27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 256/73

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni realistlikku ja julget suhtumist oma teatises „GALILEO teelahkmel: Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi programmide rakendamine” (KOM(2007) 261 lõplik) Galileo süsteemi kontsessiooniläbirääkimiste takerdumisse.

1.2

Komitee kiidab täielikult heaks ummikseisus läbirääkimiste lõpetamise ja alternatiivse strateegia väljatöötamise.

1.3

Ta toetab täielikult nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni tahet viia Galileo projekt ellu selle ulatust ja algset tähendust säilitades.

1.4

Komitee leiab, et Galileo projekt on Euroopa Liidu jaoks strateegiline projekt, millega saab näidata Euroopa võimekust tähelepanuväärse inimliku, teadusliku, tehnilise ja majandusliku väljakutse elluviimisel.

1.5

Komitee arvates toob projekti katkestamine Euroopa Liidu jaoks kaasa äärmiselt tõsised tagajärjed.

1.6

Komitee rõhutab, et komisjoni esitatud stsenaarium pakub huvitava ja realistliku võimaluse projekti edukaks elluviimiseks, ja leiab, et arendamise ja kasutussevõtmise etapi vastutuse ja rahastamise üleandmine avalikule sektorile vastab täiel määral olukorra realistlikule tõlgendamisele.

1.7

Kuna nimetatud stsenaariumil on finantskoormusele märkimisväärsed tagajärjed ning see nõuab avalikult sektorilt ilmselgeid pingutusi rahastamisel, peab EMSK vajalikuks kaaluda — ja seda ilma eelarvamusteta — Galileo süsteemi sõjalise kasutuse võimalust Euroopa Liidu liikmesriikide poolt, ennekõike kaitse eesmärgil, samuti võimalust lisada süsteemi terminalide hinnale väike maks, et tasakaalustada projekti finantskoormust.

1.8

EMSK soovitab selgitada võimalikult kiiresti Ameerika Ühendriikide GPSi täiendava piirkondliku EGNOSi süsteemi kontsessiooni tingimusi ja rakendamisviisi ning nimetatud programmi rakendamise hoolikat koordineerimist Galileo rakendamisega.

1.9

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku määrata Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) projekti hankijaks.

1.10

Komitee hoiatab kiusatuse eest kohaldada Galileo projekti puhul nn õiglase kasu põhimõtet, samas mõistes liikmesriikide õigustatud muret teaduse, tehnika ja majandusarengu vallas.

1.11

Komitee meenutab, et halduse ning majandusliku ja tehnilise vastutuse jagamise küsimuste ebatõhusa järelevalve korral võivad viimased osutuda väga ohtlikeks, nagu näitas hiljutine Airbusi juhtum.

1.12

Komitee palub liikmesriikidel teha kõik endast olenev Galileo projekti lõpuleviimiseks.

2.1

Viis kuud pärast satelliitnavigatsioonirakendusi käsitleva rohelise raamatu avaldamist avaldas komisjon uue teatise, millel on murettekitav pealkiri: „GALILEO teelahkmel: Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi programmide rakendamine”.

2.2

Alarmeeriva pealkirja põhjuseks on kontsessioonilepingu üle toimuvate nõupidamiste ummikussejooksmine. Ükski kokkulepe ei ole osutunud nimetatud lepingut taotleva tööstuskonsortsiumiga võimalikuks. GALILEO majandusmudeli osas valitsesid põhimõttelised erimeelsused.

2.3

Seetõttu oli Euroopa Komisjon sunnitud tõdema läbirääkimiste ebaõnnestumist, mis nõudis jätkuvate viivituste tõttu Galileo projekti elluviimisel projekti põhjalikku nii majanduslikku kui juriidilist ümberkorraldust.

2.4

Transpordi valdkonna ministrite nõukogu esitas oma 22. märtsil toimunud kohtumisel komisjonile palve olukorda hinnata ja pakkuda kontsessioonilepingu muutmiseks üksikasjalikke stsenaariume, samuti võtta Galileo eelkäijana kiiresti kasutusele Ameerika Ühendriikide GPSi täiendava piirkondliku EGNOSi navigatsioonisüsteemi.

2.5

Euroopa Parlament, kinnitades jätkuvalt oma toetust Galileo projektile, tundis projekti arendamise hilinemise pärast suurt muret ning palus komisjonil teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.

