52005PC0108

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.4.2005

KOM(2005) 108 lõplik

2005/0033 (COD)

Ettepanek

EUROPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta

(komisjoni esitatud) {SEK(2005) 447}

SELETUSKIRI

1 ETTEPANEKU KONTEKST

- Ettepaneku alus ja eesmärgid

Komisjon kutsus oma 2004. aasta 14. juulil vastuvõetud teatises finantsperspektiivide kohta[1] üles võtma meetmeid Euroopa tasandil, et oleks võimalik tõhusal ja kooskõlastatud viisil erinevatele hädaolukordadele ühiselt reageerida. Meede hõlmab nii solidaarsust kui kiirreageerimist ja sellega nähakse ette abinõud, mis võimaldavad vahetut kriisijärgset reageerimist ja abi andmist. Käesoleva ettepaneku eesmärk on arendada komisjoni ühtse lähenemisviisi solidaarsuse osa, et kindlustada reageerimine katastroofide või hädaolukordade korral tervishoiuvaldkonnas , õnnetuse või ohu laadist ja päritolust sõltumata. Ettepaneku koostamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu solidaarsusfond[2], selle ulatust suurendatakse ja selle toimimismehhanismi parandatakse. Vahetu reageerimise ettevalmistamist ja teostamist arendatakse täiendava, ettevalmistatust ja kiirreageerimisprogrammi käsitleva ettepaneku abil[3].

Lisaks vaadatakse määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta vastavalt selle artiklile 14 uuesti läbi hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.

- Üldine kontekst

Solidaarsuse väljendamine kolmandate riikide suhtes seoses katastroofide ja hädaolukordadega on olnud aastaid ELi välismeetmete osa. Euroopa solidaarsusfond loodi aastal 2002 pärast suuri üleujutusi Kesk-Euroopas, et reageerida sellist laadi sündmustele ELis ja riikides, millega on alustatud liitumisläbirääkimisi. Praeguse Euroopa solidaarsusfondi kohaldamisala piirdub siiski peamiselt loodusõnnetustega. Toetuskõlbulikele riikidele võidakse anda rahalist abi kokku kuni 1 miljard eurot aastas.

Olemasolevate vahenditega on äärmiselt raske või isegi võimatu ELi tasandil asjakohaselt reageerida suurtele kriisidele, millel puudub looduslik põhjus. See on ilmnenud näiteks tööstuslike õnnetuste nagu Prestige'i laevahuku õlireostuse puhul ja terroriaktide nagu 2004. aasta märtsi Madridi pommirünnaku puhul. Samuti ei ole praegu võimalik anda Euroopa solidaarsusfondist abi tõsiste kriisiolukordade korral tervishoiuvaldkonnas (näiteks sellise epideemia nagu SARS levimisel Euroopasse või Tšernobõli tüüpi õnnetuses põhjustatud kriiside korral tervishoiuvaldkonnas), mis võivad kergesti ületada üksikute riikide reageerimisvõimalusi.

Lisaks on Euroopa solidaarsusfondi kasutuskünnis äärmiselt kõrge: praegu eeldab see otsest kahju, mis ületab 2002. aasta hindade järgi 3 miljardit eurot või on üle 0,6% riigi rahvamajanduse kogutulust. Selle tulemusena on solidaarsusfondi kõikidest toetustaotlustest rohkem kui kahe kolmandiku aluseks olnud erand nn „erakorraliste piirkondlike katastroofide“ korral, millega rikutakse solidaarsusfondi algset põhimõtet. Lisaks sellele on selliste erandlike fondi kasutuselevõtmiste küllaltki ebamääraseid kvalitatiivseid kriteeriumeid tegelikkuses raske kohaldada ja eelarveliste vahendite piir on kõnealuses rubriigis vaid 75 miljonit eurot aastas. Fondi rakendamine vastavalt põhikriteeriumile („katastroof“) peaks saama pigem reegliks kui olema erand.

- Ettepaneku valdkonnas olemasolevad sätted

Ettepanek põhineb praegu kehtival Euroopa solidaarsusfondi määrusel, mis tunnistatakse kehtetuks alates uue kavandatud määruse kohaldamise hetkest, st 1. jaanuarist 2007. Lisaks õiguslike sätete täielikule uuendamisele on põhijooned ja sisulised erinevused järgmised:

Geograafilist kohaldamisala ei muudeta; see piirdub liikmesriikide ja ELiga liitumisläbirääkimisi pidavate riikidega. Temaatilist kohaldusala siiski laiendatakse, et hõlmata lisaks loodusõnnetustest tulenevatele tõsistele kriisiolukordadele ka tööstuslikke/tehnoloogilisi katastroofe, ohte tervishoiuvaldkonnas ja terroriakte.

Fondi kasutuselevõtmine piirdub endiselt katastroofidega, mis määratakse kindlaks osaliselt uue kahekordse lähenemisviisi abil.

1) Nagu praegu, peab otsene kogukahju, st katastroofi põhjustatud füüsilised kahjustused, sealhulgas sellele järgnenud sekkumiskulud, ületama absoluutse või suhtelise künnise (vastavalt sellele, kumb on madalam). Tegelikkuses hõlmab see lisaks loodusõnnetustele ka tööstuslikke suurõnnetusi ja terroriaktide põhjustatud füüsilisi kahjusid. Kõnealused künniseid on siiski alandatud 3 miljardilt eurolt ehk 0,6 protsendilt kannatanud riigi rahvamajanduse kogutulust 1 miljardi euroni ehk vastavalt 0,5 protsendini. Uued künnised on need, mida komisjon soovitas 2002. aastal, kui vahend loodi.

