30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/78

1.1

Toll kaitseb kõikides riikides riiklikke majandushuve ja on traditsiooniliselt seotud kaupade liikumisega, kasutades kohesele sekkumisele põhinevaid menetlusi. Pärast ühise välise tollitariifi sisseseadmist 1960ndatel aastatel kaotati 1993. aastal siseturu loomisega piirikontroll ELi liikmesriikide vahel ning sellega muutus võimalikuks kaupade ja teenuste vaba liikumine. Ühendusesisene kaubandus, mille maht on sisepiiride kaotamisel peaaegu kahekordistunud, moodustab liikmesriikide kaubanduses kõige suurema osa.

1.2

Ühenduse riiklikud tolliasutused on aastaid püsinud peaaegu muutumatuna. Tolliasutuste ja nende personali struktuur kuulus täielikult liikmesriikide pädevusse.

1.3

Kuid Euroopa Liit, digitaalne revolutsioon ja võrgustikud on muutnud tolli tegevuse vähem materiaalseks, nii et toll ei tunne enam riigipiire. Komisjoni ettepanek “Toll 2013” toetab tollipraktikate suuremat ühtlustamist vastavalt Lissaboni eesmärkidele, ilma et ühtlustataks tolliasutusi, mille riiklik roll on esmatähtis. Kaitsta tuleb ju ikkagi ühenduse, kodanike ja ühenduses elavate tarbijate huve.

2.1.1

Euroopa Komisjon pakkus juba 1995. aastal välja viie-aastase tegevusprogrammi “Toll 2000”, millele järgnes “Toll 2002”. Aja möödudes pidid riiklikud tolliasutused alustama menetluste seisukohast tegevust “ühtse organisatsioonina”: “sisepiirideta kaubandusala loomiseks ELi 15 liikmesriigi vahel on ühesuguste tehingute puhul vaja igas tollipunktis ühtset tollimenetlust”. Selleks kasutatavad vahendid on koostöö, tolliõiguse ühtne rakendamine nii Euroopa Liidu siseselt kui ka selle ümbruses, majanduslikele huvirühmadele kättesaadav teabevahetusvõrgustik, tolliasutuste tegevuse parandamine ja tolliametnike koolitamine, e-tolli ja arvutipõhise tollivormistamise arendamine (1).

2.2.1

Programmiga“Toll 2002” loodi tollipoliitika töörühm ja “Toll 2002” komitee, mis ühendab komisjoni ja liikmesriikide esindajate lähenemisviisi meetoditele, meetmetele, hinnangutele, investeeringutele, IT-platvormidele, tollimenetluste ajakohastamisele, kontrollistandarditele, koostööle kaubamärkide pettuste vastu võitlemisel, kandidaatriikide toetamisele ja tolliametnike vahetusele.

2.2.2

EMSK kiitis siis heaks tolli elektroonilise teabevahetussüsteemi ühenduse tasandil “kaasates majandusringkonnad (asjaomased ettevõtted, ühingud, nõuandva tollikomitee ning majandus- ja sotsiaalnõukogud) aktiivselt otsustusprotsessi, millega toetatakse vastastikust mõistmist ja mis võimaldab vältida tarbetuid raskusi rakendamisel”. Komitee rõhutas, et nii on võimalik menetlust lihtsustada. Komitee arvas siis, et tuleks uurida teabe tsentraliseerimise võimalust komisjonis, luues keskpikas perspektiivis tolli uurimisasutuse (“Eurocustoms” sarnaselt “Europolile”), ning “vajadust ühtlustada tolliõiguse ja tollimenetluse alane koolitus liikmesriikide tolliametnikele”, võttes “muuhulgas arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja tolliametnike karjääri” (2). Otsuseid tegevad institutsioonid ei järginud komitee soovitusi.

2.3.1

Seejärel võeti vastu uus viieaastane tegevusprogramm “Toll 2007”  (3), millega pikendati ja laiendati eelnevat programmi. Programm ei piirdu ainult kaubanduse ja tollitegevusega, vaid käsitleb ka Euroopa Liidu finantshuve ning turvalise ja kindla keskkonna loomist kodanikele. Alanud on maailma majanduse globaliseerumine ja sellega kaasnevad suured muudatused. Tollil on oluline roll kaubanduskeskkonna reguleerimisel. Kiire digitaliseerimine on muutnud võimalikuks tollimenetluse ühtlustamise. Programmi “Toll 2007” eesmärk on tagada, et ühenduse tollipoliitika alast õigust rakendataks kõikides ühenduse riikides ühtselt ja professionaalselt. Seega on headel tavadel, tolliametnike vahetusel, seminaridel ja järelmeetmetel oluline roll elektrooniliste toimingute intensiivsemal rakendamisel.

