This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 42014X1107(01)
Regulation No 85 of the Economic Commission for Europe of the United Nations (UN/ECE) — Uniform provisions concerning the approval of internal combustion engines or electric drive trains intended for the propulsion of motor vehicles of categories M and N with regard to the measurement of net power and the maximum 30 minutes power of electric drive trains
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega
ELT L 323, 7.11.2014, p. 52–90
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
7.11.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 323/52 |
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
eeskirja algversiooni 6. täiendus – jõustumise kuupäev: 15. juuli 2013
SISUKORD
|
1. |
Reguleerimisala |
|
2. |
Mõisted |
|
3. |
Tüübikinnituse taotlemine |
|
4. |
Tüübikinnituse andmine |
|
5. |
Spetsifikatsioonid ja katsed |
|
6. |
Toodangu nõuetele vastavus |
|
7. |
Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral |
|
8. |
Jõuülekandeseadme tüübikinnituse muutmine ja laiendamine |
|
9. |
Tootmise lõpetamine |
|
10. |
Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid |
LISAD
|
1. |
Sisepõlemismootori põhiomadused ja katsetamisega seotud teave |
|
2. |
Elektrilise jõuülekandeseadme põhiomadused ja katsetamisega seotud teave |
|
3.a |
Teatis jõuülekandeseadmele tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise või jõuülekandeseadme tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 85 |
|
3.b |
Teatis sõidukitüübile tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise või sõidukitüübi tootmise lõpetamise kohta seoses jõuülekandeseadmega vastavalt eeskirjale nr 85 |
|
4. |
Tüübikinnitusmärkide kujundus |
|
5. |
Sisepõlemismootori kasuliku võimsuse mõõtmise meetod |
|
6. |
Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmise meetod |
|
7. |
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollid |
|
8. |
Etalonkütused |
1. REGULEERIMISALA
|
1.1. |
Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõvera suhtes, mis väljendab mootori pöörlemissageduse funktsioonina M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite käitamiseks ette nähtud sisepõlemismootori või elektriliste jõuülekandeseadmete võimsust tootja osutatud täiskoormusel ning elektriliste jõuülekandeseadmete 30 minuti maksimumvõimsust (1). |
|
1.2. |
Sisepõlemismootorid kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: kolbmootorid (sädesüütega ja survesüütega), välja arvatud vabakolbmootorid; pöördkolbmootorid (sädesüütega ja survesüütega); ülelaadeta või ülelaadega mootorid. |
|
1.3. |
Elektrilised jõuülekandeseadmed koosnevad regulaatoritest ja mootoritest ning need moodustavad sõidukite ainsa liikumapaneva jõu. |
2. MÕISTED
2.1. „Jõuülekandeseadme tüübikinnitus”– jõuülekandeseadme tüübi kinnitus seoses selle kasuliku võimsusega, mida mõõdetakse käesoleva eeskirja 5. ja 6. lisas ette nähtud korras.
2.2. „Jõuülekandeseadme tüüp”– mootorsõidukile paigaldamiseks ette nähtud sisepõlemismootori või elektrilise jõuülekandeseadme kategooria, mis ei erine käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas määratletud põhiomaduste poolest.
2.3. „Kasulik võimsus”– võimsus, mis saadakse katsestendil vastaval mootori pöörlemissagedusel väntvõlli või samaväärse seadise otsalt käesoleva eeskirja 5. lisa tabelis 1 või 6. lisas loetletud abiseadmete toel ning kindlaks määratud võrdluslikel atmosfääritingimustel.
2.4. „Suurim kasulik võimsus”– kasuliku võimsuse suurim väärtus, mis mõõdetakse mootori täiskoormusel.
2.5. „30 minuti maksimumvõimsus”– elektrilise jõuülekandeseadme maksimaalne kasulik võimsus käesoleva eeskirja punktis 5.3.1 määratletud alalispingel, mida jõuülekandeseade on suuteline 30-minutilise ajavahemiku vältel keskmiselt tootma.
2.6.
„Hübriidsõidukid”:–
2.6.1. „hübriidsõiduk”– sõiduk, millel on liikumapanemiseks vähemalt kaks erinevat energiamuundurit ja kaks erinevat (sõidukile paigaldatud) energiatalletussüsteemi;
2.6.2. „hübriidelektrisõiduk”– sõiduk, mis võtab mehaaniliseks liikumapanemiseks energiat kummastki allpool nimetatud salvestatud energia-/toiteallikast, mis on sõidukile paigaldatud:
|
— |
tarbitav kütus; |
|
— |
elektrienergia salvesti (nt aku, kondensaator, hooratas/generaator vms); |
2.6.3. hübriidelektrisõiduki– jõuseade koosneb kahe erineva jõuülekandeseadme kombinatsioonist:
|
— |
sisepõlemismootor ning |
|
— |
üks või mitu elektrilist jõuülekandeseadet. |
2.7. „Standardvarustus”– tootja poolt konkreetse rakenduse tarbeks ette nähtud varustus.
2.8. „Segakütuseline mootor”– mootoritüüp, mis on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 49 kohaselt või paigaldatud sõidukitüübile, mis seoses heitega on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 49 kohaselt, ning mis on ette nähtud toimima ühel ajal nii diislikütuse kui ka gaaskütusega, kusjuures mõlemat kütust mõõdetakse eraldi, sest sõltuvalt töötingimustest võib ühe või teise kütuse kulu olla erinev.
2.9. „Segakütuseline sõiduk”– segakütuselise mootoriga sõiduk, mis kasutab kütuseid mitmest sõiduki pardal asuvast kütusemahutist.
2.10. „Segakütuserežiim”– segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus kasutatakse mootoris sõltuvalt töötingimustest vaheldumisi diisli- ja gaaskütust.
2.11. „Diislirežiim”– segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus ei kasutata mootoris ühegi töötingimuse korral gaaskütust.
3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
|
3.1. |
Taotluse jõuülekandeseadme tüübikinnituse saamiseks seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega esitab jõuülekandeseadme tootja, sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. |
|
3.2. |
Sellele tuleb lisada kolmes eksemplaris jõuülekandeseadme kirjeldus, mis sisaldab kõiki asjaomaseid andmeid, mis on nimetatud:
|
|
3.3. |
Hübriidelektrisõidukite puhul tehakse katsed eraldi sisepõlemismootoriga (vastavalt 5. lisale) ja elektrilis(t)e jõuülekandeseadme(te)ga (vastavalt 6. lisale). |
|
3.4. |
Kinnitatava jõuülekandeseadme (jõuülekandeseadmete kogumi) representatiivne jõuülekandeseade (või jõuülekandeseadmete kogum) esitatakse koos käesoleva eeskirja 5. ja 6. lisas ette nähtud seadmetega katseid läbiviivale tehnilisele teenistusele. |
4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE
|
4.1. |
Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud jõuülekandeseadme võimsus on mõõdetud vastavalt punktis 5 esitatud tehnilistele nõuetele, antakse sellele jõuülekandeseadmele tüübikinnitus. |
|
4.2. |
Igale kinnitatud jõuülekandeseadme tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (00, kui tegemist on käesoleva eeskirjaga selle algkujul) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse väljaandmise ajal kõige uuemaid eeskirjas tehtud tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele jõuülekandeseadme tüübile. |
|
4.3. |
Teatis jõuülekandeseadmele käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 3.a lisas esitatud näidisele vastaval vormil. |
|
4.4. |
Teatis sõidukitüübi käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta seoses jõuülekandeseadmega edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 3.b lisas esitatud näidisele vastaval vormil. |
|
4.5. |
Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud jõuülekandeseadme tüübile vastavale jõuülekandeseadmele tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:
|
|
4.6. |
Kui jõuülekandeseade vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse, ei ole punktis 4.5.1 ette nähtud sümbolit tarvis korrata. Sellisel juhul paigutatakse kõigi teiste eeskirjade numbrid ja nende alusel tüübikinnitust andvas riigis varem antud tüübikinnituste numbrid punktis 4.5.1 ette nähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa. |
|
4.7. |
Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. |
|
4.8. |
Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja poolt esitatud jõuülekandeseadme tunnusnumbrite lähedusse. |
|
4.9. |
Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas. |
5. SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED
5.1. Üldteave
Komponendid, mis võivad mõjutada jõuülekandeseadme võimsust, peavad olema projekteeritud, toodetud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav jõuülekandeseade vastab sõltumata sellele mõjuda võivast vibratsioonist käesoleva eeskirja sätetele.
