52006PC0560

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.9.2006

KOM(2006) 560 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide suhtes

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; viimati muudetud nõukogu 23. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005; edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide importi käsitlevas menetluses. |

Üldine taust Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ning tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepaneku valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Asjaomastel huvitatud isikutel oli võimalus kaitsta oma huve algmääruse sätete kohaselt juba uurimise ajal. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärus ei näe ette üldist mõju hindamist, kuid sisaldab täielikku loendit tingimustest, mida peab hindama. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetme kokkuvõte 26. juulil 2005 algatas komisjon Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise. Juurdelisatud nõukogu määrust käsitlev komisjoni ettepanek sisaldab lõplikke järeldusi dumpingu jätkumise, ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra, kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvide kohta. Arvestades uurimistulemusi ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra ja kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse kohta, tehakse ettepanek kehtestada kaheks aastaks lõplikud dumpinguvastased meetmed USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes. Tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu juurdelisatud ettepaneku määruse kohta, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 25. oktoobril 2006. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 23. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ja ettepaneku eesmärgiga proportsionaalne, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei nähta ette teisi võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”),[1] eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) 1994. aasta veebruaris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 229/94[2] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) pärit etanoolamiinide (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Tollimaksud võeti kasutusele minimaalsetel hindadel põhinevate muutuvate tollimaksudena kolme liiki etanoolamiinide, st monoetanoolamiini (MEA), dietanoolamiini (DEA) ja trietanoolamiini (TEA) impordi suhtes.

(2) Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) taotlusel algatati 1999. aasta veebruaris dumpinguvastaste meetmete aegumise ja vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3. Määrusega (EÜ) nr 1603/2000[3] lõpetas nõukogu meetmete läbivaatamise ja kehtestas lõplikud dumpinguvastased tollimaksud USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes. Meetmete vormi muudeti ja kõigile etanoolamiini tüüpidele kehtestati kindlaksmääratud koguseline tollimaks tonni kohta. Kolmest ettevõttest kaks, mille suhtes kehtestati individuaalne dumpinguvastane tollimaks, olid Dow Chemical Company ja Union Carbide Corporation.

(3) Pärast seda, kui Dow Chemical Company etanoolamiini tootmine läks üle ettevõttele INEOS LLC, määrati Dow Chemical Company suhtes kohaldatav individuaalne dumpinguvastane tollimaks 69,40 eurot tonni kohta äriühingule INEOS LLC.[4] Kuid kuna Dow Chemical Company omandas 6. veebruaril 2001. aastal kõik osakud äriühingus Union Carbide Corporation, mille suhtes kehtis individuaalne dumpinguvastane tollimaks 59,25 eurot tonni kohta, on Dow Chemical Company endiselt tegev etanoolamiini tootmises. Union Carbide Corporation tegutseb endiselt, kuid on osa Dow Chemical Company grupist ja tal pole enam iseseisvat tootmistegevust.

2. Taotlus dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise kohta

(4) Pärast teadaande avaldamist Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta 2004. aasta novembris,[5] sai komisjon 2005. aasta 25. aprillil taotluse vaadata need meetmed läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(5) Taotluse esitas CEFIC tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 75% ühenduse etanoolmiini toodangust.

(6) Taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali ning algatas algatamisteate avaldamisega uurimise[6] vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

3. Uurimine

(7) Komisjoni talitused andsid läbivaatamise algatamisest ametlikult teada ühenduse tootjatele, USA eksportivatele tootjatele, importijatele/kaubandusettevõtjatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutavatele tööstusharudele ning samuti USA ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8) Komisjoni talitused saatsid küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul soovisid.

(9) Samuti andis komisjon asjaga otseselt seotud isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10) Vastused küsimustikele saadi kahelt USA eksportivalt tootjalt ja üheksalt sidusimportijalt ühenduses, ühelt sidusimportijalt Šveitsis, kolmelt ühenduse tootjalt (edaspidi „taotluse esitanud ühenduse tootjad”) ja ühelt ühenduse tööstustarbijalt. Üks ühenduse tootja ei vastanud küsimustikule täielikult, vaid esitas üksnes lakoonilist teavet ning kaks ühenduse tööstustarbijat tegid oma seisukohad teatavaks.

(11) Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kogu teavet, mida peeti dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning ühenduse huvide kindlaksmääramiseks vajalikuks. Viidi läbi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:

a. Taotluse esitanud ühenduse tootjad

BASF AG, Ludwigshafen, Saksamaa

Innovene Europe Ltd., Staines, Ühendkuningriik

SASOL GmbH, Marl, Saksamaa

b. USA eksportivad tootjad

The Dow Chemical Company, Midland, Michigan and Houston, Texas, USA

c. Ühenduses asuvad sidusimportijad

Dow Chemical Iberica SL, Tarragona, Hispaania

INEOS Oxide Ltd., Antwerp, Belgia

d. Šveitsis asuv sidusimportija

Dow Europe GmbH, Horgen, Šveits

e. Ühenduse tööstustarbijad

Degussa Goldschmidt Espana SA, Granollers, Hispaania

4. Uurimisperiood

(12) Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(13) Vaatlusalune toode on sama toode kui varasemates uurimismenetlustes. Etanoolamiine saadakse etüleeni ja hapniku omavahelise reageerimisel tekkiva etüleenoksiidi reageerimisel ammoniaagiga. Kõnealuse sünteesi käigus leiavad aset kolm omavahel konkureerivat reaktsiooni, mille käigus tekivad kolme liiki etanoolamiinid: monoetanoolamiin (MEA), dietanoolamiin (DEA) ja trietanoolamiin (TEA), olenevalt sellest, mitu korda etüleenoksiid seotakse. Kombinatsioonide maksimaalne arv sõltub vesinikuaatomite arvust ammoniaagis, mis on kolm. Kõigi kolme lõpptoote osakaal kogutoodangus sõltub sünteesiseadme ehitusest, kuid seda on teatud määral võimalik mõjutada ka ammoniaagi/etüleenoksiidi vahekorra valikuga (molaarsuhe). Ühenduses kasutatakse tootmisel energiakandjana enamasti tööstusbensiini, USAs aga maagaasi.

(14) Asjaomast toodet kasutatakse vaheproduktina ja/või lisandina detergentides ja kehahooldustoodetes, kosmeetikatoodetes, väetistes, taimekaitsevahendites (glüfosaat), korrosioonitõrjevahendites, määrdeõlides, tekstiilmaterjalide töötluse abiainetes ja pesupehmendajates (katioonsed estertensiidid ehk esterkvatid), fotokemikaalides, paberi- ja metallitööstuses, peenestus- ja sidumisabiainena tsemendi tootmisel ja absorbeeriva ainena gaasipesus (hapete eemaldamiseks). 2004 aasta lõpust ja 2005. aasta algusest saadik kasutatakse toodet üha enam ka puidu töötlemisel. Tootjad või nende sidustootjad võivad toodet kasutada ka etüleenamiinide valmistamiseks.

2. Samasugune toode

(15) Nagu varasemate uurimiste käigus, leiti ka nüüd, et USAs toodetud ja ühendusse müüdud vaatlusalusel tootel ja ühenduse tootjate valmistatud ja ühenduse turul müüdud tootel on samasugused füüsilised ja keemilised põhiomadused ning neil on ühesugune kasutusotstarve. Seega käsitletakse kõiki neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(16) Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

1. Sissejuhatavad märkused

(17) Neljast kaebuses nimetatud USA eksportivast tootjast kaks ei teinud uurimisperioodil koostööd.

(18) Kaks koostööd teinud eksportivat tootjat andsid 100% ühenduse impordist uurimisperioodil, kogusega 41 000 tonni. USAst pärit vaatlusaluse toote import ühendusse moodustas uurimisperioodil 16,7% ühenduse tarbimisest, mis on vähem kui eelmise uurimisperioodi 29% (1998).

2. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil

Normaalväärtus

(19) Kahe koostööd tegeva USA eksportiva tootja puhul määrati iga vaatlusaluse toote liigi normaalväärtus kindlaks USA siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1, sest leiti, et see müük on toimunud piisavates kogustes ja tavapärase kaubandustegevuse käigus.

Ekspordihind

(20) Sarnaselt esialgsele ja eelmisele läbivaatamisele, näitas käesolev uurimine jälle, et kaks koostööd teinud USA tootjat ekspordivad vaatlusalust toodet ühendusse seotud äriühingute kaudu. Seetõttu, ning kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9, määrati ekspordihinnad hindade alusel, millega imporditud toode esimesele sõltumatule ühenduse ostjale edasi müüdi. Hindu korrigeeriti, võttes arvesse kõiki impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning importivate ettevõtete kasumit ühenduses uurimisperioodil.

Võrdlus

(21) Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus, võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevusi. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, edasilükatud mahahindlusi, käitlemis-, pakendamis-, ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

Dumpingumarginaal

(22) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaks määramisel tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubanduslikul tasandil. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu uurimisperioodil, ehkki madalamal tasemel kui eelmisel uurimisperioodil. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril oli 4,8% INEOS’i ja 20,3 % Dow Chemical’i puhul.

3. Impordi areng meetmete kõrvaldamise korral

Sissejuhatavad märkused

(23) Uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist tulenevalt uuriti dumpingu jätkumise tõenäosust.

Dumpingu tase meetmete tühistamise korral

(24) Meetmete tühistamine võimaldaks eksportijatel oma ekspordihindu alandada. Ekspordihindade alandamine muudaks USA toote ühenduse turul atraktiivsemaks. Kui ekspordihindu alandataks tollimaksumäärade võrra, oleksid uurimisperioodil täheldatud dumpingumarginaalid INEOS’i puhul 13,4% ja Dow Chemical’i puhul 28,3%.

Võimalus ekspordi suurendamiseks ühendusse USA kasutamata tootmisvõimsuse tõttu

(25) Hinnangute kohaselt oli USA kasutamata tootmisvõimsus uurimisperioodil ligikaudu 90 000 tonni. See arv saadi kahe koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teabe ja juhtivates turundusajakirjades avaldatud teabe alusel. Kui võrrelda USA kogu tootmisvõimsust, milleks on 650 000 tonni, hinnangulise kogunõudluse ja oma tarbeks kasutamisega koguses 560 000 tonni, saab tootmisvõimsuse rakendusastmeks 86%, mis on suhteliselt madal, arvestades soodsaid turutingimusi uurimisperioodil. Suhteliselt madal tootmisvõimsuse rakendusaste oli tingitud tööprotsessiga seotud probleemidest teatud tootmisrajatistes. Vaba tootmisvõimsust (90 000 tonni) tuleks võrrelda USA ekspordimahuga ühendusse uurimisperioodil (41 088 tonni) ja kogutarbimisega ühenduses (246 670 tonni). Teisisõnu on olemas märkimisväärne potentsiaal USAst pärit ekspordi suurendamiseks ja ühenduse turul suure osa haaramiseks. Ühendusse suunatud ekspordi suurendamise kalduvust näitab ka tootmisvõimsuse laiendamine 2006. aastal 45 000 tonni võrra Mehhikos ja Brasiilias, mis on mõlemad USA tootjatele tähtsateks eksporditurgudeks.

(26) Kokkuvõtteks võib öelda, et USA tootjatel on olemas vaba tootmisvõimsust, mida võidakse kasutada suurema koguse etanoolamiini tootmiseks ja ühenduse turul müümiseks, kui meetmed tühistataks.

Hindade liikumine ühenduse turul ja eksportiva riigi turul

(27) Etanoolamiini turgu iseloomustab DEA nõudluse suur kasv aastatel 2000–2001, mille vallandas DEA kasutamine glüfosaat-herbitsiidide tootmisel, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastupidavaks muutmisel kõnealuste herbitsiidide suhtes. TEA nõudlus on tingitud eelkõige selle kasutamisest tsemenditööstuses ja pesupehmendajate tootmisel. Alates 2004. aastast on MEA turg märkimisväärselt kasvanud tingituna USAs 1. jaanuaril 2005. aastal jõustunud määrusest, millega keelatakse mitmesuguste metallipõhiste toodete kasutamine puidu töötlemisel, mistõttu tekkis lisanõudlus MEA järele hinnangulises koguses 80 000 tonni. Etanoolamiinide maailmaturu hind on kasvanud nõudluse tõttu kõrge.

(28) Uurimine näitas, et USA keskmised omamaised hinnad on kõrgemad kui keskmised müügihinnad ühenduse turul. Tööstustarbijatel näivad olevat mõlemal turul sarnased tingimused, sest tihtipeale on tegemist rahvusvaheliste ettevõtetega, kes teostavad hankeid ülemaailmselt ja valivad tarnijad, kes suudavad neid vastavalt varustada. Kuid USA omamaised hinnad leiti olevat kõrgemad edasimüügi puhul kaubandusettevõtjatele ja levitajatele. Taoline müük toimub USA turul tavaliselt hetkehinna alusel, kuid ühenduse turul pigem fikseeritud hindadega lepingu alusel. Seetõttu kehtestatakse müügihinnad ühenduse turul pikemaks perioodiks ja hinnad on stabiilsemad.

(29) Kahe koostööd teinud eksportiva tootja müük kaubandusettevõtjatele ja levitajatele moodustab üksnes 13% USA turul müüdavatest mahtudest ja 32% ühenduses toimuvast müügist, kuid USA omamaised hinnad olid kõnealusel kaubandustasandil keskmiselt 35% kõrgemad kui ühenduses. See asjaolu toetab järeldust, et arvestades hetkehinna alusel toimuvat müüki kaubandusettevõtjatele ja levitajatele , kohanduvad USA hinnad hinnakõikumistega kiiremini. Ajal, mil hinnad tõusevad, kipuvad hinnad USA omamaisel turul olema kõrgemad kui hinnad ühenduses ja meetmete tühistamise korral oleks see tendents veelgi suurem. Teisalt kujutab kõnealune kaubandustasand endast väiksemat osa müügist nii USA omamaisel kui ka ühenduse turul.

(30) Klientide põhiosa moodustavate tööstustarbijate puhul ei mõjuta meetmete kõrvaldamine tõenäoliselt hinnataset, millega etanoolamiini ühenduse turul müüakse, sest nagu täheldati, kannavad meetmete koormust USA eksportivad tootjad. Kõnealuse stsenaariumi puhul võivad USA tootjate müügitulemused kasumlikumaks osutuda ja nad võivad suurendada oma eksporti ühenduse turule. Kuid tööstustarbijad võivad meetmete kõrvaldamist kasutada ka kauplemisvahendina, et saada madalamaid hindu nii USA eksportivatelt tootjatelt kui ka ühenduse tootmisharult.

Seos USAst kolmandatesse riikidesse ja ühendusse suunatud ekspordihindade vahel

(31) Vaatlusaluse toote ekspordihinnad Kanadasse ja Lõuna-Ameerikasse, mis on teised peamised eksporditurud, ei järgi korrapärast mustrit. Müügihinnad on mõnikord madalamad ja mõnikord kõrgemad kui USAs või ühenduse turul, olenevalt müügitingimustest. Väiksemate mahtude kohaletoimetamisega kaasnevad tavaliselt kõrgemad müügihinnad.

(32) Kokkuvõttes jääb mõlema koostööd teinud eksportiva tootja jaoks USA turg kõige tähtsamaks müügituruks. Kuid arvestades seda, et uurimisperioodil eksporditi 17% toodangust, on müügil ühendusse ja mujale maailma endiselt tähtis roll seoses tootmisvõimsuse üldise kasutamise ja kasumlikkusega.

