Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008AP0449

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused ***I Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008 . aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (KOM(2007)0697 – C6-0427/2007 – 2007/0247(COD))
P6_TC1-COD(2007)0247 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24.septembril 2008 . aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv2008/…/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta
LISA

ELT C 8E, 14.1.2010, p. 291–337 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/291


Kolmapäev, 24. september 2008
Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused ***I

P6_TA(2008)0449

Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (KOM(2007)0697 – C6-0427/2007 – 2007/0247(COD))

2010/C 8 E/45

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0697);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0427/2007);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0321/2008),

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Kolmapäev, 24. september 2008
P6_TC1-COD(2007)0247

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24.septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/…/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu (3) artiklis 251 ettenähtud korras

ning arvestades järgmist:

(1)

Olemasoleva elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleeriva raamistiku koosseisu kuuluva viie direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (4) (raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (5) (juurdepääsu käsitlev direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (6) (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (7) (universaalteenuse direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (8) (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (koos osutatud kui „raamdirektiiv ja eridirektiivid”)) toimimise peab komisjon korrapäraselt läbi vaatama, et teha eelkõige kindlaks vajadus tehnoloogia ja turgude arenguga seotud muudatuste järele.

(2)

Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)  (9) vaadati 2007. aastal läbi eesmärgiga tagada Euroopa Liidu infotehnoloogiale ning meediatööstusele ja -teenustele optimaalsed konkurentsitingimused ning õiguskindlus, samuti kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. Selles kontekstis on elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õiglane ja tasakaalustatud reguleeriv raamistik ELi audiovisuaalsektori peamine tugisammas.

(3)

Seoses sellega esitas komisjon oma esialgsed järeldused 29. juuni 2006. aasta teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist. Nende esialgsete järelduste põhjal viidi läbi avalik arutelu, mille käigus tehti kindlaks, et olulisim küsimus lahendamiseks on elektroonilise side siseturu jätkuv puudumine. Leiti, et eelkõige reguleerimise killustatus ja riikide reguleerivate asutuste nõrgalt kooskõlastatud tegevusest tulenev reguleerimise järjepidevusetus ohustab mitte üksnes sektori konkurentsivõimet, vaid ka olulist kasu, mida tarbijad saaksid piiriülesest konkurentsist.

(4)

Seepärast tuleks elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleerivat ELi raamistikku reformida, et viia lõpule elektroonilise side siseturu väljakujundamine, tugevdades ühenduse mehhanismi, millega reguleeritakse võtmeturgudel olulise turujõuga ettevõtjate tegevust. ▐ Reformi raames kehtestatakse ka tõhus ja kooskõlastatud spektri haldamise strateegia, et luua ühine Euroopa teaberuum, ning tugevdatakse puuetega kasutajatele suunatud sätteid, et kujundada välja kõiki hõlmav infoühiskond.

(5)

ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleeriva raamistiku peamine eesmärk on luua jätkusuutlik pakkumisel ja nõudlusel põhinev elektroonilise side „ökosüsteem”, kus pakkumine tugineb tõhusale ja konkurentsivõimelisele infrastruktuurile ja teenuseturule ning nõudlus infoühiskonna saavutustele.

(6)

ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleeriva raamistiku teine eesmärk on vähendada elektroonilise side turgudel konkurentsi arenedes järk-järgult eelneva reguleerimise sektoriomaseid eeskirju ning lõpuks reguleerida elektroonilist sidet vaid konkurentsiõigusega. Kuna elektroonilise side turud on viimastel aastatel näidanud tugevat konkurentsidünaamikat, on ülimalt oluline, et regulatiivseid eelkohustusi kehtestataks vaid juhul, kui puudub tulemuslik ja jätkusuutlik konkurents. Eelnev reguleerimine tuleks jätkamise vajaduse seisukohast läbi vaadata hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

(7)

Proportsionaalse ja erinevatele konkurentsitingimustele kohandatud lähenemise tagamiseks peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik määratleda turud piirkondlikul alusel ja lõpetada reguleerivad kohustused turgudel või geograafilistes piirkondades, kus on olemas tõhus infrastruktuurialane konkurents. Seda tuleks kohaldada isegi juhul kui geograafilised piirkonnad ei ole eraldi turgudena määratletud.

(8)

Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleks luua piisav raamistik, mis stimuleerib investeeringuid kiiretesse võrkudesse, mis toetavad infomahukate Interneti-teenuste innovatsiooni ja kindlustavad ELi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellistel võrkudel on äärmiselt suur potentsiaal tuua kasu tarbijatele ja ettevõtetele kogu ELis. Seetõttu on eluliselt oluline edendada jätkusuutlikke investeeringuid selliste võrkude arengusse, kaitstes samas konkurentsi ja suurendades tarbijate valikuid regulatiivse tegevuse prognoositavuse ja järjepidevuse kaudu.

(9)

Komisjon tunnistas 20. märtsi 2006. aasta teatises „Lairibaühenduse lõhe ületamine”  (10) , et kiiretele lairibateenustele juurdepääsu osas on Euroopas Liidus territoriaalne lõhe. Lairibaühenduse üldisele suurenemisele vaatamata on juurdepääs mitmetes piirkondades piiratud kõrgete kulude tõttu, mille põhjuseks on väike rahvastikutihedus ja kaugel paiknemine. Kaubanduslikud stiimulid lairibaühenduse kõnealustesse piirkondadesse paigaldamisse investeerimiseks osutuvad sageli ebapiisavaks. Tehnoloogiline innovatsioon siiski vähendab paigaldamiskulusid. Selleks et tagada investeeringute tegemine uutesse tehnoloogiatesse vähearenenud piirkondades, peaksid elektroonilise side eeskirjad olema kooskõlas teiste poliitikatega, näiteks riigiabi poliitika, struktuurifondide või laiemate tööstuspoliitika eesmärkidega.

(10)

Teadus- ja arendustegevusse investeerimine on äärmiselt oluline järgmise põlvkonna kiudoptiliste võrkude arendamiseks ning paindliku ja tõhusa raadiojuurdepääsu saavutamiseks, soodustades sellega tugevamat konkurentsi ja uuenduslikke rakendusi ja teenuseid, millest saavad kasu tarbijad. Väljakutse seisneb järgmise põlvkonna asukohast sõltumatute ja koondvõrkude ning teenuste infrastruktuuride rajamises elektroonilise side, infotehnoloogia ja meedia jaoks.

(11)

Riiklik poliitika peaks aitama kaasa elektroonilise side turgude tõhusa toimimise täiendamisele, tegeldes nii pakkumise kui ka nõudlusega, et ergutada positiivset mõjuringi, kus parema infosisu ja teenuste väljatöötamine sõltub infrastruktuuri kasutuselevõtust ja vastupidi. Riiklik sekkumine peaks olema proportsionaalne ja ei tohiks moonutada konkurentsi ega takistada erainvesteeringuid ning peaks suurendama stiimuleid investeerimiseks ja vähendama sisenemistõkkeid. Selles osas võivad riigiasutused toetada tulevikku suunatud suure võimsusega infrastruktuuri väljaarendamist. Riiklikku toetust peaks andma avatud, läbipaistvate ja konkurentsi arvestavate menetluste kaudu, ei tohiks eelistada eelnevalt ühtegi olemasolevat tehnoloogiat ning peaks tagama infrastruktuurile juurdepääsu mittediskrimineerival viisil.

(12)

ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleeriv raamistik peaks samuti edendama tarbijakaitset elektroonilise side sektoris, tagades täpse ja kõikehõlmava teabe, kasutades selleks kõiki võimalikke vahendeid, võimaldades tasude ja lõivude läbipaistvuse ning võimaldades teenuste osutamise kõrged standardid. See peaks lisaks täielikult tunnustama avalikes aruteludes tarbijaühingute rolli ja tagama pädevatele asutustele vajalikud volitused võimalike rikkumiste tõkestamiseks ja tegutsemiseks vajaliku tõhususega kõikide pettusekatsete kõrvaldamisel.

(13)

Komisjon peaks käesoleva direktiivi kohaseid meetmeid tõhusa konsulteerimise kaudu vastu võttes võtma läbipaistvuse ja proportsionaalsuse tagamiseks arvesse liikmesriikide reguleerivate asutuste ja sektori sidusrühmade seisukohti. Komisjon peaks välja andma üksikasjalikud konsulteerimist käsitlevad dokumendid, milles selgitatakse kaalutavaid erinevaid tegevussuundi, ja sidusrühmadele tuleks vastamiseks anda mõistlik ajavahemik. Pärast konsulteerimist ja vastuste läbivaatamist peaks komisjon esitama langetatud otsuse põhjendused avalduses, mis sisaldab kirjeldust, kuidas vastajate seisukohti arvesse võeti.

(14)

Et võimaldada riikide reguleerivatel asutustel saavutada raamdirektiivis ja eridirektiivides sätestatud eesmärke, eelkõige täieliku koostalitlusvõime osas, tuleks raamdirektiivi kohaldamisala laiendada raadioseadmetele ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmetele, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (11), ning digitelevisiooni tarbijaseadmetele.

(15)

Ilma et see piiraks direktiivi 1999/5/EÜ kohaldamist, on vaja selgitada lõppseadmete aspektide kohaldamist seoses puuetega lõppkasutajate juurdepääsuga, et tagada lõppseadmete ning elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste koostalitlusvõime.

(16)

Mõningaid mõisteid tuleks täpsustada või muuta, et võtta arvesse turu ja tehnoloogia arengut ning kõrvaldada reguleeriva raamistiku rakendamisel ilmnenud mitmeti mõistetavused.

(17)

Riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni tegevus ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleerivas raamistikus aitab kaasa laiemate poliitiliste eesmärkide saavutamisele kultuuri, tööhõive, keskkonna, sotsiaalse ühtekuuluvuse, regionaalarengu ning asulaplaneerimise valdkonnas.

(18)

Elektroonilise side siseriiklikud turud on ELis jätkuvalt erinevad. Seetõttu on ülimalt oluline, et riikide reguleerivatel asutustel ja Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogul (BERT) oleks volitused ja teadmised, mis on vajalikud konkurentsivõimelise ELi „ökosüsteemi” loomiseks elektroonilise side turgude ja teenuste valdkonnas, arvestades samas riikide ja piirkondade erinevusi ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(19)

Tuleks tugevdada riikide reguleerivate asutuste sõltumatust, et tagada reguleeriva raamistiku tõhusam kohaldamine ning suurendada nende volitusi ja otsuste prognoositavust. Selleks tuleb riigi õiguses selgesõnaliselt tagada, et riigi reguleeriv asutus on oma ülesannete täitmisel kaitstud välise sekkumise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada tema poolt menetletavate küsimuste sõltumatut hindamist. Kõnealuse välismõju tõttu ei sobi riigi seadusandlikud organid tegutsema riigi reguleeriva asutusena reguleeriva raamistiku kontekstis. Selleks tuleks eelnevalt kehtestada eeskirjad riigi reguleeriva asutuse juhi ametist vabastamise põhjuste kohta, et kõrvaldada kõik põhjendatud kahtlused kõnealuse asutuse erapooletuse ning välistest teguritest sõltumatuse suhtes. On oluline, et riikide reguleerivatel asutustel oleks oma eelarve, mis võimaldaks neil eelkõige tööle võtta piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks see igal aastal avaldada.

(20)

Apellatsiooniorganid on riikide reguleerivate asutuste otsuste peatamiseks kohaldanud väga erinevaid ajutisi meetmeid. Et käsitlusviisi paremini ühtlustada, tuleks kohaldada ühist standardit vastavalt ühenduse kohtupraktikale. Arvestades, et kaebused on reguleeriva raamistiku üldise toimimise seisukohalt olulised, tuleks kõikides liikmesriikides luua süsteem kaebusi ning reguleerivate asutuste tehtud otsuste peatamist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks komisjonile.

(21)

Et riikide reguleerivad asutused saaksid oma reguleerimisülesandeid tõhusalt täita, peaksid nende kogutavad andmed sisaldama raamatupidamisandmeid jaeturgude kohta, mis on seotud selliste hulgimüügiturgudega, kus mõni ettevõtja omab olulist turujõudu ning mida seetõttu reguleerib riigi reguleeriv asutus, ning ka andmeid, mis võimaldaksid riigi reguleerival asutusel hinnata kavandatavate võrgutopoloogia täienduste ja muudatuste mõju konkurentsi arengule ning hulgimüügitoodetele, mida pakutakse teistele isikutele.

(22)

Enne raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud ühenduse konsultatsiooni tuleks läbi viia riigisisene konsultatsioon vastavalt selle direktiivi artiklile 6, et huvitatud isikute seisukohad kajastuksid ühenduse konsultatsioonis. See väldiks ka vajadust teise ühenduse konsultatsiooni järele juhul, kui kavandatavat meedet riigisisese konsultatsiooni tulemusena muudetakse.

(23)

Riikide reguleerivate asutuste kaalutlusõigus tuleks viia kooskõlla järjepideva reguleerimistava arengu ning reguleeriva raamistiku järjepideva kohaldamisega, et siseturu arengule ja lõplikule väljakujundamisele tõhusalt kaasa aidata. Riikide reguleerivad asutused peaksid seetõttu toetama siseturuga seotud meetmeid, mida võtavad komisjon ja BERT , kes peaks reguleeriva raamistiku kohaselt olema riikide reguleerivate asutuste ainus koostööfoorum nende ülesannete täitmisel.

(24)

Ühenduse mehhanism, mis võimaldab komisjonil nõuda, et riikide reguleerivad asutused loobuksid kavandatavatest turu määratlemise ja olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamisega seotud meetmetest, on olulisel määral aidanud saavutada järjekindlat lähenemisviisi selliste olukordade ja ettevõtjate kindlaksmääramisel, kus ja kelle puhul võib kohaldada eelnevat reguleerimist. Paraku ei ole samaväärset mehhanismi kohaldatavate meetmete jaoks. Turu jälgimise ja eriti raamdirektiivi artikli 7 kohase menetlusega saadud kogemused on komisjonile näidanud, et kui riikide reguleerivad asutused kohaldavad parandusmeetmeid erinevalt, isegi kui turutingimused on sarnased, õõnestab see elektroonilise side siseturgu, ei taga eri liikmesriikides asuvatele ettevõtjatele võrdset mänguruumi ning takistab tarbijatel kasu saamist piiriülesest konkurentsist ja teenustest. Komisjonile tuleks anda õigus nõuda riigi reguleerivalt asutuselt, et ta loobuks meetmete eelnõudest seoses riikide reguleerivate asutuste valitud parandusmeetmetega. Et tagada ühenduses reguleeriva raamistiku järjekindel kohaldamine, peaks komisjon enne otsustamist BERTiga nõu pidama.

(25)

On oluline, et reguleeriv raamistik rakendataks ellu õigeaegselt. Kui komisjon on vastu võtnud otsuse, millega riigi reguleerivalt asutuselt nõutakse kavandatavast meetmest loobumist, peaksid riikide reguleerivad asutused esitama komisjonile meetme muudetud versiooni. Tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul peab komisjonile teatama raamdirektiivi artikli 7 kohasest muudetud meetmest, et turuosalistele oleks teada turu läbivaatamise kestus ja suureneks õiguskindlus.

(26)

Et vältida reguleerimisvaakumi teket kiiresti muutuvas sektoris, peaks juhul, kui ka uuesti teatatud meetme eelnõu põhjustaks siseturul tõkkeid või oleks ühenduse õigusega kokkusobimatu, olema komisjonil võimalik pärast BERTiga nõupidamist nõuda asjaomaselt riigi reguleerivalt asutuselt konkreetse parandusmeetme rakendamist konkreetse tähtaja jooksul.

(27)

Ühenduse konsultatsioonimehhanismi lühikesi tähtaegu silmas pidades tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu rakendusmeetmeid komisjoni ja riikide reguleerivate asutuste vahelise teabevahetuse korra lihtsustamiseks teatavatel juhtudel, mis on seotud stabiilsete turgudega või hõlmavad üksnes eelnevalt teatatud meetmete väheolulisi muudatusi, või anda õigus vabastada teatamiskohustusest, et teatavate juhtumite puhul menetlusi kiirendada.

(28)

Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärkidele peaks reguleeriv raamistik tagama kõikide kasutajate, sealhulgas puuetega lõppkasutajate, vanurite ning sotsiaalsete erivajadustega isikute hõlpsa juurdepääsu soodsa hinnaga kõrgekvaliteedilistele teenustele. Amsterdami lõppaktile lisatud 22. deklaratsioonis on sätestatud, et ühenduse institutsioonid võtavad asutamislepingu artikli 95 kohaseid meetmeid kavandades arvesse puuetega inimeste vajadusi.

(29)

Raadiosagedusi tuleb käsitada napi avaliku varana, millel on oluline avalik ja turuväärtus. Üldistes huvides on hallata spektrit majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonna seisukohalt nii tõhusalt ja tulemuslikult kui võimalik , võttes arvesse kultuurilise mitmekesisuse ja meediakanalite paljususega seotud eesmärke, ning järk-järgult kaotada tõkked, mis ei võimalda tõhusat kasutamist.

(30)

Ehkki spektri haldamine jääb endiselt liikmesriikide pädevusse, on üksnes ühenduse tasandil kooskõlastamise ja vajadusel ka ühtlustamisega võimalik spektri kasutajatele tagada kõik siseturu hüved ning ELi huvide tõhus kaitsmine ülemaailmselt.

(31)

Käesoleva direktiivi spektri haldamisega seonduvad sätted peaksid olema kooskõlas raadiospektri haldamisega tegelevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, nagu Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) ja Euroopa postiside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (CEPT), tööga, et tagada spektri tõhus haldamine ja kasutamise ühtlustamine kogu ühenduses ja ülemaailmselt.

