52006DC0036

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.2.2006

KOM(2006) 36 lõplik

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT

Läbivaadatud ettepanek:Eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini käsitlevainstitutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamine

SELETUSKIRI

14. juulil 2004 esitas komisjon ettepaneku[1] eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse tõhustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (IVK) uuendamiseks ajavahemikuks 2007–2013.

8. juunil 2005 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni “Laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid ajavahemikuks 2007–2013”[2], millele järgnes resolutsiooni vastuvõtmine 1. detsembril 2005 eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse tõhustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[3] kohta.

15.–16. detsembri 2005. aasta istungjärgul jõudis Euroopa Ülemkogu poliitilisele kokkuleppele finantsperspektiivi 2007–2013[4] suhtes.

18. jaanuaril 2006 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni seoses Euroopa Ülemkogu seisukohaga finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamise kohta ajavahemikuks 2007–2013.[5]

Lisatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu on kavandatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheliste läbirääkimiste viimases etapis töödokumendina ning selles on võetud eelkõige arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005 istungjärgu järeldusi.

Käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärk on kehtestada ühiselt kokkulepitud eeskirjad, kus käsitletaks mitmeaastast finantsraamistikku ja tegevuste järjestataks iga-aastase eelarvemenetluse etapid.

1. Uue eelarvedistsipliini käsitleva kokkuleppe juhtmõtted

1.1. Aluspõhimõtete säilitamine

Agenda 2000 täitis edukalt oma peaeesmärgid seoses finantsdistsipliini, kulutuste korrastatud kujunemise ja institutsioonidevahelise koostöö osas eelarvemenetluse ajal. Euroopa Liidu eelarve on igal aastal õigeaegselt vastu võetud ja eelarvepädevate institutsioonide mõlemad harud on ühiselt finantsraamistikku 2000–2006 korrigeerinud, et rahuldada kümne uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemisega seotud täiendavaid finantsvajadusi.

a) Seetõttu tehakse käesolevas institutsioonidevahelises kokkuleppes ettepanek jätta finantsraamistik põhijoontes muutmata:

- kulud on jaotatud laiematesse kulukategooriatesse ehk rubriikidesse, mis koostatakse igaks aastaks ajavahemikul 2007–2013;

- finantsraamistiku tabelis kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 kulukohustustega seotud assigneeringute ja rubriikide kaupa maksimumsummad ehk ülemmäärad; kulude suurus tugineb eeldusel, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad ELiga 1. jaanuaril 2007; juhul kui ühinemine leiab aset hiljem, võidakse kulude ülemmäär vastavalt üle vaadata;

- iga-aastased kogusummad tuuakse välja nii kulukohustustega seotud assigneeringute kui ka maksete assigneeringute kohta;

- maksete assigneeringute ülemmäärade seadmisel tuleb arvestada omavahendite ülemmäära, mille suuruseks on praegu 1,24 % Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulust (RKT).

b) Tulevasi institutsionaalseid arenguid silmas pidades tehakse käesolevas institutsioonidevahelises kokkuleppes ettepanek asendada „finantsperspektiivi“ mõiste „mitmeaastase finantsraamistiku“ ehk „finantsraamistiku“ mõistega.

c) Tehakse ettepanek uue sätte sisseviimiseks, mille kohaselt komisjon esitab 2008/2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku ülevaate ELi kulude ja tulude kõikide aspektide kohta.

1.2. Lihtsustamine ja ühtlustamine

Käesolevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatakse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamine selle kokkuleppe realiseerimisel omandatud kogemuste valgusel, samuti kõigi alates 1982. aastast eelarveküsimustes koostatud ühisdeklaratsioonide ja institutsioonidevaheliste kokkulepete ühtlustamine. Kokkuleppes tehakse ka ettepanek raamistiku lihtsustamiseks, kui see on põhjendatud ja võimalik.

a) Käesoleva kokkuleppe eesmärk on hõlmata 7. novembri 2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ESF) moodustamise kohta, mis sõlmiti finantsperspektiivi praeguse perioodi jooksul eraldiseisva täiendava institutsioonidevahelise kokkuleppena. On tehtud ettepanek, et ESFi puhul säiliksid praegused fondi kasutamise eeskirjad, mille kohaselt fondi kasutamisel tekkinud kulu kirjendatakse eelarvesse finantsraamistiku asjaomaste rubriikide ülemmäärast suuremana.

b) Tehnilise korrektsiooni meetodi lihtsustamine, laiendades struktuurifondide ja põllumajanduse puhul eelnevalt kindlaksmääratud 2%-list aastast inflatsiooni määra ka ülejäänud kuludele.

c) Vahendite eraldamist tagatisfondile kolmandatele riikidele antavate laenude jaoks muudetakse otstarbekamaks selliselt, et ei ole enam vajadust reservi järele. Vastav (kärbitud) eelarvekulu kuulub tulevikus ühenduse välispoliitikale suunatud vahendite hulka.

1.3. Paindlikkus: kokkuvõte Agenda 2000 kogemustest

Mitmeaastase finantsraamistiku piires saavutatav paindlikkus on finantsdistsipliini oluline element. Õigesti kavandatuna aitab see ressursside paigutamise tulemuslikkust tõsta, võimaldades samal ajal ka ettenägematutele vajadustele või uutele prioriteetidele reageerida. Finantsraamistiku paindlikkuse määra mõjutavad mitmed näitajad: finantsraamistikuga kaetud ajavahemiku pikkus; kulurubriikide arv; iga kulude ülemmäära osas jäetava kulureservi nõuded; omavahendite ülemmäärani jäetava varu nõue; kaasotsustamismenetlusega vastuvõetud seadusandlusega ette nähtud „võrdlussummadega“ määratletud ELi kulutuste osakaal; ette ära jaotatud mitmeaastased programmid; üldine suhtumine ülevaatamismenetluse rakendamisesse.

Paindlikkuse määr on aja jooksul muutunud sedamööda, kuidas on muutunud nende näitajate omavaheline vahekord. Siiani on Agenda 2000 võimaldanud Euroopa Liidu eelarve ees seisnud ettenähtamatute väljakutsetega toime tulla, kuid see on saavutatud keerukuse suurenemise ja läbipaistvuse vähenemise hinnaga, ilma et ressursside paigutamise tulemuslikkus oleks seejuures iga kord paranenud. Tuvastatud vajadustele reageerimiseks tuli finantsperspektiivi kõrvale moodustada paindlikkusvahend ja Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ESF).

15.–16. detsembri 2005 istungjärgul jõudis Euroopa Ülemkogu poliitilisele kokkuleppele, mis kehtestab oluliselt madalama kulude ülemmäära, kui komisjoni poolt pakutud. Madalam kulude ülemmäär toob endaga kaasa jäigema finantsraamistiku ja ohu nõrgestada ühenduse võimet tulla toime tulevikuväljakutsetega ning pigem takistab kui toetab vahendite tõhusat paigutamist. Tulevaste väljakutsetega toimetulemiseks ja eelarvedistsipliini ning tõhusa ressursijaotuse vahel sobiva tasakaalu leidmiseks teeb komisjon ettepaneku rakendada alljärgnevaid meetmeid.

(1) Mitmeaastase finantsraamistiku ülevaatamine jääb peamiseks vahendiks, mille abil kiiresti muutuvas keskkonnas reageerida ELi poliitikas toimuvatele olulistele püsiva iseloomuga muutustele.

