Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52006AR0053

Regioonide Komitee Arvamus teemal Euroopa Parlamendi resolutsioon vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas

ELT C 229, 22.9.2006, p. 57–66 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/57

Regioonide Komitee Arvamus teemal “Euroopa Parlamendi resolutsioon vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas”

(2006/C 229/09)

REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuni 2005. aasta otsust konsulteerida vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 265 lõikele 4 kõnealuses küsimuses Regioonide Komiteega;

võttes arvesse Regioonide Komitee juhatuse 11. oktoobri 2005. aasta otsust anda põhiseaduse ja Euroopa valitsemisasjade komisjonile korraldus koostada kõnealusel teemal arvamus;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni T6-0228/2005 vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas;

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 13;

võttes arvesse 29. oktoobril 2004 allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut ning eelkõige põhiõiguste hartat, mis moodustab põhiseaduse lepingu II osa;

võttes arvesse direktiive 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ, milles kehtestatakse võrdse kohtlemise põhimõte, olenemata rassilisest või etnilisest päritolust, ja luuakse üldraamistik võrdseks kohtlemiseks tööhõives ja elukutsetes;

võttes arvesse komitee arvamust komisjoni teatise kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele “Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile — raamstrateegia” KOM(2005) 224 lõplik ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekut “Euroopa aasta “Võrdsed võimalused kõigile — Õiglase ühiskonna suunas”” (2007) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta KOM(2005) 225 lõplik — 2005/0107 (COD) (CdR 226/2005 fin);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas (RSP/2005/2666);

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, mis käsitleb rohelist raamatut “Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimise vastu võitlemine laienenud Euroopa Liidus” KOM(2004) 379 lõplik (CdR 241/2004 fin) (1);

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku soovitusi temaatilises kommentaaris nr 3: vähemuste kaitse Euroopa Liidus;

võttes arvesse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse aruandeid sisserändajate, vähemuste ning eelkõige romide olukorra kohta;

võttes arvesse komitee arvamuse eelnõud (CdR 53 rev.1/2006), mille põhiseaduse, Euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjon võttis ühehäälselt vastu 7. aprillil 2006 (raportöörid: hr Sovič, Maribori linnapea, ja hr Sinner, Minister ja peaministri kantselei direktor, Baieri liidumaa);

ning arvestades järgmist:

1)

põhiõiguste ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamine on Euroopa oluline vara, mida tuleb säilitada kõikides Euroopa Liidu piirkondades ning see on ka Regioonide Komitee prioriteet;

2)

kõikide sool, rassil või etnilisel kuuluvusel, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevate diskrimineerimise vormidega tuleb võidelda võrdse jõuga, meeles pidades, et kõik residendid annavad panuse Euroopa rikkusse;

3)

vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika vahel on erinevus: võrdne kohtlemine on kõikide kodanike põhiõigus, mitte eesõigus;

4)

igal üksikisikul peab olema õigus olla erinev ning sallivus ja lugupidamine peaks olema üldine vastastikkusel põhinev eluhoiak, mitte soodustus, mis on tagatud ühtedele, kuid mitte teistele;

5)

kohalikel omavalitsustel on oluline roll põhiõiguste alla kuuluva kogunemisvabaduse toetamises;

6)

kohaliku omavalitsuse ametnikel on erikohustus hea eeskuju andmisel ning heade tavade edendamisel;

7)

kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on märkimisväärsed volitused avalikku teavet, haridust, politseid, tervist, elamumajandust ning sotsiaalabi puudutavates küsimustes, ilma milleta ei ole võimalik põhiõiguseid kaitsta;

8)

Regioonide Komitee algatas Euroopa Parlamendi taotlusel heade tavade kogumise kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning soovib anda tõhusa panuse vähemuste kaitsesse ning diskrimineerimisvastase poliitika rakendamisse;

võttis täiskogu 65. istungjärgul 14.–15. juunil 2006 (15. juuni 2006 istungil) ühehäälselt vastu järgmise arvamuse.

Regioonide Komitee

1.   Üldised märkused

1.1

tervitab Euroopa Parlamendi resolutsiooni ning nõustub, et liikmesriikide diskrimineerimisvastase poliitika rakendamine on ebarahuldav; tunnistab siiski, et isegi kui rakendamise tase on liikmesriigiti erinev ja mõned liikmesriigid on proaktiivsemad kui teised, on Euroopa Liit, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused juba loonud põhjaliku nimekirja hea tava kohta;

1.2

nõustub Euroopa Parlamendi seisukohaga, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning riikide valitsused võiksid paremini ühtlustada meetmeid diskrimineerimise tõkestamiseks soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, sealhulgas antisemitism ja vähemusrühmade, eriti romide vastased rünnakud;

1.3

tunnistab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seisavad kahekordse väljakutse ees: ühelt poolt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vastutus diskrimineeriva kohtlemise vastu võitlemise ning võrdõiguslikkuse põhimõtte austamise eest üksikisiku, majanduslike ja sotsiaalsetele õiguste tagamisel, teisalt nende vastutus põhiõiguste edendamise eest, sealhulgas vähemuste õiguste austamine;

1.4

rõhutab, et kohalike omavalitsuste poolt jõustatav ja rakendatav poliitika ning eeskirjad ei tohi olla ei juriidiliselt ega faktiliselt diskrimineerivad ning peavad edendama sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist integratsiooni;

1.5

tunnistab, et vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja getostumine võivad põhjustada ekstremismi ning leiab seetõttu, et piirkondliku ja kohaliku tasandi tõhus integratsioonipoliitika, sealhulgas hariduse ja elamumajanduse meetmed, võib kaudselt aidata ennetada vägivaldset ekstremismi ning tähelepanu tuleb pöörata linnade getodes elavatele noortele;

1.6

viitab sellele, et paljudes linnades, kohalikes omavalitsustes ja piirkondades on võetud positiivseid meetmeid, eesmärgiga tagada vähemusrühmade liikmete kõrgetasemeline kaitse. Kõnealused meetmed põhinevad mitmekultuurilise ühiskonna põhimõttel ning teadlikkusel Euroopa Liidu rikkusest ja mitmekesisusest. Teeb seega ettepaneku koostada põhjalik kataloog kohaliku ja piirkondliku tasandi heast tavast, võttes arvesse liikmesriikide kogutud tõendusmaterjali, mis on esitatud käesoleva arvamuse lisas.