2.3.2

Komitee omalt poolt pooldab, et “komisjonil oleks aktiivsem roll liikmesriikide kontrollistandardite järelevalves” ja et “seda eesmärki on osaliselt võimalik saavutada, kui määratakse tolliinspektorid, kellel on sekkumisõigus kogu ühenduse territooriumil” (4).

2.3.3

Oma arvamuses tunnistas EMSK, et tolliteenuste parandamise eesmärk võib olla ettevõtete konkurentsikeskkonna parandamine, tööhõive toetamine ja seadusliku tegevuse toetamine kaubanduses. Komitee arvates oleks vaja vahendit, mis võimaldaks hinnata algusetappides tehtud edusamme ja viia sisse vajalikud kohandused. Komitee arvamust arvestati (5).

2.3.4

Vahearuanne näitas, et üldiselt olid ettevõtjad ja huvitatud isikud rahul programmiga “Toll 2007”, kuid oleks vaja ühildada turvalisusega seotud kohustused ühenduse kaubanduse lihtsustamise eesmärgiga; samuti on teatud probleeme e-tolliga. Tegevusprogramm toetas oluliselt riiklike tolliasutuste eesmärki töötada ühtse organisatsioonina.

2.4.1

2006. aastal avaldati kolm olulist tollitemaatikat käsitlevat Euroopa Liidu dokumenti:

2.4.2

Ühenduse tolliseadustik, mida ajakohastati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ja mille kohta esitas EMSK arvamuse 5.juulil 2006, on samuti oluline taustteave programmi “Toll 2013” mõistmiseks, mis kuulutati välja selleks, et õigusaktid oleksid kooskõlas turgude ja tehnoloogia arenguga ja ühenduse edasise laienemisega.. Elektrooniliste teenuste lisandumisel peab ka haldus toimuma elektrooniliselt. Uus seadustik muudab varem valikulise elektroonilise menetluse kohustuslikuks , muutes nii suurte ettevõtjate ülesande tõenäoliselt väikeste arvelt lihtsamaks. Lisaks on praegu tunduvalt olulisem mittetariifsete meetmete rakendamine, näiteks kaubamärkide pettuste vastu võitlemine, julgeolek, illegaalse sisserände kontrollimine, rahapesu ja narkootiliste ainetega kauplemise vastu võitlemine ning hügieeni, tervishoiu, keskkonna- ja tarbijakaitsega ning samuti käibemaksu ja aktsiisimaksude kogumisega seotud meetmed. Liikmesriigid on jätkuvalt programmi tõukejõuks, sest nemad kannavad kulud (eriti infosüsteemide koostalitusvõime kulud) ja nende tolliasutused võivad läbi viia igat tüüpi kontrolli, kuid komisjon suurendab oma regulatiivseid volitusi (määruse ettepaneku artikkel 196) tollisüsteemide, liikmesriikide ja rahvusvaheliste lepingute osas. Ajakohastatud seadustikus määratletakse uuesti kõigi tollimenetluses osalejate roll ja staatus.

2.4.3

Elektrooniliste menetluste kasutamise kohustus toob muidugi kaasa paberivaba keskkonna täieliku sisseviimise.

2.4.3.1

Tolli paberivaba keskkonna alase otsuse ettepanek näeb ette meetmed ja tähtajad liikmesriikide elektrooniliste tollisüsteemide koostalitusvõimeliseks muutmiseks ja ühtse kontrollpunkti loomiseks. Ettevõtjate ja tolliametnike vaheline teabevahetus muutuks seega tõhusamaks ning aitaks teavet kiiremini vahetada. Paberversiooni peaks kasutama ainult erandjuhtudel. Komisjon kavatseb ellu viia ka ühtse liidese (“single interface”), mis võimaldab volitatud ettevõtjatel (seotud isikud ja “volitatud ettevõtjad” — vt ajakajastatud ühenduse tolliseadustiku artiklid 2, 4, 13 ja 16) pöörduda vaid ühe asutuse poole, mitte erinevate piirikontrolli asutuste poole nagu praegu. Nii toimuks teabe, eriti tollialase teabe edastamine ühekorraga. Tolli- ja muud asutused (politsei, piirikontroll, veterinaar- ja keskkonnakaitseamet) kontrolliksid kaupu samaaegselt ja samas kohas vastavalt ühtse kontrollpunkti põhimõttele.