(2) Teatavad paindlikkusvahendid, mida kasutatakse kokkulepitud finantsraamistiku piires eesmärgiga tõhustada rahaliste vahendite kasutamist või ümberpaigutamist kulude ülemmäära raames. See hõlmab järgmist:

a) Hädaabi reserv rubriigi 4 raames, reageerimaks hädaolukordadele kolmandates riikides. Selle suurust ja kasutamise menetlust ei muudeta.

b) Uus Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond, mille eesmärk on osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduse strukturaalsete muutuste tagajärgede tõttu, aidates neil uuesti integreeruda tööturule.

c) Eelarvepädevate institutsioonide võimalus kalduda komisjoni ettepanekul iga-aastase eelarvemenetluse raames viitemääradest kuni 10% ulatuses kõrvale selliste mitmeaastaste programmide puhul, mis on vastu võetud kaasotsustamismenetlusega (välja arvatud ühtekuuluvusprogrammid).

(3) Mõned muud vahendid kasutamiseks kindlas mahus, mis ületab kokkulepitud kulude ülemmäära. Neid vahendeid kasutatakse iga-aastase eelarvemenetluse raames vastavalt asjaomastele sätetele, mis on ära toodud lisatud IVK eelnõus ja nad hõlmavad järgmist:

a) Euroopa Liidu Solidaarsusfond, mille mahtu ja kasutamise menetlust ei ole muudetud;

b) Paindlikkusvahend, mille maksimaalset iga-aastast summat suurendatakse kuni 700 miljoni euroni, võimalusega katta mitmeaastase iseloomuga kulusid. Kasutamise menetlust ei muudeta.

2. Tagajärjed eelarvedistsipliini käsitleva määruse jaoks

Ajavahemikuks 2000–2006 koostatud finantsperspektiivist saadud kogemused on näidanud, et enam ei ole vajadust nõukogu määrusega nr 2040/2000 (eelarvedistsipliini kohta) ette nähtud põllumajandust käsitleva juhendi järele, kuna põllumajandusele ette nähtud kulusid piiravad kulutuste ülemmäärad, milles on kuni 2013. aastani kokku lepitud. Muud põllumajandussektori eelarvedistsipliini puudutavad sätted võetakse üle ja muudetakse tõhusamaks uue määrusega (artiklid 18–20) ühise põllumajanduspoliitika finantseerimise kohta. Tänu üleminekule turusekkumiselt otsetoetuste maksmisele talunikele ja maaelu arendamise meetmetele on põllumajandusele tehtavad kulud muutunud ka paremini prognoositavateks.

Rahareservi enam ei eksisteeri ja komisjon on pakkunud välja uue mehhanismi fondi rahastamiseks, et tagada ELi mittekuuluvatele riikidele antavad laenud. Hädaabireservi käsitlevad sätted on esitatud lisatud IVK eelnõus.

Nendel tingimustel leiab komisjon, et nõukogu määrus nr 2040/2000 tuleb tunnistada kehtetuks. Sellega seoses esitab komisjon ettenähtud ajaks eraldi vastava õigusakti eelnõu.

3. Juhised institutsioonidevaheliseks koostööks eelarvemenetluse vallas

II osas sisalduvate sätete eesmärk on iga-aastase eelarvemenetluse täiustamine. Enamik neist sätetest tuleneb kas eelarvestamise praktikast või varasematest avaldustest ja kokkulepetest. Seoses uue finantsmäärusega[6] on neid ajakohastatud. Lisad I – IV moodustavad käesoleva kokkuleppe uuendamise ettepaneku lahutamatu osa.

3.1. Kulude struktuur ja liigendamine

Lisas III on rubriikide kaupa toodud uuele kulude struktuurile vastav uuendatud jaotus kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks kuludeks. Alles on jäetud säte, mille kohaselt eelarvepädevate institutsioonide mõlemad harud otsustavad iga-aastase lepitusmenetluse käigus ühiselt uute eelarveartiklite liigenduse küsimused.

3.2. Seadusandlike dokumentide finantssätted

Kehtima jäeti 6. märtsi 1995. aasta ühisdeklaratsiooniga kehtestatud ja 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 33. punktis fikseeritud põhimõte, mille kohaselt institutsioonid kohustuvad eelarvemenetluse ajal kinni pidama seadusandliku kaasotsustamismenetluse käigus kinnitatud võrdlussummadest. Samas on kaasotsustamismenetluse ulatust 1995. aastast saadik pidevalt laiendatud ja võrdlussummade osas kehtivad jäigad sätted muutuvad eelarvepoliitika jaoks üha tõsisemateks piiranguteks. Nagu eespool öeldud, teeb komisjon ettepaneku, et eelarvepädevale institutsioonile ja komisjonile antaks esialgse eelarveprojekti koostamisel manööverdusruumi, lubades neil piiratud ulatuses (10%) neist summadest kõrvale kalduda.

4. Kokkuvõte

Institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamise kohta on osutunud tõhusaks vahendiks, millega suunatakse aastaeelarvete koostamist kooskõlastatud mitmeaastase finantsraamistikuga ette antud piirides. Selle uuendamist tuleks võtta kui võimalust mitmesuguste kehtivate eelarveküsimusi käsitlevate kokkulepete ja ühisavalduste ajakohastamiseks ning lihtsustamiseks. Lõppkokkuvõttes peaks kokkuleppe eesmärk olema sobiva tasakaalu leidmine eelarvedistsipliini ja tõhusa ressursside jaotuse vahel.

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPEeelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta

SISUKORD

I OSA – FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013: MÕISTE JA RAKENDUSSÄTTED

A. Finantsraamistiku sisu ja rakendusala

B. Finantsraamistiku iga-aastane kohandamine

C. Finantsraamistiku läbivaatamine

D. Finantsraamistiku muutmine

E. Finantsraamistiku kohandamist või muutmist käsitleva ühisotsuse puudumise tagajärjed

F. Hädaabi reserv

G. Euroopa Liidu Solidaarsusfond

H. Paindlikkusvahend

I. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond

J. Finantsraamistiku kohandamine laienemise korraldamiseks

K. Finantsraamistiku kestus ja finantsraamistiku puudumise tagajärjed

II OSA – INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOOSTÖÖ PARANDAMINE EELARVE MENETLEMISEL

A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus

B. Eelarve koostamine

C. Kulude liigendamine

D. Mittekohustuslike kulude maksimaalne kasvumäär finantsraamistiku puudumise korral

E. Finantssätete lisamine õigusaktidesse

F. Kalanduslepingutega seotud kulud

G. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine

I LISA: FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013

II LISA: INSITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ EELARVESEKTORIS

III LISA: KULUDE LIIGENDUS

IV LISA: KALANDUSLEPINGUTEST TULENEVATE KULUDE RAHASTAMINE

DEKLARATSIOON struktuurifondide, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi korrigeerimise kohta sõltuvalt nende kasutamist mõjutavatest asjaoludest

Eelnõu:

EUROOPA PARLAMENT

NÕUKOGU

KOMISJON

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE

[…],

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta

NB! Alljärgnevas eelnõus on kasutatud „finantsperspektiivi“ asemel mõistet „mitmeaastane finantsraamistik“.

