30.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 224/8

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on edendada eakate inimeste elukvaliteeti uute info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kaudu. Intelligentne elukeskkond (Ambient Assisted Living — AAL) võib olla üks neist peamistest vahenditest, millega tagatakse tõhusal viisil eakate inimeste ning samuti nende inimeste elukvaliteet, kellel ei ole haiguse tõttu võimalik ajutiselt oma kodus elada.

1.2

Komitee on kindlal seisukohal, et sellise teadus- ja arendustegevuse puhul info- ja sidetehnoloogia valdkonnas tuleks eelkõige tagada, et kasusaajate vajadusi mõistetakse, nendega tegeletakse ja neile vastatakse. Seetõttu tuleks kasutada alt üles lähenemisviisi, mille puhul on teada kasutajate peamised vajadused ning teadus- ja arendustegevust viiakse läbi sellest lähtuvalt.

1.3

Komitee arvates on intelligentse elukeskkonna üks kõige olulisem sidusrühm inimene, kes lõpuks kõnealusest tehnoloogiast kasu saab. Järelikult on lisaks selliste inimeste vajaduste mõistmisele oluline ka nende ettevalmistamine nimetatud tehnoloogia kasutamiseks ning kaasata nad selle kujundamisse ja katsetamisse.

1.3.1

Sel põhjusel peab komitee tähtsaks ka elukestva õppe ja e-kaasatusega seotud ELi poliitikameetmeid. Komitee on seisukohal, et komisjon peaks võtma intelligentset elukeskkonda ja nimetatud poliitikat ühendava integreeritud lähenemise.

1.4

Komitee arvab, et kõnealust programmi tuleks eelkõige näha väga inimliku programmina, mitte lihtsalt veel ühe teadus- ja arendustegevuse programmina. See on tõeline teadusprogramm, aga see on suunatud tundlikus eluetapis kogetavatele sotsiaalsetele asjaoludele.

1.5

Nagu allpool kirjeldatud, leiab komitee, et intelligentse elukeskkonna programm tuleb suunata neljale peamisele valdkonnale: kasutajate vajadused, kasutajate turvalisus, tervishoiu- ja sotsiaalorganisatsioonid (koos nimetatud sektorite spetsialiste esindavate liitudega) ning kasutatav tehnoloogia.

1.6

Komitee rõhutab, et koos rahvusvaheliste suunistega tuleb arvesse võtta eetilisi ja eraelu puudutavaid küsimusi ning tervitab seega, et komisjoni ettepanekus on nimetatud probleemidega arvestatud.

2.1

Komisjoni ettepaneku konkreetsed eesmärgid on järgmised:

2.2

Kõnealune ettepanek on järg komisjoni käivitatud tegevuskavale väärika vananemise kohta infoühiskonnas. Nimetatud tegevuskava peetakse peamiseks vahendiks nende sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega tegelemisel, millega Euroopa seoses demograafiliste muutustega silmitsi seisab. Prognoositakse, et 2010.–2030. aastal suureneb 65–80-aastaste inimeste hulk Euroopas ligi 40 % (1). Info- ja sidetehnoloogias nähakse vahendit selles eas inimeste elukvaliteedi parandamiseks, suurendades nende iseseisvust ja aidates neil säilitada hea tervis.

2.3

Komisjoni eesmärk on käivitada kuus aastat kestev intelligentse elukeskkonna programm, mis täiendab seitsmenda raamprogrammi (FP7) tegevusi väärikaks vananemiseks info- ja sidetehnoloogia abil ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi (CIP). Intelligentse elukeskkonna programmi rahastatakse 2008.–2013. aastal umbes 300 miljoni euro ulatuses võrdsetel alustel ühenduse ja liikmesriikide fondidest.

2.4

Intelligentse elukeskkonna programmi õiguslik raamistik põhineb asutamislepingu artiklil 169, millega võimaldatakse Euroopa Ühendusel osaleda mitme liikmesriigi ühistes teadusprogrammides, sealhulgas osaleda riiklike programmide elluviimiseks loodud struktuurides. Nimetatud konkreetne õiguslik raamistik valiti intelligentse elukeskkonna programmi jaoks selleks, et tagada kõnealuses teadusvaldkonnas suurem tõhusus piiriülese oskusteabe suurendamise kaudu, liikmesriikidepoolne kõnealuse teadustegevuse osaline rahastamine, teema sidusa käsitlemise tagamine Euroopa tasandil ning vananemisega seotud koostalitusvõimeliste info- ja sidetehnoloogia lahenduste tagamine ühtsel turul.

