15.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/96

1.1

On oluline töötada välja äriühingute juhtimist kajastavad näitajad ja statistilised vahendid, mis annavad selgema pildi riskimaandusfondide (hedge funds) ja erakapitali investeerimisfondide (private equities) tegevusest, kuna kõiki neid püütakse ühtlustada vähemalt Euroopa tasandil.

1.2

Finantssektori teatud osal lasuvate üha kasvavate kahtluste hajutamiseks, liigse riski (eelkõige võlgadesse sattumise) põhjustatud süsteemsete riskide vähendamiseks ja eri tüüpi investeeringute vahelise õiglase konkurentsi tagamiseks tuleks rakendada riskimaandusfondidele ja erakapitali investeerimisfondidele usaldatavusnormatiivid („Basel III”).

1.3

EMSK soovitab komisjonil esitada võimalikult kiiresti õigusakti eelnõu, mille eesmärk on tõhustada institutsiooniliste investorite antavat teavet seoses investeeringute ja hääletamist puudutavate poliitikatega. Niisuguse õigusakti eelnõu esitamine oleks kooskõlas komisjoni tegevuskavaga, mis käsitleb äriõiguse kaasajastamist ja äriühingute üldjuhtimise edendamist (1).

1.4

Erakapitali investeerimisfondidesse investeerijate kaitse tugevdamiseks tuleks muuta avatud investeerimisfonde (UCITS) (2) käsitlevat direktiivi, et see kataks ka nimetatud osapooled ja kohustaks neid olema läbipaistvamad. Lubadused suurt kasumit teenida on ahvatlevateks teguriteks, kuid lõppinvesteerija ei pruugi olla võetavast riskist teadlik.

1.5

Komisjon peaks koos sidusrühmadega (pangad, tarbijate ühingud, riigiasutused, teenuseosutajad jne) ergutama algatusi finantsteenuste tarbijate informeerituse ja eelkõige nende valdkonnast toimuvast arusaamise taseme tugevdamist ja nimetatud algatusi jätkama. Üldjuhul ei ole tarbijatel sageli piisavalt finantsalaseid teadmisi ja seega ka ettekujutust võetavast riskist (3).

1.6

Noteeritud äriühingud, mille aktsiad on ostetud, kuid käive või töötajate arv ületab teatud künnise, peaksid avaldama endiselt oma tegevuse kohta miinimummääral teavet juhul, kui nad börsil enam ei osale ja seetõttu börsiettevõtete teavitamiskohustused neile enam ei kehti.

1.7

Tuleks mõelda võimalusele muuta kohustuslikuks investeeringute portfelli mitmekesistamine, eelkõige „save-as-you-earn” tüüpi hoiuseskeemi puhul, võttes aluseks olemasolevad mudelid (vt 1.2).

1.8

Ameerika Ühendriikide eluasemelaenu kriis (subprime) levis ka finantsturu muudesse sektoritesse ning Euroopa Liitu. On tõenäoline, et Euroopa panganduskriisi puhul oleksid kulud märkimisväärsed, kuna hajutatud järelevalve ei võimalda õigeaegselt reageerida. Suurte pankade järelevalve peaks vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele toimuma ühenduse tasandil. Komitee soovitab pankadel, komisjonil ja Euroopa pangandusjärelevalve komiteel CEBS teha koostööd, et täpsustada järelevalve korraldamise viisid ja kehtestada kriteeriumid asjaomaste pankade määratlemiseks.

1.9

Haldamise delegeerimise korral, mis võimaldab haldamise riski mitmekesistada, võib haldamise delegeerimise pikendamine julgustada kasutama pikema perspektiiviga lähenemisviisi, samuti piiraks see arbitraažist kaugemaleminevat spekuleerimist. Nii oleks võimalik vähendada kalduvust mõelda vaid lühikeses perspektiivis, samuti tootluse taotlemist haldusteenuse pakkujate spekulatiivsete meetoditega.

1.10

1.11

Maksusoodustused pikaajalist strateegiat kohaldatavatele pensionifondidele peaksid innustama neid investeeringutepoliitikas kõrge tasemega ja sotsiaalselt vastutustundlikeks investeeringuteks (4). Viimaseid on praegu vaid piiratud määral kõigist investeeringutest (5).

1.12

Komisjon ja liikmesriigid peaksid jälgima, et ettevõtete sotsiaalset vastutust rakendataks kõikides sidusrühmades, sh investeerimisfondide puhul, kuna nimetatud fondid mõjutavad ettevõtteid, kus nad osalevad ja mida nad mõnikord ka juhivad. Sellega seoses tõstatab EMSK küsimuse töötajate teavitamise ja nõustamise direktiivi rakendamise kohta finantsvaldusettevõtete töötajate puhul ja nõuab nimetatud direktiivi läbivaatamist, kui seda ei kohaldata kõnealustele töötajatele (6).

