26.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 245/2

1.

Käesolevates suunistes sätestatakse põhimõtted, mida Euroopa Komisjon järgib turgude määratlemisel ja koostöölepingute hindamisel nendes mereveosektorites, mida mõjutavad otseselt muudatused, mis tulenevad nõukogu 25. septembri 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 1419/2006, st liinilaevandusteenused, kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused (1).

2.

Suuniste eesmärk on aidata eeskätt Euroopa Liidu sadama(te)sse ja/või sadama(te)st nimetatud teenuseid osutavatel ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel hinnata, kas nende lepingud (2) on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping”) artikliga 81. Suunised ei kehti teiste valdkondade kohta.

3.

Määrusega (EÜ) nr 1419/2006 laiendati nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (3) ning komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis) (4) kohaldamisala kabotaažile ja trampteenustele. Seega alates 18. oktoobrist 2006 juhinduvad kõik mereveoteenuste sektorid üldiselt kohaldatavast menetlusraamistikust.

4.

Määrusega (EÜ) 1419/2006 tühistati ka nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) 4056/86 (millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 (nüüd artiklid 81 ja 82) rakendamiseks meretranspordis) (5), mis sisaldas liinilaevanduskonverentsi grupierandit, mis võimaldas laevandusettevõtjatel liinilaevanduskonverentsidel kindlaks määrata tariife ja muid veotingimusi, kuna konverentsisüsteem ei vasta enam asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kriteeriumidele. Grupierandi tühistamine jõustub 18. oktoobril 2008. Pärast seda peavad kõik Euroopa Liidu sadama(te)sse ja/või sadama(te)st liinilaevanduse veoteenust pakkuvad ettevõtjad lõpetama igasuguse liinilaevanduskonverentsi-alase tegevuse, mis on vastuolus asutamislepingu artikliga 81. Kõnealune nõue kehtib hoolimata sellest, kas teistes jurisdiktsioonides on selgesõnaliselt või vaikimisi lubatud tariifide kindlaksmääramine liinilaevanduskonverentsidel või lepingute arutelukokkulepete käigus. Lisaks tuleb konverentsi liikmetel alates 18. oktoobrist 2008 tagada, et konverentsisüsteemi raames sõlmitud lepingud oleksid artikliga 81 kooskõlas.

5.

Käesolevad suunised täiendavad komisjoni juba väljastatud juhiseid. Kuna mereveoteenuseid iseloomustavad ulatuslikud koostöölepingud konkureerivate vedajate vahel, siis on eriti olulised suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes (6) (Suunised horisontaalkoostöö kokkulepete kohta) ja suunised asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta (7).

6.

Horisontaalkoostöö kokkuleppeid liinilaevanduses ühiste teenuste osutamiseks käsitletakse komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 823/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (konsortsiumid) (8). Selles sätestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 81 lõikele 3 tingimused, mille kohaselt asutamislepingu artiklis 81 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kahe või enama laevandusettevõtja vaheliste lepingute (konsortsiumi) suhtes. Määrus vaadatakse läbi seoses muudatustega, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 1419/2006 (9).

7.

Käesolevad suunised ei piira asutamislepingu artikli 81 tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu ega Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu poolt. Suuniste põhimõtteid kohaldatakse vastavalt iga juhtumi eripäradele.

8.

Komisjon kohaldab neid suuniseid viie aasta jooksul.

9.

Liinilaevandusteenused, kabotaaž ja trampteenused on mereveosektorid, mida mõjutavad otseselt määrusest (EÜ) nr 1419/2006 tulenenud muudatused.

10.

Liinilaevandus hõlmab veose regulaarset transportimist, enamasti konteineriga, sadamatesse, mis asuvad teataval geograafilisel marsruudil. Seda tegevust nimetatakse üldiselt kaubanduseks. Liinilaevanduse muud iseloomulikud omadused on graafikute ning väljumiskuupäevade etteteatamine ja teenuste kättesaadavus kõigile veoteenuste kasutajatele.

11.

Määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 1 lõike 3 punktis a määratletakse trampteenuseid kui puist- või segalastivedu laevas, mis on täielikult või osaliselt prahitud ühele või mitmele lastisaatjale reisi-, aja- või muus vormis prahilepingu alusel ebaregulaarsete või väljakuulutamata reiside tegemiseks, kui prahihinnad on iga kord vabalt kaubeldavad vastavalt pakkumise ja nõudluse tingimustele. Tavaliselt on selleks ühe kaubaartikli vedamine ilma eelnevalt kindlaksmääratud graafikuta (10).

12.

Kabotaaž tähendab mereveoteenuste (sealhulgas tramp- ja liinilaevandusteenuste) pakkumist ühe ja sama liikmesriigi kahe või enama sadama vahel (11). Kuigi käesolevates suunistes ei käsitleta kabotaažiteenuseid eraldi, kohaldatakse neid suuniseid siiski ka niisuguste kabotaažiteenuste suhtes, mida osutatakse kas liinilaevandus- või trampteenustena.

13.

