeditsiini arengu põhitingimused. Piirkondades, eelkõige maapiirkondades ja äärepoolseimatel aladel tuleb parandada digitaalseid teenuseid, et tagada kodanikele võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele.

1.10.   Komitee toetab komisjoni kavatsust esitada olemasolevatel või väljatöötamisel olevatel standarditel põhinev poliitiline strateegiadokument, mille eesmärk on tagada süsteemide koostalitusvõime, kvaliteet ja turvalisus.

1.11.   Komitee arvates on lisaks tehnilistele ja korralduslikele aspektidele vaja arendada telemeditsiini valdkonna heade kliiniliste tavade vahetust.

1.12.   Komitee tervitab ettepanekut määratleda lähiaastateks kolm meetmete tasandit.

1.13.   Liikmesriikide tasandil tuleb pöörata erilist tähelepanu toimingute liigitamisele, nende maksumusele ja hüvitamise määrale.

1.14.   Ühendusest toetust saavate liikmesriikide tasandil tuleks seoses telemeditsiini tehniliste aspektide ja tõhususega sisse seada katse- ja hindamisvahendid.

1.15.   Komisjoni meetmete osas on komitee seisukohal, et kasutajate hirmudega tegelemise ja nende usalduse suurendamisega seoses peaks komisjon toetama tervishoiuspetsialistidele ja üldsusele suunatud teabe- ja koolitusprogramme uute tehnoloogiate kasutamise kohta.

1.16.   Komitee avaldab kahetsust, et tervishoiutöötajate koolituse aspektidele ei pöörata erilist tähelepanu. Hädavajalik on ülikoolipõhise ja töötamise ajal toimuva koolituse struktureeritud programm. Koolitus ei tohiks viia „telearstide” koolitamiseni, vaid kõiki arste on vaja koolitada telemeditsiini valdkonnas.

1.17.   Komitee soovib, et komisjon ja liikmesriigid jälgiksid täpselt kõnealuses teatises sõnastatud soovitusi ja tegevuste ajakava.

1.18.   Komitee peab vajalikuks kaasata uute tehnoloogiate arendamise viiside määratlemisse patsiente, tarbijaid ja tervishoiuspetsialiste esindavad organisatsioonid. Komitee arvates on oluline, et teda kaasataks võetud kohustuste elluviimise erinevate etappide analüüsi.

1.19.   Komitee arvates peab nii patsientide, tervishoiusüsteemi kui ka kogu ühiskonna teenistuses olev telemeditsiin arenema tervishoiusüsteemide ja –poliitika üldise arengu raamistikus.

2.   Teatise põhisisu

2.1.   Taust

2.1.1.   Telemeditsiini (2) ehk tervishoiuteenuste kaugpakkumise abil võib parandada nii patsientide kui ka tervishoiuspetsialistide elukvaliteeti ja tegeleda tervishoiusüsteemi probleemidega (rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste suurenemine, koduhooldus, kõrvalistes piirkondades või piiratud liikuvusega haiged, meditsiiniline demograafia, tervishoiuteenuste geograafiliselt ebavõrdne jaotumine jne).

2.1.2.   Lisaks tervishoiuteenuste ja tervishoiusüsteemide tõhususe paranemisele võib telemeditsiin anda panuse Euroopa Liidu majandusse, kuna kõnealune sektor – eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – on väga dünaamiline. Telemeditsiini kasutamine on siiski veel piiratud ja turg killustatud.

2.2.   Teatise lähenemisviis

2.2.1.   Teatises toetatakse seda, et liikmesriigid integreeriksid telemeditsiini tervishoiupoliitikasse ning ergutatakse neid seda tegema, selgitades välja takistused telemeditsiini kasutamisel ja aidates neid ületada ning pakkudes tõendusmaterjali, mis tekitaks telemeditsiini teenuste vastu huvi ja aitaks seeläbi meditsiiniringkondadel ja patsientidel neid tunnustada.

2.2.2.   Arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamise, rahastamise ja pakkumise eest vastutavad esimestena liikmesriigid, kelle võimuses on muuta telemeditsiin reaalsuseks subsidiaarsuse põhimõtet austades, määratleb komisjon meetmed, mis liikmesriikidel, komisjonil ja asjaomastel sidusrühmadel tuleb võtta.