1.13

Samuti tuleks kaasajastada direktiivi, mis käsitleb töötajate kaitset ettevõtete ülemineku korral (7), et see kataks aktsiate ülekandmise kaudu toimunud ettevõtete ülemineku. Sel moel austatakse paremini töötajate õigust olla ettevõttes teavitatud ja ära kuulatud.

1.14

Palka (ja teisi tulusid) käsitlevaid statistilisi andmeid tuleks eritleda kvintiilides, et hinnata paremini palgakujunduse mõju hindade stabiilsusele.

1.15

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused moodustavad Euroopa sotsiaalmudeli alustala. Samuti on need sihtmärgiks võimendusväljaostu kasutavatele erakapitali investeerimisfondidele, kuna kõnealused teenused tekitavad rohkesti rahavooge, on (peaaegu) monopoolses seisus ning nende võlad on väiksed ja toimimiskulud kõrged. Vältimaks probleemide tekitamist tarbijate ja kodanike ning eelnimetatud teenuste loodava ühtekuuluvuse seisukohast, „kordab EMSK oma nõudmist, et ühenduse tasemel tuleb määratleda ühised aluspõhimõtted, mis tuleb leida kõikide üldhuviteenuste jaoks, mida raamdirektiiv peab käsitlema ning vajaduse korral valdkondade kaupa valdkondlike direktiivide vahel jaotama”.

1.16

Ettevõtte omandamisega seotud laenu intresside maksude vähendamist piiravaid sätteid tuleks vaadelda subsidiaarsuspõhimõttest lähtuvalt, nagu seda on juba teinud või tegemas mitmed maad (Taani, Saksamaa, Ühendkuningriik).

1.17

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) teostatud tööde jätkuks ja maksuparadiisidest pärineva ebaausa konkurentsi vastu võitlemiseks tuleks mõelda võimalusele muuta maksuseadusi selliselt, et riskimaandusfondide maksubaas määratletakse selle juhi asupaiga järgi, võttes arvesse, et juhid tegutsevad tavaliselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide suurlinnades. Samuti tuleks rakendatava maksumäära puhul aluseks võtta mitte lisaväärtus, vaid normaalne tulutase.

1.18

Kuna suur hulk väga lühiajalisi investeeringuid käsitlevaid otsuseid võetakse vastu maksuparadiisides (offshore-firmades), kutsub komitee nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles mõtlema võimalusele alustada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 59 kooskõlas olevaid tegevusi (8).

1.19

Komitee rõhutab, et on oluline tugevdada maksupoliitika kooskõlastamist ja määratleda miinimumstandardid, eelkõige kapital maksustamise eri vormide puhul. Nimetatud poliitika õigustab end kahel põhjusel: nii õigluse kui majandusliku tasuvuse seisukohalt.

1.20

Vältimaks lühiajalisi plaane ja oodates Euroopa Liidu eelarve muutmist, mille kohta esitab komisjon ettepanekuid aastatel 2008–2009, teeb komitee ettepaneku luua Euroopa maks neile ettevõtetele, kelle kasum ületab teatud protsendi võrra näiteks kolmenumbrilise NACE-koodiga määratletud sektori ettevõtete kasumite keskmist näitajat. Nimetatud maksu abil loodaks uus üleeuroopaline teadus- ja arendusprojektide rahastamiseks mõeldud eri valdkondi kattev Euroopa fond, mida juhiks Euroopa teadusnõukogu koos valdkondliku sotsiaaldialoogi (9) puhul kokku tulnud Euroopa sotsiaalpartneritega.

2.1

Maailmamajandus on viimase 25 aasta jooksul põhjalikult muutunud. Nimetatud nähtuse põhjuseks peetakse tavaliselt globaliseerumist, kuid me ei ole veel piisavalt teadlikud selle rahalise mõõtme ja ülemaailmse finantsturu moodustumise kohta.

2.2

Hoolimata sellest, et meedia ja poliitikakujundajad keskenduvad jätkuvalt SKT näitajatele, on reaalsuse mõistmiseks vaja uut lähenemist. 2002. aastal oli SKT maailmas 32 triljonit dollarit, ja kuigi kõnealune summa tundub astronoomiline, ei ole see võrreldav kõigi SKT väliselt tehtud finantstehingutega (1 123 triljonit dollarit), mille väärtus on 35 korda suurem!