2.6

Komisjoni teatis vastab Euroopa Liidu otsuseid tegevate institutsioonide taotlusele.

3.1

Teatise esimene oluline punkt on komisjoni üleskutse nõukogule ja Euroopa Parlamendile võtta teadmiseks praeguste lepingut käsitlevate läbirääkimiste takerdumine ning need lõpetada. Läbirääkimiste seiskumise tõttu ei jäänud komisjonil võimalust pakkuda välja teistsugust lahendust.

3.2

Küll aga palub komisjon nõukogul ja parlamendil koheselt kinnitada taas nende jätkuvat pühendumist autonoomse satelliitnavigatsiooni süsteemi rajamisel ning toetada Galileo programmi jätkamist. Nii ei tähenda kontsessioonilepingute läbirääkimiste lõppemine Galileo programmist loobumist. Komisjon soovib vastupidist — kinnitada projekti strateegilist olemust Euroopa Liidu jaoks ning selle majanduslikku tähtsust.

3.3

Galileo programmi tuleb komisjoni arvates jätkata praeguse skeemi alusel. Selle tehnilised parameetrid jäävad samaks, ehk tegemist oleks 30 satelliidi süsteemiga, mis pakub kvaliteetse signaaliga viit erinevat teenust.

3.4

Eesmärk ei ole niisiis leppida Galileo projekti odava versiooniga.

3.5

Komisjon pakub välja kaks alternatiivset stsenaariumi:

3.6

Komisjon soovitab teise stsenaariumi vastuvõtmist kahes järgus:

3.7

Komisjon kutsub nõukogu ja parlamenti üles toetama nimetatud kahte programmi, kinnitades järgmisi põhimõtteid:

3.8

Niisugune programm eeldab märkimisväärse rahastamise hankimist, nii praeguse programmi finantsperspektiivis ette nähtud summade kui ka lisarahastamise tagamist.

3.9

Finantseerimisperioodiks 2007–2013 tähendaks see 2,4 miljardit eurot praeguse programmi jätkamiseks, lisaks tururiskide maandamise meetmete maksumus. Esimese täieliku Galileo satelliidisüsteemi (30 satelliiti) paigaldamiseks ja sellele järgnevaks avaliku ja erasektori partnerluseks ekspluatatsiooniperioodil aastatel 2010–2013 on vaja 3,4 miljardit eurot.

4.1

Teretulnud on tõsiasi, et komisjon on võtnud teadmiseks kontsessioonilepingut käsitlevate läbirääkimiste ummikussejõudmise praeguses seisus ning soovitanud need lõpetada. Olukorra ignoreerimisel oleks ummikseis vaid edasi kestnud ning programmi elluviimine veelgi hilisemaks lükkunud.

4.2

Nõukogu nõustus selles punktis komisjoni arvamusega ja otsustas läbirääkimised lõpetada, et jätkata uutel alustel. Samuti kinnitas nõukogu Galileo programmi olulisust, mida komitee peab tänuväärseks.

4.3

Transpordi ja energeetika peadirektoraadi tellitud ja hiljuti Eurobaromeetri teostatud (mai-juuni 2007) uuring Galileo programmi kohta näitas, et 80 % Euroopa Liidu elanikkonnast toetab autonoomse satelliitnavigatsiooni süsteemi ideed ja 63 % oleks projekti lõpuleviimiseks nõus täiendava rahastamisega. Samas on programmist loobumisega Euroopa Liidu mainele avaldatava mõju hinnang mõnevõrra vastuoluline. 44 % küsitletutest leiab, et mõju oleks kahjulik, 41 % arvavad, et loobumine ei avaldaks mingit mõju.

4.4

EMSK avaldab heameelt nõukogu ja üldsuse toetuse üle Galileo projektile, kuid arvab, et projektist loobumisel oleksid äärmiselt tõsised tagajärjed Euroopa Liidu mainele ja Euroopa projektide usaldusväärsusele. See väljendaks Euroopa Liidu suutmatust viia ellu teaduse ja tehnika tulevikku suunatud projekt, mis koondaks Euroopa oskusteabe teadusuuringute, uuendustegevuse ja tehnika vallas ning mis võiks pakkuda märkimisväärseid turuvõimalusi.

