Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42014X1107(01)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega

OJ L 323, 7.11.2014, p. 52–90 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/85/oj

7.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/52


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 6. täiendus – jõustumise kuupäev: 15. juuli 2013

SISUKORD

1.

Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnituse andmine

5.

Spetsifikatsioonid ja katsed

6.

Toodangu nõuetele vastavus

7.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

8.

Jõuülekandeseadme tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

9.

Tootmise lõpetamine

10.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1.

Sisepõlemismootori põhiomadused ja katsetamisega seotud teave

2.

Elektrilise jõuülekandeseadme põhiomadused ja katsetamisega seotud teave

3.a

Teatis jõuülekandeseadmele tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise või jõuülekandeseadme tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 85

3.b

Teatis sõidukitüübile tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise või sõidukitüübi tootmise lõpetamise kohta seoses jõuülekandeseadmega vastavalt eeskirjale nr 85

4.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

5.

Sisepõlemismootori kasuliku võimsuse mõõtmise meetod

6.

Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmise meetod

7.

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollid

8.

Etalonkütused

1.   REGULEERIMISALA

1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõvera suhtes, mis väljendab mootori pöörlemissageduse funktsioonina M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite käitamiseks ette nähtud sisepõlemismootori või elektriliste jõuülekandeseadmete võimsust tootja osutatud täiskoormusel ning elektriliste jõuülekandeseadmete 30 minuti maksimumvõimsust (1).

1.2.

Sisepõlemismootorid kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

kolbmootorid (sädesüütega ja survesüütega), välja arvatud vabakolbmootorid;

pöördkolbmootorid (sädesüütega ja survesüütega);

ülelaadeta või ülelaadega mootorid.

1.3.

Elektrilised jõuülekandeseadmed koosnevad regulaatoritest ja mootoritest ning need moodustavad sõidukite ainsa liikumapaneva jõu.

2.   MÕISTED

2.1.   „Jõuülekandeseadme tüübikinnitus”– jõuülekandeseadme tüübi kinnitus seoses selle kasuliku võimsusega, mida mõõdetakse käesoleva eeskirja 5. ja 6. lisas ette nähtud korras.

2.2.   „Jõuülekandeseadme tüüp”– mootorsõidukile paigaldamiseks ette nähtud sisepõlemismootori või elektrilise jõuülekandeseadme kategooria, mis ei erine käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas määratletud põhiomaduste poolest.

2.3.   „Kasulik võimsus”– võimsus, mis saadakse katsestendil vastaval mootori pöörlemissagedusel väntvõlli või samaväärse seadise otsalt käesoleva eeskirja 5. lisa tabelis 1 või 6. lisas loetletud abiseadmete toel ning kindlaks määratud võrdluslikel atmosfääritingimustel.

2.4.   „Suurim kasulik võimsus”– kasuliku võimsuse suurim väärtus, mis mõõdetakse mootori täiskoormusel.

2.5.   „30 minuti maksimumvõimsus”– elektrilise jõuülekandeseadme maksimaalne kasulik võimsus käesoleva eeskirja punktis 5.3.1 määratletud alalispingel, mida jõuülekandeseade on suuteline 30-minutilise ajavahemiku vältel keskmiselt tootma.

2.6.   

„Hübriidsõidukid”:

2.6.1.   „hübriidsõiduk”– sõiduk, millel on liikumapanemiseks vähemalt kaks erinevat energiamuundurit ja kaks erinevat (sõidukile paigaldatud) energiatalletussüsteemi;

2.6.2.   „hübriidelektrisõiduk”– sõiduk, mis võtab mehaaniliseks liikumapanemiseks energiat kummastki allpool nimetatud salvestatud energia-/toiteallikast, mis on sõidukile paigaldatud:

tarbitav kütus;

elektrienergia salvesti (nt aku, kondensaator, hooratas/generaator vms);

2.6.3.   hübriidelektrisõiduki– jõuseade koosneb kahe erineva jõuülekandeseadme kombinatsioonist:

sisepõlemismootor ning

üks või mitu elektrilist jõuülekandeseadet.

2.7.   „Standardvarustus”– tootja poolt konkreetse rakenduse tarbeks ette nähtud varustus.

