14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/60

A.

arvestades, et analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekul 2012. aasta lõpuks vabaneb Euroopa Liidus tänu digitaaltehnoloogia paremale edastusvõimele olulisel hulgal spektriruumi, mis võimaldab seega spektri ümber jaotada ning annab uusi võimalusi turu kasvuks ning kvaliteetsete tarbeteenuste laialdaseks osutamiseks ja valiku suurendamiseks;

B.

arvestades, et raadiospektri kasutamisest saadavat kasu soovitakse suurendada koordineeritud meetmete võtmise abil ELi tasandil, et tagada optimaalse kasutamise tõhusus;

C.

arvestades, et raadiospekter on olulise tähtsusega suure hulga teenuste osutamisel ja tehnoloogiapõhiste turgude arendamisel, mille väärtuseks hinnatakse 2,2 % ELi SKTst, ning on seepärast vastavalt Lissaboni strateegiale ELi tööstuse kasvu, tootlikkuse ja arengu oluline tegur;

D.

arvestades, et raadiospekter on piiratud loodusressurss ning ühishüve ja selle tõhus kasutamine on oluline, et tagada spektri kasutamisele juurdepääs paljudele sidusteenuste pakkumisest huvitatud osapooltele;

E.

arvestades, et suurt osa spektrist kasutatakse praegu analoogtehnoloogia raames sõjalisel otstarbel ning seetõttu sisaldab avalikuks elektrooniliseks kommunikatsiooniks kasutatava spektri kogumahu oluline suurenemine pärast digitaalringhäälingule üleminekut ka seda osa;

F.

arvestades, et liikmesriikidel ei ole ühist digitaalringhäälingule ülemineku ajakava; arvestades, et paljudes liikmesriikides on kaugelearenenud digitaalringhäälingule ülemineku kavad, samas kui mõnedes teistes on üleminek juba toimunud;

G.

arvestades, et komisjoni teatis ühise lähenemisviisi kohta digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel on komisjoni poolt 2007. aasta novembris vastu võetud elektroonilise side paketi, millega reformitakse elektroonilise side teenuseid reguleerivat raamistikku, lahutamatu osa;

H.

arvestades, et paljudes liikmesriikides toimub praegu ringhäälingusageduste (ümber)jaotamine digitaalringhäälinguorganisatsioonidele, mille tulemusel need sagedused eraldatakse ja pannakse kinni mitmeteks aastateks;

I.

arvestades, et tehnoloogianeutraalsus on koostalitlusvõime edendamise võti ning oluline paindlikuma ja läbipaistvama digitaalringhäälingule ülemineku poliitika jaoks, et võtta arvesse avalikke huve;

J.

arvestades, et nõukogu on kutsunud liikmesriike üles lõpetama digitaalringhäälingule ülemineku võimaluse korral enne 2012. aastat;

K.

arvestades, et kõik liikmesriigid on esitanud oma ettepanekud digitaalringhäälingule ülemineku kohta,

1.

tunnistab algatuse i2010 tähtsust uuendatud Lissaboni strateegia osana ja rõhutab tõhusa spektrile juurdepääsu ja kasutamise tähtsust Lissaboni eesmärkide saavutamisel; rõhutab selles kontekstis lairibateenustele juurdepääsu vajalikkust nn digitaalse lõhe ületamiseks;

2.

rõhutab vajadust minna üle digitaalringhäälingule, mis koos uute info- ja sidetehnoloogiate arendamisega ning digitaalse dividendiga aitab ületada digitaalset lõhet ja saavutada Lissaboni eesmärke;

3.

märgib, et spektriosa eraldamise ja kasutamise kord on liikmesriigiti erinev; juhib tähelepanu, et need erinevused võivad olla takistuseks tõhusalt toimiva ühtse turu loomisele;

4.

rõhutab, et digitaalse dividendi suurus on siseriiklike olude tõttu liikmesriigiti erinev ning kajastab riiklikku meedia- ja audiovisuaalpoliitikat;

5.

