52006DC0590

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.10.2006

KOM(2006) 590 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA ÜLEMKOGULE

Energiaalased välissuhted – põhimõtetest tegudeni

KOMISJONI TEATIS EUROOPA ÜLEMKOGULE

Energiaalased välissuhted – põhimõtetest tegudeni

Euroopa Ülemkogu 2006. aasta märtsikuu kohtumisel[1] kiideti heaks komisjoni rohelises raamatus esitatud Euroopa energiapoliitika eesmärgid: energia pikaajaline säästlik kasutamine, varustuskindlus ja majanduslik konkurentsivõime, mis on kooskõlas majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegiaga. Seejärel võeti Euroopa Ülemkogu 2006. aasta juunikuu kohtumisel[2] vastu soovitused, mis komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär / kõrge esindaja olid esitanud ühise ettepanekuna[3].

(1) Nende eesmärkide täitmisel on kesksel kohal energiaalase sise- ja välispoliitika ning energiapoliitika ja muude seda mõjutavate valdkondade, näiteks välissuhete, kaubandus-, arenguabi-, teadus- ja keskkonnapoliitika omavaheline sidusus . Sidus lähenemisviis on oluline selleks, et energiaalane välispoliitika tagaks varustuskindluse ja aitaks ühtlasi kaasa säästvuse eesmärgi saavutamisele rahvusvahelisel tasandil. Sidususe tagamiseks on vaja teha kiiresti olulisi otsuseid.

1. Üheks ELi potentsiaalseks tugevaks küljeks on energia siseturu väljakujundamine. See tugevdab majanduslikku konkurentsivõimet, tõstab mitmekesisust ja tõhusust, soodustab investeeringute tegemist ja innovatsiooni ning toetab varustuskindlust. Liikmesriigid peaksid lähtuma energia siseturu põhimõtetest ka kahe- ja mitmepoolsetes suhetes, et suurendada liidu tegevuse sidusust ja välispoliitilist kaalu energiaküsimustes. ELi siseturu mõjujõudu tugevdab ka omavaheliste ühenduste parandamine ja konkurentsieeskirjade täielik järgimine.

2. Et rajada nii ühenduses kui ka väljapool seda energia varustusteede ja välistarneallikate mitmekesisuse tagamiseks vajalikud ühendused, tuleb teha suuri investeeringuid. EL peaks aitama luua erakapitali kaasamiseks vajalikud tingimused ning vajadusel poliitiliselt ja rahaliselt toetama majanduslikult elujõulisi projekte.

3. Tuleks taotleda energiatõhusust, kuna see aitab kõige edukamalt kaasa energiapoliitika kolme eesmärgi saavutamisele, sealhulgas impordisõltuvuse vähendamisele. EL-il on head väljavaated asuda juhtima rahvusvahelist ühistegevust ülemaailmse energianõudluse kasvu vähendamiseks, energiatõhususe parandamiseks, võitluseks kliimamuutuste vastu ja säästvuse toetamiseks. See on ainult üks valdkond, kus EL on hinnatud rahvusvaheline partner tänu oma edumaale keskkonna- ja energeetikaalase tipptehnoloogia alal.

4. EL ja tema liikmesriigid peaksid nii oma sise- kui ka välispoliitikas toetama kiiremat üleminekut vähem süsihappegaasi tekitavale majandusele, sealhulgas heitkogustega kauplemist. See on oluline kliimamuutuste vastase võitluse, säästvuse ja kliimajulgeoleku seisukohast. Kui võtta aegsasti meetmeid, on võimalik toetada taastuvenergia (tuul, päike, biomass, vesi ja maasoojusenergia) ja puhastel süsivesinikel, sealhulgas söel, põhineva energia arendamist ja kasutamist ELis ja väljaspool seda. See aitaks omakorda saavutada juhtrolli tekkivatel rahvusvahelistel turgudel. Tuumaenergia kuulub selle pooldajate arvates varustuskindluse ja vähem süsihappegaasi tekitava majanduse juurde.

(2) EL peaks kasutama praeguste ja edaspidiste kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete puhul kogu oma mõjujõudu, et saavutada tasakaalustatud, turutingimustel põhinevad kokkulepped, eelkõige oma tavapäraste tarnijatega, kuid samuti muude energiat tootvate ja tarbivate riikidega. Euroopa Ühendus peaks olema juhtiv jõud rahvusvaheliste kokkulepete väljatöötamisel, mis hõlmaksid EÜ energiaküsimusi reguleeriva õigusraamistiku laiendamist naaberriikidele (energiaühendus), energiaharta lepingu arendamist, Kyoto protokolli järgset režiimi, energiatõhususe raamlepingut, heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist rahvusvahelistele partneritele, teadustöö edendamist ja taastuvenergiaallikate kasutamist. Tuleb veelgi arendada EÜ rolli rahvusvahelistes organisatsioonides. Liikmesriigid ja komisjon peaksid oma seisukohad kooskõlastama, et väljendada tulemuslikult ühist arvamust.