2) Lisatakse uus poliitilistel kaalutlustel põhinev kriteerium, mis võimaldab komisjonil nõuetekohaste ja erandlike tingimuste korral kuulutada hädaolukord „katastroofiks“, isegi kui kvantitatiivsed kriteeriumid ei ole täidetud. See võimaldab fondi rakendamist kriisiolukordades, mille puhul füüsiline kahju on otsuse tegemise hetkel veel piiratud; selline võimalus on tõenäolisem terroriaktide ja ulatuslike tervishoiualaste kriisiolukordade puhul. See võimaldab anda toetust terroriohvrite abistamiseks või rahastada erakorralisi meetmeid ootamatute kriisiolukordade korral tervishoiuvaldkonnas ning teha nõnda võimalikuks hädaolukorras kasutatud ravimite ja meditsiiniseadmete refinantseerimise. Eriti tähis on ELi kaitsmine pandeemiate korral, eelkõige ametlikult väljakuulutatud gripiviiruse pandeemia korral. Kolm viimase sajandi (aastatel 1918, 1957 ja 1968) gripiviiruse pandeemiat tapsid miljoneid inimesi ja põhjustasid kannatanud riikides ulatuslikke häireid. Tõhus kaitse eeldab laialdast ja kiiret viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide kasutamist. Euroopa Liidu solidaarsusfondi saaks kasutada abina nimetatud ravimitega seotud kulude refinantseerimisel.

Künnise läbivaatamine, mis sisuliselt laiendab katastroofide toetuskõlbulikkust, pikendab piirkondlike katastroofide õigustühisuse erandit, kuna kõik üle-euroopalist solidaarsust eeldavad katastroofid kuuluksid nüüd tavalisse kohaldusalasse. Nimetatud element kindlustaks selle, et Euroopa Liidu solidaarsusfond jääks vahendiks katastroofide puhul, võttes arvesse, et piirkondlike ja kohalikud hädaolukordade puhul võib pöörduda otse asjaomaste riikide poole vastavalt lähimuse põhimõttele. Range eelarvemenetlus, mis on vajalik fondi kasutuselevõtmiseks iga juhtumi korral paranduseelarve vastuvõtmise teel, on teine põhjus piirata fondi kasutust vaid kõige raskemate juhtumitega. Lisaks sellele võib väiksemate hädaolukordade puhul ühenduse abi nõutada ka teistest ühenduse vahenditest. Deklareerimismehhanism võimaldab siiski fondi kasutuselevõttu tõeliselt ootamatute ja erandlike olukordade puhul. Seda poliitilist kriteeriumi tuleks kasutada vaid komisjoni hinnatud põhjendatud juhtudel, eelkõige tõsiste tervishoiuuvaldkonna hädaolukordade või terroriaktide korral.

Üks uus erijoon võimaldab komisjonil teatavatel tingimustel võtta viivitamatult solidaarsusmeetmeid, tehes makse niipea, kui kannatanud riik on taotlenud toetust. Kõnealust makset käsitletakse pärast hindamis- ja eelarvemenetluse lõpetamist antava toetuse ettemaksena. Juhul kui taotlust ei kiideta heaks, maksab taotlejariik ettemakse komisjonile tagasi.

Fondi kasutuselevõtmine kehtiva korra alusel oleks võimalik üksnes toetuskõlbuliku riigi taotluse alusel. Pärast komisjoni hinnangut ja ettepanekut eelarvepädevale institutsioonile rahalise abi suuruse kohta võtab viimatinimetatu vastu vastava lisaeelarve. Seejärel võtab komisjon vastu otsuse toetuse kohta, millele järgneb rakenduslepingu sõlmimine, mille alusel makstakse toetus. Teatavate tagatiste/tähtaegade lisamine võimaldab maksta toetust kiiremini.

Toetuskõlbulikud meetmed piirduvad erakorraliste üldmeetmetega. Nende ulatust laiendatakse, et kaasata hüvitismaksed terroriohvritele ja meditsiiniline abi tervishoiualases kriisiolukorras.

Lisatakse säte tehnilise abi eelarve kohta, mis võimaldaks komisjonil tasuda abistava ekspertiisi eest taotluste hindamisel.

- Vastavus liidu muule poliitikale ning eesmärkidele

Ettepanekus lähtutakse olemasolevast poliitikavahendist. Suurendades praeguse Euroopa solidaarsusfondi kohaldamisala ning koos täiendava ettepanekuga katastroofideks valmisoleku ja kiirreageerimisprogrammi kohta täidetakse lünk kehtivates õigusaktides ja võimaldatakse ulatuslikke ühenduse meetmeid, et reageerida katastroofide ja kriisiolukordade korral. Vastavus ühenduse muule poliitikale, eelkõige ühtekuuluvuspoliitikale, tagatakse mitmete õigusnormidega, millega muuhulgas välistatakse topeltrahastamine ja nõutakse riigihanke-eeskirjade ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist.

2 KONSULTEERIMINE HUVITATUD POOLTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud pooltega

Fond on oma olemuselt finantsmehhanism, millega hüvitatakse avalik-õiguslikele eelarvetele tekkinud kahju. Seetõttu on liikmesriigid võimalikud taotlejad ja järelikult otseselt huvitatud pooled. 2004. aasta mais esitas komisjon aruande solidaarsusfondi rakendamise kohta. Kõnealust aruannet, milles käsitletakse uue ettepaneku seisukohast tähtsaid küsimusi, on nõukogus mitu korda liikmesriikidega arutatud, sealhulgas ka nõukogu eelarverühma korraldatud erakorralisel istungil Iirimaal. Lisaks sellele on olulisi tulemusi andnud nõukogu ja Euroopa Parlamendi avaldatud arvamused juhtudel, kui komisjon on teinud ettepaneku kasutada praegust Euroopa Liidu solidaarsusfondi, ja neid on ka ettepanekus arvesse võetud.

- Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertiisi korraldamine ei olnud vajalik.

- Mõju hindamine

Mõju hindamisega seletatakse olemasoleva Euroopa Liidu solidaarsusfondi määruse uue määrusega asendamise põhimõtet, esitatud poliitilisi valikuid ja nende poliitiliste valikute mõjusid. Hindamine on seotud eelkõige praeguse Euroopa Liidu solidaarsusfondi kohaldamisala laiendamise põhimõtte ja toetuskõlbulikkuse künniste kavandatud muudatustega. Uut kavandatud määrust võrreldakse stsenaariumiga: „muutusteta“. Praeguse olukorra lahutamatuks riskiks on see, et ELil ei ole vahendit kiireks reageerimiseks kriisiolukordades ja solidaarsuse väljendamiseks muude kui loodusõnnetuse tagajärgede puhul. See puudutab eelkõige tehnoloogiliste ja tööstuslike katastroofide tagajärgi, ohte tervishoiuvaldkonnas ja terrorirünnakuid. Praeguse Euroopa Liidu solidaarsusfondi toetuskõlbulikkuse kriteeriumite puhul on täheldatud suurenenud abitaotluste arvu väiksemate piirkondlike hädaolukordade puhul, millega tekib risk, et solidaarsusabi kasutamine ei ole hästi suunatud ning see on lihtsalt tegeliku lisandväärtuseta lisakulu.

Ettepaneku tulemusena oodatav peamine mõju võrrelduna „muutusteta“ stsenaariumiga on ELi tasandil kõrgem valmidus reageerida kriisiolukordades, mis ei tulene loodusõnnetustest. Solidaarsusmeetmed oleksid tulevikus võimalikud ka muude kriisiolukordade puhul nagu tööstuslikud/tehnoloogilised katastroofid, ohud tervishoiuvaldkonnas ja terrorirünnakud. Poliitika keskendamisega tõeliselt ulatuslikele katastroofidele ja piirkondlike hädaolukordade toetuskõlbulikkuse tühistamisega peaks paranema solidaarsusmeetmete kohaldamine ja tõhusus.

Hindamise tulemusena tehakse ettepanek uue solidaarsusfondi määruse vastuvõtmisega parandada ELi reageerimisvalmidust ulatuslike kriisiolukordade korral. Uue vahendi kujundamise aluseks tuleks võtta praegune Euroopa Liidu solidaarsusfond, ent selle kohaldusala tuleks laiendada ja keskenduda katastroofidele ja kriisiolukordadele.

Komisjon viis läbi tööprogrammiga ettenähtud mõju hindamise, mille aruanne on kättesaadav komisjoni InfoRegio veebilehel: http://europa.eu.int/comm/regional_policy/funds/solidar/solid_en.htm

3 ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatava meetme kokkuvõte

Kavandatud meetmega jätkatakse ja laiendatakse praegust Euroopa Liidu solidaarsusfondi, andes rahalist toetust liikmesriikidele ja ELiga liitumisläbirääkimisi pidavatele riikidele katastroofide ja kriiside korral.

- Õiguslik alus

Kuna ettepanek hõlmab meetmeid nii liikmesriikides kui kandidaatriikides, on vajalik kahekordne õiguslik alus, milleks on EÜ asutamislepingu artikli 159 kolmas lõik ja artikli 181a teine lõik.

Liikmesriikide puhul kasutati artiklit 159 Euroopa Liidu solidaarsusfondi õigusliku alusena. Kuna uue ettepaneku materiaalset kohaldamisala laiendatakse, jääb selle põhimõte muutumatuks. Seetõttu jääb artikkel 159 asjakohaseks õiguslikuks aluseks. Nice’i lepingu artikliga 181 EÜ lisati konkreetsed õigussätted majandus- ja rahandusalaseks koostööks kolmandate riikidega, mis komisjoni arvates on sobivaks õiguslikuks aluseks kavandatud fondi toetusmeetmetele, pidades silmas kandidaatriike. Kuna konkreetne õiguslik alus on nüüd olemas, tuleks selle kasutamist eelistada varemkasutatud artiklile 308 EÜ.

- Lähimuspõhimõte

Lähimuspõhimõtet kohaldatakse, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriikidel ei ole võimalik ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel.

Kuna olemasolevad üksikute riikide vahelised vastastikuse abistamise lepingud on mõnel juhul väga tõhusad kiiresti vajaminevate seadmete või päästemeeskondade saatmiseks, nõuab käesolevas ettepanekus käsitletava katastroofi liik ka rahalist ühisvastutust, mille tarvis puudub liikmesriikidevaheline tõhus mehhanism. Võimalik rahaline koormus on selline, mida üksikud liikmesriigid ei saa kanda üksi, vaid see tuleb jaotada võrdselt kõigi liikmesriikide vahel. Liikmesriigid tunnustasid seda praeguse Euroopa Liidu solidaarsusfondi moodustamisel aastal 2002.

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

Uus fond on spetsiaalselt kavandatud rahalise abi andmiseks liikmesriikidele ja kandidaatriikidele, et reageerida ulatuslikele kriisiolukordadele, milles nende endi võimalused asjakohaseks ja tõhusaks reageerimiseks on ebapiisavad. Fondi võib kasutada üksnes toetuskõlbuliku riigi taotluse alusel ja seda kasutatakse täiendava vahendina taotlejariigi halduslikele, materiaalsetele ja rahalistele jõupingutustele, et reageerida kriisiolukordadele. Fondi kasutuselevõtmiseks on vajalik parlamendi ja nõukogu nõusolek, millega väljendatakse ühenduse ja liikmesriikide rahalist ühisvastutust tervikuna ning arvestatakse kannatanud riigi suutlikkust tulla olukorraga toime oma rahaliste vahendite toel.