2.   Seisukohad ja soovitused

2.1   Mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine — detsentraliseeritud meetmed

2.1.1

leiab, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid rassismi, antisemitismi, islamofoobia, ksenofoobia ja homofoobia vastasesse võitlusse ning võitlusse vähemusrühmadele, eriti romidele ning kolmandate riikide kodanikele suunatud rünnakute vastu, tooma lisaväärtust, soodustades mitmekesisust rohujuuretasandil ja rakendades põhimõtet, et mitmekesisus loob ühiskonna rikkust;

2.1.2

teeb ettepaneku, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võtaksid vähemuste õiguste kaitse taseme tõstmiseks ning rassismi ja ksenofoobiaga võitlemiseks Euroopa linnades ja piirkondades asjakohaseid detsentraliseeritud meetmeid, nagu:

—

piirkondlike ja kohalike diskrimineerimisvastaste büroode loomine, mis tegeleksid diskrimineerimise all kannatavate vähemusrühmadesse kuulujate kaebuste seire ning registreerimisega;

—

üldsusele vähemuste olukorda selgitava ning diskrimineerimisvastast poliitikat puudutava üldise teabe laialdane levitamine;

—

üldsusele hea tava tutvustamine linnade, omavalitsuste, piirkondade jms ametlike esindajate poolt;

—

EuropeDirect kontaktpunktide avamine vähemuste õiguste ning diskrimineerimisvastaste meetmete edendamiseks;

—

ürituste ja pidustuste korraldamine, eesmärgiga tuua kokku ühe piirkonna erinevad kultuurid, traditsioonid ning keelerühmad;

—

koolitusprogrammid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, õpetajatele ja ajakirjanikele, eesmärgiga edendada mittediskrimineerimist ja kõigi kodanike võrdset kohtlemist;

—

vähemusrühmadesse kuulujatele hõlpsa otsekontakti loomine haldusteenistustega, kus neid vähemusse kuulumise tõttu tõenäoliselt diskrimineeritaks.

2.1.3

toetab parlamendi seisukohta, et eriti oluline on romide küsimus; ning leiab seetõttu, et romide kogukond vajab spetsiaalset kaitset, arvestades selle suurust ja eripära;

2.1.4

usub, et romide integreerimine on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jaoks tõsine väljakutse ning kutsub Euroopa Liidu institutsioone, valitsusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles arendama välja ühist ja detsentraliseeritud lähenemisviisi, et lihtsustada poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni ning samal ajal edendada austust mitmekesisuse ja tolerantsuse vastu; teeb sellega seoses ettepaneku järgmisteks kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeteks:

—

paindlike haridusstrateegiate arendamine, et luua integratsiooniks maksimaalsed võimalused;

—

hea tava vahetamine linnade ja piirkondade vahel, kus elavad romi kogukonna liikmed;

—

kultuuriürituste rahastamine, eesmärgiga tutvustada romide kultuuripärandit ja traditsioone;

2.1.5

rõhutab usuliste ja etniliste rühmade dialoogi olulisust piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eesmärgiga vältida ekstremismi ja eraldatust. See võib aidata kaasa Euroopa ühiskondade võrdsuse ja mitmekesisuse mõistmisele.

2.1.6

toetab tõsiasja, et Euroopa Parlament toob välja homofoobia kui erilise küsimuse, iseäranis seoses mitmetes liikmesriikides hiljuti aset leidnud murettekitavate sündmustega.

2.2   Võrdõiguslikkuse standardite ja kavade kasutamine ja edendamine

2.2.1

on seisukohal, et võrdõiguslikkuse standardite saavutamiseks teenuste osutamisel peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaaluma poliitiliste eesmärkide ja näitajate seadmist, mis aitaksid mõõta edusamme poliitika rakendamisel ning soovib anda panuse nimetatud näitajate väljatöötamisse;

2.2.2

tunnistab, et võrdse kohtlemise standardid ja kavad, mis on suunatud kogukondadevahelise võrdsuse, samuti rasside, sugude, puuetega inimeste ja seksuaalsete sättumuste võrdsuse strateegiatele, aitavad paremini mõista võrdse kohtlemise olulisust ning võrdse juurdepääsu olulisust avalikele teenustele ja töökohtadele. Need on loodud selleks, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel süvalaiendada sugude, rassi ja puuete teemat kohaliku tasandi poliitikasse ja tavadesse kõigil tasanditel;

2.2.3

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid tagama kõigile kättesaadavad kõrgekvaliteedilised kohalikud teenused, mis vastaksid linnade erinevate linnaosade ja kogukondade vajadustele, ning looma raamistiku, mis edendaks kogukonna ühtekuuluvust ja jätkusuutlikkust juba määratletud hea tava kaudu. Nimetatud head tavad on:

—

konsultatsioonide vormis õigusabi vastavalt üksikisikute olukorrale;

—

kogukonna vastuvõtukeskuste rahastamine;

—

kõnede ja aruteludega integratsioonialaste foorumite korraldamine, et suurendada kontakte kodanike/residentide ning vastsaabunute vahel;

—

diskrimineerimisvastaste nõuandvate organite loomine ning rassilise ja soolise diskrimineerimise juhtumitega tegelevad erinõunikud;