5.2. Sisepõlemismootorite katsete kirjeldus
5.2.1. Kasuliku võimsuse katse ajal töötavad sädesüütega mootorid täisgaasiga ning survesüütega mootorid ja segakütuselised mootorid täiskoormusel, kusjuures mootor on varustatud vastavalt käesoleva eeskirja 5. lisa tabelis 1 ettenähtule.
|
5.2.1.1. |
Diislirežiimiga segakütuselise mootori puhul koosneb katse töötamisest segakütuserežiimis ning sama mootori töötamisest diislirežiimis. |
5.2.2. Mõõtmised tehakse piisava arvu mootori pöörlemissageduste juures, et õigesti määrata täielik võimsuskõver tootja soovitatava väikseima ja suurima pöörlemissageduse vahel. Pöörlemissageduste vahemik peab hõlmama pöörlemissagedusi, mille juures mootor saavutab oma täisvõimsuse ja maksimaalse pöördemomendi. Iga pöörlemissageduse korral tuleb võtta vähemalt kahe stabiliseeritud näidu keskmine.
5.2.3. Kasutatakse järgmist kütust:
|
5.2.3.1. |
bensiiniga töötavate sädesüütega mootorite puhul: kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht Euroopa koordineerimisnõukogu (CEC) (3) dokumentides F-01-A-84 ja RF-01-A-85 CEC poolt bensiinimootorite jaoks ette nähtud etalonkütustest; |
|
5.2.3.2. |
veeldatud naftagaasiga töötavate sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:
|
|
5.2.3.3. |
Maagaasil töötavate sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:
|
|
5.2.3.4. |
Survesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul: kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse Euroopa koordineerimisnõukogu (CEC) dokumendis RF-03-A-84 CEC poolt survesüütega mootorite jaoks ette nähtud etalonkütust. |
|
5.2.3.5. |
Bensiini või gaaskütusega segakütuseliste sõidukite sädesüütega mootoreid tuleb katsetada mõlema kütusega vastavalt punktidele 5.2.3.1–5.2.3.3. Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, aga mille bensiinisüsteem on paigaldatud ainult avarii või käivitamise jaoks ja mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse katsetes ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks. |
|
5.2.3.6. |
Segakütuselisi mootoreid ja diislirežiimiga sõidukeid katsetatakse vastavale režiimile sobiva kütusega vastavalt punktidele 5.2.3.1–5.2.3.5. |
5.2.4. Mõõtmised tehakse kooskõlas käesoleva eeskirja 5. lisaga.
5.2.5. Katseprotokoll sisaldab tulemusi ja kõiki kasuliku võimsuse leidmiseks vajalikke arvutusi, mis on loetletud käesoleva eeskirja 5. lisas, ning käesoleva eeskirja 1. lisas loetletud mootori omadusi. Selle dokumendi koostamiseks võib pädev asutus kasutada aruannet, mille heakskiidetud või tunnustatud labor on koostanud käesoleva eeskirja kohaselt.
5.3. Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmise katsete kirjeldus
Elektrilisel jõuülekandeseadmel peavad olema käesoleva eeskirja 6. lisas sätestatud seadmed. Elektriline jõuülekandeseade saab toidet alalisvooluallikast, mille maksimaalne pingelang on 5 % olenevalt ajast ja voolutugevusest (alla 10 sekundi pikkused ajavahemikud välja arvatud). Katse toitepinge määrab sõiduki tootja.
|
Märkus: |
kui 30 minuti maksimumvõimsust piirab aku, võib elektrisõiduki 30 minuti maksimumvõimsus olla väiksem kui sõiduki 30 minuti maksimumvõimsus vastavalt sellele katsele. |
5.3.1. Kasuliku võimsuse kindlaksmääramine
|
5.3.1.1. |
Mootorit ja kõiki selle seadmeid tuleb vähemalt kaks tundi temperatuuril 25 °C ± 5 °C ette valmistada. |
|
5.3.1.2. |
Kasuliku võimsuse katse seisneb töös võimsuse regulaatori maksimumseadetel. |
|
5.3.1.3. |
Vahetult enne katse alustamist lastakse mootoril töötada tootja soovitatud pöörlemissagedusel 3 minutit katsestendil võimsusega, mis moodustab 80 % maksimumvõimsusest. |
|
5.3.1.4. |
Näite võetakse piisaval mootori pöörlemissageduste arvul, et õigesti määrata võimsuskõver nulli ja tootja soovitatud suurima pöörlemissageduse vahel. Kogu katse sooritatakse 5 minuti vältel. |
5.3.2. 30 minuti maksimumvõimsuse kindlaksmääramine
|
5.3.2.1. |
Mootorit ja kogu selle varustust tuleb vähemalt neli tundi temperatuuril 25 °C ± 5 °C ette valmistada. |
|
5.3.2.2. |
Elektrilisel jõuülekandeseadmel lastakse töötada katsestendil võimsusel, mis on tootjalt saadud 30 minuti maksimumvõimsuse suurim väärtus. Pöörlemissagedus peab olema vahemikus, mille puhul kasulik võimsus ületab 90 % punkti 5.3.1 kohaselt mõõdetud maksimumvõimsusest. Soovitusliku pöörlemissageduse määrab tootja. |
|
5.3.2.3. |
Kiirus ja võimsus märgitakse üles. Võimsus peab olema vahemikus ±5 % võimsuse väärtusest katse alustamisel. 30 minuti maksimumvõimsus on keskmine võimsus 30-minutilise ajavahemiku vältel. |
5.4. Tulemuste tõlgendamine
Tootja esitatud elektrilise jõuülekandeseadme tüübi kasulik võimsus ja 30 minuti maksimumvõimsus kiidetakse heaks, kui see ei erine väärtustest, mille tehniline teenistus on mõõtnud katsetamiseks esitatud jõuülekandeseadmel, suurima võimsuse puhul enam kui ±2 % võrra ning kõvera teistes mõõtepunktides enam kui ±4 % võrra, kusjuures mootori pöörlemissageduse lubatud hälve on ±2 % või mootori pöörlemissageduse vahemikus (X1 min–1 + 2 %) kuni (X2 min–1 – 2 %) (X1 < X2).
Segakütuselise mootori puhul peab tootja nimetatud kasulik võimsus olema selle mootori segakütuserežiimis mõõdetud võimsus.
6. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS
Tootmismenetluste vastavus on kooskõlas kokkuleppe 2. liites sätestatud korraga (E/ECE/324 – E/ECE/TRANS/505/Rev.2), arvestades järgmisi nõudeid.
|
6.1. |
Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud mootorid on valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile. |
|
6.2. |
Käesoleva eeskirja 7. lisas esitatud toodangu vastavuse kontrollimise korra miinimumnõudeid tuleb järgida. |
7. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
|
7.1. |
Jõuülekandeseadme tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev jõuülekandeseade ei vasta kinnitatud tüübile. |
|
7.2. |
Kui käesolevat eeskirja kohaldav 1958. aasta kokkuleppe osaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi abil kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele. |
8. JÕUÜLEKANDESEADME TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE
|
8.1. |
Jõuülekandeseadme tüübi alla kuuluva jõuülekandeseadme igast muudatusest 1. ja 2. lisas esitatud omaduste osas teatatakse jõuülekandeseadme tüübi kinnitanud tüübikinnitusasutusele. Tüübikinnitusasutus võib seejärel teha järgmist:
|
|
8.2. |
Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras. |
|
8.3. |
Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja teatab sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele. |
9. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab lõplikult käesoleva eeskirja alusel kinnitatud jõuülekandeseadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.
10. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse; nendele tüübikinnitusasutustele tuleb saata teistes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta.
(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html
(2) 1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.3) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html
(3) European Coordinating Council, CEC.
1. LISA
SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIOMADUSED JA KATSETAMISEGA SEOTUD TEAVE
Vajaduse korral tuleb järgmine teave esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga. Joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.
Kui süsteemidel, osadel või eraldi seadmestikel on elektroonilisi juhtseadiseid, tuleb esitada teave ka nende tööomaduste kohta.