Asutamislepingu artikkel 81 kehtib kõikide kokkulepete kohta, mis võivad oluliselt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kaubanduse mõjutamiseks peab seda olema piisava tõenäosusega võimalik ette näha vastavalt õigusaktides sätestatud objektiivsetele tingimustele või asjaolu põhjal, et kokkulepe või teguviis võivad mõjutada otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuuri (12). Komisjon on esitanud selgitused selle kohta, kuidas ta kohaldab kaubandusmõju mõistet, oma suunistes asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju mõiste kohta (13).

14.

Liini- ja tramplaevanduse pakutavad transporditeenused on sageli ühenduse sadamate ja kolmandate riikide vahelised rahvusvahelised teenused ja/või hõlmavad eksporti ja importi kahe või enama liikmesriigi vahel (s.t ühendusesisene kaubandus) (14). Enamikul juhtudel nad tõenäoliselt mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust, muu hulgas sellega, et nad mõjutavad transpordi- ja vahendusteenuste osutamise turgusid (15).

15.

Liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatav mõju ilmneb eriti kabotaažiteenuste puhul, kuna sellega määratakse kindlaks asutamislepingu artikli 81 kohaldamisala ning selle koostoime liikmesriikide konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artiklile 3. Ulatust, mil määral nimetatud teenused võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, tuleb hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi (16).

16.

Selleks et hinnata lepingu mõju konkurentsile asutamislepingu artikli 81 tähenduses, on vajalik määratleda asjaomased kaubaturud ja geograafilised turud. Turu määratlemise peamine eesmärk on süsteemselt välja selgitada konkurentsipiirangud, millega ettevõtja silmitsi seisab. Sellekohased suunised on esitatud komisjoni teatises asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (17). Nimetatud suunised on olulised ka turu määratlemisel seoses mereveoteenuste osutamisega.

17.

Asjaomane kaubaturg hõlmab kõiki neid kaupu ja/või teenuseid, mis on tarbijate seisukohast oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad või asendatavad. Asjaomane geograafiline turg on ala, kus asjaomased ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste nõudluse ja pakkumisega, kus konkurentsitingimused on piisavalt sarnased ja mida saab naaberaladest eristada märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu (18). Veoettevõtja(d) ei saa valitsevatele turutingimustele olulist mõju avaldada, kui klientidel on võimalik hõlpsalt kasutada teiste teenusepakkujate teenuseid (19).

18.

Konteinerveoteenused on määratletud liinilaevanduse asjaomase kaubaturuna mitmes Euroopa Kohtu ja komisjoni otsuses (20). Need otsused ja kohtuotsused käsitlevad süvamerekaubanduses kasutatavat meretransporti. Kuigi mõnel juhul võivad teenused olla vähesel määral omavahel vahetatavad, ei hõlma sama teenuseturg teisi transpordiliike, kuna muul moel, näiteks lennutransporditeenust kasutades, ei saa vedada piisavat osa konteineriga veetavast kaubast (21).

19.

Teatavatel tingimustel võib olla kohane määratleda kitsam kaubaturg, mis on piiritletud teatava tooteliigiga, mille vedamiseks kasutatakse mereveoteenust. Näiteks saab kergriknevat kaupa vedada kas ainult külmkonteineritega või lisaks ka tavaliste külmutuslaevadega. Kuigi erandjuhtudel on võimalik mõningal määral asendada segalastivedu konteinerveoga ja vastupidi (22), ei paista toimuvat püsivamat üleminekut konteinerveolt segalastiveole. Suurema osa kaubakategooriate puhul ja konteinerkauba kasutajate jaoks pole segalastiveo näol tegemist mõistliku alternatiiviga konteinervedudele (23). Kui lasti veetakse tavaliselt konteineris, siis on selle vedu konteineriväliselt ebatõenäoline (24). Seega on konteinerlaevaveo puhul asendatavus peamiselt ainult ühesuunaline (25).

20.

Asjaomane geograafiline turg hõlmab ala, kus teenuseid turustatakse, mis tavaliselt tähendab teatavaid sadamaid teenuse alg- ja lõpp-punktis, ning mille moodustavad sadamate kattuvad haardealad. Seoses teenuse osutamisega Euroopas on liinilaevanduse geograafiline turg tänase seisuga piiritletud rea Põhja-Euroopa ja/või Vahemere sadamatega. Kuna liinilaevanduse transporditeenuseid Vahemere äärest on üksnes vähesel määral võimalik asendada teenustega Põhja-Euroopa sadamatest, käsitletakse neid eraldi turgudena (26).

21.

Komisjon ei ole veel kohaldanud asutamislepingu artiklit 81 tramplaevanduse suhtes. Trampteenust pakkuvad ettevõtjad võivad selle teenuse hindamisel arvestada alljärgnevat.

22.

Tramplaevanduse asjaomaste teenuseturgude määratlemisel lähtutakse transporditellimuse „peamistest tingimustest”, mille alusel määratakse üldiselt kõnealuse transporditellimuse olulised tegurid (27). Olenevalt transpordikasutaja konkreetsetest vajadustest saab osa tegurite üle kaubelda ja osa üle mitte. Määratletud kujul võib peamiste tingimuste kaubeldav tegur, nt laevatüüp või suurus, näidata näiteks seda, et kõnealuse konkreetse teguriga seotud asjaomane turg on laiem sellest, mis on sätestatud esialgses transporditellimuses.

