7.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 302/35

1.1

GALILEO programm kujutab endast olulist väljakutset Euroopa Liidule, tema sõltumatusele, tehnoloogilisele ja teaduslikule potentsiaalile, majandusele ning eeskätt kosmose- ja telekommunikatsioonitööstusele. Viimaste aastate jooksul on kosmosetööstuse areng Euroopa Liidus tuginenud peamiselt satelliitsideühendustega seotud kaubandustegevusele. Telekommunikatsioonitööstust vaevanud raskused on andnud tõsiseid tagasilööke kosmosetööstusele, mis on saanud ebapiisavat institutsionaalset ja poliitilist toetust, eriti võrreldes selle peamiste konkurentidega.

1.2

GALILEO programm, mis lükkus edasi diskussioonide tõttu, mis puudutasid programmist tulenevate tulude õiglast jaotamist Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide vahel ja väljastpoolt Euroopat tulevate surveavalduste tõttu, alustas lõpuks oma esimest etappi pärast Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) nõukogu 26. mai 2003. aasta lepet ESA liikmesriikide asjaomaste rahaliste sissemaksete kohta.

1.3

GALILEO programmil on võrreldes GPS-süsteemiga (ülemaailmne asukohamääramise süsteem) üks tähtis iseärasus, nimelt see, et ta on tsiviilprogramm. See peamine infrastruktuuri projekt on määrava strateegilise tähtsusega Euroopale ja tema sõltumatusele, nagu juba mainis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu. GALILEO programm sobib ideaalselt Lissaboni strateegiaga. Sellise mastaapse projekti tähtsust Euroopa integratsiooni edendamise üritusele tuleks samuti tugevalt rõhutada.

1.4

GALILEO süsteem tagab viis teenust

1.5

Kuna GALILEO on tsiviilsüsteem, kasutatakse seda sellest hoolimata põhiliselt igapäevasel otstarbel, eriti transpordi vallas. Seega peab ta olema suuteline tagama pideva ja ohutu töötamise ning kriisiolukorras võib toimida tsiviilvastutus, mis GPS-süsteemi puhul ei toimi.

1.6

Lõpetuseks võib öelda, et GALILEO on pisut täpsem kui GPS ning lisaks sellele hõlmab see süsteem kogu planeeti. Süsteemi abil on võimalik kindlaks määrata tervikliku signaali ka reaalajas, mis on teatud juhtudes oluline nõue, eriti tsiviillennunduses.

1.7

Vaatluse all oleva teatise põhieesmärgiks on anda aru GALILEO programmi edusammudest, kavandada tulevikuväljavaated ja täpselt ära näidata mitmed projektiga seotud ebamäärasused, mille kavandatav maksumus on 3,2 miljardit eurot ning mis koosneb kolmest faasist, nimelt:

—

arendusfaasi edusammud;

—

rahvusvahelise koostöö areng;

—

üleminek positsioonidele asetamise ja ekspluatatsioonifaasile.

—

viimaseid töid definitsioonifaasi kallal;

—

põhilist infrastruktuuri;

—

EGNOSe süsteemi, mis hakkab varsti tööle;

—

Euroopa raadionavigatsiooni kalenderplaani.

2.1.3.1

Arutuse all olnud küsimused olid ELi jaoks äärmiselt olulised ning neil oli kaks eesmärki:

2.1.3.2

Arutelud toimusid Ameerika GPS-süsteemi ajaloolise monopoolse seisundi taustal. Kuid tegelikult saavutas EL oma loodetud tulemuse nii sagedusspektri kasutamistingimustes kui ka erapooletu multilateraalse kooskõlastatuse nõudes.

2.2.1

Nagu nõukogu on mitmetel puhkudel rõhutanud, on rahvusvaheline koostöö oluline koostisosa GALILEO programmist maksimaalse kasu saamise tagamiseks. Lisaks sellele muutuvad üha sagedasemaks kolmandate riikide palved projektiga ühinemiseks. Seoses sellega soovib komisjon järgida samaaegselt nii bilateraalset kui regionaalset lähenemisviisi.

2.2.2

30. oktoobril 2003. aastal kirjutati esialgne kokkulepe alla Hiinaga ning läbirääkimised on käimas India ja Iisraeliga. Samasuguseid samme astutakse ka Lõuna-Korea, Brasiilia, Jaapani, Kanada, Austraalia, Mehhiko ja Tšiili puhul.

2.2.3

Mis puudutab regionaalset koostööd, siis on dialoogi alustatud Vahemere piirkonna, Ladina-Ameerika ja Aafrikaga.