(3) ELi ja Venemaa energiaalane koostöö on otsustava tähtsusega Euroopa energiavarustuskindluse tagamiseks. Juba praegu pärineb 25% ELis tarbitavast naftast ja gaasist Venemaalt. Suurem nõudlus energia, eriti aga gaasi järele osutab sellele, et Venemaalt imporditava energia maht tõuseb veelgi. Partnerlus- ja koostöölepingu järgse uue ulatusliku raamlepingu sõlmimiseks kavandatavad läbirääkimised loovad võimaluse leppida kokku vastastikku siduvates ja tasakaalustatud energiakoostöö eesmärkides ja põhimõtetes. Kokkuleppe mõju ei piirduks üksnes ELi ja Venemaa vaheliste kaubandus- ja investeerimistingimuste kindlaksmääramisega energia valdkonnas, vaid laieneks ka ülejäänud majandusharudele, toetades tööstuse mitmekesistamist ja tehnoloogiaarengut, nagu seda soovib Venemaa. Samuti oleks see kasulik Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukasuse ja Kesk-Aasia transiidi- ja tootjariikidele. Sellise kokkuleppe sõlmimine Venemaaga kinnitaks nii turumajanduse põhimõtteid kui ka energiaharta lepingu vastavaid põhimõtteid ning kõrvaldaks paljud tõkked, mis praegu takistavad Venemaal nimetatud harta ratifitseerimist.

On väljendatud muret, et Venemaa ei pruugi olla võimeline piisavalt rahuldama kasvavat ekspordi- ja siseturunõudlust, arvestades praegu energiatoodete tootmisse, transporti ja jaotamisse tehtud investeeringute taset. Seetõttu tuleks teha ühiselt suuri jõupingutusi Venemaa majanduse energiatõhususe parandamiseks. Et see oleks võimalik, tuleb enne sätestada ELi ja Venemaa vahelist energiakaubandust ja vastastikuseid investeeringuid reguleerivad ja soodustavad raamtingimused. Seoses sellega peaks EL tugevdama Venemaaga tehtavat koostööd Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmiseks, edendama tehnilisi uuendusi ja parandama energiasektori tõhusust.

Tuleks mõista, et uus energiapartnerlus, milles mõlema poole ootused ja huvid on tasakaalus, tooks nii EL-ile kui ka Venemaale pikaajalist kasu. Põhjused on järgmised:

5. Venemaa on huvitatud ELi turu nõudlusest ja EL vajab Venemaa allikaid oma varustuskindluse tagamiseks. Järelikult on nad teineteisest sõltuvuses.

6. Venemaa soovib tugevamat positsiooni ELi energia siseturul, kindlaid pikaajalisi gaasitarnelepinguid, elektrivõrkude integreerimist ning vaba kauplemist elektri ja tuumamaterjaliga, samuti osta (gaasi ja elektri) energiatootmise järgneva tasandi ettevõtteid ELis ja omandada nende üle kontrolli ning arendada Venemaa energiaallikaid ELi investeeringute ja tehnoloogia abil.

7. EL soovib, et Venemaa kohtleks teda energiaküsimustes mittediskrimineerivalt ja õiglaselt, varustades ELi energiaga ja võimaldades ELi investoritele ligipääsu Venemaa turule, looks võrdsed tingimused turul osalemiseks, investeeringute tegemiseks Venemaa energiaallikatesse ja kõikide tasandite energiainfrastruktuuridesse ning nende ostmiseks, võimaldaks kolmandatele isikutele juurdepääsu Venemaal paiknevatele torujuhtmetele, sealhulgas Kaspia mere piirkonnast ja Kesk-Aasiast pärinevate energiatoodete transiidiks mõeldud torujuhtmetele, peaks kinni konkurentsieeskirjadest ning tagaks keskkonnaohutuse kõrge taseme.