Impordi võimalik lühiajaline areng

(33) Lühiajalises arvestuses võib kahe USA koostööd teinud eksportiva tootja puhul oodata, et impordimahud jäävad vähemalt stabiilseks. Isegi kehtivate meetmete juures ja vaatamata USA turu atraktiivsusele on kõnealused tootjad jätkanud oma ühenduse klientide teenindamist. Ekspordimahtude vähenemist võib oodata USA tootja INEOS’i puhul pärast Innovene ülevõtmist, mille tootmisrajatised asuvad ühenduses ning pärast seda, kui ettevõte on omandatud tootmisrajatised sujuvalt toimima pannud ning laienenud ühendusse uute tootmisvõimsuste abil, mis peaksid käivituma 2008. aastal. Samal ajal võib oodata, et USA eksportivad tootjad on taastunud 2005. aasta teise poole orkaani kahjustustest ja on 2006. aasta teisel poolel või 2007. aasta alguses uuesti täie võimsusega käivitunud, tootes lisakoguseid, mida võidakse müüa ühenduse turul.

(34) Koostööd mitte teinud USA tootjate puhul, kes moodustasid uurimisperioodil 27% USA tootmisvõimsusest, ei saa välistada, et nad alustavad meetmete tühistamise korral uuesti eksporti ühendusse.

Ülemaailmse tootmisvõimsuse ja nõudluse võimalik areng

(35) Analüüs teostati ka nõudluse ja tootmisvõimsuse võimaliku arengu kohta ühenduses, USAs ja mujal maailmas keskpikas perspektiivis (kuni 5 aastat). Samuti analüüsiti, kuidas oodatav nõudluse ja pakkumise vahekord mõjutaks hinnatasemeid ühenduses. Kõik arvud järgnevates põhjendustes põhinevad äriühingutelt BASF, Dow ja INEOS saadud teabel ja keemiatööstuse juhtivatel publikatsioonidel, mida annavad välja PCI ja Tecnon.

(36) Võttes arvesse nii USA kui ka ühenduse tootjate ennustusi nõudluse ja tootmisvõimsuse kohta tulevikus, võib eeldada, et ühenduse turul on kasv madalam kui mujal maailmas. Keskpikas perspektiivis ennustatav keskmine kasvumäär aastas on ühenduses ligikaudu 3%, Aasias aga 7% ja ülemaailmses ulatuses 4,2% .

(37) 2004. aastal ületas nõudlus Euroopa turul ühenduse tootmisvõimsuse ligikaudu 40 000 tonni võrra. USAs valitses vastupidine olukord: olemasolev tootmisvõimsus oli ligi 90 000 tonni võrra suurem kui toote tegelik kasutamine ja müük, mis siiski ei mõjutanud kõrget hinnataset negatiivselt, sest tarneid klientidele takistasid tööprotsessiga seotud tootmisprobleemid. Kui vaadelda ennustatud kasvumäärasid ja kavandatud tootmisvõimsuse laiendamist, võib alates 2008. aastast ühenduse turul oodata teataval määral nõudlust ületavat vaba tootmisvõimsust, eelkõige seoses INEOS’i ühendusse investeerimise plaanidega, mis suurendaksid ühenduse tootmisvõimsust ühe neljandiku kuni kolmandiku võrra. Kõnealune laiendatud tootmisvõimsus ei oleks aga rakendatav enne 2008. aasta algust. Ehkki tootmisvõimsuse kasvu võib samal ajal osaliselt tasandada ühenduse impordi vähenemine ja ühenduse tootjate suurenenud eksport, võib oodata, et ühenduse tootjate tootmise koguvõimsus ületab ühenduse turu nõudluse 2008. aasta jooksul.

(38) Komisjoni käsutuses olevate tõendite kohaselt säilib olemasolev ülemäärane tootmisvõimsus USAs vähemalt lühiajaliselt, sest ehkki omamaine nõudlus kasvab, ei kata see kogu vaba tootmisvõimsust, mis uuesti operatiivseks muutub. Pikemas perspektiivis kuni 2010. aastani oodatakse vaba tootmisvõimsuse kadumist, mis omakorda vähendab USA tootjate ekspordisoovi. Samal ajal ennustatakse olulist toodangu nappust Aasias. Seda illustreerib asjaolu, et Dow Chemical on moodustanud koos Petronas’ega ühisettevõtte Optimal ja paigutanud Malaisiasse 75 000 tonni tootmisvõimsust, mis peaks teenindama Aasia etanoolamiini turgu.

(39) Üldiselt on aastaks 2010 ülemaailmne tootmisvõimsus tõenäoliselt kasvanud 1 300 000 tonnilt 1 785 000 tonnile. See hõlmab ka uusi tootmisvõimsusi ühenduses (+205 000), USAs (+80 000), Saudi Araabias (+100 000) ja Aasias (+100 000). Nõudlus maailmas kasvab ennustatud kasvumäära 4,2% juures aastaks 2010 1 550 000 kuni 1 700 000 tonnini. Kui võtta arvesse, et teatava osa ülemäärasest tootmisvõimsusest tasandavad hooldusest tingitud toomisseisakud, mistõttu on vajalik teatud puhver, näitab 2010. aasta prognoos ülemäärast tootmisvõimsust ühenduses, tasakaalu USAs ning nappust Aasias ja mujal maailmas. Kokkuvõttes ei näita tootmisvõimsuse laiendamine, et USA eksportivatel tootjatel tekiks soov ühenduse turule dumpinguhinnaga müüa, sest ülemaailmses ulatuses valitseb tõenäoliselt pakkumise ja nõudluse tasakaal. Tuleb siiski märkida, et käesolev hinnang käsitleb arenguid keskpikas perspektiivis , st aastatel 2008–2010.

Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(40) Tuleks meelde tuletada, et uurimisperioodil esines dumpingut mõlema koostööd teinud eksportiva tootja puhul, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil.

(41) Võrreldes eelmise uurimisperioodiga on USA impordi turuosa langenud 29%lt 16,7%le. Tõenäoliselt on USAs 90 000 tonni vaba tootmisvõimsust, kusjuures tootmisvõimsuse madal rakendusmäär uurimisperioodil oli ajutiste sündmuste tagajärg, ning hinnanguliselt 27% USA tootmisvõimsusest ei saanud koostöö puudumise tõttu uurida. Täielikult ei ole võimalik välistada, et tootjad, kes koostööd ei teinud, tulevad meetmete tühistamise korral dumpinguhindadega ühenduse turule tagasi. Ehkki USA turul ennustatakse suuremat nõudlust kui ühenduse turul, ammendub USA ülemäärane tootmisvõimsus üksnes keskpikas perspektiivis . Lisaks on praegu kõigil tootjatel olemasoleva tootmisvõimsuse kasumlikkuse säilitamiseks stiimul suurendada meetmete tühistamise korral oma müüki ühenduse turul.

(42) Lõppkokkuvõttes võib järeldada, et meetmete tühistamise korral on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ning oht, et impordimahud kasvavad, mis võib vähemalt lühiajaliselt avaldada survet hindade alandamiseks ühenduses.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(43) Kolm kaebuse esitanud ühenduse tootjat tegid uurimise käigus täielikult koostööd. Uurimisperioodil valmistasid nad 80% ühenduse toodangust. Lisaks on veel üks toetav ühenduse tootja, kes esitas teavet eelkõige oma tootmise kohta, kuid kes ei vastanud küsimustikule täies ulatuses. Seetõttu tuli kõnealust tootjat lugeda koostööd mitte teinuks.

(44) Tuleb märkida, et pärast nõukogu 20. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1603/2000, millega avaldati praegu kehtivad meetmed, ei tooda Union Carbide Ltd (UK), mille Dow Chemical Company üle võttis, enam ühenduses etanoolamiini. Lisaks muutis BP Chemicals oma nime, milleks on nüüd Innovene ja Condea uueks nimeks sai Sasol. INEOS Oxide Ltd., Ühendkuningriigis asuva äriühingu INEOS Americas LLC emaettevõte, omandas Innovene 16. detsembril 2005. Mõlemad äriühingud – INEOS Americas LLC ja Innovene – tegid menetluse vältel täielikult koostööd.