23.

Teenuse laad tramplaevanduse puhul võib erineda ning on olemas mitmesuguseid transpordilepinguid. Seega võib olla vajalik kindlaks teha, kas kasutaja arvates on tähtajaliste prahilepingute, reisiprahilepingute ja mereveolepingute alusel osutatud teenused asendatavad. Juhul kui see on nii, siis võivad need kuuluda samale asjaomasele turule.

24.

Laevatüübid jagatakse tavaliselt teatavate standardsete tööstuslike suuruste (28) vahel. Tänu märkimisväärsele mastaabisäästule ei tarvitse teenus, mille puhul veose maht ja laeva suurus oluliselt erinevad, suuta pakkuda konkurentsivõimelist prahihinda. Selleks et välja selgitada, kas iga laeva suurus kujutab endast eraldi asjaomast turgu, tuleb seega igal üksikjuhtumil hinnata erinevate laeva suuruste asendatavust.

25.

Pakkumise poole asjaomase turu piiritlemisel on esimesed näitajad veose füüsilised ja tehnilised tingimused ning laevatüüp (29). Juhul kui laevu on lühikese aja jooksul ilma märkimisväärsete kuludeta võimalik kohandada teatava konkreetse veose vedamiseks (30), on eri trampteenuse pakkujatel võimalik konkureerida selle veose vedamisel. Sel juhul hõlmab pakkumise poole asjaomane turg rohkem kui ühte laevatüüpi.

26.

Siiski on olemas mitu laevatüüpi, mis on tehniliselt kohandatud ja/või spetsiaalselt ehitatud eriotstarbeliste transporditeenuste osutamiseks. Kuigi eriotstarbeliste laevadega saab vedada ka muud tüüpi veoseid, võivad nad olla ebasoodsas konkurentsiolukorras. Seega võib eriteenuse osutajate võime konkureerida muu lasti vedamisel olla piiratud.

27.

Tramplaevanduses sõidetakse sadamasse vastavalt konkreetsele tellimusele. Kuid laevade liikuvust võivad piirata terminalile ja laeva süvisele seatud piirangud ning teatava laevatüübi puhul teatavates sadamates või piirkondades kehtestatud keskkonnanõuded.

28.

Samuti tuleks tramplaevanduse puhul arvestada laeva suuruste omavahelise asendamise ahela olemasolu. Teatavate tramplaevanduse turgude puhul ei ole turu äärealadel olevad laeva suurused otseselt asendatavad. Ahelasenduse mõju võib sellegipoolest piirata hinnakujundust turu äärealadel ja viia nende laeva suuruste kaasamiseni laiemale turule.

29.

Teatavatel tramplaevanduse turgudel tuleb iga üksikjuhtumi puhul kaaluda, kas laevade puhul on tegemist piiratud jõudlusega, mida ei tuleks arvestada asjaomase turu hindamisel.

30.

Sellised lisategurid nagu teenusepakkuja usaldusväärsus, turvalisus, ohutus ja õigusaktide nõuded võivad mõjutada pakkumise ja nõudluse poole asendatavust, nt nõue, et ühenduse vetes sõitvatel tankeritel peavad olema topeltpõhi ja -pardad (31).

31.

Transporditellimus sisaldab tavaliselt selliseid geograafilisi elemente nagu peale- ja mahalaadimise sadamad või piirkonnad. Olenemata asjaomase geograafilise turu lõplikust määratlusest on need sadamad esimeseks suunaks nõudluse asjaomase geograafilise turu piiritlemisel.

32.

Teatavaid geograafilisi turgusid määratakse kindlaks suuna järgi või on need turud ajutised, näiteks juhul, kui teatavat tüüpi lasti vedamise nõudlus sõltub kliimatingimustest või saagikoristuse perioodist. Seda silmas pidades tuleks asjaomaste geograafiliste turgude määratlemisel arvestada laevade ümberpositsioneerimist, reise ballastis ja kaubanduse tasakaalutust.

33.

Turuosad on esimesed kasulikud näitajad turustruktuuri ning osapoolte ja nende konkurentide konkurentsialase osakaalu kohta. Turuosa väljaselgitamisel peab komisjon silmas iga juhtumi konkreetseid turutingimusi. Komisjoni ja Euroopa Kohtu mitme otsuse kohaselt arvutatakse liinilaevanduse turuosa välja veomahu ja/või jõudluse andmete alusel (32).

34.

Teenusepakkujad konkureerivad tramplaevanduse turgudel transpordilepingute saamise pärast, s.t nad müüvad reise või veojõudlust. Sõltuvalt konkreetsest teenusest saavad ettevõtjad arvutada iga-aastast turuosa mitmesuguste andmete alusel (33):

35.

Mereveoturgude üks iseloomulikke jooni on koostöölepingud. Arvestades, et need lepingud võidakse sõlmida tegelike või potentsiaalsete konkurentide vahel ja võivad seega mõjutada kahjulikult konkurentsiparameetreid, peavad ettevõtjad jälgima eriti hoolikalt, et lepingud vastavad konkurentsieeskirjadele. Teenuseturgudel, näiteks meretranspordi turg, tuleb lepingu asjaomasele turule avaldatava mõju hindamisel arvestada eeskätt järgnevat: hind, kulud, kvaliteet, teenuste osutamise sagedus ja mitmekesisus, innovatsioon, teenuse turustamine ja müük.