tunnistab, et maapealse digitaaltelevisiooni paranenud spektritõhusus peaks võimaldama ligikaudu 100 MHz digitaalsete dividendide ümberjaotamist lairiba-mobiilteenustele ja muudele teenustele (nagu avaliku julgeoleku teenused, raadiosagedustuvastus ja liiklusohutuse rakendused), tagades samal ajal ringhäälinguteenuste arengu jätkumise;

6.

märgib, et uue põlvkonna side infrastruktuuri tehtud investeeringute poolest jääb enamik liikmesriike praegu teistest arenenud riikidest maha, ning rõhutab, et konkurentsivõime ja ELi ühtekuuluvuse jaoks rahvusvahelisel areenil on ülitähtis saavutada juhtpositsioon lairiba ja interneti arendamises, eriti mis puutub interaktiivsete digitaalsete platvormide arendamisse ja selliste uute teenuste pakkumisse nagu e-kaubandus, e-tervis, e-õpe ja e-valitsemise teenused; rõhutab, et riiklikul ja ELi tasandil tuleks investeerida rohkem, et julgustada uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamist; rõhutab, et jõupingutused lairibateenuste kättesaadavuse tagamiseks ei tohiks keskenduda ainult digitaalsele dividendile;

7.

on veendunud, et tänu tehnoloogilisele lähenemisele on varsti võimalik pakkuda uusi multimängupakette, mis põhinevad uuenduslikel tehnoloogiatel ja teenustel, ning märgib samal ajal, et selliste pakettide võimalikkus sõltub suuresti väärtusliku spektri, aga ka uute interaktiivsete tehnoloogiate (näiteks multimeediatehnoloogiate ja traadita lairiba tehnoloogiate) olemasolust, mis teevad võimalikuks ladusa koostalitusvõime, ühenduvuse ja levi;

8.

märgib, et tehnoloogiline lähenemine on reaalsus, mis pakub traditsioonilistele teenustele uusi vahendeid ja võimalusi; rõhutab, et ligipääs spektri nendele osadele, mis on varem olnud reserveeritud ringhäälingule, võib anda võimaluse uute teenuste levikuks, kui hallata spektrit nii tõhusalt ja tulemuslikult kui võimalik, et mitte häirida kvaliteetsete digitaalse ringhäälingu programmide edastamist;

9.

nõuab tiheda koostöö tegemist liikmesriikide vahel tõhusa, avatud ja konkurentsivõimelise elektroonilise side siseturu saavutamiseks, mis võimaldab võtta kasutusele uued võrgutehnoloogiad;

10.

rõhutab keskkonna strateegilist tähtsust ELis, kus on tagatud ruum innovatsiooni, uute tehnoloogiate, uute teenuste ja uute turule tulijate jaoks, et edendada Euroopa konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust; rõhutab, et on oluline anda lõppkasutajatele valikuvabadus toodete ja teenuste suhtes, et saavutada turgude ja tehnoloogiate dünaamiline areng ELis;

11.

rõhutab, et digitaalne dividend pakub ELile unikaalset võimalust arendada selliseid uusi teenuseid nagu mobiiltelevisioon ja traadita interneti ühendus ning jääda maailma liidriks mobiilsete multimeediatehnoloogiate valdkonnas, vähendades samal ajal digitaalset lõhet ning luues kodanikele, teenustele, meediale ja kultuurilisele mitmekesisusele uusi võimalusi kogu Euroopa Liidus;

12.

kutsub liikmesriike üles, austades selles küsimuses täiel määral nende suveräänsust, analüüsima digitaalringhäälingule ülemineku mõju enne sõjalisel otstarbel kasutatud spektriosale ning jaotama vajaduse korral osa sellest konkreetsest digitaalsest dividendist ümber uuteks tsiviilrakendusteks;

13.

tunnistab, et koordineerimine ELi tasandil ergutaks arengut, annaks hoogu digitaalsele majandusele ning võimaldaks kõigile kodanikele taskukohast ja võrdset juurdepääsu infoühiskonnale;