2.3   Juurdepääs keeleõppele, haridusele ja tööturule

2.3.1

juhib tähelepanu asjaolule, et haridus on põhivahend vähemuste integreerimiseks selle riigi ühiskondlikku ja poliitilisse ellu, kus nad elavad, samuti tolerantsuse õpetamiseks ja mitmekesisuse austamiseks, ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõnealuses valdkonnas äärmiselt oluline roll;

2.3.2

soovitab liikmesriikidel tungivalt teha kõik endast sõltuv, et tagada pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisserändajate laste tõhus integreerimine oma haridussüsteemi. Ka Euroopa Parlament on samal seisukohal. Omavalitsused peaksid andma panuse tagamaks, et vähemusrühmadesse kuuluvatele inimestele luuakse kõik võimalused edukaks integratsiooniks vajaliku keeleoskuse omandamiseks;

2.3.3

rõhutab, et asjaomase kogukonna ametliku keele piisav omandamine suurendab vähemuste tõhusa integratsiooni võimalust ning leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid oma pädevuse piirides igal võimalusel tagama integratsiooniprogrammid, muu hulgas ametlike keelte tasuta kursused ning seda juba lasteaedades;

2.3.4

väljendab muret noorte töötusest tingitud masenduse pärast ning soovitab rakendada positiivseid meetmeid, eriti mis puudutab ebasoodsates tingimustes rühmade juurdepääsu tööturule;

2.3.5

teeb ettepaneku luua komitee liikmete võrgustik, et propageerida:

—

praktikaid vähemusrühmadesse kuulujatele;

—

stipendiumite süsteemi parimatele üliõpilastele etnilistest rühmadest või ükskõik millisest ebasoodsas tingimuses rühmast;

—

spetsiaalseid keeleprogramme sisserändajate lastele;

2.3.6

võtab teadmiseks piirkondliku ja kohaliku tasandi hea tava hariduse ning tööturule juurdepääsu valdkonnas:

—

kõikidest rahvustest laste vastuvõtmine riiklikesse koolidesse;

—

kõikide vaba juurdepääs keeleõppele, mida toetavad kohalikud omavalitsused;

—

puuetega inimeste, kolmandate riikide kodanike ja vanema elanikkonna võrdne juurdepääs haridusele ja koolitusele, kooskõlas elukestva õppe põhimõttega;

—

harivad projektid, mille eesmärk on diskrimineerimise vastu võitlemine;

—

vähemusrühmade keeltes pakutavad kursused;

—

integratsioonipoliitika virtuaalsed bürood;

—

diskrimineerimisvastased meetmed tööhõive valdkonnas kohaliku tööhõiveameti tasandil, nt tööandjatele tööotsijate kohta anonüümsete üksikasjade edastamine, jättes märkimata taotleja perekonnanime;

2.4   Juurdepääs munitsipaalkorteritele ja avalikele teenustele

2.4.1

kutsub liikmesriike üles looma riiklikud andmebaasid või riiklike heade tavade suunised elamumajanduse eest vastutavatele ametkondadele, et sisserändajate ja vähemusrahvuste elamumajandust puudutavate andmete kogumine oleks süstemaatiline ja täpne;

2.4.2

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema jõupingutusi, et tagada diskrimineerimisvastaste meetmete rakendamine ning eelkõige, et:

—

sõltumata rahvusest võimaldada peredele juurdepääs munitsipaalkorteritele;

—

vältida eraldamist elamumajanduses, kui vaja siis positiivse diskrimineerimise abil;

—

kohalikul ja piirkondlikul tasandil luua tegevuskavad võrdse juurdepääsu tagamiseks elamispinnale;

2.4.3

juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste heale tavale, mille eesmärk on kõigile kodanikele võrdse juurdepääsu tagamine elamispinnale ning avalikele teenustele, nagu:

—

tehnilised ja õiguslikud tagatised ja kindlustus rahvastiku kõikide rühmade jaoks;

—

munitsipaalkorterite eraldamine sisserändajatele ja kolmandate riikide kodanikele;

—

nõuandva organi loomine parandamaks pagulaste ja sisserändajate juurdepääsu elamispinnale;

—

mittetulunduslike elamumajanduse programmide käivitamine;

—

sisserändajate osalemise kindlustamine avalikes foorumites, kus arutatakse elamumajandussektori poliitikat;

—

igale kohaliku kogukonna liikmele tagatakse võrdne juurdepääs avalikele teenustele ning avalike teenuste võrdne kvaliteet;

2.5   Aktiivne juurdepääs poliitilisele ja ühiskondlikule elule

2.5.1

toetab tugevalt vähemusrühmade liikmete osalemist poliitilises elus kõigil valitsustasanditel (kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil), eriti nende suuremat kaasamist kohalikku poliitikasse. Sel eesmärgil tuleks muuta läbipaistvamaks ja arusaadavamaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktuur ning otsuste tegemise kord, et soodustada vähemuste osalemist ning piiramatut kogunemis- ja sõnavabadust;

2.5.2

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles julgustama sisserändajate erinevate etniliste rühmade esindajaid võtma vastutusrikkamat rolli liikmesriikide ühiskonnas ning nende enda piirkondlikes ja kohalikes omavalitsustes;

2.5.3

tervitab mitmete linnade ja piirkondade algatusi, mille raames on võetud erimeetmeid edendamaks poliitiliste õiguste teostamist, näiteks:

—

nõuandeorganite loomine;

—

ühe või rohkema vähemuste esindaja osalemine linnavolikogus;

—

vähemusrühma kuulujate täielik osalemine kohalikel valimistel;

—

kodanike/residentide, sisserändajate ning igasuguste ebasoodsas olukorras olevate rühmade vaheliseks kogukondlikuks tegevuseks mõeldud paikade loomine;