(45) Sellest lähtudes on kolm ühenduse tootjat BASF AG, Innovene ja Sasol ning nad moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(46) Sarnaselt eelmisele uurimisele näitas ka käesolev uurimine, et osa ühenduse etanoolamiini toodangust on mõeldud sisekasutuseks ehk omatarbimiseks. Kõnealuse osa suurus on hinnanguliselt ligi kolmandik kogu ühenduse toodangust nagu eelmisel uurimisperioodilgi. Üks ühenduse tootmisharu tootja tootis omatarbimiseks. Kõnealune tootja käitab tehast, mis on reserveeritud üksnes omatarbeliseks tootmiseks. Uurimise käigus leidis kinnitust asjaolu, et taotluse esitanud ühenduse tootjad ei osta kaubanduslikel eesmärkidel või omatarbimiseks vaatlusalust toodet kas ühenduses või väljaspool asuvatelt sõltumatutelt isikutelt. Omatarbimiseks ette nähtud etanoolamiini ei peeta seega konkureerivaks ühenduse turul (edaspidi „vabaturg”) müüdava etanoolamiiniga.

E. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

1. Tarbimine ühenduse turul

Ühenduse tarbimine | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tonne kokku Indeks | 283 992 100 | 331 194 117 | 358 830 126 | 366 645 129 |

Omatarbeks ettenähtud tonnid Indeks | 97 768 100 | 107 539 110 | 118 584 121 | 119 975 123 |

Vabaturu tonnid Indeks | 186 224 100 | 223 655 120 | 240 246 129 | 246 670 132 |

Allikas: Eurostati statistilised andmed ja küsimustike vastused

(47) Ühenduse kogutarbimine määrati kindlaks nii, et toodangust lahutati kõigi ühenduse tootjate eksport ja lisati import kolmandatest riikidest ühenduse turule. Võrreldes 2002. aastaga kasvas tarbimine uurimisperioodil 29% ehk 83 000 tonni võrra. Kasv oli eriti tähelepanuväärne ajavahemikus 2002–2003 (+17% ehk +48 000 tonni), kuid see jätkus ka 2004. aastal ja uurimisperioodi vältel, ehkki aeglasemas tempos. Tarbimine kasvas suurenenud nõudluse tõttu etanoolamiinide järele, mille kasutusala on ulatuslik ja laieneb üha. 2002. aastast saadik on enim kasvanud nõudlus DEA järele glüfosaadi tootmiseks, TEA järele esterkvattide tootmiseks ja MEA järele puidu töötlemiseks.

(48) Vabaturu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 32% (ehk 60 000 tonni), ajavahemikus 2002–2003 oli kasv 20% (ehk 37 000 tonni).

(49) Omatarbimiseks mõeldud toodangu turul kasvas tarbimine 23% ehk 22 000 tonni, tingituna etanoolamiinide ulatuslikumast kasutamisest teiste kemikaalide tootmise protsessides.

2. Import USAst, maht, turuosa ja impordihinnad

USA import | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tonnid Indeks | 46 075 100 | 40 576 88 | 40 512 88 | 41 088 89 |

Turuosa | 24,7% | 18,1% | 16,9% | 16,7% |

Impordihind euro/tonn Indeks | 979,63 100 | 915,15 93 | 975,09 100 | 995,55 102 |

Allikas: Eurostati statistilised andmed ja küsimustike vastused

(50) Ühenduse impordimaht USAst langes ajavahemikul 2002–2003 13% võrra ja on sellest ajast saadik püsinud samal tasemel. Turuosa määrati kindlaks ühenduse vabaturu tarbimise alusel ning see langes vaatlusalusel perioodil 24,7%lt 16,7%le, mis tähendab langust kaheksa protsendipunkti võrra. Impordimahu ja turuosa vähenemine ajavahemikus 2002–2003 langes kokku keskmise impordihinna üldise 7% langusega. Ajavahemikus 2002–2003 ei osalenud USA eksportivad tootjad ühenduse vabaturu tarbimise suurenemises. Ka pärast 2003. aastat ei kasvatanud USA eksportivad tootjad oma turuosa, ehkki impordihinnad tõusid jälle. Müüjate turul oleksid sellised head tingimused tavaliselt põhjustanud lisamüügi, kuid USA eksportivad tootjad ei pöördunud tagasi ühenduse turule nagu oodati, sest tööprotsessis esines probleeme ja USA omamaisel turul olid tingimused veelgi atraktiivsemad.

(51) Tuleb märkida, et eespool nimetatud hinnad on pärit Eurostati impordistatistikast. Andmetes ei tehta vahet eri toodetel ja need sisaldavad mitmesuguseid müügitingimusi, mida ei saa võrrelda ühenduse turul tegutsevate teiste käitajate poolt kohaldatavate tingimustega. Täpset hinnavõrdlust dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootjate hindade vahel samal kaubandustasemel on kirjeldatud alljärgnevas põhjenduses 53. Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine impordihind tagasihoidliku 2% võrra. Kogu ühenduse import USAst toimus sidusimportijate kaudu ja impordihinnad on seetõttu kontsernisisesed ülekandehinnad. Eelmises uurimises leiti, et kõnealused hinnad on kunstlikult määratud, selleks et vähemalt osaliselt kompenseerida siis kehtinud dumpinguvastaseid meetmeid. Ühenduse sidusimportijad olid eelnenud uurimisperioodi vältel märkimisväärses kahjumis, ostuhinna (tegelik impordihind) ja ühenduse turul edasimüügi hinna vahelisest marginaalist ei piisanud impordi ja edasimüügi vahel esinenud kulude katmiseks. Seetõttu viis eelnenud uurimine dumpinguvastaste meetmete ülevaatamiseni ja kehtestati kindlaksmääratud koguselised tollimaksud tonni kohta.

(52) Käesoleva uurimise jooksul leiti, et nii USA eksportivad tootjad kui ka nende sidusimportijad ühenduses on uurimisperioodi vältel kasumit teeninud ning sidusimportijate marginaalid vastasid turutingimustele. Müügihinnad võrrelduna normaalväärtuse ja/või tootmiskuludega võimaldasid kõikidele kõrgete müügihindadega turgudel tegevatele äriühingutele piisavat kasumit.

(53) Kui võrrelda sõltumatutele klientidele kehtivat CIF-hinda ühenduse piiril koos dumpinguvastaste tollimaksudega ja ühenduse tootmisharu tehasehinda sama toote ja sama kaubandustaseme puhul, siis selgub, et ühenduse tootmisharu müügihindu löödi alla 7,3% – 17,3%.

3. Import muudest kolmandatest riikidest, maht, turuosa ja hinnad

Import muudest kolmandatest riikidest | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tonnid Indeks | 17 596 100 | 18 688 106 | 12 276 70 | 8 773 50 |

Turuosa | 9,4% | 8,4% | 3,4% | 2,4% |

Impordihind euro/tonn Indeks | 1034,23 100 | 970,75 94 | 982,67 95 | 955,24 92 |

Allikas: Eurostati statistilised andmed

(54) Import muudest kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil poole võrra. Teiste peamiste eksportivate riikide, peamiselt Venemaa ja Iraani turuosa on muutunud marginaalseks. Tarbiva tööstuse sõnul on langus tingitud asjaolust, et kahest eelnimetatud riigist oli raske saada täpseid soovitud koguseid kindlaksmääratud kättetoimetamiskuupäevaks.

4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

- Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tootmine tonnides Indeks | 206 481 100 | 242 350 117 | 279 307 135 | 290 625 141 |

Tootmisvõimsus tonnides Indeks | 263 320 100 | 273 820 104 | 302 070 115 | 311 820 118 |

Tootmisvõimsuse rakendamine | 78,4% | 88,5% | 92,5% | 93,2% |

(55) Vaatlusalusel perioodil kasvas tootmine 41% võrra. Samal ajal laiendati tootmisvõimsust 18% võrra, mis viis tootmisvõimsuse rakendamise paranemiseni 78,4%lt 93,2%ni.