3.1

Artikli 169 alusel käivitatud eelmise algatuse (komisjoni ettepanekus nimetatud kui kliinilised uuringud Aafrikas, programm „Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlus” — EDCTP) käigus selgus, kui oluline on, et osalevad liikmesriigid võtaksid endale selge kohustuse rahastada projekti mitme aasta jooksul. Intelligentse elukeskkonna programmi rahastamisvahenditest loodetakse saada 50 % ELi fondidest ja 50 % riiklikest fondidest.

3.2

Kõnealuse programmi ettevalmistav töö tehti kuuenda raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia prioriteedi spetsiifilise toetusmeetme projekti „Intelligentne elukeskkond” raames, mis viidi ellu 1. septembrist 2004 kuni 31. detsembrini 2006. Partnerite konsortsium moodustati järgmistest liikmesriikidest: Austria, Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Itaalia ja Belgia ning Šveits. Partnerid pärinevad erasektorist, avalikust sektorist ja ülikoolist.

3.3

Intelligentse elukeskkonna ühisprogrammi õiguslik organ on intelligentse elukeskkonna ühing, mis hetkel koosneb 21 liikmesriigi esindajatest. Kuna tegemist on alt üles lähenemisviisil põhineva programmiga, siis on liikmesriikidesse määratud ühingule kuuluvad kontaktpunktid.

4.1

Komitee avaldab poolehoidu artikli 169 alusel käivitatud intelligentse elukeskkonna algatusele ning tunnustab eelkõige asjaolu, et selles võetakse täielikult arvesse Euroopa demograafilisi suundumusi.

4.1.1

Komitee on seisukohal, et nende liikmesriikide majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse parandamiseks, kellel puuduvad piisavad infrastruktuurid kõnealuse ettepaneku elluviimiseks, tuleks võtta erimeetmeid (ELi asutamislepingu artikli 159 alusel), et tasakaalustada peamised erinevused ELi eri piirkondade vahel.

4.2

Komitee on seisukohal, et kõnealust algatust tuleks vaadelda laiemalt kui vaid võimalust luua kontseptsiooni toimivust tõestavad näitlikud pilootsüsteemid. Kõnealuse algatuse mõju kestvuse tagamiseks on väga oluline, et see tooks kokku palju sidusrühmi.

4.2.1

Peamised sidusrühmad on intelligentse elukeskkonna lõplikud kasusaajad. Kõnealuse programmi peamine eesmärk on pikendada eakate inimeste iseseisvust ja tagada, et nimetatud elanikerühm võiks võimalikult kaua oma kodus elada. Tuleb meeles pidada, et algatus ei piirdu vaid eakate sektoriga, vaid käsitleb kõiki inimesi, kellel ei ole võimalik tervislikel põhjustel iseseisvalt oma kodus elada. Kõnealune algatus peab tagama, et nende sidusrühmade vajadused ja nõuded oleksid tõepoolest uuringute keskmes.

4.3

Teine oluline sidusrühm on tervishoiuorganisatsioonid, kelle korralduslike vajadustega tuleb algatuses arvestada. Komitee soovitab projekti õnnestumise huvides jätta nimetatud organisatsioonidele võimalus rõhutada teistele sidusrühmadele selliseid probleeme nagu integratsioon ja koostalitusvõime.

4.4

Komitee soovitab tungivalt, et käesoleva algatuse käigus arendatud süsteemide kasutajad kaasataks peamiste sidusrühmadena töösse juba algetapis. Komitee arvab, et konsortsium peaks võimalusel kasutama kasutajakeskseid meetodeid (nt osalusel põhineva metoodika arendamine), et eelkõige muuta seadmed ja kasutajaliidesed kasutajasõbralikumaks. Komitee rõhutab, et kooskõlas rahvusvaheliste suunistega tuleb asjakohaselt arvesse võtta eetilisi ja eraelu puudutavaid küsimusi.