2.5.4

kutsub üles rakendama kindlaid meetmeid, sealhulgas tingimuste loomine rahvuslikke vähemusi esindavate organisatsioonide reaalseks osalemiseks vähemuste hariduslikku ja kutsealast integratsiooni puudutavate programmide ja poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel;

2.5.5

rõhutab kohaliku ja piirkondliku meedia vastutust tolerantsuse ja mitmekesisuse austamise suurendamisel ning nende rolli tõhusa teabevahetuse tagamisel ja vähemusrühmadesse kuulujate aktiivsemale osalemisele õhutamisel kohalikus poliitilises ja ühiskondlikus elus;

2.6   Andmete kogumise edendamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil

2.6.1

on seisukohal, et etnilisuse alusel eristatud andmete kogumine on väga oluline diskrimineerimisvastase poliitika rakendamise hindamiseks;

2.6.2

kordab üleskutset, et komisjon avaldaks mittediskrimineerimise hea tava käsiraamatu kohalikele omavalitsustele kui tööandjatele, kaupade ja teenuste pakkujatele ja hankijatele ning kogukondliku ühtekuuluvuse ning mittediskrimineerimise juhtidele. Kõnealune käsiraamat peab käsitlema kohalike omavalitsuste rolli põhiõiguste tagamisel, mille alla kuuluvad samuti kogunemisvabadus ja kohalike omavalitsuste erikohustus anda head eeskuju võitluses avalduste vastu, mis väljendavad vihkamist või mis tõenäoliselt soodustavad, levitavad või edendavad rassilist vaenu, ksenofoobiat, antisemitismi, homofoobiat või muid sallimatusel põhinevaid diskrimineerimise või vaenu vorme; Pakub sellega seoses komisjonile oma toetust andmete kogumisel piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

2.6.3

on seisukohal, et parem andmete kogumine, seire ja analüüs on tähtsad toetamaks tõhusa poliitika arendamist, et edendada võrdõiguslikkust ja tõkestada diskrimineerimise kõiki vorme, ning kordab, et komisjoni kõrval peavad võrreldavate kvantitatiivsete andmete arendamisse ning eksisteeriva ebavõrdsuse tuvastamisse ja väljatoomisse olema kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

3.   Lõppmärkused

3.1

rõhutab koostöö parandamise olulisust ELi institutsioonide, Euroopa Nõukogu, ÜRO ja OSCE vahel, et tagada vähemuste tõhus kaitse ning rõhutab valitsusväliste organisatsioonide ja riikide, riikidevaheliste ning Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsusliitude rolli kõnealuses protsessis;

3.2

soovib, et Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse ja Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku aruannetes arvestataks ulatuslikumalt piirkondlikku mõõdet;

3.3

on seisukohal, et Euroopa Liit võiks liikmesriikide tegevust täiendada asjakohaste assigneeringutega kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning liikmesriigid võiksid osa oma struktuurifondidealasest otsustusõigusest delegeerida piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele vastavalt ELi rakendatavale detsentraliseerimispoliitikale;

3.4

kutsub üles piisavalt rahastama kohaliku ja piirkondliku tasandi tegevusi, mille eesmärk on diskrimineerimise vastu võitlemine ning kõikide kodanike õiguste kaitsmise tagamine.

Brüssel, 15. juuni 2006

Regioonide Komitee

president

Michel DELEBARRE

(1)  EÜT C 71, 22.03.2005, lk 62.

LISA

VÄHEMUSTE ÕIGUSTE KAITSE KOHALIKUL JA PIIRKONDLIKUL TASANDIL: HEAD TAVAD (1)

Paljude vähemuste olukorra parandamisele ning diskrimineerimisvastase poliitika edendamisele suunatud piirkondlik ja kohalik hea tava on Regioonide Komitee liikmete ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja liitude uuringu tulemus. Regioonide Komitee soovib koostada piiratud loetelu ning kasutada seda Euroopa Liidu kõikide võrdse kohtlemise standardite edendamise meetmetes.

1.   Mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine

—

Baieri foorum Saksamaal arendas välja meetmete seeria motoga “integratsioon dialoogi kaudu” (st avalik arutelu). Kõnealuste meetmete eesmärk on tihendada kontakte kohalike ja välismaalaste vahel ning vältida kultuuriliste ja keeleliste getode, nn paralleelühiskondade teket.

—

Corps–Nuds'i linnas Prantsusmaal tunnustatakse vastsaabunuid kogukonna osana ning neid julgustatakse osa võtma kõikidest kohalikest ühiskondlikest tegevustest. Lisaks sellele võetakse kõikidest rahvustest lapsed vastu riiklikesse koolidesse. Kooskõlas elukestva õppe põhimõttega on ka tööd otsivatele täiskasvanutele ja puuetega inimestele tagatud juurdepääs riiklikule haridusele.

—

Bremenis (Saksamaa) on korraldatud mitmeid integratsioonipoliitikat puudutavaid üritusi. Kõiki nimetatud üritusi ühendab see, et nad edendavad kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi kui vahendit võitlemaks ksenofoobia ning radikaliseerumise ja eraldatuse nähtuse vastu.

—

Noorteöö: toimub kord aastas Bremeni raekojas meenutamaks natsionaalsotsialismi ohvreid. Noorteöö üldeesmärk on ühendada mineviku meenutamine ja pühendumine inimsõbraliku kaasaja tagamisele. Keskmiselt osaleb noorteööl kuni 3000 inimest, kellest kaks kolmandikku on noored. Ürituse moto on igal aastal erinev, eelmise noorteöö teema oli näiteks “Kohtumine sintide ja romidega”. Kaasaegsete ettekannete, näituste ja arutelude kõrval korraldatakse teatrietendusi, spordiüritusi ja kontserte kõigis muusikastiilides alates klassikast lõpetades hiphopiga: midagi igale maitsele ja vanusegrupile.

