31.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/6

---

Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverentsi kodukord

(2008/C 27/02)

Käesolev kodukord on koostatud, et hõlbustada ja parendada 16. ja 17. novembril 1989 Pariisis loodud Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverentsi (edaspidi: COSAC) tööd.

Seda võib kohaldada ka ELi eesistujariigi parlamendi kokkukutsutavate muude parlamendikomisjonide kohtumiste läbiviimisel.

16. ja 18. oktoobril 2002 Kopenhaagenis toimunud XXVII COSACi istungil otsustati kutsuda 27. jaanuaril 2003 kokku XXVIII COSACi erakorraline istung Brüsselis, et tugevdada ELi liikmesriikide parlamentide vahel koostööd, täiendada kodukorda uute hääletuseeskirjadega ja võtta vastu suunised tõhusaks parlamentaarseks järelevalveks valitsuste üle ühenduse küsimustes (Kopenhaageni parlamentaarsed suunised).

COSACi liikmed kavatsevad rakendada Kopenhaageni parlamentaarseid suuniseid kooskõlas nende endi parlamentaarse tavaga (1). Suunised on kirja pandud eraldi deklaratsioonis.

See 5. ja 6. mail 2003 Ateenas toimunud XXIX COSACi istungil vastuvõetud kodukord asendab 11. ja 12. oktoobril 1999 Helsingis vastuvõetud kodukorra.

1.   COSACI ÜLESANDED JA PÄDEVUS

COSAC võimaldab vahetada korrapäraselt arvamusi Euroopa Liidu parlamentaarsete organite pädevust kahjustamata.

Euroopa Liidu lepingut muutvale Amsterdami lepingule lisatud protokoll riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus, Euroopa Ühenduste asutamislepingud ja mõned nendega seotud aktid annavad COSACile õiguse väljendada iga seisukohta, millele ta peab kohaseks pöörata Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu, ning vaadata läbi liidu õigusloomega seotud tegevust, ettepanekuid ja algatusi.

COSACi seisukohad ei seo mingil viisil riikide parlamente ega piira nende seisukohti.

2.   ISTUNGITE SAGEDUS JA TOIMUMISE AEG

2.1.   Korralised istungid

Euroopa Liidu Nõukogu iga eesistumisperioodi jooksul toimub üks korraline COSACi istung, mille korraldamisel võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid parlamentaarseid tavasid, valimisperioode ja riiklikke pühi. Järgmise istungi kuupäev määratakse kindlaks ja teatatakse hiljemalt eelneva istungi ajaks.

2.2.   Erakorralised istungid

COSACi erakorralised istungid toimuvad, kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus.

2.3.   Esimeeste istungid

Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste ning Euroopa Parlamendi esindaja ettevalmistav istung peetakse enne COSACi istungit kokkuleppel eesistujakolmikuga. Iga parlamendi delegatsiooni kuulub kaks selle parlamendi liiget.

2.4.   Esimeeste erakorralised istungid

Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste ning Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi esindaja erakorralised istungid toimuvad eesistuja algatusel pärast eesistujakolmikuga konsulteerimist või kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus.

2.5.   COSACi eesistujakolmik

COSACi eesistujakolmikusse kuuluvad eesistujaks olev riik, eelmine eesistujariik ja järgmine eesistujariik ning lisaks neile Euroopa Parlament. Iga parlamendi delegatsiooni kuulub kaks selle parlamendi liiget.

Eesistujakolmiku istungite päevakorrad saadetakse kõikide riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile hiljemalt kaks nädalat enne istungit ning eesistujakolmiku istungite protokollid saadetakse kõikide riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile hiljemalt kaks nädalat pärast vastavat istungit.

2.6.   Töörühmad

Euroopa Liidu tegevusega seotud konkreetse küsimuse uurimiseks võib COSACi otsusel luua töörühma. Selline töörühm moodustatakse samuti, kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus. Eesistujariigi parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees on töörühma esimees. Eesistujariigi parlamendi sekretariaat pakub töörühmale sekretariaaditeenust.

2.7.   Istungite kavandamine

COSAC koostab istungite esialgse ajakava pikemaks perioodiks.

3.   ISTUNGITE TOIMUMISE KOHT

Istungid toimuvad eesistujariigis. Erakorralised istungid, esimeeste istungid, eesistujakolmiku istungid ja töörühmade istungid võib pidada mujal.

4.   KOOSSEIS

4.1.   Korralised ja erakorralised istungid

Iga riigi parlamenti esindavad maksimaalselt kuus selle parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni(de) liiget. Euroopa Parlamenti esindab kuus liiget. Iga parlament määrab oma delegatsiooni koosseisu ise.