2.8.   „Segakütuseline mootor”– mootoritüüp, mis on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 49 kohaselt või paigaldatud sõidukitüübile, mis seoses heitega on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 49 kohaselt, ning mis on ette nähtud toimima ühel ajal nii diislikütuse kui ka gaaskütusega, kusjuures mõlemat kütust mõõdetakse eraldi, sest sõltuvalt töötingimustest võib ühe või teise kütuse kulu olla erinev.

2.9.   „Segakütuseline sõiduk”– segakütuselise mootoriga sõiduk, mis kasutab kütuseid mitmest sõiduki pardal asuvast kütusemahutist.

2.10.   „Segakütuserežiim”– segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus kasutatakse mootoris sõltuvalt töötingimustest vaheldumisi diisli- ja gaaskütust.

2.11.   „Diislirežiim”– segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus ei kasutata mootoris ühegi töötingimuse korral gaaskütust.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Taotluse jõuülekandeseadme tüübikinnituse saamiseks seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega esitab jõuülekandeseadme tootja, sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Sellele tuleb lisada kolmes eksemplaris jõuülekandeseadme kirjeldus, mis sisaldab kõiki asjaomaseid andmeid, mis on nimetatud:

üksnes sisepõlemismootori jõul töötavate sõidukite puhul 1. lisas või

täiselektriliste sõidukite puhul 2. lisas või

hübriidelektrisõidukite puhul 1. ja 2. lisas.

3.3.

Hübriidelektrisõidukite puhul tehakse katsed eraldi sisepõlemismootoriga (vastavalt 5. lisale) ja elektrilis(t)e jõuülekandeseadme(te)ga (vastavalt 6. lisale).

3.4.

Kinnitatava jõuülekandeseadme (jõuülekandeseadmete kogumi) representatiivne jõuülekandeseade (või jõuülekandeseadmete kogum) esitatakse koos käesoleva eeskirja 5. ja 6. lisas ette nähtud seadmetega katseid läbiviivale tehnilisele teenistusele.

4.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.

Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud jõuülekandeseadme võimsus on mõõdetud vastavalt punktis 5 esitatud tehnilistele nõuetele, antakse sellele jõuülekandeseadmele tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud jõuülekandeseadme tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (00, kui tegemist on käesoleva eeskirjaga selle algkujul) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse väljaandmise ajal kõige uuemaid eeskirjas tehtud tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele jõuülekandeseadme tüübile.

4.3.

Teatis jõuülekandeseadmele käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 3.a lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Teatis sõidukitüübi käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta seoses jõuülekandeseadmega edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 3.b lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.5.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud jõuülekandeseadme tüübile vastavale jõuülekandeseadmele tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.5.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.5.2.

punktis 4.5.1 ette nähtud ringist paremal olevast käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.3.

Teise võimalusena võib tootja otsustada, et nende tüübikinnitusmärkide ja -tähiste kinnitamise asemel jõuülekandeseadme külge on iga käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud jõuülekandeseadmega kaasas seda teavet sisaldav dokument, nii et tüübikinnitusmärgid ja -tähised võib kinnitada sõidukile.

4.6.

Kui jõuülekandeseade vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse, ei ole punktis 4.5.1 ette nähtud sümbolit tarvis korrata. Sellisel juhul paigutatakse kõigi teiste eeskirjade numbrid ja nende alusel tüübikinnitust andvas riigis varem antud tüübikinnituste numbrid punktis 4.5.1 ette nähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa.

4.7.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.8.

Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja poolt esitatud jõuülekandeseadme tunnusnumbrite lähedusse.

4.9.

Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

5.   SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED

5.1.   Üldteave

Komponendid, mis võivad mõjutada jõuülekandeseadme võimsust, peavad olema projekteeritud, toodetud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav jõuülekandeseade vastab sõltumata sellele mõjuda võivast vibratsioonist käesoleva eeskirja sätetele.

5.2.   Sisepõlemismootorite katsete kirjeldus

5.2.1.   Kasuliku võimsuse katse ajal töötavad sädesüütega mootorid täisgaasiga ning survesüütega mootorid ja segakütuselised mootorid täiskoormusel, kusjuures mootor on varustatud vastavalt käesoleva eeskirja 5. lisa tabelis 1 ettenähtule.

5.2.1.1.

Diislirežiimiga segakütuselise mootori puhul koosneb katse töötamisest segakütuserežiimis ning sama mootori töötamisest diislirežiimis.