2.4.4

13.septembri 2006. aasta arvamuses tõdeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et ühendusepoolne tolli haldamine peaks olema üks Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke. “Selle eelised on lihtsus, usaldusväärsus ja hind ning ühendamise võimalus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide süsteemidega”.

3.1

Koostalitusvõime, kulude minimeerimine, head tavad: analüüsitav programm “Toll 2013” on jätk eelnimetatud programmidele ning otsene järg programmile “Toll 2007”. Selle eesmärk on edendada vaadeldavas kontekstis, mida iseloomustab rohkete elementide suur ühtsus, ajakohastatud tollimeetodeid, mille eesmärk on kiirendada kaupade liikumist, lihtsustada kaubavahetust ja suurendada kaubavahetuse vabadust, säilitades samas järelevalve. Euroopa Komisjoni hinnangul (6) on toll ainus vahend majandusest üldise ja kõiki sektoreid hõlmava pildi saamiseks. Olukord on muutunud varasemaga võrreldes keerulisemaks ning võib täheldada kaubavoogude ja inimeste vastastikmõju. Sellega toimetulekuks on esindajate sõnul tarvis reageerida paindlikult ja leida vahend tagamaks Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime nii sise- kui maailmaturul.

3.1.1

Uut programmi viiakse ellu kuueaastase perioodi jooksul — 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 –, mis ühtib mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

3.1.2

Artikli 4 punktis 1 loetletud programmi eesmärgid, mida soovitakse toetusesaajate endi abil saavutada, on järgmised:

3.1.3

Vahendid nende saavutamiseks: ühismeetmed ja infotehnoloogiameetmete realiseerimine.

Programmi alla käivate meetmete nimekirja (artikli 1 lõige 2) on võrreldes programmiga “Toll 2007” muudetud põhjalikumaks ning selles on toodud välja kaks liini: materiaalsed ressursid (riist- ja tarkvara) ning inimressursid (ühismeetmed ja koolitus):

Seega aitavad need kaasa üleeuroopalise elektroonilise tollikeskkonna väljaarendamisele.

3.1.4

Programmis osalejad (artikkel 3) on eelkõige liikmesriigid, aga — arvestades tollimeetmete rolli rahvusvahelises majanduses — eri määral ka Euroopa Liidu kandidaatriigid, võimalikud tulevased kandidaatriigid, ELiga Euroopa naaberriikide poliitika kaudu seotud riigid ja kolmandad riigid.

3.1.5

Erinevad osalejad on määratletud ettepaneku mitmes artiklis.

3.1.5.1

Põhjenduste 6. punktis (7) on märgitud, et ühenduse tolliasutused “peavad tugevdama omavahelisi suhteid ning suhteid äri-, õigus- ja teadusringkondade ning väliskaubandusega tegelevate ettevõtjatega”. Programm “Toll 2013” peaks vajaduse korral andma asjaomaseid ringkondi esindavatele isikutele või üksustele võimaluse programmi tegevuses osaleda.

3.1.5.2

Eelkõige on osalejateks riiklikud tolliasutused, mida artikli 2 lõikes 1 on määratletud kui “osalevates riikides tollitegevuse ja tolliga seotud muu tegevuse korraldamise eest vastutavad riigiasutused ja muud organid” ning ühenduse tasandil Euroopa Komisjon, mida abistab “Toll 2013” komitee (artikkel 19), ja riikide vastutavatest isikutest koosnev tollipoliitika töörühm. Lisaks on artiklis 14 öeldud, et “rahvusvahelised organisatsioonid, kolmandate riikide asutused, ettevõtjad ning neid ühendavad organisatsioonid” võivad osaleda programmi raames korraldatavas tegevuses, kui see on artiklites 4 ja 5 osutatud eesmärkide täitmiseks oluline. Artikli 7 lõikes 6 on märgitud, et “komisjon võib teha side- ja teabevahetussüsteemid kättesaadavaks muudele avaliku teenuse pakkujatele nii tolliga seotud kui ka tollivälistel eesmärkidel, tingimusel et nad osalevad programmi rahastamisel”. Seega on tolli kui rahvusvahelise kaubanduse reguleerija rolli tõttu osalejaid märkimisväärselt palju.