(32)

Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8a sätestatud eesmärkide täitmisele kaasa aitamise eesmärgil tuleks 2010. aastal korraldada spektri teemal tippkohtumine, mille läbiviijateks oleks liikmesriigid, ja sealhulgas Euroopa Parlament, komisjon ja kõik sidusrühmad. Tippkohtumine peaks aitama kaasa eelkõige ELi spektripoliitika suurema ühtsuse saavutamisele, suuniste pakkumisele seoses üleminekuga analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile, ning spektri vabastamisele uute elektrooniliste sideteenuste jaoks pärast digitaalringhäälingule üleminekut .

(33)

Analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekul vabaneb ELis tänu digitaaltehnoloogia paremale edastusvõimele suurel hulgal spektriruumi. Seda spektriosa nimetatakse digitaalseks dividendiks. Liikmesriigid peaksid vabastama oma digitaalse dividendi võimalikult kiiresti, et kodanikud saaksid kasu uutest, innovatiivsetest ja konkureerivatest teenustest. Sel eesmärgil tuleks kaotada riiklikul tasandil digitaalse dividendi tõhusat jaotamist või ümberjaotamist takistavad tõkked ja digitaalse dividendi jaotamisele ühenduses tuleks kohaldada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi.

(34)

Raadiosagedusi tuleks hallata kahjulikke ja häirivaid mõjutusi vältival viisil. Seepärast tuleks nõuetekohaselt määratleda kahjulike ja häirivate mõjutuste mõiste, osutades olemasolevatele rahvusvaheliselt kokku lepitud sagedusplaanidele, et vähendada nende mõjutuste vältimiseks vajalikku regulatiivset sekkumist vajaliku miinimumini.

(35)

Olemasolev spektri haldamise ja jaotamise süsteem põhineb üldjuhul haldusotsustel, mis ei ole piisavalt paindlikud tehnoloogia ja majanduse arengu, eelkõige traadita tehnoloogia kiire arengu ning sagedusalade nõudluse kasvu arvessevõtmiseks. Riikide poliitika tarbetu killustatus põhjustab kulude kasvu ja spektrikasutajate turuvõimaluste kaotust ning pärsib innovatsiooni, kahjustades siseturgu, tarbijaid ja kogu majandust. Lisaks võivad raadiosagedustele juurdepääsu ja nende kasutamise tingimused erineda olenevalt ettevõtja liigist, kuigi ettevõtjate pakutavad elektroonilised teenused kattuvad üha enam, ning see põhjustab õiguste omanike vahelisi pingeid, spektrile juurdepääsu kulude erinevust ja võib moonutada siseturu toimimist.

(36)

Riigipiiridel on raadiospektri optimaalse kasutuse kindlaksmääramisel üha väiksem tähtsus. Spektriõigustele juurdepääsu killustatud haldamine piirab investeeringuid ja innovatsiooni ning ei võimalda ettevõtjatel ja seadmetootjatel saavutada mastaabisäästu, takistades nii elektroonilise side siseturu ja raadiospektrit kasutavate teenuste arengut.

(37)

Spektri haldamise ja spektrile juurdepääsu paindlikkust tuleks suurendada tehnoloogia ja teenuste suhtes neutraalsete lubade abil, et võimaldada spektri kasutajatel valida riikide sageduste jaotamise tabelites ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjades määratletud elektrooniliste sideteenuste jaoks kasutatavate konkreetsete sagedusalade jaoks parim tehnoloogia ja parimad teenused (edaspidi „tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtted”). Tehnoloogia ja teenuste administratiivne kindlaksmääramine peaks leidma kohaldamist, kui kaalul on üldist huvi pakkuvad eesmärgid .

(38)

▐ Tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte piirangud peaksid olema asjakohased ja põhjendatud vajadusega vältida kahjulikke ja häirivaid mõjutusi, näiteks spektrimaskide ja võimsuse taseme kehtestamise teel, või vajadusega kaitsta rahva tervist, piirates elanike kokkupuudet elektromagnetväljadega, või raadiospektri jagamise vajadusega, eelkõige juhtudel, kus selle kasutamiseks on vaja üksnes üldlube, või täita ühenduse õigusega kooskõlas olevat üldist huvi pakkuvat eesmärki .

(39)

Spektri kasutajad peaksid saama ka vabalt valida teenuseid, mida nad soovivad spektri kaudu osutada, juhul kui varem omandatud õigusi käsitlevatest üleminekumeetmetest ning riiklike sageduste eraldamise kavade sätetest ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjadest ei tulene teisiti. Kõnealusest teenuseneutraalsuse põhimõttest peaks saama teha vajalikke ▐ erandeid, et võtta arvesse riigi avaliku poliitika kaalutlusi või millega nõutakse konkreetse teenuse osutamist, et saavutada selgelt määratletud ja üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu näiteks inimelude kaitse, vajadus toetada sotsiaalset, piirkondlikku ja territoriaalset ühtekuuluvust raadiosageduste tõhusat kasutamist ja spektri tõhusat haldamist. Sellisteks eesmärkideks peaks muu hulgas olema riikliku audiovisuaal- ja meediapoliitika, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe edendamine, nagu need kooskõlas ühenduse õigusega on sätestatud riikide õigusaktides. Välja arvatud juhul, kui see on vajalik inimelude kaitseks või nimetatud eesmärkide täitmise saavutamiseks , ei tohiks erandiga anda teatavate teenuste kasutamise ainuõigust, vaid üksnes eelisõiguse, nii et samas sagedusalas saaks võimaluste piires kasutada teisi teenuseid ja tehnoloogiaid. Et loa omanik saaks raadiosageduste kaudu osutatavate teenuste sisu edastamiseks vabalt valida kõige tõhusamad vahendid, ei tohiks raadiosageduste kasutusloa kaudu sisu reguleerida.

(40)

Liikmesriigi pädevusse kuulub erandite ulatuse ja laadi kindlaksmääramine, arvestades kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse , riigi audiovisuaal- ja meediapoliitika ning meediakanalite paljususe edendamist vastavalt oma riigi seadustele.

(41)

Kuna spektri eraldamine konkreetsetele tehnoloogiatele või teenustele on erand tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetest ning vähendab vabadust valida osutatav teenus või kasutatav tehnoloogia, siis peab iga selline eraldamine olema läbipaistev ning sellele peab eelnema avalik arutelu.

(42)

Paindlikkuse ja tõhususe huvides peaksid riikide reguleerivad asutused võimaluse korral lubama ühtlustatud viisil kindlaks määratud sagedusalades spektrikasutajatel oma kasutusõigusi vabalt kolmandatele isikutele üle anda või rentida, mis võimaldaks spektri turuväärtuse kujunemist. Kuna riikide reguleerivate asutuste pädevuses on tagada spektri tõhus kasutamine, peaksid nad võtma meetmeid tagamaks, et kauplemine ei tooks kaasa konkurentsimoonutusi, mille tagajärjel spekter jääb kasutamata.

(43)

Siseturu huvides võib olla vajalik kooskõlastada ühenduse tasandil ka kaubeldavad sagedusalad, kaubeldavuse või kaubeldavate õiguste üleandmise tingimused konkreetsetes sagedusalades, kaubeldavate õiguste miinimumvorm, spektrikaubanduseks vajaliku teabe tsentraliseeritud valdamise, ligipääsetavuse ja usaldusväärsuse tagamise nõuded ning nõuded seoses konkurentsi kaitsmise ja liigse spektrivaru soetamise tõkestamisega. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused ühtlustamismeetmete vastuvõtmiseks. Selliste rakendusmeetmete puhul tuleks vajalikul määral arvesse võtta seda, kas individuaalsed kasutamisõigused on antud ärilisel või mitteärilisel alusel.

(44)

Tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse ning olemasolevate spektrikasutusõigustega kauplemise rakendamiseks võib olla vaja üleminekumeetmeid, sealhulgas ausa konkurentsi tagamise meetmeid, kuna uus süsteem võib anda mõningatele spektrikasutajatele võimaluse konkureerida teiste spektrikasutajatega, kes on spektriõigused omandanud koormavamatel tingimustel. Seevastu juhul, kui õigused on antud erandina üldreeglitest või muude kui objektiivsete, läbipaistvate, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alustel, et saavutada üldist huvi pakkuvaid eesmärke, ei tohiks selliste õiguste omanike olukorda parandada uute konkurentide arvelt, kui see ei ole tingimata vajalik kõnealuste üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks. Sagedusalad, mis ei ole üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks enam vajalikud, tuleks tagasi võtta ja jaotada uuesti vastavalt loadirektiivile.

(45)

Siseturu toimimise edendamiseks ja piiriüleste teenuste arendamise toetamiseks peaks komisjonil olema võimalik konsulteerida numeratsiooni osas BERTiga. Et liikmesriikide kodanikud, sealhulgas reisijad ja puuetega isikud, saaksid juurdepääsu teatavatele teenustele ühtede ja samade kergesti äratuntavate numbrite kasutamisega ja sarnase hinnaga kõigis liikmesriikides, peaks komisjoni õigus kinnitada tehnilisi meetmeid hõlmama vajaduse korral ka rakendatava tariifipõhimõtte või mehhanismi kinnitamist ning ELi ühtse spetsiaalse (front-up call) telefoninumbri kehtestamist, mis tagab juurdepääsu kõnealustele teenustele .

(46)

Load, mis antakse elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ning mis võimaldavad neil saada juurdepääsu avalikule või eraomandile, on hädavajalikud elektrooniliste sidevõrkude või uute võrguosade rajamiseks. Seepärast võib trasside rajamise õiguse saamise tarbetu keerukus või viivitamine märkimisväärselt takistada konkurentsi arengut. Seetõttu tuleks luba omavatel ettevõtetel lihtsustada trasside rajamise õiguse saamist. Riikide reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik trasside rajamise õiguse saamist koordineerida, tehes vajaliku teabe kättesaadavaks oma veebilehtedel.

(47)

On vaja tugevdada liikmesriikide volitusi trasside rajamise õiguste omanike suhtes, et tagada turuletuleku või uue võrgu rajamise õiglus, tõhusus ja keskkonnasõbralikkus ning sõltumatus olulise turujõuga ettevõtja võimalikust kohustusest anda juurdepääs oma elektroonilisele sidevõrgule. Riikide reguleerivatel asutustel peaks konkreetsetel juhtudel olema võimalik kohustada ühiselt kasutama võrguelemente ja nendega seotud vahendeid, näiteks kaablikanalisatsiooni, maste, antenne ja hoonetesse pääsu ning ehitustöid paremini kooskõlastama. Vahendite parem ühine kasutamine võib oluliselt parandada konkurentsi ja vähendada ettevõtjate üldist elektroonilise side infrastruktuuri rajamise finants- ja keskkonnakulu eriti uute kiudoptiliste juurdepääsuvõrkude osas. Riikide reguleerivatel asutustel peaks eelkõige olema võimalik kohustada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid esitama võrdlevat pakkumist oma kaablikanalisatsioonile juurdepääsu tagamiseks õiglasel ja mittediskrimineerival viisil.

(48)

Usaldusväärne ja turvaline andmeedastus elektrooniliste sidevõrkude kaudu on kogu majanduses ja ühiskonnas üha kesksemal kohal. ELi kodanikele olulisi teenuseid, sealhulgas e-valitsuse teenuseid vahendava füüsilise infrastruktuuri toimimist ja ligipääsetavust võivad mõjutada süsteemi keerukus, tehniline rike või inimlik eksimus, õnnetused või rünnakud. Seepärast peaksid riikide reguleerivad asutused tagama üldkasutatavate sidevõrkude tervikluse ja turvalisuse. Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)  (12) peaks toetama elektroonilise side turvalisuse suurendamist, pakkudes muu hulgas oskusteavet ja nõu ning edendades parimate tavade vahetamist. Nii ENISAl kui ka riikide reguleerivatel asutustel peaksid olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas õigus saada piisavat teavet, et hinnata võrkude või teenuste turvalisust, ning saada täielikke ja usaldusväärseid andmeid tegelike turvalisusega seotud vahejuhtumite kohta, mis on oluliselt mõjutanud võrkude või teenusepakkujate tööd. Kuna nõuetekohase turvalisuse saavutamine ei ole ühekordne meede, vaid pidev rakendamise, ülevaatamise ja täiendamise protsess, tuleks nõuda, et elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujad võtaksid meetmeid nende tervikluse ja turvalisuse tagamiseks vastavalt riskihinnangutele, pidades silmas tehnilist arengut.

(49)

Juhul, kui on vaja kokku leppida ühised turvanõuded, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu tehnilisi rakendusmeetmeid, et saavutada elektrooniliste sidevõrkude ning siseturul pakutavate teenuste nõuetekohane turvalisuse tase. ENISA peaks toetama vajalike tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete ühtlustamist, andes eksperdiabi. Riikide reguleerivatel asutustel peaks raamdirektiivi alusel vastu võetud tehniliste rakendusmeetmetega seoses olema õigus anda siduvaid suuniseid. Oma ülesannete täitmiseks peaks neil olema uurimisõigus ja õigus määrata rikkumiste puhul karistusi.

(50)

Reguleeriva raamistiku rakendamise kogemused näitavad, et turg, kuhu olulist turujõudu laiendatakse, ei ole iseenesest probleemi põhjus, vaid selle tagajärg. Seepärast peaksid ühel turul oleva olulise turujõuga tegelema riikide reguleerivad asutused lähtekohas, mitte kõrvalturgudel, kus on tunda selle mõju.

(51)

Kui mõni turg määratletakse riikidevahelisena, tuleks turu läbivaatamise menetlust lihtsustada ja tõhustada, võimaldades komisjonil pärast BERTi arvamuse arvessevõtmist määrata kindlaks olulise turujõuga ettevõtja(d) ning kehtestada üks või mitu konkreetset kohustust, võimaldades seega riikidevahelise iseloomuga reguleerimisküsimused lahendada otse ühenduse tasandil.

(52)

Turuosalistele regulatiivsete tingimuste osas kindlustunde andmiseks on vaja kehtestada turu läbivaatamise tähtaeg. Oluline on teha turuanalüüse korrapäraselt ning mõistliku ja sobiva tähtaja jooksul. Tähtaja osas tuleks arvesse võtta, kas konkreetsel turul on varem turuanalüüsi tehtud ja sellest nõuetekohaselt teatatud. Riigi reguleeriva asutuse suutmatus turgu kindla tähtaja jooksul analüüsida võib ohustada siseturgu ning tavapärased rikkumismenetlused ei pruugi õigeks ajaks soovitavat tulemust anda. Seepärast peaks komisjonil olema võimalus paluda BERTil aidata täita asjaomase riigi reguleeriva asutuse ülesandeid ning eelkõige esitada arvamus, mis sisaldab meetme eelnõud, asjaomase turu analüüsi ning vajalikke kohustusi, mille komisjon võib seejärel kehtestada.

(53)

Kuna elektroonilise side sektori turgudele on omane kõrge tehnilise innovatsiooni tase ja dünaamilisus, on vaja võimalust kohandada reguleerimist Euroopa tasandil kiiresti, kooskõlastatult ja ühtlustatult, kuna kogemus näitab, et reguleeriva raamistiku erinev rakendamine riikide reguleerivate asutuste poolt võib takistada siseturu arengut. Seepärast tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu rakendusmeetmeid näiteks sellistes valdkondades, nagu uute teenuste reguleerimine, numbrid, nimed ja aadressid, tarbijaküsimused, kaasa arvatud e-ligipääsetavus, ning raamatupidamisarvestuse regulatiivsed meetmed.

(54)

Üks BERTile antud oluline ülesanne on esitada vajaduse korral arvamusi riikidevaheliste vaidluste kohta. Seepärast peaksid riikide reguleerivad asutused sellistel juhtudel arvesse võtma BERTi arvamusi, kui ta on neid esitanud.

(55)

Reguleeriva raamistiku rakendamise kogemused näitavad, et olemasolevad sätted, millega riikide reguleerivatele asutustele on antud õigus trahve määrata, ei ole piisavalt motiveerinud reguleerivaid nõudeid täitma. Asjakohane sunnivahendite rakendamise õigus võib aidata reguleerivat raamistikku õigeaegselt rakendada ning seega parandada reguleerimiskindlust, mis on oluline investeeringute soodustaja. Tõhusate volituste puudumine täitmatajätmise puhul on kogu reguleeriva raamistiku probleem. Seetõttu peaks raamdirektiivist ja eridirektiividest tulenevate kohustuste rikkumise puhuks raamdirektiivi lisatav uus säte tagama järjekindlate ja ühtsete sunnipõhimõtete ja karistuste kohaldamise kogu reguleeriva raamistiku ulatuses.

(56)

Edendada tuleks nii investeeringuid kui ka konkurentsi, et tarbijate valikut kaitsta.

(57)

Olemasolev reguleeriv raamistik sisaldas mõningaid 1998. aasta reguleerivalt raamistikult 2002. aasta raamistikule üleminekut soodustavaid sätteid. See üleminek on kõikides liikmesriikides lõppenud ning need meetmed tuleks kehtetuks tunnistada, kuna on muutunud tarbetuks.

(58)

Raamdirektiivi I lisas esitati asjaomaseid toote- ja teenuseturge käsitlevasse soovitusse lisatav nende turgude loend, kus võib olla vaja eelnevat reguleerimist. See lisa tuleks kehtetuks tunnistada, kuna selle eesmärk – olla soovituse esialgse versiooni (13) koostamise aluseks – on täidetud.

