30.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 224/106

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut nimetada aasta 2010 vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. See on kasulik algatus, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust pidevast kihistumisest ja kõrvalejäetusest Euroopas ning toetada tõhusaid viise kõnealuste probleemide lahendamiseks.

1.2

Komitee tervitab mitmekülgset lähenemist vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele, mida ei tohiks samastada üksnes püsiva sissetulekute suhtelise ebavõrdsusega. Selleks, et tõhusamalt edastada sõnumit vaesuse ja sotsiaalse kõrvalejäetuse mittesallimisest nii jõukal mandril kui Euroopa ning saavutada riigi toetus, et kõnealuseid probleeme tõhusalt lahendada, peaks Euroopa aasta 2010 keskenduma suhtelise vaesuse kõrval ka vaesuse vähendamise meetmetele, mis peegeldavad tegelikku ainelist puudust, sellest mõjutatud piirkondi ning probleemi olulisust, ning arvestama seejuures erinevusi ELis.

1.3

Euroopa aastal 2010 peaks olema selged ja hoolikalt valitud üldised teemad. Esiteks on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ametialase ja sotsiaalse aktiveerimise teel vaja rohkem ja paremaid sotsiaalse toetuse süsteeme ja kavasid. Seega on sotsiaalpoliitika näol tegemist tõeliselt tootliku teguriga. Teiseks on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine iga kodaniku huvides, mistõttu peaks igaüks panustama kõnealuse eesmärgi saavutamisse. See ei tohiks aga juhtida tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et vaesuse ja tõrjutuse vastane võitlus on eelkõige poliitika ning seega riiklike ja muude sellelaadsete institutsioonide ning ühiskonnaelus osalejate ülesanne.

1.4

Euroopa aasta 2010 peaks olema võimalus tõsta üldsuse teadlikkust Euroopa sotsiaalmudeli ajakohastamise ja tugevdamise vajadusest ning sellest tulenevatest tagajärgedest. Aktiivne kaasamine etendab olulist rolli ühiskonna ühtekuuluvuse ja solidaarsuse säilitamisel ja kindlustamisel ajal, mil Euroopas on finants- ja toiduainetekriis ning leiavad aset globaliseerumine ja demograafilised muutused. Sellega kaasnevad aga ka muutused paljude eurooplaste praeguses elulaadis. Üha enam kardetakse töökohtade osas tekkivat ebakindlust. Euroopa aasta üritusi tuleks kasutada selleks, et kõnealused reformid saavutaksid üldsuse laiema toetuse.

1.5

Euroopa aasta 2010 peaks pakkuma ka platvormi avalikuks aruteluks teemal, kuidas kaitsta ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust olukorras, kus ebavõrdsus eurooplaste sissetulekutes üha suureneb. Vaja on leida uuenduslikke ja integreeritud poliitilisi lahendusi.

Nende tõhusus põhineb sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide pideval osalemisel, samuti kodanike aktiivsel osalemisel kohaliku kogukonna arendamisel.

1.6

Komitee usub, et kavandatud algatuse tegevuslik külg on hästi läbimõeldud. Eraldi nimetamist väärib tõsiasi, et ettepanekus arvestatakse täielikult riikide eripäradega ning võetakse eelduseks tihe koostöö sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate inimeste otsene osalemine.

1.7

Komitee tervitab tõsiasja, et Euroopa aasta eesmärkide rakendamiseks ettenähtud rahaliste vahendite näol on tegemist suurima summaga, mis on ELis sellisele algatusele kunagi eraldatud, ent kavandatud meetmete mastaapi arvestades nõuab komitee siiski, et selleks eraldataks rohkem vahendeid.

2.1

2010. aasta nimetamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks oli ajendatud soovist anda oma panus, saavutamaks Lissaboni strateegias sätestatud ning Euroopa sotsiaalmeetmete kavas (2005–2010) (2) kinnitatud eesmärki „astuda otsustavaid samme vaesuse kõrvaldamiseks”.

2.2

Euroopa aastaga seotud meetmed keskenduvad neljale eesmärgile: (1) tunnustamine, et vaestel ja sotsiaalselt tõrjutud inimestel on õigus elada väärikat elu ja osaleda ühiskonnas, (2) omavastutus, st et kõik ühiskonnaliikmed võtaksid ühise vastutuse vaesuse ja kõrvalejäetuse vähendamise eest, (3) ühtekuuluvus: usk, et sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamine on igaühe huvides, ning (4) pühendumine: rõhutada, et ELi poliitiline tahe on käsitleda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust prioriteetsena.