3.1.5.3

Edaspidi jätab komisjon endale võimaluse kontrollida, kas teatavaid kõnealuse programmi täitmisega seotud ülesandeid võib usaldada täitevasutusele või teenuseosutajatele tehnilise abi või haldusabi lepingute alusel (8). Sellegipoolest võivad teatud liikmesriikides tekkida halduskorralduslikud probleemid.

3.1.6.1

Koostalitusvõime võimaldab eri riikide haldusorganite vahelist teabevahetust. Koos kaubandusettevõtjatega aitab “Toll 2013” kaasa kahe — ajakohastatud tolliseadustikku ja tolli paberivaba keskkonda käsitleva — otsuse vastuvõtmisele. Täielikult toimiva uue elektroonilise süsteemi abil saavutatakse ühtne siseturg, mille ainsad piirid on välispiirid. Programm “Toll 2013” võtab arvesse turgude globaalset mõõdet ning suhteid kolmandate riikidega, kes võivad olla osalejariikideks ja kellel on seega õigus toetusteks.

3.1.6.2

Programmi elluviimise kohustus lasub eeskätt osalevatel riikidel (põhjenduste 11. punkt). Ühenduse eelarvest programmile eraldatava summa suurus on 323,8 miljonit eurot (seletuskirja punkt 4 ja artikli 16 lõige 1), kuid see ei peegelda kogukulu, millest suure osa kannavad liikmesriigid. Programmiga “Toll 2013” antav toetus on teoreetiliselt kaks miljonit eurot liikmesriigi kohta aastas kuue aasta vältel; samas aga on osalevaid riike rohkem kui vaid 27 liikmesriiki.

3.1.6.3

Kulud jagunevad Euroopa Liidu ja osalevate riikide vahel järgmiselt (artikkel 17):

3.1.7.1

Ettepanekus on rõhk asetatud kogu süsteemi toimimiseks tarvilikule vajadusele korraliku koolituse ning heade oskuste järele. Riiklike tolliasutuste töötajate koolitusvajadusi antud valdkonnas käsitletakse ettepaneku artiklis 12. Riiklikud koolitusasutused ja koolituse eest vastutavad ametnikud teevad süsteemset koostööd, mille tulemusena toimub ahelreaktsioon: ühenduse tasandil töötatakse välja programmid ja õppestandardid, koostatakse “vajaduse korraluusi programme erinevaid tollieeskirju ja -protseduure käsitleva põhikoolituse jaoks, et ametnikud omandaksid vajalikud ametialased oskused ja teadmised” (artikli 12 lõike 1 alapunkt a). Pakutavad keelekursused võidakse avada ka teiste riikide ametnikele (artikli 12 lõike 1 alapunkt b) ning kõnealuste riikide tolliametid peavad süsteemi kesksed osad kaasama täiel määral kaasata nende riiklikesse koolitusprogrammidesse (artikli 12 lõige 2). Sealjuures tagavad kõnelaused ametid kindlasti ka selle, et “nende ametnikud saavad ühiste koolitusprogrammide alusel ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajalikku alg- ja täiendõpet”, samuti keeleõpet, ja seda kõike ametite kulul (artikli 12 lõige 2).

3.1.7.2

Seega koolitust ei korraldaks küll ühendus, kuid koolituse sisu oleks ühendusepoolne. Komisjon on seega valinud puu struktuuri meenutava lähenemisviisi, märkides samas, et vajaduse korral arendatakse “tollialaseks ühiskoolituseks ja selle haldamiseks vajalikku infrastruktuuri ja vahendeid” (artikli 12 lõike 1 alapunkt c).

3.1.7.3

Lisaks, püüeldes täiendavuse poole, nagu on rõhutanud ka EMSK, on märgitud ära see, et kaalutakse “võimalusi arendada koolitustegevust seoses muude avalike teenustega” (artikli 12 lõike 1 alapunkt d). Seega, kõigile osalevatele riikidele ühiste koolitussüsteemide ja -moodulite ostu, arendamise, sisseseadmise ja hooldusega seotud kulud võidakse rahastada programmist (artikli 17 lõike 2 alapunkt d).