Märkustes viidatakse muudatustele, võrreldes komisjoni eelmise ettepanekuga või 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega. Märkustes Euroopa Ülemkogu seisukohale viitamise korral peetakse silmas Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta istungjärgu lõppjäreldusi, kui ei ole märgitud teisiti. Samuti peetakse Euroopa Parlamendi seisukohale viitamise korral silmas Euroopa Parlamendi 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni dokumendi „Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013” kohta, Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni dokumendi “Eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse tõhustamist käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe” kohta ja Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni dokumendi “Euroopa Ülemkogu seisukoht 2007–2013 finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamise suhtes” kohta.

IVK tekst | Märkused |

1. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni, edaspidi "institutsioonid", vahel sõlmitud käesoleva kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini ning parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes. |

2. Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. See on kohustuslik kõikidele selle rakendamises osalevatele institutsioonidele seni, kuni kokkulepe on jõus. |

3. Käesolev kokkulepe ei muuda institutsioonide vastavat eelarvepädevust, mis on sätestatud asutamislepingutes. Kui käesolevas tekstis osutatakse sellele punktile, langetab nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament kolme viiendiku suuruse häälteenamusega, kusjuures hääletamisel osaleb parlamendiliikmete enamus, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping“) artikli 272 lõike 9 viiendale lõigule. |

4. Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide selle osalisteks olevate institutsioonide nõusolekul. Muudatusi võib mitmeaastases finantsraamistikus teha ainult kooskõlas käesolevas kokkuleppes selleks sätestatud menetlusega. |

5. Käesolev kokkulepe on kaheosaline: – I osa sisaldab mitmeaastase finantsraamistiku[7] 2007–2013 mõistet ja rakendussätteid ning kehtib selle finantsraamistiku kestuse vältel, – II osa käsitleb eelarvemenetluse käigus toimuva institutsioonidevahelise koostöö parandamist. |

6. Komisjon esitab käesoleva kokkuleppe kohaldamist käsitleva aruande ja lisab sellele muudatusettepanekud siis, kui ta seda vajalikuks peab ja igal juhul samal ajal, kui punkti 31 kohaselt pakutakse välja mõni uus finantsraamistik. |

7. Käesolev kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2007. See asendab alates samast kuupäevast: – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta,[8] – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 7. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Liidu Solidaarsusfondi rahastamise kohta, millega täiendati 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta.[9] | Muudatused: Ajakohastamine ja lihtsustamine. Dokumendis KOM(2004) 498 lõplik juba komisjoni poolt pakutud erinevate eelarveküsimusi käsitlevate olemasolevate kokkulepete ja ühisavalduste ümberrühmitamine esineb suunisena ka Euroopa Ülemkogu järeldustes (järelduste lõige 6). |

I OSA – FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013: MÕISTE JA RAKENDUSSÄTTED A. Finantsraamistiku sisu ja rakendusala 8. I lisas sätestatud finantsraamistik aastateks 2007–2013 moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa. See kujutab endast institutsioonidevahelise eelarvedistsipliini raamistikku. |

9. Finantsraamistiku eesmärk on tagada, et keskmise ajavahemiku jooksul muutuvad Euroopa Liidu kulutused üldiste liikide lõikes korrapäraselt ja omavahendite piires. |

10. Aastate 2007–2013 finantsraamistikus kehtestatakse igaks aastaks ja iga rubriigi või alamrubriigi kohta kulutuste summa kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutena. Kulutuste iga-aastased üldsummad on samuti esitatud nii kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutena kui ka makseteks ettenähtud assigneeringutena. Kõik need summad on väljendatud 2004. aasta hindades. Finantsraamistikus ei võeta arvesse eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse,[10] edaspidi „finantsmäärus“, artikli 18 tähenduses. Euroopa Ühenduste üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on teadmiseks esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos finantsraamistiku tehnilise kohandamisega. | Muudatused: - Üldine ajakohastamine - kehtiva IVK lõik 4 välja jäetud (kehtetu): liitumiseelsete kulude jaoks ei pakuta eraldi rubriiki. - lõik 3 (kehtiva IVK lõik 5): Nimetatud lõik käsitleb Euroopa Arengufondi, mis asub väljaspool finantsraamistikku. - kehtiva IVK lõik 6: välja jäetakse viide põllumajandust käsitlevale juhendile (vt eespooltoodud seletuskiri). - Konkreetsete rubriikidega seotud korrigeerimiste kohta vt alljärgnev 15. punkt. |

11. Institutsioonid tunnustavad, et iga aastate 2007-2013 finantsraamistikus esitatud absoluutsumma kujutab endast Euroopa ühenduste üldeelarve kohaste kulutuste aastast ülemmäära. Ilma et see piiraks nende ülemmäärade muutmist käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt, kohustuvad nad kasutama oma vastavat pädevust nii, et eri aastastest kulutuste ülemmääradest peetaks kinni iga eelarvemenetluse käigus ja asjakohase aasta eelarve täitmisel. | Kehtiva IVK lõik 2 välja jäetud (kehtetu): liitumiseelsete kulude jaoks ei nähta finantsraamistikus aastateks 2007–2013 ette eraldi rubriiki. |

12. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid lepivad kokku, et aastate 2007–2013 finantsperspektiivi kehtivusajaks nõustuvad nad mittekohustuslike kulude suurendamise ülemmääradega, mis tulenevad finantsperspektiivis sätestatud ülemmäärade piires koostatud eelarvest. Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud finantsraamistiku alamrubriigi 1.B (ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) puhul. 13. Ühtegi kaasotsustamismenetluse raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud õigusakti ega ühtegi nõukogu vastuvõetud õigusakti, millega kaasneb eelarves kasutada olevate assigneeringute või punkti 11 kohaselt finantsraamistikus kavandatud assigneeringute ületamine, ei või rahaliselt rakendada enne eelarve muutmist asjakohases korras ja vajaduse korral finantsraamistiku nõuetekohast muutmist igaks juhtumiks määratud asjakohases korras. | Muudatused: - punkti 12 lõik 2: alamrubriigi 1B (Agenda 2000 rubriik 2) spetsiifiline iseloom - hõlmab ainult eelnevalt kindlaks määratud kulu - säilitatakse ajavahemikuks 2007–2013. - kehtiva IVK punkti 12 lõik 3 jäetakse välja: vastav säte on lisatud II osa artiklile 41. |

14. Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalike assigneeringute üldsumma makseteks pärast iga-aastast kohandamist ja muid kohandusi või muudatusi arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab nende vahendite suhtes kehtiva ülemmäära. Vajaduse korral otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid käesoleva kokkuleppe punkti 3 kohaselt vähendada finantsraamistikus seatud ülemmäärasid, et tagada omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine. |