Seetõttu on ettepanek kooskõlas lähimuspõhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Abisaajariikidele pandud kohustused on võimalikult minimaalsed ja abi andmise aluseks olevale häireolukorrale vastavad. Toetuse rakendamine jäetakse täielikult abisaajariigi pädevate asutuste hoolde. Eelkõige tuleb arvestada, et kogu toetuse summa makstakse ette. Peale abisaajariigi ja komisjoni vahelise rakendamislepingu sõlmimise ei ole muid programmilisi kohustusi ega mingeid formaalseid järelevalve- ja aruandlusmenetlusi. Abisaaja riik peab meetme lõppedes siiski esitama põhjendava aruande abi kasutamise kohta koos lisatud kinnitusega.

Seetõttu on ühenduse, riigi, piirkondlikel ja kohalikel pädevatel asutustel lasuv koormus äärmiselt piiratud ega lähe kaugemale sellest, mis võimaldab komisjonil täita oma üldkohustusi ühenduse eelarve täitmise osas.

- Vahendite valik

Kavandatud vahendid: ettepanek asendab olemasoleva määruse ja peaks seetõttu olema vormistatud määrusena.

Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest eesmärki on võimalik saavutada üksnes otseselt kohaldatava õigusakti kaudu.

4 EELARVELINE MÕJU

Ettepanek jääb vastavusse olemasoleva solidaarsusfondiga, andes rahalist toetust vahetuteks taastustöödeks ja terroriohvrite abistamiseks liikmesriigi või kandidaatriigi taotluse alusel. Komisjon soovitab fondi lisada finantsraamistiku 2007–2013 rubriiki 3 „Kodakondsus, vabadus, julgeolek ja justiitsküsimused“ osana vahenditest, millega tullakse vastu ELi kodanike vajadustele. Menetluste puhul jääb kehtima senine kord, mille järgi vahendite kasutuselevõtmisel kaasatakse eelarvepädev institutsioon ja konkreetselt määratletud solidaarsusmeetmete vahendeid hoitakse eraldi. Kasutamata assigneeringuid ei saa kasutada muul otstarbel ega komisjoni soovitatud ümberjaotamisvahendina.

Et oleks võimalik reageerida kiiremini kui praeguse Euroopa Liidu solidaarsusfondi raames, on loodud mehhanism, mille abil võidakse teatavatel tingimustel „viivitamatu solidaarsuse“ märgina taotluse alusel maksta toetuskõlbulike meetmete hinnangulisest summast 5% ettemaksena, mis aga ei ületa 5 miljonit eurot. Sel juhul tuleks kasutusel olevad kulukohustuste assigneeringud üle kanda asjakohastele eelarveridadele ja need tagasi kanda, kui taotlus on heaks kiidetud ja muudetud eelarve jõustub. Kõnealust makset käsitletakse pärast hindamis- ja eelarvemenetluse lõpetamist antava toetuse ettemaksena. Juhul kui taotlust ei kiideta heaks, tuleb ettemakse komisjonile tagasi maksta.

Fondi puhul ettenähtud finantsraamistik toetub samuti olemasolevale solidaarsusfondile, mille aastane summa on 1 miljard eurot (praegused hinnad). Nagu praegugi, peaks iga aasta 1. oktoobril alles olema vähemalt üks neljandik fondi aastasest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

5 LISATEAVE

- Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide lihtsustamine.

Solidaarsusmeetmed, millega reageeritakse ulatuslikele kriisiolukordadele nende päritolust või põhjusest olenemata, oleksid koondatud ühtse rahastamisvahendi alla.

- Kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku heakskiitmisele järgneb olemasoleva õigusakti kehtetuks tunnistamine.

- Kontroll-/läbivaatamis-/lõppklausel

Ettepanek sisaldab kontrollklauslit.

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

2005/0033 (COD)

Ettepanek

EUROPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 159 kolmandat lõiku ja artikli 181a teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[4]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[5]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[6]

toimides artiklis 251 sätestatud korras,[7]

ning arvestades järgmist:

(1) Katastroofide ja ulatuslike kriisiolukordade korral peaks ühendus näitama üles oma solidaarsust liikmesriikide ja asjaomase elanikkonna suhtes, andes finantsabi, et aidata kaasa tavapäraste elutingimuste kiirele taastamisele kahjustatud piirkondades, ja andes rahaliseks hüvitiseks panuse terroriohvritele.

(2) Ühendus peaks üles näitama solidaarsust ka Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidavate riikidega.

(3) Katastroofe või kriisiolukordi võivad põhjustada looduslikud, tööstuslikud ja tehnoloogilised õnnetused, sealhulgas merereostus ja kiirgusohud või häireolukorrad tervishoiuvaldkonnas või terroriaktid. Olemasolevate majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alaste vahendite abil on võimalik finantseerida riskiennetusmeetmeid ja kahjustatud infrastruktuuri parandustöid. Euroopa Liidu solidaarsusfond, mis loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002,[8] võimaldab ühendusel aidata mobiliseerida inimeste esmavajadusi täitvad hädaabiteenistused ning kiiresti taastada kahjustatud olulise tähtsusega infrastruktuur, et katastroofi tõttu kannatanud piirkondades saaks jätkuda majandustegevus. Kõnealuse fondi kohaldamisala on piiratud siiski vaid loodusõnnetustega. Tuleks luua ka säte, mis võimaldab ühendusel tegutseda ka mitte-looduslikul põhjusel tekkinud kriisiolukorras.