4.5

Komitee tunnustab ettepaneku eelnõus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele osutatud tähelepanu ja toetab tööstusorganisatsioonide käsitlemist peamise sidusrühmana, kes suudavad toetada uuenduslikke ja turule suunatud ärimudeleid, mis pakuvad uurimistulemuste integreeritud selgeid kasutusvõimalusi.. Komitee soovitab eelkõige tunnustada asjaolu, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võivad kaasa aidata eelkõige sellisele teadustegevusele, mida saab turul kiiremini rakendada (2 aastat või enam).

4.5.1

Komitee soovitab tunnistada, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on mõnikord tehnoloogia kasutamisel kiired ning võimelised tooma uued tehnoloogiad ja ärimudelid turule kordi kiiremini kui suuremad ettevõtted või tervishoiuorganisatsioonid. Nimetatud omadus sobib väga hästi kõnealuse algatusega. Sellest lähtuvalt on suurte organisatsioonide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kooskõlastatud partnerlus kasulik mõlemale poolele.

4.6

Intelligentse elukeskkonna eesmärk on aidata inimestel kauem kodus elada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja palju andureid, ajameid, kasutajaliideseid, protsessoreid ja teabevahetusseadmeid. Tihti suudavad neid pakkuda vaid paljud erinevad Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

4.7

Komitee toetab käesoleva algatuse raames kõigi sidusrühmade puhul meetmeid, millega edendatakse valdkondadevaheliste suhete loomist inseneride, arstide ja muude tervishoiu- ja sotsiaalabiorganisatsioonide töötajate vahel ning eelkõige kasutajatega — nii nendega, kes kodust lahkuda ei saa kui nende hooldajate ja lähedastega.

4.8

Euroopa innovatsioonisüsteemi raames annab kõnealune algatus võimaluse võtta vastu uusi uuendustegevuse mudeleid, mis peegeldavad praeguseid edusamme kasutajatele avatud uuenduste valdkonnas, mis aitavad ühendada Lissaboni strateegiat ja uut, rohkem kasutajale suunatud Euroopa innovatsioonisüsteemi.

4.9

Komitee kinnitab, et kõigi liikmesriikide igat tüüpi organisatsioonide võrdne juurdepääs algatusele on väga oluline.

4.10

Lisaks tuleks julgustada kõigi riiklike parlamentide osalemist. Hetkel on intelligentse elukeskkonna programmi ühistegevuste kooskõlastamisel nõustunud aitama Austria, Belgia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi ning Iisrael, Norra ja Šveits.

4.11

Komitee on mures, et mõned liikmesriigid ei osale programmis uurimistegevuse kaasrahastamise kulude tõttu. Sellistel riikidel peaks olema võimalik programmiga liituda igas etapis, niipea kui nad täidavad programmi nõuded (eelkõige kaasrahastamise nõude).

4.12

Komitee tunnistab, et intelligentse elukeskkonna programm võib vähendada sotsiaalabisüsteemi kulusid, aga kinnitab siiski veelkord, et programmi eesmärk ei ole kulude vähendamine, vaid ühe kodanikerühma elukvaliteedi tagamise tõhusus. Kulude vähenemine on tervitatav kaasmõju.

5.1

Komitee on kindlal seisukohal, et intelligentse elukeskkonna programm peaks keskenduma järgmise kolme sektori iseärasustele: kasutajad, tervishoiuorganisatsioonid ja kasutatav tehnoloogia.

5.2

Kasusaajad ja peamised sidusrühmad on vahel eakad inimesed. Kõige olulisem on, et programm keskenduks oma peamiste kasutajate vajadustele. Selle vea tegemine, et kasutajate poole pöördutakse ainult selleks, et nad katsetaksid teadusuuringute tulemusi teaduskeskkonnas, viib kahjuks selliste uuenduste loomiseni, mis ei pruugi vastata peamiste kasusaajate nõudmistele. Seega tuleb meeles pidada kasutajate vajadusi, sealhulgas: minimaalne käitumise muutus, liikuvus, valikuvabadus, parem elukvaliteet ja inimese eraelu austamine.