2.3

Kõnealused ELi ja riiklikul tasandil võetavad meetmed hõlmavad koosolekuid ja konverentse, teavitus- ja edenduskampaaniaid ning uuringuid ja aruandeid. Need peaksid hõlmama kõiki sidusrühmi ning tagama, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate inimeste vajadusi ja seisukohti väljendatakse ning võetakse kuulda.

2.4

ELi eelarvest on eraldatud 17 miljonit eurot Euroopa aastaga seotud projektide läbiviimiseks. Kui sellele lisada oodatav liikmesriikide avaliku ja erasektori kaasrahastamine, võib summa kasvada 26 175 miljoni euroni.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut, mis võib õige kohaldamise puhul aidata tõsta üldsuse teadlikkust ning stimuleerida avalikku arutelu teemal, kuidas resoluutselt ja tõhusalt tegeleda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemiga.

3.2

Komitee usub, et Euroopa aasta teema on oluline ja aktuaalne. See äratab üldsuse tähelepanu ning aitab ka eesmärgile keskenduda. Komitee toetab üldisi ja üksikasjalikke eesmärke, Euroopa aasta konkreetseid teemasid ning kavandatud rakendamismeetodeid. Alltoodud märkuste eesmärk on parandada Euroopa aasta avalikku tutvustamist ning poliitilist tõhusust.

3.3

Kõigi eurooplaste elukvaliteedi kaitse ja parandamise alus on nende veendumus, et vaesuse ja sotsiaalse kõrvalejäetusega tuleb võrdlemisi rikkas Euroopas tõhusalt tegeleda. Aasta üritused peaksid kõnealust pühendumist süvendama kõigi sotsiaalsete ja majanduslike kihtide eurooplaste seas.

3.4

Seetõttu on oluline, et aasta üritused tugineksid teadmistel ja kogemustel, mis on kogunenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa strateegia käivitamisest 2000. aastal Nice'i Euroopa Ülemkogul. Tagada tuleb kooskõla teiste üritustega, nt Euroopa Nõukogu üritused seoses kõrgetasemelise töörühma aruandega sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta 21. sajandil (3) ning ÜRO üritused rahvusvahelise vaesuse kõrvaldamise päeva iga-aastase tähistamise raames 17. oktoobril.

3.5

Komitee tuletab meelde, et Euroopa aasta ürituste hulgas tuleks anda vääriline koht reale varasemates arvamustes (4) käsitletud probleemidele ja teemadele:

Allpool käsitleb komitee kõnealuste ideede mõningaid aspekte, mis on eriti asjakohased Euroopa aasta ürituste seisukohast.

3.6

Euroopa aasta jooksul tuleks pöörata erilist tähelepanu võimalikele toetavatele meetmetele:

4.1

Otsuses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta kohta tuuakse välja, et ELis elab vaesuse ohus 78 miljonit inimest, st 16 % elanikkonnast. Komitee usub, et aasta poliitilise sõnumi tõhusaks edastamiseks tuleks lisaks suhtelise sissetuleku põhisele vaesuse näitajale viidata ka teistele vaesuse vähendamise meetmetele, mis näitavad vaesuse püsivust ning tegelikku puudust, mille all paljud eurooplased siiamaani kannatavad. Kõnealuseid meetmeid tuleks ka rakendada. Seega tuleks Euroopa aasta üritustes samavõrd viidata ka ulatuslikule suhtelise ja absoluutse vaesuse näitajate hulgale, et muuta üldsust vastavate olukordade suhtes tundlikumaks ning sisendada mõistmist, et selliseid olukordi ei tohi sallida.

4.2

Komitee märgib ka, et kasutatud näitajad kirjeldavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi. Arvestades väljakutseid sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis ning sellest tulenevat Euroopa sotsiaalmudeli ajakohastamist, on oluline, et kõnealuste näitajatega oleks seotud ka tasakaalustatud riiklik poliitika, mis sisaldaks tulude paremat jaotamist, korralikult rahastatud ja hallatud paindlikkuse poliitikat tööturul ning aktiivset kaasatust. Komitee soovitas sellist sotsiaal- ja tööhõivepoliitika dünaamilist mudelit oma vastavas arvamuses (8).