(4) Võetava meetme eesmärk on täiendada asjaomase riigi tehtavaid jõupingutusi sellistel juhtudel, kui katastroofi või kriisiolukorra tagajärjed on niivõrd tõsised, et kannatanud riigid ei saa lahendada seda olukorda üksnes oma vahenditega. Kuna liikmesriigid üksi ei saa täiel määral täita seda eesmärki, mis meetmete ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(5) Lähimuspõhimõtte kohaselt peaks kõnealuse määruse alusel võetavat meedet kohaldatama üksnes katastroofide puhul. Need tuleks määratleda sõltuvalt valdkonnast. Siiski tuleks ka poliitilisi kaalutlusi teataval määral arvestada, et oleks võimalik reageerida ka juhtudel, mille puhul on tagajärjed küll väga tõsised, kuid need ei ole oma laadist tingituna mõõdetavad üksnes materiaalse kahjuna nagu kriisiolukordade korral tervishoiuvaldkonnas või terroriaktide korral. Arvesse võetakse konkreetset olukorda kõrvalistes või isoleeritud piirkondades nagu saartel ja äärepoolseimatel aladel.

(6) Katastroofid – eriti kui on tegemist loodusõnnetustega – tekitavad kahju sageli mitmele riigile. Kui katastroof on tabanud toetuskõlblikku riiki, tuleks anda toetust ka toetuskõlblikule naaberriigile, mis on sama katastroofi tõttu kannatada saanud.

(7) Ühenduse abi peaks asjaomaste riikide jõupingutusi täiendama ning seda tuleks kasutada riiklike kulutuste selle osa katmiseks, mis on ette nähtud kõige tähtsamateks katastroofist tingitud erakorralisteks meetmeteks.

(8) Lähimuspõhimõtte kohaselt tuleks ühenduse abi anda üksnes kahjustatud riigi taotluse alusel. Komisjon peaks tagama, et riikide esitatud taotlusi käsitletakse õiglaselt.

(9) Taotlejariikid võivad vajada viivitamatut finantsabi, mis aitaks katta kõige pakilisemate päästeoperatsioonidega seotud kulutusi. Taotlejariigi taotlusel tuleks teha ettemakse kohe pärast kõnealuse taotluse kättesaamist.

(10) Heaperemehelik finantsjuhtimine peab tagama, et ühendus oleks võimeline reageerima, kui ühel ja samal aastal toimub mitu katastroofi.

(11) On asjakohane võimaldada konkreetsete rahaliste vahendite määramise suhtes kiiret otsustamist ja nende vahetut kasutamist. Haldusmenetlust tuleks vastavalt kohandada ja piirduda ainult vältimatult vajalike toimingutega. Sel eesmärgil on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlminud institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Liidu solidaarsusfondi rahastamise kohta.[9]

(12) Maksemehhanismid ja kõnealuse määruse alusel antavate toetuste kasutamine peaksid vastama olukorra pakilisusele. Seetõttu tuleks sätestada tähtaeg antud finantsabi kasutamiseks.

(13) Abisaajariigil võib olla soovitav oma põhiseaduslike, institutsiooniliste, õiguslike ja finantssätete raames kaasata piirkondlikud või kohalikud asutused rakenduskokkulepete sõlmimisel ja kohaldamisel. Siiski peaks jääma abisaajariik vastutavaks toetuse rakendamise ja ühenduse abiga rahastatavate meetmete haldamise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[10] (edaspidi „finantsmäärus“).

(14) Käesoleva määruse alusel rahastatav meede ei tohiks saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Kui seoses ühe meetmega on konkreetsete kahjude korvamiseks ette nähtud rahaline toetus ühenduse või rahvusvahelistest vahenditest, siis ei tohiks kõnealune meede käesoleva määruse raames saada toetust samaks otstarbeks.

(15) Ühenduse meetmed ei tohiks vähendada kolmandate isikute vastutust, kes põhimõtte „saastaja maksab“ kohaselt kannavad esmajärjekorras vastutust enda tekitatud kahju eest, ega pidurdada ennetusabinõude kasutamist ei liikmesriigi ega ühenduse tasandil.

(16) Ühenduse rahalise abi rakendamisel tuleb kindlustada suurim läbipaistvus ja nõuetekohane kontroll rahaliste vahendite kasutamise üle.

(17) Tuleks sätestada abisaajariikide kohustus põhjendada saadud abi kasutamist.

(18) Erandlikes olukordades ja olenevalt katastroofi toimumise aastal käesoleva määruse alusel kättesaadavatest solidaarsusmeetmeteks ettenähtud rahalistest vahenditest tuleks sätestada täiendavad toetused järgmise aasta rahaliste assigneeringute alusel.

(19) Tuleb tagada, et ühenduse pädevad asutused suudaksid täita oma finantskontrolliga seotud kohustusi.

(20) Kulude toetus, mille hiljem hüvitavad kolmandad isikud või mida ei kasutata vastavalt käesolevale määrusele või mida kahjude lõpliku hindamise alusel maksti liiga palju, kuulub tagastamisele.

(21) Käesoleva määruse alusel võetavatele solidaarsusmeetmetele tuleks ette näha tehniline abi, et komisjon saaks paremini hinnata talle esitatud taotlusi.

(22) Alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast tuleks tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 2012/2002. Selle sätteid tuleks siiski jätkuvalt kohaldada mis tahes enne kõnealust kuupäeva esitatud taotluste suhtes.

(23) Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Luuakse Euroopa Liidu solidaarsusfond (edaspidi „fond“), mis võimaldab ühendusel reageerida katastroofidele, mis mõjutavad liikmesriike või Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidavaid kandidaatriike, edaspidi „toetuskõlbulikud riigid“.

