28.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 157/61

1.1

1. jaanuaril 2003 jõustus ühise kalanduspoliitika (ÜKP) reform, mille peamine eesmärk on kalavarude säilitamine ja säästev kasutamine. Nende ülesannete lahendamiseks kehtestati rida kohustuslikke sätteid nii ühenduse kui liikmesriikide kalandussektori jaoks.

1.2

Määruse 2371/2002 (1) V peatükk, mis käsitleb ühenduse kalavarude kontrolli- ja seiresüsteemi, sätestab selgelt liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vastutusala ning paneb paika koostöö- ja koordinatsioonimehhanismi, mis peab toimima nii liikmesriikide vahel kui liikmesriikide ja komisjoni vahel, et tegevus oleks ÜKP eeskirjadega kooskõlas.

1.3

Euroopa Komisjon on veendunud, et ÜKP eeskirjade jõustumine liikmesriikides nõuab ühenduse tasemel tõhusat kontrolli- ja seiremehhanismi, piisavaid sihtotstarbelisi vahendeid ning sobivat strateegiat nende vahendite koordineeritud rakendamiseks.

1.4

Käesoleva uue määruse kavandiga (2) soovib Euroopa Komisjon luua spetsialiseerunud tehnilise organina Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri (edaspidi agentuur), mis tagaks ühise kalanduspoliitika sätete ühesuguse ja tõhusa rakendamise liikmesriikides, organiseerimaks liikmesriikide vahel koordineeritud koostööd kalandussektori kontrolli- ja seiretegevuse osas ning edendamaks nendevahelist koostööd.

1.5

Sel eesmärgil teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, et agentuur, mis koordineerib ühistest kontrolli- ja seirekohustustest tulenevaid liikmesriikide ülesandeid, koordineeriks liikmesriikide poolt koondatud rahvuslike kontrolli- ja seirevahendite rakendamist; toetaks liikmesriike komisjonile ning kolmandatele osapooltele püügi- ning kontrolli- ja seiretegevuse kohta käiva aruandluse esitamisel; samuti aitaks liikmesriikidel täita ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi.

1.6

Lisaks teeb Komisjon ettepaneku, et agentuur osutaks liikmesriikidele nende soovil lepingulistel alustel teenuseid, aitaks inspektorite koolitamisel, hangiks koos nendega kontrolli- ja seiretegevuseks vajalikku varustust ning koordineeriks liikmesriikide ühiseid kontrolli ja seire pilootprojekte.

1.7

Määruse ettepanek näeb agentuuri ühenduse avalik-õigusliku organina juriidilise isiku staatuses. Komisjon teeb ettepaneku luua agentuuri haldusnõukogu, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, mille laevad tegelevad elus mereressurssidega seotud kalandusega, neli komisjoni esindajat ning neli komisjoni poolt määratud kalamajanduse esindajat. Agentuuri hakkab juhtima tegevdirektor.

1.8

Komisjon kavatseb agentuuri rahastada ühenduse vahenditest, liikmesriikidele osutatavate teenuste tasudest ning publikatsioonidest, koolitusest ja/või muudest agentuuri poolt osutatud teenuste eest saadud tuludest.

1.9

Komisjon näeb ette agentuuri töölehakkamise 2006. aastal, eelarveks 4,9 miljonit eurot ning personaliks esimesel aastal 38 inimest, kusjuures 2007. aastaks kasvavad need arvud 5,2 miljoni euroni ja 49 inimeseni. Agentuuri peakontor hakkab asuma Hispaanias.

2.1

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Ühise kalanduspoliitika ühesuguse ja tõhusa rakendamise poole” (3) näeb enne Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri (agentuuri) loomist ette idee teostatavuse uuringu läbiviimise koostöös liikmesriikidega. Komisjon esitas määruse kavandi sellist uuringut eelnevalt läbi viimata. EMSK ei saa seda heaks kiita.

2.2

EMSK tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua selline agentuur ning jagab komisjoni eesmärke saavutada ÜKP tõhus elluviimine ning ühesugune kontroll ja eeskirjade jõustamine kogu ühenduse raames. EMSK on teadlik vajadusest järgida ÜKP reegleid ühtemoodi ja tõhusalt, kuid on seisukohal, et selleks peab kalandussektor need eeskirjad heaks kiitma ning neid mõistma. Selle teostumiseks tuleb sektor kaasata otsustusprotsessi algusest saadik, alustades koostööst kalavarude säilitamise strateegiaid ja vahendeid kindlaksmäärava teadusliku nõustamise kavandamisel. EMSK on seetõttu arvamusel, et agentuur peaks uurima tähelepanelikult ka seda, kuidas parandada teadusuuringute tulemusi ning julgustada kalandussektori kaasamist selliste uurimistulemuste formuleerimisse. See viimane punkt tuleb arvata agentuuri ülesannete hulka nagu on sätestatud määruse ettepaneku artiklis 4.

2.3

Silmas pidades, et agentuurist saab esimene eranditult kalandusküsimustele pühendunud sellelaadne asutus, on komitee seisukohal, et määruse ettepanek peab sisaldama võimalust agentuuri pädevust tulevikus laiendada.

2.4

EMSK on seisukohal, et selleks võiks agentuur anda liikmesriikidele ja komisjonile tehnilist ja teaduslikku nõu ÜKP reeglite tõhusa rakendamise kohta, eriti soovitatud seire- ja kontrollmeetmete tõhususe osas. Seega võiks agentuurile teha ülesandeks toetada inspektorite ja kontrollimisele spetsialiseerunud personali väljaõpet ja luua spetsiaalne väljaõppekeskus. Ning lõpuks võiks agentuur kaasa aidata vajalikele jõupingutustele sanktsioonide ühtlustamiseks liikmesriikides.

2.5

Nõukogu määruse kavandis on kirjas, et agentuuri poolt teostatav operatiivne koordineerimine katab liikmesriikide territooriumil, ühenduse vetes või neist väljaspool ühenduse laevade poolt teostatava kalandustegevuse seiret ja kontrolli kuni kalatoodete esimese müügikohani. EMSK on seisukohal, et agentuuri operatiivsel koordineerimisel peab olema laiem haare. Esmalt peaks see katma seiret ja kontrolli mitte ainult kalatoodete esimese müügikohani, vaid kogu toiduahela ulatuses, st. hetkest, mil kala püütakse kuni selle lõpptarbijani jõudmiseni. Teiseks peaks üheks agentuuri kohustustest olema kontrolli koordineerimine selliste kalatoodete üle, mis on pärit kolmanda riigi lipu all sõitvatest laevadelt, eriti sellistelt, kus tegeletakse ebaseadusliku, registreerimata ja reguleerimata kalastamisega.

2.6

EMSK-i arvates on väga vajalik, et agentuur toetaks nii ühendust kui liikmesriike nende suhetes kolmandate riikide ja regionaalsete kalandusorganisatsioonidega, ning viimastega vahetult, kuna see aitab säilitada ja säästvalt kasutada kalavarusid nende kolmandate riikide vetes ja rahvusvahelistes vetes. EMSK on seetõttu veendunud, et eelarve peab andma agentuurile selle ülesande täitmiseks küllaldased rahalised vahendid, aidates nii kaasa kalanduse säästvale arengule.

2.7

EMSK jagab määruse kavandi artiklis 6 väljendatud ideed rajada ühise kontrolli ja seiretegevuse operatiivse koordineerimise korraldamiseks ühenduse Kalandusseire Keskus. Sellest hoolimata on komitee seisukohal, et määrus peab sellise keskuse kohustused üksikasjalikult määratlema, vältimaks liikmesriikide pädevusvaldkondade kattumist. Komitee usub, et kui agentuur tööle hakkab, peab see rangelt järgima soovitatud määruse artiklis 33 sätestatud konfidentsiaalsusreegleid.

2.8

EMSK peab komisjoni ettepaneku III peatükis viidatud ühiste rakendusplaanide vormi eri liikmesriikides kontrollimeetmete tõhusa, ühesuguse ja tasakaalustatud jõustamise seisukohalt esmatähtsaks. EMSK on nende ühiste rakendusplaanide sisuga ning nende vastuvõtmise, rakendamise ja hindamise protseduuridega rahul ning usub, et liikmesriigid peaksid agentuuriga selles osas tihedat koostööd tegema.

2.9

Komitee usub, et iga määruse kavandis ettenähtud rakendusplaani tõhusust on oluline hinnata igal aastal, et teha kindlaks, kas eri riikide laevastikud tegutsevad kooskõlas olemasolevate säilitamise ja kontrolli eeskirjadega.

2.10

EMSK nõustub ettepanekuga luua infovahetusvõrgustik komisjoni, agentuuri ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kuid on arvamusel, et agentuur ja komisjon peavad olema eriti tähelepanelikud saadud ja jagatavate andmete konfidentsiaalsuse tagamisel (selline nõue esitatakse liikmesriikidele määruse kavandi artiklis 17 lõige 2).

2.11

Agentuuri sisemise struktuuri ja toimimise osas sätestab määruse ettepanek, et agentuur on ühenduse avalik-õiguslik organ juriidilise isiku staatuses. EMSK soovib väljendada sellele seisukohale oma täielikku toetust, sest agentuur peab olema organiks, mis teenindab kogu ühendust, mis tegutseb täiesti läbipaistvalt ning mida ei saa mõjutada komisjoni või liikmesriikide erihuvid. Komiteele teeb selles osas muret selguse puudumine agentuuri ametnike määramise osas — kas nad määratakse kohale alaliselt või komandeeritakse ajutiselt komisjoni või liikmesriikide poolt.

2.12

Tuleb tervitada asjaolu, et agentuuri personali puhul rakendatakse Euroopa Ühenduste ametnikke puudutavat personalimäärustikku, Euroopa Ühenduste teiste teenistujate töölevõtmise tingimusi ning Euroopa Ühenduste institutsioonide poolt ühiselt kehtestatud eeskirju, samuti asjaolu, et agentuuri ja selle personali lepingulised ja mittelepingulised kohustused tööülesannete täitmisel on selgelt määratletud. Lisaks nõustub komitee ka sellega, et agentuuri lepingulisest vastutusest tulenevate kahjudega seotud vaidlused kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

2.13

Agentuuri struktuuri nurgakiviks, nagu seda kujutab komisjon artiklis 25, on haldusnõukogu — seda igasuguste avalik- või eraõiguslike aktsioonide puhul. EMSK peab vajalikuks märkida, et haldusnõukogu sõltub suures ulatuses komisjonist, millel on kümme häält iga sellise liikmesriigi ühe hääle vastu, kelle laevad tegelevad mereressurssidega seotud kalandusega. Liikmesriikidel on ühiselt maksimaalselt kakskümmend häält, mis tähendab, et komisjonil on kerge otsuseid läbi suruda. EMSK on seisukohal, et nii nagu teistel esindajatel peaks ka komisjoni liikmetel olema igaühel üks hääl.

2.14

Lisaks soovitab komisjon nimetada neli kalandussektori esindajat haldusnõukogu hääleõiguseta liikmeks. EMSK usub, et komisjoni poolt soovitatud kalandussektori esindajate arv on äärmiselt madal ning et seda tuleks suurendada vähemalt kaheksani, märkides eriti ära, et need esindajad tuleks nimetada Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide poolt ning et neil peaks olema hääleõigus. EMSK usub, et soovitatud määrus peaks sätestama minimaalsed kriteeriumid, millele sektori esindajad vastama peavad, et saada koht haldusnõukogus. Samuti peaks soovitatud määrus sätestama, et sektori esindajatel on õigus nimetada endale haldusnõukogusse asetäitjaid.

2.15

Komisjon teeb ettepaneku, et haldusnõukogu koosolekud kutsuks kokku selle juhataja ning et nõukogu korralised koosolekud toimuksid kord aastas või juhataja algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide nõudel. EMSK usub, et ettepanekus peaks seisma “üks kolmandik agentuuri haldusnõukogu liikmetest”, sest ka kalandussektori esindajatel võib olla põhjust soovida haldusnõukogu kokkutulemist.

2.16

Määruse eelnõu artiklis 27 lõige 4 sätestatakse, et konfidentsiaalsete küsimuste või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada käsitleda oma päevakorra teatud punkte ilma komisjoni poolt kalandustööstuse esindajatena ametissenimetatud liikmete osavõtuta. EMSK soovitab selle paragrahvi eemaldada, sest see tähendaks praktikas olulist piirangut kalandussektori esindajate osalemisele haldusnõukogu istungitel.

2.17

Üks kohustustest, mida soovitatud määrus haldusnõukogu jaoks ette näeb, on kohustus koostada üldine raport agentuuri tegevuse kohta möödunud aastal ning tööprogrammi kohta järgmisel aastal, mis edastatakse parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele. Suurema läbipaistvuse ja kalandussektori tihedama kaasatuse huvides on EMSK seisukohal, et dokumendis peaks sisalduma ka kohustus edastada need raportid ACFA-le (Euroopa Liidu kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomiteele).

2.18

Määruse ettepaneku artikkel 29 nõuab, et kalandussektori esindajad haldusnõukogus esitaksid huvide deklaratsiooni, näidates ära, et neil kas puuduvad huvid, mis võiksid rikkuda nende sõltumatust, või puuduvad neil otsesed või kaudsed huvid, millest võidakse arvata, et need rikuvad nende sõltumatust. EMSK usub, et see huvide deklaratsioon on kohatu ja mittevajalik, pidades silmas, et kõigil kalandussektori esindajatel, kes on selles valdkonnas aktiivselt tegevad ning keda võidakse valida, on otseseid huvisid kalandustööstuses, mis võiksid nende sõltumatust rikkuda. Kui huvide deklaratsioone soovitakse kasutada, siis tuleks nende esitamist nõuda ka teistelt haldusnõukogu liikmetelt.

2.19

Samuti tunneb EMSK muret komisjoni ulatusliku otsustamisõiguse üle tegevdirektori valimisel, ametisse nimetamisel ning tema töömeetodite määramisel ning selle isiku ametist kõrvaldamisel. Soovitatud määruse artikkel 31 peaks seega sätestama, et tegevdirektori ametist kõrvaldamiseks peaks — nagu tema ametisse nimetamisekski — olema vajalik kahe kolmandiku juhatuse liikmete häälteenamus. EMSK on seisukohal, et võimalike kandidaatide nimekiri tegevdirektori ametikohale tuleks eelnevalt edastada ACFA-le, nii et see organ saaks esitada oma mittesiduva arvamuse kandidaatide kohta.

2.20

Agentuuri eelarve, vähemalt selle loomisele järgnevate esimeste aastate jooksul, peab tulema põhiliselt ühenduse sissemaksest Euroopa Liidu üldisse eelarvesse, sest kaks muud sissetulekuallikat — tasu agentuuri poolt liikmesriikidele osutatud teenuste eest ning publikatsioonide või väljaõppe eest saadud tasu — võivad mängu tulla alles teatava aja möödudes. Komitee usub, et agentuuri tegevuse esimese kolme aasta jooksul peaks eelarve olema võrdlemisi paindlik, sest komisjoni ettepanek tundub olevat liiga piirav.

2.21

EMSK soovib väljendada toetust määruse eelnõus sätestatud eelarve rakendamise ja kontrolli süsteemile, eriti agentuuri raamatupidamise aastaaruannete esialgsele kontrollile kontrollikoja poolt ning määruse (EÜ) nr 1073/1999 (4) sätete, mis käsitlevad võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, rakendamist agentuurile ilma igasuguste piiranguteta. On otsustava tähtsusega, et agentuur nõustub institutsioonidevahelise kokkuleppega 25. maist 1999, mis käsitleb Euroopa Pettusevastase Võitluse Ameti (OLAF) sisemisi uuringuid.

2.22

Määruse ettepanekuga muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93 (5) ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi loomise kohta, asendades artikli 34 lõige c, mis sätestas, et komisjoni poolt sätestatud kontroll- ja seireprogrammid ei saa kesta kauem kui kaks aastat ning et vastutus vajalike meetmete rakendamise eest niihästi inim- kui materiaalsete ressursside osas langeb liikmesriikidele. Ettepanekus esitatud muutus pikendab ajalimiiti kolme aastani või mistahes ajavahemikuni, mis on sätestatud selleks otstarbeks vajalikus taastumisplaanis ning sätestatakse, et liikmesriigid rakendavad programme ühiste arenguplaanide alusel. EMSK kiidab selle muudatuse heaks.

2.23

Et pidada kinni määratud tähtaegadest ning vastavuses artikliga 40 agentuuri tegevuse alustamise kohta, on EMSK seisukohal, et see määruse ettepanek peaks jõustuma 1. jaanuaril 2005, kindlustamaks, et agentuur suudab tegevust alustada 1. jaanuaril 2006.

3.1

EMSK õnnitleb komisjoni ettepaneku puhul agentuuri loomiseks ning soovitab tungivalt anda agentuurile selle eesmärkide täitmiseks küllaldane eelarve, soovitab näha ette võimalust agentuuri võimupiiride laiendamiseks ning nõuab, et peetaks kinni määruse ettepanekus ettenähtud tähtaegadest.

3.2

Seega kutsub EMSK Euroopa Komisjoni üles võtma arvesse selles arvamuses esitatud soovitusi, eriti järgmisi:

3.2.1

Määruses tuleks ette näha võimalus laiendada tulevikus agentuuri võimupiire.

3.3

Agentuuri operatiivsel koordineerimisel peab olema laiem haare. Esmalt peaks see katma seiret ja kontrolli mitte ainult kalatoodete esimese müügikohani, vaid kogu toiduahela ulatuses, teiste sõnadega, hetkest, mil kala püütakse kuni selle tarbijani jõudmiseni. Teiseks peaks üheks agentuuri kohustustest olema kontrolli koordineerimine selliste kalatoodete üle, mis on pärit kolmanda riigi lipu all sõitvatelt laevadelt, eriti sellistelt, kus tegeldakse ebaseaduslikku, registreerimata ja reguleerimata kalastamisega.

3.4

Agentuur peab olema organiks, mis teenindab kogu ühendust, mis tegutseb täiesti läbipaistvalt, ning mida ei saa mõjutada komisjoni või liikmesriikide erihuvid.

3.5

Peab valitsema tasakaal liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja sektori esindajate kuuluvuses juhatusse.

3.6

Komisjoni poolt soovitatud sektori esindajate arv juhatuses on äärmiselt madal ning seda tuleks seetõttu suurendada vähemalt kaheksani, täpsustades, et esindajad tuleb nimetada Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide poolt ning et neil peaks olema hääleõigus.

3.7

Agentuur peab rangelt järgima soovitatud määruse artiklis 33 sätestatud konfidentsiaalsusreegleid.

3.8

Kustutada tuleks määruse ettepaneku artikkel 27 lõige 4.

3.9

Artiklis 29 sätestatud sektori huvide deklaratsioon on vastuoluline ja mittevajalik. Alternatiivina tuleks seda nõuda kõigilt juhatuse liikmetest.

3.10

Lõpuks peaks määrus täpsustama ühenduse kalanduse kontrollkeskuse ülesandeid.