Üldised märkused

3.1.   Komitee võtab komisjoni teatisega hõlmatud valdkonna määratluse teadmiseks, aga soovib rõhutada tervisekaartide elektroniseerimise vajadust ja rõhutab, et see mõjutab vahetult telemeditsiini arengut.

Komitee toetab telemeditsiini arendamist vastusena esmasele eesmärgile tagada kõigile võrdne juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. Komitee võtab teadmiseks eeldatava mõju tervishoiusüsteemile ja tervishoiuspetsialistide tavadele ning peab vajalikuks erilise tähelepanu pööramist turustamisega seonduvatele ohtudele.

3.2.1.   Telemeditsiini areng võimaldab ühtlustada tervishoiutöötajate kollegiaalseid tavasid, korraldada tervishoiuteenuseid võrgustiku kaudu ning aidata samas parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Seega peaks kõnealuseid muutusi ette nägema ja arutlema ülesannete korraldamise, hierarhiaseerimise ja delegeerimise üle ning tavade protokollimise üle.

Komitee hindab pakutud kolme meetmete tasandit ja avaldab sellega seoses oma seisukoha.

3.3.1.   Usaldusliku ja tunnustava suhtumise loomine telemeditsiiniteenustesse

3.3.1.1.   Komitee arvates tuleks tervishoiuasutusi, tervishoiuspetsialiste ja patsiente ning vastavaid organisatsioone rohkem teavitada, et luua ruumi arutelule. Teavitamiskohustus peab toetuma telemeditsiiniteenuste tõhusust tõendavate aspektide rõhutamisele. Selleks tuleb esitada veenvat teavet kulutõhususe kohta. Meeles tuleb pidada, et telemeditsiini areng ja jätkusuutlikkust sõltuvad teenuste hüvitamise määrast ja patsientide kanda jäävast summast.

3.3.1.2.   Komitee märgib, et kõnealuse valdkonna väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole teadusuuringuteks piisavalt rahalisi vahendeid. Seega on avalik sektor ning avaliku ja erasektori partnerlus sobiv vahend telemonitooringu laiaulatusliku levitamise jaoks. Telemeditsiini seadmetega seoses jälgib komitee tähelepanelikult, et nende uuendamine võimaldaks tagada ohutuse, parema ergonoomia ning madalamad omandamise ja kasutamiskulud. Arendamise eest ei peaks hoolitsema vaid tootjad.

3.3.1.3.   Komitee rõhutab, et telemeditsiini ja eelkõige telemonitooringu kasutamine tekitab uusi eetilisi probleeme seoses patsiendi ja arsti suhte muutumisega. Kõnealuste inimsuhet asendada mitte suutvate tehnikate vastuvõetavuse tagamiseks peab komitee hädavajalikuks määratleda selgelt hooldaja ja hooldatava suhe nende patsientide jaoks, kes otsivad inimlikku soojust ning arusaadavaid, täpseid ja rahustavaid selgitusi.

3.3.1.4.   Komitee on seisukohal, et tehnilise vahendi kasutamine tuleb demokraatlikult korraldada, võimaldamaks patsientidel säilitada kontroll oma elu ja valikute üle.

3.3.1.5.   Lisaks peab patsientidega telefonitsi või ekraani vahendusel suhtlev meditsiiniline personal läbima psühholoogilise koolituse kaugsuhte inimlikumaks muutmise ja füüsilise kohaloleku (millele siiani arsti ja patsiendi suhe tugines) puudumise leevendamise kohta.

3.3.1.6.   Komitee võtab huviga teadmiseks komisjoni kavatsuse toetada oma konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu mahukat telemonitooringu katseprojekti, mis hõlmab tervishoiuteenuste pakkujaid ja nende eest maksjaid. Komitee rõhutab, et liikmesriikidel lasub kohustus hinnata oma telemeditsiiniga seotud vajadusi ja prioriteete 2009. aasta lõpuks.

3.3.1.7.   Komitee kiidab samuti heaks selliste programmide nagu intelligentse elukeskkonna programm (AAD) (3) loomise aluslepingu artikli 169 alusel ning julgustab liikmesriike neis osalema.

