30.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 224/61

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab komisjoni töö eest, mis on juba ära tehtud valdkondades, mis on seotud laste kaitsega „sidustehnoloogiate” (1) kontekstis, märkides eriti ära, et elanikkonna teadlikkuse tase on tõusnud tänu sotsiaalpartnerite, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide korraldatud kampaaniatele ning komisjoni iga-aastastele Turvalisema Interneti Päevadele.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on samuti koostanud mitmeid arvamusi kõnealustel teemadel (2) Peale selle soovitab komitee rahvusvahelise partnerluse lähenemist, mis soodustab järgmist:

1.2.1

Rahvusvaheline andmete jagamine ning mõtete vahetus valitsuste, õiguskaitse, vihjeliinide (hotlines), pangandus-/finants-/krediitkaardiasutuste, laste väärkohtlemise nõustamiskeskuste ja lastehoolekandeorganisatsioonide ning Internetitööstuse vahel.

1.2.2

Euroopa Liit ja rahvusvaheline „rakkerühm”, kes tuleb kokku korra kvartalis, et lihtsustada andmete, ekspertteadmiste ja heade tavade jagamist sidusrühmade — sealhulgas vihjeliinide, õiguskaitseasutuste, valitsuste ja eelkõige rahvusvahelise Internetitööstuse — vahel.

1.2.3

Rahvusvaheliste ja Euroopa heade tavade näidete määratlemine ja edendamine seoses võitlusega laste seksuaalse väärkohtlemise vastu Internetis vihjeliinide abiga.

1.2.4

Ülevaade kõigist olemasolevatest ja tulevastest vihjeliinidest hetkel aktsepteeritavate heade tavade valguses ning vihjeliinide tõhususe hinnang võrreldes uute heade tavade näidetega.

1.2.5

Programmi ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise lihtsustamine tulevikus vihjeliinide ülevaate tulemusel.

1.2.6

Vihjeliinide osalemine Euroopa andmebaaside projektis.

1.2.7

Partnerluste soodustamine vihjeliinide ja teiste asjaomaste organisatsioonide ning riiklike domeeninimeregistrite vahel, et eemaldada registrist domeeninimed, mis pooldavad laste seksuaalset väärkohtlemist või pakuvad juurdepääsu eelnimetatud sisuga teabele.

1.2.8

Ühendatud jõupingutused teadlikkuse tõstmiseks sellistest probleemidest nagu kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil ja küberkiusamine („grooming” ja „cyber-bullying” (3)) ja vajadusel teatamisest asjaomasesse õiguskaitseorganisse ja lastekaitseorganisatsiooni.

1.2.9

Toetusmenetluste loomine analüütikutele ja neile, kes vihjeliinide keskkonnas kujutisi vaatlevad.

1.2.10

Töö kõnealuse valdkonna õiguslike raamistike ühtlustamise kinnistamiseks ja tagamiseks eri liikmesriikide vahel.

1.2.11

Võrgustikuameti loomine komisjoni tasandil, mis toimiks sõltumatu hindaja ja teadusuuringute koordineerijana ning kontrolliks programmide rakendamist ja soovituste arvessevõtmist.

1.2.12

Iga-aastase ekspertide komisjoni loomine teadmiste leviku intensiivistamiseks.

1.2.13

Noortefoorumi loomine, tagamaks laste ja noorte vaadete ja kogemuste kaasamist teadusuuringutesse ja tulevaste programmide rakendamisse.

1.2.14

Rahastamisvahendite proaktiivne ja koostööle orienteeritud kasutamine, nt Daphne ja turvalisema Interneti programmide raames.

1.2.15

Luua suhted asjaomaste USA ametkondadega, et püüda vähendada laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavate veebilehtede haldamist USAs ja seada sisse aktiivne Atlandi-ülene andmevahetus.

1.3

Partnerluse lähenemisega töötamine tagab oskusteabe, teadmiste levitamise ja rahastamise. Mis kõige tähtsam, see tagab sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite kaasatuse kogu Euroopa Liidus ja nende jõupingutused ebaseadusliku infosisu miinimumini vähendamiseks ja sellele juurdepääsu piiramiseks.

2.1

Algul peamiselt ekspertide ja teadlaste sidevahendiks olnud Internetti ja muid kommunikatsioonitehnoloogiaid (edaspidi „sidustehnoloogiad”) (4) kasutatakse peaaegu kogu maailmas nüüd ka kodudes, koolides, ettevõtetes ja riigiasutustes.