4.2.   Vaatlejad kandidaatriikide parlamentidest

Iga kandidaatriigi parlamendist kutsutakse korralistele ja erakorralistele istungitele kolm vaatlejat.

4.3.   Muud vaatlejad, asjatundjad ja erikülalised

Eesistuja kutsub vaatlejaid Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadist ja Euroopa Komisjonist, lisaks võib ta kutsuda vaatlejaid Euroopa Liidu liikmesriikide saatkondadest ning pärast eesistujakolmikuga kooskõlastamist asjatundjaid ja erikülalisi.

4.4.   Üldsuse juurdepääs istungitele

COSACi istungid on avalikud, kui pole otsustatud teisiti.

5.   KOKKUKUTSUMINE

Korralised istungid ning esimeeste ja töörühmade istungid kutsub kokku eesistujariigi parlamendi sekretariaat.

Erakorralised istungid kutsub kokku selle liikmesriigi parlamendi sekretariaat, kus istung toimub.

6.   ISTUNGITE NIMETAMINE

Korraliste ja erakorraliste istungite nimetus on „(Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ning Euroopa Parlamendi) Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverents — COSAC”. Nimetuse ette lisatakse istungi järjekorranumber ning sellele järgnevad kuupäev ja istungi toimumise koht.

7.   PÄEVAKORD

7.1.

Enne iga aasta viimast korralist istungit annavad delegatsioonid teada teemad, millega nende arvates tuleks järgmisel aastal tegeleda. Seda küsimust arutatakse viimase korralise istungi lõpus. Võttes arvesse Amsterdami lepingule lisatud riikide parlamentide funktsioone käsitleva protokolli II osa sätteid, pakub eesistujakolmik iga eesistumisperioodi algul välja ühe või mitu teemat, mis tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni töökavadest või eespool mainitud istungi jooksul tehtud ettepanekutest.

7.1.A.

Iga päevakorraprojekti alusel kavandatav tegevus on seotud eeskätt COSACi funktsiooniga teabevahetuse organina, eriti parlamentaarse järelevalve praktiliste aspektide puhul.

7.2.

Päevakorraprojekti koostab vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees pärast konsulteerimist Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste ning Euroopa Parlamendi esindajaga. Riikide delegatsioonid võivad teha eesistujale ettepaneku lisada päevakorda konkreetne päevakorrapunkt.

7.3.	Lõplik päevakord kinnitatakse istungil.

8.   ISTUNGITE ETTEVALMISTAMINE

8.1.	Riikide delegatsioonid võivad saata vastuvõtva parlamendi sekretariaadile päevakorrapunkte puudutavaid dokumente.

8.2.	Eesistujariigi delegatsioon võib koostada konverentsiks aruteludokumente.

9.   KEELED

9.1.	Iga delegatsioon vastutab enda esitatavate dokumentide inglise või prantsuse keelde tõlkimise eest.

9.2.	Konverentsil osalevad parlamendid saavad konverentsi dokumendid inglise või prantsuse keeles. Iga parlament vastutab nende tõlkimise eest oma riigikeelde.

9.3.	Istungitel tagatakse sünkroontõlge ELi ametlikesse keeltesse.

9.4.	COSACi seisukohad koostatakse ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on autentsed.

10.   COSACi SEISUKOHAD

10.1.

Vastavalt Amsterdami lepingule lisatud protokollile riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus võib COSAC esitada Euroopa Liidu institutsioonidele seisukohti.

10.2.

Iga riigi delegatsioon võib teha ettepaneku, et COSAC võtaks vastu seisukoha. Seisukoha projekt koostatakse, kui sellekohase ettepaneku teeb eesistuja pärast konsulteerimist eesistujakolmikuga, kui seda peab vajalikuks Euroopa Parlamendi asjassepuutuva organi ning riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide esimeeste absoluutne enamus või kui seda on otsustanud COSAC.

10.3.

Seisukoha projekt tehakse delegatsioonidele teatavaks aegsasti enne COSACi istungit, et anda neile piisavalt aega sellega tutvumiseks ja märkuste tegemiseks.

10.4.

Seisukoha lõplik projekt valmib COSACi istungile eelneval ettevalmistaval esimeeste istungil. Sellesse koondatakse kõigi delegatsioonide tähelepanekud ja märkused, sealhulgas võimalikud hääletust puudutavad deklaratsioonid.

10.5.

Üldiselt taotleb COSAC seisukohtade vastuvõtmist konsensuse alusel. Kui see pole võimalik, võetakse seisukohad vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, mille moodustavad kolm neljandikku antud häältest. Kolm neljandikku antud häältest peavad samaaegselt moodustama vähemalt poole häälte koguarvust.