14.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid vabastaksid oma digitaalse dividendi võimalikult kiiresti, mis võimaldab liidu kodanikel saada kasu uute uuenduslike ja konkurentsivõimeliste teenuste kasutamisest; rõhutab, et seetõttu on vaja aktiivset koostööd liikmesriikide vahel, et ületada digitaalse dividendi tõhusale (ümber)jaotamisele riiklikul tasandil eksisteerivad takistused;

15.

rõhutab ringhäälinguorganisatsioonide olulist rolli pluralistlike ja demokraatlike põhimõtete kaitsmisel ning on kindlal arvamusel, et digitaalse dividendi poolt pakutud võimalused võimaldavad avalik-õiguslikel ja eraringhäälinguorganisatsioonidel pakkuda palju rohkem programme, mis täidavad riiklikes õigusaktides sätestatud üldhuvieesmärke, nagu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine;

16.

usub, et digitaalne dividend peaks andma ringhäälinguorganisatsioonidele võimaluse arendada ja laiendada pakutavaid teenuseid, võttes samal ajal arvesse muid võimalikke sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke rakendusi, nagu uute ja avatud lairibatehnoloogiate ja juurdepääsuteenuste kasutamine digitaalse lõhe ületamiseks, kaotades koostalitlusvõime probleemid;

17.

rõhutab võimalikku kasu mastaabisäästu kujul, mida toob spektri kasutamise koordineeritud lähenemisviis ELis, koostalitlusvõimeliste raadiosideteenuste väljatöötamise vajadust ning selle piiratud ressursi ebaotstarbeka kasutamiseni viiva killustatuse vältimise vajadust; on seisukohal, et samal ajal kui tihedam koostöö ja suurem paindlikkus on vajalikud spektri tõhusaks kasutamiseks, peavad komisjon ja liikmesriigid saavutama sobiva tasakaalu paindlikkuse ja ühtlustamise vahel, et saada digitaalsest dividendist maksimaalset kasu;

18.

märgib, et digitaalse dividendi tõhus jagamine on võimalik, ilma et takistataks ühtegi praegu ultrakõrgsagedusala spektri litsentsi omavat turu osapoolt, ning praeguste ringhäälinguteenuste efektiivne jätkumine ja laienemine on võimalik, tagades samal ajal piisava ultrakõrgsagedusala spektri ressursi jagamise uutele mobiilsetele multimeediatehnoloogiatele ja traadita lairiba tehnoloogiatele, et pakkuda liidu kodanikele uusi interaktiivseid teenuseid;

19.

on seisukohal, et sageduste jaotamise enampakkumiste jaoks tuleks liikmesriikidel võtta vastu ühtne lähenemisviis enampakkumiste tingimuste ja meetodite ning loodud ressursside jagamise kohta; kutsub komisjoni üles esitama sellekohased suunised;

20.

rõhutab, et digitaalse dividendi jaotamisel peaks põhiliseks juhtpõhimõtteks olema avaliku huvi teenimine suurima sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku väärtuse tagamise abil parema ning geograafiliselt laiema teenuste ja digitaalse infosisu pakkumise kaudu kodanikele, mitte ainult riigitulude suurendamine, kaitstes samas praeguste audiovisuaalsete meediateenuste kasutajate õigusi ning kajastades kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

21.

rõhutab, et digitaalne dividend pakub Euroopa Liidule unikaalset võimalust arendada maailmas oma juhtrolli mobiilsete multimeediatehnoloogiate valdkonnas ja vähendada samal ajal digitaalset lõhet suurema teabevoo, teadmiste ja teenustega, mis ühendavad kõiki liidu kodanikke ja loovad uusi meedia, kultuuri ja mitmekesisusega seotud võimalusi Euroopa Liidu territooriumi kõigis osades;

22.

rõhutab, et võimalikuks viisiks, kuidas digitaalne dividend võib aidata Lissaboni eesmärke saavutada, on lairibaühenduse teenuste kodanikele ja majanduse osapooltele kättesaadavamaks muutmine kogu ELis, mis aitab ületada digitaalset lõhet, tuues kasu ebasoodsas olukorras, kaugel asuvatele või maapiirkondadele ja tagades ühtlase levi kõigis 27 liikmesriigis;