3.1.8.1

Komisjon oleks hargneva puu struktuuri keskus. Puuduks küll ühenduse struktuur, kuid komisjon oleks osalejate keskmes. Komisjon määrab ise kindlaks volitatud ettevõtjad, kelle osas ei ole veel kehtestatud täpseid nõudeid (ajakohastatud tolliseadustiku artikkel 196), samuti need avalikud teenused peale tolli, kellel on tollivälistel eesmärkidel ligipääs turvatud andmetele ja õigus osaleda koolitustel (seletuskirja artikkel 7), ning uued erasektori ettevõtjad (õigus- ja teadusvaldkonnas), keda võiks samuti kaasata.

4.1

Komitee väljendab kahetsust, et vaatamata kõnealuste teemade seotusele ja tähtsusele nii omavalitsuste kui selle töötajate jaoks, käsitles komisjon neid 2006. aastal hajutatult; tegemist ei olnud küll väga pakiliste ega täiesti uute küsimustega, kuid need on omavahel tihedalt seotud.

4.2

Komitee väljendab veelgi enam kahetsust, et käesolev arvamus tuli ettevalmistatava eelarve ajakava tõttu koostada kiirustades, samas — nagu juba märgitud — on tegemist osaga väga ulatuslikust valdkonnast, mille mõju eelarvemenetlusele oli täielikult ette näha.

4.3

EMSK on arvamusel, et Euroopa majandusintegratsiooni juhtivaks jõuks olnud tolliliit ei saa — ilma et sel oleks negatiivsed tagajärjed — jääda maha rahvusvahelisest kaubandusest, mida ta peaks reguleerima ja mis muutub pidevalt. IT-meede on kahtlemata selle osa, mille pakutavaid erakordseid võimalusi peavad saama kasutada nii ettevõtted kui järelevalveasutused. Seega kiidab komitee heaks programmi “Toll 2013” ja eelarvetõusu, mis võimaldab jätkata toetuste andmist osalevatele riikidele, muuhulgas nende vahendite ajakohastamiseks, kõnealuses valdkonnas tegutsejate vastutavamaks muutmiseks ja töötajate koolitamiseks.

4.4

Teadmiste jagamine, ühismeetmed ja järelevalvemeetmed on positiivsed nii hea koostalitusvõime kui osalejate vastastikuse tundmise seisukohalt, kuid see võimalus on jäetud vaid vähestele tollitöötajatele.

4.5

EMSK märgib rahuloluga, et kooskõlas komitee varasema sooviga eelmiste programmide osas on sisse seatud hindamismenetlus, kuid väljendab samas kahetsust, et mainimata on jäänud juhised, milliseid näitajaid tuleks seejuures kasutada.

4.6

Komitee suhtub kahtlevalt järgmisse:

4.6.1

“Tollimeetmete prioriteediks peab olema kontrolli ja pettusevastase tegevuse tõhustamine”, kuid samas ka “tollialaste õigusaktide järgimisega kaasnevate kulude minimeerimine ettevõtjate jaoks, kaupade tõhusama kontrollimise tagamine välispiiridel ning ühenduse kodanike kaitsmine seoses rahvusvahelise tarneahela ohutuse ja turvalisusega” (põhjenduste 3. punkt).

4.7

Siiski märgib komitee järgmist:

4.7.1

Eesmärk, et “tolliasutused pakuvad ühenduse kodanikele ja ettevõtjatele samaväärset kaitset kõikjal ühenduse tolliterritooriumil” (põhjenduste 2. punkt), on küll kiiduväärne, kuid ebapiisav maksumaksja, ettevõtja ja eelkõige kodaniku jaoks, kui just “samaväärse” all ei mõisteta “suurepärast”, st parimat võimalikku kaitset. Kaitse tähendab näiteks ka seda, et mängukarusid kontrollitakse kooskõlas ühenduse normidega, mistõttu neid lubatakse ühenduse territooriumile tuua, sest et tollitöötajad on kontrollinud, et nende pisidetailid on korralikult kinnitatud ja puudub oht, et laps võiks nende kätte lämbuda. Ettepanekus sõnastatakse põhimõtteliselt järelevalve ja turvalisuse eesmärk, ilma et seda aga üksikasjalikult lahti seletataks. Eesmärk peab olema samaväärne kõikjal ühenduse territooriumil ning lisaks peab see olema võimalikult hea tasemega.