5.3

Meeles tuleks pidada ka asjaolu, et eakad inimesed on suure tõenäosusega rahvastikurühm, kes kannatavad e–tõrjutuse all ja seega tuleb ületada digitaalne lõhe. Oluline on juurdepääs Internetile ja seega tuleb teha pingutusi, et kõigil piirkondadel, sh maapiirkonnad, oleks nii füüsiline kui rahaline juurdepääs Internetile.

5.3.1

On eriti oluline, et: tehnoloogia ei asendaks näost näkku kontakte hooldaja või tervishoiutöötajaga;

Seega on komitee kindlal seisukohal, et

intelligentse elukeskkonna programmi raames tuleb kasutada alt üles lähenemist. Kogu protsess tuleb täielikult suunata kasutajate vajadustele, mitte tehnoloogiale endale. Kõigi vajaduste väljaselgitamiseks tuleb läbi viia selge uuring. Mõned neist vajadustest võiksid olla: vajadus suhelda teiste inimestega, eelkõige eakate inimeste puhul (selle probleemi lahendamisel on tõhusate ja odavate vahenditena kinnitust leidnud IP-kõned (VoIP — Voice over Internet Protocol), nt Skype ja e-post), huvipuudus kiiresti arenevate tehnoloogiate uuenduste vastu, võime hallata tehnoloogilisi muutusi, valmidus nimetatud tehnoloogiaid kasutada. Lisaks tuleks kasutajad kaasata selliste tehnoloogiate loomisse, rakendamisse ja hindamisse.

5.4

Tehnoloogiat kasutavad peamiselt tervishoiu- ja sotsiaalabiorganisatsioonid, nende esindajad ja kasutajate perekonnad, et hooldada kasusaajaid. On oluline, et nimetatud organisatsioonid oleksid kaasatud teadusuuringute eri etappidesse, et tagada toote sobimine nimetatud organisatsiooni toimimise süsteemi. Intelligentse elukeskkonna tehnoloogiate kasutamiseks on tõenäoliselt vaja teha mõningaid ümberkorraldusi. Seetõttu on kohustuslik, et tervishoiuorganisatsioonid oleksid sellisteks muutusteks valmis ja teostaksid neid sujuvaimal viisil, et võimalikult suurendada intelligentse elukeskkonna tehnoloogiate võimalusi.

5.4.1

Kogu tervishoiusüsteemis, sealhulgas ka intelligentse elukeskkonna puhul, on oluline lüli hoolduspersonal. Paradigma muutust on vaja lisaks organisatsiooni tasemel ka hoolduspersonali tasandil, tagamaks, et intelligentsest elukeskkonnast kasusaajaga otseses kontaktis olev inimene oleks lisaks tehnoloogia kasutamise valdamisele ise ka veendunud selle kasulikkuses ning võiks tekitada kasusaajas usaldust, et selline vahend võib tema elukvaliteeti parandada.

5.4.2

Komitee on samuti seisukohal, et tervishoiusüsteemi tuleks põhjalikult kontrollida, tagamaks, et lisaks organisatsioonide valmisolekule intelligentset elukeskkonda kasutada, suudaks tervishoiu- ja sotsiaalabiorganisatsioonid tulla toime ka rohkemate kodus olevate inimestega.

5.4.3

Seoses intelligentse elukeskkonna programmi vastuvõtmisega on veelgi olulisem parandada koostööd ja kooskõlastatust tervishoiuorganisatsioonide ja sotsiaalabiorganisatsioonide vahel. Ka seal võib tehnoloogia olla abistav vahend, aga olulisem on siiski koostöövajaduse mõistmine ja koostöötahe.

5.5

Intelligentse elukeskkonna süsteemid on kahtlemata keerulised, seetõttu on koostalitusvõime üks käesoleva programmi peamisi eesmärke. Uuendustegevus ja tehnoloogia peaksid olema laiaulatuslikud, kasutajasõbralikud, integreeritud ja ennetavad.

5.6

Komitee on seisukohal, et komisjon peaks kasutama integreeritud lähenemist, milles ühendatakse intelligentne elukeskkond ja sellised poliitikavaldkonnad nagu elukestev õpe. Tegelikult tuleks sellistes poliitikavaldkondades suunata õpe eelkõige intelligentse elukeskkonna programmi sidusrühmadele, kuna õpe on sellise tehnoloogia edu integreeritud osa.