4.3

Komiteel on hea meel tõsiasja üle, et komisjon on tunnistanud, et vaesus on mitmepalgelise iseloomuga ning et sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on vaja kohaseid meetmeid. Euroopa sotsiaalmeetmete kava (2005–2010) käsitlevas teatises, mille eesmärk oli muu hulgas veenda liikmesriike konsolideerima, integreerima ja ratsionaliseerima meetmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, tegi komisjon õigesti, lisades suhtelise vaesuse näitajale püsiva vaesuse näitaja (9). Oma hilisema ettepanekuga sotsiaalkaitse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse paremaks koordineerimiseks juhtis komisjon tähelepanu vajadusele rõhutada ka puudust kajastavaid näitajaid (10).

4.4

Ülaltoodut arvesse võttes usub komitee, et Euroopa aastat 2010 käsitlev otsus peaks võtma aluseks vaesust puudutavad meetmed, mis toovad paremini välja tegelikku puudust, mõjutatud piirkondi ning probleemi olulisust. Seeläbi suurendataks üldsuse teadlikkust ja toetust ELi ja riikliku tasandi tööhõive- ning sotsiaalkaitsepoliitikale, mis on suunatud sügavast ja absoluutsest vaesusest ohustatud või selle all kannatavate inimestele ja kogukondadele (11).

5.1

Vaesus on mitmetahuline nähtus, mille risk on ühiskonnas ebaühtlaselt jaotunud. Teatud inimrühmad on seetõttu eriti haavatavad, eriti riskide kuhjumise korral.

5.2

Vaesus on tavaliselt seotud töötusega, eriti pikaajalise töötusega. Seepärast, nagu märgitakse 2007. aasta ühisaruandes sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta, on töö „parim kaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu…” (12). Nagu aruandes märgitakse, ei saa see aga olla ainus kaitse. Vaeste töötajate olemasolu on selle ilmselge tõestus.

5.3

Vaesus võib olla seotud ka sellega, et vabale töökohale kandideerimiseks on oskused liiga vähesed, või puuduvad üldse või ei ole oskused piisavad, et töötada kvaliteetsel töökohal, kus pakutakse küllaldast palka. See oht on eriti suur noorte inimeste, eelkõige koolist väljalangejate, ning vanemaealiste töötajate puhul.

5.4

Inimesi võivad vaesusse tõugata halvasti struktureeritud sissetulekutoetuse süsteemid, mis ei toeta tegevust ametlikul tööturul ning mõistavad nad lõpuks vaesusse ka vanas eas.

5.5

Ka perekonna struktuur võib tähendada riski: perekonnad, kus teenib ainult üks perekonnaliige, eriti kui tegemist on üksikvanematega, ning kolme- ja enamalapselised perekonnad. Perekonna lagunemine või töökoha kaotus, mille tulemusel kaotatakse kodu, on tõenäoline ohuolukord.

5.6

Samamoodi on riskirühmadeks kehva tervisega (nt vanuse tõttu), kognitiivsete piirangutega või puuetega inimesed, eriti kui nad on väheste oskustega, ning uimastisõltlased.

5.7

Vaesuse oht ähvardab ka äärealadel ja muul viisil ebavõrdsuse all kannatavates piirkondades elavaid inimesi.

5.8

Erilises vaesuse ohus on sisserändajad ja rahvusvähemused, kellel puuduvad sageli piisavad sotsiaalsed ja keeleoskused ja/või kes ei kohane sageli kultuuriliselt ning keda võidakse ka diskrimineerida.

5.9

Eespool loetletud näited viitavad sellele, et tegemist on tohutu väljakutsega ning et tõhusad poliitilised lahendused on keerukad. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oluliseks vähendamiseks tuleb kõigi tasandite riiklike asutuste jõupingutustele lisada sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute jõupingutused. Näidetest ilmneb ka paradoks: kui kõik puudeta inimesed oleksid eelkõige tööhõive kaudu sotsiaalselt kaasatud Euroopa majanduskasvu parandamisse ning rahvastiku vähenemise leevendamisse, oleks tarvis mitte vähem, vaid rohkem ja paremaid toetussüsteeme ja -kavasid. Need oleksid Euroopa aasta kaks peamist teemat.