(56) Tootmisvõimsuse kasv ajavahemikus 2002–2003 on marginaalne ja peegeldab mõningat tõhususe suurenemist. Alates 2004. aastast võib täheldada intensiivsemat kitsaskohtade likvideerimist ja uute tootmisvõimsuste juurdeloomist.

- Laoseis

Laoseis | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tonnid Indeks | 9543 100 | 10 883 114 | 10 228 107 | 7596 80 |

(57) Laoseisu võrreldakse iga aasta lõpus ajavahemikus 2002–2004 ja see varieerub teatud määral, olenevalt tellimustest. Uurimisperioodi lõpus on laoseis madalam, kuid see näitab olukorda 30. juunil 2005 ja pole seetõttu täiesti võrreldav aastalõpu laoseisuga. Madalam laoseis on tingitud asjaolust, et kuna tööstustarbijate nõudlus on suvekuudel mõnevõrra madalam, kavandavad ettevõtted sellele ajale tootmisrajatiste hoolduse ja vähendavad tootmist.

- Müügimaht, turuosa ja müügihinnad

2002 | 2003 | 2004 | RIP |

Müügimaht Tonnid | 130 214 100 | 144 103 111 | 167 054 128 | 175 953 135 |

Turuosa kogutarbimises (sh kasutamine omatarbeks ) | 45,9% | 43,5% | 46,6% | 48,0% |

Turuosa vabaturu tarbimises | 69,9% | 64,4% | 69,5% | 71,3% |

Müügihind euro/tonn (müük vabaturul) Indeks | 801,77 100 | 758,49 95 | 835,68 104 | 936,08 117 |

(58) Ühenduse tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele kasvas vaatlusalusel perioodil 35% võrra. Turuosa nii ühenduse kogutarbimises kui ka vabaturu tarbimises näitab, et pärast turuosa kaotust ajavahemikus 2002–2003 on turuosa stabiliseerunud ja jäänud uurimisperioodil püsima 48% juurde kogutarbimisest ja 71,3% juurde vabaturust. Sõltumatutele klientidele müügi keskmine hinnatase järgis samasugust trendi ja pärast 5% langust ajavahemikus 2002–2003 oli hinnatase vabaturul uurimisperioodil 17% kõrgem kui 2002. aastal.

(59) Võrreldes hinnatasemega eelmisel uurimisperioodil, milleks oli kalendriaasta 1998, olid müügihinnad 2004. aastal ja käesoleval uurimisperioodil keskmiselt vastavalt 22,7% ja 37,5% võrra kõrgemad kui 1998. aastal. Arveid ei väljastata omatarbeliseks kasutamiseks ettenähtud toodangu eest, mida kasutatakse integreeritud tootmisrajatistes.

- Ühenduse hindu mõjutavad tegurid

(60) Viimase kümne aasta jooksul on tarbimine pidevalt tõusnud – 152 000 tonnilt 1995. aastal 367 000 tonnini uurimisperioodil, mis teeb iga-aastaseks kasvuks 9,7%. Vaatlusalusel perioodil, 2002. aastast kuni uurimisperioodini, kasvas tarbimine 10,7% aastas, tootmisvõimsus aga 7% aastas. Kõnealune areng on toetanud kõrgeid hinnatasemeid ühenduses, sundides samal ajal ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust paremini rakendama (78,4%lt 93,2%ni), millega kaasnes tootmise kasv 14,5% võrra aastas. Absoluutarvudes kasvas tootmine 84 000 tonni ja nõudlus 83 000 tonni, tootmisvõimsus laienes aga vaid 48 500 tonni.

2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tootmiskulud keskmiselt euro/tonn Indeks | 779,53 100 | 749,85 96 | 746,84 96 | 790,60 101 |

(61) Suur ja kasvav nõudlus on aeglasema tootmisvõimsuse laienemise ja impordi üldise vähenemise kõrval hoidnud etanoolamiini hinnataset ühenduses kõrgel. Lisaks on tootmise kogukulud tonni kohta müügimarginaale vaatlusalusel perioodil vähe mõjutanud. Tootmiskulude tõus 5,9% võrra 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli tingitud tööstusbensiini hinna tõusust. Tööstusbensiin on naftapõhine energiakandja, mida kasutatakse etüleenoksiidi tootmiseks, mis on ühenduses etanoolamiini tootmisel põhiliseks tooraineks.

- Tööhõive, tootlikkus ja palgad

2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tööhõive Indeks | 102 100 | 103 101 | 101 99 | 102 99 |

Tootlikkus tonnides töötaja kohta Indeks | 2016 100 | 2354 117 | 2755 137 | 2861 142 |

Palgad tuhandetes eurodes Indeks | 6860 100 | 7526 110 | 8018 117 | 7598 111 |

Keskmine palk töötaja kohta (eurot) Indeks | 66 976 100 | 73 105 109 | 79 097 118 | 74 797 112 |

(62) Töötajate arv ühenduse tootmisharus samasuguse toote kohta püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Tootmisprotsess on suures ulatuses automatiseeritud ja ei ole seega tööjõumahukas. Tänu pidevale parandamisele ja kitsaskohtade likvideerimisele kasvas tootlikkus vaatlusalusel perioodil 42% võrra.

(63) Vaatlusalusel perioodil kasvasid palgad 11% võrra, saavutades tipptaseme 2004. aastal, tingituna ühe kaebuse esitanud ühenduse tootja poolt läbi viidud ümberstruktureerimisest ja koondamistest. Keskmine palk töötaja kohta järgis samasugust trendi.

- Kasumlikkus

Müük sõltumatutele isikutele ühenduses | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Müügiväärtus tuhandetes eurodes Indeks | 104 402 100 | 109 301 105 | 139 603 134 | 164 705 158 |

Tootmiskulud tuhandetes eurodes Indeks | 101 506 100 | 108 056 106 | 124 763 123 | 139 100 137 |

Kasumlikkus | 2,8% | 1,1% | 10,6% | 15,5% |

(64) Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote ühenduse sõltumatutele isikutele müügi kasumlikkus vabaturul 2,8%lt 2002. aastal 15,5%ni uurimisperioodil pärast 2003. aastal toimunud 1,1%list langust. Kasumlikkuse kasv alates 2003. aastast on tingitud USA stabiilsest ekspordist ja kasvavast nõudlusest, mistõttu oli müügimahtude ja müügihindade tõus 2004. aastal ja uurimisperioodil suurem kui tootmiskulude kasv.

- Investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime

2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Investeeringud tuhandetes eurodes Indeks | 1170 100 | 9975 852 | 687 478 58750 | 388 476 33198 |

Investeeringutasuvus | 2,2% | 0,9% | 10,2% | 17,6% |

(65) Ühenduse hinnatasemed näitavad, kas äriühingud on valmis tootmisvõimsust lisama. Ajavahemikul 2002–2003 ei peetud investeeringutasuvust piisavalt kõrgeks selleks, et tootmisvõimsust juurde luua. Seetõttu piirdusid äriühingud kitsaskohtade likvideerimise ja tõhususe parandamisega. Pidevalt kasvav nõudlus ja üksnes piiratud ulatuses lisanduv tootmisvõimsus on hoidnud hinnatasemed kõrgel sellisel määral, et alates 2004. aastast on muutunud uuesti reaalseks varem edasi lükatud investeerimisprojektide elluviimine.

(66) Kapitali kaasamisega seoses tuleb märkida, et etanoolamiini tootmine moodustab üksnes väikese osa ühenduse keemiatööstuse kemikaalide üldtoodangust ning ühenduse keemiatööstust esindavad peamiselt suurte rahavoogude ja omafinantseeringutega ning hea krediidivõimega suured rahvusvahelised keemiaettevõtted. Seega polnud ühenduse tootmisharul üldiselt kapitali kaasamisega suuremaid probleeme.