36.

Käesolevates suunistes käsitletavate teenuste puhul on iseäranis tähtsad kolm teemat: tehnilised kokkulepped, teabevahetus ja puulid.

37.

Teatavad tehniliste kokkulepete tüübid ei pruugi kuuluda asutamislepingu artiklis 81 sätestatud keelu rakendusalasse, kuna nad ei takista konkurentsi. Näiteks on see nii horisontaalsete kokkulepete puhul, mille ainueesmärk ja mõju on teostada tehnilisi täiustusi või teha tehnilist koostööd. Siia kategooriasse võib arvata ka keskkonnanormatiivide täitmist käsitlevad kokkulepped. Selle kategooria alla ei kuulu põhimõtteliselt konkurentidevahelised kokkulepped hinna, veomahu või konkurentsi muude parameetrite kohta (34).

38.

Teabevahetuse süsteemi raames vahetavad ettevõtjad omavahel teavet või annavad seda ühisele esindusele, kes vastutab selle tsentraliseerimise, koostamise ja töötlemise eest enne teabe tagastamist asjaosalistele kokkulepitud kujul ja ajavahemike tagant.

39.

Mitmetes tööstusharudes on tavaks koguda, vahetada ja avaldada kokkuvõtlikku statistikat ja üldist turuteavet. Nimetatud turuteabe avaldamine on hea meetod turu läbipaistvuse ja klientide teadmiste suurendamiseks, mistõttu see võib suurendada tõhusust. Siiski võib tundliku äriinformatsiooni ja individuaalse turuteabe vahetamine teatavatel asjaoludel rikkuda asutamislepingu artiklit 81. Käesolevate suuniste eesmärk on aidata liinilaevandusteenuste pakkujatel hinnata, millal nimetatud teabe vahetamine rikub konkurentsieeskirju.

40.

Liinilaevanduse sektoris on teabevahetus muidu asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate laevanduskonsortsiumides osalevate veoseliinide vahel lubatud sel määral, mil need abistavad ja on vajalikud liinitransporditeenuste ühiseks osutamiseks ja määruses (EÜ) nr 823/2000 (35) sätestatud grupierandiga hõlmatud muude koostöövormide toimimiseks. Käesolevates suunistes seda teabevahetust ei käsitleta.

41.

Ühenduse konkurentsiõiguse alusel teabevahetuse süsteemide hindamisel tuleb eristada järgnevat.

42.

Teabevahetus võib soodustada konkurentsivastast praktikat, nt kartellilepingu täitmise järelevalvet, ja juhul kui teabevahetus aitab konkurentsivastasele praktikale kaasa, tuleb selle praktika hindamise käigus hinnata ka teabevahetust. Teabevahetus võib endast ise kujutada konkurentsivastast praktikat (36). Käesolevates suunistes seda teabevahetust ei käsitleta.

43.

Kuid teabe vahetamine võib iseenesest tähendada asutamislepingu artikli 81 rikkumist, arvestades teabevahetuse mõju. Nimetatud olukord tekib siis, kui teabevahetus vähendab teatavat ebakindlust kõnealuse turu toimimise suhtes või kõrvaldab selle ebakindluse ja selle tulemusena piiratakse konkurentsi ettevõtjate vahel (37). Kõik ettevõtjad peavad iseseisvalt määratlema poliitika, mida nad kavatsevad turul rakendada. Seetõttu oli Euroopa Kohus ka seisukohal, et ettevõtjatevahelised otsesed või kaudsed sidemed on keelatud, sest need võivad mõjutada konkurendi käitumist või paljastada ettevõtja enda (sihipärase) teguviisi, juhul kui nende sidemete eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine, see tähendab et niisugune teabevahetus põhjustab selliseid konkurentsitingimusi, mis ei vasta kõnealuse turu tavatingimustele, võttes arvesse toote või osutatud teenuse olemust, ettevõtjate suurust ja arvu ning turu mahtu (38). Seevastu on Euroopa Kohus seisukohal, et kui tselluloositootjad avaldavad tarbijaile sõltumatult kord kvartalis hinnateateid, on see turukäitumine, mis ei vähenda tulevikus ettevõtjate ebakindlust oma konkurentide suhtes, ja juhul, kui tootjad ei ole oma tegevust eelnevalt kooskõlastanud, ei kujuta see endast asutamislepingu artikli 81 lõike 1 rikkumist (39).

44.

Ühenduse kohtute praktika annab mõningad üldised suunised teabevahetuse võimalike tagajärgede uurimiseks. Euroopa Kohus on seisukohal, et väga tiheda konkurentsiga turu puhul viib läbipaistvus tõenäoliselt tarnijatevahelise konkurentsi suurenemisele (40). Kuid kui turg on väga kontsentreeritud ja oligopoolne ning konkurents sellel on piiratud ning selle turu peamised konkurendid vahetavad omavahel tihti täpset teavet müügitehingute kohta, kuid teised teenusepakkujad ja tarbijad jäetakse kõrvale, siis tõenäoliselt kahjustab teabevahetus oluliselt tarnijatevahelist konkurentsi. Seega tähendab turul toimuvaid tehinguid kajastavate andmete korrapärane ja sage vahetamine paljude konkurentide turuseisundi ja -strateegia avaldamist kõikidele konkurentidele (41). Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et teabevahetuse süsteem võib rikkuda konkurentsieeskirju isegi siis, kui turg ei ole kõrgelt kontsentreeritud, kuid ettevõtjate otsuste langetamise autonoomia on vähenenud surve tõttu, mille on põhjustanud arutelud konkurentidega (42).