2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi meetmete kohta seoses järgmisega:

a) loodusõnnetused;

b) tööstuslikud ja tehnoloogilised katastroofid;

c) häireolukorrad tervishoiuvaldkonnas;

d) terroriaktid.

Artikkel 2

Katastroofid

Käesoleva määruse tähenduses on tegemist katastroofiga, kui see põhjustab vähemalt ühes toetuskõlbulikus riigis otsest kahju, mille hinnanguline summa ületab 1 miljardit eurot (2007. aasta hindade alusel) või on üle 0,5% asjaomase riigi rahvamajanduse kogutulust.

Isegi kui kvantitatiivseid kriteeriumeid ei täideta, võib komisjon erandlike ja nõuetekohaste tingimuste korral tunnistada, et toetuskõlbuliku riigi territooriumil on toimunud katastroof.

Artikkel 3

Solidaarsusmeetmed

1. Toetuskõlbuliku riigi taotlusel võib komisjon anda fondist finantsabi toetusena, kui riigi territooriumil on toimunud suur katastroof.

Kui toetuskõlbulik riik, millel on ühine piir esimeses lõikes nimetatud riigiga, on kõnealuse katastroofi tõttu kannatada saanud, võib komisjon anda ka sellele riigile fondist abi.

2. Iga katastroofi kohta võib riik saada üksnes ühe toetuse.

Artikkel 4

Toetuskõlbulikud meetmed

Käesoleva määruse alusel antakse finantsabi üksnes nendele meetmetele, edaspidi „toetuskõlbulikud meetmed“, mida teostavad kõnealuse riigi ametiasutused või asutused, mis tegutsevad üldsuse huvides ning mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a) olulised eriolukorra meetmed infrastruktuuri ja seadmete viivitamatuks töökorda seadmiseks energeetika, veevarustuse ja heitvee, telekommunikatsiooni, transpordi, meditsiini ja hariduse valdkonnas;

b) viivitamatu meditsiiniabi ja meetmed, mis kaitsevad elanikkonda otseste ohtude eest tervisele, sealhulgas häireolukorras kasutatud vaktsiini-, ravimi-, ravivahendite ja meditsiiniseadmete varude uuendamine;

c) asjaomase elanikkonna esmavajadusi rahuldava ajutise majutamise korraldamine ja päästeteenistuste rahastamine;

d) olulised hädaolukorra meetmed kaitseinfrastruktuuride viivitamatuks kaitsmiseks;

e) meetmed kultuuripärandi viivitamatuks kindlustamiseks;

f) olulised eriolukorra meetmed katastroofipiirkondade viivitamatuks puhastamiseks;

g) terroriaktide otseste ohvrite ja nende perekondade arstlik, psühholoogiline ja sotsiaalne abi.

Artikkel 5

Taotlused

1. Riik võib nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt kümme nädalat pärast katastroofi tekitatud esimest kahju esitada komisjonile fondilt abi saamise taotluse, kuhu märgitakse kogu olemasolev teave ning muu hulgas järgmised andmed:

a) katastroofi tekitatud kogukahju ning selle mõju asjaomasele elanikkonnale ja majandusele;

b) artikli 4 kategooriates loetletud katastroofi korral võetavate asjakohaste meetmete arvestuslike kulude liigitus;

c) muud ühenduse rahastamisallikad, millest võidakse panustada katastroofi tagajärgede kõrvaldamisse;

d) muud riiklikud või rahvusvahelised rahastamisallikad, sealhulgas riiklik ja erakindlustus, mis võib osaleda kahju kõrvaldamisega ning eelkõige toetuskõlbulike meetmetega seotud kulude katmises.

Esimese alalõike punktis a esitatud teabe hulgas esitatakse katastroofi tekitatud otsese kogukahju hinnanguline summa.

2. Komisjon hindab lõikes 1 osutatud ja mis tahes lisateabe alusel, mida ta võib olla küsinud või muul viisil saanud, kas täidetakse käesoleva määruse kohaseid finantsabi andmise tingimusi.

Kui esimese alalõike kohaldamisel esitab asjaomane riik omal algatusel lisateavet, siis peab komisjon saama selle teabe kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

Kui komisjon küsib esimese alalõike kohaldamisel asjaomaselt riigilt lisateavet, peab komisjon saama selle teabe ühe kuu jooksul alates selle küsimise kuupäevast.

Artikkel 6

Ettemakse

1. Vahetult pärast artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluse saamist võib komisjon võtta vastu otsuse kõige pakilisemate toetuskõlbulike meetmete etterahastamise kohta ja teha asjaomasele riigile viivitamatult ühekordse ettemakse.

Esimest alalõiget kohaldatakse üksnes siis, kui taotluses väljendatakse selgesõnaliselt soovi ettemakseks.

2. Vastavalt lõike 1 esimesele alalõikele makstava ettemakse summa on viis protsenti artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud hinnangulistest kogukuludest, kuid ei ületa 5 miljonit eurot.

Artikkel 7

Finantsosaluse määramine

1. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 läbiviidud hindamise alusel määrab komisjon finantsabi andmise korral võimalikult kiiresti kindlaks selle asjakohase summa, mis eraldatakse kättesaadavate vahendite piires.

Summa ei tohi ületada 50% artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud hinnangulistest kogukuludest.

2. Kui komisjon on vastavalt artikli 5 lõikele 2 läbiviidud hindamise alusel järeldanud, et käesoleva määruse kohased abi andmise tingimused ei ole täidetud, teavitab ta vastavalt asjaomast riiki.

Mis tahes vastavalt artikli 6 lõikele 1 tehtud ettemakse tuleb komisjonile tagastada 3 kuu jooksul alates kõnealuse teavitamise kuupäevast.