—

Religioonide linnaplaan: üks noorteööst välja kasvanud edukas projekt on religioonide linnaplaan, mida korraldavad noored noortele. Projekti käivitasid erinevates religioossetest rühmadest pärit Bremeni noored; projekti eesmärk on lihtsustada religioonidevahelist teabevahetust ning aidata kaasa oma usu paremale mõistmisele. Üritus loob kõikidest religioossetest rühmadest pärit noortele foorumi, võimaldades neil “kaardistamise” käigus üksteist tundma õppida, üksteisega suhelda ja lihtsalt koos olla. Loodi interaktiivne internetiportaal, kus on linnaplaan, millel on märgitud iga linnaosa kõikide kirikute, mošeede ja kogukondade asukohad. Lisaks on internetis arutelufoorum, kus noortel on sõna otseses mõttes võimalik vahetada seisukohti jumala ja maailma kohta. Religioonide linnaplaanist ilmneb, et noortel on soov religioonidevahelise dialoogi korraldamiseks. Usutunnistuste alusel eraldatud usuõpetuse tunnis puuduvad selleks piisavad võimalused. Usklikud noored inimesed soovivad dialoogi kaudu tundma õppida teiste noorte usku ja elu ning nad soovivad, et dialoog toimuks nende enda tasandil ilma hierarhia ja autoriteedita.

—

Bremeni islami nädal: Bremenis on erilise vaatluse all moslemitest kodanike integreerimine. Islami nädala raames antakse moslemitele võimalus avalikkusele oma usku ja kultuuri tutvustada. Igaühel on võimalik islamit tundma õppida kujul, nagu sellesse usutakse ja selle järgi elatakse Bremenis. Paljud ettekanded, arutelud ja näitused kutsuvad inimesi õppima, arutlema ja moslemitega mitteametlikult kohtuma. Ürituse mõte on mitte rääkida moslemitest, vaid rääkida moslemitega. Kriitiline arutelu ei ole mitte ainult lubatud, vaid tervitatav.

—

Vastuvõtt Bremeni raekojas paastuaja lõpu tähistamiseks: Ramadaani paastukuu lõpus kutsub Vaba Hansalinna Bremeni senat linna moslemitest kodanikke raekotta vastuvõtule, et koos teistest religioossetest kogukondadest pärit kodanikega tähistada paastu lõppemist. Moslemid võtavad kutse alati meelsasti vastu, mis näitab, et linn tunnustab moslemeid, nende kultuurilist tausta ja usku.

—

“Piirideta Oporto” skeem (Portugal) on linna sisserände analüüsi, kajastamise ja käsitlemise strateegia. Projekti viivad elu 33 sisserändajate ühendust, kes esindavad erineviad sisserändajate kogukondi Oportos. Kõnealuse skeemi raames rakendatavad tegevused järgivad erinevaid eesmärke, saavutamaks integreeritud ja kõiki osapooli kaasav sotsiaalne areng ning säilitada ja edendad sotsiaalset ühtekuuluvust. Toome siinkohal välja kaks kõnealust tegevust, kuivõrd need toimuvad korrapäraselt ja nende kavandamisse, väljatöötamisse ja hindamisse on kaasatud sisserändajate ühendused:

—

“Lugu rääkimiseks” Kõnealuse tegevuse eesmärk on määratleda ja koguda märkimisväärseid lugusid nimetatud kogukondade kultuuripärandist ning tuua need laiema avalikkuse ette, korraldades korrapäraselt meelelahutusõhtuid linna mainekates paikades.

—

Kogukondade kohtumine: Kõnealuse tegevuse eesmärgid on aidata tihendada erinevate kogukondade suhteid ning austada ja edendada Oporto linna kultuurilist mitmekesisust. Korraldatakse ühiskondlik-kultuurilisi ja teabeüritusi; näitustel ning kultuuri- ja gastronoomiatoodete müükidel osalevad nii kohalikud kui välisresidendid. Tegemist on iga-aastase üritusega, mis toimub linna mõnes tuntud hoones ning sellel osalevad sajad inimesed.

—

Inter-Nation programm Walloonias (Belgia) põhineb kultuuridevahelisel suhtlemisel ja ametialaste erioskuste omandamisel. Programmi eesmärk on hõivata neid tööotsijaid, kes on tööturul sageli alarakendatud. Programmis keskendutakse eriti välismaalastest tööotsijate kultuuridevaheliste oskuste edendamisele rahvusvahelises töökeskkonnas. Samas varustab Inter-Nation programm ettevõtteid kompetentse personaliga, kes on valmis neid nende tegevuses toetama.

—

Müncheni linn on loonud projekti “Üheskoos aktiivsed Neuperlachis”, kus residentide aiad on ühise tegevuse paigaks samas piirkonnas elavatele sakslastele ja sisserändajatele. Nimetatud projekt suurendab erineva kultuuri-, etnilise ja rassilise taustaga inimeste vahelist suhtlemist ja integratsiooni.

—

Amsterdami linn Madalmaades on käivitanud projekti “Teine maailmasõda tuleviku seisukohalt”, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimise ja antisemitismiga ning suurendada tolerantsust ja lugupidamist.