5.2.2.   Mõõtmised tehakse piisava arvu mootori pöörlemissageduste juures, et õigesti määrata täielik võimsuskõver tootja soovitatava väikseima ja suurima pöörlemissageduse vahel. Pöörlemissageduste vahemik peab hõlmama pöörlemissagedusi, mille juures mootor saavutab oma täisvõimsuse ja maksimaalse pöördemomendi. Iga pöörlemissageduse korral tuleb võtta vähemalt kahe stabiliseeritud näidu keskmine.

5.2.3.   Kasutatakse järgmist kütust:

5.2.3.1.

bensiiniga töötavate sädesüütega mootorite puhul:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht Euroopa koordineerimisnõukogu (CEC) (3) dokumentides F-01-A-84 ja RF-01-A-85 CEC poolt bensiinimootorite jaoks ette nähtud etalonkütustest;

5.2.3.2.

veeldatud naftagaasiga töötavate sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

5.2.3.2.1.

kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse ühte 8. lisas osutatud etalonkütustest;

5.2.3.2.2.

mootori puhul, mis ei reguleeri kütusekogust automaatselt:

kasutatakse 8. lisas osutatud väikseima C3-sisaldusega etalonkütust või

5.2.3.2.3.

ühe konkreetse kütusekoostise jaoks märgistatud mootori puhul:

kasutatakse kütust, mille jaoks mootor on märgistatud;

5.2.3.2.4.

kasutatud kütus täpsustatakse katsearuandes.

5.2.3.3.

Maagaasil töötavate sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

5.2.3.3.1.

kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse ühte 8. lisas osutatud etalonkütustest;

5.2.3.3.2.

mootori puhul, mis ei reguleeri kütusekogust automaatselt:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust, mille Wobbe’i indeks on vähemalt 52,6 MJm-3 (4 °C, 101,3 kPa). Vaidluse korral kasutatakse 8. lisas nimetatud etalonkütust G20, st kõrgeima Wobbe’i indeksiga kütust, või

5.2.3.3.3.

ühe konkreetse kütuserühma jaoks märgistatud mootori puhul:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust, mille Wobbe’i indeks on vähemalt 52,6 MJm-3 (4 °C; 101,3 kPa), kui mootor on märgistatud H-rühma gaaside jaoks, või vähemalt 47,2 MJm-3 (4 °C; 101,3 kPa), kui mootor on märgistatud L-rühma gaaside jaoks. Vaidluse korral kasutatakse 8. lisas nimetatud etalonkütust G20, kui mootor on märgistatud H-rühma gaaside jaoks, või etalonkütust G23, kui mootor on märgistatud L-rühma gaaside jaoks, st asjakohase rühma kõrgeima Wobbe’i indeksiga kütust, või

5.2.3.3.4.

veeldatud maagaasi ühe konkreetse kütusekoostise jaoks märgistatud mootori puhul:

kasutatav kütus on kütus, mille märgistus on kantud mootorile, või 8. lisas esitatud etalonkütus G20, juhul kui mootor kannab märgistust LNG20.

5.2.3.3.5.

ühe konkreetse kütusekoostise jaoks märgistatud mootori puhul:

kasutatakse kütust, mille jaoks mootor on märgistatud;

5.2.3.3.6.

kasutatud kütus täpsustatakse katsearuandes.

5.2.3.4.

Survesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse Euroopa koordineerimisnõukogu (CEC) dokumendis RF-03-A-84 CEC poolt survesüütega mootorite jaoks ette nähtud etalonkütust.

5.2.3.5.

Bensiini või gaaskütusega segakütuseliste sõidukite sädesüütega mootoreid tuleb katsetada mõlema kütusega vastavalt punktidele 5.2.3.1–5.2.3.3. Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, aga mille bensiinisüsteem on paigaldatud ainult avarii või käivitamise jaoks ja mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse katsetes ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.

5.2.3.6.

Segakütuselisi mootoreid ja diislirežiimiga sõidukeid katsetatakse vastavale režiimile sobiva kütusega vastavalt punktidele 5.2.3.1–5.2.3.5.

5.2.4.   Mõõtmised tehakse kooskõlas käesoleva eeskirja 5. lisaga.

5.2.5.   Katseprotokoll sisaldab tulemusi ja kõiki kasuliku võimsuse leidmiseks vajalikke arvutusi, mis on loetletud käesoleva eeskirja 5. lisas, ning käesoleva eeskirja 1. lisas loetletud mootori omadusi. Selle dokumendi koostamiseks võib pädev asutus kasutada aruannet, mille heakskiidetud või tunnustatud labor on koostanud käesoleva eeskirja kohaselt.