Maailmamajanduse suurus (triljonites USA dollarites, 2002)

2.3

Institutsionaalsed investorid on peamised globaliseerumist edasiviivad jõud rahaturgudel. Nende esilekerkimisega on kaasnenud äriühingute juhtimise (corporate governance) anglosaksi praktika (vähemusaktsionäride kaitse, läbipaistvuse nõue, institutsionaalne tegevus üldkoosolekutel ja muudatused aktsionäride, juhtide ja töötajate vahelistes suhetes) ja krediididerivatiivide teke. Tänu nimetatud uutele finantsinstrumentidele on võimalik hajutada riske, mida enne peeti teatud investeeringutüüpide lahutamatuteks osadeks. Uued teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on omalt poolt võimaldanud või kiirendanud kõnealuseid muutusi.

2.4

Siinkohal tuleb rõhutada, et institutsionaalsete investorite (laiemas tähenduses) strateegiad erinevad vastavalt nende investeerimishorisondile. Teatud investorid kasutavad arbitraaži, millel on finantsturgusid stabiliseeriv mõju, teised investorid aga, nagu näiteks pensionifondid, peavad vastutama väga pikaajaliste kohustuste eest. Sama nimetus võib peita suuri erinevusi, näiteks erakapitali investeerimisfondide puhul. Mõnes neist on spetsialiseerunud võimendusväljaostule (leveraged buy-out), investeerides ettevõttesse 3–5 aasta kestel, teised tegutsevad nn äriinglitena (business angels) ja pakuvad uuenduslikele VKEdele riskikapitali kuni 15 aastat järjest (11).

2.4.1

Nimetatud osapooled võivad olla omavahel lähedastes sidemetes. Näiteks 2005. aastal oli 24 % erakapitali investeerimisfondide teenitud kapitalist pärit pensionifondidest, 18 % äri- ja investeerimispankadest, 11 % kindlustusest (12). Üks investeeringufondide ja teiste varahaldusettevõtete olulisemaid ülesandeid on pakkuda pensionifondidele ja kindlusandjatele haldusteenuseid volituse kaudu.

2.5

Institutsionaalsed investorid, kes olid anglo-ameerika riikides mingil määral tegevad juba 20 aastat tagasi, on üha enam huvitatud Mandri-Euroopa riikidest. Fonde on loodud ka eri liikmesriikides. Praegu on pooled kollektiivselt hallatud varadest Ameerika investorite kontrolli all.

2.6

Hinnangute kohaselt on institutsionaalsete investorite kanda 80 % börsitehingutest. Seetõttu on ebarealistlik võtta investeeringuid puudutavaid positsioone, mis oleksid vastuolus nimetatud suurte investeerimisorganisatsioonide positsioonidega. Samuti on nad peamised piiriüleste aktsiate omanikud. 2005. aasta sügise Eurobaromeetri uurimuse põhjal selgus, et vaid ühel protsendil majapidamistest oli teise riigi ettevõtte aktsiaid ja vaid kolm protsenti neist kaalusid välismaiste aktsiate ostu! Lisaks sellele osalesid vähesed neist aktsionäride üldkoosolekutel, samas kui institutsionaalsed investorid on viimastel aastatel nimetatud koosolekutel üha paremini ja aktiivsemalt esindatud.

2.7

Käesolev arvamus puudutab peamiselt börsil noteeritud ettevõtteid, sest nad on aktsiaturgudel aktiivsed. Üldjuhul on tegemist suurettevõtetega. Kuna nimetatud ettevõtetel on oluline roll tööhõives ja teiste ettevõtete käitumises, mõjutavad neid puudutavad muudatused kogu majandust ja ühiskonda, sest

3.1

Üldiselt eristatakse kahte äriühingute juhtimise mudelit, kus eri tüüpi institutsioonid ja praktika mõjutab äriühingute juhtimist, haldamist ja kontrolli. Isegi sidusrühmade suhted ja ettevõttele seatud eesmärgid on nimetatud mudelites erinevad.

3.2

Viimase kahe aastakümne jooksul on täheldatud Mandri-Euroopa mudeli lähenemist anglosaksi mudelile. Nimetagem asjaomaste näidetena Ühtset Euroopa Akti ja riigiettevõtete erastamist, eriti aktsiaturul teenitud kasumi maksureforme Saksamaal, mille tagajärjel müüsid pangad oma osaluse tööstuses, Ameerika Ühendriikide tööhõiveministeeriumi institutsionaalsetele investoritele suunatud hääleõiguse kasutamise kohustust (1988 ja 1994), Ameerika Ühendriikide majanduslik õitsengut 1990ndatel aastatel, mis oli tugevaks kontrastiks Mandri-Euroopa riikides valitsenud suhtelisele stagnatsioonile, suurettevõtete noteerimist mitmetel börsidel, uusi raamatupidamisstandardeid jne.