2.2

Lapsed kasutavad sidustehnoloogiaid üha aktiivsemalt. Kuid interaktiivsuse ja kaasatuse kui Internetikeskkonna hüvede kõrval on siin ka mitmeid tõsiseid ohte.

2.3

Muud tendentsid (vt lisa 1) (5) hõlmavad järgmist:

2.4

Internetikasutajate, eriti laste kaitsmine võrgus leiduva kahjuliku sisuga materjali ja tegevuse eest ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine on jätkuvalt poliitikute ja seadusandjate, tööstusharu ja lõppkasutajate, eriti lapsevanemate, hooldajate ja haridustöötajate tähelepanu keskmes.

2.5

Õiguslikust seisukohast on oluline teha vahet, mis on ebaseaduslik ja mis kahjulik, sest nende puhul on vajalikud erinevad meetodid, strateegiad ja vahendid. See, millised materjalid on ebaseaduslikud, võib olla riigiti erinev; selle määrab riigis kehtiv õigus ja selliste materjalidega tegelevad õiguskaitseorganid, muud valitsusasutused ja vastavate volitustega vihjeliinid..

2.6

EMSK taotleb ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja jõustamist kõigis liikmesriikides ja peab miinimumiks järgmiste küsimuste selgitamist, nagu sätestatud Euroopa Nõukogu Küberkuritegude Konventsioonis (6):

2.7

On kehtestatud küll mõningad üleeuroopalised normid, mis selgitavad õiguslikke küsimusi eri soovituste ja suuniste abil, kuid tuleb välja selgitada, kas neid norme kõigis liikmesriikides ka praktikas rakendatakse.

2.8

Kahjuliku sisuga materjalide puhul peavad lapsevanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud neid lastele potentsiaalselt kahjulikuks. Sellise materjali määratlus erineb riigiti ja kultuuriti ning hõlmab materjali alates pornograafiast ja vägivallast kuni rassismi, ksenofoobiat ja vaenu õhutavate tekstide ja muusikani ning enesevigastamist, anoreksiat ja enesetappu käsitlevate veebilehtedeni. EMSK tunnistab, et on raske luua rahvusvahelisi partnerlusi kõnealuste materjalide küsimuses, kuid tuleb teha jõupingutusi riikide tasandil, et tõsta teadlikkust vahenditest, meetoditest ja tehnoloogiatest, mille abil kaitsta lapsi nende materjalide eest.

2.9

Euroopa Liit on laste võrgukeskkonnas kaitsmisel olnud eestvedajaks alates 1996. aastast ja komisjoni tegevuse olulisemaks väljenduseks selles valdkonnas on järjestikused turvalisema Interneti kavad (Turvalisema Interneti tegevuskava 1999–2004, programm „Safer Internet plus” 2004–2008). Komisjon võttis samuti vastu teatise programmi „Safer Internet plus” rakendamise kohta ajavahemikus 2005–2006 (7). Peale selle kinnitas 2007. aasta aprilli ja juuli vahelise perioodi mõjuhinnang, (8) et teostatud tegevused on olnud tõhusad, ning selles rõhutati vajadust kohandada neid uutele Internetitehnoloogiatele ja dünaamilisele kuritegevusele selles valdkonnas.

2.10

Programmi eesmärk on soodustada Interneti ja teiste kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisemat kasutamist, eriti laste puhul, ning võidelda võrgukeskkonnas levivate ebaseadusliku sisuga materjalide ning ebaseadusliku ja kahjuliku tegevusega, lihtsustades koostööd, kogemuste ja parimate tavade vahetust kõigil tasanditel küsimustes, mis on seotud laste kaitsega võrgukeskkonnas, tagades seega üleeuroopalise lisaväärtuse.

2.11

Kõneluses programmis on neli tegevust, millest igaühe raames edendatakse rahvusvahelist koostööd kui olulist elementi:

2.12

EMSK sooviks siiski paluda määratlusi ja õiguslikke selgitusi sõnadele „kahjulik” ja „tegevus”, eriti pidades silmas ülevõtmist riiklikku õigusesse. Täiendavaid selgitusi soovitakse ka vihjeliinide rolli osas, kuna need ei teosta uurimist kahtlustatavate isikute suhtes ja neil pole selleks ka volitusi (vt lisa 2) (9).