Komisjon on osutanud oma ettepanekus Venemaaga sõlmitava uue raamlepingu läbirääkimissuuniste kohta sellele, kuidas tugevdada liidu energiaalaseid suhteid Venemaaga. Venemaaga loodavate tihedamate suhete eesmärk peaks olema kõrvaldada allesjäänud kaubandus- ja investeerimistõkked, edendada õigusnormide lähendamist ja lihtsustada tehnoloogia jagamist, laiendades ja süvendades seeläbi energiaalaseid suhteid. Pikaajalise mõlemapoolse kasu aluseks võiks olla võrdsete tingimuste kehtestamine, prognoositavus ja vastastikkuse põhimõtte järgimine järgmistes valdkondades:

8. oma- ja välismaised investeeringud kogu tootmisahela ulatuses;

9. turu avamine ning õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs transpordivõrkudele, sealhulgas energiatoodete transiidiks;

10. energiapoliitika, õigusaktide ning turgude toimimist käsitlevate eeskirjade, sealhulgas kaubandus-, ohutus- ja julgeolekueeskirjade lähendamine;

11. ELi ohutus-, julgeoleku- ja keskkonnaalastes eeskirjades sätestatud rangete nõuete järgimine, eriti seoses elektrikaubandusega, ning kinnipidamine konkurentsieeskirjadest;

12. energiatõhususe ja -kokkuhoiu ning taastuvenergia- ja teadusalaste meetmete ühine rakendamine.

On väga oluline, et liikmesriigid mõistaksid edaspidi Venemaaga sõlmitava energiapartnerluse põhimõtteid üheselt. Energiapartnerlust kaalutakse partnerlus- ja koostöölepingu järgse kokkuleppe raames. Liit peaks igal võimalusel Venemaad veenma, et selline ettevõtmine on kasulik mõlemale poolele.

(4) ELi energiaalane koostöö muude kolmandate riikidega on endiselt üks peamisi prioriteete ega ole seotud Venemaaga peetavate läbirääkimistega. See koostöö toetab ELi ja transiidiriikide varustuskindlust, aitab viia ellu reforme partnerriikides ja hõlbustab tootjariikide juurdepääsu liidu turgudele. Samuti tehakse koostööd olulisel määral energiat tarbivate riikidega. Selleks et tagada ELi varustuskindlus ja juurdepääs puhtale energiale, on oluline kasutada erinevaid energialiike ning päritolu- ja transiidiriike.

Ligi 80% kogu maailma süsivesinikuvarudest asub ELi naaberriikides. Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe piirkonnas, Lähis-Idas ja põhjaaladel (Norra) on olulisi energiatootjaid, kellega EL tugevdab koostööd. Seeläbi tahetakse luua ELi ümber lai riikide võrk, mis toimiks ühiste reeglite või siseturust lähtuvate põhimõtete alusel.

Selle eesmärgi saavutamiseks on erinevaid vahendeid. Nende hulka kuuluvad praegused ja edaspidised kahepoolsed kokkulepped tootja- ja transiidiriikidega, näiteks partnerlus- ja koostöölepingud, Ukrainaga sõlmitud energiakoostöö alane vastastikuse mõistmise memorandum ja assotsiatsioonilepingud Vahemere piirkonna riikidega. Samuti on võimalik kasutada Euroopa naabruspoliitika tegevuskavasid, Alžeeria, Aserbaidžaani ja Kasahstaniga kavandatavaid vastastikuse mõistmise memorandumeid, EUROMEDi energiakoostööd, Bakuu algatust ning ELi ja Norra vahelist energiaalast dialoogi. Lisaks on tugevdatud suhteid teiste oluliste energiatootjatega, näiteks OPECi ning Ladina-Ameerika ja Aafrika riikidega, kelle süsivesinikutoodang suureneb ja kes võivad oma tegevust veelgi hoogustada. Energiat tarbivate riikide hulgast arendatakse koostööd Ameerika Ühendriikide, India ja Hiinaga. Nimetatud algatuste tõhus rakendamine ja järelevalve on väga oluline ning ELi kaubandus-, arenguabi-, keskkonna- ja konkurentsipoliitika peab seda igati toetama.

1. juulil 2006 jõustus energiaühenduse leping, mis laiendab ELi vastavaid energiaalaseid õigusakte, hõlmates nendesse ka Lääne-Balkani riigid. Leping parandab energiavarustuskindlust, loob piirkondliku energiaturu ja soodustab eluliselt tähtsaid investeeringuid. Norra ja Ukraina on juba esitanud ametliku taotluse energiaühenduse lepinguga ühinemiseks ja seda tuleks võimalikult kiiresti kaaluda. Tuleb olla valmis ka muude riikide võimalikeks ühinemistaotlusteks. Võib arvata, et Bakuu algatusega seotud energiapoliitikaalane dialoog ergutab Musta mere ja Kaspia mere piirkonna riike tegema ELiga aktiivselt koostööd ühiste probleemide lahendamiseks ja uute tarnete suurendamiseks Kesk-Aasiast ELi.

