30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/7

1.1

Ettepanek näeb ette kodifitseerimise. Hoolimata mõningatest vormilistest kohandustest ei muuda kodifitseeritavad õigusaktid praegu kehtivat õigust.

1.2

Kodanike Euroopa kontekstis on ühenduse õiguse lihtsus ja selgus väga oluline. Seetõttu on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutanud vajadust kodifitseerida korduvalt muudetud õigusaktid, ning vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele rakendatakse sel puhul kiirendatud menetlust. Kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei tohi viia sisse ühtegi sisulist muudatust.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et komisjoni ettepanekud vastavad täpselt kiirendatud menetluse eesmärkidele kodifitseerimise alal.

2.2

Siiski võib tõstatada küsimuse, kas autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevad õigusaktid peaksid olema muutumatud. Nimelt on kodifitseerimine mõttekas ainult siis, kui antud valdkonna õiguses ei ole oodata olulisi muudatusi.

2.3

Vaadeldes jätkuvalt muutuvat ühenduse õigustikku (eriti oodatakse ettepanekuid karistusmeetmete kohta) ja seaduste erinevalt läbiviidud ülevõtmist siseriiklikku õigusesse, tuleb konstateerida, et autoriõigusi omavate isikute õiguste ja nendega kaasnevate õiguste ja teoste sihtrühma (avalikkus, teadus- ja akadeemilised ringkonnad jne, ehk siis kultuuriteenuste tarbijad) õiguste vahel puudub tasakaal, sest paljudes riikides on kaitstavate teoste sihtrühmade õigused üha piiratumad. Arvukatel juhtudel seab näiteks riist- või tarkvarakaitse, mida nimetatakse ka digitaalõiguste haldussüsteemiks (digital rights management, DRM), küsimuse alla koopiate valmistamise eratarbeks; sama toimub ka vastupidisel suunal — tarkvara koostalitusvõime saavutamise püüdluste puhul.

2.4

Mainitud tarbijaile ebasoodsaid arenguid süvendab veelgi karistuste karmistamine DRM kasutamisel erakasutuse tarbeks tehtava koopia või tagavarakoopia puhul.

2.5

Seega tundub komiteele, et kodifitseerimine autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas on enneaegne, sest ühenduse õigustikku tuleks tasakaalustada, pidades silmas eelkõige Lissaboni strateegiat. Lisaks on otsustatakse paljud olulised küsimused subsidiaarsuse printsiibist lähtudes, samas aga ilmneb õigusaktide riiklikul ülevõtmisel riikide lõikes erinevusi, mis võivad takistada teoste ja kultuuriteenuste vaba liikumist.

2.6

Nii oleks Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete talituse praeguses järgus teostatud lihtviisilise tehnilise konsolideerimise abil saanud selgitada konsolideerimise hetkel jõusolevaid õigusakte. Mainitud viisi võiks rakendada ka edaspidi igasse kohaldatavasse õigusakti tehtavate muudatuste puhul, jätmata sel moel muljet, et tulevasi muudatusi takistataks, mis võib aga tekkida kodifitseerimise kui valitud meetme tõttu.

3.1

Komitee sooviks muuhulgas, et ühenduse seadustikku lisataks kasutamisõiguse asjakohane tunnustamine ja kaitse näiteks nagu LGPL (Lesser General Public Licence ehk Vähem Üldine Avalik Litsents tehnilise dokumentatsiooni puhul) või “Creative Commons” litsents raamatute ja kunstiloomingu osas. Mainitud litsentsid annavad kasutajatele märkimisväärse vabaduse. Näiteks Üldine Avalik Litsents puudutab väga suurt hulka arvutiserverites kasutatavat tarkvara (ruuterid, haldus, ettevõtted).

3.2

Kõnealused vabamad kasutamisõigused soodustavad teoste levitamist kasutajate ja sihtrühmade hulgas, vastates täiel määral Lissaboni strateegias olulisel kohal olevatele teadmiste ja tehnoloogia kiire leviku eesmärkidele.

3.3

EMSK kutsub niisiis komisjoni taasalgatama mõttevahetust, mis näib kodifitseerimise läbi oma elujõudu kaotanud olevat, ja kaaluda uusi algatusi, et teosed jõuaksid senisest laiema kasutajaskonna ette vabade litsentside tunnustamise ja autoriõigusi omavate isikute ja kasutajate vaheliste õiguste tasakaalustamise abil praeguses infoühiskonnas. Eesmärk on Euroopa Ühenduse konkurentsivõime ja innovatsiooni tõhustamine.