2.   Võrdõiguslikkuse standardite ja kavade kasutamine ja edendamine

—

Madridi piirkonnas Hispaanias rakendatakse piirkondlikku integratsioonikava 2006–2008, mis töötati välja koostöös kogu piirkonna sotsiaalsete sektorite ning enam kui 1000 esindaja ja eksperdiga, et tagada sisserändajate integratsioon. See on esimene kord, kui mõni Hispaania piirkond on eraldanud rohkem kui 4,4 miljardit sisserändajate integreerimiseks. Kõikidel sisserändajatel on sõltumata nende haldusõiguslikust olukorrast võrdselt iga Madridi kodanikuga vaba juurdepääs Madridi haridus- ja tervishoiusüsteemile. Lisaks sellele on Madridi piirkond loonud sisserändajatele sotsiaalse toetuse keskuseid, et tugevdada eriti haavatavate sisserändajate jaoks baasabi võrgustikku, ning rajanud keskuseid sisserändajate osalemise ja integratsiooni edendamiseks, selleks et toetada ja tutvustada sisserändajate kogukondade kultuurilist rikkust.

—

Viini linn on loonud integratsioonipoliitika virtuaalsed bürood. Lisaks loodi eriosakond “Integratsioon ja mitmekesisus”, eesmärgiga arendada mitmekesisuse haldamist ning organiseerida ja laiendada nõuandeteenuseid uutele linna elama asunud sisserändajatele. Nimetatud osakond teeb koostööd sisserändajate organisatsioonidega ning edendab integratsiooni puudutavaid meetmeid ja projekte, nagu keeleomandamise meetmed.

—

Emilia Romagna piirkond Itaalias on loonud nõuandvad diskrimineerimisvastased asutused ning kohalikud omavalitsused on tööle võtnud erinõunikud, kellel on volitused sekkuda rassilise ja soolise diskrimineerimise juhtumitesse.

3.   Juurdepääs keeleõppele, haridusele ja tööturule

—

Prantsusmaal Rennes'i linnastus pakutakse erinevat liiki tegevusi ja haridust, et tagada vastsaabunute integreerumine kohalikku kogukonda. Lisaks on eraldatud vahendid kogukonna vastuvõtukeskuste rajamiseks.

—

Viini linn (Austria) pakub uutele sisserändajatele kirjutamise ja saksa keele algkursusi, eelkõige naistele ja koos lapsehoidmisteenusega.

—

Sloveenias Škocjanis rakendatakse integratsioonipoliitikat programmi kaudu, mille eesmärk on anda kohalikele inimestele teavet ksenofoobia kohta.

—

Võitlemaks diskrimineerimisega tööhõive valdkonnas on Rhone-Alpes'i prefektuur Prantsusmaal julgustanud kohalikke tööhõiveameteid edastama tööandjatele tööotsijate kohta anonüümseid üksikasju, jättes märkimata taotlejate perekonnanimed;

4.   Juurdepääs eluasemele ja avalikele teenustele

—

Viini linna (Austria) avalikud teenused on võrdselt juurdepääsetavad ning võrdse kvaliteediga kogukonna kõikidele liikmetele, sõltumata rahvusest, soost, rassist või usutunnistusest. Lisaks sellele toetasid ja rahastasid kohalikud omavalitsused mitmekülgset poliitikat edendavaid ja arendavaid projekte. Linn soodustab kultuurilist, keelelist ja kogukondlikku mitmekesisust ning kõigile kogukonna liikmetele tagatakse õigusabi konsultatsioonide vormis seoses nende olukorraga.

—

Barcelona linnas on avalikud teenused kättesaadavad igale registreeritud isikule, isegi kui tal ei ole elamisluba. Kataloonia kohalik omavalitsus püüab kohandada olemasolevaid kohalikke teenuseid sisserändajate vajadustele ja eesmärkidele, näiteks tehniline toetus vastuvõtmisel ja eluaseme sisseseadmisel, rahaline toetus mitmekesisuse ja kodakondse poliitikale, samuti teabeteenused otsuste langetamiseks. Lisaks on Barcelona provintsi nõukogu välja töötanud mitmekesisuse ja kodakondsuse kava ning rajanud mitmekesisuse ja kodakondsuse kohaliku võrgustiku.

—

Prantsusmaal eraldab Corps-Nuds'i linn munitsipaalelamispindu igast rahvusest erirühmadele, sealhulgas romidele. Seda tehakse linnastute ühenduse, kuhu Corps-Nuds'i linn kuulub, eluasemepoliitika raames.

—

Kataloonia valitsus käivitas projekti “La Red de Bolsa de Vivienda Social”, mille eesmärk on parandada kõikide sotsiaalsete rühmade juurdepääsu korralikele elamispindadele, pakkuda tehnilisi ja õiguslikke tagatisi, kindlustust ning maksimaalselt kuuekuulist tagatist.

—

Austria linnad Salzburg, Krems ja Guntramsdorf eraldavad munitsipaalkortereid sisserändajatele ja kolmandate riikide kodanikele. Nõuandva organisatsiooni “Wohndrehscheibe” töö eesmärk on pagulaste ja sisserändajate juurdepääsu parandamine elamispindadele. Nimetatud organisatsioon oli 2004. aastal üks 107 heast tavast, mis kandideeris auhinnale Dubai International Award.

—

Tšehhi Vabariigis loodud programm majade ehitamise toetamiseks taotleb kohalikelt omavalitsustelt toetust uute majade ehitamiseks ning nendele sotsiaalsete teenuste pakkumist, aidates nii rühmi, keda ähvardab sotsiaalne tõrjutus.

—

Alates 1994. aastast on Madridi piirkond Hispaanias on välja arendanud spetsiaalse elamispindade vahendamise programmi, mis toetab piirkonna sisserändajatest rahvastiku majutamist. Luues vahendamise mitmeseid süsteeme võimaldab see sisserändajatele korraliku elamispinna ja tagab sisserändajatele elamispinna saamise kinnisvaraturult. Programm hõlmab ka juurdepääsu jagatud elamispindadele ja lihtsustab ühisturühmade moodustamist, kes saavad elamispindu koos üürida või soetada.

—

Sloveenias on loodud programm “Programme for stimulating the guarantee of non-profit rental housing in municipalities for 2005”, mis ergutab kohalikke omavalitsusi ehitama ja renoveerima mittetulunduslikke üürikortereid.