10.6.

Igal delegatsioonil on kaks häält.

10.7.

Pärast seisukoha vastuvõtmist avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas.

11.   EESISTUJA ROLL

11.1.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Euroopa ja ühenduse asjade komisjon on eesistumise ajal ka COSACi eesistuja.

11.2.

Kohtumiste dokumendid valmistab ette vastuvõtva parlamendi sekretariaat, keda abistab COSACi sekretariaat.

11.3.

Arutelu avab vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees.

11.4.

Vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees teeb ettepanekud kohtumise ajakava ja kõneaja pikkuse kohta, mis on neli minutit, kui kohtumisel ei otsustata teisiti.

11.5.

Vastuvõtva parlamendi sekretariaat koostab istungi lühiprotokolli. Selle esialgse versiooni esitab COSACi sekretariaat.

11.6.

Vastuvõtva parlamendi Euroopa ja ühenduse asjade komisjoni esimees esitab arutelu järeldused eesistujakolmiku poolt väljatöötatud kujul.

11.7.

Eesistujariigi parlamendi sekretariaat moodustab enda eesistumise ajaks COSACi tegevuseks vajaliku sekretariaadi. Teda abistavad seejuures riikide parlamentide sekretariaadid ja Euroopa Parlamendi sekretariaat.

11a.   COSACi sekretariaat

COSACi sekretariaati kuuluvad eesistujakolmiku parlamentide ametnikud ja üks sekretariaadi tööd toetav alaline liige.

Eesistujakolmiku parlamentide ametnikud nimetab iga asjaomane parlament kaheksateistkümne kuu pikkuseks ametiajaks, mida ei saa pikendada.

Alalise liikme nimetavad eesistujakolmiku ettepanekul COSACi esimehed. Alaline liige peab olema riigi parlamendi ametnik ja tema ametiaeg on kaks aastat, mida võib ühe korra pikendada.

COSACi sekretariaat abistab eesistujat ja vastuvõtva parlamendi sekretariaati kõikide ülesannete täitmisel. COSACi sekretariaadi liikmed täidavad oma tööülesandeid COSACi eesistuja ja eesistujakolmiku poliitilisel vastutusel või vastavalt COSACi kohtumistel vastuvõetud otsustele. Alaline liige koordineerib COSACi sekretariaadi tegevust vastavalt eesistuja parlamendi juhistele.

Sekretariaadi alalise liikme Brüsselisse saatmisega seotud ja sekretariaadi muud vajalikud tehnilised kulud kannavad parlamendid ühiselt vabatahtlikkuse alusel. Kaasrahastatavate kulutuste summade suurus ja maksetingimused määratakse kindlaks osalevate parlamentide vahelises kokkuleppes.

12.   ARUTELU TULEMUSED

Kui istungil otsustatakse anda välja kommünikee, siis selle projekti koos võimalike vastuvõetud seisukohtadega koostab eesistujakolmik.

13.   KOMMÜNIKEEDE SAAJAD

Vastuvõtva riigi parlamendi sekretariaat saadab kommünikeed liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

14.   KODUKORRA MUUTMINE

14.1.

Kodukorra muutmise ettepanekud ühe või mitme parlamendi ühelt või mitmelt delegatsioonilt tuleb saata kirjalikult kõikide liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile vähemalt üks kuu enne COSACi istungit.

14.2.

Kodukorra muutmise ettepanekud pannakse ettepanekute esitamisele järgneva COSACi istungi päevakorda.

14.3.

Ettepanekute vastuvõtmiseks on nõutav istungil osalevate delegatsioonide ühehäälne otsus. Delegatsioonide hoidumine hääletamisest ei takista ettepaneku vastuvõtmist.

14.4.

Kvoorum on vähemalt kaks kolmandikku delegatsioonidest.

14.5.

Igal delegatsioonil on üks hääl.

15.   JÕUSTUMINE

Käesolev kodukord jõustub kohe pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. See on koostatud ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on autentsed.

Käesoleva kodukorra tekst koostatakse autentsuse põhimõtet järgides eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Tõlked lepitakse kokku neid keeli kasutavate riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel. Igas selle kodukorra tõlgendamist puudutavas küsimuses on ametlik staatus vaid inglis- ja prantsuskeelsel versioonil.

---

(1)  Vastavalt riikide parlamentide funktsiooni käsitlevale protokollile on iga riigi parlamendi otsustada, millises ulatuses 2. juulil 2003 Euroopa Ühenduste Teatajas C 154 avaldatud Kopenhaageni parlamentaarseid suuniseid rakendatakse.

---

---