—

endiselt annab tunda vastastikuse usalduse ja eelkõige solidaarsuse puudumine liikmesriikide vahel, eriti mis puudutab seadusliku ja ebaseadusliku sisserände alast poliitikat ning politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades;

—

need probleemid mõjutavad ka mõnede vastu võetud meetmete ülevõtmise etappi, kuna „tulemused olid ebapiisavad järgmistes valdkondades: viisapoliitika, õiguskaitse- ja kohtuasutuste vaheline teabevahetus, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine ja selle ennetamine, kriisiohjamine Euroopa Liidus, politsei- ja tollikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades”;

—

võtta arvesse institutsioonide menetlusi, struktuure ja otsuseid ning 12. detsembril 2007 Strasbourgis välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (1) sätestatud põhimõtteid ja eesmärke;

—

edendada otsustamise läbipaistvust Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil, eriti seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga, vastavalt Euroopa Kohtu hiljutisele kohtuotsusele õigusloome läbipaistvuse kohta (Turco kohtuasi (2));

—

kaasata liikmesriikide parlamente tulemuslikult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisse ja elluviimisse, sealhulgas mis puudutab teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu asutuste sellealase poliitika hindamist;

—

tagada ühenduse õiguse ülimuslikkus ELi õiguse suhtes (Euroopa Liidu lepingu artikkel 47) rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel, eriti sanktsioonide puhul, mis mõjutavad kolmandate riikide kodanikke või mille puhul võidakse diskrimineerida Euroopa Liidu kodanikke (viisavabastus); Euroopa Parlament tuleks süstemaatiliselt kaasata politseikoostööd ja kriminaalasjades toimuvat õigusalast koostööd käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sõlmimisse ELi poolt;

—

tugevdada lojaalset koostööd ja solidaarsust liikmesriikide vahel ELi poliitika ja meetmete rakendamisel, tugevdades ja demokratiseerides Schengeni koostöös ja terrorismivastases võitluses juba olemasolevaid vastastikuse hindamise mehhanisme;

—

algatada tõhustatud koostöö esimese samba raames, kui nõutavat ühehäälsust on võimatu saavutada (vt arutelu, mis käsitleb komisjoni 17. juuli 2006. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2201/2003 seoses kohtualluvusega ning abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kehtestamisega (KOM(2006)0399));

—

arendada edasi Euroopa Liidu asutatud ametite algatuste ja liikmesriikide ametiasutustega tehtava koostöö praegu veel väljaarenemata ja ebakindlat olemust;

—

kujundada tõeline kommunikatsioonipoliitika, mis võimaldab Euroopa Liidu kodanikel olla paremini informeeritud Euroopa Liidu ja liikmesriigi tasandi algatustest ning tutvuda asjaomaste Euroopa Liidu ja liikmesriikide ametiasutustega, kelle poole nad võivad pöörduda, piiramata nende õigust kohtusse pöörduda, kui kodanike põhiõigusi on rikutud;

—

põhiõiguste kaitse, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

—

Euroopa Kohtu kohtulik kontroll, kaasa arvatud politseikoostööd ja õigusalast koostööd käsitlevate õigusaktide üle;

—

demokraatlik kontroll, mis tuleneb Euroopa Parlamendi kaasotsustamisõiguse laiendamisest ja liikmesriikide parlamentide kaasamisest Euroopa Liidu õigusloomeprotsessi ning selle mõju hindamisse, kaasa arvatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala käsitleva poliitika osas;

a)

algatama otsekohe protsessi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelseisva mitmeaastase programmi (ajavahemikuks 2010–2014) prioriteetide kindlaksmääramiseks ambitsioonika ja sidusa lähenemisviisi alusel, ületades bürokraatliku mõtteviisi ja saades innustust Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest;

b)

ühinema Euroopa Parlamendiga tema dialoogis liikmesriikide parlamentidega prioriteetide üle ajavahemikuks 2010–2014, võttes arvesse Tampere ja Haagi programmide rakendamisel esilekerkinud probleeme, nõukogus tehtud tööd ja Euroopa Ülemkogu esimesi strateegilisi juhtnööre sisserände, varjupaigaküsimuste ja integratsiooni kohta; lähtudes sellest, et dialoogi esimene etapp viiakse lõpule Euroopa Parlamendi iga-aastasel mõttevahetusel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas 2008. aastal saavutatud edusammude üle ning sellest, et komisjon avaldab seejärel teatise, mõistes, et lõpliku programmi õigeaegne vastuvõtmine jääb Euroopa Parlamendi uue koosseisu ja Euroopa Ülemkogu ülesandeks;

c)

leppima Euroopa Parlamendiga kokku tekstide või ettepanekute nimekirjas, mille võiks või peaks vastu võtma esmajärjekorras enne Lissaboni lepingu jõustumist ja igal juhul enne Euroopa Parlamendi käesoleva ametiaja lõppu;

d)

saavutama edu läbirääkimistes seoses ettepanekutega politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas (millele laieneb edaspidi kaasotsustamismenetlus), püüdes saavutada poliitilist kokkulepet Euroopa Parlamendiga, ning tagama, et kui kokkulepe on saavutatud:

—

läbipaistvamate kriteeriumide sõnastamine ELi tasandil, eelkõige juhuks, kui ELi meetmed võivad piirata liikmesriikide põhiseadustes sätestatud tagatisi (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 52 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8), ning Euroopa Kohtu poolt taunitud Euroopa Liidu meetmete läbivaatamine (vt kohtuasju T-228/02: Organisation des Modjahedines du peuple d'Iran vs. nõukogu; T-47/03: Sison vs. nõukogu; T-253/04: KONGRA-GEL jt vs. nõukogu; T-229/02: PKK vs. nõukogu, mustade nimekirjade kohta);

—

süstemaatiliselt sellega arvestamine, et Euroopa Liidu õigusaktid ning liikmesriikide rakendusmeetmed mõjutavad põhiõigusi, eelkõige seoses võitlusega terrorismi vastu, võttes arvesse hiljuti liikmesriikide poolt komisjonile asjaomastes küsimustes saadetud vastuseid;

—

ettevalmistavate kõneluste algatamine läbirääkimisvolituste kindlaksmääramiseks ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõige 2);

—

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tegevuskava läbivaatamine, võttes arvesse institutsioonide ja eelkõige Euroopa Parlamendi poolt osutatud prioriteete politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas ning ELi üldpõhimõtete järgimise vallas (Euroopa Liidu lepingu artikkel 7) (vt institutsioonidevaheline deklaratsioon, mis võeti vastu samaaegselt nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (4));

—

õigusloomega seotud ettepaneku esitamine, et piirata otsest ja kaudset diskrimineerimist, mis mõjutab Euroopa Liidu kodanike liikumist, nende juurdepääsu õigusabile riigis, mis ei ole nende päritoluriik, ning konsulaar- ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides (ELTL artikkel 20);

—

ELi institutsioonide käsitletava teabe ja dokumentide läbipaistvust ja konfidentsiaalsust puudutava ettepaneku esitamine;

—

andmekaitset käsitleva ettepaneku esitamine (sätestades praegu sammaste alusel eristatud sätete konsolideerimise) vastuseks murele andmekaitsestandardite kiire nõrgenemise pärast Euroopa Liidus, pidades eriti silmas ebapiisavaid kaitsestandardeid andmete Atlandi-ülese edastamise puhul, ning tungiv nõue nõukogule võtta vastu raamotsus andmekaitse kohta kolmanda samba raames kooskõlas Euroopa Parlamendi soovitustega;

—

ELis põhiõiguste kaitsega tegelevate institutsioonide ja eelkõige nõukogu sisestruktuuride tugevdamine (nõukogu põhi- ja kodanikuõiguste ajutise töörühma muutmine alaliseks töörühmaks, nagu seda pakkus eesistujariik Sloveenia);

—

liikmesriikidevahelise dialoogi tõhustamine (EÜ asutamislepingu artikkel 66) halduskoostöö abil, üksteise õigussüsteemide tundmine, dialoogi algatamine liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, eelkõige juhul, kui on raskusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala mõjutavate Euroopa strateegiate ja meetmete rakendamisega;

—

isikute õigusi kriminaalmenetluses käsitleva õigusloomega seotud ettepaneku läbivaatamine (ELTL art 69a);

—

ettepaneku esitamine kuriteo- ja terrorismiohvrite õiguste kohta (ELTL art 69a);

—

nii tagaselja võetud meetmete kui tõendite vastastikuse tunnustamise parandamine liikmesriikide hulgas (ELTL art 69a);

—

karistusregistrite ühendamine;

—

Europoli, Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku staatuse läbivaatamine uue õigusliku aluse valguses;

—

sobivate meetmete vastuvõtmine, et tagada Schengeni informatsioonisüsteemi teise põlvkonna (SIS II) täielik kasutussevõtmine ning Prümi lepinguga (5) seonduvate otsuste jõustumine;

—

Frontexi tugevdamine ja komisjoni uute piirikontrolli käsitlevate ettepanekute mõju hindamine;

—

Frontexi teabe tugevdamine kolmandate riikidega allkirjastatud kokkulepete kohta ja ühisoperatsioonide hindamisaruannete kohta ning inimõiguste austamise tagamine piirikontrollide puhul; Frontexi mandaadi muutmine, et lisada sellesse merepäästeoperatsioonid;

—

struktureeritud koostöö sisseseadmine Frontexi ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR) vahel, et lihtsustada asjaomast tegevust, võttes arvesse inimõiguste kaitset;

—

komisjoni ja nõukogu kiired ja ambitsioonikad meetmed ELi edumeelse strateegia taganttõukamiseks järgmistes valdkondades:

—

õigeaegset konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kõikide kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute osas, mis ei ole sõlmitud 31. detsembriks 2008;

—

Euroopa Parlamendi korrapärast teavitamist käimasolevatest läbirääkimistest;

—

kiires korras arutelu korraldamist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välismõõtme üle, kuna EL on loomas de facto politsei- ja õigusalast koostööd kolmandate riikidega, eriti USAga, kahepoolsete kokkulepete kaudu terves reas küsimustes, vältides seejuures ametlikke demokraatlikke otsustusmenetlusi ja parlamentaarset kontrolli;