4.7.2

Eesmärgid, milleks on halduskoormuse vähendamine ja teatud tegevuste automatiseerimine kulukate IT-süsteemide abil, kusjuures liikmesriikide eelarvepädevad organid on kohustatud pidama kinni asutamislepingutes lubatud eelarve puudujäägi ja riigivõla piiridest, võivad kaasa tuua selle, et ametiasutuste juhid vähendavad üksteisest sõltumata töötajate arvu, mis muudab koostöö keeruliseks, ja/või hajutavad mõningase erastamise kaudu oma kulusid — see aga võib tekitada ettevõtjatele ja kodanikele õiguslikku ebakindlust suure pädevusega teenistuste tegevuse osas.

4.7.3

Soovitav kaubavahetuse edendamine võib kaasa tuua pettuste ja salakaubanduse määra suurenemise (puudutades vastavalt seaduslikke ja ebaseaduslikke kaupasid), mille kontrolli vähendatakse. Oleks olnud kasulik näidata elektrooniliste järelevalvevahendite edukat toimimist pettusevastases võitluses, ja samaväärset edu kõigis osalevates riikides, ka väheste töötajate puhul. Komitee hinnangul sõltub järelevalve ulatus alati poliitilistest otsustest ning soovitud vahekorrast kaubanduse vabaduse ja kodanike kaitse vahel ning on teadlik, et nende elluviimine sõltub töötajatest ja nende käsutuses olevatest vahenditest. Pealegi puudub tasakaal vabaduse ja kaitstuse vahel, kui soov edendada kaubavahetust järelevalve ulatuse ja läbiviijate arvu vähendamise teel toob kaasa ohutusnõuded, mida on EMSK arvates ettepanekus vähe käsitletud. Euroopa Liit küll määratleb tollipoliitika, kuid riiklikud ametiasutused vastutavad selle elluviimise eest oma struktuurides, mida nad võiksid vajadusel laialisaatmise asemel edukalt ümber suunata.

4.7.3.1

EMSK rõhutab, et komitee on kahel korral varasemate tolliküsimusi käsitlevate dokumentide puhul, millele on eespool viidatud, välja toonud tegevuste ja struktuuride mõningase tsentraliseerimise, kuid Euroopa Komisjon on alates 2005. aastast (9) järginud võrgu kontseptsiooni, mille aluseks on tihedam koostöö riiklike tollialaste infosüsteemide vahel, eeldades, et sellele peaks järgnema järelevalve tõhustamine koos menetluste lihtsustamisega. Koostalitusvõimeliste ja paberivabade menetluste jaoks on tarvis tolliasutuste märkimisväärset ümberstruktureerimist riiklikul tasandil. Tulemusena võidakse sulgeda deklarantide käsutuses olevaid tollipunkte, samuti võib väheneda võime sekkuda tervishoiualase ohu (hullu lehma tõbi) või julgeolekualase ohu (terrorism) korral ning see võib kaasa tuua märkimisväärseid muutusi personalile.

4.7.3.2

Samuti kordab komitee varasemate tekstide (10) puhul tehtud kriitikat, et tegelikult “ei võeta arvesse erinevate haldusasutuste vastastikust sõltuvust kuritegevuse vastases võitluses”, kuigi praegusel juhul võib seda leebemalt võtta, kuna ettepaneku kohaselt võidakse kõnealused süsteemid teha kättesaadavaks ka muudele avaliku teenuse pakkujatele (artikli 7 lõige 6).

4.7.3.3

Tolliliidu ja riiklike asutuste (kes on puu struktuuris justkui oksad) keskse rolli tunnustamisel maailmakaubanduse reguleerimisel oleks komisjon võinud täpsustada, et see roll saab olla üksnes avaliku võimu kandjatel.

4.7.3.4

Programmi “Toll 2007” vahehindamine tõi terava probleemina esile keeleraskused, mis on tollitöötajatele takistuseks nende igapäevases riikidevahelises töös. EMSK arvates ei ole nimetatud küsimust programmis 2013 piisaval määral arvesse võetud ning see on jäetud osalevate riikide lahendada, vaatamata sellele, et tegemist on kogu Euroopa Liidu seisukohast olulise teemaga.

4.7.3.5

Globaalse majanduse kontekstis oleks komisjon võinud tuua sisse koolitusküsimuse seoses kolmandate riikidega ning rõhutada ennetustegevust ja ametivõimude koolitust nendes teatud riikides, mis on tuntud pettuste (eelkõige võltsimise) toetamise poolest, et mõistetaks riigile sel moel tehtava kahju suurust ning õpitaks kõnealuse probleemiga toime tulema sisekontrollide abil.