|
0. |
Sõiduki üldised tunnused: … |
|
0.1. |
Mark (tootja kaubanimi): … |
|
0.2. |
Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused): … |
|
0.3. |
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile: … |
|
0.3.1. |
Kõnealuse märgistuse asukoht: … |
|
0.4. |
Sõiduki kategooria: … |
|
0.5. |
Tootja nimi ja aadress: … |
|
0.6. |
Koostetehase aadress (koostetehaste aadressid): … |
|
1. |
Sõiduki ehituse üldandmed |
|
1.1. |
Näidissõiduki fotod ja/või joonised: … |
|
1.2. |
Rooli asukoht: vasakul/paremal (1): … |
|
1.3. |
Segakütuseline sõiduk: jah/ei (1) |
|
1.3.1. |
Segakütuseline mootor diislirežiimis: jah/ei (1) |
|
2.0. |
Jõuseade |
|
2.1. |
Tootja: … |
|
2.2. |
Tootja mootorikood (märgitud mootorile, või muud identifitseerimisandmed): … |
|
2.3. |
Tööpõhimõte: sädesüütega mootor / survesüütega mootor, neljataktiline/kahetaktiline (1) |
|
2.4. |
Silindrite arv ja paigutus: … |
|
2.5. |
Silindri läbimõõt: … mm |
|
2.6. |
Kolvi käik: … mm |
|
2.7. |
Tööjärjekord: … |
|
2.8. |
Mootori töömaht: … cm3 |
|
2.9. |
Surveaste: … |
|
2.10. |
Põlemiskambri, kolvipea ja sädesüütega mootoritel kolvirõngaste joonised: … |
|
2.11. |
Suurim kasulik võimsus: … kW pöörlemissagedusel … min–1 (tootja teatatud väärtus) |
|
2.12. |
Tootja poolt ette nähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … min–1 |
|
2.13. |
Suurim kasulik pöördemoment (1): … Nm pöörlemissagedusel … min–1 (tootja teatatud väärtus) |
|
3.0. |
Kütus: diislikütus/bensiin/LPG/CNG/LNG (1) |
|
3.0.1. |
Vajaduse korral täiendav(ad) märk/märgid eeskirjas nr 49 ette nähtud tüübikinnitusmärgis, et võimaldada selle mootoritüübi eristamist, millele on antud tüübikinnitus (nt HLt). |
|
3.1. |
Oktaaniarv, pliisisaldusega: … |
|
3.2. |
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv (pliivaba bensiin): … |
|
3.3. |
Kütuse etteanne |
|
3.3.1. |
Karburaatori(te)ga: jah/ei (1) |
|
3.3.1.1. |
Mark (margid): … |
|
3.3.1.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
3.3.1.3. |
Paigaldatud karburaatorite arv: … |
|
3.3.1.4. |
Kohandamine |
|
3.3.1.4.1. |
Düüsid: … |
|
3.3.1.4.2. |
Segukoonused: … |
|
3.3.1.4.3. |
Tase ujukikambris: … |
|
3.3.1.4.4. |
Ujuki mass: … |
|
3.3.1.4.5. |
Ujukinõel: … või kütuse etteandekõver epüürina vastavalt õhuvoolule ja seadetele, mis on vajalikud selle kõvera hoidmiseks |
|
3.3.1.5. |
Külmkäivitussüsteem: käsitsi käitatav / automaatne (1) |
|
3.3.1.5.1. |
Tööpõhimõt(t)e(d): … |
|
3.3.1.5.2. |
Talitluspiirid/-seaded (1): … |
|
3.3.2. |
Sissepritsega (ainult survesüütega mootoritel): jah/ei (1) |
|
3.3.2.1. |
Süsteemi kirjeldus: … |
|
3.3.2.2. |
Tööpõhimõte: otsesissepritse/eelkambriga/keeriskambriga (1) |
|
3.3.2.3. |
Pritsepump |
|
3.3.2.3.1. |
Mark (margid): … |
|
3.3.2.3.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
3.3.2.3.3. |
Maksimaalne kütuse etteanne (1): … mm3 löögi või tsükli kohta pumba pöörlemissagedusel: … min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: … |
|
3.3.2.3.4. |
Sissepritse ajastus: … |
|
3.3.2.3.5. |
Eelsissepritse kõver: … |
|
3.3.2.3.6. |
Kalibreerimismenetlus: katsestend/mootor (1) |
|
3.3.2.4. |
Regulaator |
|
3.3.2.4.1. |
Tüüp: … |
|
3.3.2.4.2. |
Mark: … |
|
3.3.2.4.3. |
Katkestuspunkt |
|
3.3.2.4.3.1. |
Katkestuspunkt koormatud seisundis: … min–1 |
|
3.3.2.4.3.2. |
Katkestuspunkt koormamata seisundis: … min–1 |
|
3.3.2.4.4. |
Maksimaalne pöörlemissagedus tühikäigul: … min–1 |
|
3.3.2.4.5. |
Tühikäigu pöörlemissagedus: … |
|
3.3.2.5. |
Sissepritsetorustik |
|
3.3.2.5.1. |
Pikkus: … mm |
|
3.3.2.5.2. |
Siseläbimõõt: … mm |
|
3.3.2.6. |
Sissepritsedüüs(id) |
|
3.3.2.6.1. |
Mark (margid): … |
|
3.3.2.6.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
3.3.2.6.3. |
Avanemisrõhk: … kPa või selle epüür: … |
|
3.3.2.7. |
Külmkäivitussüsteem |
|
3.3.2.7.1. |
Mark (margid): … |
|
3.3.2.7.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
3.3.2.7.3. |
Kirjeldus: … |
|
3.3.2.8. |
Elektrooniline juhtseadis |
|
3.3.2.8.1. |
Mark (margid): … |
|
3.3.2.8.2. |
Süsteemi kirjeldus: … |
|
3.3.3. |
Sissepritsega (üksnes sädesüütega mootor): jah/ei (1) |
|
3.3.3.1. |
Tööpõhimõte: sisselasketorustik (ühepunktiline/mitmepunktiline) (1) pritse/otsepritse/muu (täpsustada) (1): … |
|
3.3.3.2. |
Mark (margid): … |
|
3.3.3.3. |
Tüüp (tüübid): … |
|
3.3.3.4. |
Süsteemi kirjeldus |
|
3.3.3.4.1. |
Juhtseadis(t)e tüüp või number: … |
|
3.3.3.4.2. |
Kütuseregulaatori tüüp: … |
|
3.3.3.4.3. |
Õhuvoolutajuri tüüp: … |
|
3.3.3.4.4. |
Kütusejaoturi tüüp: … |
|
3.3.3.4.5. |
Rõhuregulaatori tüüp: … |
|
3.3.3.4.6. |
Seguklapikoja tüüp: … Muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral esitada vastavad samaväärsed andmed. |
|
3.3.3.5. |
Kütusepihustid: avanemisrõhk: … kPa või selle epüür: … |
|
3.3.3.6. |
Sissepritse ajastus: … |
|
3.3.3.7. |
Külmkäivitussüsteem |
|
3.3.3.7.1. |
Tööpõhimõt(t)e(d): … |
|
3.3.3.7.2. |
Talitluspiirid/seaded (1): … |
|
3.4. |
Gaasimootorid ja segakütuselised mootorid |
|
3.4.1. |
Isereguleeruv kütusekogus: jah/ei (1) |
|
3.4.2. |
Kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul: konkreetne gaasikoostis või gaasirühm, mille jaoks mootor on kaliibritud. |
|
4.0. |
Kütusepump |
|
4.1. |
Rõhk: … kPa või selle epüür: |
|
5.0. |
Elektrisüsteem |
|
5.1. |
Nimipinge: … V, maandatud plussiga/miinusega (1) |
|
5.2. |
Generaator |
|
5.2.1. |
Tüüp: … |
|
5.2.2. |
Nimivõimsus: … VA |
|
6.0. |
Süüde |
|
6.1. |
Mark (margid): … |
|
6.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
6.3. |
Tööpõhimõte: … |
|
6.4. |
Eelsüüte kõver: … |
|
6.5. |
Staatiline süüte ajaldamine: … kraadi enne ülaseisu |
|
6.6. |
Kontaktivahe: … mm |
|
6.7. |
Suletusnurk: … kraadi |
|
7.0. |
Jahutussüsteem (vedelik/õhk) (1) |
|
7.1. |
Mootori temperatuuri regulaatori nimiseaded: … |
|
7.2. |
vedelal kujul |
|
7.2.1. |
Vedeliku laad… |
|
7.2.2. |
Ringluspump/-pumbad: jah/ei (1) |
|
7.2.3. |
Tehniline iseloomustus: … |
|
7.2.3.1. |
Mark (margid): … |
|
7.2.3.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
7.2.4. |
Ülekandearv(ud): … |
|
7.2.5. |
Ventilaatori ja selle käitusmehhanismi kirjeldus: … |
|
7.3. |
Õhkjahutus |
|
7.3.1. |
Ventilaator: jah/ei (1) |
|
7.3.2. |
Tehniline iseloomustus: … või |
|
7.3.2.1. |
Mark (margid): … |
|
7.3.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
7.3.3. |
Ülekandearv(ud): … |
|
8.0. |
Sisselaskesüsteem |
|
8.1. |
Ülelaadur: jah/ei (1) |
|
8.1.1. |
Mark (margid): … |
|
8.1.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
8.1.3. |
Süsteemi kirjeldus (näiteks suurim ülelaaderõhk… (kPa), vajaduse korral piirdeklapp): … |
|
8.2. |
Vahejahuti: jah/ei (1) |
|
8.3. |
Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaske seadised jne) kirjeldus ja joonised: … |
|
8.3.1. |
Sisselaskekollektori kirjeldus (sealhulgas joonised ja/või fotod): … |
|
8.3.2. |
Õhufilter, joonised: … või |
|
8.3.2.1. |
Mark (margid): … |
|
8.3.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
8.3.3. |
Sisselaskesummuti, joonised: … või |
|
8.3.3.1. |
Mark (margid): … |
|
8.3.3.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