3.3

Kapitalismi vormidel on siiski teatud riiklikud ja piirkondlikud eripärad, mille põhjuseks on:

4.1

Institutsionaalsete investorite kiire tõus on võimaldanud demokratiseerida juurdepääsu finantsturgudele ja aidanud investeerimisportfelli riske hajutada, pakkudes haldusmeeskonna kaudu oskusteavet. Majapidamiste säästude ühendamise kaudu on üha enam eri tüüpi fonde, mis vähendab üksikinvestorite individuaalset riski. Avatud investeerimisfondid (UCITS) pakuvad kapitali potentsiaalselt kõrget tasuvust erainvestoritele, kelle rahalised võimalused on piiratud ja aktsiaturukogemus vähene. Ettevõtete ja riigiasutuste puhul vähendab kapitali koondumine institutsionaalsete investorite kätte läbirääkimiskulusid, sest läbirääkimispartnereid on vaid üks.

4.2

Institutsionaalsed investorid (nii riskimaandusfondid, pensionifondid, pangad, kindlustus ja erakapitali investeerimisfondid) haldavad ligi 300 miljoni peamiselt Ameerika Ühendriikides, Euroopa ja Jaapanis paiknevate majapidamiste vara (14). Nende eesmärk on maksimeerida oma volitajate säästudelt tehtud tulu, arvestades riskitasemega, mida viimased on valmis võtma.

4.3

Tarbijate ja majapidamiste poolt vaadatuna näitab majapidamiste üha suurem osalus investeeringutes, et majapidamised on üha altimad oma varaga finantsturgudel riskima (15).

4.4

Avatud investeerimisfondide (UCITS) ja kindlustuse kõrval on laiemale avalikkusele hästi tuntud ka pensionifondid. Neid tutvustatakse ühena võimalustest, kuidas rahvastiku vananemise kulusid vähendada. Neid on kahte tüüpi: kindlaksmääratud sissemaksetega või kindlaksmääratud hüvitistega pensioniskeemid. Esimesel juhul võtab riski investeerija ehk tööandja, teisel juhul hoiustaja. Kuigi viimaseid iseloomustab riskialtim varade struktuur, on nad muutund üha populaarsemateks, kuna rahastajad püüavad minimeerida pikaajaliste investeeringutega seonduvat riski ja töötajate jaoks on üha atraktiivsemad kõrgemat tootlust võimaldavad säästuskeemid ja tööandjate vahel hõlpsamalt ülekantavad õigused (16).

4.5

Fondid haldavad oma vara ise, kuid sageli volitavad selleks (täielikult või osaliselt) avatud investeerimisfonde või teisi varahaldusettevõtteid. Kuigi investeerimisperioodid on teoreetiliselt pikad, hinnatakse halduse tulemusi lühikeses perspektiivis ja tootluse järgi. See selgitab, miks aktsiate osakaal kõigi varade hulgas on järsult tõusnud ja aidanud osaliselt kaasa aktsiate hinnatõusule.

4.6

Äriühingute juhtimiste süsteemide lähendamine koos IKT valdkonna arenguga, institutsionaalsete investorite aktiivsem tegevus ja tootlusnormide kasv on pannud suurettevõtted oma aktsiate tootlust iga hinna eest maksimeerima. Tulevaste rahavoogude tootmist ja Euroopa sotsiaalmudelis esile tõstetud partnerlust käsitlevad küsimused on jäänud tahaplaanile.

4.7

Juhtimises on tekkinud uus dünaamika. Eesmärk on edendada aktiivselt aktsionäridele tulu tootvate (shareholder value) strateegiate muutusi selle asemel, et parandada keskpika või pika perspektiivi konkurentsivõimet, mis võib praegusel juhul langeda. Sellistesse strateegiatesse kuulub ka oma aktsiate tagasiostmine, (shares buyback), kus ettevõte ostab tagasi oma aktsiad, et tõsta omakapitali tulukuse näitajat (ROE), tööstuse vajadustest sõltumatud äriühingute ühinemised ja ülevõtmised, ettevõtte tegevusevaldkonna piiramine ja selle sulandamine kontserni tegevusse investeerimisportfelli mitmekesistamiseks, ettevõtete ümberpaiknemine, töötajate vähendamine ja paindlikud töölepingud, mille kaudu vähendatakse püsikulusid või muudetakse need muutuvkuludeks (17).