5.1.1

Komisjoni ettepanek näeb ette tegevusi liidu vanadel ja uutel piiridel, mida viiakse läbi koostöös Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega ning mille eesmärk on koostöö suurendamine ühendusse mittekuuluvate kolmandate riikidega. Viimaseid võib kaasata mõningatesse tegevustesse teatud tingimustel, mida komitee peab väga oluliseks, pidades silmas võrdväärse kohtlemise põhimõtte võimalikult kohest järgimist pärast kõnealuste riikide võimalikku liitumist ELiga. Kuid tekstis jäid täpsustamata tingimused, mille alusel kõnealused riigid saaksid abi tolli tegevusprogrammist.

5.2.1

Komisjonil soovitab õigustatult “parandada koostööd ühenduse ja kolmandate riikide, eelkõige Euroopa naabruspoliitika partnerriikide tolliasutuste vahel”. Võib-olla võinuks komisjon nimetada Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvaheliste organisatsioonide näitena, mis võivad osaleda programmi raames korraldatavas tegevuses (artikkel 14).

5.3.1

Siin määratletakse osalejad, kes tagavad programmi läbiviimise jätkuna juba toimunud tegevustele ning kelle hulka kuuluvad komisjon, “Toll 2013” komitee (artikkel 19) ja riiklikud asutused. Panuste ja osalejate vaheliste suhete iseloomu tekstis täpsemalt ei määratleta. Riikide osalemine toimub erineval tasandil; kuigi nad pakuvad asjaomaseid ekspertteadmisi, jäävad mõned neist siiski “vastuvõtvateks” kasutajateks. Rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide asutuste, ettevõtjate ning neid ühendavate organisatsioonide esindajad (artikkel 14) võivad osaleda programmi raames korraldatavas tegevuses, ent üksnes liikmesriigid saavad osaleda projektirühmades ja juhtrühmades, mille tegevus on kooskõlastava iseloomuga (artikkel 10).

5.3.2

Täpsustuste puudumisel tekstis on otsustusõigus komisjonil. Ajakohastatud tolliseadustiku kohaldamisel otsustab komisjon volitatud ettevõtja tunnustamise tingimused. Tolliseadustiku artikli 194 kohaldamisel võib ta üksi otsustada muuta tollisüsteemide koostalitusvõime standardeid ning ise määrata kindlaks juhud, kus ta soovib taotleda liikmesriikidelt nende tehtud otsuste muutmist. Komisjon otsustab, millised avalikud ja erateenused võivad osaleda programmis “Toll 2013” ning kasutada tasu eest või tasuta programmi andmebaase, samuti määrab komisjon kindlaks kõnealuse programmi abikõlblikkuse tingimused (osalevad riigid).

5.3.3

Olles teadlik, et taoline ettevõtmine vajab tõhusat juhtimist, tõstatab komitee küsimuse, kuidas oleks kodanikel võimalik kontrollida integreeritud süsteemi, ning soovib, et tehtaks kõik vältimaks olukorda, kus tekiks ülitehniline võrgustik, mille struktuur osutuks niivõrd uduseks, et kodanikel ja nende esindajatel ei oleks enam võimalik seda kontrollida. Komitee on arvamusel, et tollialaste ülesannete usaldamisega sõltumatutele või eraasutustele, nagu agentuurid ja alltöövõtjad, kaasneks täiendavad riskid.

5.4.1

Programmi elluviimise kohustus lasub eeskätt osalevatel riikidel (põhjenduse punkt 11). Ühenduse eelarvest eraldatav kogusumma on 323,8 miljonit eurot (seletuskirja punkt 4 ja artikli 16 lõige 1) ning nagu eespool juba öeldud, tähendab see teoorias iga-aastaselt vaid kahe miljoni eurost summat ELi iga liikmesriigi kohta kuue aasta jooksul. Inimressursse ja infrastruktuuri haldavate liikmesriikide panus (avaliku ja erasektori koondarvestuses) Euroopa integreeritud tollisüsteemi ellurakendamisel saab olema kõige suurem.