9.0. |
Heitgaasisüsteem |
|
9.1. |
Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis: … |
|
9.2. |
Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis: … |
|
9.3. |
Suurim lubatud väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel: … kPa |
|
10.0. |
Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala: … |
|
11.0. |
Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed |
|
11.1. |
Suurim klapitõusukõrgus, avanemis- ja sulgumisnurgad või muude võimalike jaotussüsteemide ajastusandmed surnud seisude suhtes: … |
|
11.2. |
Põhivahemik ja/või seadevahemikud (1): … |
|
12.0. |
Õhusaastevastased meetmed |
|
12.1. |
Saastet vähendavad abiseadmed (kui need on paigaldatud ja kui neid ei ole kirjeldatud mõnes muus punktis) |
|
12.2. |
Katalüüsmuundur: jah/ei (1) |
|
12.2.1. |
Katalüüsmuundurite ja katalüüsi elementide arv: … |
|
12.2.2. |
Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: … |
|
12.3. |
Hapnikuandur: jah/ei (1) |
|
12.4. |
Õhu sissepuhe: jah/ei (1) |
|
12.5. |
Heitgaasitagastus: jah/ei (1) |
|
12.6. |
Osakeste püüdur: jah/ei (1) |
|
12.6.1. |
Tahkete osakeste püüduri mõõtmed, kuju ja maht: … |
|
12.7. |
Muud süsteemid (kirjeldus ja tööpõhimõte): … |
|
13.0. |
Veeldatud naftagaasi kütuseseade: jah/ei (1) |
|
13.1. |
Eeskirja nr 67 kohane tüübikinnitusnumber: … |
|
13.2. |
Mootori elektrooniline juhtseadis LPG kütuseseadmes: … |
|
13.2.1. |
Mark (margid): … |
|
13.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
13.2.3. |
Heitega seotud reguleerimisvõimalused: … |
|
13.3. |
Lisadokumentatsioon: … |
|
13.3.1. |
Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vedeldatud naftagaasile või tagasi: … |
|
13.3.2. |
Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): … |
|
13.3.3. |
Tähistuse joonis: … |
|
14.0. |
Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (1) |
|
14.1. |
Eeskirja nr 110 kohane tüübikinnitusnumber: … |
|
14.2. |
Mootori elektrooniline juhtseadis NG kütuseseadmes: … |
|
14.2.1. |
Mark (margid): … |
|
14.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
14.2.3. |
Heitega seotud reguleerimisvõimalused: … |
|
14.3. |
Lisadokumentatsioon: … |
|
14.3.1. |
Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või tagasi: … |
|
14.3.2. |
Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): … |
|
14.3.3. |
Tähistuse joonis: … |
|
15.0. |
Tootja poolt ette nähtud temperatuurid |
|
15.1. |
Jahutussüsteem |
|
15.1.1. |
Vedelikjahutus Maksimumtemperatuur väljundpunktis: … °C |
|
15.1.2. |
Õhkjahutus |
|
15.1.2.1. |
Võrdluspunkt: … |
|
15.1.2.2. |
Maksimumtemperatuur võrdluspunktis: … °C |
|
15.2. |
Maksimumtemperatuur sisselaske vahejahuti väljundpunktis: … °C |
|
15.3. |
Heitgaasi kõrgeim temperatuur väljalasketoru(de) punktis, mis külgneb väljalaskekollektori välisääriku(te)ga: … °C |
|
15.4. |
Kütuse temperatuur Minimaalselt … °C Maksimaalselt … °C |
|
15.5. |
Määrdeõli temperatuur: Minimaalselt … °C Maksimaalselt … °C |
|
16.0. |
Määrdesüsteem |
|
16.1. |
Süsteemi kirjeldus |
|
16.1.1. |
Õlipaagi asukoht: … |
|
16.1.2. |
Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevõtukohas / kütuse hulka segamine jne) (1): … |
|
16.2. |
Õlipump |
|
16.2.1. |
Mark (margid): … |
|
16.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
|
16.3. |
Kütuse hulka segamine |
|
16.3.1. |
Protsent: … |
|
16.4. |
Õlijahuti: jah/ei (1) |
|
16.4.1. |
Joonis(ed): … või |
|
16.4.1.1. |
mark (margid): … |
|
16.4.1.2. |
tüüp (tüübid): … Muud mootori käitatavad abiseadmed (5. lisa punkti 2.3.2 kohaselt) (loetelu ja vajadusel lühikirjeldus): |
|
17.0. |
Lisateave katsetingimuste kohta (üksnes sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul) |
|
17.1. |
Süüteküünlad |
|
17.1.1. |
Mark: … |
|
17.1.2. |
Tüüp: … |
|
17.1.3. |
Sädevahemik: … |
|
17.2. |
Süütepool |
|
17.2.1. |
Mark: … |
|
17.2.2. |
Tüüp: … |
|
17.3. |
Süütekondensaator |
|
17.3.1. |
Mark: … |
|
17.3.2. |
Tüüp: … |
|
17.4. |
Raadiohäirete summutamise seadmed |
|
17.4.1. |
Mark: … |
|
17.4.2. |
Tüüp: … |
|
17.5. |
|
17.5.1. |
Kui katses kasutatav gaaskütus on etalonkütus, siis vastava gaasi märgistus: … |
|
17.5.2. |
Kui katses kasutatav gaaskütus ei ole etalonkütus, siis vastava gaasi koostis: … (Kuupäev, failinimi) |
(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.
(2) Vastavalt käesoleva eeskirja 8. lisale.
2. LISA
ELEKTRILISE JÕUÜLEKANDESEADME PÕHIOMADUSED JA KATSETAMISEGA SEOTUD TEAVE
|
1. |
Üldteave |
|
1.1. |
Mark: … |
|
1.2. |
Tüüp: … |
|
1.3. |
Ülekanne (1): ühe mootoriga / mitme mootoriga / (arv) … |
|
1.4. |
Ülekandesüsteem: paralleelne/transaksiaalne/muu, täpsustada:… |
|
1.5. |
Katsepinge: … V |
|
1.6. |
Mootori baaspöörlemissagedus: … min–1 |
|
1.7. |
Mootori väntvõlli maksimaalne pöörlemissagedus: … min–1 (või vaikimisi): … reduktori/käigukasti väljalase (2) … min–1 |
|
1.8. |
Pöörlemissagedus maksimumvõimsusel (3) (vastavalt tootja määratlusele): … min–1 |
|
1.9. |
Maksimumvõimsus (vastavalt tootja määratlusele): … kW |
|
1.10. |
30 minuti maksimumvõimsus (vastavalt tootja määratlusele): … kW |
|
1.11. |
Paindlik vahemik (kus P ≥ 90 % suurimast võimsusest): pöörlemissagedus vahemiku alguses: … min–1 pöörlemissagedus vahemiku lõpus: … min–1 |
|
2. |
Mootor |
|
2.1. |
Tööpõhimõte |
|
2.1.1. |
Alalisvoolu (DC) / vahelduvvoolu (AC) (1) faaside arv: … |
|
2.1.2. |
Ergutusvool / võõrergutus / jadaergutus / liitergutus (1) |
|
2.1.3. |
Sünkroonne/asünkroonne (1) |
|
2.1.4. |
Rootormähisega/püsimagnetitega/korpusega (1) |
|
2.1.5. |
Mootori pooluste arv: … |
|
2.2. |
Inertsmass: … |
|
3. |
Võimsuse regulaator |
|
3.1. |
Mark: … |
|
3.2. |
Tüüp: … |
|
3.3. |
Reguleerimispõhimõte: vektoriaalne / avatud ahel / suletud / muu, täpsustada: … |
|
3.4. |
Mootori suurim efektiivvool (3): … A … sekundi vältel |
|
3.5. |
Kasutatav pingevahemik:… V kuni … V |
|
4. |
Jahutussüsteem:
|
|
4.1. |
Vedelikjahutusseadmete omadused |
|
4.1.1. |
Vedeliku laad … ringluspumbad: jah/ei (1) |
|
4.1.2. |
Pumba omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): … |
|
4.1.3. |
Termostaat: seaded: … |
|
4.1.4. |
Radiaator: joonis(ed) või mark (margid) ja tüüp (tüübid): … |
|
4.1.5. |
Kaitseklapp: rõhu reguleerimine: … |
|
4.1.6. |
Ventilaator: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): … |
|
4.1.7. |
Ventilatsioonitoru: … |
|
4.2. |
Õhkjahutusseadme omadused |
|
4.2.1. |
Puhur: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): … |
|
4.2.2. |
Standardsed õhutusseadmed: … |
|
4.2.3. |
Temperatuuri reguleerimissüsteem: jah/ei (1) |
|
4.2.4. |
Lühikirjeldus: … |
|
4.2.5. |
Õhufilter … mark (margid) … tüüp (tüübid) … |
|
4.3. |
Tootja poolt lubatud temperatuur |
|
4.3.1. |
Mootori väljalasketorustik: (max) …°C |
|
4.3.2. |
Regulaatori sisselaskeava: (max) … °C |
|
4.3.3. |
Mootori võrdluspunkt(id): (max) … °C |
|
4.3.4. |
Regulaatori võrdluspunkt(id): (max) … °C |
|
5. |
Isolatsiooniklass: … |
|
6. |
Rahvusvahelise kaitse (IP) kood: … |
|
7. |
Õlitussüsteemi põhimõte (1):
|
(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.