45.

Sellest johtuvalt tuleb teabevahetuse tegelikke või potentsiaalseid mõjusid hinnata iga juhtumi puhul eraldi, kuna hinnangu tulemused sõltuvad mitmetest teguritest, mis kõik on iga üksikjuhtumi puhul eriomased. Teabevahetuse hindamisel uurib komisjon kahte peamist tegurit, milleks on selle turu struktuur, kus teabevahetus toimub, ja teabevahetuse laad. Hindamisel tuleb arvestada teabevahetuse tegelikku ja võimalikku mõju turule ning võrrelda seda konkurentsiolukorraga, mis tekiks juhul, kui teabevahetuse kokkulepet ei oleks (43). Asutamislepingu artikli 81 lõike 1 alla kuulumiseks peab teabevahetusel olema märgatav kahjulik mõju konkurentsiparameetritele (44).

46.

Alljärgnevates suunistes käsitletakse peamiselt konkurentsipiirangu (asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses) analüüsi. Suunised asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamiseks võib leida kõnealust teemat käsitleva üldise teatise punktis 58 (45).

47.

Selleks et hinnata, kas teabevahetus kuulub asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb arvestada eeskätt asjaomase turu kontsentreerituse määra ning pakkumise ja nõudluse struktuuri (46).

48.

Kontsentreerituse määr on oluline eeskätt seetõttu, et väga kontsentreeritud ja oligopoolsete turgude puhul on piiravate mõjude esinemissagedus suurem ja püsivam kui vähem kontsentreeritud turgude puhul. Suurem läbipaistvus kontsentreeritud turu puhul võib ettevõtete omavahelist sõltuvust tugevdada ja vähendada konkurentsi intensiivsust.

49.

Oluline on ka pakkumise ja nõudluse struktuur, eriti konkureerivate ettevõtjate arv, nende turuosade sümmeetria ja stabiilsus ning konkurentidevahelised struktuursed seosed (47). Komisjon võib analüüsida ka teisi tegureid, nagu näiteks teenuste homogeensus ja turu üldine läbipaistvus.

50.

Konkurentsiparameetreid käsitleva tundliku äriteabe (näiteks teave hinna, jõudluse ja kulude kohta) vahetamine konkurentidega kuulub asutamislepingu artikli 81 lõike 1 alla tõenäolisemalt kui muu teabe vahetamine. Äriteabe tundlikkuse hindamisel tuleks arvestada allpool esitatud kriteeriume.

51.

Üldiselt kättesaadava teabe vahetamine põhimõtteliselt ei riku asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 (48). Kuid välja tuleb selgitada turu läbipaistvuse määr ning asjaolu, kas teabe vahetamine annab uut teavet, kuna teave muutub kättesaadavamaks ja/või võimaldab omavahel seostada üldiselt kättesaadavat teavet ja muud teavet. Vahetamise tulemusel saadav teave võib olla äriliselt tundlik ja selle vahetamine võib piirata konkurentsi.

52.

Teave võib olla konkreetne või kokkuvõtlik. Konkreetsed andmed on seotud teadaoleva või kindlaks tehtava ettevõtjaga. Koondandmed on piisavat hulka sõltumatuid ettevõtjaid käsitlevad andmed, millest on võimatu eraldada andmeid konkreetse ettevõtja kohta. Konkurentidevaheline konkreetse teabe vahetamine võib langeda asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse tõenäolisemalt kui koondteabe vahetamine (49), mis reeglina ei kuulu asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse. Komisjon pöörab erilist tähelepanu teabe koondamise astmele. Viimane peaks olema selline, et selle alusel ei oleks võimalik kindlaks teha konkreetseid andmeid ega saada otsest või kaudset teavet konkurentide konkurentsistrateegia kohta.

53.

Kuid ettevaatlik tuleks olla liinilaevanduse veomahu prognoose puudutavat teabe vahetamisel ja seda isegi koondandmete kujul, eriti kui seda tehakse kontsentreeritud turgudel. Liinilaevanduse turgudel on jõudlust käsitlevad andmed oluline parameeter konkurentsikäitumise koordineerimisel ja sellel on otsene mõju hindadele. Kui vahetatakse kokkuvõtlikke jõudluse prognoose, mis näitavad, millistes kaubandusvaldkondades jõudlust rakendatakse, võib see olla konkurentsivastane sel määral, et üks või mitu vedajat võivad kehtestada ühise poliitika ja selle tulemuseks võib olla teenuste osutamine konkurentsihindadest kõrgemate hindadega. Lisaks on oht, et veomahu prognooside ja liinivedajate individuaalsete teadaannete kõrvutamisel suudetakse kindlaks teha konkreetsed andmed. See võimaldaks ettevõtjatel kindlaks teha konkurentide turupositsioone ja strateegiaid.