23.

mõistab hukka liidu kodanike ebavõrdse juurdepääsu digitaalteenustele, eriti ringhäälingule; märgib, et eriti ebasoodsas olukorras on (kiiruse, valiku ja kvaliteedi poolest) maa- ja äärepoolsed piirkonnad; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud asutused teeksid kõik nende võimuses oleva selle tagamiseks, et digitaalringhäälingule üleminek toimuks kiiresti ja õiglaselt kõigi kodanike jaoks;

24.

rõhutab, et digitaalne lõhe ei ole ainult maapiirkondade probleem; rõhutab seda, kui keeruline on mõnede vanemate kõrghoonete varustamine infrastruktuuriga uute võrkude jaoks; rõhutab kasu, mida spekter võib digitaalse lõhe ületamisel pakkuda nii linna- kui ka maapiirkondades;

25.

rõhutab digitaalse dividendi panust eelkõige vähem soodsas, eraldatud piirkonnas, näiteks maapiirkonnas, vähemarenenud piirkonnas ja saartel elavatele kodanikele parendatud koostalitlusvõimeliste sotsiaalsete teenuste pakkumisse, näiteks e-valitsus, e-tervishoid, e-kutseõpe ja e-haridus;

26.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, et võimaldada puuetega ja eakatel kasutajatel ning sotsiaalsete erivajadustega kasutajatel saada maksimaalset kasu digitaalse dividendi pakutavatest eelistest;

27.

kinnitab avaliku julgeoleku teenuste ühiskondlikku väärtust ja vajadust lisada toetus seoses nende teenuste pakkumisega seotud nõuetega spektrit käsitlevasse korda, mis tuleneb ultrakõrgsagedusala ümberjaotamisest analoogteenustelt ülemineku tõttu;

28.

rõhutab, et poliitika, mis käsitleb digitaalse dividendi täielikku ärakasutamist Euroopas, peamiseks prioriteediks on tagada, et tarbijad saavad kasutada väga suurt hulka kvaliteetseid teenuseid, tagades samas nende õiguste täieliku austamise, võttes arvesse vajadust kasutada tõhusalt ära digitaalringhäälingule üleminekuga vabanev spekter;

29.

rõhutab, et digitaalne dividend pakub audiovisuaal- ja meediapoliitika eesmärkidele uusi võimalusi; on seepärast veendunud, et digitaalse dividendi haldamise kohta tehtud otsused peaksid edendama ja kaitsma audiovisuaal- ja meediapoliitikaga seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu väljendusvabadus, meediakanalite paljusus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, samuti vähemuste õiguste tagamine;

30.

julgustab liikmesriike tunnustama litsentsimata kasutajatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning mittetulundussektorile vabadele sagedustele juurdepääsu sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku väärtust ning suurendama seeläbi spektri kasutamise tõhusust, keskendudes praegu kasutamata sageduste (vabade alade) litsentsimata kasutamisele;

31.

nõuab järkjärgulise lähenemise kasutamist selles vallas; on seisukohal, et arvestada tuleb mõjuga väiksematele võrkudele, eriti kohalikele traadita võrkudele, mille suhtes litsentseerimisnõuded praegu ei kehti, ja et edendada tuleks eelkõige maapiirkondades üldist juurdepääsu lairibaühendusele;

32.

kutsub liikmesriike üles toetama tõhustatud koostöömeetmeid spektri haldamise asutustega, et võtta innovatsiooni soodustamisel arvesse neid alasid, kus litsentsimata vaba ala spektri eraldamine võimaldaks võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja teenuseid;

33.

julgustab liikmesriike vaba ala eraldamise kontekstis võtma arvesse mittetulundussektori ja haridusteenuste pakkujate ning kohalike kogukondade, keda ajendab avalike teenuste osutamise ülesanne, spektrile litsentsimata vaba juurdepääsu vajadust;

34.