2.2.4

Läbirääkimised on käimas ka kahe riigiga, kellel juba on satelliitnavigeerimise süsteem, nimelt Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega. Need läbirääkimised on iseäranis tähtsad, kuna nad on kavandatud tehnilise ühitatavuse ja koostalitlusvõime tagamiseks süsteemide vahel, mida kasutavad viimatimainitud riigid ja GALILEO programm. Tuleks rõhutada, et esialgselt seadsid Ameerika Ühendriigid just GALILEO programmi põhjendatuse kahtluse alla. Arutluse all olev konsultatsioonimehhanism peab tuginema süsteemile, kus igal partneril on teise partneri suhtes võrdsed õigused ja kohustused, eriti seoses võimaliku vetoõiguse rakendamisega.

2.3.1.1

Kontsessioonimenetlust juhib ühisettevõte. Menetlus käivitus 2003. aasta oktoobris. Registreeriti ja nõuetele vastavaks tunnistati neli pakkumist. Pakkumiste esitajaks olid konsortsiumid, mis koosnesid paljudest juhtivatest partneritest, keda toetas rühm ühinenud firmasid. Kõigi pakkujate arvates võiks tulevane Euroopa süsteem toota märkimisväärset kaubanduslikku tulu ja kõik soovisid finantseerida olulise osa oma osamaksest oma enda varadest.

2.3.1.2

See faktor on seda tähtsam, et nõukogu soovib, et ühendusepoolne finantseering ei ületaks ühte kolmandikku positsioonidele asetamise faasi kulutustest. Kontsessioonimenetluse teises faasis, mida tuntakse “konkureerivate läbirääkimiste” all, on lõppnimekirja kantud kolm konsortsiumit (Alcatel/Alenia/Vinci, EADS/Thalès/Inmarsat, Eutelsat).

2.3.1.3

Kindlaks on määratud kuut tüüpi finantsallikad ja nimelt:

2.3.2.1

Komisjon on edastanud nõukogule ja Euroopa Parlamendile määruse ettepaneku Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi juhtimisstruktuuride loomiseks. Komisjonile on tehtud ettepanek luua järelevalveorgan ning turvalisuse ja ohutuse keskus; viimatimainitud organ oleks nõukogu peasekretäri/ühise julgeoleku ja välispoliitika kõrge esindaja otsese vastutuse all. Lõpuks on selgunud, et järelevalveorgan tuleb kindlasti luua ning viimasele tuleb anda turvalisuse eest vastutamise kohustus. Turvalisuse ja ohutuse keskust ei moodustata; kriisiolukorras võtab nõukogu ise reaalajas otsuseid vastu.

2.3.2.2

Süsteemi raamstruktuuri teiseks võtmeküsimuseks on võimalikud ohud eraisikute privaatsusele. Tuleks märkida, et GALILEO süsteem iseenesest ei tekita mingit hädaohtu privaatsusele, kuna ta ei saa kasutajatelt mingit informatsiooni (puudub “üleslüli”). Teisalt, kasutaja saadud informatsiooni võib uuesti edastada mõne teise süsteemi, näiteks mobiiltelefoni kaudu – võimaldades seega kasutaja asukoha täpselt kindlaks määrata. Vastutus GALILEO süsteemi kaudu saadava informatsiooni kasutamise reguleerimise eest ei lasu mingil juhul EL-i programmi juht-struktuuridel, vaid pigem riikide ametiasutustel. Riikide ametisutuste tähelepanu tuleks juhtida meetmetele, mida nad peavad võtma GALILEO süsteemi kasutamise ja veelgi kiiremini GPS süsteemi kasutamise reguleerimiseks.

3.1

Komitee hindab otsustavat lähenemisviisi, mille komisjon on oma teatises omaks võtnud, silmas pidades fakti, et kõnesolev projekt on ilmselgelt äärmiselt oluline ning toob kaasa märkimisväärseid raskusi. Selles vaimus – otsustavusega edu saavutada – tuleks pöörata pidevalt tähelepanu järgmistele küsimustele:

3.2

Selle olulise projekti edukus sõltub nõukogu selgest poliitilise ja rahandusliku tahte kinnitamisest ning kindlalt selle seisukoha juurde jäämisest. GALILEO projektile pühendumisega on nõukogu näidanud oma ambitsioone nii EL-i kui tema kosmosepoliitika suhtes.

4.1

Oma järeldustes tundub komisjon väljendavat murelikkust või ebakindlust finantsküsimuste suhtes. See on põhjapaneva tähtsusega probleem; kui finantseerimine seataks kahtluse alla, võiks kogu projekt ohtu sattuda. EMSK võib ainult taaskinnitada fakti, et GALILEO projekt omab EL-ile, tema kosmosetööstuse tulevikule ja Euroopa integratsiooni edendamisele olulist strateegilist tähtsust. EMSK rõhtuas juba tugevalt seda punkti, tuues esile üksikasjaliku juhtumi, oma arvamustes komisjoni Rhohelises ja Valges raamatus Euroopa kosmoseprojekti kohta. (1) EMSK jagab komisjoni rahulolu tõelise edu suhtes, mida on saavutatud selle projekti käimalükkamisega ning loodab, et komisjoni väljendatud optimismi ei kahanda viimasel hetkel tekkivad raskused.