B. Finantsraamistiku iga-aastane kohandamine Tehniline kohandamine 15. Igal aastal teeb komisjon enne aasta n + 1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused: a) hindab ülemmäärad ja kulukohustustega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute üldsummad ümber aasta n+1 hindades; (b) arvutab omavahendite ülemmäära piiressejääva varu. Komisjon teeb need tehnilised kohandused, tuginedes 2% suurusele aastadeflaatorile. Selliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid edastatakse mõlemale eelarvepädevale institutsioonile. Asjakohase aasta suhtes täiendavaid tehnilisi kohandusi kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele ei tehta. 16. Tehniliste kohanduste käigus aastaks 2011 täpsustab komisjon summasid, mis on eraldatud ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahenditest mis tahes liikmesriigile nimetatud ajavahemikuks, juhul kui selgub, et kõnealuse liikmesriigi summeeritud SKT erineb aastatel 2007–2009 käesoleva kokkuleppe koostamise ajal prognoositud summeeritud SKTst rohkem kui +/- 5%. Nimetatud kohanduste kas positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei tohi ületada 3 miljardit eurot. Kui netomõju on positiivne, eraldatakse täiendavad vahendid aastateks 2007–2010 alakulutamise summas, võrreldes alamrubriigi 1B ülemmääraga. Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsetes osades aastate 2011–2013 vahel ja vastavalt muudetakse ka asjakohased ülemmäärad. | Märkused ja muudatused: - lõik 2: tehnilise korrigeerimise menetluse vastavusse viimine põllumajandus- ja struktuuriprogrammide uute nimetustega. - lõik 2: 2% suuruse aastadeflaatori kohaldamine kehtib kõigi kulurubriikide suhtes. 2% deflaatorit on juba kasutatud peaaegu 80% eelarve kulude puhul (põllumajandus, ühtekuuluvus ja tulevane Euroopa Kalandusfond). 2007–2013 aasta finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste käigus kasutas komisjon süstemaatiliselt lihtsustatud 2% aastadeflaatorit, et teisendada kogu jooksevhindades ja uuel õiguslikul alusel põhinev finantsraamistik 2004. aasta hindadesse. Ühtse 2% deflaatori kasutamine lihtsustab iga-aastast tehnilist kohandamist ja suurendab kulu ülemmäära ettearvatavust jooksevhindades. - lõik 2. Indeksibaasi ülevaatamise võimalusest on loobutud. - uus punkt 16: viib sisse erisätte võimaliku mõju kohta, mis on kokku lepitud ülemkogu järeldustes (lõige 42). |

Rakendamisega seotud kohandused 17. Mõlemale eelarvepädevale institutsioonile finantsraamistiku tehnilistest kohandustest teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamiseks, mida ta peab vajalikuks rakendamisest lähtuvalt, et tagada kulukohustustega seotud assigneeringute suhtes korrapärane areng. | Muudatused: - kehtiva IVK punkt 17 jäetakse välja. Selle asemel soovitatakse vastu võtta käesoleva dokumendi lõpus esitatud deklaratsioon. |

Pärast 2013. aastat makseteks minevate assigneeringute prognooside ajakohastamine 18. 2010. aastal kohandab komisjon pärast 2013. aastat makseteks minevate assigneeringute prognoose. Seejuures arvestatakse eelarvete tegelikku täitmist kulukohustustega seotud assigneeringute ja makseteks minevate assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on kehtestatud selleks, et tagada makseteks minevate assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustustega seotud assigneeringutega, samuti Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulu (RKT) kasvuprognoose. |

Ülemäärase eelarvepuudujäägiga seonduvad kohandused 19. Juhul, kui ülemäärase eelarve puudujäägi puhuks kehtestatud menetluse tulemusena peatatakse Ühtekuuluvusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmine, võib nõukogu peatamisotsuse tühistamisega samaaegselt langetada otsuse kanda peatatud kulukohustuste täitmine üle järgnevatele aastatele. Aastaks n ette nähtud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+1. Nõukogu langetab otsuse komisjoni ettepaneku põhjal ja põhimääruse vastavatest sätetest lähtudes. | Uus punkt 19, mis seondub Ühtekuuluvusfondi käsitleva uue määruse ettepanekuga ja ülemäärase eelarvepuudujäägi puhul rakendatava menetlusega, eriti sanktsioonidega, mis käsitlevad Ühtekuuluvusfondi kulukohustustega seotud eelarvelisi assigneeringuid. |

20. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad nende ettepanekute üle enne aasta n 1. maid käesoleva kokkuleppe punkti 3 kohaselt. |

C. Finantsraamistiku muutmine 21. 2008/2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule valge raamatu vormis ulatusliku ülevaate, mis hõlmab kõiki EL kulude ja tulude aspekte, et kindlustada eelarve vastavus tulevikuväljakutsetele. | Uus säte: Euroopa Ülemkogu järeldustes (lõige 80) nähakse ette ELi kulude ja tulude üldise ülevaate avaldamine 2008/2009. |

D. Finantsraamistiku muutmine 22. Lisaks korralistele tehnilistele kohandustele ja rakendustingimustest tulenevatele kohandustele võidakse finantsraamistikku ettenägemata asjaoludel muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni omavahendite ülemmäärast. |

23. Üldjuhul tuleb kõik sellised muutmisettepanekud esitada ja vastu võtta enne esimese asjakohase aasta eelarvemenetluse algust. Finantsperspektiivi muutmise kuni 0,03% ulatuses ühenduse RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Finantsperspektiivi muutmise kuni 0,03% ulatuses ühenduse RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt, kusjuures nõukogu otsus peab olema ühehäälne. | Ajakohastamine: sestsaadik, kui jõustus uus otsus omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253/42, 7.10.2000), kasutatakse siseriikliku kogutoodangu asemel rahvamajanduse kogutulu (samuti RKT) näitajat. |

24. Ilma et see piiraks punkti 41 kohaldamist, uurivad institutsioonid võimalusi ümber jaotada muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahelised kulud, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist. Eesmärgiks on, et rubriigi kehtiva ülemmäära piires saavutataks oluline varu nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana uutest kavandatud kuludest. Institutsioonid uurivad ka võimalusi tasakaalustada ühe rubriigi ülemmäära suurendamist mõne teise rubriigi ülemmäära vähendamise abil. Finantsraamistikus esitatud kohustuslike kulude muutmine ei tohi põhjustada mittekohustuslikeks kuludeks ettenähtud summa vähenemist. Iga muudatuse puhul peab säilima asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel. | Ajakohastamine: kehtiva IVK lõik 3 välja jäetud (kehtetu): liitumiseelsete kulude jaoks ei nähta finantsraamistikus aastateks 2007–2013 ette eraldi rubriiki. |

E. Finantsraamistiku kohandamist või muutmist käsitleva ühise otsuse puudumise tagajärjed 25. Kui finantsraamistiku kohanduse või muudatuse suhtes, mille komisjon on välja pakkunud, puudub Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühine otsus, kehtivad varem kehtestatud summad pärast iga-aastast tehnilist kohandust ka edaspidi asjakohase aasta kulude ülemmääradena. |