5.10

Komitee usub, et Euroopa aasta üld- ja konkreetsete eesmärkide ning valitud teemavaldkondade eesmärk on saavutada uus tasakaal sotsiaalse vajaduse vahel olla majanduslikult aktiivne ning üksikisiku turvalisusevajaduse vahel. Vajadus sellise kohaldamise järele tuleneb globaliseerumisest, demograafilistest muutustest, tehnoloogilisest protsessist ning Euroopa tööturu arengust ning tähendab märkimisväärseid muutusi paljude eurooplaste elulaadis. Lisaks sellele tuleb ajakohastada ja parendada tööturgu ja sotsiaalpoliitikat, et lihtsustada vajalikke üleminekuid ning pakkuda inimestele korralikult hallatud ja rahastatud jätkusuutlikku kaitseabinõu. Kui osad kasutavad uute tööturgude ja aktiveerimiskavade võimalusi, leiavad teised, et need ohustavad nende sotsiaalset ja professionaalset staatust. Komitee arvates peaksid Euroopa aasta üritused olema suunatud kõnealustele tegelikele muredele (13).

5.11

Mis puudutab töötusest ja/või sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud inimesi, siis võimaldab praegune rõhuasetus kõigi töövõimeliste inimeste aktiveerimisele tööturul ühiskonnal kasutada nende andeid ning samas rahuldada üksikisiku vajadust tööalaselt edasi jõuda ja oma sotsiaalset toimetulekut parandada (14). Lisaks asjakohasele sissetulekutoetusele pannakse üha suuremat rõhku ka sellele, et kõigil oleks parem juurdepääs sotsiaalteenustele, eriti nendele, mis aitavad üksikisikutel oma kvalifikatsiooni tõsta, ajakohastada või muuta, või mis aitavad neil oma tervist hoida. Kõnealustest võimalustest kasu saamiseks oodatakse üksikisikutelt siiski senisest palju suuremat aktiivsust, algatusvõimet, intellektuaalset pingutust ja koostööd erinevate toetusteenustega. Üldsuse toetuse saamiseks on väga vaja edastada teavet kõnealust panust nõudva poliitika eesmärkide kohta (15). Euroopa aasta üritused peaksid aitama seda saavutada. Aasta eesmärgid peaksid paremini peegeldama vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisele suunatud aktiivse poliitika olulisust ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia (16) eesmärkide saavutamise jaoks. Teavet, et ajakohastatud ja parendatud sotsiaalpoliitika parandab tööturu toimimist ning aitab töökohti luua, tuleb aasta üritustel paremini edastada ning veenvalt tõestada. Samuti tuleb edastada ja tõestada, et korralikult kavandatud sissetulekutoetusmeetmed toovad kasu neile, keda ohustab töötus ja sotsiaalne kõrvalejäetus, kuna seeläbi vähenevad erinevad survet avaldavad tegurid, mis sunnivad neid ametlikult tööturult lahkuma; seeläbi aitavad kõnealused meetmed vähendada varimajandust.

5.12

Otsuse kavand sisaldab mitmeid täiendavat selgitust vajavaid väiteid.

5.13

Komitee märgib, et kui nimetada „lapsi, üksikvanemaid, eakaid inimesi, sisserändajaid ja rahvusvähemusi, puudega inimesi, kodutuid, vange, vägivalla ohvriks olevaid naisi ja lapsi ning uimastisõltlasi” (17) elanikerühmadena, keda ähvardab eriline vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht, jättes nad täpsemalt määratlemata, võib tulemuseks olla soovitule vastupidine mõju. Kõnealused rühmad hõlmavad nii vaesusest ohustatud kui vaesusest ohustamata inimesi. Nagu eelpool märgitud, on need elanikerühmad vaesusest ohustatud tavaliselt seetõttu, et neil puuduvad sobivad oskused ja/või on suhe tööealiste ja ülalpeetavate vahel kõrge.

6.1

Euroopa aasta 2010 annab ka võimaluse avalikuks aruteluks, mis käsitleb olemasolevaid ja tulevasi väljakutseid sotsiaalsele solidaarsusele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ajal, mil Euroopa liigub teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse suunas ning peab toime tulema demograafiliste muutustega (18). Seda on eriti vaja kaaluda mandril, kus on olemas vahendid vaesuse ja sotsiaalse kõrvalejäetuse otsustavaks vähendamiseks.