Artikkel 8

Eelarvemenetlus

1. Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse finantsabi, esitab ta eelarvepädevale institutsioonile vajalikud ettepanekud kooskõlas artikli 7 lõikega 1 määratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks.

Kõnealuste ettepanekute hulka kuuluvad:

a) vastavalt artikli 5 lõikele 2 läbiviidud hindamine koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

b) tõend artikli 3 lõikes 1 esitatud tingimuste täitmise kohta;

c) põhjendused, mis õigustavad soovitatud summasid.

2. Kui eelarvepädev institutsioon on assigneeringud kasutusele võtnud, võtab komisjon vastu toetuse otsuse, arvestades artikli 6 lõike 1 alusel tehtud mis tahes ettemaksu.

Artikkel 9

Toetuse maksmine ja kasutamine

1. Pärast toetuse otsuse vastuvõtmist maksab komisjon abisaajale riigile toetuse ühekordse maksena niipea, kui artikli 10 lõikes 1 osutatud lepingule on alla kirjutatud.

2. Abisaaja riik kasutab toetuse ja sellelt saadud intressid 18 kuu jooksul alates esimesest kahjustusest, et rahastada toetuskõlbulikke meetmeid, mis võetakse pärast seda kuupäeva.

Artikkel 10

Toetuse rakendamine

1. Komisjon ja abisaajariik sõlmivad abisaajariigi ja ühenduse konkreetsete põhiseaduslike, institutsiooniliste, õiguslike ja finantssätete kohaselt toetuse määramise otsuse rakendamist käsitleva kokkuleppe.

Kõnealuses kokkuleppes esitatakse eelkõige andmed fondi rahastatavate meetmete liigi ja asupaiga kohta.

2. Komisjon tagab, et rakenduslepingute kohased kohustused on kõikide abisaajariikide jaoks ühesugused.

3. Abisaajariik valib välja üksikmeetmed ja rakendab toetust vastavalt käesolevale määrusele, toetuse määramise otsusele ja lepingule.

Kõnealune vastutus ei piira komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1605/2002, edaspidi „finantsmäärus“, sätetele, mida kohaldatakse ühise või detsentraliseeritud juhtimise suhtes.

Artikkel 11

Meetmete rahastamine

1. Meetmed, mida rahastatakse rakenduslepingu alusel täielikult või osaliselt, ei saa toetust mis tahes muu ühenduse või rahvusvahelise vahendi kaudu.

Abisaajariik tagab esimese alalõike sätete järgimise.

2. Abisaajariigid otsivad hüvitamisvõimalusi kolmandatelt isikutelt.

Artikkel 12

Kokkusobivus muude vahenditega

Fondist rahastatavad meetmed peavad vastama asutamislepingu ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide sätetele, ühenduse poliitikale ja meetmetele ning ühinemiseelsele abile.

Artikkel 13

Lõpparuanne ja sulgemine

1. Abisaajariik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 9 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile toetuse kasutamise aruande koos selgitusega kulutuste õigustatuse kohta ning näitab ära asjakohaste meetmete teised rahastamisallikad.

Aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult ennetusabinõusid, mida abisaajariik on ellu rakendanud või kavandanud, et kahjusid piirata ja ära hoida samalaadsete katastroofide kordumine, niivõrd kui see on võimalik.

2. Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõike 1 alusel nõutava teabe, lõpetab ta fondi finantsabi andmise.

Artikkel 14

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse määramise otsustes, rakenduslepingutes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 15

Rahaline puudujääk

1. Kui artikli 8 alusel tehtava ettepaneku esitamise ajal selle aasta olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa vajalikuks peetava finantsabi summa katmiseks, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise aasta finantsassigneeringutest.

2. Fondi iga-aastasest eelarve ülemmäärast tuleb katastroofi toimumise aastal ja järgmisel aastal igal juhul kinni pidada.

Artikkel 16

Ühenduse institutsioonide läbiviidav finantskontroll

Abisaajariik tagab, et kõigis rahastamisotsustes, mis on vastu võetud vastavalt artiklis 10 sätestatud rakenduslepingule, ning kõigis nendest rahastamisotsustest tulenevates kokkulepetes ja lepingutes nähakse ette komisjonipoolsed kontrollimised Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) abil ning kohapealsed kontrollimised, korraldavad komisjon ja Euroopa Kontrollikoda vastava korra kohaselt.

Artikkel 17

Tagastamine

1. Juhtudel, kui tekkinud otsese kogukahju summa on vähemalt 10% väiksem vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile a nimetatud hinnangulisest summast, võib komisjon nõuda abisaajariigilt saadud finantsabi vastava summa tagasi.

2. Kui abisaajariik ei vasta artikli 10 lõike 3 tingimustele, võib komisjon nõuda abisaajariigilt kogu või osa saadud finantsabist tagasi.

3. Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi ja võimaldab abisaajariigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.

4. Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi. Viiviseid võib arvestada summadelt, mida ei ole vastavalt finantsmäärusele tagasi makstud.

Artikkel 18

Tehniline abi komisjoni algatusel

1. Komisjoni algatusel võib 0,20protsendilise ülempiiri raamides kõnealuse aasta rahalistest vahenditest kasutada fondi käesoleva määruse rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve-, administratiivse ja tehnilise toe, auditi ja kontrollmeetmete rahastamiseks.

Need meetmed võetakse vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõikele 2 ja mis tahes muudele kõnealuse määruse sätetele ning vastavalt eelarve kõnealuse vormi täitmise suhtes kohaldatavatele rakenduseeskirjadele.

Kõnealuste meetmete hulka kuuluvad ekspertaruanded, mis abistavad komisjoni taotluste hindamisel vastavalt artikli 5 lõikele 2.