4.8

Üldiselt on kõrgel ehk sektorist sõltuvalt 10 kuni 20 protsendise omakapitali tulukuse (ROE) nõudel destabiliseeriv makromajanduslik mõju: nii kõrge tulukus eeldab SKTst suuremat kasumi kasvu. See on teiste tegurite (ränne, ettevõtete ümberpaiknemine, impordi kasv jne) abil suurendanud kapitali omanike jõukust. Euroopa riikides jaguneb lisaväärtus uuel moel. Komisjoni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) andmete kohaselt langes palkade keskmine osakaal SKTs (15 liikmesriigiga Euroopas) 1980ndatel aastatel 71,5 protsendilt 2004. aastal 66,7 protsendini. Muutus on ligi 5 protsendipunkti SKTst ja see väljendub kapitalitulu (kasumi) sümmeetrilises kasvus.

4.8.1

Rikkuse jaotumises tekkinud muutuse makromajanduslik mõju väljendub deflatsioonina: hoiuste kogumaht suureneb, kuid kuna töötajate ostuvõime kasvab vaid vähesel määral, ei ole nõudlus dünaamiline. See aga ei kustu ettevõtteid investeerima. Teiselt poolt aga, kuna suur osa kasumist jagatakse aktsionäride vahel ümber (dividendid ja aktsiate tagasiostmine), tekib üleliigne likviidusus ja nähtus taastoodab end ise.

4.8.2

Lisaks sellele võistlevad OECD riigid üksteisega, meelitades välismaiseid otseinvesteeringuid, mida stimuleerivad ülemäärased rahalised ressursid, kuid mida pidurdab kodumaa turgude aeglane kasv. Niisuguse arengu tõttu on nad käivitanud riigi rahanduse parandamiseks maksusoodustuste poliitika.

4.8.3

Kuna paljudes riikides on laenuintress maksuvaba, võrdub võimendusväljaost (leveraged buyout) riigivõimu toetusvormiga erakapitali fondide tehingutele, mis asetab nad seetõttu soodsasse positsiooni. Lisaks ebaausale konkurentsile teiste majandussfääris osalejate suhtes, kes kõnealust tehingut ei kasuta, avaldavad võimendusväljaostud riigi rahandusele mõju. Keskmise suurusega riigi jaoks võib saamata jäänud tulu ulatuda mitme miljoni euroni aastas. Taani maksuministeeriumi (18) uuringu kohaselt võivad saamata jäänud tulud, kui kõik muud näitajad jäävad samaks, kahe aasta pärast moodustada Taanis 25 % ettevõtete maksustamise kogusissetulekust. Samasugune olukord valitseb enamuses ELi ja eurotsooni riikides, mille suhtes rakendatakse stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvekriteeriume.

4.8.4

Fondihalduritele makstakse 20 % kasumi pealt, mis ületab teatud künnise ja sellele kohaldatakse madalamat maksuprotsenti kui tavalisele sissetulekule. See ei ole õigustatud, kuna nende panus kapitalis on väga väike. Kõnealune situatsioon tõstatab probleemi ebavõrsest maksustamisest haldurite ja teiste töötajate vahel, kellel on suurem maksukoormus.

4.9

Muutunud ei ole mitte ainult ettevõtte olemus ja strateegia, vaid ka tegevjuhi roll: 10 aastat tagasi oli tegevjuhi ülesanne aktsionäride huvides ettevõtet ja selle varasid hallata. Praegu seisneb tegevjuhtide roll puhastulu tootmises investoritele. Aktsionäride poolt ebapiisavaks hinnatud kasumitulemuste tõttu ametist lahkuma sunnitud tegevjuhtide arv saavutas haripunkti 2005. aastal, kui ametist lahkus sel põhjusel neli korda rohkem tegevjuhte võrreldes kümneaastataguse ajaga. Juhivahetus toimus rohkem kui ühes ettevõttes seitsmest võrreldes ühe ettevõttega üheteistkümnest vaid 10 aastat tagasi. Samuti lühenes tegevjuhtide ametiaeg. Selline üha kiiremini toimuv juhivahetus võib osutuda problemaatiliseks, kuna ettevõtetes vajalike muutuste läbiviimiseks läheb tavaliselt kolm-neli aastat aega.