3.3.2.   Õigusliku selguse suurendamine

3.3.2.1.   Komitee arvates on telemeditsiini areng raskendatud, kuigi selgelt määratletud tingimustes parandab see tervishoiusüsteemi patsientide, tervishoiutöötajate ja sotsiaalkindlustusasutuste kasuks: tegemist on tõhusa vahendiga tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks teabevahetuse kiirendamise kaudu ning see võimaldab ka parandada tervishoiuspetsialistide ajakasutuse tõhusust. Seepärast peab komitee vajalikuks määrata kindlaks telemeditsiini reguleerimisala ja tagada sellele rahuldav õiguslik alus.

3.3.2.2.   Komitee toetab telemeditsiini valdkonna meditsiiniliste toimingute puhul järgmiste lihtsustatud määratluste säilitamist:

—	telekonsulteerimine: meditsiiniline toiming patsiendiga, kes suhtleb arstiga distantsilt, diagnoosi tulemusel võib arst anda välja tervishoiuteenuste- või ravimiretsepti;

—	telekonsiilium: diagnoosimine ja/või teraapia, mis toimub patsiendi kohalviibimiseta. Tegemist on teabevahetusega mitme arsti vahel, kes võtavad otsuse vastu terviskaardil oleva teabe alusel;

—	teleabi: toiming, mille puhul üks arst aitab distantsilt teist arsti, kellel on käsil meditsiiniline või kirurgiline toiming. Kõnealune termin on kasutusel ka erakorralistes olukordades päästeteenistuse abistamisel.

Nende toimingute puhul on väga oluline parandada õiguslikku selgust, tugevdada andmekaitsesüsteeme ja tagada patsiendi kõrgeim kaitstuse tase nii andmete kogumisel kui säilitamisel ja kasutamisel.

3.3.2.3.   Kuna komitee on märganud, et meditsiiniliste toimingute ning nende nii õigusliku kui kohtuliku mõju määratlemine ning hüvitamine on liikmesriigiti erinev, tuletab ta meelde, et tervishoiuteenuste kasutajatel on vabadus saada meditsiinilist konsultatsiooni ja ravi muus kui oma riigis ning seda hoolimata viisist, kuidas teenust osutatakse, (4) mis hõlmab seega ka telemeditsiini.

3.3.2.4.   Komitee kinnitab oma üleskutset luua kahju tekkimise juhuks kaebuse esitamise mehhanismid ja selged juhised kohtuvaidluste käsitlemiseks, sh rahvusvahelisel tasandil, mis peaks viima kohustusliku kindlustussüsteemi juurdumiseni kõigi tervishoiuspetsialistide jaoks.

3.3.2.5.   Komitee avaldab rahulolu komisjoni kavatsuse üle luua 2009. aastal Euroopa platvorm, et toetada liikmesriikide teabevahetust riiklike õigusraamistike üle ja telemeditsiiniga seotud võimalike muudatuste tegemise üle.

3.3.2.6.   Komitee arvates ei saa ega tohi telemeditsiin asendada meditsiinilist toimingut. See on täiendav toiming, mis on piiritletud kliiniliste uuringute puudumisega. Selle käigus tuleb järgida kõigi meditsiiniliste toimingutega samu õigusi ja kohustusi. Lisaks tuleb väga erilist tähelepanu pöörata järgmistele punktidele:

—	selgelt tuleb väljendada arsti staatus;

—	patsient peab saama kasu meditsiini uusimatest teadmistest, hoolimata tema vanusest, rahalisest seisundist või haigusest;

—	patsienti tuleb teavitada toimingu eesmärgist ja ulatusest ning samuti kasutatud vahenditest;

—	patsient peab saama anda oma vabatahtliku nõusoleku;

—	tagada tuleb meditsiiniline vaikimiskohustus;

—	väljastatav retsept peab olema tunnustatud;

—	arsti küsimused ja vastused peavad olema patsiendi jaoks arusaadavad;

—	koostatud dokumendid peavad olema turvalised ja lisatud tervisekaardile;

—	tagada tuleb teenuste järjepidevus;

—	meditsiinilise toimingu kvaliteet peab olema vähemalt võrdne traditsioonilise toimingu kvaliteediga;

—	kliinilise uuringu puudumist ei tohi kompenseerida radioloogiliste või bioloogiliste uuringute mitmekordistamisega;

—	tagada tuleb tugev range konfidentsiaalsus seoses andmete tehnilise ülekande ja nende töötlemise tingimustega meditsiinilise personali ja parameedikute poolt.