3.1

Internetti ei oma ega halda ega selle sisu ei kontrolli suured rahvusvahelised kontsernid. Internet koosneb sadadest miljonitest lehekülgedest, millel on palju haldajaid. See asjaolu muudab ebaseadusliku infosisu jälgimise ja kontrollimise raskeks. Siiski on võimalik vähendada ebaseadusliku infosisu kättesaadavust nii kohalikul (sealhulgas kodudes), riiklikul kui rahvusvahelisel (sealhulgas küberruum) tasandil, kui kõik sidusrühmad teevad koostööd.

3.2

Interneti Jälgimise Sihtasutus (The Internet Watch Foundation) leidis 2007. aastal 2755 laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavat veebilehte, mida hallati maailma eri kohtadest; 80 % neist veebilehtedest on kommertssuunitlusega ja vahetavad tihti haldajat ja piirkonda, et vältida avastamist (10). Need taktikad koos kõnealuste kuritegude keeruka rahvusvahelise olemusega tähendavad, et kõnealuste veebilehtede, nende sisu ja nende taga peituvate organisatsioonide tõhusat uurimist võimaldavad vaid ülemaailmsed ühendatud jõupingutused, millesse on kaasatud õiguskaitseorganid, valitsused ja rahvusvaheline Internetisektor.

3.3

EMSK tunnistab, et laste kaitse tagamiseks on vaja partnerlusele suunatud lähenemist. Sotsiaalpartnerid, sealhulgas valitsus, Internetitööstus, õiguskaitseorganid, lastehoolekandeasutused, ettevõtted, töötajate esindused, valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas tarbijate organisatsioonid, ja üldsus peavad tegema koostööd, et hoiatada ohtude ja riskide eest ning samal ajal võimaldades noortel inimestel kasutada selle revolutsioonilise vahendi eeliseid suhtlemiseks, õppimiseks ja uuendustegevuseks.

3.4

Tänu Internetile on paranenud elukvaliteet paljudel, eelkõige noortel, vanematel ja paljudel puuetega inimestel. See on ainulaadne suhtlemisvahend ning tänapäeval üha enam „sotsiaalne võrgustik”. Muutused elustiilide, perekondade ja töösuhete dünaamikas on suurendanud sõltumatute või isoleeritud eluperioodide osakaalu. Seetõttu on kasutajate, eelkõige kaitsetute — sealhulgas laste — kaitsmine prioriteet, mida ei saa jätta ainult nende hooldajate ülesandeks.

3.5

Uute tehnoloogiate ja teenuste teke on uuendustegevuse ja majanduskasvu võtmeks kogu maailmas. Noored mõistavad uuenduste võimalusi sageli esimestena ning võtavad need kasutusele. Paraku kaasneb aga arenguga ka väärkohtlemine ning see probleem üha kasvab. Nii asjaomase tööstusharu kui ka sidusrühmade iseregulatsiooni organitel on uutest tehnoloogiatest põhjalikud teadmised ning seega on neil võimalik välja töötada vastumeetmeid väärkohtlemise peatamiseks. Teadmiste jagamine, teadlikkuse tõstmine ning tarbijate juhendamine veebilehtedest teatamiseks koos võimaluse korral rahaliste vahendite eraldamisega väärkohtlemise ja eriti laste väärkohtlemise peatamiseks on oluline kohustus ning osa Internetitööstuse ettevõtete sotsiaalsest vastutusest.

3.6

Internetis leviva laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldava materjaliga seotud probleemi ulatuse osas puudub selgus. Nagu täheldatakse komisjoni aruandes, on ELi liikmesriikides vähe asjakohaseid statistilisi andmeid. Jõupingutused tuleks suunata laste väärkohtlemist sisaldavate materjalide levitamisega seostatud veebilehtede liikumise ja tegevuse jälgimisele, et anda volitatud asutustele või rahvusvahelistele õiguskaitseorganitele teavet, mille alusel nad saavad vastava materjali eemaldada ja algatada selle levitajate uurimise.

3.7

Asjakohased organisatsioonid tuleb luua riiklikul tasandil ning nende esindajad peaksid strateegiate koostamiseks kohtuma korrapäraselt Euroopa Komisjoni esindajatega. Tööstuse, valitsuse, pangandus-/finants-/krediitkaardiasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, haridusvaldkonna, tööandjate ja töötajate esindajaid hõlmava foorumi loomine ELi tasandil võiks olla väärtuslikuks vahendiks, mis aitaks tagada teabe kiiret analüüsimist ja tegutsemist kogu Euroopas. Samuti võidaks selle abil levitada teavet ka EList väljapool, et lihtsustada koostööd rahvusvaheliste õiguskaitseorganitega.