(59)

Raamdirektiivi II lisas loetleti kriteeriumid, mille alusel riikide reguleerivad asutused peavad hindama ühise turgu valitseva seisundi olemasolu vastavalt direktiivi artikli 14 lõike 2 teisele lõigule. See lisa võib riikide reguleerivaid asutusi eksitada turuanalüüsi tegemisel. Lisaks oleneb ühise turgu valitseva seisundi mõiste ka Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusest. Seepärast tuleks II lisa muuta.

(60)

Funktsioonipõhine eraldamine, mis kohustab vertikaalselt integreeritud ettevõtjat looma eraldiseisvalt tegutsevaid majandusüksusi, on ette nähtud selleks, et tagada kõikidele järgmise tasandi ettevõtjatele – sealhulgas vertikaalselt integreeritud ettevõtja järgmise tasandi üksustele – täiesti võrdsed juurdepääsuteenused. Funktsioonipõhine eraldamine võib parandada konkurentsi mitmel asjaomasel turul, vähendades järsult diskrimineerimise ajendeid ning hõlbustades võrdse kohtlemise kohustuste täitmise kontrollimist ja vastavate sunnivahendite rakendamist. ▐ Et siseturul konkurentsimoonutusi vältida, peaks komisjon funktsioonipõhise eraldamise ettepanekud eelnevalt heaks kiitma.

(61)

Funktsioonipõhine eraldamine ei tohiks välistada eri majandusüksuste vahelisi nõuetekohaseid kooskõlastusmehhanisme, mis on vajalikud, et tagada emaettevõtja majanduslike ja juhtimisalaste õiguste kaitse.

(62)

Siseturu jätkuv integreerumine elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste osas eeldab eelneva reguleerimise kohaldamise paremat kooskõlastamist, nagu see on ette nähtud ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleerivas raamistikus.

(63)

Kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja otsustab võõrandada olulise osa oma juurdepääsuvõrgust või kogu võrgu eraldiseisvale juriidilisele isikule, millel on teised omanikud, või luues juurdepääsutoodetega tegelemiseks eraldiseisva majandusüksuse, peaks riigi reguleeriv asutus hindama kavandatava tehingu mõju kõikidele regulatiivsetele kohustustele, mis on sellele vertikaalselt integreeritud ettevõtjale kehtestatud, et tagada võimaliku uue korralduse vastavus direktiividele 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) ja 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv). Asjaomase riigi reguleeriv asutus peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus tegutseb, ning vastavalt kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama. Selleks peaks riigi reguleerival asutusel olema võimalik ettevõtjalt teavet nõuda.

(64)

Kuigi teatud juhtudel on riigi reguleerival asutusel vaja kehtestada kohustusi olulise turujõuta ettevõtjatele, et saavutada näiteks läbivühenduvus või teenistuste koostalitlusvõime või edendada tõhusust ja jätkusuutlikku konkurentsi ning tagada suurim kasu lõppkasutajate jaoks , tuleb siiski tagada, et kohustuste kehtestamisel järgitakse reguleerivat raamistikku ning eelkõige teatamismenetlusi.

(65)

Komisjonil on õigus vastu võtta rakendusmeetmeid, et kohandada I lisas sätestatud digitelevisiooni- ja raadioteenustele juurdepääsu tingimusi vastavalt turu ja tehnoloogia arengule. Sama kehtib ka II lisas esitatud miinimumandmete loendi puhul, mis tuleb läbipaistvuskohustuse täitmiseks avalikustada.

(66)

Kui ühenduse elektroonilise side poliitika rakendamiseks on vaja võtta vastu ühtlustamismeetmed, mis on rohkem kui tehnilised rakendusmeetmed, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepaneku.

(67)

Raadiosagedustele juurdepääsu tagamine turuosaliste jaoks aitab kaotada turulepääsu tõkkeid. Tehnoloogia areng vähendab ka kahjulike ja häirivate mõjutuste ohtu teatavates sagedusalades, vähendades seetõttu individuaalsete kasutusõiguste vajadust. Seepärast tuleks spektri kaudu elektrooniliste sideteenuste osutamise tingimused tavajuhul sätestada üldlubades, välja arvatud juhul, kui spektrikasutuse huvides, kahjulike ja häirivate mõjutuste eest kaitsmiseks või konkreetse üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks on vaja individuaalseid õigusi. Individuaalsete õiguste vajalikkust käsitlevad otsused tuleb teha läbipaistval ja proportsionaalsel viisil.

(68)

Teenuse- ja tehnoloogianeutraalsuse nõuete lisamine eraldamis- ja jaotamisotsustesse ning paremad võimalused õiguste üleandmiseks ühelt ettevõtjalt teisele peaksid suurendama üldsusele elektroonilise side ja audiovisuaalsete meediateenuste pakkumise vabadust ja võimalusi, aidates nii saavutada üldist huvi pakkuvaid eesmärke. Teatavad üldist huvi pakkuvad eesmärgid, mille nimel ringhäälinguorganisatsioonid peavad pakkuma audiovisuaalseid meediateenuseid, võivad siiski eeldada spektri eraldamisel konkreetsete kriteeriumide kasutamist, , kui see on vajalik riigi õiguses sätestatud konkreetse üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Üldist huvi pakkuvate eesmärkide taotlemisega seotud menetlused peaksid igal juhul olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

(69)

Igasugune täielik või osaline vabastus kohustusest maksta ▐ spektrikasutuse tasu või lõivu peab olema objektiivne ja läbipaistev ning tulenema riigi õiguses sätestatud muudest üldist huvi pakkuvatest kohustustest .

(70)

Mittekaubeldava isikliku kasutusõiguse kehtivusaega tuleks piirata, kuna see piirab raadiosagedustele juurdepääsu. Kui kasutusõigused sisaldavad sätet nende kehtivuse pikendamiseks, peab liikmesriik esmalt teostama hindamise, mis sisaldab ka avalikku arutelu, võttes arvesse turu, leviala ja tehnoloogia arengut. Spektrivarude nappuse tõttu tuleks ettevõtjatele antud individuaalsed õigused korrapäraselt läbi vaadata. Läbivaatamisel peaks liikmesriik vaagima ühelt poolt õiguste omanike huve ja teiselt poolt vajadust käivitada spektrikaubandus ning kasutada spektrit paindlikumalt, võimaluse korral üldlubade abil.

(71)

Riigi reguleerival asutusel peaks olema õigus tagada spektri ja numbrite tõhus kasutamine, ning kui spektri- või numbriressursid jäetakse kasutamata, võtta meetmeid konkurentsi kahjustava liigsete varude soetamise vastu, mis võib takistada uute ettevõtjate tulekut turule.

(72)

Euroopa mõõtmega üldloa või spektri ja numbrite kasutusõiguse saamise õiguslike ja haldusalaste tõkete kaotamine soodustaks tehnoloogia ja teenuste arengut ning aitaks tugevdada konkurentsi. Kuigi raadiosageduste kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tehniliste tingimuste kooskõlastamine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitleva otsuse)  (14) alusel, võib siseturuga seotud eesmärkide saavutamiseks olla vajalik ka kooskõlastada ja ühtlustada valikumenetlusi ning tingimusi, mida kohaldatakse teatavate sagedusalade õiguste ja lubade, numbrite kasutusõiguse ning üldlubade suhtes. See kehtib eelkõige selliste elektrooniliste sideteenuste puhul nagu satelliiditeenused, mis juba oma loomult on siseturu mõõtega või piiriülesed ning mille arengut takistaksid liikmesriikide või ELi ja kolmandate riikide vahelised spektri jaotamise erinevused , võttes arvesse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) ja Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (CEPT) otsuseid . Komisjonil, keda abistab sidekomitee ning kes võtab hoolikalt arvesse BERTi arvamust, peaks seetõttu olema võimalik vastu võtta nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke tehnilisi rakendusmeetmeid. Komisjoni võetavate rakendusmeetmetega võidakse nõuda, et liikmesriik teeks kättesaadavaks spektri ja/või numbrite kasutusõigused kogu oma territooriumil ning vajaduse korral tühistaks olemasolevad riigisisesed kasutusõigused. Sellistel juhtudel ei tohiks liikmesriik asjaomases sagedusalas või numeratsioonialas oma menetlusega uusi kasutusõigusi välja anda.

(73)

Tänu tehnoloogia ja turu arengule on võimalik kasutusele võtta üle liikmesriikide piiride ulatuvaid elektroonilisi sideteenuseid. Loadirektiivi artiklis 16 on sätestatud, et komisjon peab läbi vaatama riikide loasüsteemide toimimise ning piiriüleste teenuste arengu ühenduses. Loadirektiivi artikli 8 sätted, mis käsitlevad raadiosageduste ühtlustatud eraldamist, on osutunud kogu ühendust hõlmavaid teenuseid pakkuda soovivate ettevõtjate vajadustele sobimatuks, mistõttu neid tuleb muuta.

(74)

Kuigi lubade andmine ja kasutustingimuste täitmise järelevalve peaks jääma liikmesriikide pädevusse, peaksid liikmesriigid vältima selliste uute tingimuste, kriteeriumide või menetluste kehtestamist, mis piiraksid, muudaksid või pikendaksid ühtlustatud või kooskõlastatud valimis- või loamenetlust. Kui see on rakendamiseks vajalik, võivad nimetatud kooskõlastamis- ja ühtlustamismeetmed sisaldada üleminekuajal kehtivaid erandeid või spektri jagamise ajutisi mehhanisme, mis vabastavad liikmesriigi nende meetmete kohaldamisest, juhul kui see ei tekita liikmesriikide konkurentsi- või reguleerimise olukorras tarbetuid erinevusi.

(75)

Riigi reguleerival asutusel peaks olema võimalik astuda tõhusaid samme üldloa või kasutusõiguse tingimuste täitmise kontrollimiseks ja tagamiseks, sealhulgas määrata nende tingimuste rikkumise korral tõhusaid rahalisi karistusi ja/või haldussanktsioone.

(76)

Tingimused, mida võib lubadele lisada, peaksid sisaldama konkreetseid sätteid seoses puuetega kasutajate juurdepääsuga ning riigiasutuste ja hädaabiteenistuste vajadusega edastada omavahel ja riigi elanikkonnale teavet enne ja pärast suurõnnetusi ning nende ajal. Tehnika arengut silmas pidades peaks liikmesriigil olema ka võimalus anda lube kasutada spektrit katseteks, kehtestades seejuures konkreetsed piirangud ja tingimused, mis tulenevad nende õiguste katselisest iseloomust.

(77)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2887/2000, mis käsitleb eraldatud juurdepääsu kliendiliinile, (15) on turu esialge avamise etapil osutunud tulemuslikuks. Raamdirektiivis ärgitatakse komisjoni jälgima 1998. aasta reguleerivalt raamistikult 2002. aasta raamistikule üleminekut ning tegema õigeaegselt ettepanekuid selle määruse kehtetuks tunnistamiseks. 2002. aasta raamistiku kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused analüüsima hulgimüügiturgu, kus lairiba- ja kõneteenuste osutamiseks pakutakse eraldatud juurdepääsu metalljuhtmetega kliendiliinidele ja alamliinidele, nagu on sätestatud asjaomaseid toote- ja teenuseturge käsitlevas soovituses. Kuna kõik liikmesriigid on seda turgu vähemalt ühe korra analüüsinud ning 2002. aasta raamistikul põhinevad asjakohased kohustused on kehtestatud, on määrus (EÜ) nr 2887/2000 muutunud tarbetuks ja tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(78)

Raamdirektiivi, juurdepääsu käsitleva direktiivi ja loadirektiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (16).

(79)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta rakendusmeetmeid, mis käsitlevad raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud teatamist; spektri ja numeratsiooni valdkondade ühtlustamist ning võrkude ja teenuste turvalisuse alaseid küsimusi; riikidevaheliste turgude kindlaksmääramist; standardite rakendamist; ja reguleeriva raamistiku sätete ühtlustatud kohaldamist. Talle tuleks anda ka õigus võtta vastu rakendusmeetmeid juurdepääsu käsitleva direktiivi I ja II lisa ajakohastamiseks vastavalt turgude ja tehnoloogia arengule ning rakendusmeetmeid elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste lubade andmise eeskirjade, korra ja tingimuste ühtlustamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta nende direktiivide vähemolulisi sätteid, täiendades neid uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Arvestades, et kontrolliga regulatiivmenetluse läbiviimine tavapäraste tähtaegade jooksul võib teatavates erandolukordades rakendusmeetmete õigeaegset vastuvõtmist takistada, tuleks Euroopa Parlamendil, nõukogul ja. komisjonil kiiresti tegutseda, et tagada nende meetmete õigeaegne vastuvõtmine ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused

Direktiivi 2002/21/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse elektrooniliste sideteenuste, elektrooniliste sidevõrkude ja nendega seotud vahendite ja teenuste ning lõppseadmetega seotud teatavate aspektide , mis lihtsustavad puuetega lõppkasutajate juurdepääsu ja soodustavad vähem soodsas olukorras olevate inimeste jaoks elektroonilise side kasutamist, reguleerimise ühtlustatud raamistik. Käesolevas direktiivis sätestatakse riikide reguleerivate asutuste kohustused ja kehtestatakse kord reguleeriva raamistiku ühtse kohaldamise tagamiseks kogu ühenduses.”

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

riikidevahelised turud – turud, mis hõlmavad kogu ühenduse või selle olulise osa, mis hõlmab rohkem kui ühte liikmesriiki;”

b)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

üldkasutatav sidevõrk – elektrooniline sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamiseks ning mis võimaldab andmete edastamist võrgu lõpp-punktide vahel, sealhulgas võrgu mitteaktiivsed osad;”

c)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

seotud vahendid – need elektroonilise sidevõrgu ja/või elektroonilise sideteenusega seotud vahendid, mis võimaldavad ja/või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu ja/või teenuse kaudu või võivad seda teha, need hõlmavad numbrite või aadresside translatsioonisüsteeme, tingimusjuurdepääsusüsteeme ja elektroonilisi programmijuhte ning füüsilist infrastruktuuri, nagu hoonetesse pääsud, hoonesisene juhtmestik, tornid ja muud kõrged tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, torustikud, mastid, antennid, pääseluugid ja kapid ning kõik muud võrgu mitteaktiivsed elemendid ;”

d)

alapunkt l asendatakse järgmisega:

„l)

eridirektiivid – direktiiv 2002/20/EÜ (loadirektiiv), direktiiv 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv), direktiiv 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ( ║ eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (17)

e)

lisatakse järgmised punktid q, r ja s:

„q)

eraldamine – kindlaksmääratud sagedusala või numbrivahemiku määramine üht või mitut liiki teenustes kasutamiseks, vajadusel koos konkreetsete tingimustega;

r)

assigneering – riigi reguleeriva asutuse poolt juriidilisele või füüsilisele isikule antud luba kasutada raadiosagedust või raadiosageduskanalit või numbrit (või numbriplokki/plokke);

s)

kahjulikud ja häirivad mõjutused – häired, mis seavad ohtu raadionavigatsiooniteenuste või muude turvateenuste kasutamise või mis muul viisil oluliselt moonutavad, takistavad või korduvalt katkestavad rahvusvahelistele , ühenduse või liikmesriigi kohaldatavatele eeskirjadele vastavat raadiosideteenust.”

3)

Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriik tagab, et riigi reguleeriv asutus kasutab oma volitusi sõltumatult, erapooletult , läbipaistvalt ja õigeaegselt . Riigi reguleeriv asutus ei taotle ega võta vastu ühegi teise asutuse või organi juhiseid küsimustes, mis seonduvad ühenduse õigust rakendava riigi õigusega temale antud kohustuste täitmisega. Riigi reguleeriva asutuse otsuseid võivad peatada või tühistada üksnes artikli 4 kohaselt asutatud kaebusi käsitlevad organid või riigi kohtud.

Liikmesriik tagab, et riigi reguleeriva asutuse juhti või tema asetäitjat saab ametist vabastada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on tema ametiülesannete täitmiseks eelnevalt riigi õiguses sätestatud, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises. Riigi reguleeriva asutuse juhi ametist vabastamise otsuses tuleb esitada vabastamise põhjused ning ametist vabastamisel tuleb otsus avalikustada.

Liikmesriik tagab, et riigi reguleerival asutusel on temale määratud ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised ja inimressursid ning eraldi aastaeelarve. Eelarve avalikustatakse.

3 a.     Liikmesriigid tagavad, et Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT) eesmärke suurema reguleerimisalase koordineerimise ja sidususe edendamisel toetavad aktiivselt asjaomased riikide reguleerivad asutused.

Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivatel asutustel on neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, ning võimaldavad neil BERTis aktiivselt osaleda ja selle töösse oma panuse anda. Riikide reguleerivatel asutustel on eraldi aastaeelarved ja need eelarved avalikustatakse.

3 b.     Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivad asutused võtavad oma siseturgudega seotud otsuste vastuvõtmisel eelkõige arvesse BERTi ühiseid seisukohti.

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik tagab, et riigi tasandil on olemas toimivad mehhanismid, mille alusel on riigi reguleeriva asutuse otsuse mõjuvälja jäävatel kasutajatel ja elektroonilisi sidevõrke ja/või -teenuseid pakkuvatel ettevõtjatel õigus esitada kaebus sellise otsuse vastu edasikaebusi käsitlevale organile, mis on asjaomastest pooltest sõltumatu. Kõnealusel organil, milleks võib olla kohus, on oma funktsioonide tõhusaks täitmiseks asjakohased teadmised. Liikmesriik tagab, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse , et olemas on toimiv edasikaebamise mehhanism ning et kaebusi käsitlevate organite menetlus ei ole põhjendamatult pikk. Liikmesriigid kehtestavad nende kaebuste läbivaatamiseks ajalised piirangud.