(2) Käik sees.
(3) Märkida lubatud hälve.
4. LISA
TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS
Näidis A
(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)
Jõuülekandeseadmele kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjakohane jõuülekandeseade kinnitati Madalmaades (E 4) seoses kasuliku võimsuse mõõtmisega vastavalt eeskirjale nr 85 ja sellele jõuülekandeseadmele anti tüübikinnitusnumber 002492. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus anti kooskõlas eeskirja nr 85 algversiooni nõuetega.
Näidis B
(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)
Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomasele sõidukitüübile anti tüübikinnitus Madalmaades (E 4) eeskirjade nr 85 ja 31 kohaselt (1). Tüübikinnitusnumbrite esimesed kaks kohta näitavad, et tüübikinnituste andmise ajal ei olnud eeskirja nr 85 muudetud ning et eeskiri nr 31 sisaldas juba 01-seeria muudatusi.
(1) Teine number on esitatud vaid näitena.
5. LISA
SISEPÕLEMISMOOTORI KASULIKU VÕIMSUSE MÕÕTMISE MEETOD
1. NEID SÄTTEID KOHALDATAKSE MEETODI SUHTES, MILLE KOHASELT VÄLJENDATAKSE VÕIMSUSKÕVERAT SISEPÕLEMISMOOTORI TÄISKOORMUSEL MOOTORI PÖÖRLEMISSAGEDUSE FUNKTSIOONINA.
2. KATSETINGIMUSED
2.1. Mootor peab olema vastavalt tootja soovitustele sisse sõidetud.
2.2. Kui võimsust saab mõõta üksnes mootoril, millele on paigaldatud käigukast, tuleb arvesse võtta käigukasti kasutegurit.
2.3. Abiseadmed
2.3.1. Paigaldatavad abiseadmed
Katse ajaks paigaldatakse katsestendile mootori ettenähtud rakenduses toimimiseks vajalikud abiseadmed (loetletud tabelis 1) võimaluse korral samas asendis kui ettenähtud rakenduses.
2.3.2. Eemaldatavad abiseadmed
Katse ajaks eemaldatakse teatavad sõiduki abiseadmed, mis on vajalikud üksnes sõiduki kasutamiseks ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu.
|
|
Pidurite õhukompressor; roolivõimendi kompressor; vedrustuse kompressor |
|
|
Kliimaseade |
|
|
Kui abiseadmeid ei saa eemaldada, võib nende koormuseta kasutatava võimsuse kindlaks määrata ja liita mootori mõõdetud võimsusele. |
Tabel 1
Mootori kasuliku võimsuse kindlaksmääramiseks tehtava katse ajaks paigaldatavad abiseadmed
(„Standardvarustus” – tootja poolt konkreetse rakenduse tarbeks ette nähtud varustus.
|
Nr |
Abiseadmed |
Paigaldatav kasuliku võimsuse katse ajaks |
|
1 |
Sisselaskesüsteem |
|
|
Sisselasketorustik Karterist pärineva heite kontrolli süsteem |
Jah, standardvarustus |
|
|
Õhufilter Sisselaskesummuti Kiiruspiirik |
Jah, standardvarustus (1) |
|
|
2 |
Sisselasketorustiku induktsioonkütteseade |
Jah, tootmise standardvarustus. Võimaluse korral pannakse see soodsaimasse asendisse. |
|
3 |
Heitgaasisüsteem |
|
|
Heitgaasifilter Väljalasketorustik Ülelaadur Ühendustorud (2) Summuti (2) Summutitoru (2) Mootorpidur (1) |
Jah, standardvarustus |
|
|
4 |
Kütusepump (2) |
Jah, standardvarustus |
|
5 |
Karburaator |
|
|
Elektrooniline juhtimissüsteem, õhukulumõõtur jne (kui need on paigaldatud) |
Jah, standardvarustus |
|
|
Rõhureduktor Aurusti Segisti |
Gaasimootorite seadmed |
|
|
6 |
Sissepritseseadmed (bensiin ja diislikütus) |
|
|
Eelfilter Filtrid Pump Kõrgsurvetoru Pihusti Õhu sissevooluventiil, (3) kui see on paigaldatud Elektrooniline juhtimissüsteem, õhukulumõõtur jne (kui need on paigaldatud) Regulaator/juhtimissüsteem. Pumbalati täiskoormuse automaatpiiraja sõltuvalt välistingimustest |
Jah, standardvarustus |
|
|
7 |
Vedelikjahutusseadmed |
|
|
Kapott Kapoti õhuava |
Ei |
|
|
Radiaatori ventilaator (4) (5) Ventilaatorikate Veepump Termostaat (6) |
Jah, (4) standardvarustus |
|
|
8 |
Õhkjahutus |
|
|
Kate |
Jah, standardvarustus |
|
|
Temperatuuriregulaator |
Jah, standardvarustus |
|
|
9 |
Elektriseadmed |
Jah, (7) standardvarustus |
|
10 |
Ülelaadeseadmed (kui need on paigaldatud) |
|
|
Kompressor, mis töötab otseselt mootori ja/või heitgaaside jõul Õhu vahejahuti (8) Jahutipump või ventilaator (töötab mootori jõul) Jahutusvedeliku termostaat (kui on paigaldatud) |
Jah, standardvarustus |
|
|
11 |
Täiendav katsestendi ventilaator |
Jah, kui see on vajalik |
|
12 |
Saastetõrjeseadmed (9) |
Jah, standardvarustus |
2.3.3. Survesüütega mootori käivitusseadmed
Survesüütega mootorite käivitamiseks kasutatavate abiseadmete puhul tuleb silmas pidada kaht järgmist juhtu:
|
a) |
elektriline käivitamine: generaator on paigaldatud ja vajaduse korral varustab mootori tööks hädavajalikke abiseadmeid; |
|
b) |
mitteelektriline käivitamine: kui mootori tööks on hädavajalikud elektrilised abiseadmed, mille tarbeks on paigaldatud generaator. Muul juhul see eemaldatakse. |
Mõlemal juhul on käivitamiseks vajalikku energiat tootev ja koguv süsteem paigaldatud ja see töötab koormamata seisundis.
2.4. Seadetingimused
Kasuliku võimsuse kindlaksmääramisel kasutatavad seadetingimused on esitatud tabelis 2.
Tabel 2
Seadetingimused
|
Spetsifikatsioonide kohaselt, mis tootja on toodangule ette näinud, ja ilma edasiste muudatusteta konkreetses rakenduses |
||
|
|||
|
|||
|
|||
|
3. ÜLESMÄRGITAVAD ANDMED
|
3.1. |
Kasuliku võimsuse katse seisneb sädesüütega mootorite puhul töötamises täisgaasiga ja survesüütemootorite puhul töötamises pumppihusti täiskoormusel, kusjuures mootorile on paigaldatud tabelis 1 nimetatud seadmed. |
|
3.2. |
Registreeritavad andmed on loetletud käesoleva lisa liite punktis 4. Mõõtmistulemused tuleb saada stabiliseeritud talitlustingimustes, mil mootor saab piisavalt värsket õhku. Põlemiskambrid võivad sisaldada sadet, aga piiratud koguses. Katsetingimused, nagu sisselaskeõhu temperatuur, tuleb valida võimalikult lähedased võrdlustingimustele (vt käesoleva lisa punkti 5.2), et parandustegur oleks võimalikult väike. |
|
3.3. |
Mootorisse lastava õhu (välisõhu) temperatuuri mõõdetakse kõige rohkem 0,15 m kaugusel õhupuhasti sisselaskeavast või, kui õhupuhastit ei kasutata, kõige rohkem 0,15 m kaugusel õhu sisselaskenukist. Termomeeter või termoelement varjestatakse kiirgussoojuse eest ja asetatakse otse õhuvoolu sisse. Samuti tuleb see varjestada kütuse tagasipritse eest. Sisselaskeõhu representatiivse keskmise temperatuuri saamiseks kasutatakse piisavat arvu mõõtmiskohti. |
|
3.4. |
Andmeid ei koguta enne, kui pöördemoment, pöörlemissagedus ja temperatuur on püsinud vähemalt ühe minuti enam-vähem samal tasemel. |
|
3.5. |
Mootori pöörlemissagedus ei tohi katse või näitude võtmise ajal erineda valitud pöörlemissagedusest rohkem kui ± 1 % või ± 10 min–1, kusjuures aluseks on nende kahe väärtuse hulgast suurem. |
|
3.6. |
Pidurkoormust, kütusekulu ja sisselaskeõhu temperatuuri mõõdetakse ühel ajal, kusjuures kirja läheb sellise kahe stabiliseeritud järjestikuse väärtuse keskmine, mis pidurkoormuse ja kütusekulu puhul ei erine teineteisest rohkem kui 2 % võrra. |
|
3.7. |
Mootori väljalaskeavast väljuva jahutusvedeliku temperatuur hoitakse tootja poolt ette nähtud tasemel. Kui tootja ei ole temperatuuri ette näinud, on selleks 353 K ± 5 K. Õhkjahutusega mootorite puhul hoitakse temperatuur tootja poolt ette nähtud punktis tootja poolt võrdlustingimustes ette nähtud kõrgeima temperatuuri
|
|
3.8. |
Kütuse temperatuuri mõõdetakse karburaatori või sissepritsesüsteemi sisselaskeavas ja see hoitakse mootori tootja poolt ette nähtud piirides. |
|
3.9. |
Määrdeõli temperatuur, mida mõõdetakse õlipumbas või karteripõhjas või õliradiaatori (kui see on paigaldatud) väljalaskeavas, hoitakse mootori tootja poolt ette nähtud piirides. |
|
3.10. |
Vajaduse korral võib kasutada täiendavat reguleerimissüsteemi temperatuuri hoidmiseks käesoleva lisa punktides 3.7, 3.8 ja 3.9 osutatud piirides. |