3.8

Teadmiste jagamiseks tuleks toetada iga-aastase ELi ekspertide koosoleku korraldamist. Koosolekul käsitletaks uute tehnoloogiate, psühho-sotsiaalsete tegurite ja õiguskaitse arenguid ning tehtud järeldusi levitataks kõigis ELi liikmesriikides ja foorumi liikmete seas, et neid oleks võimalik riiklikul või kohalikul tasandil kohandada, integreerida või kasutada.

3.9

Brüsselis loodav võrgustikuamet, mis uuriks lisaks Euroopa projektidele ka ülemaailmseid projekte, aitaks foorumil tagada, et teave on uuendatud ja asjakohane (sh statistika) ning levitada tõhusaid meetmeid, millega probleeme lahendada ja mida on lihtne aktiivsetele partneritele edasi anda. Võrgustikuameti ülesannete alla kuuluksid ka külastused ja seire. Lisaks võiks võrgustikuamet toimida vihjeliinide sõltumatu hindajana ning vaadata läbi uute projektide taotlusi, et vältida juba tehtud töö kordamist ja tagada rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine. Võrgustikuamet võiks esitada ka partnerluse taotlusi. Ameti ülesanne oleks reageerida uutele väljakutsetele kohe nende tekkimisel.

3.10

Noortefoorumi loomine võiks olla väärtuslik vahend noorte kaasamiseks ning teabe levitamiseks sotsiaalsetele võrgustikele, mida kasutavad kõige haavatavamad sihtrühmad. Noortel on oma keel ning nad kuulavad ametiisikuid tihti vastumeelselt, ent võtavad heameelega vastu nõuandeid samas sotsiaalses keskkonnas olevatelt eakaaslastelt. Lapse õiguste konventsiooni tuleb arvesse võtta ning seega peavad noored olema protsessi kaasatud.

3.11

Vaja on luua tõhus mudel, mille alusel sidusrühmad omavahel teavet jagaksid, et kohaneda maailma eri paigus tekkivate Internetikuritegevuse uute vormidega ning vahetada teadmisi.

4.1

Vihjeliinide heade tavade mudel:

4.1.1

Vihjeliinide analüütikud läbivad ebaseadusliku infosisu hindamiseks koolituse ja saavad vastava tunnistuse.

4.1.2

Vihjeliinide analüütikutel on ekspertteadmised potentsiaalselt ebaseadusliku infosisu jälgimiseks.

4.1.3

Rakendatakse partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, kaasates tähtsamad riiklikud sidusrühmad, sh valitsus, pangandus-/finants-/krediitkaardiasutused, õiguskaitseorganid, perekondadega koostööd tegevad organisatsioonid, lastekaitseliidud ning eelkõige Internetitööstus.

4.1.4

Vihjeliinide puhul rakendatakse kaas- ja iseregulatsiooni ning need toimivad tihedas koostöös riigi Internetitööstusega, mis nõustub järgima asjakohast tegevusjuhist.

4.1.5

Kehtib üldine põhimõte „vihje peale materjal eemaldatakse”, mida kasutatakse riigi kõigi ettevõtete veebilehtedel avaldatava ebaseadusliku infosisu puhul.

4.1.6

Vihjeliinid osalevad projektis, millega luuakse Euroopa keskne andmebaas laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatest veebilehtedest.

4.1.7

Kasutajate kaitsmiseks tahtmatu kokkupuute eest ebaseadusliku infosisuga kohustuvad riigi Internetiettevõtted blokeerima võrgustiku tasandil juurdepääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehtedele, koostades nendest tihti uuendatava nimekirja.

4.1.8

Vihjeliinidel on igas riigis põhjalikud riigikeelsed veebilehed, millel on lihtne ja anonüümne vihjete esitamise süsteem ning mille kaudu edastatakse vihjeliinidele ja teistele asjaomastele organisatsioonidele selgeid teateid selliste kohaldamisalast välja jäävate küsimuste kohta nagu kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil ja küberkiusamine („grooming” ja „cyber-bullying”).

4.1.9

Vaja on tõsta teadlikkust vihjeliinide ülesannetest ja nendega seotud teemadest.

4.1.10

Vihjeliinide ülesannete hulka kuulub Euroopa ja rahvusvaheliste andmete tutvustamine ning teadmiste ja kogemuste jagamine.

4.1.11

Vihjeliinid osalevad koos sidusrühmadega Euroopa ja rahvusvahelistes partnerlustes, mille eesmärk on jagada andmeid ja teadmisi ning pidada mõttevahetust kõnealuste kuritegude piiriülese loomusega võitlemiseks.