5.4.2

Komitee märgib, et teksti eelnõu jätab täpsustamata eraldatavate summade tehnilise jaotamise. Uuringu Impact Assessment  (11) kohaselt pidi infotehnoloogiale eraldatavate summade maht olema 259,6 miljonit eurot, samas kui inimestele suunatud tegevustele eraldatakse vaid 57,4 miljonit eurot.

5.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates hakkavad nii osalevate ettevõtete kui tolliasustuste töötajad liikmesriikides kogema juba alustatud reformide kiirendamist ning vaatamata koolituskursustele, mida töötajatele pakutakse, tuleks mõnedele neist, sealhulgas ametnikele pakkuda sotsiaalplaanidega sarnaseid lahendusi juhuks, kui neid inimesi ei õnnestu kaasata ümberkorraldustesse. Lahendusi tuleb pakkuda üleminekuajaks, mis arvestab programmi elluviimisaja eripäraga (beebibuumi ajastul sündinud inimeste lahkumine tööturult).

5.5.2

Teiselt poolt näeb ettepanek ette — arvestades komitee poolt juba varem toetatud vastastikust täiendatavust — kaaluda “võimalusi arendada koolitustegevust seoses muude avalike teenustega” (artikli 12 lõike 1 alapunkt d). Komisjon võinuks täpsustada, milliseid teenuseid ta mõtleb ja millised programmi osalejad neid teenuseid pakuvad.

5.6.1

Kuna partneri tundmine piiriülestes suhetes võimaldab suurendada usaldust ja tegevuse tulemuslikkust, peaksid kõnealuseid järelevalvemeetmeid komitee arvates teostama võimalikult paljud tolli lihttöötajad ja mitte ainult tolliasutuste juhtkonnad, nagu oli ette nähtud varasemas programmis “Mattheus”.

6.1

Komisjoni 2005. aastal väljaantud teatises tegevusprogrammi “Toll 2013” käivitamise kohta öeldi, et tulevane programm peaks võimaldama kaasrahastamist esimese ja kolmanda samba programmidest, kuna ei ole võimalik piirata tollialaseid tegevusi vaid ühele sambale. Programm “Toll 2013” kinnitab vastupidist. See tundub siiski olevat vastuolus osaliselt tollile usaldatud ülesandega võidelda ebaseadusliku kaubanduse vastu ja tagada inimeste ja piirkondade julgeolek, mis kuulub justiits- ja siseküsimuste valdkonda. Komitee soovib, et uuritaks ka rahastamise võimalust kolmanda samba alusel, et lihtsustada pettustevastase võitlusega tegelevate teenistuste vastastikust täiendatavust ja vältida kulutuste dubleerimist.

6.2

Komitee peab vajalikuks uurida, kuidas kohandada tollialaseid õiguslikke kontseptsioone — juhul, kui ühenduse õiguse omad osutuksid ebapiisavaks — tolli uue reaalsusega. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata arvutipettuste, piraattoodangu ja sanktsiooni mõistetele: tulevikus töötab ELis ühisturg, koostalitusvõimeline tollivõrgustik, ühtselt toimivad tolliasutused ja ühine õigusrikkumiste liigitus, ent tollisanktsioonid jäävad erinevaks, mis põhjustaks paratamatult kaubandushäireid ja viiks erineva käsitlemiseni sõltuvalt kauba tolliterritooriumile sisenemise punktist, mis omakorda läheks vastuollu reguleerimise eesmärgiga.

6.3

Programmi “Mattheus” asendamine töökülastustega näitab, et ELis on loobutud ametnike omavahelise vahetatavuse mõttest, millele veel eelmine programm toetus. Nüüd iseloomustab võrgustikku liikuvus, kuid töövisiidid ei tohiks komitee arvates olla lühemad kui senised ametnikevahetused ja nendes peaksid osalema kõik töötajad, et süveneda ja parendada seniseid teadmisi inimistest ja meetoditest.

6.4

Komitee on seisukohal, et tuleks uurida, kuidas programm võiks kaasa aidata toetuste andmisele 2008.– 2013. aastate üleminekuperioodil nendele töötajatele, keda puudutab arvutipõhise tollikeskkonna lõplikust kasutuselvõtust tingitud ümberkorraldus liikmesriikides; vajadusel tuleks toetust pakkuda sotsiaalplaanide sarnaste lahenduste abil.

6.5

Komitee soovib, et kodanikele antaks selgitusi programmi “Toll 2013” järgmiste aspektide kohta: