52005DC0306

Brüssel 7.7.2005

KOM(2005) 306 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

eelarvepädevatele institutsioonidele üldeelarvest kaetud tagatiste kohtaseisuga 31. detsember 2004 {SEC(2005)915}

SISUKORD

Esimene osa: Sündmused, riskiolukord ning eelarvetagatiste kasutamine pärast 30. juunil 2004 esitatud aruannet 3

1. Sissejuhatus: tehingute liigid 3

2. Sündmused pärast 30. juunil 2004 esitatud aruannet 3

3. Riskiolukord 4

3.1. Tagastamata kapital 31. detsembril 2004 4

3.2. Ühenduse eelarvest kaetav maksimaalne aastane risk: rahastatud tehingud seisuga 31. detsember 2004 (vt lisas toodud tabelit A2) 5

3.3. Ühenduse eelarvest kaetav maksimaalne teoreetiline aastane risk: väljamaksed ja kavandatud tehingud seisuga 31. detsember 2004 (vt lisas esitatud tabelit A3) 5

4. Eelarvetagatiste kasutamine 5

4.1. Väljamaksed sularahavarudest 5

4.2. Tagatisfondi kasutamine 5

5. Ühenduse teoreetilise laenamise ja laenude tagamise võime analüüs kolmandate riikide puhul 6

6. Tagatisfondi olukord seisuga 31. detsember 2004 6

7. Suhteline krediidivõime 7

Teine osa: Võimalike riskide hindamine: kõige olulisemaid laene saavate kolmandate riikide majanduse ja rahanduse olukord 8

1. Sissejuhatus 8

2. Kandidaatriigid 8

3. Lääne-Balkan 8

4. Uued sõltumatud riigid 9

Esimene osa: Sündmused, riskiolukord ning eelarvetagatiste kasutamine pärast 30. juunil 2004 esitatud aruannet [1]

1. SISSEJUHATUS: TEHINGUTE LIIGID

Liidu eelarvest kaetud riskid tulenevad mitmetest laenu- ja tagatistehingutest, mida saab jaotada kahte rühma: Euroopa ühenduste antavad makromajanduslikke eesmärke teenivad laenud (maksebilansi tasakaalustamiseks antavad laenud liikmesriikidele ja makromajandusliku finantsabi laenud kolmandatele riikidele) ning mikromajanduslikke eesmärke teenivad laenud (Euratomi ja EÜ uue laenude rahastamisvahendi laenud[2] liikmesriikides ning Euratomi ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenud[3] kolmandates riikides).

2. SÜNDMUSED PÄRAST 30. JUUNIL 2004 ESITATUD ARUANNET

Kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi alal otsustas nõukogu 7. detsembril 2004 kohaldada jätkuvalt eelnevaid otsuseid makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale ja Montenegrole (2004/862/EÜ) ning Bosniale ja Hertsegoviinale (2004/861/EÜ). Uute sõltumatute riikide (NIS) alal ei langetanud nõukogu ühtki uut otsust, samal ajal kui komisjon võttis 10. detsembril 2004 vastu teatise makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta Armeenias, Tadžikistanis ja Gruusias.[4]

Välja maksti kokku 22 miljonit eurot abiraha: 10 miljonit eurot Serbiale ja Montenegrole, 5,5 miljonit eurot Armeeniale ja 6,5 miljonit eurot Gruusiale.

Mis puudutab Euratomi, siis maksti olemasoleva otsuse alusel välja laen Bulgaariale (Kozloduy, 30 miljonit eurot).

Võeti vastu uus komisjoni otsus, millega muudetakse 13. detsembri 2000. aasta otsust (C(2000)3812), et vähendada Ukraina K2R4 tuumajaamale ettenähtud Euratomi laenu summat[5].

EIB volituste kohta otsustas nõukogu 22. detsembril 2004[6] muuta otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat.

Samal päeval[7] otsustas nõukogu anda EIBle ühenduse tagatise kahjude vastu, mis tulenevad laenudest teatavat tüüpi projektidele Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes; selle üldine ülemmäär on 500 miljonit eurot. EIB saab erandkorras 100% ühenduse tagatise. Tagatis katab kuni 31. jaanuarini 2007 allkirjastatud laenusid (seda tähtaega on võimalik kuue kuu võrra pikendada).

Pidades silmas kümne uue liikmesriigi ühinemist 1. mail 2004, võttis nõukogu vastu määruse nr 2273/2004[8], millega muudetakse määrust nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta.

Vastavalt komisjoni teatisele 2007.–2013. aasta finantsperspektiivide kohta[9] tagatisfondi finantseerimist tulevikus teoreetiliselt ei piirata sest tagatisfondi rahastatakse rubriigi 4 (välissuhted) alla kuuluvalt eelarverealt, mitte erireservist, nagu praegu.

3. RISKIOLUKORD

Järgnev riskianalüüs kasutab kinnistunud meetodeid tagastamata kapitali, maksimaalse aastase riski ning ühenduse eelarvest kaetava maksimaalse teoreetilise aastase riski kohta (selle metoodikat on selgitatud komisjoni personali töödokumendis). Üksikasjalikud andmed on esitatud lisas tabelites A1, A2 ja A3.

3.1. Tagastamata kapital 31. detsembril 2004

Kogurisk oli 31. detsembril 2004. aastal 15 284 miljonit eurot, võrreldes 15 519 miljoni euroga 30. juunil 2004. aastal.

Järgmises tabelis on esitatud tehingud, mis avaldasid mõju tagastamata kapitalile alates eelmisest aruandest.[pic]

Liikmesriikide tehingute tagastamata kapital oli 31. detsembril 2004 3 360 miljonit eurot, võrreldes 3 635 miljoni euroga 30. juunil 2004.

Kolmandate riikide tehingute tagastamata kapital oli 31. detsembril 2004 11 924 miljonit eurot, võrreldes 11 885 miljoni euroga 30. juunil 2004.

3.2. Ühenduse eelarvest kaetav maksimaalne aastane risk: rahastatud tehingud seisuga 31. detsember 2004 (vt lisas toodud tabelit A2)

- 2005. aastal on maksimaalne aastase riski kogusumma 1 848 miljonit eurot.

- Liikmesriikide riskisumma on 544 miljonit eurot.

- Kolmandate riikide riskisumma on 1 304 miljonit eurot.

3.3. Ühenduse eelarvest kaetav maksimaalne teoreetiline aastane risk: väljamaksed ja kavandatud tehingud seisuga 31. detsember 2004 (vt lisas esitatud tabelit A3)

- 2005. aastal on maksimaalne teoreetiline riskisumma 1 957 miljonit eurot ning prognoositakse, et see tõuseb 2013. aastaks 3 546 miljoni euroni.

- Maksimaalne teoreetiline risk liikmesriikide puhul on samaväärne punktis 3.2 esitatud maksimaalse aastase riskiga.

- 2005. aastal on see kolmandate riikide puhul 1 413 miljonit eurot. Prognoositakse, et risk tõuseb 2013. aastaks 3 324 miljoni euroni.

4. EELARVETAGATISTE KASUTAMINE

4.1. Väljamaksed sularahavarudest

Komisjon kasutab sularahavarusid[10] eesmärgiga vältida viivitusi ja neist tulenevaid kulutusi laenutehingute teenindamisel, kui võlgnik hilineb komisjonile makse teostamisega.

4.2. Tagatisfondi kasutamine

Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (nagu seda on muudetud) asutati välistegevuse tagatisfond. Kui ühenduse antud või tagatud laenu saaja hilineb makse teostamisega, kasutatakse tagatisfondi maksmata summa katmiseks kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil makse tuleb tasuda.

5. ÜHENDUSE TEOREETILISE LAENAMISE JA LAENUDE TAGAMISE VÕIME ANALÜÜS KOLMANDATE RIIKIDE PUHUL

Tegelikkuses piirab tagatisfondi mehhanism ühenduse laenamise ja laenude tagamise võimalusi kolmandate riikide puhul, sest fondi rahastamiseks ettenähtud vahendid on piiratud kehtivates finantsperspektiivides[11] tagatisreservile ettenähtud summadega.

Tabelis A4 on esitatud ühenduse laenuvõime kalkulatsioon kolmandate riikide suhtes ajavahemikul 2005–2006 vastavalt tagatisfondi mehhanismile. Arvutusmeetod ja viited õigusaktidele on esitatud üksikasjalikumalt lisas.

Tabelis 2 on näidatud, et laenu- ja tagatistehingud kolmandate riikidega moodustasid 31. detsembril 2004. aastal 12 068 miljonit eurot.

[pic]

Fondi vahendite ja kapitalikohustuste kogusumma vaheline suhe fondi asutamismääruses määratletud tähenduses oli 10,55%, mis on kõrgem määruses nr 1149/1999, millega muudetakse fondi asutamist käsitlevat määrust nr 2728/94, sätestatud 9% suurusest sihtväärtusest. Eeskirjades on sätestatud, et aasta lõpus makstakse ülejääk Euroopa Liidu üldeelarve tulutabeli erirubriiki tagasi.

6. TAGATISFONDI OLUKORD SEISUGA 31. DETSEMBER 2004

31. detsembril 2004 oli tagatisfondi suurus 1 612,09 miljonit eurot. 2004. aasta esimeses pooles registreeriti järgmised liikumised:

- Esimene ja teine ülekanne: 181,875 miljonit eurot.

- Fondi 2003. aasta ülejääk: 223,16 miljonit eurot.

- Nõude tasumine 27. augustil 2004: 2 687 444,26 USA dollarit (2 230 059,13 eurot).

- Maksevõla tagasisaamine 21. detsembril 2004: Argentina Vabariigilt: 10 013 111,37 USA dollarit (7 456 334,33 eurot).

- Kokku moodustasid maksevõlad, s.o Argentina Vabariigi viivised, 31. detsembril 2004. aastal 1 718 492,13 USA dollarit (1 261 649,75 eurot).

- 28,9 miljonit eurot puhastulu fondi varadest tehtud investeeringutelt seisuga 31. detsember 2004.

7. SUHTELINE KREDIIDIVÕIME

31. detsembri 2004 seisuga hinnatakse fondi (määruse nr 2273/2004 järgi 338 831 402,07 euro võrra vähendatud) väärtuse (1 612,09 miljonit eurot) ja maksimaalse teoreetilise aastase kolmandatele riikidele 2005. aastal antavate laenude (1 413 miljonit eurot) aastase riski vahelist suhet 90%-le (vt lisa tabelit A3).

Teine osa: Võimalike riskide hindamine: kõige olulisemaid laene saavate kolmandate riikide majanduse ja rahanduse olukord

1. Sissejuhatus

Esimeses osas esitatud andmed annavad teavet üldeelarvest kaetud riski kvantitatiivsetest aspektidest. Nende andmetega peaks siiski kaasnema riski sisuline hinnang, mis sõltub tehingu liigist ja laenuvõtja olukorrast. Riigi riskihinnangu tabelid on esitatud eraldi komisjoni personali töödokumendis[12]. Allpool on esitatud selle analüüsi lühikokkuvõte. Lisa punktis 3.1 on esitatud muude kolmandate riikide olukorda analüüsiv lõik.

2. KANDIDAATRIIGID

Bulgaarias jätkus SKT tugev tõus – 5,6% aastane tõus 2004. aasta kolme esimese kvartaliga. Jooksevkonto puudujääk oli suur – umbes 7,5% SKTst 2004. aastal, kuid madalam kui 2003. aastal ning suures osas kaetud välismaiste otseste netoinvesteeringute juurdevooluga. Välisvõlg oli SKT suhtes püsiv, moodustades sellest veidi üle 60%, kusjuures riigivõlg näitas langus- ning erasektori võlg kasvutendentsi, mille tagajärjel on nende osatähtsus välisvõlas praegu umbkaudu võrdne.

2004. aasta esimese kolme kvartali jooksul kasvas Rumeenia reaalne SKT 8,1%. Kasvu hoogustas suur sisenõudlus, mis põhjustas sügavalt negatiivse puhasekspordi ning märkimisväärse jooksevkonto puudujäägi püsimise 6% tasemel SKTst. Arvestatav välismaiste otseinvesteeringute kasv võimaldas välisvõla suhtel SKTsse püsida stabiilselt 34% tasemel SKTst.