4.9.1

Kuna paljud haldusnõukogud leiavad end seetõttu situatsioonist, kus ametist vabastatud tegevjuhi asendamiseks kandidaadid puuduvad, kaasneb kaskaadiefektina järjekordne tõus tegevjuhtide palgas: ühelt poolt püüavad uued tööandjad neid motiveerida vana koha pealt lahkuma, teiselt poolt üritavad senised tööandjad oma juhte kinni hoida. Siiski tõdeb suur enamus (90 %), institutsioonilistest investoritest kahetsusega et juhtide palgad on ülemääraselt kõrged ja et sel puudub positiivne mõju ettevõtte tulemuslikkusele (78 %) (19).

4.9.2

Ehkki ettevõtted näivad distantseeruvat huvikonflikte ja suuri skandaale põhjustanud aktsiaoptsioonidest, šokeerib avalikku arvamust tava määrata tegevjuhtidele, kes ometi ei suutnud parandada ettevõtte tulemusi (konkurentsivõime ja töökohtade loomise osas), kopsakas lahkumistasu (golden parachutes) ja muud tasud.

5.1

Kui varem põhjendati aktsionäridele kõrgete dividendide maksmist kapitaliinvesteeringuga seotud riskidega, siis on viimaste aastate areng kõnealuse argumendi paikapidavust nõrgendanud.

5.1.1

Tegelikult piirdub aktsionäride vastutus vaid nendepoolse sissemaksega, ja nende varade edasimüüdavus, mis on seotud finants- ja aktsiaturgude kasvava likviidsusega, mis toimub tänu globaliseerumisele ning uuele tehnoloogiale, vähendab märkimisväärselt riskitaset, pakkudes neile samaaegselt seniolematud võimalused teenusepakkujat vahetada ja teenuseid mitmekesistada.

5.2

Teisest küljest on majandusteadlased täheldanud majanduslikel põhjustel toimuvate koondamiste hooajalisust, mis kulmineeruvad jaanuaris ja juunis, st ajal, mil ettevõtetes koostatakse ja vaadatakse üle eelarved. Sellest järeldati, et kõnealused koondamised olid pigem põhjustatud soovist parandada finantstulemusi kui ajendatud tegevusalastest kaalutlustest (20).

5.2.1

Lisaks on suund töölepingute ja palkade individualiseerimisele, ebatüüpiliste töölepingute arv kasvab plahvatuslikult: näiteks tähtajalised töölepingud ja osalise tööajaga töö, mille eesmärk on muuta üks osa palkadega seotud fikseeritud kuludest muutuvateks kuludeks, et lõppkokkuvõttes suurendada kasumit ja seega omakapitali tasuvust (return on equity). 1992. aastal töötas tähtajalise või osalise tööajaga lepingu alusel 25,4 % töötajatest. 2005. aastal oli selliste töötajate osakaal tõusnud 33 %-le. Mainitud ajavahemikul (välja arvatud aasta 2005) kasvas sellist tüüpi ebakindlate lepingute arv kiiremini kui loodud töökohtade arv, ja tähtajaline leping muudeti tähtajatuks vaid 33 % juhtudest (tööleping lõpetati 22 % juhtudest ja samalaadne leping sõlmiti 39 % juhtudest) (21).

5.2.2

Sellega kaasnevad töötajatele ja ettevõtetele uued riskid:

5.2.3

Aktsionäride ja töötajate vahel tuleb leida uus tasakaal. Lisaks SKT jaotusele „kapitali” ja „töö” vahel ning ülalmainitud punktidele kajastub tasakaalu puudus ka viimaste aastate finants- ja aktsiaturgude märkimisväärses arengus, seda erinevalt tööõigusest, mis on arenenud vastupidises suunas, st töötajad ei ole piisavalt kaitstud (näiteks töölepingute või täiendkoolituse küsimus (25)). See näitab, et töö paindlikkus (ja kasvav ebakindlus) on ettevõtete jaoks saamas kohandatavaks muutujaks.

Areng sotsiaalmudeli kaupa

Töötajate kaitset mõõdetakse OECD arvutatud näitajaga „EPL versioon 1” (1990, 1998 ja 2003 aastate kohta) See hõlmab tähtajatute ja tähtajaliste lepingutega töötajate kaitse õiguslikku reguleerimist. Mida nullilähedasem on näit, seda madalam on töötajate kaitse õigusliku reguleerimise tase. („EPL versioon 2 sisaldab teavet töötajate kollektiivsete koondamiste kohta, aga andmed 1990. aasta kohta puuduvad”).

5.2.4

Ehkki töötajate hulgas on aktsionäre, ei tasakaalusta see asjaolu, et töötajate-aktsionäride hulgas on ülekaalus (lähtudes nende esinduslikkusest kogu töötajaskonnas) kõige kõrgemapalgalised töötajad.