2. Kui fondi osalus on ette nähtud, võtab komisjon vastu otsuse lõike 1 esimeses alalõigus loetletud meetmete kohta.

Artikkel 19

Aastaaruanne

Enne iga aasta 1. juulit, alates [aasta pärast taotluse kuupäeva aastat], esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste ja antud finantsabi lõpetamise kohta.

Artikkel 20

Läbivaatamine

Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse uuesti läbi hiljemalt 31. detsembriks 2013.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 2012/2002 tunnistatakse 1. jaanuarist 2007 kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 22

Üleminekusäte

Taotluste suhtes, mille komisjon on saanud 31. detsembril 2006 või enne seda kuupäeva, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EÜ) nr 2012/2002.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president / eesistuja eesistuja

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

1. NAME OF THE PROPOSAL :

Proposal for a REGULATION of the European Parliament and of the Council establishing the European Union Solidarity Fund

2. ABM / ABB FRAMEWORK

Policy Area(s) concerned and associated Activity/Activities:

Citizenship, Freedom, Security and Justice

3. BUDGET LINES

3.1. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B.A lines)) including headings :

Three budget lines under heading 3

For Administrative Management: 13 01 04 04

For Member States: 13 06 01

For Candidate countries: 13 06 02

3.2. Duration of the action and of the financial impact:

Indeterminate, with the possibility of using up to EUR 1000 million per year in current prices to be made available on a case by case basis by the budgetary authority in the event of major disasters upon proposal from the Commission of an amending budget

Up to 0.2% of any grant paid under the EUSF may be used for Technical Assistance under 13 01 04 04.

Up to 5% of the estimated costs of eligible operation claimed in the application - but no more than € 5 million in each case – may be granted as advance funding upon request of the affected Member State. In this case, available Commitment Appropriations would have to be transferred to either 13 06 01 or 13 06 02 and re-transferred once the application has been approved and the amending budget becomes effective. The Member State would have to repay the advance payment if the application is not approved.

3.3. Budgetary characteristics (add rows if necessary):

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

| |Year n |Year n+1 |Year n+2 |Year n+3 |Year n+4 |Year n+5 | |Officials or temporary staff[19] (XX 01 01) |A*/AD |2 |2 |2 |2 |2 |2 | | |B*, C*/AST | | | | | | | |Staff financed[20] by art. XX 01 02 | | | | | | | |Other staff[21] financed by art. XX 01 04/05 | | | | | | | | TOTAL |2 |2 |2 |2 |2 |2 | | 7.2.2. Description of tasks deriving from the action

Assessment of applications, preparation of grant decisions, monitoring and closure of assistance

7.2.3. Sources of human resources (statutory)

Two statutory posts currently allocated to the management of the programme

7.2.4. Other Administrative expenditure included in reference amount (XX 01 04/05 – Expenditure on administrative management)

EUR million (to 3 decimal places)

Budget line

(number and heading)

13 01 04 04, heading 3 |Year n |Year n+1 |Year n+2 |Year n+3 |Year n+4 |Year n+5

and later |TOTAL | | 1 Technical and administrative assistance (including related staff costs) | | | | | | | | | Executive agencies[22] | | | | | | | | | Other technical and administrative assistance |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. | | - intra muros | | | | | | | | | - extra muros | | | | | | | | | Total Technical and administrative assistance | p.m. |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. | | 7.2.5. Financial cost of human resources and associated costs not included in the reference amount

EUR million (to 3 decimal places)

Type of human resources |Year n |Year n+1 |Year n+2 |Year n+3 |Year n+4 |Year n+5

and later | |Officials and temporary staff (XX 01 01) |0.216 |0.216 |0.216 |0.216 |0.216 |0.216 | |Staff financed by Art XX 01 02 (auxiliary, END, contract staff, etc.)

(specify budget line) | | | | | | | | Total cost of Human Resources and associated costs (NOT in reference amount) | 0.216 | 0.216 | 0.216 | 0.216 | 0.216 | 0.216 | |Calculation– Officials and Temporary agents Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

2 statutory posts à EUR 108.000 p.a

Calculation– Staff financed under art. XX 01 02

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

7.2.6. Other administrative expenditure not included in reference amount

EUR million (to 3 decimal places)

|

Year n |Year n+1 |Year n+2 |Year n+3 |Year n+4 |Year n+5

and later |TOTAL | |XX 01 02 11 01 – Missions | | | | | | | | |XX 01 02 11 02 – Meetings & Conferences | | | | | | | | |XX 01 02 11 03 – Committees[23] | | | | | | | | |XX 01 02 11 04 – Studies & consultations | | | | | | | | |XX 01 02 11 05 - Information systems | | | | | | | | | 2 Total Other Management Expenditure (XX 01 02 11) | | | | | | | | | 3 Other expenditure of an administrative nature (specify including reference to budget line) | | | | | | | | | Total Administrative expenditure, other than human resources and associated costs (NOT included in reference amount) | | | | | | | | |Calculation - Other administrative expenditure not included in reference amount

[1] KOM(2004) 101

[2] Nõukogu Määrus EÜ Nr 2012/2002-ELT L, 2002.11.14, lk. 3.

[3] KOM(2005) 113, 2005.4.6.

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT L 311, lk 3, 14.11.2002.

[9] Avaldamata.

[10] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[11] Differentiated appropriations

[12] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[13] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[14] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[15] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[16] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years

[17] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point

[18] As described under Section 5.3

[19] Cost of which is NOT covered by the reference amount

[20] Cost of which is NOT covered by the reference amount

[21] Cost of which is included within the reference amount

[22] Reference should be made to the specific legislative financial statement for the Executive Agency(ies) concerned.

[23] Specify the type of committee and the group to which it belongs.