4.1.12

ELi ja rahvusvahelisel tasandil rakendatakse meetmeid, mis võimaldavad laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavad materjalid Internetist eemaldada ning algatada materjali levitajate suhtes uurimine olenemata sellest, kus maailma paigas veebilehte hallatakse.

4.1.13

Vihjeliinid aitavad oma panusega mis tahes riiklikke või rahvusvahelisi asutusi, mis on loodud eesmärgiga võidelda kõnealuste veebilehtede vastu rahvusvahelisel tasandil ning edendada piiriüleste õiguskaitseorganite tööd.

4.1.14

Vihjeliinid jagavad juhiseid tööandjatele, õpetajatele, organisatsioonidele, lapsevanematele ja lastele selliste teavitusprogrammide kaudu nagu „ThinkuKnow”, mille viis läbi CEOP (The Child Exploitation and Online Protection Centre, Ühendkuningriigi politsei).

4.1.15

Teavitustöös keskendutakse Interneti kasutajatele ning see toimub koostöös riigi Internetiettevõtetega või viimaste rahalisel toetusel.

4.1.16

Organisatsioonid kuuluvad rahvusvahelisse Interneti vihjeliinide liitu INHOPE (International Association of Internet Hotlines), et vihjeliinide ja tööstuse heade tavade jagamise abil ebaseaduslik infosisu eemaldada (11).

4.1.17

Teavitamisprotsess peab olema lihtne ja tagama teavitaja anonüümsuse ning teateid tuleb kiiresti menetleda.

4.1.18

Vihjeliinide haldajad peavad pakkuma tugi- ja nõustamisteenuseid analüütikutele, kes peavad ebaseaduslikku infosisu vaatama ja sellealaseid andmeid töötlema.

4.2

Lisaks peaksid vihjeliinid

5.1

Komisjoni ettepanek jätab mitmed küsimused vastuseta:

5.2

Ülaltoodud küsimustega tegelemine aitaks ära hoida jalgratta leiutamist, juba tehtud töö kordamist ning tagaks rahaliste vahendite tõhusa ja otstarbeka kasutamise. Kõige olulisem on tihedas koostöös konsultantide ja riigiametnikega tagada asjatundjate aktiivne kaasatus algatusse. See kehtib ka ettepaneku kohta luua komisjoni tasandil võrgustikuamet, mis uurib asjakohaseid projekte, tutvub nendega, viib läbi külastusi ning hoiab ühendust.

5.3

Komisjon peaks kaaluma rahastamisvahendite proaktiivsemat ja koostööle orienteeritumat kasutamist, nt Daphne ja turvalisema Interneti programmide raames.

5.4

Lõpetuseks palub komitee komisjonil rõhutada järgmiste aspektide olulisust ja mõju:

5.5

Nimetatud meetmed aitaksid vähendada olukordi, kus süütud Internetikasutajad võivad tahtmatult näha traumeerivaid või ebaseaduslikke kujutisi, ning vältida ohvriks sattunud laste uuesti traumeerimist, piirates võimalusi näha laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavat materjali. Samuti muudetaks kõnealusele sisule juurdepääs raskemaks nende jaoks, kes taolisi kujutisi otsivad ning takistataks kuritegelikel organisatsioonidel levitada majandusliku kasu saamiseks kujutisi Internetikasutajatele.

5.6

Oluline on rõhutada, et meetmete rakendamine muudaks laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldava materjali levitajate tegevuse üha keerulisemaks. Kõnealuse kuritegevuse väljajuurimine on selle dünaamilise loomuse ja kurjategijate tehnoloogilise oskuslikkuse tõttu keeruline. Mida kulukam, riskantsem ja ajutisem on tegevus, seda vähem on tõenäoline, et seda peetakse kiireks vahendiks saada majanduslikku või muud kasu.

5.7

Viimased andmed laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavate veebilehtede ulatuse kohta (v.a üksikud pildid või veebilehed) pakuvad motivatsiooni võidelda kõnealuse sisu täieliku eemaldamise nimel. Nüüd on võimalik seada konkreetsed eesmärgid näitamaks, et andmejagamisest ja vastutuse võtmisest kõrgeimal rahvusvahelisel tasandil on kasu ning et positiivne ja edukas ühine rahvusvaheline partnerlus avaldab olulist mõju laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavate veebilehtede arvu märkimisväärsele vähendamisele.