5.2.5

Kuna majandussüsteem on ajaloolise päritoluga 3.3), on mõistetav, et äriühingute juhtimismudelite lähenemine (vt punkt 3.1, 3.2) ei ole Mandri-Euroopas eriti mõjutanud tööpuudusevastast võitlust, samal ajal kui Euroopa sotsiaalmudel põhineb sotsiaalsel turumajandusel, mille eelduseks on üldises mõttes partnerlusel põhinev lähenemine, mis ulatub kaugemale kui ainuüksi aktsionäride huvid.

5.3

Juba mitmeid aastaid elame ajaperioodil, mil üha intensiivsema rahvusvahelise konkurentsi ja kulutasuvuse survel toimub palkade tugev kärpimine (26). Kõiki ühiskondlik-ametialaseid kategooriaid mainitud areng siiski ei puuduta.

5.3.1

Seetõttu, nii nagu see on tavaks USAs (27), peaksid Euroopa Komisjon, Eurostat ja Euroopa Keskpank oma statistilisi andmeid täiustama, eritledes neid (vähemalt) kvintiilides, et selgemalt määratleda, millised töötajate rühmad (kõrgepalgalised, madalapalgalised, keskmised kihid) on üldise töötajaskonna ja üldisemas mõttes sissetulekute kasvu allikaks, et seeläbi paremini hinnata hindade stabiilsust mõjutavaid riske, arvestades asjaolu, et eri elanikkonnarühmad tarbivad erinevalt (28). (vt ka punkt 4.8.4)

6.1

2000.–2001. aasta börsikriis näitas, et institutsioonilised investorid kalduvad oma investeerimisotsustes jäljenduskäitumisele, on sellest hoolimata võimalus, et mõnedes sektorites toimub üleinvesteerimine, teistes samal ajal alainvesteerimine.

6.2

Skandinaavia riikide näide tõestab, et kõrget sotsiaalset ja tehnoloogilist tulemuslikkust on võimalik ühildada pigem pangandus- kui börsikeskse finantssüsteemiga.

6.3

Erakapitali investeerimisfondid annavad väikestele ettevõtetele tegevuse alustamiseks vajaliku riskikapitali (start-up), on nimetatud tegevusvaldkond juba mitmeid aastaid languses (2003. aastal moodustas see 10 % nende investeeringutest) (29). Erakapitali investeerimisfondide tegevus on aga üha rohkem suunatud väljaostmisele (2003. aastal moodustas väljaostmine nende tegevusest üle 60 %) (Vt peatükki „Võimendav mõju ja süsteemsed riskid”). Ka selline suundumus ei stimuleeri tõenäoliselt investeeringuid, kuna kõnealuse tegevuse riskantsuse tõttu saab erakapitali investeerimisfondide jaoks esmatähtsaks mitte pikaajaline investeering, vaid aktsionäridele tagasimaksmine ja tasude maksmine.

6.4

Lisaks teadus- ja arendustegevusele on nn „vaikivad” vastastikmõjutused (30) on muutunud kõikide ettevõtete konkurentsivõime üha olulisemaks osaks. Kõnealused vaikivad vastastikmõjutused sisaldavad teabevahetust, seisukohavõttude sõnastamist, muude tegevuste ja vahetuste (kaubad, teenused ja teave) kooskõlastamist ja järelevalvet teiste töötajate, klientide ja tarnijatega ning hõlmavad mitmeid teadmiste eri vorme. Selliste oskustega töötajad moodustavad praegu 25–50 % kogu tööjõust.

6.4.1

Kui ettevõtted soovivad tõsta oma konkurentsivõimet, ei saa nad enam loota vaikivaid vastastikmõjutusi kasutavate töötavõtjate töö standardiseerimisele või nende asendamisele masinatega. Vastupidi, ettevõtted peavad kõrvaldama organisatoorsed takistused, looma töötajaskonnas, aga ka töötajate ja ettevõtte vahel usaldusliku kliima ja võimaldama töötajatel võtta vastu otsuseid, suhelda kiiresti ning lihtsustatult. Seega peitub ühine jõud ettevõttespetsiifilises kollektiivses teadmises, mis kujuneb välja aja jooksul.

6.4.2

Ettevõtetel on tänapäeval palju tegutsemisvabadust, et tõsta vaikivates vastastikmõjutustes olevate töötajate produktiivsust, see väide kehtib vähem teiste töötajate kohta. See peegeldub väga erinevas tulemuslikkuses neis sektorites, kus mainitud töö on suur osakaal. Valdkondlik sotsiaaldialoog etendab siinkohal olulist rolli, et luua ettevõtetele kogemuste vahetamiseks võimalusi, eelkõige seminaride ja uuringute vormis.