Täpsemalt peab telemeditsiinilise toimingu teostamine sisaldama teavet tehniliste vahendite kohta, mida andmete ülekandmisel kasutati.

3.3.3.   Tehniliste küsimuste lahendamine ja turu arendamise hõlbustamine

Komitee on seisukohal, et telemeditsiini arengu eeldus on maksimaalse turvalisuse tagamiseks vajalik lairibajuurdepääs (1) ja täisühendus. Arstide ja patsientide usaldus telemeditsiini vastu sõltub kasutatava tehnoloogia turvalisusest ja selle kasutajasõbralikkusest.

3.3.3.1.1.   Tugevdada tuleb piirkondade, eelkõige maapiirkondade ja äärepoolseimate alade digitaalseid seadmeid – telemeditsiin vajab tõhusat raamistikku, sest see puudutab eelkõige selliste piirkondade elanikke.

3.3.3.1.2.   Lairibajuurdepääsu puudumine toob tervishoiuspetsialistide jaoks kaasa vastuvõetamatu ajakulu ja takistab mahukate failide edastamist. Teabe halb kvaliteet võib mõningatel juhtudel põhjustada tõsiseid meditsiinilisi riske.

3.3.3.2.   Komitee toetab komisjoni kavatsust esitada koostöös liikmesriikidega poliitiline strateegiadokument telemonitooringusüsteemide koostalitlusvõime, kvaliteedi ja turvalisuse tagamise kohta, lähtudes Euroopa tasandi olemasolevatest ja väljatöötamisel olevatest standarditest. Komitee on seisukohal, et kõnealuste tehnoloogiate pideva arengu tõttu äratab usaldust seadmete usaldusväärsuse pidev hindamine.

3.4.   Komitee on seisukohal, et kuigi nende tehnoloogiate areng kujutab endast võimalust majanduse jaoks üldiselt, tuleks siiski hinnata nende mõju tervishoiusüsteemide nõrgale rahastamisele. Lisaks tuleksid kasuks ühenduse toetused uurimis- ja arendusvaldkonnas. Komitee usub, et programm „Väärikat vananemist toetav IST” (5) peaks tulevikus keskenduma telemeditsiini eripäradele.

4.   Konkreetsed märkused

Arvestades asjaolu, et telemeditsiini ei tohiks käsitleda vaid e-kaubandusest sõltuva valdkonnana, kuna ta jääb täielikult meditsiiniliseks toiminguks, tervitab komitee ettepanekut määratleda tulevasteks aastateks kolm meetmete tasandit.

Liikmesriikide tasandil rõhutab komitee vajadust pöörata tähelepanu toimingute liigitamisele ja hüvitamise määrale. Kõik tervisekindlustussüsteemid ei ole telemeditsiini oma meditsiiniliste toimingute nimekirja lisanud ja suhtuvad ettevaatlikult telemeditsiini kaudu kirjutatud retseptide.

4.1.1.1.   On selge, et võttes arvesse investeeringute kulusid, peavad tervishoiupoliitika valdkonnas pädevad rahvaterviseasutused ja –organid otsima mitmete sidusrühmade vahelise vahetusplatvormi kaudu rahastamisvõimalusi ja -allikaid. Sellegipoolest on komitee mures, et haigete kanda jäävate kulude osakaal teenuste maksumuses tõuseb märkimisväärselt telemeditsiini arengu ettekäändel.

ELilt toetust saavate liikmesriikide osas märgib komitee, et võttes arvesse erinevate riikide määruste, tavade ja kommete mitmekülgsust kõnealuses valdkonnas, tuleb 2009. aastal avaldada analüüs ühenduse õigusliku raamistiku kohta, mida võib kohaldada telemeditsiiniteenuste suhtes.

4.1.2.1.   Komitee arvates tuleks lisaks sellele analüüsile luua ELi abiga katse- ja hindamisvahendid. Samuti tuleks määratleda strateegilised ja ühtsed eesmärgid, et tagada kõigi otsustajate nõutud nähtavus. See nähtavus nõuab meditsiinilis-majandusliku hindamise läbiviimist, milles võetakse arvesse demograafilisi väljakutseteid ja patsientide hüvanguks loodud tervishoiusüsteemide arendamise probleeme.