F. Hädaabi reserv 26. Hädaabi reserv kuulub finantsraamistiku rubriigi 4 „Euroopa Liit kui globaalne partner“ alla. See reserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Hädaabireserv on ette nähtud kiireks reageerimiseks mitteliikmesriikide konkreetsetele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonide läbiviimiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka mittesõjaliste kriiside ohjamiseks ja kaitse eesmärgil. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on selleks igal aastal ette nähtud kindel summa suurusega 221 miljonit eurot püsihindades. Kui komisjon peab vajalikuks seda reservi kasutada, esitab ta mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku sellest reservist vastavatele eelarveridadele ülekande tegemiseks. Igale komisjoni hädaabi reservi kasutamise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine. Samal ajal, kui komisjon esitab ülekande tegemise ettepaneku, algatab ta ka kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt reservi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa küsimuses nõusoleku saamiseks. Ülekande tegemine toimub kooskõlas finantsmääruse artikliga 26.[11] | Muudatused ja lihtsustused: - kehtiva IVK lõigu 1 punkt a: kehtetu. Rahareserv oli ette nähtud ainult aastani 2002. - kehtiva IVK lõigu 1 punkt b: välja jäetakse viide mitteliikmesriikidele antavate laenude tagamise reservile. Komisjon teeb ettepaneku rakendada uut mehhanismi, mille kohaselt tagatisfondi nõutaval tasemel varustamiseks vajalikud assigneeringud lisatakse eelarvesse ning ad hoc vahendeid vastavate sissenõuete jaoks ette ei nähta. - lõik 1: hädaabi reserv jääb ainsaks reserviks, millele osutatakse ja see kuulub rubriigi 4 alla. Reservi kasutusala laiendatakse ka mittesõjaliste kriiside ohjamisele ja selle summat kohandatakse 2004. aasta hindadega (kõik ettepanekus toodud finantsraamistiku finantsnäitajad on antud püsihindades – 2004. aasta hindades). - kehtiva IVK lõigud 2–5: reservi kasutuselevõtmise menetlust ajakohastatakse uue finantsmääruse arvessevõtmiseks. Täiendavaid vajadusi selle reservi järele saab vajaduse korral katta kas ülekannetega teistelt tegevuskulude eelarveridadelt või paranduseelarvega, mis võimaldab olemasolevat kulureservi kasutada. |

G. Euroopa Liidu Solidaarsusfond 27. Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile nähtud ette kiireloomulise finantsabi andmiseks katastroofide korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil. Solidaarsusfondi jaoks eraldatavate summade ülempiiriks saab 1 miljard eurot aastas. Iga aasta 1. oktoobril jääb enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast. Eelarvesse kandmata iga-aastast summat ei saa kanda üle järgnevatele aastatele. Erandjuhtudel ning juhul, kui fondi olemasolevatest rahalistest vahenditest katastroofi toimumise aastal ei piisa asjaomase alusaktiga määratletud abi andmiseks sellises suuruses, nagu eelarveasutus vajalikuks peab, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise aasta vahenditest. Fondi iga-aastane eelarvemaht ei tohi mingil juhul ületada 1 miljardit eurot. Kui asjaomases alusaktis toodud solidaarsusfondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi kohta vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt kehtivale finantsmäärusele. Solidaarsusvahendi kasutuselevõtmise otsuse langetavad vastavalt punktile 3 mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse eelarvesse finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtust suuremana, nagu on toodud I lisas. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samaaegselt algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek solidaarsusfondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse osas. | Uus punkt: punktiga 27 hõlmatakse kehtiv 7. novembril 2002. aastal sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ESF) kohta. ESF jääb väljapoole finantsraamistikku ning säilitab oma tunnused, nagu aasta maksimummäär (1 miljard eurot), kolmepoolne menetlus, ühine heakskiitmine mõlema eelarvepädeva institutsiooni poolt komisjoni ettepanekul, järgmisse aastasse ülekandmise võimaluse puudumine fondi eelarveväliste summade puhul. |

H. Paindlikkusinstrument 28. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 700 miljonit eurot aastas ja selle eesmärk on teataval eelarveaastal ja esitatud summa piires rahastada selgelt määratletud ühekordseid ja/või mitmeaastaseid kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud lisakulutusi eeldava rubriigi piires ümber. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus. Komisjoni ettepanekut võetakse arvesse esialgses eelarveprojektis või lisatakse see finantsmääruse kohaselt vastavale eelarvet käsitlevale õigusaktile. Paindlikkusinstrumendi kasutamise otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt kooskõlas punktiga 3. Ühine otsus tehakse käesoleva lepingu II osa A jaos ja II lisas sätestatud lepitusmenetluse teel. | Muudatus ja lihtsustused: Olemasolev paindlikkusinstrument on taastatud ja ümberjaotamise võimalus kõrvaldatud. Paindlikkusinstrumendi iga-aastast summat on suurendatud 700 miljoni euroni ning selle rakendusala laiendatud selliselt, et oleks kaetud võimalus rahuldada õigustatud mitmeaastaseid vajadusi. Nimetatud muudatused tagaksid piisava paindlikkuse kulukohustuste väiksema ülemmäära tingimustes kui komisjoni esialgses ettepanekus ning lihtsustaksid vahendi kasutamist. |

I. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond 29. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi eesmärk on osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduse strukturaalsete muutuste tagajärgede tõttu, aidates neil uuesti integreeruda tööturule. Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot, mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul vabaks jäänud kulukohustuste assigneeringute raames. Kui asjaomases alusaktis toodud Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Euroopa Globaliseerumisega Kohenemise Fondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad vastavalt punktile 3 mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt. Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samaaegselt algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse osas. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse eelarve asjaomastesse rubriikidesse, vajadusel finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtust suuremana, nagu on toodud I lisas. | Uus säte. |

J. Finantsraamistiku kohandamine laienemise arvessevõtmiseks 30. Kui Euroopa Liit laieneb uute liikmesriikide ühinemise teel finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul, kohandavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal ja punkti 3 kohaselt finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisläbirääkimistest tingitud kulutusi. | kehtiva IVK lõik 2 välja jäetud (kehtetu): ajavahemikul 2007-2013 toimuva laienemisega seotud täiendavate rahaliste vajaduste kajastamiseks eraldi tabelit ette ei nähta. |

K. Finantsraamistiku kehtivusaeg ja finantsraamistiku puudumise tagajärjed 31. Enne 1. juulit 2005 esitab komisjon ettepanekud uue keskmise tähtajaga finantsraamistiku vastuvõtmiseks, arvestades punktis 21 nimetatud ülevaadet. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei jõua uue finantsraamistiku suhtes kokkuleppele ja kui mõni käesoleva kokkuleppe osaline ei ütle kehtivast finantsraamistikust selgesõnaliselt lahti, kohandatakse kehtiva finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid kooskõlas punktiga 15 selliselt, et püsihindades väljendatuna 2013. aasta ülemmäärad jäävad kehtima. Kui Euroopa Liidu laienemine peaks toimuma pärast 2013. aastat ja kui seda vajalikuks peetakse, tehakse laiendatud raamistikus ühinemisläbirääkimiste tulemuste arvesse võtmiseks vajalikud kohandused. | Muudatus: Käesoleva sättega tahetakse viimase laienemise kogemuste põhjal kaotada finantsraamistiku ja ühinemislepingute sidususe osas praegu valitsev ebaselgus. Kui finantsraamistiku osas kokkulepet ei saavutata, peaks olema võimalik ülemmäärasid laienemisega seoses kohandada. |

II OSA – EELARVEMENETLUSE KÄIGUS TOIMUVA INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOOSTÖÖ PARANDAMINE A. Institutsioonidevaheline koostöö menetlus 32. Institutsioonid lepivad kokku eelarveküsimusi käsitleva institutsioonidevahelise koostöö menetluse sisseseadmises. See koostöö on üksikasjalikult sätestatud II lisas, mis moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa. |