Türgi SKT kasvas 2004. aasta kolme esimese kvartaliga 8,7% aastas, hoogustatuna eratarbimise tugevast kasvust ja siseinvesteeringute suurenemisest. Sisenõudluse suur kasv ja kõrged naftahinnad maailmaturul põhjustasid 2004. aastal impordi järsu tõusu, mis vaevata tasakaalustas tulu suuremast ekspordist ja rekordilisest turismihooajast. Selle tulemusena kasvas jooksevkonto puudujääk prognoositud 5,2%ni SKTst. Võlatase on tugevasti langenud. Välisvõlg moodustas 2004. aasta lõpuks 53% SKTst.

3. LÄÄNE-BALKAN

Albaania SKT kasvas 2004. aastal prognoositud 6,2%ni, mida võimaldas põllumajandusliku tootmise kasv, elavnenud teenindussektor ja ehitustegevuse suurenemine. Jooksevkonto puudujääk on 2004. aastal jõudnud prognoosi kohaselt 5,8%ni SKTst ning välisvõla tase jäänud suhteliselt madalaks, võla ja SKT suhtega ligikaudu 22,4%.

Bosnias ja Hertsegoviinas kasvas SKT 2004. aastal prognoositud 5%, hoogustatuna peamiselt tööstustootmise ja sisenõudluse kasvust, ning 2005. aastaks prognoositakse sama kiiret majanduskasvu. Vaatamata välismaiste otseinvesteeringute rekordilisele sissevoolule ja suurenevale ekspordile 2004. aastal, põhjustas impordi kõrge tase jooksevkonto puudujäägi püsimise üle 18% SKTst. Välisvõlg on viimaste aastate jooksul langenud ning jõudis 2004. aastal 34%ni SKTst.

Endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis langes SKT kasv 2004. aasta kolme esimese kvartali jooksul 0,5%, selle põhjuseks oli tootmise nõrga kasvu jätkumine. Siiski on 2004. aasta kohta tervikuna tõenäoline positiivne kasvumäär, kuna 2005. aastal oodatakse kiirenemist 2,5 protsendini. Jooksevkonto puudujääk ulatus 2004. aastal peaaegu 7%ni SKTst, seda tänu suurele kaubavahetusbilansi puudujäägile ning madalamatele era- ja riiklikele ülekannetele. Välisvaluutareservid vähenesid 2004. aasta teisel poolel 3,5 kuu impordini, võrreldes 4 kuu impordiga 2003. aasta lõpus. 2004. aastal suurenes välisvõla ja SKT suhe ebaoluliselt, 35,2%lt 2003. aasta lõpus 35,7%ni 2004. aasta lõpuks.

SKT kasv Serbias ja Montenegros on taastunud ning jõudnud 2004. aasta lõpuks hinnanguliselt 7,2%ni, mis annab tunnistust tööstustoodangu ja põllumajandusliku tootmise taastumisest. Maksebilansi defitsiit, mida põhjustas vähene eksport, jäi liiga kõrgeks. 2004. aastal jõudis jooksevkonto puudujääk hinnanguliselt umbes 12%ni SKTst. Siiski langes võla ja SKT suhe tänu restruktureerimiskokkuleppele Londoni Klubi võlausaldajatega 57%ni.

4. Uued sõltumatud riigid

Armeenias , kus tootmise kasv püsis 2004. aastal üle 10%, aitasid suuremahulised remiteerimised ja muud ülekanded hoida jooksevkonto puudujääki 2004. aastal alla 5% SKTst. Keskpanga välisvaluutareserv on piisavalt suur, kattes peaaegu nelja kuu impordi. Riigi välisvõlg on umbes 1,1 miljardit USA dollarit ehk umbes 33% SKTst (langus 2003. aasta 39%lt).

Gruusia jooksevkonto puudujääk suurenes mõnevõrra, sest kõrge impordinõudlus Bakuu-Tbilisi-Ceyhani (BTC) torujuhtme ehitamiseks korvas remiteerimiste ja riiklike ülekannete suurenemise. Samas suutis riigipank suurendada oma välisvaluutareserve peaaegu kahe kuu impordini. Gruusia riiklik välisvõlg jäi nominaalselt umbkaudu muutumatuks, kuid suhe SKTsse vähenes 46%lt 2003. aastal umbes 37%ni. 2004. aasta teisel poolel sõlmis Gruusia kooskõlas 2004. aasta juuli kokkuleppega kahepoolsed kokkulepped enamiku oma Pariisi Klubi võlausaldajatega.