- Rahavood

2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Rahavood tuhandetes eurodes Indeks | 4842 100 | 3301 68 | 16863 348 | 27596 570 |

Rahavood käibelt | 4,6% | 3,0% | 12,1% | 16,6% |

(67) Rahavoogude areng illustreerib seost hinnatasemete, kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse vahel. Pärast rahavoogude madalat taset ajavahemikus 2002–2003 jõudis ühenduse tootmisharus rahavoogude suhe käibesse uuesti kahekohaliste arvudeni alates 2004. aastast ning enamiku äriühingute jaoks on rahavoogude ja käibe suhe nüüd piisavalt kõrge, et rahastada uusi investeeringuid etanoolamiini tootmisse.

- Turu kasv

(68) Vaatlusalusel perioodil sai ühenduse tootmisharu kasu turu kasvust, mida illustreerib ühenduse tootmisharu turuosa kasv kogutarbimises 45,9%lt 48%ni ja vabaturul 69,9%lt 71,3%ni.

- Dumpingumarginaali suurus

(69) Dumping jätkus uurimisperioodi vältel, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil.

- Toibumine varasema dumpingu mõjudest

(70) Eespool esitatu põhjal on ühenduse tootmisharul tõepoolest olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjudest, eelkõige müügihindade ja kasumlikkuse osas.

- Ühenduse tootmisharu eksport

2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Ekspordimaht tonnides Indeks | 15 631 100 | 15 278 98 | 16 709 107 | 17 428 111 |

(71) Ühenduse tootmisharu ekspordimahud kolmandatesse riikidesse kasvasid vaatlusalusel perioodil 11% võrra, mis annab aastaseks kasvuks keskmiselt 4%, mis on suuresti kooskõlas tarbimise kasvuga maailmas. Tulemus näitab ühtlasi, et ühenduse tootmisharu on maailmaturul konkurentsivõimeline.

5. Järeldus ühenduse turu olukorra kohta

(72) Ühenduse turul tarbitava etanoolamiini maht kasvas vaatlusalusel perioodil 29% võrra, samal ajal vähenes import USAst 11% võrra. Ühenduse tootmisharu suutis oma müügimahtu suurendada ja seeläbi oma turuosa stabiliseerida ning isegi veidi suurendada.

(73) Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord paranes enamiku majanduslike näitajate osas: tootmine (+41%), tootmisvõimsus (+18%) ja tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht (+35% ehk +45 000 tonni) ja väärtus (+58%), tootlikkus, turuosa (+ 2 protsendipunkti), rahavood ja kasumlikkus, investeeringud ja investeeringutasuvus. Tootmiskulude kasv tonni kohta jäi müügihindade arengutest madalamaks. Lisaks tuli ühenduse tootmisharule kasuks ühenduse turu suurenemine ja tootmisharu pidas sammu maailmas kasvava nõudlusega, suurendades oma eksporti 11% võrra.

(74) Kokkuvõttes on ühenduse tootmisharu olukord hea, kui arvestada näitajate positiivseid arenguid. Ei saa kinnitada, et materiaalse kahju tekitamine oleks jätkunud. Seetõttu uuriti, kas on olemas kahju kordumise tõenäosus, juhul kui meetmed tühistatakse.

F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

- Kokkuvõte dumpingu jätkumise ja kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsi kohta

(75) Tuleb meenutada, et USA eksportivad tootjad jätkasid dumpingut uurimisperioodi vältel, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil. Meetmete tühistamine ja ekspordihindade samaulatuslik vähendamine võib viia koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaalini vahemikus 13,4% kuni 28,3%, samas kui koostööd mitte teinud tootjate (andsid esialgse uurimise andmetel 42% impordist) käitumine on teadmata. Viimaste suhtes kohaldatakse aga kõige kõrgemaid dumpinguvastaseid tollimakse ja neil on kõige suurem stiimul ühenduse turule tagasi pöörduda, kui meetmed tühistatakse.

(76) Samal ajal hinnatakse, et USA turul on käesoleval ajal 90 000 tonni vaba tootmisvõimsust, kui tööprotsessiga seotud probleemid ja orkaani tagajärjed on kõrvaldatud.

(77) Seetõttu järeldati, et on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ja impordimahtude suurenemise oht, mis avaldab meetmete tühistamise korral vähemalt lühiajaliselt ühenduses survet hindade alandamiseks.

(78) Tavaliselt avaldab dumpinguhinnaga impordi kasv survet müügihindade alandamiseks ja mõjutab negatiivselt vaatlusperioodil täheldatud ühenduse tootmisharu kasumlikkust ning rahaliste vahendite taastumist. Kõnealuses kontekstis tuleb märkida, et hindade allalöömine kasvab meetmete tühistamise korral märkimisväärselt.

- USA tootmise eeldatav ümbersuunamine monoetüüleenglükoolilt etanoolamiinile

(79) Eeldatakse, et USA tootjad suunavad peamise tooraine etüleenoksiidi kasutamise teatud määral ümber monoetüüleenglükooli tootmiselt etanoolamiini tootmisele.

(80) Toorainet etüleenoksiidi kasutatakse muude kemikaalide või derivaatide, peamiselt etüleenglükoolide ja eriti monoetüüleenglükooli tootmiseks. Etüleenoksiidi toodetakse ainult vähestes kohtades üle maailma, sest tegemist on väga plahvatusohtliku ja toksilise ainega, mille käitlemist reguleerivad eriotstarbelised keskkonna-, tervisekaitse, julgeoleku- ja kaitsealased eeskirjad. Seetõttu sõltub etüleenoksiidi kasutamine tootmises tema derivaatide turuhinnast.

(81) Kunagi valitses hinnatasemete vahel teatav hierarhia: etüleeni hind oli kõrgem kui monoetüüleenglükooli hind ja etanoolamiini hind omakorda oli kõrgem nii etüleeni kui ka monoetüüleenglükooli hinnast. Kuid alates 2003. aasta lõpust tõusis monoetüüleenglükooli hind ühenduses märkimisväärselt ja oli kõrgem kui etüleeni hind ning teatavatel ajahetkedel isegi kõrgem kui etanoolamiini hind. Seetõttu on etüleenoksiidi üha rohkem suunatud monoetüleenglükooli tootmisesse ja turul on tekkinud teatav etüleenoksiidi nappus, mis omakorda aitab kaasa etanoolamiini hindade suhteliselt kõrgel hoidmisele.

(82) Kuid Lähis-Ida riigid investeerivad praegu tööstusbensiinipõhise etüleenglükooli tootmisesse. Lähiajal on oodata uute monoetüleenglükooli tehaste käivitamist Kuveidis (Dow Chemical’i osalusel), Saudi Araabias ja Iraanis. Arvestades, et tööstusbensiin on naftapõhine aine, on nimetatud riikidel kulusid arvestades selge konkurentsieelis. Seetõttu on mõistlik oletada, et monoetüleenglükooli hind langeb lähiajal ja USA tootjatel on vähem võimalusi monoetüleenglükooli müügiks Aasias, kus Hiina tekstiili- ja polüestritööstus tarbib juba 30% kogu maailma monoetüleenglükooli tarbimisest. Nii juhtuks eelkõige ühe koostööd mitte teinud eksportiva tootjaga, kes on praegu oluline monoetüleenglükooli Aasiasse eksportija. Seetõttu võib oodata, et USA tootjad hakkavad tootma rohkem etanoolamiini, mis avaldab survet hindade alandamiseks ning neil tekib vajadus leida lisakliente väljaspool USA omamaist turgu, misjärel nad pöörduvad ühenduse turule.

- Hindade liikumine ja võimalus pärast uurimisperioodi kohandada hindu tootmiskulusid arvestades

(83) Arvestades käesolevat ühenduse tootmisharu stabiilset olukorda, sõltub hindade alandamise survest tingitud kahju kordumise tõenäosus hinnalanguse ulatusest ja teiste tegurite arengust, näiteks tootmiskuludest ja võimalustest kulude tõus klientidele üle kanda. Seetõttu uuriti, milline oli olukord pärast uurimisperioodi.

(84) Koguti lisaandmeid, et teha kindlaks, kas vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil teostatud analüüsi põhjal tehtud järeldused kehtisid 2005. aasta teisel poolel ja 2006. aasta esimese viie kuu jooksul.