rõhutab, et ühe keskse elemendina litsentsimata kasutajatele juurdepääsu pakkumisel digitaalsele dividendile on vaja võtta arvesse nende sotsiaalsete rühmade, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, eriti puuetega ja eakate kasutajate ning sotsiaalsete erivajadustega kasutajate vajadusi;

35.

tunnistab uute tehnoloogiate kasu, näiteks traadita Internet ja Bluetooth, mis on esile kerkinud litsentsimata 2,4 GHz sagedusalal; tunnistab, et konkreetsed sagedused sobivad kõige paremini konkreetsetele teenustele; usub, et väikeses koguses litsentsimata spektri eraldamine teistel madalsagedusaladel võib innovatsiooni uute teenuste valdkonnas veelgi soodustada;

36.

rõhutab seetõttu, et sageduste määramine peaks toimuma läbipaistval viisil, võttes arvesse kõiki uue spektriosa potentsiaalseid kasutajaid ja nende kasu ühiskonnale;

37.

julgustab liikmesriike üksikasjalikult hindama järgnevatel aastatel analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektri sotsiaalset ja majanduslikku väärtust;

38.

tunnistab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) Genf 2006 kokkuleppe (piirkondlik raadiosidekonverents 2006) ning riiklike sagedusplaanide ja ülemaailmse raadiosidekonverentsi 2007 (WRC-07) otsuste olulisust ultrakõrgsagedusala ümberkorraldamisel;

39.

palub liikmesriikidel 2009. aasta lõpuks töötada ühtse metoodika alusel välja riiklikud digitaalse dividendi strateegiad; nõuab tungivalt, et komisjon abistaks liikmesriike nende riiklike digitaalse dividendi strateegiate väljatöötamisel ja edendaks häid tavasid ELi tasandil;

40.

rõhutab, et mõnede liikmesriikide peatne üleminek ja erinevused riiklikes üleminekukavades nõuavad ühenduse tasandil tegutsemist, millega ei saa oodata reformiga seotud direktiivide jõustumiseni;

41.

tunnistab liikmesriikide õigust määrata digitaalse dividendi kasutamist, kuid kinnitab samuti, et liikmesriikidevaheliste ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimise kõige tõhusamaks viisiks on ühenduse tasandil kooskõlastatud lähenemisviis, mis tõstab dividendi väärtust oluliselt;

42.

kordab, et liidu kodanike huvides tuleks digitaalset dividendi võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult hallata, et vältida häireid kõrgekvaliteediliste digitaalsete teleprogrammide edastamisel üha suuremale arvule kodanikele ning austada tarbijaõigusi ja -huve ning tarbijate investeeringuid seadmetesse;

43.

rõhutab, et liikmesriigid võiksid kaaluda tehnoloogia seisukohalt neutraalseid enampakkumisi digitaalse dividendi tõttu vabanenud sageduste jagamisel ja nende sageduste kaubeldavaks muutmist; on samas seisukohal, et see protseduur peab olema täielikult kooskõlas ITU raadioside-eeskirjadega, riigi sagedusplaani ja riiklike poliitiliste eesmärkidega, et vältida kahjulikke ja häirivaid mõjutusi osutatud teenuste vahel; hoiatab spektri killustumise eest, mis viib piiratud ressursside alakasutamiseni; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevane koordineeritud spektrikava ei tekita uusi takistusi edasisele innovatsioonile;

44.

toetab ühist ja tasakaalustatud lähenemisviisi digitaalse dividendi kasutamisele, mis võimaldab ringhäälinguorganisatsioonidel jätkuvalt oma teenuseid pakkuda ja neid laiendada ning elektroonilise side operaatoritel kasutada seda ressurssi uute teenuste pakkumiseks, millel on muud olulised sotsiaalsed ja majanduslikud rakendused, kuid rõhutab, et digitaalset dividendi tuleks igal juhul jaotada tehnoloogianeutraalsel viisil;

45.

rõhutab, et spektripoliitika peab olema dünaamiline ning see peab ringhäälinguorganisatsioonidel ja sideoperaatoritel võimaldama kasutada uusi tehnoloogiaid ja arendada uusi teenuseid, mis võimaldavad neil jätkata võtmerolli mängimist kultuuri- ja meediapoliitika eesmärkide saavutamisel ning samal ajal pakkuda uusi kvaliteetseid sideteenuseid;