6.4.3

Rõhuasetus ettevõttespetsiifilistele pädevustele tekitab probleeme seoses flexicurity'ga, viimane eeldab mõnes teises ettevõttes töö leidmiseks, võimalusel ka muus tegevusvaldkonnas pigem üldsuunitlusega koolitust.

7.1

Väljaostmised, mida teostavad teatud tüüpi erakapitali investeerimisfondid, on spekulatiivne tegevus, mis põhineb võlal ja panustamisel võimalusse kasutada sihtäriühingu teenitud kasum laenu tagasimaksmiseks ja viie aasta jooksul teenida märkimisväärne kasum.

7.2

1995. aastal moodustasid kõnealused tehingud Mandri-Euroopa riikides 0,6 % SKT-st ja 2005. aastal mitte vähem kui 3 % (31). (Ühendkuningriigi puhul on vastavad näitajad 1 ja 7 %). Väljaostmised on erakapitali investeerimisfondide jaoks peamine tegevus (70 %), riskikapitali osakaal on vähenemas (5 % 2005. aastal).

7.2.1

2006. aasta teisel poolel saatsid keskpangad (EKP, Bank of England) ja reitinguagentuurid (Standard and Poor's) mitmeid häiresignaale seoses kõnealuse sektori kuumenemisega (500 miljardit dollarit), mis 2005. aastal tootis 70 miljardit rohkem kui 2004. aastal. Põhjusena toodi ettevõtete võlgade tugevast tõusust tingitud süsteemne risk ja murettekitavate tasemeteni jõudnud rämpsvõlakirjade (junk bonds) kasv.

7.2.2

Rahandusasutused on siinkohal dilemma ees, kuna igasugune maksumäära tõus, mis pidurdaks kõnealust tegevust, teeks lõpu ka ettevõtetele, mis praegu püsivad tänu üldise likviidsuse ülemäärasusele.

7.2.3

Väljaostmistega tekib kaks olemuselt täiesti erinevat, aga ühtmoodi olulist küsimust:

7.3

Üldisemas mõttes suurendavad mitmed moonutavad tegurid kunstlikult erakapitali investeerimisfondide esitatud keskmist tasuvust. Kuna kõnealustel fondidel ei ole mingit aruandekohustust, annavad oma tulemustest aru vaid kõige tulemuslikumad erakapitali investeerimisfondid ja need, mis kaovad halbade tulemuste tõttu, kõrvaldatakse andmebaasist. Ühes Citygroup'i uurimuses tuuakse välja, et kui arvutustes võetakse eelmainitud tegurid arvesse, on tasuvus 10-aastase perioodi kohta väiksem kui mid-cap'i aktsiakorv. Halduskulude ja mittelikviidsetesse varadesse investeerimiskulude arvestamisel väheneb kõnealune tulemuslikkus veelgi (33).

7.4

Riskimaandusfondide väärtus on üle 1,5 triljoni Ameerika dollari. Need fondid ei ole uued, aga nende tähtsus on viimase 20 aastaga märkimisväärselt kasvanud. Kõnealusele sektorile avaldavad läbipaistvuse suurendamise eesmärgil survet investorid, näiteks pensionifondid. Vastusena sellele nõudele on mitmed reitinguagentuurid välja töötanud krediidi- ja riskireitingu süsteemi.

7.4.1

Väga suure finantsilise mõju tõttu mõjutavad riskifondid omakorda märkimisväärselt finants-, börsi- ja rahandusturgusid, mida peaks põhjalikult uurima:

7.5

Derivaadid võimaldavad pankadel kõrvaldada riske, muutes need kompleksseteks finantstoodeteks, millega tehinguid sooritada. Sellega risk küll hajub, aga levib mujale majandussfääridesse, nende tegijateni, kellele usaldatavusnormatiivid ei kehti.

7.5.1

Ehkki statistiline tõenäosus suureks süsteemsete tagajärgedega finantskriisiks on aja jooksul vähenenud, on kriis sellest hoolimata võimalik ja sellega kaasnevad kahjud oleksid varasemast suuremad, seda eelkõige institutsioonide ja turgude vaheliste tihedate sidemete tõttu, mis tulenevad uuendustest finantsvallas ja mis on võimaldanud turgude paremat integreerimist ning ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi panga- ja kindlustussektorites (34).

7.5.2

Viimastel aastatel suurenenud võimendava mõju tõttu ja mis bilansiaruandes ei kajastu, on võimatu hinnata reaalselt kaasatud summasid ja riske, mis ohustavad majandussüsteemi.