(85) 2005. aasta teisel poolel tõusid ühenduse turul kõigi etanoolamiini liikide hinnad jätkuvalt 11,4–14,7%. Keskmine hinnatõus USA turul oli veelgi silmatorkavam – 22%. Orkaanikahjustused Louisianas olid USA omamaisel turul esinenud ajutise nappuse peamiseks põhjuseks.

(86) Kõnealune areng jätkus 2006. aasta esimese viie kuu jooksul, kuid palju aeglasemas tempos: ühenduse turul kerkis hind 2,8–4% ning USA turul 9,9%, näidates, et kohalikest tööprotsessiga seotud probleemidest ja kahjustustest on järk-järgult toibuma hakatud.

(87) Võrreldes uurimisperioodiga tõusid 2005. aasta teisel poolel naftahinnad märkimisväärselt, keskmiselt 30% ning mõjutasid omakorda veelgi tööstusbensiini hinna tõusu, mis oli alanud uurimisperioodi teisel poolel (2005. aasta esimesel poolaastal). USAst ühendusse toimuva impordi hinnad näivad kohanduvat aeglasemalt toorainete hinna tõusuga, osaliselt lepinguliste hindade aeglasema kohandumise ja turuosa kaitsmise tõttu ning osaliselt seepärast, et USA tootjate tootmisseadmed on gaasipõhised, mitte tööstusbensiinipõhised ning gaasihinnad ei tõuse nii kiiresti kui naftahinnad.

(88) Naftahinnad kasvasid veel 2006. aasta esimese viie kuu jooksul keskmiselt 10% võrra, mõjutades müügihindade tõusu aeglustunud trendi tõttu ühenduse tootmisharu kasumlikkust negatiivselt.

(89) Uurimisperioodi järgsete sündmuste uurimistulemused näivad osutavat pöördepunktile ühenduse etanoolamiini turu arengus. Müügihinnad näivad olevat saavutanud oma lae ja teatud etanoolamiini liikide puhul võib isegi hinna langust täheldada. Leidub märke, et tootmiskulude tõusu ei saa hõlpsasti kõrgemate müügihindade kaudu klientidele üle kanda. Kuid praegu on siiski ebaselge, mil määral kahjustavad suurenenud tootmiskulud ja langev kasumlikkus ühenduse tootmisharu olukorda keskpikas perspektiivis.

- Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta

(90) Juhul kui meetmed kõrvaldatakse, on olemas lühiajaline tõenäosus, et USA dumpinguhinnaga import ühendusse suureneb märkimisväärselt, mis avaldab survet hindade alandamiseks.

(91) Keskpikas perspektiivis võib olukorda halvendada monoetüüleenglükooli vähenenud müügivõimalustest tingitud etanoolamiini tootmise tõus USAs, mistõttu USA tootjatel on vaja leida uusi müügiturge ja nad suunavad ühenduse turule ümber suuremad mahud.

(92) 2006. aasta alguses aset leidnud müügihindade kasvu ilmne peatumine ja naftahindande tõusust tingitud tootmiskulude kasv näivad samuti ühenduse tootmisharu kasumlikkusele negatiivselt mõjuvat.

(93) Kõik need tegurid osutavad kahju kordumise tõenäosusele. Kuid mõned eeltoodud järeldustest põhinevad sündmustel, mis võivad tõenäoliselt juhtuda alles keskpikas perspektiivis.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatav märkus

(94) Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st ühenduse tootmisharu, importijate, kaubandusettevõtjate ning ka vaatlusaluse toote hulgimüüjate ja tööstustarbijate huvide hindamisel.

(95) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on meetmete aegumise läbivaatamine, võimaldab see analüüsida olukorda, kus dumpinguvastaste meetmed juba kehtivad.

(96) Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu jätkumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus ühenduse huvidega.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(97) Tuletatakse meelde, et eelnevalt on kindlaks tehtud vaatlusaluse toote dumpingu esinemine uurimisperioodi vältel ning et on olemas USAst pärit vaatlusaluse toote dumpingu tõenäosus ning ühenduse tööstusele põhjustatava kahju kordumise oht.

(98) Ühenduse tootmisharu on osutunud elujõuliseks ja konkurentsivõimeliseks tööstusharuks, seda kinnitavad enamiku majanduslike näitajate, eelkõige kasumlikkuse, rahavoogude ja investeeringutasuvuse positiivsed arengud. Varem kehtestatud dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa ühenduse turu praeguse hinnataseme saavutamisele, mis võimaldab ühenduse tootmisharul taastada kasumlikkus, mis võimaldab piisavat investeeringutasuvust, nii et investeeringud uude tootmisvõimsusse muutuvad majanduslikult teostatavaks. Eelkõige USA eksportiv tootja INEOS, kes pärast Innovene ülevõtmist muutus de facto ühenduse tootjaks, andis teada märkimisväärsetest investeeringutest ühendusse. Meetmete säilimine aitaks muuhulgas kaasa kõnealuse investeerimisprojekti kasumlikkuse säilitamisele. Seega on ühenduse tootmisharu huvides säilitada USAst pärineva dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

3. Importijate/kaubandusettevõtjate huvid

(99) Arvestades importijate ja kaubandusettevõtjate koostöö puudumist, järeldati, et meetmete puudumine või jätkuv kehtimine ei mõjuta oluliselt importijaid ega kaubandusettevõtjaid. Lisaks sellele ei näidanud uurimine sõltumatute importijate olemasolu; kogu USAst pärit vaatlusaluse toodangu import ühendusse näib toimivat USA eksportivate tootjatega seotud importijate kaudu.

(100) Meetmete säilitamine ei muuda sidusimportijate käesolevat olukorda; uurimisperioodil leiti, et sidusimportijad teenivad kasumit turutingimustele vastavate marginaalide ulatuses. Meetmete tühistamine oleks muidugi sidusimportijate huvides juhul, kui see ei mõjutaks klientide müügihindu ja kui USA eksportivad tootjad ei nõuaks osa või kogu lisakasumimarginaali endale, kehtestades hinnad, millega sidusimportijad saavad etanoolamiini osta.

4. Tööstustarbijate huvid

(101) Arvestades asjaolu, et meetmete säilitamine kujutaks endast dumpinguvastaste meetmete teistkordset kehtestamist, pöörati erilist tähelepanu tööstustarbijatele.

(102) Uurimises andsid endast teada ainult pesupehmendajaid tootvad esterkvati tarbijad. Üks tööstustarbija, kelle import moodustas ligikaudu 14% USAst pärit koguimpordist uurimisperioodil, vastas küsimustikule, kaks teist tööstustarbijat tegid oma seisukohad teatavaks ning edastasid teavet lõpptoodete tootmiskulude struktuuri kohta. Pesupehmendajaid toodetakse TEA baasil ja neid turustavad n-ö „seebitöösturid”, näiteks Procter & Gamble, Unilever, Henkel, Benckiser ja Colgate. Nimetatud tööstustarbijad väidavad, et TEA hinna tõus ohustab nende ettevõtteid ja et ühenduse turul esineb varude nappus. Mõlemat tegurit leevendaks dumpinguvastaste meetmete tühistamine. Lisaks on tootmise jätkumine ühenduses väidetavalt ohustatud, kui esterkvatiga seotud tootmisharu kasumlikkus ei parane.

(103) Leiti, et uurimisperioodil moodustas TEA ligikaudu 23% esterkvati tootmise kogukuludest ja 2003. aastal 22%, kuid üldiselt oli olukord sarnane 2002. aastale ehk vaatlusaluse perioodi esimesele aastale. Pärast uurimisperioodi ja arvestades täheldatud TEA hinnatõusu, on TEA osakaal lõpptoote tootmiskuludes eeldatavalt veelgi suurem. On selge, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine leevendaks vähemalt lühiajaliselt tooraine TEA kõrgest hinnast põhjustatud tagajärgi. Kulude vähendamine eeldusel, et meetmete kaotamisega kaasneb madalam ostuhind, vähendaks TEAga seotud kulusid ligikaudu 7%. See vähendaks lõpptoote tootmise kogukulusid ligikaudu 1% võrra, ja kasumlikkus paraneks samasuguse marginaali võrra.