54.

Oluline on ka andmete iga ja ajavahemik, mida nad käsitlevad. Andmed võivad olla aegunud, hiljutised või käsitleda tulevikku. Aegunud teabe vahetust ei arvata üldiselt asutamislepingu artikli 81 lõike 1 alla kuuluvaks, kuna sel ei saa olla mingit tegelikku mõju ettevõtja käitumisele tulevikus. Komisjon on varem pidanud aegunuks teavet, mis on rohkem kui üks aasta vana (50), ning hiljutiseks teavet, mis on vähem kui üks aasta vana (51). Asjaolu, kas teave on aegunud või hiljutine, tuleks hinnata paindlikult, arvestades seda, mil määral andmed asjaomasel turul vananevad. Tõenäoliselt aeguvad koondandmed varem kui konkreetsed andmed. On sama ebatõenäoline, et hiljutiste veomahu ja jõudluse andmete vahetamine piirab konkurentsi, juhul kui andmed on koondatud nõutavale tasemele, nii et üksikute lastisaatjate või lastivedajate tehinguid ei ole võimalik tuvastada ei otseselt ega kaudselt. Tulevikku käsitlevad andmed on seotud ettevõtja arusaamaga sellest, kuidas turg areneb, või strateegiaga, mida ettevõtja kavatseb vastaval turul rakendada. Tulevikku käsitlevate andmete vahetamine võib eriti suure tõenäosusega probleemseks osutuda, eriti siis, kui andmed käsitlevad hindu või toodangut. Need andmed võivad avaldada äristrateegia, mida ettevõtja kavatseb turul rakendada. Niimoodi toimides võib teavet vahetavate poolte vahel konkurents märgatavalt väheneda ja seega on teabe vahetamine potentsiaalselt konkurentsi piirav.

55.

Samuti tuleks arvesse võtta teabe vahetamise sagedust. Mida sagedamini andmeid vahetatakse, seda kiiremini saavad konkurendid reageerida. See lihtsustab vastumeetmete võtmist ja selle tulemusel on ettevõtjatel vähem põhjust võtta turul konkureerivaid meetmeid. Seeläbi saaks niinimetatud varjatud konkurentsi piirata.

56.

Uurida tuleks ka andmete teatavakstegemise viisi, et hinnata, millist mõju võib see avaldada turgudele. Mida rohkem teavet klientidega jagatakse, seda väiksema tõenäosusega tekib sellega probleeme. Seevastu turu läbipaistvuse parandamine üksnes teenusepakkujate kasuks võib jätta kliendid ilma võimalusest saada kasu „varjatud konkurentsi” suurenemisest.

57.

Liinilaevanduses kasutatakse merekonteineri veo keskmise hinna muutumise esitamiseks hinnaindekseid. Nõuetekohaselt koondatud andmetel põhinev hinnaindeks tõenäoliselt ei riku asutamislepingu artikli 81 lõiget 1, kui teave on koondatud sel määral, et sellest ei ole võimalik kindlaks teha algandmeid, mille alusel on otseselt või kaudselt võimalik välja selgitada konkurentide konkurentsistrateegia. Kui hinnaindeks vähendab teatavat ebakindlust kõnealuse turu toimimise suhtes või kõrvaldab selle ebakindluse ja selle tulemusena piiratakse konkurentsi ettevõtjate vahel, võidakse rikkuda asutamislepingu artikli 81 lõiget 1. Et hinnata hinnaindeksi tõenäolist mõju teatavale asjaomasele turule, tuleb arvestada andmete koondamise määra, seda, kas andmed on aegunud või hiljutised, ja indeksi avaldamise sagedust. Üldiselt on oluline hinnata mis tahes teabevahetuse kava kõiki koostisosi korraga, et võtta arvesse võimalikku koosmõju, näiteks jõudluse ja mahuandmete ning hinnaindeksi andmete vahetamise koosmõju.

58.

Lastivedajate vaheline konkurentsi piirav teabevahetus võib siiski suurendada tõhusust, näiteks võimaldada paremini plaanida investeeringuid ja kasutada tõhusamalt jõudlust. Niisugust tõhususe kasvu tuleb tõendada ja sellest tulenev kasu edasi anda tarbijaile. Samuti tuleb seda võrrelda teabevahetuse konkurentsi piirava mõjuga asutamislepingu artikli 81 lõike 3 raamistikus. Eelnevat silmas pidades tuleb märkida, et vastavalt ühele artikli 81 lõikes 3 sätestatud tingimusele tuleks tarbijaile anda õiglane osa konkurentsi piirava kokkuleppega saadavast kasust. Artikli 81 lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui on täidetud kõik neli artikli 81 lõikes 3 esitatud üksteist täiendavat tingimust (52).

59.

Liinilaevanduses, nagu muudeski valdkondades, võib pidada kutseühingusiseseid kõnelusi ja teabevahetust, kui kutseühingut ei kasutata a) kartellikoosolekuteks (53); b) konkurentsivastaste otsuste tegemiseks või liikmetele soovituste esitamiseks (54) ja c) niisuguseks teabevahetuseks, millega vähendatakse või kõrvaldatakse ebakindlus turu toimimise suhtes ja mille tulemusel piiratakse ettevõtjatevahelist konkurentsi, kusjuures artikli 81 lõikes 3 sätestatud tingimusi ei täideta (55). Eespool nimetatut tuleks eristada kutseühingusisestest seaduslikest kõnelustest näiteks tehniliste standardite ja keskkonnanormatiivide üle.