4.5

Eespool nimetatule vaatamata jäävad mõned küsimused lahtiseks. Suurt tähelepanu on pööratud EGNOSi süsteemile ja vajadusele see võimalikult kiiresti kasutusse võtta, kuid komisjon jätab lahtiseks küsimuse, kes seda käitama hakkab. Komisjon piirdub vaid kontsessiooni mainimisega, kuid vähimatki teavet ei ole antud viimase vormi ja võimalike partnerite (ettevõte, lennuliiklust korraldavate ametite või ettevõtete konsortsium) kohta. Kas tegemist on avaliku või erasektori käitajaga? Millised on kontsessiooni andmise menetlused ja milline on ajakava?

4.6

Süsteemid, mis võimaldavad parandada GPSi teenuse kvaliteeti, on piirkondlikud (Põhja-Ameerikas kasutatakse peale EGNOSiga sarnast süsteemi WAAS, ja üks süsteem asub Indias). Millised on kõnealuste piirkondlike süsteemide vahelised sidemed ja milliseid rahvusvahelisi kokkuleppeid nad nõuavad?

4.7

Galileo kontsessioonilepingut taotleva konsortsiumiga esilekerkinud probleemidega seoses on vaja valmistuda selleks, et uute stsenaariumide puhul ei seistaks silmitsi sarnaste raskustega. Konsortsiumide liikmete taga on tegelikult sageli riiklikud direktiivid. Paljud asjaomased ettevõtted sõltuvad riigihankest või nad on riigiettevõtted ning seega oleks naiivne arvata, et tegemist oleks tavapärase erakonsortsiumiga. Nimetatud probleem võib esile kerkida ka uute stsenaariumite puhul. Seda silmas pidades on kindlasti vaja korraldada tõeline hankekonkurss.

4.8

EMSK avaldab heameelt, et projekti esialgset skeemi ja eelkõige pakutud teenuste valikut ei muudetud. Komisjoni ettepanek on kõige mõistlikum. Projekti majandusskeemi muutmine oleks lisanud hilinemisi, põhjustanud suuremaid rahalisi kulusid ja asjatuid riske.

4.9

Samuti leiab komitee, et komisjonil on õigus, kui ta märgib komisjon oma teatises, et „kuigi süsteem on tsiviilsüsteem, võib olulisi tulusid laekuda ka militaarkasutajatelt.” Olles teadlik teema tundlikkusest, leiab komitee, et asjaomaseid arutelusid tuleb jätkata liikmesriikide vahel. Komitee arvates peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid saama vabalt otsustada, kas nad tahavad kasutada piiratud juurdepääsuga avalikult reguleeritud teenust kaitseotstarbeks asjakohase rahastamise teel.

4.10

Projekti rahastamisel on keskne tähtsus, ja EMSK arvates peaks mõtlema, kas terminalide müügi osas ei peaks sisse viima väikest maksu Galileo rahastamiseks.

4.11

EMSK toetab ideed valida ESA projekteerijaks ja hankijaks ning rõhutab, et see ei peaks viima Galileo projekti puhul nn õiglase kasu põhimõtte kohaldamiseni, olles samas täiesti teadlik sellest, et eelmise stsenaariumi puhul olid riikidevahelised kokkulepped liikmesriikide vahelise hoolika majandusliku tasakaalustatuse tulemus. Komitee rõhutab, et niivõrd olulist ja Euroopa Liidu jaoks ka sümboolse tähtsusega projekti ei tohiks ohustada kartus olulisematele osalevatele liikmesriikidele langevate majanduslike tagajärgede ees. Ta tuletab meelde, et EADSi praegused probleemid tulenevadki sellelaadsetest kartustest. Püüe tasakaalustada partneritevahelist majanduslikku panust on õigustatud, kuid kui selle tagajärjeks on ummik ja projekti elluviimise hilinemine, kannatab kogu Euroopa Liidu jaoks sümboolse tähtsusega ning tööstusliku ja teadusliku mõõtmega projekt kõigi oma majanduslike tagajärgedega.

4.12

Lõpuks arvab komitee, et komisjoni soov on säilitada ühenduse juhtimise põhimõtteid, mistõttu ta on olnud jätkuvalt — ja ehk pisut ebadiplomaatiliselt — nõudlik oma soovis projekti poliitiliselt juhtida.