—

Genti linnas on avalik ja erasektor kirjutanud alla diskrimineerimisvastasele elamumajanduse lepingule, et tagada elamumajanduse valdkonnas igasuguse diskrimineerimise likvideerimine ja ennetamine.

—

Verona linnas on loodud ühistu “La casa per gli Extracomunitari”, mis pakub maju sisserändajatele ning tagab nende osalemise avalikes foorumites, kus arutatakse elamumajanduse valdkonna küsimusi.

5.   Aktiivne juurdepääs poliitilisele ja ühiskondlikule elule

—

Torino linn Itaalias on avanud kohalikud valimised kõikidele seaduslikult riigis viibivatele välismaalastele, kes on linnas elanud viimased kuus aastat.

—

Taanis on kohalikel omavalitsustel vastavalt Taani integratsiooniaktile võimalik luua integratsiooninõukogusid, millel on volitused koostada nõuandvaid aruandeid kohaliku omavalitsuse integratsiooni puudutavate algatuste ja saavutuste kohta üldiselt või kohaliku omavalitsuse pakutavate programmide käivitamise kohta. Integratsiooninõukogudesse kuulub vähemalt seitse kogukonnas elavat liiget ning liikmed määrab volikogu (kommunalbestyrelse). Liikmed valitakse kohalike sisserändajate või pagulaste ühenduste liikmete hulgast. Lisaks määratakse liikmed, kes on seotud koolide hoolekogude ja teiste kohalike ühendustega. Integratsiooninõukogude loomist vaadeldakse esimese sammuna sisserändajate ja pagulaste poliitilisse protsessi kaasamiseks. Kogemused näitavad, et paljud integratsiooninõukogude sisserändajatest ja pagulastest liikmed osalevad hiljem formaalsemas poliitilises protsessis, näiteks volikogudes. Integratsiooninõukogu loomise kasuks on otsustanud umbes 60 Taani kohalikku omavalitsust.

—

Oporto (Portugal) kogukondade kohalik komitee on nõuandev organ, mis esitab aruandeid linnanõukogule. Nimetatud komitee ülesanne on luua Oportos elavate võõramaiste kogukondade ning nende kogukondade ja kohaliku omavalitsuse vahel teabevahetuseks ja aruteluks interaktiivne platvorm. Kõnealustel kohtumistel kuuleb kohalik omavalitsus nimetaud ühenduste arvamust kohalikul omavalitsusel kavas olevate projektide kohta, mille eesmärk on asjaomaste kogukondade integratsiooni lihtsustamine. Osalejad käsitlevad ka mõnesid peamisi takistusi, millega kõnealused kogukonnad oma enda projekte ellu viies kokku puutuvad. Oporto välismaiseid kogukondi esindavad ühendused on kõnealuse komitee vastu näidanud algusest peal tugevat huvi. Kogukondade kohalikus komitees on hetkel esindatud 13 ühendust ning on õiglane märkida, et kohalik omavalitsus teeb aktiivselt koostööd üsnagi representatiivse osaga Oporto võõramaistest kogukondadest. Samuti on komitee äratanud märkimisväärset huvi ka asutustes: sisserände ja etniliste vähemuste kõrgel ametnikul on komitees vaatleja staatus. Seega on tugev alus, millele loodetakse tulevik rajada. Kõnealune nõuandev organ on oluline osa Oporto linnanõukogu kodanike lähendamise poliitikast ning see näitab, millist tähtsust omistatakse kodanikuaktiivsuse ja osalusdemokraatia edendamisele. Eesmärk on muuta komitee linnas elavate erinevate võõramaiste kogukondade osas nii representatiivseks kui võimalik ning komiteega kutsutakse ühinema uusi ühendusi: Ühineda soovijad peavad saatma oma avalduse linnanõukogu esimehele.

—

Astuuria autonoomse piirkonna valitsus Hispaanias tagab sotsiaalsete hüvede kättesaadavuse kõikidele oma territooriumil elavatele inimestele, pakub tehnilist ja majanduslikku toetust inimressursside arengule ning on võtnud ennetavaid meetmeid, lihtsustamaks ühiskondlikku kaasatust erinevatele rühmadele, kes kannatavad või võivad kannatada diskrimineerimise all. Koostatud on sotsiaalse hõlvamise kava, et luua erimeetmed vähemuste sotsiaalse integratsiooni edendamiseks elamumajanduse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalsete teenuste valdkonnas.

—

Itaalias osalevad vähemuste esindajad Firenze linnavolikogus ja Senegali kogukonna liidrid Toscanas.

—

Saksamaal Berliinis on integratsiooni hõlbustamiseks sisse seatud vähemuste olukorra regulaarse seire süsteem. Berliini linn käivitas naabruse fondi, mis on ühiskonnaelus osalemise ja integratsiooni parandamise mudeli edukas näide.

6.   Romi vähemuse kaitse

Belgia

—

Belgias eraldatakse Flaami nõukogu määrusega võrdsuse ja võimaluste kohta hariduses teatud koolidele lisavahendid vastavalt vähemusse kuuluvate õpilaste arvule, sealhulgas romid.

—

Flaami valitsus rajas 1997. aastal Flaami mobiilse eluaseme komisjoni, mille eesmärk on koostada konkreetsed ettepanekud rändrahvaste elamumajanduse ning asupaikade arenguga seotud probleemide lahendamiseks.

—

Flandrias on kooskõlas Flaami valitsuse poliitilise otsusega etniliste ja kultuuriliste vähemuste suhtes loodud piirkondlike integratsioonikeskuste juurde viis rändrahvaste üksust. Üksuste eesmärk on hinnata ja rakendada vähemusi puudutavat poliitikat. Valloonias loodi 2001. aastal Valloonia piirkonna rändrahvaste vahenduskeskus, eesmärgiga juhtida kõiki rändrahvastega seotud projekte ning tegutseda vahendajana rändrahvaste ja riigiasutuste vahel.