Kuni kaebuse lahendamiseni kehtib riigi reguleeriva asutuse otsus, kui ei kohaldata ajutisi meetmeid. Ajutisi meetmeid võib kohaldada kooskõlas vastavate riiklike õigusaktidega juhul, kui otsuse elluviimine on vaja kiiresti peatada, et vältida neid meetmeid taotlenud isikule tõsise ja pöördumatu kahju tekitamist, ning kui seda nõuab huvide tasakaal.”

b)

lisatakse järgmised lõiked:

3.     Kaebusi käsitlevatel organitel on õigus küsida enne kaebuse menetlemise käigus otsuse tegemist arvamust BERTilt.

4.   Liikmesriigid koguvad andmeid kaebuste sisu, kaebuste arvu, kaebuste lahendamise menetluse kestuse ning lõike 1 kohaste ajutiste meetmete kohaldamise otsuste arvu ja põhjenduste kohta. Liikmesriigid teevad need andmed iga aasta kättesaadavaks komisjonile ja BERTile .”

5)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik tagab, et elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad ettevõtjad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida riigi reguleeriv asutus vajab, et tagada käesoleva direktiivi või eridirektiivide sätete või nende direktiivide kohaselt tehtud otsuste täitmine. ▐ Need ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning riigi reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Riigi reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Riigi reguleeriv asutus peab oma teabenõuet põhjendama ning täitma ärisaladusi käsitlevaid ühenduse ja riikliku tasandi õigusakte .”

6)

Artiklid 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

Artikkel 6

Konsulteerimiskord ja läbipaistvus

Liikmesriik tagab, välja arvatud artikli 7 lõikega 10, artikliga 20 või 21 hõlmatud juhtudel ning kui artikli 9c kohaselt vastu võetud rakendussätetega ei ole ette nähtud teisiti, et kui riigi reguleeriv asutus kavatseb käesoleva direktiivi või eridirektiivide kohaselt võtta meetmeid ▐ või kui ta kavatseb kehtestada artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaseid piiranguid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annab ta huvitatud pooltele võimaluse esitada meetme eelnõu kohta mõistliku aja jooksul arvamus.

Riigi reguleeriv asutus avaldab riigisisese konsulteerimiskorra.

Liikmesriik tagab, et luuakse üks teabepunkt, mille kaudu on võimalik saada teavet kõigi käimasolevate konsultatsioonide kohta.

Riigi reguleeriv asutus avalikustab konsulteerimismenetluse tulemused, kui ärisaladusi käsitlevate ühenduse või riigi õigusnormide kohaselt ei ole tegu konfidentsiaalse teabega. Konfidentsiaalse teabe lubamatu levitamise korral tagab riigi reguleeriv asutus asjaomase ettevõtja taotlusel esimesel võimalusel asjakohaste meetmete võtmise.

Artikkel 7

Elektroonilise side siseturu konsolideerimine

1.   Käesolevast direktiivist ja eridirektiividest tulenevate ülesannete täitmisel võtab riigi reguleeriv asutus täiel määral arvesse artiklis 8 sätestatud eesmärke, kuivõrd need on seotud siseturu toimimisega.

2.   Riikide reguleerivad asutused teevad siseturu arengule kaasaaitamiseks komisjoni ja BERTiga läbipaistvalt koostööd, et tagada käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätete järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides. Selleks püüavad nad koostöös komisjoni ja BERTiga eelkõige kokku leppida vahendite ja parandusmeetmete liigid, mis sobivad konkreetse turuolukorraga toimetulekuks kõige paremini.

3.   Kui riigi reguleeriv asutus – välja arvatud juhul, kui artikli 7b kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetes on sätestatud teisiti – kavatseb pärast artiklis 6 nimetatud konsulteerimist võtta meetme, mis:

a)

kuulub käesoleva direktiivi artikli 15 või 16 või direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 5 või 8 reguleerimisalasse ja

b)

mõjutaks liikmesriikide vahelist kaubandust,

teeb ta meetme eelnõu koos meetme aluseks olevate põhjendustega artikli 5 lõike 3 kohaselt kättesaadavaks samaaegselt komisjonile, BERTile ja teiste liikmesriikide reguleerivatele asutustele ning teatab sellest komisjonile, BERTile ja teiste riikide reguleerivatele asutustele. Riikide reguleerivad asutused, BERT ja komisjon võivad asjaomasele riigi reguleerivale asutusele ühe kuu jooksul märkusi esitada. Ühe kuu pikkust tähtaega ei või pikendada.

4.   Kui lõikes 3 nimetatud kavandatava meetme eesmärk on:

a)

määratleda asjaomane turg, mis erineb artikli 15 lõike 1 viidatud soovituses määratletud turgudest; või

b)

otsustada, kas konkreetsel ettevõtjal on kas üksi või teistega ühiselt märkimisväärne turujõud artikli 16 lõike 3, 4 või 5 alusel; ║

ja kui see meede mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust ning komisjon on andnud riigi reguleerivale asutusele teada, et tema arvates takistaks meede ühist turgu, või kui komisjonil on alust kahelda meetme vastavuses ühenduse õigusnormidele ja eelkõige artiklis 8 nimetatud eesmärkidele, lükatakse meetme eelnõu vastuvõtmine veel kaks kuud edasi. Nimetatud tähtaega ei või pikendada.

5.   Lõikes 4 nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul võib komisjon teha otsuse, et asjaomase riigi reguleeriv asutus peab meetme eelnõu tagasi võtma. Enne otsuse tegemist võtab komisjon täiel määral arvesse BERTi arvamust, mis esitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 [millega luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT)]  (18) artiklile 5. Otsusele lisatakse üksikasjalik ja objektiivne analüüs selle kohta, miks komisjon leiab, et meetme eelnõu ei tohiks vastu võtta, ja konkreetsed ettepanekud meetme eelnõu muutmiseks.

6.   Riigi reguleeriv asutus muudab meetme eelnõu või võtab selle tagasi kolme kuu jooksul alates lõike 5 kohase komisjoni otsuse tegemisest, millega nõutakse riigi reguleerivalt asutuselt selle meetme eelnõu tagasivõtmist. Meetmete eelnõu muutmise korral viib riigi reguleeriv asutus läbi avaliku arutelu vastavalt artiklis 6 sätestatud korrale ning teeb muudetud meetme eelnõu uuesti komisjonile teatavaks vastavalt lõike 3 sätetele.

7.   Asjaomase riigi reguleeriv asutus võtab täiel määral arvesse teiste riikide reguleerivate asutuste, BERTi ja komisjoni arvamusi ja kui tegemist ei ole lõikes 4 osutatud juhtumiga, võtab meetme eelnõu vastu ning edastab selle komisjonile. Kõik teised käesoleva direktiivi või eridirektiivi kohaseid ülesandeid täitvad riigiasutused võtavad komisjoni märkusi samuti täiel määral arvesse.

8.   Kui riigi reguleeriv asutus leiab erandlike asjaolude korral, et on vaja kiiresti tegutseda, võib ta erandina lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrast võtta konkurentsi kindlustamiseks ja kasutajate huvide kaitsmiseks viivitamata proportsionaalseid ja ajutisi meetmeid. Riigi reguleeriv asutus edastab kõnealused meetmed koos kõigi põhjendustega komisjonile, teiste riikide reguleerivatele asutustele ja BERTile . Riigi reguleeriva asutuse otsus selliste meetmete alaliseks muutmise või nende kohaldamisaja pikendamise kohta peab vastama lõigete 3 ja 4 sätetele.

7)

Lisatakse järgmised artiklid :

Artikkel 7 a

Parandusmeetmete järjekindla kohaldamise kord

1.     Kui riigi reguleeriv asutus kavatseb võtta meetmeid, et kehtestada, muuta või tühistada ettevõtja kohustus vastavalt artiklile 16 koostoimes direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklitega 5 ja 9–13a ning direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikliga 17, on komisjonil ja teiste liikmesriikide reguleerivatel asutustel aega üks kuu alates meetme eelnõust teatamise kuupäevast saata asjaomase riigi reguleerivale asutusele oma märkused.

2.     Kui meetme eelnõu käsitleb mõne muu kohustuse kehtestamist, muutmist või tühistamist kui nende, mis on sätestatud direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklis 13a, võib komisjon sama perioodi jooksul teavitada asjaomase riigi reguleerivat asutust ja BERT põhjustest, miks ta arvab, et meetme eelnõu oleks takistuseks ühtsele turule, või miks tal on tõsiseid kahtlusi selle vastavuse osas ühenduse õigusnormidele. Sellisel juhul ei võeta meetme eelnõud vastu kahe kuu jooksul alates komisjonilt teatise saamisest.

Sellise teatise puudumise korral võib asjaomase riigi reguleeriv asutus võtta meetme eelnõu vastu, arvestades täiel määral komisjoni või mis tahes teise riigi reguleeriva asutuse märkustega.

3.     Lõikes 2 viidatud kahekuulise ajavahemiku jooksul teevad komisjon, BERT ja asjaomase riigi reguleeriv asutus tihedat koostööd, et leida kõige sobivam ja tõhusam meede artiklis 8 sätestatud eesmärkide täitmiseks, arvestades samas täiel määral turuosaliste arvamustega ja vajadusega tagada õigusaktide järjekindel kohaldamine.

Nimetatud kahekuulise ajavahemiku jooksul võtab BERT absoluutse häälteenamusega vastu arvamuse, milles kinnitab meetme eelnõu asjakohasust ja tõhusust või osutab vajadusele meetme eelnõud muuta ja esitab selleks konkreetsed ettepanekud. Nimetatud põhjendatud arvamus avalikustatakse.

Kui BERT on kinnitanud meetme eelnõu asjakohasust ja tõhusust, võib asjaomase riigi reguleeriv asutus meetme eelnõu vastu võtta, arvestades täiel määral komisjoni ja BERTi märkustega. Riigi reguleeriv asutus avalikustab, kuidas ta nimetatud märkuseid arvesse võttis.

Kui BERT on osutanud vajadusele meetme eelnõud muuta, võib komisjon seda arvamust täiel määral arvestades teha otsuse, et asjaomase riigi reguleeriv asutus peab meetme eelnõud muutma, ning esitab otsuse põhjused ja konkreetsed ettepanekud selle täitmiseks.

4.     Kui meetme eelnõu käsitleb direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklis 13 a sätestatud kohustuse kehtestamist, muutmist või tühistamist, lükatakse meetme eelnõu vastuvõtmine veel kaks kuud edasi alates lõikes 1 viidatud ühekuulise ajavahemiku lõpust.

Esimeses lõigus osutatud kahekuulise perioodi jooksul teevad komisjon, BERT ja asjassepuutuv riiklik reguleeriv asutus tihedat koostööd eesmärgiga määrata kindlaks, kas esitatud meetme eelnõu on kooskõlas direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu direktiiv) artikli 13 a sätetega, ja eelkõige, kas see on kõige asjakohasem ja efektiivsem meede. Seepärast pööratakse suurt tähelepanu turuosaliste seisukohtadele ja vajadusele tagada järjekindla reguleerimispraktika arendamine. BERTi või komisjoni põhjendatud taotlusel pikendatakse seda kahekuulist perioodi kuni lisaks kahe kuu võrra.

Teises lõigus sätestatud maksimaalse ajavahemiku jooksul võtab BERT absoluutse häälteenamusega vastu arvamuse, milles kinnitab meetme eelnõu asjakohasust ja tõhusust või märgib, et meetme eelnõud ei tohiks vastu võtta. Nimetatud põhjendatud arvamus avalikustatakse.

Üksnes siis, kui komisjon ja BERT on kinnitanud meetme eelnõu asjakohasust ja tõhusust, võib asjaomase riigi reguleeriv asutus meetme eelnõu vastu võtta, arvestades täiel määral komisjoni ja BERTi märkustega. Riigi reguleeriv asutus avalikustab, kuidas ta nimetatud märkuseid arvesse võttis.

5.     Asjaomase riigi reguleeriv asutus muudab meetme eelnõu või võtab selle tagasi kolme kuu jooksul alates lõike 3 neljanda lõigu kohase komisjoni põhjendatud otsuse vastuvõtmisest, millega nõutakse asjaomase riigi reguleerivalt asutuselt selle meetme eelnõu muutmist. Meetmete eelnõu muutmise korral viib riigi reguleeriv asutus läbi avaliku arutelu vastavalt artiklis 6 sätestatud konsulteerimiskorrale ja läbipaistvusele ning teeb muudetud meetme eelnõu komisjonile uuesti teatavaks kooskõlas artikliga 7.

6.     Riigi reguleeriv asutus võib meetme eelnõu tagasi võtta menetluse mis tahes etapis.

Artikkel 7b

Rakendussätted

Võttes täiel määral arvesse BERTi arvamust, võib komisjon kehtestada artikliga 7 seotud soovitused ja/või suunised , millega määratakse kindlaks artikli 7 lõike 3 kohaste teatiste vorm, sisu ja üksikasjalikkuse tase, olukorrad, kus teatamist ei nõuta, ning tähtaegade arvutamine.

▐”

8)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui raadiosagedusi käsitlevas artiklis 9 ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei ole vaja lõigetes 2 kuni 4 sätestatud eesmärkide täitmiseks , võtab liikmesriik täiel määral arvesse seda, et reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne, ning tagab, et käesolevas direktiivis ja eridirektiivides sätestatud ülesandeid, eelkõige tõhusa konkurentsi tagamisega seotud ülesandeid täites võtab seda arvesse ka riigi reguleeriv asutus.”

b)

lõikes 2 asendatakse punktid a, b ja c järgmisega:

„a)

tagades, et kasutajad, sealhulgas puuetega kasutajad, vanuritest kasutajad ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajad saavad maksimaalselt kasu nii valiku, hinna kui ka kvaliteedi näol ning et teenusosutajatele kompenseeritakse iga täiendav netokulu, mille puhul nad tõendavad, et see on tekkinud selliste avaliku teenuse osutamise kohustuste kehtestamise tulemusel ;

b)

tagades, et elektroonilise side sektoris ja eelkõige infosisu ja kõikide võrkude teenuste levitamise ning neile juurdepääsu osas ei moonutata ega piirata konkurentsi;

c)

soodustades ja lihtsustades tulemuslikku turupõhist investeerimist infrastruktuuridesse ja toetades uuendusi ning

c)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt c jäetakse välja;

ii)

║ punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

tehes koostööd komisjoniga ja BERTiga , et tagada järjekindla reguleerimispraktika areng ning käesoleva direktiivi ja eridirektiivide järjekindel kohaldamine.”

d)

punkti 4 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

pöörates tähelepanu konkreetsete sotsiaalsete rühmade, eelkõige puuetega kasutajate, vanuritest kasutajate ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajate vajadustele;”

ii)

║ lisatakse punktid g ja h :

„g)

kohaldades põhimõtet, et lõppkasutajatel peab olema võimalik ligi pääseda mis tahes seaduslikule infosisule ja seda levitada ning kasutada soovi kohaselt kõiki seaduslikke rakendusi ja/või teenuseid, ning aidates sel eesmärgil kaasa seadusliku infosisu edendamisele kooskõlas direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikliga 33 .

h)

kohaldades põhimõtet, mille kohaselt ei tohi ühtegi lõppkasutaja põhiõiguste- ja vabaduste piirangut kehtestada ilma kohtu eelneva otsuseta, eelkõige kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 sõna- ja infovabaduse kohta, välja arvatud juhul, kui ohustatakse avalikku julgeolekut, millisel puhul võib kohus teha otsuse hiljem.

e)

lisatakse järgmised uued lõiked :

5.     Lõigetes 2, 3 ja 4 viidatud poliitiliste eesmärkide täitmiseks kohaldavad riigi reguleerivad asutused objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid reguleerimispõhimõtteid muu hulgas järgmiselt:

a)

edendades õiguskindlust parandusmeetmete järjepidevuse kaudu, mis hõlmaks vajaduse korral mitut turu läbivaatamist;

b)

tagades, et ühesugustes olukordades ei toimu elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate ettevõtjate diskrimineerimist;

c)

kindlustades tarbijatele kasu toovat konkurentsi ja edendades igal võimalikul juhul infrastruktuurialast konkurentsi;

d)

edendades turupõhiseid investeeringuid uutesse ja tõhustatud infrastruktuuridesse ning sellealast uuendustegevust, edendades muu hulgas ühiseid investeeringuid ning tagades asjakohase riskijagamise investorite ja nende ettevõtjate vahel, kes kasutavad juurdepääsu uutele vahenditele;

e)

arvestades nõuetekohaselt liikmesriikide erinevates geograafilistes piirkondades kehtivate konkurentsi ja tarbijatega seotud eri tingimustega;

f)

kehtestades eelneva reguleerimise kohustusi üksnes siis, kui puudub tõhus ja jätkusuutlik konkurents, ning leevendades või kaotades need kohustused kohe kui see tingimus on täidetud;

9)

Lisatakse järgmised artiklid:

Artikkel 8 a

Raadiospektri poliitika komisjon

1.     Artikli 8 b lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud eesmärkide täitmiseks moodustatakse raadiospektri poliitika komisjon.

Raadiospektri poliitika komisjon annab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile nõu raadiospektripoliitika küsimustes.

Raadiospektri poliitika komisjoni kuulub üks kõrgetasemeline esindaja iga liikmesriigi raadiospektri poliitika eest vastutavast pädevast asutusest. Igal liikmesriigil on üks hääl ja komisjon ei hääleta.