Ukrainas saavutas SKT kasv rekordilise 12% taseme. Samal ajal ületas 12,3% inflatsioon kõiki prognoose. Ukraina riigipank karmistas järk-järgult rahapoliitikat, kuid uus valitsus peab veel tegelema eelarve tasakaalutusega (valitsussektori puudujääk oli 2004. aastal üle 4% SKTst). Jooksevkonto ülejääk oli aasta lõpuks 10% SKTst. Välisvaluutareservid kasvasid üle kolme kuu impordi tasemeni. Riigi välisvõla suhe SKTsse vähenes kooskõlas SKT tugeva kasvuga veelgi – umbes 19%ni.

Valgevene majandus saab jätkuvalt kasu Venemaa kui peamise kaubanduspartneri majanduskasvust (2004. aastal ulatus SKT kasv 11%ni). Inflatsiooni vähendati 2004. aastal 14%ni, võrreldes 28% aastal 2003, kuid see jääb ikkagi regiooni kõrgeimaks, andes tunnistust lõdvast rahanduspoliitikast. Siiski saavutas valitsussektori konto mitme aasta järel esmakordselt ülejäägi. Välisvõlg on püsinud tagasihoidlikuna ning võla ja SKT suhe on langenud alla 20%. Vaatamata paranemisele jääb Valgevene majandus mitmes mõttes piiratuks, näiteks on välisvaluutareservid väga madalad.

Moldovas ületas SKT kasv 2004. aastal 7%, kuid inflatsioon jäi kahekohaliseks, mis annab tunnistust suurest sisenõudlusest, mida toetab rahamassi kiire kasv (hoogsa remiteerimise tulemus). Rahanduspoliitilisi põhimõtteid lõdvendati 2004. aastal oluliselt. Moldova on saavutanud mõningase võlakergenduse oma eraõiguslikelt võlausaldajailt ning jätkab intresside tasumist Pariisi Klubi võlausaldajatele. Selle tulemusena vähendati võla suhet SKTsse alla 40% taseme. Siiski on majandus jätkuvalt äärmiselt habras. Jooksevkonto puudujääk lähenes 7%le SKTst ning välismaiseid otseinvesteeringuid hoiab tagasi riiklik sekkumine majandusse.

Tadžikistani majandus jätkab hoogsat kasvu – SKT reaalne kasv oli 2004. aastal umbes 10,5%. Jooksevkonto puudujääk kasvas 1,3%lt peaaegu 2%ni, sest kiire kasvuga seostuv impordi suurenemine ületas eksporditulude suurenemist ja emigrantide rahaülekandeid. Riiklike reservide maht ületas aasta lõpuks 2 kuu impordi. 2003. aasta lõpus oli kogu välisvõlg 1 miljard USA dollarit (73% SKTst), millest 300 miljonit dollarit moodustas võlg Venemaale. 2004. aasta oktoobris sõlmiti Venemaaga leping, millega kustutatakse 80% Tadžikistani kahepoolsest võlast ning vahetatakse ülejäänu kapitaliosaluse vastu (2008. aasta lõpuks).

[1] Lisas on esitatud komisjoni personali töödokument koos käesoleva aruande juurde kuuluvate üksikasjalike tabelite ja selgitavate märkustega.

[2] Ühenduse uus laenude rahastamisvahend, ei kasutata aastast 1995. Viimane laen tasuti täielikult 17. detsembriks 2004.

[3] Euroopa Investeerimispanga volituste üksikasjad on esitatud lisa tabelis A1.

[4] KOM(2004) 793 (lõplik).

[5] C(2004)2817/3, 20.7.2004 (83 000 000 USA dollari väärtuses eurosid)

[6] ELT L 21, 25.1.2005, lk 9.

[7] ELT L 21, 25.01.2005, lk 11.

[8] ELT L 396, 31.12.2004, lk 28.

[9] KOM(2004) 487.

[10] Vastavalt nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom, nagu seda on muudetud) artiklile 12

[11] Finantsperspektiivis aastateks 2000–2006 ettenähtud aastane summa on 200 miljonit eurot 1999. aasta hindades, 2004. aastal oli see summa 221 miljonit eurot ning 2005. aastal on see 223 miljonit eurot.

[12] SEK(2005) …