Tšehhi Vabariik

—

Tšehhi Vabariigis on romi koordinaatorid nii piirkondlikul tasandil kui ka peallinnas Prahas, kohalikul tasandil arvestatakse romisid rahvusvähemusena.

—

Valitsusväline organisatsioon “Vastastikune kooseksisteerimine” ja Ostrava piirkonna politsei korraldasid 2004. aastal romi laste suvelaagri. Eesmärk oli parandada suhtlemist ja koostööd romide ja politsei vahel.

Prantsusmaa

—

Prantsusmaal on mõnes koolis eraldi õpetaja, kes lihtsustab romi laste integreerimist. Sisse on viidud koolibussid romi laste transportimiseks ning jälgitakse nende tõhusat osalemist tundides.

Saksamaa

—

Saksamaal on loodud katuseorganisatsioon Saksamaa sintide ja romide kesknõukogu, mis koondab üheksa liidumaa ning mitmeid piirkondlikke ja kohalikke assotsiatsioone. Organisatsioon esindab ja kaitseb kogukonna komiteede huvisid.

Kreeka

—

Patras'i linn on võtnud olulisi meetmeid romi vähemuse kaitsmiseks: korrapärased arstlikud läbivaatused ja vaktsineerimised, programmid, mis lihtsustavad romide juurdepääsu tööturule, aktiivse elamumajanduspoliitika loomine, mis hõlmab ka riiklikku üüritoetust.

Hungary

—

Ungaris käivitasid Ozdi kohalik omavalitsus ja kohalik vähemuste valitsus programmi, et elustada piirkonda, mida iseloomustab äärmine masendus ja sotsiaalne tõrjutus.

Sloveenia

—

Sloveenia põhiseaduses tagatakse, et vähemused võivad kasutada oma keelt ametliku keelena piirkonnas, kus nad elavad. See puudutab Ungari ja Itaalia vähemusi. Nimetatud vähemustel on ka oma esindajad riigi parlamendis.

—

Rahvusvähemuste ameti kaudu valmistab valitsus ette õiguslikke meetmeid, mis puudutavad riigis elava romi kogukonna eristaatust, eriõiguseid ja kaitset. Ilmselt on tegemist esimese riigiga Euroopa Liidus, kes nii toimib. Kohaliku omavalitsuse akti ja kohalike valimiste akti alusel on romidel nende kehtimisest alates olnud võimalik valida nõunikke, kes esindavad romi kogukonda nendes kohalikes omavalitsustes, mille piirkondades romid elavad. Valitsuse romide toetamise meetmete programmi raames rakendab Rogašovci kohalik omavalitsus riiklike algatuste programmi teemal “romidest romidele”, mis hõlmab nende projektide riiklikku rahastamist, mille eesmärk on kommunaalteenuste infrastruktuuri probleemide ning haridust, ühiskondlikku ja kultuurielu puudutavate probleemide lahendamine ja romidele õigusabi andmine.

—

Ljubljanas käivitas hariduse uurimisinstituut projekti “Romi laste integreerimine Sloveenia üldharidusse”. Projekti eesmärk on parandada romi laste hariduslikke väljavaateid eelkoolis ja algkoolis Dolenskaja piirkonnas.

Hispaania

—

Hispaanias on Kataloonia valitsus algatanud programmi “Prolloguer”, mille eesmärk on toetada romisid ja teisi diskrimineerimisega kokkupuutuvaid rühmi. Programmi idee on küllaltki lihtne: ostetakse tühjad korterid, mis renoveeritakse ning üüritakse sisserändajatele ning ebasoodsates tingimustes sotsiaalsetele rühmadele.

—

Alates 1999. aastast on Madridi piirkond kasutanud Ida-Euroopa etniliste vähemuste sotsiaalseks integreerimiseks projekti APOI. Integratsiooniprotsess koosneb kolmest faasist: vastuvõtmise, sisseseadmise (sealhulgas töö ja elamispinna otsimine) ja järelmeetmete faas. APOI näeb ette meetmed neljal tasandil: isiklik, perekonna, rühma ja kogukonna tasandil. Lähenemisviis põhineb aktiivsusel ja osalemisel. Sisserändajaid kaasatakse nende enda integreerimisse ja kõikide probleemidega võideldakse küll isiklikul tasandil, kuid ka üldperspektiivist lähtudes.

—

Barcelona linnavolikogu on loonud Barcelona linna romide kogukonna linnanõukogu, mis on nõuandev organ ja mille eesmärk on suurendada linnas elavate romide heaolu ja elukvaliteeti.

Ühendkuningriik

—

Ühendkuningriigis on loodud romide ja rändrahvaste saavutuste edendamise projekt, millesse kaasatakse lapsevanemaid, intervjueeritakse lapsi ning kohandatakse akadeemilisi programme romi üliõpilaste kaasatuse suurendamiseks. Valdaval osal kohalikest omavalitsustest on rändrahvaste haridusteenistus, mille eesmärk on romide hariduse edendamine. Üks kool on algatanud paindliku kooliväliste kirjanduse, matemaatika ja välitegevuse tundide programmi ning üks omavalitsus on loonud rühmad, mis toetavad alg- ja põhikoolist edasijõudmist.

(1)  Allikad: teavet on kogunud Regioonide Komitee liikmed; Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku “Temaatiline kommentaar nr 3: vähemuste kaitse Euroopa Liidus” (2005); Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse aastaaruanne, II osa “Rassism ja ksenofoobia Euroopa Liidu liikmesriikides – suunad, arengud ja head tavad” (2005).

Top