(104) Leiti, et esterkvatiga seotud tootmisharu kasumlikkus on vaatlusalusel perioodil tõepoolest vähenenud ligikaudu 18%lt 8%le. Kuid esterkvati müügihinna langus 6% võrra vaatlusalusel perioodil näib olevat olnud põhiliseks teguriks, mis põhjustas tootmiskulude osa tõusu müügihinnas peaaegu 10% võrra. Tööstussektor näib kannatavat itta, eriti Venemaale liikumise tagajärgede all; seal on tootmiskulud üldiselt madalamad, kuid odavam on osta ka teist põhilist toorainet – sulatatud rasva rasvhapet. Kõnealust loomset päritolu toodet saab asendada taimse „palmstüreeniga”, mille varud on idas rikkalikumad. Lisaks nõuavad seebitöösturid tõhususe huvides kohapealsete tarnijate olemasolu, mis võib olla peamiseks tööstuse ühendusest väljaviimise põhjuseks.

(105) Väidet TEA varude nappuse kohta ühenduse turul uuriti, kuid see leiti alusetu olevat, sest leidusid pakkumised teatud tootjatelt, kuid asjaomased tööstustarbijad lükkasid need tagasi.

(106) Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi tunnistatakse TEA hinna jätkuva tõusu negatiivset mõju endast teada andnud tööstustarbijate lõpptoodete tootmiskuludele, on kõnealune mõju üsna piiratud ja dumpinguvastaste meetmete tühistamine parandaks olukorda üksnes marginaalselt. Leiti, et muud tegurid, nagu tooraine maksumus ja klientide poolt tootele esitatavad nõudmised, avaldavad palju märkimisväärsemat mõju. Seetõttu jõuti otsusele, et meetmete säilitamine ei mõjutaks tööstustarbijaid märkimisväärselt.

5. Järeldus ühenduse huvide kohta

(107) Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu toibumisele. Ühenduse tootmisharule tuleks meetmete säilitamine kasuks, sest see säilitaks olemasolevad kasumlikud hinnatasemed ja võimaldaks seega teha lisainvesteeringuid. Meetmete tühistamine ohustaks ühenduse tootmisharu taastumisprotsessi. Seetõttu on meetmete säilitamine ühenduse huvides.

(108) Sõltumatuid importijaid ei näi olevat ja sõltumatud kaubandusettevõtjad/hulgimüüjad ei andnud endast teada. Kogu USAst pärit import toimub seotud äriühingute kaudu, kes meetmete kehtimise ajal ja uurimisperioodi vältel teenisid turutingimustele vastavaid kasumimarginaale.

(109) Lisaks pole kehtivad meetmed minevikus kasutajate majanduslikule olukorrale näiliselt mingit märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Käesoleva uurimise raames kogutud teabe alusel ei näi ükski dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenenud hinnatõus, kui see üldse aset leidis, olevat ebaproportsionaalne, kui seda võrrelda kasuga, mis ühenduse tootmisharu sai seoses dumpinguhindadega toimunud kaubanduse moonutamise kõrvaldamisega.

(110) Ühenduse huvide seisukohalt jõuti seetõttu järeldusele, et pole mõjuvaid põhjusi USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes praegu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid mitte säilitada.

(111) Seega leitakse, et USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(112) Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevate meetmete jõussejätmist. Avalikustamise järel anti neile tähtaeg seisukohtade esitamiseks.

(113) Uurimine näitas, et vaatlusaluses riigis esineb kasutamata tootmisvõimsust ning et dumping jätkus uurimisperioodi vältel. Ühenduse tootmisharu olukord paranes vaatlusalusel perioodil enamiku kahjutegurite osas, seda tänu soodsatele tingimustele maailmaturul. Ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra positiivset arengut arvestades ei saa kinnitada, et materiaalne kahju oleks jätkunud. Kuid kahju kordumise tõenäosuse uurimine näitas siiski, et mitmed tegurid, näiteks USA vaba tootmisvõimsus, monoetüüleenglükooli müügivõimaluste vähenemine ja etanoolamiiniga seotud olukord nii ülemaailmselt kui ka ühenduses osutavad keskpikas perspektiivis kahju kordumise tõenäosusele.

(114) Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1603/2000, viimati muudetud teadaandega äriühingu INEOS suhtes kohaldatava kindlaksmääratud tollimaksu kohta.[7] Lisaks leitakse, et meetmed tuleks säilitada üksnes kaheaastase lisaperioodi vältel

(115) Ühest küljest on olemas kahjuliku dumpingu kordumise oht, võttes arvesse asjaolusid, et (i) USA eksportivad tootjad on jätkanud dumpinguhinnaga toodete importimist ühendusse ning (ii) on oodata ühendusse saabuva impordi kasvu, kuna USAs on 90 000 tonni olemasolevat ülemäärast tootmisvõimsust, mida saab hakata kasutama 2006. aasta lõpus ja mille järele kodumaisel turul nõudlus puudub. Lisaks sellele on peamisel koostööst hoidunud USA tootjal, kelle suhtes kohaldatakse kõrgeimat dumpinguvastast tollimaksu ja kel seetõttu oleks ka suurim stiimul meetmete tühistamise korral ühenduse turule tagasi pöörduda, olemas vajalik turustusvõrk, kuna ta müüb teisi keemiatooteid ühenduse turul.

(116) Teisest küljest on aastaks 2010 oodata USA ülemäärase tootmisvõimsuse järk-järgulist kadumist ning ühe koostööd tegeva USA eksportiva tootja kavandatud tootmisvõimsuse laiendamine ühenduse turule peaks lõpule jõudma 2008. aasta lõpuks, st kahe aasta pärast. Need kaalutlused koos jätkuva ebakindlusega nafta hindade arengu mõju kohta tootmiskuludele ja ühenduse tootmisharu kasumlikkusele õigustavad meetmete säilitamist veel kaheks aastaks.

(117) Pärast nimetatud kaheaastast perioodi algatab komisjon vajadusel ex officio meetmete uue läbivaatamise, mille suhtes kohaldatakse algmääruse artiklit 11,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ameerika Ühendriikidest pärit ja CN-koodi ex 2922 11 00 (monoetanoolamiin) (TARICi kood 2922 11 00 10), ex 2922 12 00 (dietanoolamiin) (TARICi kood 2922 12 00 10) ja ex 2922 13 10 (trietanoolamiin) (TARICi kood 2922 13 00 10) alla kuuluvate etanoolamiinide impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse alljärgnevalt loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Ettevõte | Kindlaksmääratud koguseline tollimaks |

Ameerika Ühendriigid | The Dow Chemical Corporation 2030 Dow Center Midland, Michigan 48674, USA (TARICi lisakood A115) | 59,25 eurot tonni kohta |

INEOS Americas LLC 7770 Rangeline Road Theodore, Alabama 36582, USA (TARICi lisakood A145) | 69,40 eurot tonni kohta |

Huntsman Chemical Corporation 3040 Post Oak Boulevard PO Box 27707 Houston, Texas 77056 (TARICi lisakood A116) | 111,25 eurot tonni kohta |

Kõik muud äriühingud (TARICi lisakood A999) | 111,25 eurot tonni kohta |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

4. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu alandatakse tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstavat hinda vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, vähendatakse dumpinguvastast tollimaksu protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna suhtosale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja kehtib kaks aastat.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk.1 Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk.17)

[2] EÜT L 28, 2.2.1994, lk.40

[3] EÜT L 185, 25.7.2000, lk.1

[4] EÜT C 306, 10.12.2002, lk.2

[5] ELT C 276, 11.11.2004, lk.2

[6] EÜT C 183, 26.7.2005, lk.13

[7] EÜT C 306, 10.12.2002, lk.2