6.2

Samal ajal puudub paljudel noortel kooli lõpetamisel kirja- ja arvutamissoskus, mida on vaja edukaks karjääriks uues majanduses. Vaja on tõhusaid õiguskaitsevahendeid, et vältida nende sotsiaalset kõrvalejäetust ning rahuldada majanduse nõudlust kvaliteetsete töötajate järele. Lisaks sellele toimub Euroopas üha suurem tööturu lõhenemine kõrge kvalifikatsiooniga kõrgepalgaliste rühmaks ja madala kvalifikatsiooniga madalapalgaliste rühmaks, mille tulemus on erinevused sissetulekutes. Eurooplased peavad välja töötama ja vastu võtma visiooni, kuidas samaaegselt sotsiaalse õigluse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse säilimisega tagada ELi konkurentsivõime globaliseeruvas majanduses.

6.3

Valitsuste ülevalt alla suunatud meetmed ei taga sotsiaalset ühtekuuluvust, kui neile ei lisandu kodanikuühiskonna algatused. 2000. aasta Nice'i Euroopa Ülemkogu tunnustas, et kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusel on oluline roll panuste tõhusal koondamisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks. Ka komitee usub, et aasta jooksul on vaja tunnustada ja innustada iga kodaniku isiklikku osalust kõikihõlmavate kogukondade loomisel. Seda arvestades on oluline edastada sõnum, et kodanike osalus on kogukonna iga liikme huvides, olenemata nende majanduslikust või sotsiaalsest staatusest.

6.4

Komitee meenutab oma arvamust vabatahtliku tegevuse teemal, milles muu hulgas öeldakse, et „liikmesriikide valitsusi tuleb innustada välja töötama riiklikku vabatahtlike poliitikat ja vabatahtliku tegevuse otsese toetamise ja tunnustamise strateegiat. Nimetatud riiklik vabatahtlike poliitika peab hõlmama ka vastava infrastruktuuri loomist.” (19). See tähendab, et inimestele, kes soovivad ohverdada oma aega ja oskusi kogukondade heaks, kus nad elavad, ei tohiks vähemalt seada õiguslikke ega bürokraatlikke takistusi (20). Komitee arvab jätkuvalt, et vabatahtlik tegevus väärib eraldi Euroopa aastat, ent kodanikuosaluse asjaomaseid aspekte tuleks rõhutada ka Euroopa aasta 2010 üritustel.

6.5

Komitee soovitab Euroopa aasta üritustel vältida mulje jätmist, nagu piirduks nõutav panus töötuse ja vaesuse vähendamiseks (ning sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks) praegu edendatava paindlikkuse ja aktiivse kaasamise poliitika raames vaid tööandjate, valitsuste ning tööturu ja sotsiaalkaitse saajatega. Selle asemel peaksid üritused edastama sõnumit, et vastutus lasub igal kodanikul.

6.6

Kaalumist väärib veel üks teema. Ajal, mil majanduslikud erinevused püsivad ja isegi suurenevad, saab sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamist toetada ka kvaliteetse avaliku ruumi loomisega (linnaruum, koolid, ülikoolid, raamatukogud, pargid, puhkevõimalused), kus erineva elukäigu ning erineva sotsiaalse ja majandusliku staatusega inimesed tahaksid koguneda ja aega veeta.

6.7

Enamikku sotsiaalset ühtekuuluvust ja riiklikku poliitikat puudutavatest uutest väljakutsetest ja dilemmadest on võimalik käsitleda otsuse kavandi üldeesmärkides. Neid tuleks aga paremini väljendada, et innustada kasulikku avalikku arutelu aasta läbi. Siin pakutud meetmed sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks võiksid täiendada 2010. aasta arutelu aktiivse sotsiaalse kaasamise ja tõhusa tööturupoliitika teemadel.

7.1

Komitee arvab, et ettepanek Euroopa aasta kontseptsiooni kohta, eriti pakutud tegevused, võimaldavad samuti rõhutada ja teadvustada tõsiasja, et Lissaboni strateegia eesmärgi — avaldada märkimisväärset mõju vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamisele 2010. aastaks — saavutamiseks on vaja mitmepalgelisi meetmeid (21).