60.

Horisontaalse koostöö kõige sagedamini esinev vorm tramplaevandussektoris on mereveopuul. Puuli jaoks ei ole olemas ühtset mudelit. Mõned tunnused on siiski omased enamikule erinevate turusegmentide puulidele ja need on esitatud allpool.

61.

Tavaline mereveopuul hõlmab teatavat arvu sarnaseid laevu (56), mis kuuluvad erinevatele omanikele, kuid mida hallatakse ühtselt. Puuli juhataja vastutab tavaliselt ärijuhtimise (nt ühine turundus (57), prahihindade läbirääkimised, tulude ja veokulude tsentraliseerimine (58)) ja kommertskäitamise eest (laevade liikumise planeerimine, laevade instrueerimine, sadamate agentide määramine, klientide teavitamine, prahiarvete väljastamine, punkrite tellimine, laevade tulu kogumine ja selle jaotamine eelnevalt kokkulepitud arvutussüsteemi alusel jne). Puuli juhataja tegutseb tavaliselt laevaomanikke esindava täitevkomitee järelevalve all. Laeva tehniline käitamine on tavaliselt laevaomaniku kohustus (ohutus, meeskond, remont, hooldus jne). Ehkki teenuseid turustatakse ühiselt, osutavad puuli liikmed enamasti teenuseid eraldi.

62.

Esitatud kirjelduse põhjal võib järeldada, et standardse mereveopuuli üks olulisemaid jooni on ühismüük, millele lisanduvad ka ühistootmise tunnused. Seega on oluline anda suunised nii ühismüügilepingu kohase ühismüügi kui ka ühistootmise kohta vastavalt komisjoni suunistele EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete (59) suhtes. Kuna puulid erinevad üksteisest, tuleb igat puuli juhtumit analüüsida eraldi, et teha tema raskuskeset arvestades (60) kindlaks, kas see kuulub artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse. Juhul kui see on nii, tuleb hinnata, kas puul vastab artikli 81 lõikes 3 sätestatud neljale üksteist täiendavale tingimusele.

63.

Määrusest (EÜ) nr 1419/2006 tulenenud muudatused ei mõjuta otseselt puule, mis kuuluvad nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (61) kohaldamisalasse seetõttu, et nad on loodud ühisettevõttena, mis täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone (niinimetatud täisfunktsionaalsed ühisettevõtted, vt määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 lõige 4). Täisfunktsionaalsuse kohta leidub suuniseid muu hulgas määruse (EÜ) nr 139/2004 alusel koostatud jurisdiktsiooni käsitlevas komisjoni konsolideeritud teatises, milles käsitletakse kontrolli kehtestamist ettevõtjate koondumiste üle (62). Niivõrd kui puuli eesmärk või tegelik mõju seisneb emaettevõtjate konkurentsi mõjutava tegevuse kooskõlastamises, hinnatakse kooskõlastamist vastavalt asutamislepingu artikli 81 lõigetes 1 ja 3 esitatud kriteeriumidele, et selgitada välja, kas tegevus sobib kokku ühisturuga (63).

64.

Puulilepingud ei kuulu asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse, kui puuli liikmed ei ole tegelikud või potentsiaalsed konkurendid. Näiteks võib tuua juhtumi, kui kaks või enam laevaomanikku moodustavad mereveopuuli, mille eesmärk on esitada mereveolepingute pakkumisi, mida nad ei oleks võimelised edukalt tegema eraldi või mida nad ei suudaks üksinda täita. See järeldus kehtib ka siis, kui puulid mõnikord veavad muud lasti, mis moodustab vaid väikese osa nende kogukäibest.

65.

Puulid, mille tegevus ei mõjuta konkurentsi olulisi parameetreid, kuna nende tähtsus on väike, ja/või puulid, mis ei mõjuta oluliselt liikmesriikidevahelist kaubandust (64), ei kuulu asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse.

66.

Ühismüügiks konkurentide vahel sõlmitud puulilepingu eesmärk ja mõju on tavaliselt konkurentide hinnapoliitika koordineerimine (65).

67.

Juhul kui puuli eesmärk ei ole konkurentsi piiramine, tuleb analüüsida selle tagajärgi vastaval turul. Leping kuulub asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse, kui sel on oluline kõrvalmõju sellistele konkurentsi parameetritele turul nagu hinnad, kulud, teenuste mitmekesisus, teenuste kvaliteet ja innovatsioon. Lepingul võib olla selline mõju, kui see vähendab märkimisväärselt konkureerimist lepingu poolte vahel või nende ja kolmandate poolte vahel (66).

68.

Mõnedes tramplaevanduspuulides ei toimu ühismüüki, kuid neis koordineeritakse siiski mõningaid konkurentsiparameetreid, näiteks kooskõlastatakse reiside ajakava või sooritatakse ühisoste. Niisugused puulid kuuluvad asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse vaid juhul, kui puuli liikmetel on teatav turujõud (67).