B. Eelarve koostamine 33. Komisjon esitab igal aastal esialgse eelarveprojekti, milles on näidatud ühenduse tegelikud rahastamisvajadused. Seejuures võtab ta arvesse: – liikmesriikide täpseid prognoose seoses struktuurifondidega, – assigneeringute kasutamise võimalusi, püüdes hoida kindlat suhet kulukohustustega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute vahel, – võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide ja/või uute ettevalmistusmeetmete kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi tegevusi, olles eelnevalt hinnanud, kas finantsmääruse artikli 49 mõistes on põhiõigusakti vastuvõtmise eeldused olemas (põhiõigusakti mõiste, põhiõigusakti vajalikkus rakendamisel ja erandite tegemisel), – vajadust tagada, et kõik kulud muutuvad eelmise aastaga võrreldes eelarvedistsipliini nõuete kohaselt. Esialgsele eelarveprojektile lisatakse meetmete ülevaade, mis sisaldab selliseid andmeid, nagu seda nõuavad finantsmääruse artikli 27 lõige 3 ja artikli 33 lõike 2 punkt d) (eesmärgid, näitajad ja hindamiseks vajalik teave). | Täiendused: - lõik 1: uus taane, milles meenutatakse täpsete prognooside tähtsust struktuurifondide makseteks suunatavate assigneeringute kujundamisele. Need prognoosid saadakse liikmesriikidelt. - Uus teine lõik meetmete ülevaadete kohta, millesse koondatakse finantsmäärusega ette nähtud teave. |

34. Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega tegevuskulude kandmist eelarvesse. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mis komisjon on andnud oma esialgsetes eelarveprojektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega. Enne nõukogus toimuvat teist lugemist saadab komisjon Euroopa Parlamendi eelarvekomitee eesistujale kirja, mille koopia saadetakse teisele eelarvepädevale institutsioonile ja mis sisaldab komisjoni märkusi Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel vastu võetud eelarveprojekti paranduste realiseeritavuse kohta. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid arvestavad nende märkustega seoses II lisas toodud lepitusmenetlusega. Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarvenomenklatuuri jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid lepitusprotsessi käigus kõiki selliseid olulisemaid muudatusi komisjoniga arutama. | Täiendused: - Uue teise lõiguga tahetakse vormistada juba kujunenud tegevuspraktika. - Uus kolmas lõik on eelmise lõiguga seotud ja rõhutab teatavat seost usaldusväärse finantsjuhtimise ning eelarvenomenklatuuri püsivuse vahel. |

C. Kulude liigitus 35. Institutsioonid käsitlevad kohustuslike kuludena selliseid kulusid, mis eelarvepädevad institutsioonid on kohustatud eelarvesse kirjendama tulenevalt juriidilisest kohustusest, mis on võetud asutamislepingute endi või nende kohaselt vastuvõetud õigusaktide põhjal. |

36. Esialgses eelarveprojektis peab olema ettepanek iga uue eelarvepunkti ja iga muudetud õigusliku alusega eelarvepunkti liigitamiseks. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida heaks esialgses eelarveprojektis väljapakutud eelarveliigitust, uurivad nad asjakohase eelarvepunkti liigitamist käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks oleva III lisa põhjal. Kokkuleppele püütakse jõuda II lisas sätestatud lepitusmenetluse käigus. |

D. Mittekohustuslike kulude suurim kasvumäär finantsraamistiku puudumisel 37. Ilma et see piiraks punkti 12 esimese lõigu kohaldamist, lepivad institutsioonid kokku järgmises: a) Euroopa Parlamendi sõltumatu tegutsemisvaru EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 neljanda lõigu tähenduses, milleks on pool ülemmäärast, kehtib eelarveprojektist alates, mille nõukogu on koostanud esimesel lugemisel ja mis sisaldab ka võimalikke kirjalikke muutmisettepanekuid. Ülemmäära tuleb järgida aastaeelarve puhul, sealhulgas võimalike täiendus- ja/või paranduseelarvete puhul. Ilma et see piiraks uue määra kehtestamist, jäävad ülemmäära kasutamata osad kasutatavaks ja neid võib kasutada täiendus- ja/või paranduseelarve eelnõude menetlemisel; b) kui eelarvemenetluse käigus ilmneb, et menetluse lõpuleviimiseks on vaja kokku leppida uue mittekohustuslike kulude kasvumäära kehtestamises, mida kohaldatakse maksete assigneeringute suhtes, ja/või kulukohustuste assigneeringute suhtes kohaldatava uue määra kehtestamises (viimane määr võib esimesest erineda), püüavad institutsioonid II lisas sätestatud lepitusmenetluse kaudu tagada, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid jõuavad omavahel kokkuleppele, ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist. |

E. Rahandussätete lisamine õigusaktidesse 38. Kaasotsustamismenetluse raames vastu võetud ja mitmeaastasi programme käsitlevates õigusaktides sisaldub säte, mille kohaselt vastav seadusandlik institutsioon määrab kindlaks sellise programmi rahastamispaketi. Finantsraamistikuga ettenähtud summa on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks. Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon, viimane oma esialgse eelarveprojekti koostamisel, kohustuvad sellest summast mitte üle 10% kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades selgesõnaliselt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Käesolev punkt ei kehti kaasotsustamismenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuse-eesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute kohta, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav rahastamispakett. | Täiendus: - Kolmandas lõigus toodud täienduse tähtsus seisneb selles, et see annab aastaeelarvele kaasotsustamis-menetluse käigus seatud võrdlus-summadega võrreldes teatava paindlikkuse. Vastavalt Euroopa parlamendi ettepanekule on paindlikkuse määraks kehtestatud 10%, mis võimaldab teha piisavaid kohandusi. |

39. Mitmeaastasi programme käsitlevad õigusaktid, mida ei võeta vastu kaasotsustamismenetluse raames, ei sisalda "vajalikuks peetavat summat". Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seada seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta eelarvepädevate institutsioonide pädevust, mis on määratletud asutamislepingus. Sellele sättele osutatakse kõikides õigusaktides, mis sisaldavad sellist lähtesummat. Kui kõnealuses summas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis[12] sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitletakse seda juhissummana käesoleva kokkuleppe punkti 38 tähenduses. |

40. Finantsmääruse artiklis 28 sätestatud finantsselgitus kajastab väljapakutud programmi eesmärke rahaliselt ja sisaldab ajakava kogu programmi kehtivusajaks. Vajaduse korral muudetakse assigneeringuid esialgse eelarveprojekti koostamisel, võttes arvesse programmi rakendamise seisu. |

41. Eelarvepädevate institutsioonide mõlemad harud kohustuvad punkti 12 esimeses lõigus nimetatud mittekohustuslike kulude suurendamise ülemmäärade piires respekteerima kulukohustustega seotud assigneeringute jaotust nii, nagu see on struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates määrustes sätestatud. | Muudatus: Üle võetud kehtiva IVK punkt 12. |

F. Kalanduskokkulepetega seotud kulud 42. Institutsioonid lepivad kokku, et kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks olevas IV lisas sätestatud korras. |

G. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine 43. ÜVJP kulutuste puhul, mis kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 28 kohaselt, püüavad institutsioonid II lisas sätestatud lepitusmenetluse raames ja komisjoni koostatud esialgse eelarveprojekti põhjal jõuda igal aastal kokkuleppele ühenduse eelarvesse kirjendatavate tegevuskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kirjendavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis esialgses eelarveprojektis väljapakutud summa, juhul kui viimasena nimetatud summa on väiksem. ÜVJPga seotud tegevuskulude üldsumma kirjendatakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki (ÜVJP) ja jaotatakse selle peatüki artiklite vahel, mis on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused ja sisaldab piisava varu ettenägemata meetmeteks. Vahendeid reservi ei kirjendata. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud ühisstrateegiat või ühismeetmeid, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata meetmeid ja kõik tulevasi ehk ettenägemata meetmeid, mis nõukogu võtab vastu asjakohasel eelarveaastal. Kuna finantsmääruse kohaselt on komisjonil ÜVJP meetme raames õigus assigneeringuid ühe eelarvepeatüki, s.t ÜVJP eraldise piires artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, millega tagatakse ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvest ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal leida kiiremas korras lahenduse ÜVJP eelarves rahandusaastaks ette nähtud summa on vajalike kulude katmiseks ebapiisav, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja 26. punktis toodut arvesse võttes küsimust kiirkorras lahendada. ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kirjendatakse, olla järgmised: konfliktide ja rahuprotsesside jälgimine ja kontrollimine, tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine, rahutagamismissioonid, erakorralised meetmed, ettevalmistavad ja järelmeetmed, Euroopa Liidu eriesindajad, konfliktide lahendamine ja muud stabiliseerivad meetmed. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et neljandas taandes nimetatud artikli alla kirjendatud meetmeteks antav summa ei või ületada 20% ÜVJP eelarvepeatüki üldsummast. | Ajakohastamine. |

44. Üks kord aastas peab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendiga nõu nõukogu dokumendi üle, milles sätestatakse ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju Euroopa ühenduste üldeelarvele. Lisaks peavad nõukogu eesistuja ja kaks järgmist eesistujat 24. novembril 2003 peetud lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe kohaselt hoidma parlamenti toimuvaga kursis, korraldades selleks vähemalt viis korda aastas ühiseid konsultatiivkohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt enne nõukogus korraldatavat teist lugemist toimuval lepituskohtumisel. Komisjon kaasatakse neil kohtumistel osalema. Iga kord, kui komisjon võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulutused, saadab ta viivitamata ja igal juhul Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), mis käsitleb eeskätt neid kulusid, mis on seotud ajakava ja kaasatavate töötajatega ning ruumide ja muu infrastruktuuri kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ja julgeolekukorraldusega. Kord kvartalis annab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. | Esimeses lõigus tehtud muudatus on 24. novembri 2003. aasta lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppega kooskõlas. |

I LISA

FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013

II LISA

INSITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ EELARVEKÜSIMUSTES

Märkused |

A. Seejärel, kui komisjoni poolt igal aastal esitatavat poliitikastrateegiat arvestades on finantsraamistikku järgmiseks rahandusaastaks tehnilised kohandused sisse viidud ja enne esialgse eelarveprojekti osas otsuse langetamist kutsutakse selle aastaeelarve võimalike prioriteetide arutamiseks kokku kolmepoolne nõupidamine. Seejuures arvestatakse vajalikul määral institutsioonide pädevusega ja järgmise rahandusaasta ning finantsraamistikuga kaetud järgnevate rahandusaastate vajaduste ettenähtavate muutustega. Veel võetakse arvesse pärast algse finantsraamistiku koostamist ilmnenud uusi arenguid, mis võivad Euroopa Liidu eelarvele olulist ja püsivat mõju avaldada. B. Kohustuslike kulude puhul määrab komisjon oma esialgse eelarveprojekti esitamisel kindlaks: a) uute või kavandatavate õigusaktidega seotud assigneeringud; b) eelmise eelarve vastuvõtmisel kehtinud õigusaktide kohaldamisest tulenevad assigneeringud. Komisjon hindab hoolikalt õigusaktidest tulenevate ühenduse kohustuste rahalist mõju. Vajaduse korral ajakohastab ta oma hinnangut eelarvemenetluse käigus. Ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele viimaste nõudmisel kõik asjakohased põhjused. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta esitada eelarvepädevatele institutsioonidele ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku, et ajakohastada esialgses eelarveprojektis põllumajanduskulude eelarvestuse aluseks olevaid arvnäitajaid ja/või parandada asjakohase eelarveaasta 1. jaanuaril kehtivaid kalanduskokkuleppeid käsitlevate värskeimate kättesaadavate andmete põhjal nende assigneeringute vahelist jaotust, mis on kirjendatud rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega seotud tegevuskulude alla ja mis on kirjendatud reservi. See kirjalik muutmisettepanek tuleb saata eelarvepädevatele institutsioonidele enne oktoobri lõppu. Kui see esitatakse nõukogule vähem kui kuu aega enne esimest lugemist Euroopa Parlamendis, vaatab nõukogu ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku läbi üldjuhul siis, kui ta loeb eelarveprojekti teist korda. Seepärast püüavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid enne eelarveprojekti teist lugemist nõukogus täita vajalikud tingimused, et kumbki neist saaks kirjaliku muutmisettepaneku vastu võtta ühel lugemisel. C. 1. Kõikide kulude jaoks seatakse sisse lepitusmenetlus. 2. Lepitusmenetluse eesmärk on: a) jätkata arutelu kulude üldsuundumuse vallas ja seoses sellega järgmise aasta eelarve üldsuundade küsimuses, võttes arvesse komisjoni esialgset eelarveprojekti; b) tagada, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid jõuavad kokkuleppele : – punkti 2 alapunktides a ja b osutatud assigneeringutes, sealhulgas punktis 2 osutatud ad hoc kirjalikus muutmisettepanekus väljapakututes, – eelarvesse mittekohustuslike kulude tarvis kirjendatavates summades käesoleva kokkuleppe punkti 41 kohaselt, – ja eelkõige küsimustes, mille puhul viidatakse käesolevas kokkuleppes sellele menetlusele. 3. Menetlus algab kolmepoolse kohtumisega, mis kutsutakse kokku aegsasti, et institutsioonid saaksid kokku leppida hiljemalt kuupäevaks, mis nõukogu on seadnud oma eelarveprojekti koostamiseks. Selle kolmepoolse kohtumise tulemuste suhtes kohaldatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi esinduse vahelist lepitusmenetlust, milles osaleb ka komisjon. Sellise kolmepoolse kohtumise korraldamise otsuse langetavad institutsioonid pärast nõukogu eelarveprojekti vastuvõtmist ja enne Euroopa Parlamendi eelarvekomitees peetaval esimesel lugemisel parandusettepanekute üle toimuvat hääletamist. 4. Vajadusel võib komisjoni kirjalikul ettepanekul või kas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehe või nõukogu eesistuja (eelarveküsimused) kirjalikul ettepanekul enne Euroopa Parlamendis toimuvat esimest lugemist pidada uue kolmepoolse kohtumise. Otsuse, kas korraldada selline kolmepoolne kohtumine, võtavad institutsioonid vastu pärast nõukogu poolt eelarve eelnõu vastu võtmist ja enne kui Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon hääletab parandusi eelnõu esimesel lugemisel. 5. Institutsioonid jätkavad lepitusmenetlust pärast mõlemas eelarvepädevas institutsioonis toimuvat eelarve esimest lugemist tagamaks, et jõutakse kokkuleppele kohustuslikes ja mittekohustuslikes kuludes, ja eelkõige arutamaks punktis 2 osutatud võimalikku ad hoc kirjalikku muutmisettepanekut. Selleks korraldatakse kolmepoolne kohtumine pärast Euroopa Parlamendis toimuvat esimest lugemist. Kolmepoolse kohtumise tulemusi arutatakse teisel lepitusnõupidamisel, mis korraldatakse üks päev enne nõukogus toimuvat teist lugemist. Vajaduse korral jätkavad institutsioonid oma arutelu mittekohustuslike kulude küsimuses pärast nõukogus toimuvat teist lugemist. 6. Nendel kolmepoolsetel kohtumistel juhivad institutsioonide esindusi nõukogu (eelarveküsimuste eest vastutava koosseisu) eesistuja, Euroopa Parlamendi eelarvekomitee esimees ja eelarve eest vastutav komisjoni liige. 7. Kumbki eelarvepädev institutsioon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et võimalikke lepitusmenetluse käigus saavutatud tulemusi võetakse arvesse kogu käimasoleva eelarvemenetluse vältel. D. Et komisjonil oleks piisavalt aega eelarvepädeva institutsiooni poolt sisse viidud muudatuste realiseeritavust hinnata, uusi ettevalmistusmeetmeid/katseprojekte käivitada või käimasolevate kestust pikendada, teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest, nii et esimesed arutelud võiksid toimuda juba nõukogus peetava esimese lugemise ajal korraldataval lepituskohtumisel. Jõusse jäävad ka käesolevas lisas ette nähtud lepitusmenetluse järgmised etapid, samuti käesoleva kokkuleppe punktis 37 toodud eelarve täidetavust käsitlevad sätted. Lisaks lepivad kõik kolm institutsiooni kokku selles, et katseprogrammideks eraldatavate assigneeringute kogusumma ei ületa ühelgi eelarveaastal 38 miljonit eurot. Veel nõustuvad nad piirama uuteks ettevalmistusmeetmeteks ette nähtud assigneeringute summat igal eelarveaastal 36 miljoni euroga ja ettevalmistusmeetmeteks mõeldud kulukohustuste täitmiseks tegelikult määratud assigneeringute kogusummat 90 miljoni euroga. | Muudatused ja ajakohastamine: - punkt A: viidatakse iga-aastasele poliitikastrateegia teatisele kui strateegilise planeerimise ja programmitöö ühele osale. - punkt B: muudetakse punktide järjestust. - punkt C.4 (kehtiva IVK B.5): muudatus. Kogemused on näidanud, et mõnel juhul võib kolmepoolne kohtumine enne esimest lugemist Euroopa Parlamendis osutuda mittevajalikuks. - punkt D (uus) asendab kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 37 ja 38. Uued summad katseprogrammidele ja ettevalmistavatele meetmetele on arvutatud praeguste IVK summade põhjal, mida on korrigeeritud 2004. aasta hinnatasemega ja suurendatud 10 % võrra, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemise mõju. Ettevalmistavate meetmete kogusumma on saadud, korrutades uutele ettevalmistavatele meetmetele eraldatava summa 2,5-ga. |