4. MÕÕTETÄPSUS
4.1. Pöördemoment. ± 11 % mõõdetud pöördemomendist.
Pöördemomendi mõõtmise süsteem kalibreeritakse nii, et arvesse oleks võetud hõõrdekaod. Katse-dünamomeetri mõõteulatuse alumises pooles peab täpsus olema ± 2 % mõõdetud pöördemomendist.
4.2. „Mootori pöörlemissagedus”: mõõtmise täpsus peab olema ± 0,5 % piires. Mootori pöörlemissagedust tuleb eelistatavalt mõõta automaatselt sünkroonitud tahhomeetri ja stopperiga (või loendurtaimeriga).
4.3. Kütusekulu: ± 1 % mõõdetud kulust.
4.4. Kütuse temperatuur: ± 2 K.
4.5. Mootorisse siseneva õhu temperatuur: ± 1 K
4.6. Õhurõhk: ± 100 Pa.
4.7. Rõhk sisselasketorus: ± 50 Pa
4.8. Rõhk väljalasketorus: ± 200 Pa
5. VÕIMSUSE PARANDUSTEGURID
5.1. Määratlus
Võimsuse parandustegur on tegur L, mille abil määratakse kindlaks mootori võimsus punktis 5.2 osutatud võrdluslikes atmosfääritingimustes,
kus
Po on korrigeeritud võimsus (st võimsus võrdluslikes atmosfääritingimustes)
L on parandustegur (La või Ld)
P on mõõdetud võimsus (katsel saadud võimsus).
5.2. Võrdluslikud atmosfääritingimused
5.2.1. Temperatuur (To): 298 K (25 °C)
5.2.2. Kuiva õhu rõhk (Pso): 99 kPa
Märkus. Kuiva õhu rõhk põhineb kogurõhul 100 kPa ja veeauru rõhul 1 kPa.
5.3. Katse atmosfääritingimused
Katse ajal on atmosfääritingimused järgmised.
5.3.1. Temperatuur (T)
|
Sädesüütega mootoritel |
288 K ≤ T ≤ 308 K |
|
Diiselmootoritel |
283 K ≤ T ≤ 313 K |
5.3.2. Rõhk (Ps)
80 kPa ≤ Ps ≤ 110 kPa
5.4. Parandustegurite αa ja αd kindlaksmääramine (10)
5.4.1. Ülelaadeta või ülelaadega sädesüütega mootori tegur αa
Parandustegur αa saadakse järgmise valemi abil:
kus
Ps on kuiva õhu kogurõhk kilopaskalites (kPa), st koguõhurõhk miinus veeauru rõhk.
T on mootorisse lastava õhu absoluutne temperatuur kelvinites (K).
Tingimused, mida tuleb laboris täita
Selleks et katse oleks kehtiv, peab parandustegur αa olema järgmine: 0,93 ≤ αa ≤ 1,07
Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).
5.4.2. Diiselmootorid – tegur αd
Diiselmootorite puhul saadakse võimsuse parandustegur (αd) ühtlase kütusekulu juures järgmise valemi abil:
kus: αd = (fa) fm
fa on atmosfääritegur
fm on asjakohasele mootoritüübile ja seadetele omane karakteristik
5.4.2.1. Atmosfääritegur fa
See tegur näitab atmosfääritingimuste (rõhk, temperatuur ja niiskus) mõju mootorisse lastavale õhule. Atmosfääriteguri valem sõltub mootoritüübist.
5.4.2.1.1. Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid
5.4.2.1.2. Turboülelaaduriga mootorid sisselaskeõhu jahutusega või ilma
5.4.2.2. Mootori tegur fm
fm on qc (korrigeeritud kütusevool) järgmine funktsioon:
fm = 0,036 qc – 1,14
kus: qc = q/r
kus:
q on kütusevool milligrammides kütusetsükli ja kogutöömahu liitri kohta (mg / (liitrit tsüklis))
r on kompressori väljalaskeava ja sisselaskeava vaheline rõhusuhe (r = 1 ülelaadeta mootorite puhul)
See valem kehtib qc väärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 40–65 mg / (liitrit tsüklis).
qc väärtuste puhul, mis on väiksemad kui 40 mg / (liitrit tsüklis), võetakse fm väärtuseks konstant 0,3 (fm = 0,3).
qc väärtuste puhul, mis on suuremad kui 65 mg / (liitrit tsüklis), võetakse fm väärtuseks konstant 1,2 (fm = 1,2) (vt joonis):
5.4.2.3. Tingimused, mida tuleb laboris täita
Selleks et katse oleks kehtiv, peab parandustegur αd olema vahemikus 0,9 ≤ αd ≤ 1,1
Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).
|
(la) |
Terviklik sisselaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil: kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele; kahetaktiliste ja sädesüütega mootorite puhul; kui tootja seda nõuab. Muudel juhtudel võib kasutada samaväärset süsteemi, mispuhul tuleb katse käigus veenduda, et rõhk sisselasketorustikus ei erine rohkem kui 100 Pa võrra tootja määratud rõhust puhta õhufiltri korral. |
|
(1b) |
Terviklik väljalaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil: kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele; kahetaktiliste ja sädesüütega mootorite puhul; kui tootja seda nõuab. Muudel juhtudel võib kasutada samaväärset süsteemi, tingimusel et mootori heitgaasisüsteemi otsa juures mõõdetud rõhk ei erine rohkem kui 1 000 Pa võrra tootja poolt määratust. Mootori heitgaasisüsteemi otsana käsitatakse punkti, mis asub 150 mm allavoolu mootori külge kinnitatud heitgaasisüsteemi osa lõpust. |
(1) Kui mootoril on mootorpidur, peab seguklapp olema täiesti avatud.
(2) Kütuse toiterõhku võib vajaduse korral muuta, et saada teatavas mootori rakenduses esinev rõhk (eelkõige kütuse tagastussüsteemi kasutamise korral).
(3) Õhu sisselaskeklapp on pritsepumba pneumaatilise regulaatori juhtklapp. Sissepritseseadmete regulaator võib sisaldada muid seadiseid, mis võivad mõjutada sissepritsitava kütuse kogust.
(4) Radiaator, ventilaator, ventilaatorikate, veepump ja termostaat peavad katsestendil asetsema üksteise suhtes samamoodi kui sõidukis. Jahutusvedeliku ringlust võib juhtida ainult mootori veepump.
Vedeliku jahutamine võib toimuda kas mootori radiaatori kaudu või välise ringluse teel, tingimusel et selle välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui mootori jahutussüsteemis. Ribakatik, kui see on paigaldatud, peab olema avatud.
Kui ventilaatorit, radiaatorit ja katet ei saa hõlpsasti mootori külge paigaldada, määratakse radiaatori ja katte (kui seda kasutatakse) suhtes õigesse asendisse eraldi paigaldatud ventilaatori kasutatav võimsus mootori võimsuse mõõtmiseks kasutatavatel mootori pöörlemissagedustel kas standardomaduste põhjal arvutamise või katsete teel. See võimsus, mida on kohandatud standardsete atmosfääritingimuste järgi (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa), tuleb lahutada korrigeeritud võimsusest.
(5) Väljalülitatava või astmeliselt töötava ventilaatori või puhuri korral tehakse katse nii, et väljalülitatav ventilaator või puhur on välja lülitatud või astmeliselt töötav ventilaator või puhur töötab suurimal võimsusel.