69.

Puuli võime põhjustada märkimisväärselt negatiivset turumõju sõltub majanduslikust kontekstist, võttes arvesse ka liikmete kombineeritud turujõudu ja lepingu olemust koos teiste asjaomase turu struktuursete teguritega. Samuti tuleb arvesse võtta, kas puulileping mõjutab poolte käitumist naaberturgudel, mis on tihedalt seotud nende turgudega, mida mõjutab koostöö (68). See võib olla nii juhul, kus puuli asjaomane turg on spetsiaalsete niimetatud karbikujuliste laevadega metsandussaaduste vedamise turg (turg A) ja puuli liikmed tegutsevad ka kuivlastilaevade turul (turg B).

70.

Asjaomase turu struktuursete tegurite seisukohalt võib väita, et kui puuli turuosa on väike, siis ta tõenäoliselt ei avalda konkurentsile piiravat mõju. Hinnates teatava puuli mõju asjaomasel turul tuleks arvestada selliseid lisategureid nagu turu kontsentratsioon ning konkurentide arv ja positsioon, turuosade stabiilsus aja jooksul, mitmekordne liikmesus puulides, turulepääsu takistused ja turulepääsu tõenäosus, turu läbipaistvus, veoteenuse kasutajate tasakaalustav ostujõud ja teenuste olemus (nt homogeensed teenused või diferentseeritud teenused).

71.

Lepingute laadi väljaselgitamise puhul tuleks pöörata tähelepanu sellele, kas lepingus on puuli või selle liikmete konkurentsikäitumist mõjutavaid sätteid, näiteks klausleid, mis keelavad selle liikmetel tegutseda samal turul puuliväliselt (konkurentsi välistamise sätted), fikseeritud tingimustega perioode ja etteteatamisperioode käsitlevaid sätteid (väljumisklauslid) ja tundliku äriteabe vahetamist käsitlevaid sätteid. Uurida tuleb puulidevahelisi seoseid — nii seoseid juhtkondade või liikmete vahel kui ka kulude ja tulude jagamist.

72.

Kui puulid kuuluvad asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb neisse kuuluvatel ettevõtjatel tagada, et nad täidavad artikli 81 lõikes 3 sätestatud nelja üksteist täiendavat tingimust (69). Artikli 81 lõike 3 kohaldamisalast ei jäeta a priori kõrvale ühtki tüüpi kokkulepet. Kõik piiravad kokkulepped, mis täidavad artikli 81 lõikes 3 toodud neli tingimust, kuuluvad põhimõtteliselt erandi reegli alla. Analüüsi läbiviimisel kasutatakse liugskaalat. Mida suurem on artikli 81 lõike 1 alusel tuvastatud konkurentsipiirang, seda suurem peab olema efektiivsuse tõusust johtuv kasu ja tarbijatele ülekanduv kasu.

73.

Puuli kuuluvad ettevõtjad peavad suutma tõendada, et puul parandab transporditeenuste osutamist või edendab tehnilist või majanduslikku arengut, mille tulemusel suureneb tõhusus. Tõhususe kasvu all ei mõisteta kulude säästmist, mis on konkurentsi vähenemise tunnus, vaid nimetatud kasv peab tulenema majandustegevuste integreerimisest.

74.

Puuli tõhusus võib paraneda näiteks laevade kasutamise määra suurenemise ja mastaabisäästu tulemusel. Tramplaevanduspuulid tavaliselt kavandavad ühiselt laevade liikumist, et laevad paikneksid geograafiliselt ühtlasemalt. Laevade hajutamise teel saab vähendada ballastreiside arvu, mis võib suurendada puuli üldist jõudluse kasutamise määra ja kokkuvõttes anda mastabisäästu.

75.

Tarbijad peavad saama õiglase osa kasust. Asutamislepingu artikli 81 lõike 3 puhul tuleb arvestada kasu, mida saaksid kõik asjaomasel turul olevad tarbijad, mitte aga üksiktarbijate kasu (70). Edasiantav kasu, mida toob tarbijatele artikli 81 lõike 1 alusel tuvastatud konkurentsipiirang, peab olema vähemalt võrdväärne negatiivse mõjuga, mida see neile avaldab või võib avaldada (71). Seda silmas pidades tuleb kasu edasiandmise tõenäosuse hindamisel arvestada ka tramplaevandusturgude struktuuri ja nõudluse paindlikkust.

76.

Puul ei tohi kehtestada piiranguid, mis ei ole tõhususe suurendamise seisukohast hädavajalikud. Samuti tuleb uurida, kas osapooled oleksid saanud tõhusust samal määral suurendada omaette tegutsedes. Selle hindamise juures on asjakohane arvestada muu hulgas sellega, milline on efektiivsuse alammäär tramplaevanduse erinevate teenuste osutamisel. Lisaks peab puulilepingu iga konkurentsi piirav säte piisaval määral suurendama eeldatavat tõhusust. Piiravate klauslite kehtestamine võib olla põhjendatud pikaks ajavahemikuks ja terveks puuli kestuseks, kuid ka üksnes üleminekuperioodiks.

77.

Liikmetel ei tohi puuli raames olla võimalik kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.