III LISA

KULUDE LIIGITUS

1. RUBRIIK | Jätkusuutlik kasv |

1A | Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks | Mittekohustuslikud kulud (MKK) |

1B | Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks | MKK |

2. RUBRIIK | Loodusvarade kaitse ja majandamine | MKK |

Välja arvatud: |

Ühise põllumajanduspoliitika kulud seoses turumeetmete ja otsetoetustega, sealhulgas kalandusele ja kalanduslepetele suunatud turumeetmed | Kohustuslikud kulud (KK) |

3. RUBRIIK | Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus | MKK |

3A | Vabadus, turvalisus ja õigus | MKK |

3B | Kodakondsus | MKK |

4. RUBRIIK | EL kui ülemaailmne partner | MKK |

Välja arvatud: |

Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kulud | KK |

Maksed rahvusvahelistele organisatsioonidele või institutsioonidele | KK |

Maksed laenutagatusfondi | KK |

5. RUBRIIK | Haldus | MKK |

Välja arvatud: |

Pensionid ja lahkumistoetused | KK |

Teenistussuhte lõpetamisega seotud hüvitised ja mitmesugused toetused | KK |

Õigusabikulud | KK |

Kahjutasud | KK |

6. RUBRIIK | Kompensatsioonid | KK |

LISA IV

KALANDUSKOKKULEPETEST TULENEVATE KULUDE RAHASTAMINE

A. Kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse kahest kalanduspoliitika valdkonda kuuluvast eelarvepunktist (lähtudes tegevuspõhisest eelarvenomenklatuurist): a) rahvusvahelised kalanduskokkulepped (11 03 01); b) maksed rahvusvahelistele organisatsioonidele (11 03 02). Kõik summad, mis on seotud kokkulepete ja nende protokollidega, mis kehtivad asjakohase aasta 1. jaanuaril, kirjendatakse eelarverubriiki 11 03 01.. Summad, mis on seotud kõikide uute või pikendatavate kokkulepetega, mis jõustuvad pärast asjakohase aasta 1. jaanuari, määratakse rubriiki 31 02 41 02 – Reservid/liigendatud assigneeringud (kohustuslikud kulud). | Ajakohastamine |

B. III lisas sätestatud lepitusmenetluse käigus püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kokku leppida eelarverubriikidesse ja reservi kirjendatavates summades. |

C. Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele. Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti. Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teabe, mida on vaja olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle arvamuste vahetamiseks, mis toimub kolmepoolse kohtumisena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral pakub komisjon välja sobivad meetmed. Igal veerandaastal esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjalikud andmed kehtivate kokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. |

DEKLARATSIOONID

Deklaratsioon struktuurifondide, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi assigneeringute kohandamise kohta sõltuvalt nende kasutamist mõjutavatest asjaoludest

Institutsioonid võivad komisjoni ettepaneku põhjal otsustada, et kui struktuurifondid, Maaelu Arengu fond ja Euroopa Kalandusfond allutatakse pärast 1. jaanuari 2007 uutele eeskirjadele ja programmidele, võib finantsraamistiku esimesel aastal kasutamata jäänud assigneeringud järgnevatele aastatele üle kanda.

[1] KOM(2004) 498.

[2] P6_TA(2005)0224.

[3] P6_TA PROV(2005)0453

[4] Dokument 15915/05 CADREFIN 268, 19.12.2005.

[5] PE 368.274, B6-0049/2006.

[6] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[7] Käesolevas kokkuleppes nimetatakse mitmeaastast finantsraamistikku ka „finantsraamistikuks“.

[8] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Nimetatud institutsioonidevaheline kokkulepe asendas ja kuulutas aegunuks järgmised dokumendid:- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 30. juuni 1982. aasta ühisavaldus mitmesuguste eelarvemenetluse täiustamise meetmete kohta, EÜT C 194, 28.7.1982, lk 1.- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 29. oktoobri 1993. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamise kohta, EÜT C 331, 7.12.1993, lk 1.- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta avaldus finantssätete seadusandlikesse dokumentidesse lisamise kohta, EÜT C 102, 4.4.1996, lk 4- 12. detsembri 1996. aasta ühisdeklaratsioon kalanduslepete eelarvepädeva institutsiooni teavitamise parandamise kohta, EÜT C 20, 20.1.1997, lk 109.- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. juuli 1997. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe ühise välis- ja julgeolekupoliitika finantseerimise sätete kohta, EÜT C 286, 22.9.1997, lk 80.- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 13. oktoobri 1998. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarve õigusliku aluse ja eelarve täitmise kohta, EÜT C 344, 12.11.1998, lk 1.

[9] EÜT C 283, 20.11.2002, lk 1.

[10] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[11] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[12] EÜT C 89, 22.4.1975.