(6) Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna.
(7) Generaatori vähim võimsus: generaatori võimsus piirdub võimsusega, mis on hädavajalik mootori tööks möödapääsmatute abiseadmete töötamiseks. Kui on tarvis ühendada aku, tuleb kasutada heas korras akut, mis on täiesti laetud.
(8) Õhu vahejahutiga mootoreid katsetatakse õhu vahejahutiga, olenemata sellest, kas jahuti toimib vedeliku või õhuga, aga kui tootja seda soovitab, võib õhuga toimivat jahutit asendada katsestendi süsteem. Mõlemal juhul mõõdetakse võimsust kõikidel pöörlemissagedustel nii, et mootoriõhu rõhu- ja temperatuurikadu katsestendi süsteemi vahejahutis on samasugune kui see, mis tootja on ette näinud terviklikul sõidukil olevale süsteemile.
(9) Nende hulka võivad muu hulgas kuuluda näiteks EGR (heitgaasitagastuse) süsteem, katalüüsmuundur, termoneutralisaator, lisaõhuga varustamise süsteem ja kütuse aurustumist takistav süsteem.
(10) Katseid võib teha kliimaseadmega katseruumides, kus on võimalik atmosfääritingimusi reguleerida.
(11) Kui mootor on varustatud õhutemperatuuri automaatse reguleerimise seadmega ja kui see seade on selline, et täiskoormusel temperatuuril 25 °C ei lisata soojendatud õhku, tehakse katse nii, et seade on täielikult suletud. Kui seade temperatuuril 25 °C veel töötab, tehakse katse nii, et seade töötab harilikul viisil ja temperatuuri tähistava valemiosa eksponendiks parandusteguris võetakse null (temperatuuri ei korrigeerita).
Liide
Mootori kasuliku võimsuse mõõtmise katsete tulemused
Käesoleva vormi täidab katse teinud laboratoorium.
1. Katsetingimused
|
1.1. |
Maksimumvõimsusel mõõdetud rõhud |
|
1.1.1. |
koguõhurõhk: … Pa |
|
1.1.2. |
veeauru rõhk: … Pa |
|
1.1.3. |
heitgaasi rõhk: … Pa |
|
1.2. |
Suurimal võimsusel mõõdetud temperatuurid |
|
1.2.1. |
sisselaskeõhu temperatuur: … K |
|
1.2.2. |
temperatuur mootori vahejahuti väljalaskeava juures: … K |
|
1.2.3. |
jahutusvedeliku temperatuur |
|
1.2.3.1. |
mootori jahutusvedeliku väljalaskeava juures: … K (1) |
|
1.2.3.2. |
õhkjahutuse korral võrdluspunktis: … K (1) |
|
1.2.4. |
määrdeõli temperatuur: … K (märkida mõõtmispunkt) |
|
1.2.5. |
kütuse temperatuur |
|
1.2.5.1. |
kütusepumba sisselaskeava juures: … K |
|
1.2.5.2. |
kütusekulu mõõteseadmes: … K |
|
1.2.6. |
heitgaasi temperatuur, mis on mõõdetud väljalaskekollektori(te) ääriku(te) kõrval asuvas punktis: … °C |
|
1.3. |
Mootori pöörlemissagedus tühikäigus: … min–1 |
|
1.4. |
Dünamomeetri omadused |
|
1.4.1. |
Mark: … Mudel: … |
|
1.4.2. |
Tüüp:… |
|
1.5. |
Suitsususe mõõturi omadused |
|
1.5.1. |
Mark: … |
|
1.5.2. |
Tüüp: … |
2. Kütus
|
2.1. |
Vedelkütusel töötavate sädesüütega mootorite puhul |
|
2.1.1. |
Mark: … |
|
2.1.2. |
Spetsifikaat: … |
|
2.1.3. |
Antidetonaator-lisaaine (plii jne) … |
|
2.1.3.1. |
Tüüp: … |
|
2.1.3.2. |
Sisu … mg/1 |
|
2.1.4. |
Oktaaniarv RON: … (ASTM D 26 99-70) |
|
2.1.4.1. |
MON:… |
|
2.1.4.2. |
Suhteline tihedus: … g/cm3 temperatuuril 288 K |
|
2.1.4.3. |
Kütteväärtus: … kJ/kg
Suurim kasulik võimsus: … kW pöörlemissagedusel … min–1 Suurim kasulik pöördemoment: … Nm pöörlemissagedusel … min–1 |
|
2.2. |
Gaaskütusel töötavate sädesüütega mootorite ja segakütusega mootorite puhul |
|
2.2.1. |
Mark: … |
|
2.2.2. |
Spetsifikaat: … |
|
2.2.3. |
Säilitatakse rõhul: … baari |
|
2.2.4. |
Kasutusrõhk: … baari |
|
2.2.5. |
Kütteväärtus: … kJ/kg |
|
2.3. |
Gaaskütusel töötavate survesüütemootorite puhul |
|
2.3.1. |
Toitesüsteem: … gaas |
|
2.3.2. |
Kasutatava gaasi tehnilised andmed: … |
|
2.3.3. |
Kütuse nafta/gaasi suhe: … |
|
2.3.4. |
Kütteväärtus: … |
|
2.4. |
Survesüütega mootorite ja diislikütusega töötavate segakütuseliste mootorite puhul |
|
2.4.1. |
Mark: … |
|
2.4.2. |
Kasutatava kütuse tehnilised andmed: … |
|
2.4.3. |
Tsetaaniarv (ASTM D 976-71) … |
|
2.4.4. |
Suhteline tihedus: … g/cm3 temperatuuril 288 K |
|
2.4.5. |
Kütteväärtus: … kJ/kg |
3. Määrdeaine
|
3.1. |
Mark: … |
|
3.2. |
Spetsifikaat: … |
|
3.3. |
SAE viskoossus: … |
4. Mõõtmiste üksikasjalikud tulemused (2)
|
Mootori pöörlemissagedus, min–1 |
|
|
|
Mõõdetud pöördemoment, Nm |
|
|
|
Mõõdetud võimsus, kW |
|
|
|
Mõõdetud kütusevool, g/h |
|
|
|
Õhurõhk, kPa |
|
|
|
Veeauru rõhk, kPa |
|
|
|
Sisselaskeõhu temperatuur, K |
|
|
|
Võimsus, mis tuleb liita nr 1 abiseadmete katteks nr 2 ülaltoodud tabelis esitatud väärtusele, kW nr 3 |
|
|
|
Võimsuse parandustegur |
|
|
|
Korrigeeritud pidurdusjõud, kW (ventilaatoriga / ilma ventilaatorita (3)) |
|
|
|
Ventilaatori võimsus, kW (maha arvestada, kui ventilaatorit pole paigaldatud) |
|
|
|
Kasulik võimsus, kW |
|
|
|
Kasulik pöördemoment, Nm |
|
|
|
Kütuse korrigeeritud erikulu g/(kWh) (4) |
|
|
|
Jahutusvedeliku temperatuur väljundpunktis, K |
|
|
|
Määrdeõli temperatuur t mõõtepunktis, K |
|
|
|
Õhutemperatuur pärast ülelaadurit, K (5) |
|
|
|
Kütuse temperatuur pritsepumba sisselaskeavas, K |
|
|
|
Õhutemperatuur pärast õhu vahejahutit, K (5) |
|
|
|
Rõhk pärast ülelaadurit, kPa (5) |
|
|
|
Rõhk pärast vahejahutit, kPa |
|
|
(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.
(2) Kasuliku võimsuse ja kasuliku pöördemomendi iseloomulikud kõverad väljendatakse mootori pöörlemissageduse funktsioonina.
(3) Vastavalt vajadusele läbi kriipsutada.
(4) Arvutatakse survesüütega mootori ja sädesüütega mootori kasuliku võimsuse abil; viimase puhul korrutatakse see võimsuse parandusteguriga.
(5) Mittevajalik läbi kriipsutada.
6. LISA
ELEKTRILISTE JÕUÜLEKANDESEADMETE KASULIKU VÕIMSUSE JA 30 MINUTI MAKSIMUMVÕIMSUSE MÕÕTMISE MEETOD
1. NEED NÕUDED KEHTIVAD PUHTELEKTRILISTE MAANTEESÕIDUKITE LIIKUMAPANEMISEKS KASUTATAVATE ELEKTRILISTE JÕUÜLEKANDESEADMETE SUURIMA KASULIKU VÕIMSUSE JA 30 MINUTI MAKSIMUMVÕIMSUSE MÕÕTMISE PUHUL.
2. KATSETINGIMUSED
2.1. Jõuülekandeseade peab olema vastavalt tootja soovitustele sisse sõidetud.
2.2. Kui võimsust saab mõõta üksnes jõuülekandeseadmel, millele on paigaldatud käigukast või reduktor, tuleb arvesse võtta kasutegurit.