2.     Raadiospektri poliitika komisjon võtab absoluutse häälteenamusega vastu arvamusi Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel või omal algatusel.

3.     Raadiospektri poliitika komisjon esitab aasta tegevusaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 8 b

Raadiospektripoliitika strateegiline kavandamine ja kooskõlastamine Euroopa Liidus

1.     Liikmesriigid teevad omavahel ja komisjoniga koostööd raadiospektri kasutamise strateegilisel kavandamisel, kooskõlastamisel ja ühtlustamisel Euroopa Liidus. Liikmesriigid võtavad sel eesmärgil arvesse muu hulgas ELi poliitika majanduslikke, julgeoleku-, tervishoiu- ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiospektri kasutajaskondade muid huve, et tagada raadiospektri optimaalne kasutamine ning vältida kahjulikke ja häirivaid mõjutusi.

2.     Raadiospektripoliitikaga seotud tegevus Euroopa Liidus ei piira:

a)

ühenduse või riikide tasandil ühenduse õigusega kooskõlas üldist huvi pakkuvate eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid, eelkõige seoses infosisu reguleerimise ja audiovisuaal- ja meediapoliitikaga;

b)

direktiivi 1999/5/EÜ sätete kohaldamist; ega

c)

liikmesriikide õigust korraldada ja kasutada raadiospektrit avaliku korra, julgeoleku ja riigikaitsega seotud eesmärkidel.

3.     Liikmesriigid tagavad raadiospektripoliitika kooskõlastamise Euroopa Liidus ning vajaduse korral raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise ühtlustatud tingimused, mis on vajalikud siseturu väljakujundamiseks ja toimimiseks sellistes ELi poliitikavaldkondades nagu elektrooniline side, transport ning teadus- ja arendustegevus.

4.     Komisjon võib raadiospektri poliitika komisjoni arvamust asjakohaselt arvesse võttes esitada õigusakti ettepaneku, mis käsitleb raadiospektrialase tegevusprogrammi kehtestamist, pidades silmas raadiospektri kasutamise strateegilist kavandamist ja ühtlustamist Euroopa Liidus, või muud seadusandlikud meetmed raadiospektri optimaalseks kasutamiseks ning kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimiseks.

5.     Liikmesriigid tagavad ELi huvide tõhusa kooskõlastamise raadiospektri küsimustes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides. Kui see on vajalik nimetatud tõhusaks kooskõlastamiseks, võib komisjon raadiospektri poliitika komisjoni arvamust asjakohaselt arvestades pakkuda Euroopa Parlamendile ja nõukogule välja ühised poliitikaeesmärgid, sealhulgas vajaduse korral läbirääkimisvolitused.

10)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

Artikkel 9

Raadiosageduste haldamine elektrooniliste sideteenuste puhul

1.    Võttes asjakohaselt arvesse, et raadiosagedused on avalik hüve, millel on oluline sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik väärtus, tagab liikmesriik oma territooriumil elektroonilisteks sideteenusteks kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise kooskõlas artiklitega 8 ja 8b . Ta tagab, et riigi reguleeriv asutus eraldab ja määrab selliseid raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal. Seejuures tegutseb liikmesriik kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega ning võib arvesse võtta riigi poliitikaga seonduvaid kaalutlusi.

2.   Liikmesriigid toetavad raadiosageduste kasutuse ühtlustamist ühenduses kooskõlas vajadusega tagada raadiolainete tõhus ja tulemuslik kasutamine ning tarbijatele kasu pakkumine mastaabisäästu ja teenuste koostalitusvõime näol. Seejuures tegutsevad liikmesriigid vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 8b ja 9c ning otsusele nr 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus).

3.   Kui teises lõigus või artikli 9c kohaselt vastu võetud meetmetes ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik, et kõikidel elektroonilisteks sideteenusteks kättesaadavatel sagedusaladel võib kasutada ükskõik milliseid elektroonilise sideteenuse jaoks kasutatavaid tehnoloogiaid kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjadega.

Liikmesriik võib elektrooniliste sideteenuste jaoks kasutatava tehnoloogia liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, juhul kui see on vajalik:

a)

kahjulike ja häirivate mõjutuste võimalikkuse vältimiseks,

b)

rahva tervise kaitsmiseks elektromagnetväljade eest,

c)

teenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks,

d)

raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse saavutamiseks, ▐

e)

raadiosageduste tõhusa kasutamise tagamiseks,

f)

lõikes 4 sätestatud üldist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks .

4.   Kui teises lõigus ▐ ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik, et kõikidel elektroonilisteks sideteenusteks kättesaadavatel sagedusaladel võib osutada ükskõik milliseid elektroonilisi sideteenuseid vastavalt riikide sagedusplaanidele ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjadele . Liikmesriik võib pakutavate elektrooniliste sideteenuste liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid.

Meetmed , millega nõutakse teatava elektroonilise sideteenuse osutamist konkreetses elektroonilisteks sideteenusteks kättesaadavas sagedusalas, on vajalikud selleks, et saavutada riikide õigusaktides kooskõlas ühenduse õigusega sätestatud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu inimelude kaitse, sotsiaalse, regionaalse või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine, ebatõhusa spektrikasutuse vältimine või kultuuri- ja meediapoliitika eesmärkide, näiteks kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe edendamine ▐.

Meetme , millega konkreetses sagedusalas keelatakse muude elektrooniliste sideteenuste pakkumine, võib kehtestada üksnes juhul, kui see on vajalik inimelude kaitsega seotud teenuste tagamiseks.

5.   Liikmesriik vaatab korrapäraselt läbi lõigetes 3 ja 4 osutatud piirangute ja meetmete vajalikkuse ning avaldab kõnealuse läbivaatamise tulemused .

6.   Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse raadiosageduste määramise ja eraldamise suhtes pärast (19)

11)

Lisatakse järgmised artiklid 9 a, 9 b ja 9 c:

Artikkel 9 a

Olemasolevate õiguste piirangute läbivaatamine

1.   Liikmesriik tagab, et viie aasta jooksul alates … (20) võivad enne seda kuupäeva välja antud ja pärast seda kuupäeva veel vähemalt viis aastat kehtivate raadiosageduste õiguste valdajad esitada riigi pädevale ametiasutusele taotluse nende õigustele artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt seatud piirangute läbivaatamist.

Enne otsuse vastuvõtmist teatab riigi pädev asutus õiguse valdajale piirangute läbivaatamise tulemused, näidates ära õiguse ulatuse pärast läbivaatamist, ning annab talle mõistliku tähtaja taotluse tagasivõtmiseks.

Kui õiguse valdaja taotluse tagasi võtab, jääb õigus muutumatuks kuni kehtivusaja lõpuni või eelnimetatud viieaastase tähtaja lõpuni, olenevalt sellest, kumb on varasem.

2.   Kui lõikes 1 nimetatud õigusevaldaja on raadio- või televisiooniringhäälingu sisuteenuste pakkuja ning raadiosageduste kasutamise õigus on antud konkreetse üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas ringhäälinguteenuste osutamiseks, jääb õigus raadiosageduste selle osa kasutamiseks , mis on vajalik kõnealuse teenuse osutamiseks, muutumatuks kuni kehtivusaja lõpuni . Sellele osale raadiosagedustest, mis ▐ ei ole enam vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks, viiakse läbi uus jaotamismenetlus vastavalt käesoleva direktiivi artikli 9 lõigetega 3 ja 4 ning loadirektiivi artikli 7 lõikele 2.

3.   Pärast lõikes 1 nimetatud viieaastast tähtaega kohaldab liikmesriik artikli 9 lõikeid 3 ja 4 ka kõikide teiste enne käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva tehtud raadiospektri määramiste ja eraldiste suhtes.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel võtab liikmesriik ausa konkurentsi tagamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 9 b

Raadiosageduste kasutamise individuaalsete õiguste üleandmine

1.   Liikmesriik tagab, et ettevõtjad saavad artikli 9c alusel vastu võetud rakendusmeetmetes sätestatud sagedusalades neile kuuluvaid raadiosageduste kasutusõigusi teistele ettevõtjatele võõrandada või rentida tingimusel, et selline võõrandamine või rentimine on kooskõlas riiklike menetluste ja sagedusplaanidega .

Liikmesriik võib ka muudes sagedusalades näha ettevõtjatele ette võimaluse võõrandada või rentida neile kuuluvaid raadiosageduste kasutamise õigusi teistele ettevõtjatele kooskõlas riiklike menetlustega .

2.   Liikmesriik tagab, et ettevõtja kavatsus võõrandada raadiosageduste kasutusõigusi ning nende tegelik üleandmine tehakse teatavaks raadiosageduste individuaalsete kasutusõiguste andmise eest vastutavale riigi pädevale asutusele ning avalikustatakse. Kui raadiosageduse kasutamine on ühtlustatud artikli 9c ja raadiospektrit käsitleva otsuse või muu ühenduse meetme kohaldamisega, peab selline üleandmine olema kooskõlas kõnealuse raadiosageduse ühtlustatud kasutamisega.

Artikkel 9 c

Raadiosageduste haldamise ühtlustamise meetmed

Siseturu arengu toetamiseks ja artiklites 8 b, 9, 9 a ja 9 b sätestatud põhimõtete järgimiseks võtab komisjon vastu vajalikud tehnilised rakendusmeetmed , et:

a)

kohaldada artikli 8 b lõike 4 kohaselt kehtestatud raadiospektri tegevusprogrammi;

b)

määrata kindlaks sagedusalad , kus ettevõtjatel lubatakse kasutusõigusi üksteisele võõrandada või rentida;

c)

ühtlustada nende õigustega kaasnevad kohustused; ▐; ▐

d)

määrata kindlaks sagedusalad, mille puhul kohaldatakse teenuseneutraalsuse põhimõtet .

Need meetmed, mille eesmärk on ║ muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▐

12)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Riigi reguleeriv asutus tagab, et numeratsiooniplaanide ja numeratsioonikorra kohaldamisel koheldakse ELis kõiki teenuseosutajaid ja numbrite kasutajaid võrdselt. Eelkõige tagab liikmesriik, et ettevõtja, kellele on eraldatud teatav numeratsiooniala, ei diskrimineeri teisi teenuseosutajaid ja kasutajaid seoses nende teenustele juurdepääsemiseks vajalike numbrivahemikega.”

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid toetavad teatavate numbrite või numbrivahemike ühtlustamist ühenduse piires, kui see soodustab siseturu toimimist või on vajalik üleeuroopaliste teenuste arengu toetamiseks. Komisjon võib selles küsimuses võtta vajalikke tehnilisi rakendusmeetmeid, mis võivad hõlmata piiriülese juurdepääsu tagamist riiklikule numeratsioonile, mida kasutatakse põhiteenuste, näiteks numbriinfoteenuste jaoks . Rakendusmeetmetega võib BERTile määrata nende meetmete rakendamisega seotud konkreetseid kohustusi.

Need meetmed, mille eesmärk on ║ muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▐”

13)

Artikli 11 lõikes 1 asendatakse sõnad „tegutseb selgete ja üldsusele kättesaadavate menetluste kohaselt, mida kohaldatakse diskrimineerimata ja viivitusteta, ning” järgmisega:

„tegutseb selgete, läbipaistvate ja üldsusele kättesaadavate menetluste kohaselt, mida kohaldatakse diskrimineerimata ja viivitusteta, ning teeb oma otsuse igal juhul hiljemalt neli kuud pärast avalduse esitamist, ja”

14)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

Artikkel 12

Elektrooniliste sidevõrkude pakkujate ühispaiknemine ja ning võrguelementide ja seotud vahendite ühiskasutus

1.   Kui elektroonilisi sidevõrke pakkuval ettevõtjal on riigi õigusnormide kohaselt õigus paigaldada seadmeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla või kasutada vara sundvõõrandamise või avalikuks kasutamiseks määramise menetlust, on riigi reguleerival asutusel õigus , võttes täielikult arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, muuta selliste seadmete või vara, sealhulgas hoonetesse pääsu, hoonesisese juhtmestiku, mastide, antennide, tornide ja muude kõrgete tugikonstruktsioonide, kaablikanalisatsiooni, torustike, pääseluukide ja kappide ning muude võrgu mitteaktiivsete elementide ühine kasutamine kohustuslikuks.

2.   Liikmesriik võib nõuda, et lõikes 1 nimetatud õiguste valdajad kasutaksid ühiselt seadmeid või vara (kaasa arvatud füüsiline ühispaiknemine) või võtaksid meetmeid ehitustööde kooskõlastamiseks, et kaitsta keskkonda, rahva tervist ja avalikku julgeolekut, ja järgiksid linnade või maapiirkondade planeerimiseesmärke alles pärast nõuetekohase kestusega avalikku arutelu, mille käigus kõikidele huvitatud isikutele antakse võimalus esitada oma seisukohad. Selline ühiskasutus- või koordineerimiskord võib sisaldada reegleid seadmete või vara või omandi ühiskasutusest tulenevate kulude jaotamise kohta.

3.     Liikmesriik tagab, et riigi reguleerival asutusel on volitus nõuda, et lõikes 1 nimetatud õiguste valdajad kasutaksid ühiselt vahendeid või vara (sh füüsiline ühispaiknemine), et ergutada tõhusaid investeeringuid infrastruktuuri ja edendada uuendustegevust, ja seda pärast nõuetekohase kestusega avalikku arutelu, mille käigus antakse kõigile huvitatud isikutele võimalus esitada oma seisukohad. Selline ühiskasutus- või koordineerimiskord võib sisaldada reegleid vahendite või vara ühiskasutusest tulenevate kulude jaotamise kohta ning sellega tagatakse, et riskid on asjaomaste ettevõtete vahel nõuetekohaselt jagatud.

4.     Liikmesriik tagab, et riigi reguleeriv asutus koostab lõikes 1 nimetatud õiguste valdajate esitatud teabele tuginedes kõnealuses lõikes osutatud vahendite omaduste, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta üksikasjaliku loendi ja teeb selle kättesaadavaks huvitatud isikutele.

5.     Liikmesriik tagab, et pädev asutus kehtestab koostöös riigi reguleeriva asutusega seoses lõikes 2 osutatud ehitustöödega ja muude asjakohaste avalike vahendite või varaga nõuetekohased kooskõlastusmenetlused. Need menetluseds võivad hõlmata menetlusi tagamaks, et huvitatud isikud saavad teavet asjakohaste avalike vahendite või vara kohta ning käimasolevate ja kavandatavate ehitustööde kohta, et neid teavitatakse sellistest töödest õigeaegselt ning ühiskasutus tehakse võimalikult lihtsaks.

6.   Meetmed, mida riikide reguleerivad asutused käesoleva artikli alusel võtavad, peavad olema objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed.”

15)

Lisatakse III a peatükk:

„III a peatükk

VÕRKUDE JA TEENUSTE TURVALISUS JA TERVIKLUS

Artikkel 13 a

Turvalisus ja terviklus

1.   Liikmesriik tagab, et üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjad võtavad oma võrkude või teenuste turvalisuse kaitsmiseks vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed. Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid selleks, et vältida ja minimeerida turvalisusega seotud vahejuhtumite mõju kasutajatele ja seotud võrkudele.

2.   Liikmesriik tagab, et üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjad võtavad asjakohased meetmed oma võrkude tervikluse tagamiseks, et kindlustada nende võrkude kaudu osutatavate teenuste jätkumine. Riigi pädev asutus konsulteerib enne konkreetsete meetmete võtmist elektrooniliste sidevõrkude turvalisuse ja tervikluse tagamiseks kõigi elektrooniliste sideteenuste pakkujatega.

3.   Liikmesriik tagab, et üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjad teatavad riigi pädevale asutusele ▐ turvalisuse või tervikluse rikkumistest, mis on olulisel määral mõjutanud võrkude või teenuste toimimist.

Vajaduse korral teavitab ▐ riigi asjaomane pädev asutus teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametit . Kui üldine huvi nõuab rikkumise avalikustamist, võib riigi pädev asutus teavitada üldsust.

Riigi pädev asutus esitab kord aastas komisjonile koondaruande käesoleva lõike kohaselt saadud teadetest ja võetud meetmetest.

4.   Komisjon, võttes hoolikalt arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti arvamust, ▐ võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud meetmete ühtlustamiseks võtta vajalikke tehnilisi rakendusmeetmeid, sealhulgas teatamise asjaolusid, vormi ja korda käsitlevaid meetmeid. Tehniliste rakendusmeetmete vastuvõtmine ei takista liikmesriikidel lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks lisanõudeid vastu võtmast.

Teavitamisega seonduvaid tehnilisi rakendusmeetmeid kohaldatakse kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ.

Need rakendusmeetmed, mille eesmärk on ║ muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ║

Artikkel 13 b

Rakendamine ja jõustamine

1.   Liikmesriik tagab, et riigi pädeval asutusel on õigus anda üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele artikli 13a rakendamiseks siduvaid suuniseid. Need siduvad suunised peavad olema proportsionaalsed ning majanduslikult ja tehniliselt jätkusuutlikud ning need tuleb ellu viia mõistliku aja jooksul.

2.   Liikmesriik tagab, et riigi pädeval asutusel on õigus üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatelt ettevõtjatelt nõuda, et nad:

a)

esitaksid oma teenuste ja võrkude turvalisuse ja tervikluse hindamiseks vajalikud andmed, sealhulgas dokumenteeritud turvalisuspõhimõtted; ning

b)

telliksid pädevalt sõltumatult asutuselt turvaauditi ning teeksid selle tulemused kättesaadavaks riigi reguleerivale asutusele.