46.

rõhutab ühenduse tasandil sidusama ja integreerituma spektri planeerimise võimalikku kasu mastaabisäästu, innovatsiooni, koostalitlusvõime ja võimalike üleeuroopaliste teenuste pakkumise kujul; julgustab liikmesriike tegema omavahel ning komisjoniga koostööd digitaalse dividendi ühiste spektrivahemike määramiseks erinevate rakenduste kogumite tarbeks, mida saaks ühtlustada tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet järgides;

47.

on veendunud, et kogumite loomine ultrakõrgsagedusalal peab põhinema altpoolt tuleval lähenemisviisil vastavalt riiklike turgude eripäradele, tagades samal ajal, et ühenduse tasandil ühtlustamine toimub siis, kui seeläbi luuakse selge lisandväärtus;

48.

toetab spektri tõhusama kasutamise saavutamise ning uuenduslike ja edukate riiklike, piiriüleste ja üleeuroopaliste teenuste esilekerkimise hõlbustamise eesmärgil kooskõlastatud lähenemisviisi ühenduse tasandil, mis põhineb spektri ultrakõrgsagedusala erinevatel kogumitel ühe- ja kahesuunaliste teenuste jaoks, võttes arvesse võimalikke kahjulikke häireid, mis tulenevad eri tüüpi võrkude samas sagedusvahemikus kooseksisteerimisest, ITU Genf RRC 2006 ja WRC 2007 tulemusi ning olemasolevaid lubasid;

49.

on seisukohal, et see osa ühenduse tasandil ühtlustatud spektrist, mis on eraldatud hädaabiteenustele, peaks suutma pakkuda juurdepääsu tulevastele lairibatehnoloogiatele selle teabe saamiseks ja edastamiseks, mida on vaja inimeste elu kaitsmiseks tõhusama reageerimise abil hädaabiteenuste poolt;

50.

nõuab tungivalt, et komisjon teostaks koostöös liikmesriikidega asjakohased tehnilised, sotsiaal-majanduslikud ja tasuvusuuringud, et määrata kindlaks selliste sagedusvahemike suurus ja omadused, mida saaks ühenduse tasandil koordineerida või ühtlustada; tuletab meelde, et sellised uuringud peaksid võtma arvesse, et dividend ei ole staatiline, vaid et tehnoloogia areng on pidev protsess ja uute tehnoloogiate rakendamine peaks võimaldama kasutada ultrakõrgsagedusala uut liiki uuenduslike sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike teenuste jaoks, mis ei ole ringhäälingu- ega lairiba raadioside teenused; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid osaleksid neis uuringutes, et määratleda Euroopa tasandil ühtlustatavad ühtsed sagedusvahemikud selgelt määratletud ja koostalitlusvõimeliste üleeuroopaliste teenuste jaoks ning nende sagedusvahemike eraldamiseks;

51.

nõuab tungivalt, et komisjon püüaks teha koostööd liikmesriikide naaberriikidega, et need võtaksid vastu sarnased sagedusplaanid või kooskõlastaksid oma sageduste eraldamise ELiga, et vältida häireid telekommunikatsioonirakenduste töös;

52.

palub komisjonil viia läbi uuringu konfliktide kohta avatud lähtekoodiga tarkvara ja sertifitseerimisasutuste vahel tarkvaraga seotud raadiote suhtes;

53.

palub komisjonil esitada ettepaneku meetmete kohta õigusliku vastutuse vähendamiseks traadita võrgu pakkumise kontekstis;

54.

palub komisjonil niipea, kui eelnimetatud uuringud on teostatud ja raadiospektripoliitika töörühma ning Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsiga on konsulteeritud, ning võttes nõuetekohaselt arvesse riiklikke eripärasid, esitada ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule digitaalse dividendi kasutamise ühenduse tasandil parema kooskõlastamise meetmete kohta vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud sagedusplaanidele;

55.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.