2.3. Abiseadmed
2.3.1. Paigaldatavad abiseadmed
Katse ajaks paigaldatakse jõuülekandeseadme ettenähtud rakenduses toimimiseks vajalikud abiseadmed (loetletud tabelis 1) samas asendis kui sõidukis.
2.3.2. Eemaldatavad abiseadmed
Katse ajaks eemaldatakse abiseadmed, mis on vajalikud sõiduki korralikuks töötamiseks ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu:
pidurite õhukompressor, roolivõimendi kompressor, vedrustuse kompressor, kliimaseade jms.
Kui abiseadmeid ei saa eemaldada, võib nende koormuseta kasutatava võimsuse kindlaks määrata ja liita mõõdetud võimsusele.
Tabel 1
Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse kindlaksmääramiseks tehtava katse ajaks paigaldatavad abiseadmed
(„Standardvarustus” – tootja poolt konkreetse rakenduse tarbeks ette nähtud seadmed).
|
Nr |
Abiseadmed |
Paigaldatakse kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse katse ajaks |
|
1 |
Alalispinge allikas |
Pingelangus katse ajal alla 5 % |
|
2 |
Kiirusevariaator ja juhtseadis |
Jah: standardvarustus |
|
3 |
Vedelikjahutus |
|
|
Mootorikapott Kapoti õhuava |
Ei |
|
|
Ventilaator Ventilaatorikate Pump Termostaat (3) |
Jah: standardvarustus |
|
|
Õhkjahutus |
|
|
|
Õhufilter Kate Puhur Temperatuuri reguleerimise süsteem |
Jah: standardvarustus |
|
|
4 |
Elektriseadmed |
Jah: standardvarustus |
|
5 |
Katsestendi abiventilaator |
Jah, kui see on vajalik |
2.4. Seadetingimused
Seadetingimused vastavad tootja poolt mootori seeriatoodangu kohta esitatud tehnilistele andmetele, mida kasutatakse konkreetsel juhul ilma ühegi muudatuseta.
2.5. Ülesmärgitavad andmed
2.5.1. Kasuliku võimsuse määramise katse tegemisel on kiirendi juhtseadis reguleeritud maksimumpositsioonile.
2.5.2. Mootor peab olema vastavalt tüübikinnituse taotleja soovitustele sisse sõidetud.
2.5.3. Pöördemomendi ja pöörlemissageduse andmed registreeritakse korraga.
2.5.4. Mootorist väljuva jahutusvedeliku temperatuur tuleb vajaduse korral hoida tootja poolt ette nähtud termostaadiga seataval väärtusel täpsusega ± 5 K.
Õhkjahutusega jõuülekandeseadmete korral tuleb tootja poolt ette nähtud punkti temperatuuri hoida tootja määratud piirides täpsusega + 0/– 20 K.
2.5.5. Määrdeõli temperatuur, mida mõõdetakse karteripõhjas või õlisoojusvaheti väljalaske juures, kui see on paigaldatud, peab olema tootja määratud piirides.
2.5.6. Vajaduse korral võib kasutada täiendavat reguleerimissüsteemi temperatuuri hoidmiseks punktides 2.5.4 ja 2.5.5 osutatud piirides.
3. MÕÕTETÄPSUS
3.1. Pöördemoment. ± 1 % mõõdetud pöördemomendist.
Pöördemomendi mõõtmise süsteem kalibreeritakse nii, et arvesse oleks võetud hõõrdekaod. Katse-dünamomeetri mõõteulatuse alumises pooles peab täpsus olema ± 2 % mõõdetud pöördemomendist.
3.2. Mootori pöörlemissagedus: 0,5 % mõõdetud pöörlemissagedusest.
3.3. Mootorisse tuleva õhu temperatuur: ± 2 K
(1) Radiaator, ventilaator, ventilaatorikate, veepump ja termostaat peavad katsestendil asetsema üksteise suhtes samamoodi kui sõidukis. Jahutusvedeliku ringlust võib käivitada ainult jõuülekandeseadme veepump.
Vedeliku jahutamine võib toimuda kas jõuülekandeseadme radiaatori kaudu või välise ringluse teel, tingimusel et selle välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui jõuülekandeseadme jahutussüsteemis. Ribakatik, kui see on paigaldatud, peab olema avatud.
Kui ventilaatorit, radiaatorit ja katet ei saa stendikatse jaoks hõlpsasti paigaldada, määratakse radiaatori ja katte (kui seda kasutatakse) suhtes õigesse asendisse eraldi paigaldatud ventilaatori kasutatav võimsus mootori võimsuse mõõtmiseks kasutatavatel mootori pöörlemissagedustel kas standardomaduste põhjal arvutamise või katsete teel. See võimsus, mida on kohandatud standardsete atmosfääritingimuste järgi, tuleb lahutada õigest võimsusest.
(2) Väljalülitatava või astmeliselt töötava ventilaatori või puhuri korral tehakse katse nii, et väljalülitatav ventilaator või puhur on välja lülitatud või töötab suurimal võimsusel.
(3) Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna.
7. LISA
TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLID
1. ÜLDTEAVE
Kõnealused nõuded on kooskõlas punkti 6 ja selle alampunktide kohaselt toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtava katsega.
2. KATSEMENETLUSED
Katsemeetodid ja mõõtevahendid on sellised, nagu neid kirjeldatakse käesoleva eeskirja 5. või 6. lisas.
3. PROOVIDE KOGUMINE
Välja tuleb valida üks jõuülekandeseade. Kui pärast punktis 5.1 osutatud katset ei peeta jõuülekandeseadet käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks, tuleb katsed teha veel kahe jõuülekandeseadmega.
4. MÕÕTMISKRITEERIUMID
4.1. Sisepõlemismootori kasulik võimsus
Toodangu vastavuse kontrollimiseks tehtavate katsete käigus mõõdetakse võimsust mootori pöörlemissagedustel S1 ja S2, mis vastavad tüübikinnituses heaks kiidetud suurima võimsuse ja suurima pöördemomendi mõõtepunktile. Nimetatud kahel mootori pöörlemissagedusel, mille puhul on lubatud hälve ± 5 %, ei tohi vähemalt ühes vahemike S1 ± 5 % ja S2 ± 5 % punktis mõõdetud kasulik võimsus erineda tüübikinnitusnäitajast rohkem kui ± 5 %.
4.2. Elektriliste jõuülekandeseadmete kasulik võimsus ja 30 minuti maksimumvõimsus
Toodangu vastavuskontrolli katsete käigus mõõdetakse võimsust mootori pöörlemissagedusel S1, mis vastab tüübikinnituses heaks kiidetud suurima võimsuse mõõtepunktile. Sellel pöörlemissagedusel ei tohi kasulik võimsus erineda tüübikinnitusnäitajast rohkem kui ± 5 %.
5. TULEMUSTE HINDAMINE
5.1. Kui punkti 2 kohaselt katsetatud jõuülekandeseadme kasulik võimsus ja 30 minuti maksimumvõimsus vastavad punktis 4 nõutule, loetakse toodang tüübikinnitusele vastavaks.
5.2. Kui punktis 4 esitatud nõuded ei ole täidetud, katsetatakse samal moel kahte või enamat jõuülekandeseadet.
5.3. Kui punktis 5.2 nimetatud teise ja/või kolmanda jõuülekandeseadme kasuliku võimsuse või 30 minuti maksimumvõimsuse näitaja ei vasta punktis 4 esitatud nõuetele, loetakse toodang käesoleva eeskirja nõuetele mittevastavaks ja rakendatakse käesoleva eeskirja punkti 7.1 sätteid.
8. LISA
ETALONKÜTUSED
|
1. |
Veeldatud naftagaasi etalonkütuste tehnilised andmed
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Maagaasi etalonkütuste tehnilised andmed
Segude koosseisu kuuluvad gaasid peavad olema vähemalt järgmise puhtusastmega: N2 : 99 % CH4 : 95 % kusjuures vesiniku-, süsinikmonooksiidi- ja hapnikusisaldus on alla 1 % ning lämmastiku ja süsinikdioksiidi kogusisaldus alla 2 %. Wobbe’i indeks on gaasi mahuühiku kohta mõõdetud kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:
ning
Wobbe’i indeksit väljendatakse bruto- või netoväärtusena olenevalt sellest, kas kasutatakse ülemist või alumist kütteväärtust. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
(*) Väärtus määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).
(**) See meetod ei võimalda söövitavate ainete esinemist täpselt määrata, juhul kui proov sisaldab korrosiooniinhibiitoreid või muid kemikaale, mis vähendavad proovi korrosiooni vaseribal. Seepärast on keelatud lisada selliseid aineid ainuüksi selleks, et mõjutada katsetulemusi.
(***) Arvutus põhineb brutokütteväärtusel ja temperatuuril 0 °C.