3.   Liikmesriik tagab, et riigi pädeval asutusel on kõik vajalikud volitused rikkumiste, samuti võrkude turvalisusele ja terviklusele avalduvate mõjude uurimiseks.

4.   Eeltoodud sätted ei piira käesoleva direktiivi artikli 3 kohaldamist.”

16)

Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega :

Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud ja kui seosed kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades seal ettevõtja turujõudu, võib seotud turul kohaldada vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklitele 9, 10, 11 ja 13 parandusmeetmeid, mille eesmärk on takistada sellist võimendumist. Juhul, kui need parandusmeetmed ei ole piisavad, kohaldada direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklit 17.

17)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

Turgude kindlaksmääramise ja määratlemise kord

b)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Pärast avalikku arutelu ja BERTiga konsulteerimist võtab komisjon vastu soovituse asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta (edaspidi „soovitus”). Soovituses määratletakse need toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mille omadused võivad õigustada eridirektiivides sätestatud regulatiivsete kohustuste kehtestamist, ilma et see konkreetsetel juhtudel piiraks turgude määratlemist konkurentsiõiguse alusel. Komisjon määratleb turge konkurentsiõiguse põhimõtete kohaselt.”

c)

lisatakse järgmine lõige:

2 a.     Komisjon avaldab hiljemalt … (21) riikide reguleerivatele asutustele suunised otsuste kohta, mille eesmärk on kehtestada, muuta või tühistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjate kohustusi.

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Soovitust ja suuniseid täies ulatuses arvesse võttes määratleb riigi reguleeriv asutus kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega riigi olukorrale vastavad asjaomased turud, eelkõige riigi territooriumil paiknevad asjaomased geograafilised turud. Riigi reguleeriv asutus järgib artiklites 6 ja 7 esitatud korda, enne kui hakkab määratlema turge, mis erinevad soovituses nimetatud turgudest.”

e)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon, võttes hoolikalt arvesse BERTi arvamust, mis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [millega luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT)] artiklile 7, võib vastu võtta otsuse, millega määratakse kindlaks riikidevahelised turud.

See otsus, mille eesmärk on täiendamise teel muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. ▐”

18)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Riigi reguleeriv asutus viib läbi ▐ asjaomaste turgude analüüsi, võttes arvesse soovituses loetletud asjaomaseid turge ja võttes täiel määral arvesse suuniseid. Liikmesriik tagab, et selline analüüsimine toimub vajaduse korral koostöös riigi konkurentsiasutusega.

2.   Kui riigi reguleeriv asutus peab direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 17 lõigete 3 või 4 või direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 8 alusel kindlaks tegema, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada ettevõtjate suhtes kohaldatavaid kohustusi, otsustab ta käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi põhjal, kas asjaomasel turul on toimiv konkurents.”

b)

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„5.   Artikli 15 lõikes 4 osutatud otsuses kindlaksmääratud riikidevaheliste turgude puhul palub komisjon, et BERT teeks turuanalüüsi, võttes täiel määral arvesse suuniseid, ja esitaks arvamuse käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud regulatiivsete kohustuste kehtestamise, säilitamise, muutmise või tühistamise kohta.

Komisjon, võttes täiel määral arvesse BERTi arvamust, võib teha otsuse, millega üks või mitu ettevõtjat tunnistatakse nimetatud turul olulist turujõudu omavaks ning kehtestatakse üks või mitu konkreetset kohustust vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklitele 9–13 a ning direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 17. Seda tehes püüab komisjon saavutada artiklis 8 sätestatud poliitilisi eesmärke.

6.   Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 sätete kohaselt võetud meetmete suhtes kohaldatakse artiklites 6 ja 7 osutatud korda. Riigi reguleeriv asutus teostab asjaomase turu analüüsi järgmiselt:

a)

kahe aasta jooksul alates selle turuga seotud eelmise meetme eelnõust teatamisest;

b)

turul, millest ei ole komisjonile varem teatatud, ühe aasta jooksul alates asjaomaseid turge käsitleva muudetud soovituse vastuvõtmisest;

c)

liiduga ühinenud uute liikmete puhul ühe aasta jooksul alates ühinemisest.”

c)

lisatakse lõige 7:

„7.   Kui riigi reguleeriv asutus ei ole soovituses kindlaks määratud asjaomase turu analüüsi lõpule viinud artikli 16 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda, et BERT esitaks arvamuse koos meetme eelnõuga konkreetse turu analüüsi kohta ning kohustused, mis tuleks kehtestada. BERT viib läbi kõnealuse meetme eelnõu avaliku arutelu.

▐”

19)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „artikli 22 lõikes 2” sõnadega „artikli 22 lõikes 3” ja teises lauses asendatakse sõnad „tegutsedes artikli 22 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt… võib komisjon” sõnadega „komisjon võib võtta asjakohaseid rakendusmeetmeid”.

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

Selliste standardite ja/või spetsifikaatide puudumise korral soodustavad liikmesriigid Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU), Euroopa postiside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (CEPT), Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) või Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) vastuvõetud rahvusvaheliste standardite või soovituste rakendamist.

c)

lõikes 6 asendatakse sõnad „eemaldab komisjon need lõikes 1 osutatud standardite ja/või spetsifikaatide nimekirjast artikli 22 lõikes 3 osutatud korras” sõnadega „võtab komisjon vajalikud rakendusmeetmed ja eemaldab need standardid ja/või spetsifikaadid lõikes 1 osutatud nimekirjast”.

d)

lisatakse järgmine lõige 6 a:

„6 a.    Lõigetes 1, 4 ja 6 nimetatud rakendusmeetmed, mille eesmärk on ║ muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda,võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▐”

20)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse punkt c:

„c)

digitelevisiooniteenuste ja -seadmete pakkujad teeksid koostööd koostalitlusvõimeliste televisiooniteenuste pakkumiseks puuetega lõppkasutajatele.”

b)

lõige 3 jäetakse välja.

21)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 19

Ühtlustamiskord

1.   Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivi artikli 9 ning direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklite 6 ja 8 kohaldamist, võib komisjon juhul, kui ta leiab, et käesolevas direktiivis sätestatud reguleerimisülesannete erinev täitmine riikide reguleerivate asutuste poolt takistab siseturgu, võtta BERTi arvamust täiel määral arvestades vastu ▐ otsuse käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätete ühtlustatud kohaldamise kohta, et aidata kaasa artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

2.   Lõikes 1 nimetatud otsus, mille eesmärk on täiendamise teel muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. ▐

3.   Lõike 1 kohaselt vastu võetavate meetmetega võib kehtestada ühtlustatud või kooskõlastatud lähenemisviisi järgmiste küsimuste käsitlemiseks:

a)

reguleerimispõhimõtete järjekindel rakendamine, sealhulgas uute teenuste piirkondlike turgude ning piiriüleste elektrooniliste sideteenuste reguleerimise osas;

b)

numbrite, nimede ja aadressidega seotud küsimused, sealhulgas numbrivahemikud, numbrite ja tunnuste liikuvus, numbrite ja aadresside translatsioonisüsteemid ning hädaabiteenuste kättesaadavus numbril 112;

c)

tarbijatega seotud küsimused, mis ei jää direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiivi) reguleerimisalasse, eelkõige puuetega lõppkasutajate juurdepääs elektroonilistele sideteenustele ja -seadmetele;

d)

kohustuslik raamatupidamisarvestus, sealhulgas investeerimisriski arvutamine .

"22)

Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui teenusepakkujate vahel tekib vaidlus seoses käesoleva direktiivi või eridirektiivide alusel kehtestatud kohustustega ning üheks vaidluse pooleks on liikmesriigis elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakkuv ettevõtja, teeb asjaomase riigi reguleeriv asutus ühe poole taotlusel ja ilma et see piiraks lõike 2 sätete kohaldamist, siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul, kui tegemist ei ole erandlike asjaoludega. Asjaomane liikmesriik nõuab, et kõik pooled teeksid riigi reguleeriva asutusega tihedat koostööd.”

23)

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

Artikkel 21

Riikidevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine

1.   Kui eri liikmesriikides paiknevate poolte vahel tekib käesoleva direktiivi või eridirektiivide alusel vaidlus, mis kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi reguleeriva asutuse pädevusse, kohaldatakse lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.

2.   Iga vaidluspool võib suunata vaidlusküsimuse asjaomaste riikide reguleerivatele asutustele. Pädevad riikide reguleerivad asutused kooskõlastavad oma tegevuse, et BERTi töö raames , et jõuda artiklis 8 sätestatud eesmärkide kohaselt vaidluse lahenduseni, mis tuleb võimaluste piires saavutada ühisotsuse vastuvõtmise kaudu. Kohustused, mille riigi reguleeriv asutus vaidluse lahendamisel ettevõtjale kehtestab, peavad vastama käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätetele.

Kõnealuse vaidluse lahendamiseks pädev riigi reguleeriv asutus võib taotleda, et BERT esitaks vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [millega luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT)] artiklile 18 soovituse meetmete kohta, mida tuleks raamdirektiivi ja/või eridirektiivide sätete alusel võtta, et vaidlus lahendada.

Kui ametile on esitatud vastav taotlus, ootavad kõik vaidluse mõne aspekti osas pädevust omavad riikide reguleerivad asutused enne vaidluse lahendamiseks sammude astumist ära BERTi soovituse, mis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [millega luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT)] artiklile 18, ilma et see mõjutaks riikide reguleerivate asutuste võimalust võtta vajaduse korral kiireid meetmeid.

Kui riigi reguleeriv asutus määrab vaidlusküsimuse lahendamisel ettevõtjale kohustusi, peavad need olema kooskõlas käesoleva direktiivi või eridirektiivide sätetega ning järgima täiel määral BERTi soovitust, mis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [millega luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT)] artiklile 18.

3.   Liikmesriigid võivad sätestada, et pädevad riikide reguleerivad asutused võivad ühiselt keelduda vaidluse lahendamisest, kui on olemas muid abinõusid, nagu vahendus, mis aitaksid paremini kaasa vaidluse kiirele lahendamisele artikli 8 sätete kohaselt.

Nad teatavad sellest pooltele viivitamata. Kui vaidlust ei ole nelja kuu jooksul lahendatud ja ▐ pool , kelle õigusi on rikutud, ei ole vaidlusküsimust kohtusse andnud ning kui üks pool seda taotleb, kooskõlastavad riikide reguleerivad asutused oma tegevuse, et jõuda artikli 8 sätete kohaselt vaidlusküsimuse lahenduseni, mis tuleb võimaluste piires saavutada ühisotsuse vastuvõtmise kaudu , võttes seejuures täiel määral arvesse BERTi soovitust, kui ta on selle määruse (EÜ) nr …/2008 [millega luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT)] artikli 18 kohaselt esitanud.

4.   Lõikes 2 sätestatud kord ei takista kumbagi poolt kohtule hagi esitamast.”

24)

Lisatakse artikkel 21a:

Artikkel 21 a

Karistused

Liikmesriik sätestab eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ja eridirektiivide alusel vastuvõetud riigi õigusnormide rikkumise korral, ning võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema asjakohased, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt … (22) ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.”

25)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine uus lõige:

1 a.     Erandina lõikest 1 abistab komisjoni artikli 9c kohaste meetmete vastuvõtmisel otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 3 lõike 1 alusel loodud raadiospektri poliitika komisjon.

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.”

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.”

26)

Artikkel 27 jäetakse välja.

27)

I lisa jäetakse välja ja II lisa muudetakse vastavalt käesolevale direktiivi lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) muudatused

Direktiivi 2002/19/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

„juurdepääs” – vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele määratletud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte, eesmärgiga pakkuda elektroonilisi sideteenuseid, sealhulgas infoühiskonna teenuseid või ringhäälingu-sisuteenuseid. See hõlmab muuhulgas järgmist: juurdepääs võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääs füüsilisele infrastruktuurile, sealhulgas hoonetele, kaablikanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääs vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääs numbrite transleerimisele või samaväärset funktsiooni pakkuvatele süsteemidele; juurdepääs abonenti käsitlevale vajalikule teabele ja mehhanism lõppkasutajatele arves esitatud summade tagasimaksmiseks numbriinfoteenuste osutajale; juurdepääs paiksetele ja mobiiltelefonivõrkudele; juurdepääs digitelevisiooniteenuste tingimusjuurdepääsu süsteemidele; juurdepääs virtuaalvõrguteenustele;”

b)

punkt e asendatakse järgmisega:

e)

„kliendiliin” – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti […] peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses elektroonilises sidevõrgus.

2)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Üldkasutatavate sidevõrkude operaatoritel on õigus ja direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) kohast luba omavate teiste ettevõtjate taotluse korral ka kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või ringhäälingu sisuteenuste või infoühiskonna teenuste osutamiseks, et tagada teenuste osutamine ja koostalitlusvõime kogu ühenduses. Operaatorid pakuvad teistele ettevõtjatele juurdepääsu ja vastastikust sidumist tingimustel, mis on kooskõlas riigi reguleeriva asutuse poolt artiklite 5, 6, 7 ja 8 sätete kohaselt kehtestatud kohustustega. Siiski ei tohi vastastikuse sidumise tingimused kehtestada koostalitlusvõimele põhjendamatuid takistusi.

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamiseks soodustavad riikide reguleerivad asutused kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega piisavat juurdepääsu ja vastastikust sidumist ning teenuste koostalitlusvõimet ja vajaduse korral tagavad selle, täites oma kohustusi viisil, mis aitab kaasa tõhususele, püsivale konkurentsile, investeeringutele ja uuendustegevusele ning millest on lõppkasutajatele kõige rohkem kasu.

Ilma et see piiraks meetmeid, mida võib võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtjate puhul artikli 8 kohaselt, võivad riikide reguleerivad asutused eelkõige:

a)

kui see on vajalik läbivühenduvuse või kolmanda osapoole teenustele, näiteks numbriinfoteenustele, õiglase ja mõistliku juurdepääsu tagamiseks, kehtestada kohustusi ettevõtjatele, kes kontrollivad juurdepääsu lõppkasutajatele, kaasa arvatud põhjendatud juhtudel kohustus siduda oma võrgud vastastikku, kui need ei ole veel seotud või muuta oma teenused koostalitusvõimeliseks mehhanismide abil, mis näevad ette lõppkasutajatele arves esitatud summade tagasimaksmise teenuseosutajatele õiglastel, läbipaistvatel ja mõistlikel tingimustel;

b)

kui see on vajalik, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs liikmesriigi määratletud digitaalsetele raadio- ja teleringhäälinguteenustele, kehtestada operaatoritele kohustus pakkuda juurdepääsu muudele I lisa II osas nimetatud vahenditele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

2.   Lõike 1 kohaselt kehtestatud kohustused on objektiivsed, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning neid rakendatakse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklites 6, 7 ja 7 a sätestatud korras.

Kehtestatavate kohustuste ja tingimuste proportsionaalsuse hindamisel arvestavad riikide reguleerivad asutused nende liikmesriikide eri piirkondades valitseva erineva konkurentsiolukorraga.

b)

lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

4)

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võib turu ja tehnoloogia arengut silmas pidades vastu võtta rakendusmeetmeid I lisa muutmiseks. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 14 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. ▐

Käesolevas lõikes nimetatud sätteid ette valmistades võib komisjoni abistada Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT) .”

5)

Artikkel 7 jäetakse välja.

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklites 9–13” sõnadega „artiklites 9–13 a”.

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.     Kui direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 kohaselt tehtud turuanalüüsi tulemusena peetakse operaatorit konkreetsel turul märkimisväärset turujõudu omavaks, kehtestavad riigi reguleerivad asutused vajaduse korral käesoleva direktiivi artiklites 9–13 sätestatud kohustused, vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 7 a kehtestatud korrale.

c)

punkti 3 muudetakse järgmiselt:

i)

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

esimeses taandes asendatakse sõnad „artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning artikli 6” sõnadega „artikli 5 lõike 1 ning artikli 6”;

teises taandes asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/66/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris) (23)” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (24)

ii)

.teise lõigu teiseks lauseks lisatakse järgmine lause:

„Enne otsuse tegemist võtab komisjon täiel määral arvesse BERTi arvamust, mis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [millega luuakse Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogu (BERT)] artikli 4 lõike 3 punktile m.”

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.     Riigi reguleerivad asutused võivad artikli 8 sätete kohaselt kehtestada vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga seotud läbipaistvuskohustusi ja nõuda, et operaatorid muudaksid avalikuks teatava teabe, näiteks raamatupidamisandmed, tehnospetsifikaadid, võrgu omadused, teenuste ja rakenduste juurdepääsu piirangud, võrguliikluse haldamise eeskirjad, pakkumis- ja kasutamistingimused ning hinnad.

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.     Olenemata lõikest 3 tagavad riigi reguleerivad asutused, et kui operaatoril leitakse asjaomasel turul olevat märkimisväärne turujõud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklile 14 seoses kohaliku juurdepääsuga teatavas asukohas, siis avaldatakse vähemalt II lisas sätestatud elemente sisaldav standardpakkumine.

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib II lisas teha vajalikke muudatusi, et kohandada seda tehnoloogia ja turu arenguga. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 14 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 14 lõikes 4 viidatud kiirmenetlust. Käesoleva lõike sätete rakendamisel võib BERT komisjoni abistada.”