7.2

Aasta jooksul läbiviidavad hariduslikud meetmed peaksid sisaldama iga liikmesriigi üldsuse teadlikkuse tõstmist teguritest, mis määravad tulevase pensioni suuruse, ning innustama inimesi astuma samme, mis tagaksid neile pensionipõlves inimväärse elu.

7.3

Komitee leiab, et aasta ürituste raames tuleks ka käsitleda, kuidas Euroopa Keskpank saaks kasutada lepinguga sätestatud pädevusi ning aidata võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

7.4

Komitee arvates tuleb näidata, et sotsiaalset kõrvalejäetust saab piirata poliitika abil, mis ulatub tavapärasest tööturu- ja sotsiaalkaitse valdkonnast kaugemale, näiteks ruumiplaneerimispoliitika vaesuse getostumise ennetamiseks, transpordipoliitika geograafiliste tõkete vähendamiseks sotsiaalse liikuvuse teelt ning majanduspoliitika äärealade arendamiseks, samuti elatusmiinimumi tagamine ja jagamispoliitika, et muuta vaeste ja rikaste vahelise lõhe juba aastaid täheldatud suurenemistendents.

7.5

Sellega seoses juhib komitee tähelepanu erinevustele liikmesriikide vahel, mis on pärast ELi laienemist süvenenud. Ühes uuringus märgitakse, et „isegi rikaste liikmesriikide kõige vaesemad kannatavad väiksema ainelise puuduse all kui vaeste riikide kõige jõukamad” (22). Sel viisil rõhutatakse, kui olulised on tõhusad meetmed sotsiaalmajandusliku ühtekuuluvuse saavutamiseks ja praeguste majanduslike erinevuste vähendamiseks ELis, et vähendada vaesunud ja sotsiaalselt tõrjutud piirkondi. See omakorda võimaldaks edasi arendada ELi sotsiaalpoliitika kooskõlastusmeetodit (23). See punkt väärib Euroopa aasta üritustel erilist tähelepanu ja arvestamist.

8.1

Komitee arvab, et aasta korralduslik külg on hästi läbi mõeldud, kuna see võtab kohaselt arvesse riiklikke prioriteete ja rahvuslikke delikaatseid teemasid (näiteks selline tundlik teema nagu sisserändajate ja rahvusvähemuste integratsioon ühiskonna- ja tööellu). Oluline on ka, et sellega luuakse tihe koostöö sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna institutsioonidega.

8.2

Aasta eesmärkide saavutamisel sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusele pandud rõhk näitab seda, kui asendamatud nad on Lissaboni strateegia sotsiaalmeetmete kava saavutamisel. Kõnealune kava kinnitati 2000. aastal Nice'i Euroopa Ülemkogul sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemise Euroopa strateegias. Rohkem kui kunagi varem peavad kodanikuühiskonna algatused lisanduma valitsuse tegevusele, seda korrigeerima ja kindlustama. Sotsiaalpoliitika välja töötamisel ja rakendamisel on oluline võtta kuulda neid, keda sellega kavatsetakse toetada. Seetõttu on kohane, et kõnealused organisatsioonid on kutsutud aktiivselt osalema Euroopa aasta 2010 eesmärkide rakendamisel.

8.3

Komitee tervitab tõsiasja, et Euroopa aasta eesmärkide rakendamiseks ettenähtud rahaliste vahendite näol on tegemist suurima summaga, mis on ELis sellisele algatusele kunagi eraldatud. Võttes arvesse otsuse ettepaneku lisas toodud üksikasjalikke meetmeid, kutsub komitee siiski üles eraldama Euroopa aastaga seotud meetmetele rohkem vahendeid, et tagada nende tõhusus.

8.4

Komitee tervitab ka seda, et Euroopa aasta meetmete kavandamisel ja rakendamisel tunnustatakse erinevaid viise, kuidas naised ja mehed vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad.

8.5

Komitee usub, et lisas toodud Euroopa aasta prioriteete tuleks laiendada, et need hõlmaksid ka vaesust ebakindlate töökohtadega inimeste hulgas. Puudega inimeste probleeme tuleks käsitleda eraldi, mitte koos muude haavatavate elanikerühmade probleemidega.