Komisjoni rakendavate meetmete osas on komitee seisukohal, et kasutajate hirmude ja sellega seonduvate usaldusprobleemidega tegelemiseks tuleks komisjonil toetada pedagoogilisi programme, mille eesmärk on tutvustada patsientidele uusi tavasid ja vahendeid, eriti arvestades, et väga sageli on patsiendid eakad inimesed.

Komitee avaldab kahetsust, et komisjon ei pööra erilist tähelepanu aspektidele, mis puudutavad tervishoiutöötajate koolitust eesmärgiga tutvustada neile oma elukutse teostamise uusi tingimusi. Tervishoiuteenuste jätkuvus ja koordineerimine vajavad samuti patsiendiga suhtlemise uute vahendite valdamist.

4.1.3.1.1.   Komitee rõhutab, et nagu paljudes teistes valdkondades, peetakse ka telemeditsiini valdkonnas muutuse peamiseks vahendiks igale spetsialistide kategooriale kohandatud koolitust. Hädavajalikuks osutub ülikoolipõhine ja karjääri kestel toimuv koolituse struktureeritud programm, mille eesmärk on optimeerida telemeditsiini kasutamist, et parandada teenuste kvaliteeti. See tähendab ka üldsuse pideval teavitamist.

4.1.3.1.2.   Komitee märgib muu hulgas ka, et kõnealuste uute tehnoloogiate interaktiivne ja sektorivaheline laad moodustab iseenesest pedagoogilise vahendi, mis soodustab partnerluses töötamise raames iseõppimist ja kutsub end ise arendama.

4.1.4.   Komitee arvates on tehnoloogiauuringute, seadmete ja tarkvara arendamise kontekstis ning seadmete tarnimise ja teenuste hüvitamise majanduslike aspektidega (nagu telemeditsiini tunnustamine ja usaldus selle vastu) seoses hädavajalik, et telemeditsiini käsitletaks täiel määral meditsiinilise tavana, aga mitte moesuuna või asendusainena. Telemeditsiini tuleb ühtlustada ja see ametlikult heaks kiita, et lihtsustada tervishoiuteenuste pakkujate omavahelist suhtlemist ja patsientide kaasamist meeldiva keskkonna kaudu.

5.   Kokkuvõte

5.1.   Kultuuriline areng, mida telemeditsiin esindab, nõuab kohandatud teabevahetust. Sellest võib välja kujuneda uusi elukutseid.

5.2.   Komitee arvates tuleb telemeditsiini arengut vaadelda tervishoiusüsteemide ja –poliitika arengu raamistikus.

5.3.   Tervishoiusüsteemi kasutajaid kutsutakse üles võtma rohkem vastutust oma tervise eest hoolitsemisel. Patsientide ja tervishoiuspetsialistide organisatsioonid tuleks kaasata uute tehnoloogiate arendamise viiside määratlemisse.

5.4.   Komitee peab oluliseks, et teda kaasataks võetud kohustuste elluviimise etappide analüüsi: lisaks telemeditsiini toimimise arengule ja kättesaadavaks tehtud vahenditele on tegemist kodanike võrdse juurdepääsuga kõnealustele tervishoiuteenustele.

---

(1)  Eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel koostatud komitee ettevalmistav arvamus teemal „Kõigi juurdepääs kiirele ühendusele: elektroonilise side valdkonna universaalteenuste ulatuse laienemine” EMSK 1915/2008 (raportöör Raymond Hencks).

(2)  Telemeditsiin hõlmab suurt hulka teenuseid, nt teleradioloogia, telepatoloogia, teledermatoloogia, telekonsulteerimine, telemonitooring ja teleoftalmoloogia, v.a. telekirurgia. Teatises ei käsitleta telemeditsiiniteenustena siiski terviseteabe portaale, elektroonilisi tervisekaarte, retseptide ja spetsialisti saatekirjade elektroonilist edastamist.

(3)  ELT C 224, 20.8.2008, lk 8-11.

(4)  ELT C 175, 28.7.2009, lk 116.

(5)  Seitsmenda raamprogrammi programm.

---