8)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 12

Teatavatele võrguvahenditele juurdepääsu ja nende kasutamise kohustus

1.     Riigi reguleeriv asutus võib kooskõlas artikliga 8 kehtestada kohustusi, mille kohaselt operaatorid peavad tulema vastu põhjendatud taotlustele, mis käsitlevad juurdepääsu konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele või nende kasutamist, muu hulgas ka olukordades, kui riigi reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsust keeldumine või samaväärse mõjuga põhjendamatud tingimused takistaksid püsiva, konkurentsile rajatud turu tekkimist jaemüügi tasandil või ei oleks need lõpptarbijate huvides.

Muu hulgas seatakse operaatoritele järgmised kohustused:

a)

võimaldada kolmandatele isikutele juurdepääs teatavatele võrguelementidele ja/või vahenditele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile;

b)

pidada läbirääkimisi juurdepääsu taotlevate ettevõtjatega heas usus;

c)

mitte tühistada abivahenditele lubatud juurdepääsu;

d)

osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras edasimüümiseks kolmandatele isikutele;

e)

võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele juhtivatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud;

f)

pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutusviise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete või hoonetesse pääsu, antennide , tornide ja muude tugikonstruktsioonide, mastide, pääseluukide, kappide ja muude mitteaktiivsete võrguelementide ühiskasutust;

fa)

teha kolmandatele isikutele standardpakkumine kaablikanalisatsioonile juurdepääsu tagamise kohta;

g)

pakkuda lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks vajalikke teenuseid, sealhulgas taipvõrguteenuste ja mobiilvõrkude rändluse vahendeid;

h)

võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks;

i)

siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel;

j)

pakkuda juurdepääsu seonduvatele teenustele, nagu näiteks identifitseerimine, asukoha ja kohaloleku tuvastamine.

Riigi reguleerivad asutused võivad nende kohustustega siduda õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused.

2.     Kaaludes, kas kehtestada lõikes 1 nimetatud kohustusi, ja eelkõige hinnates selliste kohustuste proportsionaalsust võrreldes direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 sätestatud eesmärkidega, võtavad riigi reguleerivad asutused arvesse eelkõige järgmisi tegureid:

a)

konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turusuundumuste tempot ja võttes arvesse asjaomase vastastikuse sidumise ja juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas muude eelneva turu juurdepääsutoodete, näiteks juurdepääs kaablikanalisatsioonile, tasuvust;

b)

kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus võrreldes kasutatavate mahtudega;

c)

vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, pöörates tähelepanu tehtud riiklikele investeeringutele ja investeerimisega kaasnevatele riskidele, sealhulgas asjakohane riski jagamine nende ettevõtjate vahel, kes kasutavad juurdepääsu uutele vahenditele ;

d)

vajadus kaitsta konkurentsi (eriti infrastruktuurialast konkurentsi) pika aja jooksul;

e)

vajaduse korral asjaomased intellektuaalomandi õigused;

f)

üleeuroopaliste teenuste osutamine.

3.   Kui operaatorile kehtestatakse kohustus pakkuda juurdepääsu vastavalt käesoleva artikli sätetele, võib riigi reguleeriv asutus kehtestada vajaduse korral tehnilised või kasutustingimused, mida sellise juurdepääsu pakkuja ja/või selle kasutaja peavad täitma, et tagada võrgu normaalne töö. Konkreetsete tehniliste standardite või spetsifikatsioonide järgimise kohustus peab olema kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 17 kehtestatud standardite ja spetsifikatsioonidega.”

9)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.     Riigi reguleeriv asutus võib artikli 8 kohaselt kehtestada kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustusi teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et tulemusliku konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel operaatoril säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu kokku suruda ja sellega lõpptarbijaid kahjustada. Riigi reguleerivad asutused võtavad arvesse operaatorite investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit saada, ning ilma et see piiraks direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 19 lõike 3 punkti d kohaldamist, võtavad arvesse kaasnevaid riske ja asjakohast riskijagamist investorite ja nende ettevõtjate vahel, kes kasutavad juurdepääsu uutele vahenditele, sealhulgas lühi- ja pikaajaline riskijagamise kord.

b)

lisatakse järgmine lõige:

5.     Riikide reguleerivad asutused tagavad, et pikaajaliste riskijagamise lepingute juurdepääsuhinnad on kooskõlas tõhusa ettevõtja pikaajaliste lisakuludega, võttes arvesse ettevõtja arvestuslikku turuosa uutel turgudel ja seda, et lühiajaliste lepingute juurdepääsuhinnad sisaldavad riskipreemiat. Riskipreemia kaotatakse järk-järgult koos turuosa suurenemisega. Kui nõutakse riskipreemiat, siis ei kohaldata lühiajaliste lepingute puhul marginaali vähendamise kontrolli.

10)

Lisatakse artiklid 13 a ja 13 b:

Artikkel 13 a

Funktsioonipõhine eraldamine

1.   Riigi reguleeriv asutus võib artikli 8 ja eriti artikli 8 lõike 3 teise lõigu sätete kohaselt kehtestada erakorralise meetmena vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda paiksete juurdepääsutoodete hulgimüügiks pakkumisega seotud tegevus üle sõltumatule majandusüksusele.

See sõltumatu majandusüksus peab kõikidele ettevõtjatele, sealhulgas emaettevõtja teistele majandusüksustele pakkuma juurdepääsutooteid ja -teenuseid samade tähtaegade ja tingimustega, sealhulgas samade hindade ja teenuse tasemega ning kasutades samu süsteeme ja protsesse.

2.   Kui riigi reguleeriv asutus kavatseb kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse, esitab ta komisjonile ettepaneku , mis sisaldab:

a)

tõendeid, et tõhusa konkurentsi saavutamiseks artiklites 9 kuni 13 nimetatud asjakohaste kohustuste kehtestamine ja nende jõustamine mõistliku tähtaja jooksul, võttes asjakohaselt arvesse head reguleerimistava ning lähtudes direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 16 sätestatud turuanalüüsi korra kohaselt läbi viidud asjaomaste turgude kooskõlastatud analüüsist, ei ole aidanud ja ei aita ka edaspidi saavutada püsivat tõhusat konkurentsi ning et mitmel analüüsitud hulgimüügiturul on tuvastatud märkimisväärsed ja püsivad konkurentsiprobleemid/turutõrked.

b)

tõendeid, et infrastruktuurialase konkurentsi võimalus on mõistlikus ajalises perspektiivis väike või olematu;

c)

analüüsi seoses prognoositava mõjuga reguleerivale asutusele, ettevõtjale (eriti selle tööjõule) ning võrku investeerimise motivatsioonile ja mõjuga teistele sidusrühmadele, eelkõige prognoositava mõjuga infrastruktuurikonkurentsile ning eriti võimalike kaasnevate mõjudega tarbijatele;

d)

põhjenduste analüüsi, mis kinnitavad, et kõnealune kohustus on kõige tõhusam vahend tuvastatud konkurentsiprobleemide/turutõrgetega tegelemiseks võetavate parandusmeetmete jõustamiseks.

3.    Riigi reguleeriv asutus lisab ettepanekusse kavandatava meetme eelnõu , mis peab sisaldama järgmisi osi:

a)

eraldamise täpne laad ja tase ▐;

b)

andmed eraldiseisva majandusüksuse varade ning tema pakutavate toodete või teenuste kohta;

c)

haldamise kord, millega tagatakse eraldiseisva majandusüksuse värvatavate töötajate sõltumatus, ning vastav tasustamise struktuur;

d)

kohustuste täitmist tagavad eeskirjad;

e)

eeskirjad, millega tagatakse töökorra läbipaistvus eelkõige teiste sidusrühmade jaoks;

f)

täitmise tagamiseks ette nähtud järelevalveprogramm, mis hõlmab iga-aastase aruande avaldamist.

4.   Kui komisjon on vastavalt artikli 8 lõikele 3 meetme eelnõu kohta otsuse teinud, viib riigi reguleeriv asutus läbi juurdepääsuvõrguga seotud eri turgude kooskõlastatud analüüsi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16. Oma hinnangu alusel kehtestab, säilitab, muudab või tühistab riigi reguleeriv asutus kohustusi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitele 6 ja 7.

5.   Ettevõtjale, kelle suhtes rakendatakse funktsioonipõhist eraldamist, võib kehtestada artiklites 9–13 sätestatud kohustusi igal konkreetsel turul, kus ta on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 tunnistatud olulise turujõuga ettevõtjaks, või muid kohustusi, milleks komisjon annab loa vastavalt artikli 8 lõikele 3.

Artikkel 13 b

Vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolne vabatahtlik eraldamine

1.   Ettevõtjad, kes on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul olulise turujõuga ettevõtjaks, teatavad riigi reguleerivale asutusele eelnevalt oma kavatsusest anda oma juurdepääsuvõrgu varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus, mis pakub kõikidele jaeturul tegutsejatele, sealhulgas tema enda jaeüksustele täiesti võrdseid juurdepääsutooteid.

2.   Riigi reguleeriv asutus hindab kavandatava tehingu mõju olemasolevatele direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) kohastele reguleerivatele kohustustele.

Selleks viib riigi reguleeriv asutus läbi juurdepääsuvõrguga seotud erinevate asjaomaste turgude kooskõlastatud analüüsi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 16 sätestatud turuanalüüsi korrale.

Oma hinnangu alusel kehtestab, säilitab, muudab või tühistab riigi reguleeriv asutus kohustusi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitele 6 ja 7.

3.   Juriidiliselt ja/või oma tegevuses eraldiseisvale majandusüksusele võib kehtestada artiklites 9–13 sätestatud kohustusi igal konkreetsel turul, kus ta on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 tunnistatud olulise turujõuga ettevõtjaks, või muid kohustusi, milleks komisjon annab loa vastavalt artikli 8 lõikele 3.”

11)

Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

12)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 3

Direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) muudatused

Direktiivi 2002/20/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kasutatakse ka järgmist mõistet:

„üldluba” – liikmesriigi loodud õiguslik raamistik, millega tagatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumise õigused ja kehtestatakse sektorispetsiifilised kohustused, mida võib kohaldada kõigi või teatud liiki elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste suhtes vastavalt käesolevale direktiivile;”

2)

Artikli 3 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

Artiklid 5, 6 ja 7 asendatakse artiklitega 5, 6, 6 a ja 7.

b)

lisatakse järgmine lõik:

Ettevõtteid, kes osutavad piiriüleseid elektroonilisi sideteenuseid mitmes liikmesriigis asuvatele ettevõtetele, koheldakse kõikides liikmesriikides ühtemoodi ja nende suhtes kohaldatakse igas asjaomase liikmesriigi kohta ainult ühte lihtsustatud teatamismenetlust.

3)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 5

Raadiosageduste ja numbrite kasutamise õigused

1.   Liikmesriik lihtsustab raadiospektri kasutamist üldloa alusel. Liikmesriik võib anda individuaalsed kasutamisõigused , et:

a)

vältida tõsist kahjulike ja häirivate mõjutuste tekkimise võimalust ;

b)

tagada teenuse tehniline kvaliteet;

c)

tagada tõhus spektrikasutus;

d)

saavutada muid riiklikes õigusaktides kooskõlas ühenduse õigusega määratletud üldist huvi pakkuvaid eesmärke;või

e)

täita vastavalt artiklile 6a vastuvõetud meetmeid.

2.   ▐ Liikmesriik annab individuaalsed kasutusõigused taotluse korral igale ettevõtjale, ▐ võttes arvesse käesoleva direktiivi artiklite 6, 6a, 7, ja artikli 11 lõike 1 punkti c sätteid ning muid eeskirju, millega tagatakse kõnealuste vahendite tõhus kasutamine kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ (raamdirektiiv).

Piiramata liikmesriigis vastu võetud konkreetseid kriteeriume ja menetlusi , mille alusel antakse õigusi raadiosageduste kasutamiseks raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks ühenduse õiguse alusel, antakse selliseid kasutusõigusi avatud, objektiivse, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse menetlusega ning raadiosageduste spektri puhul vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 sätetele. ▐ Menetlus võib erandjuhul mitte olla avatud, ▐ kui tõendatakse, et individuaalsete raadiospektri kasutusõiguste andmine raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele on tingimata vajalik, et täita konkreetset kohustust, mille liikmesriik on eelnevalt kehtestanud ja põhjendanud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks ühenduse õiguse alusel.

Kasutusõigusi andes sätestab liikmesriik, kas ja millistel tingimustel tohib õiguste valdaja neid õigusi üle anda. Raadiosageduste puhul peavad need sätted vastama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitele 9 ja 9 b .

Kui liikmesriik annab kasutusõiguse piiratud ajavahemikuks, siis kõnealuse ajavahemiku kestus on vastav asjaomasele teenusele, arvestades taotletavat ▐ eesmärki, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust võimaldada investeeringu puhul asjakohane amortisatsiooniperiood .

Kui individuaalsed raadiosageduste kasutamise õigused on antud rohkem kui kümneks aastaks ning neid ei tohi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklile 9 b teistele ettevõtjatele üle anda või rentida, tagab riigi pädev asutus, et raadiosageduste kasutamise individuaalsete õiguste andmise kriteeriume loa kehtivusaja jooksul ikka kohaldatakse ja järgitakse . Kui kõnealused kriteeriumid on ära langenud, muudetakse individuaalne kasutusõigus ▐ etteteatamisega ja pärast mõistlikku ajavahemikku raadiosageduste kasutamise üldloaks, või muudetakse see teistele ettevõtjatele vabalt üleantavaks või renditavaks.

3.    Kasutusõiguste andmise otsused võetakse vastu, edastatakse ja tehakse teatavaks võimalikult kiiresti pärast seda, kui riigi reguleeriv asutus on täidetud taotluse kätte saanud, riigi numeratsiooniplaanist eriotstarbeks eraldatud numbrite puhul kolme nädala jooksul ja riigi sagedusplaanist elektroonilisteks sideteenusteks eraldatud raadiosageduste puhul kuue nädala jooksul. Viimasena nimetatud tähtaeg ei piira raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

4.   Kui pärast konsulteerimist huvitatud isikutega direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 6 kohaselt on otsustatud, et erandliku majandusliku väärtusega numbrite kasutamise õigusi antakse ainult konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra alusel, võib liikmesriik pikendada maksimaalselt kolme nädala pikkust tähtaega täiendava kolme nädala võrra.

Raadiosageduste puhul kohaldatakse konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra suhtes artiklit 7.

5.   Liikmesriik ei piira antavate kasutusõiguste hulka, kui see ei ole vajalik raadiosageduste tõhusa kasutamise tagamiseks artikli 7 kohaselt.

6.   Riigi pädev asutus tagab, et raadiosagedusi kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 8 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 2. Ta tagab ka, et raadiosageduste kasutamise õiguste üleandmine või kogumine ei moonutaks konkurentsi. ▐”

4)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkumise üldloa ning raadiosageduste ja numbrite kasutusõigusi võib siduda ainult käesoleva direktiivi I lisas loetletud tingimustega. Need tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad ning raadiosageduste kasutusõiguste osas peavad need vastama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 sätetele.”

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklite 16, 17, 18 ja 19” sõnadega „direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 17”.

c)

lõikes 3 asendatakse sõna „lisa” sõnadega „I lisa”.

5)

Lisatakse artikkel 6 a ▐ järgmises sõnastuses:

Artikkel 6 a

Ühtlustamismeetmed

1.   ▐ Piiramata käesoleva direktiivi artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklite 8 b ja 9 sätteid, võib komisjon vastu võtta rakendusmeetmeid, et:

a)

määrata kindlaks raadiosagedusalad, mille suhtes võetakse kasutusele raadiosageduste kasutamise üldload ▐;

b)

määrata kindlaks ühenduse tasandil ühtlustatavad numeratsioonialad;

c)

ühtlustada üleeuroopalisi elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele raadiosageduste või numbrite kasutamise üldlubade või individuaalsete kasutusõiguste andmise kord;

d)

ühtlustada II lisas sätestatud tingimused, mis seonduvad raadiosageduste või numbrite kasutamise üldlubade või individuaalsete kasutusõiguste andmisega üleeuroopalisi elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele .

Need meetmed, mille eesmärk on ║ muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▐

2.   Lõikes 1 loetletud meetmetes võib vajaduse korral liikmesriikidele ette näha võimaluse esitada põhjendatud taotlus osalise vabastuse ja/või ajutise erandi saamiseks neist meetmetest.

Komisjon hindab taotluse põhjendatust, võttes arvesse liikmesriigi konkreetset olukorda, ning võib määrata osalise vabastuse või ajutise erandi või mõlemad, juhul kui see ei takista lõikes 1 osutatud rakendusmeetmete rakendamist ebamõistlikul määral ega põhjusta liikmesriikide vahel ebamõistlikke konkurentsi- või reguleerimisolukorra erinevusi.

▐”

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:

„1.   Kui liikmesriik kaalub, kas piirata raadiosageduste kasutamiseks antavate kasutusõiguste hulka või kas olemasolevaid õigusi pikendada, juhul kui õiguste tingimustes ei ole seda sätestatud, siis ta muu hulgas:”

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

avaldab kõik kasutusõiguste andmist või pikendamist piiravad otsused koos põhjendustega;”

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui raadiosageduste kasutamise õiguste andmist tuleb piirata, annab liikmesriik selliseid õigusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete valikukriteeriumide põhjal. Kõigi selliste valikukriteeriumide puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamist ja selle direktiivi artikli 9 nõudeid.”

c)

lõikes 5 asendatakse sõnad „artiklis 9” sõnadega „artiklis 9 b”.

7)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Riikide reguleerivad asutused kontrollivad ja jälgivad üldloa või kasutusõiguse tingimuste ning artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste täitmist vastavalt artiklile 11.