Türgi on ELi energiavarustuskindluse jaoks strateegilise tähtsusega, kuna temast on saamas väga oluline keskus energia tarnimisel tootjapiirkondadest. ELi laienemine Türgisse võiks aidata kaasa ELi energiaalaste õigusaktide kiirele ülevõtmisele ja rakendamisele Türgis. Samal ajal võiks Türgi kiire ühinemine energiaühenduse lepinguga omalt poolt kiirendada tema vastuvõtmist ELi. Selliste torujuhtmeprojektide nagu Nabucco projekt ja muude Kaspia mere basseini projektidega seotud koostöö peaks olema võimalikult tõhus. Kui Türgi viiks oma tegevuse kiiresti kooskõlla ELi energianormide ja -poliitikaga, aitaks see tal oluliselt rakendada oma suurt potentsiaali energiatarnekeskusena.

ELi finantskoostöövahendeid tuleks igati ära kasutada selleks, et edendada meie kõigi huvides partnerriikide energiasektori ümberkorraldamist ja arengut, piirkondlikku koostööd, infrastruktuuride vaheliste ühenduste ja uute torujuhtmete rajamist, energiatõhusust ja taastuvenergiaallikate kasutamist. ELi, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga hiljutine ühisettepanek süsivesinikuinfrastruktuuri projektide rahastamiseks ELi ja Ukraina vahelise energiakoostöö alase vastastikuse mõistmise memorandumi raames on näide sellest, et ELi vahendite koostoime võib olla väga tulemuslik juhul, kui rakendada need kõik kooskõlastatult mõne strateegilise eesmärgi teenistusse. Lisaks aitab leida rahalisi vahendeid hiljuti heaks kiidetud ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond.

On oluline, et liit arendaks kiiresti oma suhteid strateegiliste naaberriikidega. Liikmesriigid peavad toetama juba toimuvat kahepoolset ja piirkondlikku energiaalast koostööd ELi peamiste energiapartneritega, sealhulgas laiendama Euroopa naabruspoliitika kaudu järk-järgult energia siseturu põhimõtete kohaldamist ja kasutama tõhusalt kõiki rahastusvahendeid, mida EL-il, Euroopa Investeerimispangal, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal ja muudel rahvusvahelistel rahandusasutustel on võimalik rakendada ELi energiavarustuskindluse tagamiseks.

(5) Selleks et tagada eespool nimetatud algatuste ja protsesside sidus elluviimine ja tõhus järelevalve, on väga oluline, et ELi partnerid oleksid olukorrast pidevalt teadlikud ning valmis jagama üksteisega välise energiakriisi puhul olulist teavet. Et lihtsustada sellist teabevahetust, teevad komisjon ning nõukogu eesistujariik ja peasekretariaat ettevalmistusi kontaktisikute võrgu loomiseks energiaküsimustes , mis aitaks EL-il kiiresti reageerida juhul, kui tema energiavarustuskindlus satub ohtu. Sellise võrgu eesmärk on teha ELi energiavarustuskindlust käsitleva usaldusväärse teabe kogumise, töötlemise ja levitamisel teel eeltööd vajalike meetmete võtmiseks ja otsuste tegemiseks, kui peaks tekkima energiavarustusega seotud kriisiolukord. Samuti koostab võrk esialgseid analüüse ja hinnanguid, et anda varakult hoiatus juhul, kui tekib oht, et energiavarustuskindlusega seotud eesmärke ei suudeta saavutada.

Võrk peaks koosnema liikmesriikide, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni energiaalastest asjatundjatest. See peaks tegutsema spetsiaalse sidesüsteemi kaudu ja kohtuma vastavalt vajadusele.

Liikmesriigid peaksid nõustuma kontaktisikute võrgu loomisega energiaküsimustes ja selle võrgu rakendamisega, et lihtsustada energiavarustuskindluse alase ühise ja sidusa välispoliitika elluviimist ja luua vahend, mis annaks EL-ile varajase hoiatuse süsteemi, et toetada tema valmisolekut energiakriisideks.

[1] Dokument 7775/1/06 REV 1, Euroopa Ülemkogu 23.-24. märts 2006. aasta kohtumine Brüsselis, eesistujariigi järeldused.

[2] Dokument 10633/1/06 REV 1, Euroopa Ülemkogu 15.-16. juuni 2006. aasta kohtumine Brüsselis, eesistujariigi järeldused.

[3] Dokument 9971/06.