Riikide reguleerivatel asutustel on õigus nõuda, et üldloa alusel elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakkuvad või raadiosageduste või numbrite kasutamise õigustega ettevõtjad esitaksid kooskõlas artikliga 11 kogu teabe, mis on vajalik üldloa või kasutusõiguste tingimuste või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste täitmise kontrollimiseks,.

2.   Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et ettevõtja ei täida üht või mitut üldloa või kasutusõiguste tingimust või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustust, teavitab ta ettevõtjat sellest ja annab ettevõtjale võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus.

3.   Asjaomane asutus võib nõuda, et lõikes 2 nimetatud rikkumine lõpetataks viivitamatult või mõistliku aja jooksul, ning võtab täitmise tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed meetmed.

Seoses sellega annab liikmesriik asjaomasele asutusele volitused: ▐

a)

määrata vajaduse korral hoiatav rahaline karistus , mis võib sisaldada karistusmakseid, millel on tagasiulatav jõud; ja

b)

anda korraldus lõpetada teenuse või teenuste paketi osutamine, mis võib põhjustada konkurentsi tõsist kahjustamist, kuni vastavuse saavutamiseni juurdepääsukohustustega, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 kohasele turuanalüüsile.

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Olenemata lõigete 2 ja 3 sätetest võib liikmesriik anda asjaomasele asutusele volitused määrata vajaduse korral ettevõtjale rahatrahv, kui ettevõtja ei ole riigi reguleeriva asutuse sätestatud aja jooksul esitanud teavet vastavalt käesoleva artikli 11 lõike 1 punkti a või b või direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 9 alusel kehtestatud kohustustele.”

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui üldloa või kasutusõiguste tingimuste või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste raske või korduva rikkumise korral ei ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täitmise tagamiseks võetud meetmed andnud tulemusi, võivad riikide reguleerivad asutused takistada ettevõtjal elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkumist või peatada või tühistada kasutusõigused. Rikkumise aja eest võib määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone ja karistusi, isegi kui rikkumine on hiljem lõpetatud.”

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui asjaomasel asutusel on tõendeid üldloa või kasutusõiguse tingimuste või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste rikkumise kohta, mille näol on tegemist vahetu ja suure ohuga avalikule korrale, julgeolekule või rahva tervisele või mis võivad põhjustada tõsiseid majandus- või toimimisraskusi teistele elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkujatele või kasutajatele või raadiospektri teistele kasutajatele ,, võib asjaomane asutus lõigete 2, 3 ja 5 sätetest olenemata võtta kiireid ajutisi meetmeid olukorra parandamiseks enne lõpliku otsuse tegemist. Pärast seda antakse kõnealusele ettevõtjale mõistlik võimalus oma arvamuse väljendamiseks ja parandamisettepanekute tegemiseks. Vajaduse korral võib asjaomane asutus heaks kiita ajutised meetmed kestusega kuni kolm kuud.”

e)

lisatakse järgmine lõige:

6 a.     Liikmesriigid peavad kooskõlas siseriikliku õigusega tagama võimaluse riigi asutuste poolt lõigete 5 ja 6 kohaselt võetud meetmeid kohtulikult läbi vaadata.

8)

Artikli 11 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

║ punktides a ja b asendatakse sõna „lisa” sõnaga „I lisa”;

b)

esimesele lõigule lisatakse järgmine punkt:

g)

soodustades raadiosageduste tulemuslikku kasutamist ja kindlustades nende tõhusa haldamise.

9)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

Artikkel 14

Õiguste ja kohustuste muutmine

1.   Liikmesriik tagab, et üldlubade, kasutusõiguste ja seadmete paigaldamise õigustega seotud õigusi, tingimusi ja korda saab muuta ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel ja proportsionaalselt, võttes vajadusel arvesse üleantavate raadiosageduste kasutusõiguste suhtes kohaldatavaid eritingimusi. Kavatsusest teha selliseid muudatusi teatatakse asjakohasel viisil ja huvitatud isikutele ning kasutajatele ja tarbijatele jäetakse piisavalt aega (vähemalt neli nädalat, kui tegemist ei ole erandlike asjaoludega), et nad saaksid väljendada oma arvamust kavandatud muudatuste kohta.

2.   Liikmesriik ei piira ega tühista seadmete paigaldamise või raadiosageduste kasutamise õigusi enne nende õiguste kehtivusaja möödumist, kui piiramine või tühistamine ei ole põhjendatud või kohaldatav õiguste tühistamise kompenseerimist käsitlevate riigi sätete kohaselt.”

10)

Lisatakse artikkel 14 a:

Artikkel 14 a

Komitee

1.   Komisjoni abistab sidekomitee.

2.     Erandina lõikest 1 abistab komisjoni artikli 6a lõike 1 punktide a, c ja d kohaste meetmete vastuvõtmisel otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 3 lõike 1 alusel asutatud raadiospektri komisjon.

3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▐”

11)

Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik tagab, et kogu asjaomane teave üldlubade ja kasutusõigustega ning seadmete paigaldamise õigustega seotud õiguste, tingimuste, korra, haldus- ja muude tasude ning otsuste kohta avaldatakse ja seda ajakohastatakse asjakohaselt, et kõigil huvitatud isikutel oleks kõnealust teavet kerge kätte saada.”

12)

Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9a kohaldamist, viivad liikmesriigid 31. detsembril 2009 juba kehtivad load käesoleva direktiivi artiklite 5, 6 ja 7 ning I lisa sätetega vastavusse hiljemalt [31. detsembriks 2010].

2.   Kui lõike 1 kohaldamisega kaasneks kehtivast loast tulenevate õiguste vähendamine või kohustuste pikendamine, võivad liikmesriigid pikendada kõnealuste õiguste ja kohustuste kehtivust kuni [30. septembrini 2011], kui see ei mõjuta teisi ühenduse õiguse kohaselt tegutsevaid ettevõtjaid. Liikmesriigid teatavad sellisest pikendamisest ja selle põhjustest komisjonile.”

13)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi ║ lisas sätestatule.

14)

Lisatakse uus II lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 4

Läbivaatamise kord

1.     Komisjon vaatab läbi käesoleva direktiivi ja direktiivide 2002/21/EÜ (raamdirektiiv), 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) ja 2002/20/EÜ (loadirektiiv) toimimise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt kolm aastat pärast artikli 6 lõikes 1 osutatud kohaldamiskuupäeva. Aruandes hindab komisjon, kas turu arengusuundi ning konkurentsi ja tarbijakaitset arvesse võttes on vajadus sektorispetsiifilise eelneva reguleerimise järele, mis on sätestatud direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklites 8–13a ja direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 17, või kas neid sätteid tuleks muuta või need kehtetuks tunnistada. Nimetatud eesmärgil võib komisjon nõuda riikide reguleerivatelt asutustelt ja BERTilt teavet, mis tuleb esitada ilma asjatu viivituseta.

2.     Kui komisjon peab vajalikuks lõikes 1 osutatud sätete muutmist või kehtetuks tunnistamist, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asjatu viivituseta.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2887/2000 on tunnistatud kehtetuks.

Artikkel 6

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt […]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates […].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga korraldatavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riigi õigusnormide teksti.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…, …

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 224, 30.8.2008, lk 50 .

(2)  19. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta seisukoht.

(4)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(5)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

(6)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

(7)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.

(8)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(9)   EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

(10)   ELT C 151, 29.6.2006, lk 15.

(11)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(12)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

(13)  Komisjoni 11. veebruari 2003. aasta soovitus elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, kus saab kohaldada eelreguleerimist, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (ELT L 114, 8.5.2003, lk 45).

(14)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(15)  EÜT L 336, 30.12.2000, lk 4.

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║.

(17)   EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37

(18)  ELT L …

(19)   Käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev.

(20)   Käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev .”

(21)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2008/…/EÜ [millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ] jõustumise kuupäev.

(22)  Direktiivi 2008/…/EÜ [millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ] rakendamise kuupäev.

(23)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

(24)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. ║.

Kolmapäev, 24. september 2008
LISA

1.

Direktiivi 2002/21/EÜ II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

Kriteeriumid, mida riikide reguleerivad asutused peavad arvesse võtma ühise turgu valitseva seisundi hindamisel artikli 14 lõike 2 teise lõigu kohaselt

Kahel või enamal ettevõtjal on ühine turgu valitsev seisund artikli 14 tähenduses, kui nende vahel ei ole struktuurilisi ega muid seoseid, kuid nad tegutsevad turul, mida iseloomustab tõhusa konkurentsi puudumine ja kus ühelgi ettevõtjal ei ole märkimisväärset turujõudu. Ilma et see piiraks ühist valitsevat seisundit käsitlevat Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõiguse kohaldamist, võib selline olukord tekkida siis, kui turg on koondunud ning vastab teatavatele omadustele, millest elektroonilise side valdkonnaga seoses võivad kõige olulisemad olla järgmised:

nõudluse vähene elastsus,

samasugused turuosad,

suured õiguslikud või majanduslikud turuletuleku takistused,

vertikaalne integreeritus koos ühise tarnimisest keeldumisega,

tasakaalustava ostujõu puudumine,

tõenäolise konkurentsi puudumine.

Eespool esitatud loetelu ei ole täielik ja nimetatud kriteeriumid ei ole kumuleeruvad. Pigem illustreerib loetelu tõendeid, mida võib kasutada väidetava ühise valitseva seisundi olemasolu tõestamiseks.

2.

Direktiivi 2002/19/EÜ II lisa pealkirja, mõisteid ning A. osa ja B. osa punkti 1 muudetakse järgmiselt:

„II lisa

Olulise turujõuga operaatori avaldatavas standardpakkumises, mis käsitleb juurdepääsu hulgimüügi võrgu infrastruktuurile, sealhulgas ühisjuurdepääsu või täielikult eraldatud juurdepääsu kindlaksmääratud kohas, sisalduvate küsimuste miinimumloetelu

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

kliendi alamliin – kliendiliini osa, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, kontsentratsioonipunkti või määratud vahepealse juurdepääsupunktiga üldkasutatavas paikses elektroonilises sidevõrgus;

b)

eraldatud juurdepääs kliendiliinile – täielikult eraldatud juurdepääs kliendiliinile ja ühisjuurdepääs kliendiliinile; see ei too kaasa muutust kliendiliini omandilises kuuluvuses;

c)

täielikult eraldatud juurdepääs kliendiliinile – kasutusõiguse saanule tagatud juurdepääs olulise turujõuga operaatori kliendiliinile või kliendi alamliinile, mispuhul lubatakse kasutada võrgu infrastruktuuri kogu edastusvõimet;

d)

ühisjuurdepääs kliendiliinile – kasutusõiguse saanule tagatud juurdepääs olulise turujõuga operaatori kliendiliinile või kliendi alamliinile, mispuhul lubatakse kasutada kindlaksmääratud osa võrgu infrastruktuuri edastusvõimest, nagu osa sagedustest või selle ekvivalendist.

A.     Tingimused eraldatud juurdepääsuks

1.

Võrguelemendid, millele juurdepääsu pakutakse, koos asjakohaste seotud vahenditega, hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

eraldatud juurdepääs kohalikele kliendiliinidele ja kohalikele kliendi alamliinidele;

b)

ühisjuurdepääs võrgu asjakohastes punktides, mispuhul võimaldatakse eraldatud juurdepääsuga samaväärset funktsionaalsust olukorras, kus selline juurdepääs ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas;

c)

juurdepääs kaablikanalisatsioonile, mis võimaldab juurdepääsu- ja tagasiühenduse võrkude paigaldamist.

2.

Informatsioon füüsilise juurdepääsu asukohtade, sealhulgas kaablikapid ja jaotlad, paiknemise kohta ja kliendiliinide ning alamliinide, kaablikanalisatsiooni ja tagasiühenduse seadmete kättesaadavuse kohta juurdepääsuvõrgu eri osades ja kättesaadavuse kohta kaablikanalisatsioonis.

3.

Kliendiliinidele, alamliinidele ning kaablikanalisatsioonidele juurdepääsu ja nende kasutamise tehnilised tingimused, sealhulgas kliendiliini metalljuhtmete keerdpaari ja/või kiudoptilise kaabli, kaablijaoturite, kaablikanalisatsiooni ja seotud vahendite omadused.

4.

Tellimise ja teenuste osutamise kord, kasutuspiirangud.

B.     Ühispaiknemisteenused

1.

Informatsioon olulise turujõuga operaatori olemasolevate asjakohaste asukohtade kohta või seadmete asukohtade ja nende kavandatava ajakohastamise kohta.

3.

Direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) lisa muudetakse järgmiselt:

1)

Pealkiri „Lisa” asendatakse pealkirjaga „I lisa”.

2)

Esimene lõik asendatakse järgmise pealdisega:

„Käesolevas lisas loetletud tingimuste näol on tegemist maksimumtingimustega, mida võib siduda üldlubadega (A osa), raadiosageduste kasutamise õigustega (B osa) ja numbrite kasutamise õigustega (C osa) vastavalt artikli 6 lõikele 1 ja artikli 11 lõike 1 punktile a, võttes arvesse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklites 5, 6, 7, 8 ja 9 lubatud piire.”

3)

A osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Lõppkasutajate juurdepääs liikmesriikide riiklike numeratsiooniplaanide numbritele, ETNSi ja UIFNi numbritele ning direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) kohased tingimused.”

b)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Elektroonilise side sektoris kehtiv isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivile 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (1)

c)

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Elektroonilise side sektoris kehtivad tarbijakaitse eeskirjad, kaasa arvatud direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) kohased tingimused ning puuetega kasutajate juurdepääsu tingimused vastavalt selle direktiivi artiklile 7.”

d)

punktides 11 ja 16 asendatakse sõnad „direktiiviga 97/66/EÜ” sõnadega „direktiiviga 2002/58/EÜ”.

e)

lisatakse punkt 11a:

„11a.

Kasutustingimused seoses ametiasutuste teadetega üldsusele, millega hoiatatakse üldsust vahetu ohu eest või kõrvaldatakse suurõnnetuste tagajärgi.”

f)

punktist 12 jäetakse välja sõnad „ning ringhäälingusaadete edastamine üldsusele”.

g)

lisatakse järgmine punkt:

19.

Üldkasutatavate sidevõrkude teenusepakkujatel lasuvad läbipaistvuskohustused, et tagada läbivühenduvus, sealhulgas piiranguteta juurdepääs infosisule, teenustele ja rakendustele kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega, avalikustamine seoses teenustele ja rakendustele juurdepääsu piirangutega ning seoses liikluse haldamise poliitikaga, ja kui see on vajalik ja proportsionaalne, siis riikide reguleerivate asutuste juurdepääs sellisele teabele, mida on vaja selleks, et kontrollida sellise avalikustamise täpsust.

4)

B osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kohustus pakkuda teenust või kasutada teatavat liiki tehnoloogiat, mille jaoks on antud sageduse kasutamise õigused, sealhulgas vajaduse korral levialaga seotud nõuded.”

b)

punkt 2 jäetakse välja.

c)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Kohustused, mille kasutusõigust taotlev ettevõtja on konkurentsil või võrdlustel põhineva valikumenetluse käigus vabatahtlikult võtnud. Kui selline kohustus vastab de facto ühele või enamale direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklites 9–13 a loetletud kohustustest, loetakse nimetatud kohustus kehtivuse kaotanuks hiljemalt 1. jaanuariks 2010 .”

d)

lisatakse punkt 9.

„9.

Spektri katselise kasutamisega seotud erikohustused.”

5)

C osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

1.

Selle teenuse kindlaksmääramine, mille jaoks numbrit kasutatakse, sealhulgas kõnealuse teenuse osutamisega seotud nõuded, ja kahtluse vältimiseks tariifipõhimõtted ja hindade ülemmäärad, mida saab kohaldada teatavate numbrivahemike suhtes selleks, et tagada tarbijakaitse kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 8 punkti 4 alapunktiga b.

b)

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Kohustused, mille kasutusõigust taotlev ettevõtja on konkurentsil või võrdlustel põhineva valikumenetluse käigus vabatahtlikult võtnud.”

4.

Direktiivile 2002/20/EÜ (loadirektiiv) lisatakse II lisa:

„II LISA

Tingimused, mille võib ühtlustada artikli 6a lõike 1 punkti d kohaselt

1)

Raadiosageduste kasutamise õigustega kaasnevad tingimused:

a)

raadiosageduste kasutamise õiguste kestus;

b)

õiguste territoriaalne ulatus;

c)

võimalus anda õigused üle teistele raadiosageduste kasutajatele ning üleandmise tingimused ja kord;

d)

raadiosageduste kasutamise õiguse eest võetavate tasude kindlaksmääramise meetod , ilma et piirataks liikmesriikide kindlaksmääratud süsteeme, mille puhul kohustus maksta kasutustasu on asendatud kohustusega täita konkreetseid üldist huvi pakkuvaid eesmärke;

e)

ühele ettevõtjale antavate kasutusõiguste arv;

f)

I lisa B osas loetletud tingimused.

2)

Numbrite kasutamise õigustega kaasnevad tingimused:

g)

asjaomas(t)e numbri(te) kasutamise õiguste kestus;

h)

territoorium, kus need õigused kehtivad;

i)

konkreetsed teenused või otstarbed, mille jaoks tuleb need numbrid reserveerida;

j)

kasutusõiguste üleandmine ja ülekantavus;

k)

numbrite kasutamise õiguse eest võetavate tasude (olemasolu korral) kindlaksmääramise meetod;

l)

I lisa C osas loetletud tingimused.”


(1)   EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.


Top