5.3.   Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmise katsete kirjeldus

Elektrilisel jõuülekandeseadmel peavad olema käesoleva eeskirja 6. lisas sätestatud seadmed. Elektriline jõuülekandeseade saab toidet alalisvooluallikast, mille maksimaalne pingelang on 5 % olenevalt ajast ja voolutugevusest (alla 10 sekundi pikkused ajavahemikud välja arvatud). Katse toitepinge määrab sõiduki tootja.

Märkus:

kui 30 minuti maksimumvõimsust piirab aku, võib elektrisõiduki 30 minuti maksimumvõimsus olla väiksem kui sõiduki 30 minuti maksimumvõimsus vastavalt sellele katsele.

5.3.1.   Kasuliku võimsuse kindlaksmääramine

5.3.1.1.

Mootorit ja kõiki selle seadmeid tuleb vähemalt kaks tundi temperatuuril 25 °C ± 5 °C ette valmistada.

5.3.1.2.

Kasuliku võimsuse katse seisneb töös võimsuse regulaatori maksimumseadetel.

5.3.1.3.

Vahetult enne katse alustamist lastakse mootoril töötada tootja soovitatud pöörlemissagedusel 3 minutit katsestendil võimsusega, mis moodustab 80 % maksimumvõimsusest.

5.3.1.4.

Näite võetakse piisaval mootori pöörlemissageduste arvul, et õigesti määrata võimsuskõver nulli ja tootja soovitatud suurima pöörlemissageduse vahel. Kogu katse sooritatakse 5 minuti vältel.

5.3.2.   30 minuti maksimumvõimsuse kindlaksmääramine

5.3.2.1.

Mootorit ja kogu selle varustust tuleb vähemalt neli tundi temperatuuril 25 °C ± 5 °C ette valmistada.

5.3.2.2.

Elektrilisel jõuülekandeseadmel lastakse töötada katsestendil võimsusel, mis on tootjalt saadud 30 minuti maksimumvõimsuse suurim väärtus. Pöörlemissagedus peab olema vahemikus, mille puhul kasulik võimsus ületab 90 % punkti 5.3.1 kohaselt mõõdetud maksimumvõimsusest. Soovitusliku pöörlemissageduse määrab tootja.

5.3.2.3.

Kiirus ja võimsus märgitakse üles. Võimsus peab olema vahemikus ±5 % võimsuse väärtusest katse alustamisel. 30 minuti maksimumvõimsus on keskmine võimsus 30-minutilise ajavahemiku vältel.

5.4.   Tulemuste tõlgendamine

Tootja esitatud elektrilise jõuülekandeseadme tüübi kasulik võimsus ja 30 minuti maksimumvõimsus kiidetakse heaks, kui see ei erine väärtustest, mille tehniline teenistus on mõõtnud katsetamiseks esitatud jõuülekandeseadmel, suurima võimsuse puhul enam kui ±2 % võrra ning kõvera teistes mõõtepunktides enam kui ±4 % võrra, kusjuures mootori pöörlemissageduse lubatud hälve on ±2 % või mootori pöörlemissageduse vahemikus (X1 min–1 + 2 %) kuni (X2 min–1 – 2 %) (X1 < X2).

Segakütuselise mootori puhul peab tootja nimetatud kasulik võimsus olema selle mootori segakütuserežiimis mõõdetud võimsus.

6.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Tootmismenetluste vastavus on kooskõlas kokkuleppe 2. liites sätestatud korraga (E/ECE/324 – E/ECE/TRANS/505/Rev.2), arvestades järgmisi nõudeid.

6.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud mootorid on valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile.

6.2.

Käesoleva eeskirja 7. lisas esitatud toodangu vastavuse kontrollimise korra miinimumnõudeid tuleb järgida.

7.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

7.1.

Jõuülekandeseadme tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev jõuülekandeseade ei vasta kinnitatud tüübile.

7.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav 1958. aasta kokkuleppe osaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi abil kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

8.   JÕUÜLEKANDESEADME TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

8.1.

Jõuülekandeseadme tüübi alla kuuluva jõuülekandeseadme igast muudatusest 1. ja 2. lisas esitatud omaduste osas teatatakse jõuülekandeseadme tüübi kinnitanud tüübikinnitusasutusele. Tüübikinnitusasutus võib seejärel teha järgmist:

8.1.1.

leida, et tehtud muudatused tõenäoliselt ei avalda märgatavat kahjulikku mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele, või

8.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

8.2.

Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

8.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja teatab sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.

9.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab lõplikult käesoleva eeskirja alusel kinnitatud jõuülekandeseadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.

10.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse; nendele tüübikinnitusasutustele tuleb saata teistes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta.


(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.3) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(3)  European Coordinating Council, CEC.


1. LISA

SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIOMADUSED JA KATSETAMISEGA SEOTUD TEAVE

Vajaduse korral tuleb järgmine teave esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga. Joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemidel, osadel või eraldi seadmestikel on elektroonilisi juhtseadiseid, tuleb esitada teave ka nende tööomaduste kohta.

0.

Sõiduki üldised tunnused: …

0.1.

Mark (tootja kaubanimi): …

0.2.

Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused): …

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile: …

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4.

Sõiduki kategooria: …

0.5.

Tootja nimi ja aadress: …

0.6.

Koostetehase aadress (koostetehaste aadressid): …

1.

Sõiduki ehituse üldandmed

1.1.

Näidissõiduki fotod ja/või joonised: …

1.2.

Rooli asukoht: vasakul/paremal (1): …

1.3.

Segakütuseline sõiduk: jah/ei (1)

1.3.1.

Segakütuseline mootor diislirežiimis: jah/ei (1)

2.0.

Jõuseade

2.1.

Tootja: …

2.2.

Tootja mootorikood (märgitud mootorile, või muud identifitseerimisandmed): …

2.3.

Tööpõhimõte: sädesüütega mootor / survesüütega mootor, neljataktiline/kahetaktiline (1)

2.4.

Silindrite arv ja paigutus: …

2.5.

Silindri läbimõõt: … mm

2.6.

Kolvi käik: … mm

2.7.

Tööjärjekord: …

2.8.

Mootori töömaht: … cm3

2.9.

Surveaste: …

2.10.

Põlemiskambri, kolvipea ja sädesüütega mootoritel kolvirõngaste joonised: …

2.11.

Suurim kasulik võimsus: … kW pöörlemissagedusel … min–1 (tootja teatatud väärtus)

2.12.

Tootja poolt ette nähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … min–1

2.13.

Suurim kasulik pöördemoment (1): … Nm pöörlemissagedusel … min–1 (tootja teatatud väärtus)

3.0.

Kütus: diislikütus/bensiin/LPG/CNG/LNG (1)

3.0.1.

Vajaduse korral täiendav(ad) märk/märgid eeskirjas nr 49 ette nähtud tüübikinnitusmärgis, et võimaldada selle mootoritüübi eristamist, millele on antud tüübikinnitus (nt HLt).

3.1.

Oktaaniarv, pliisisaldusega: …

3.2.

Uurimismeetodil määratud oktaaniarv (pliivaba bensiin): …

3.3.

Kütuse etteanne

3.3.1.

Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)

3.3.1.1.

Mark (margid): …

3.3.1.2.

Tüüp (tüübid): …

3.3.1.3.

Paigaldatud karburaatorite arv: …

3.3.1.4.

Kohandamine

3.3.1.4.1.

Düüsid: …

3.3.1.4.2.

Segukoonused: …

3.3.1.4.3.

Tase ujukikambris: …

3.3.1.4.4.

Ujuki mass: …

3.3.1.4.5.

Ujukinõel: …

või kütuse etteandekõver epüürina vastavalt õhuvoolule ja seadetele, mis on vajalikud selle kõvera hoidmiseks

3.3.1.5.

Külmkäivitussüsteem: käsitsi käitatav / automaatne (1)

3.3.1.5.1.

Tööpõhimõt(t)e(d): …

3.3.1.5.2.

Talitluspiirid/-seaded (1): …

3.3.2.

Sissepritsega (ainult survesüütega mootoritel): jah/ei (1)

3.3.2.1.

Süsteemi kirjeldus: …

3.3.2.2.

Tööpõhimõte: otsesissepritse/eelkambriga/keeriskambriga (1)

3.3.2.3.

Pritsepump

3.3.2.3.1.

Mark (margid): …

3.3.2.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.3.2.3.3.

Maksimaalne kütuse etteanne (1): … mm3 löögi või tsükli kohta pumba pöörlemissagedusel: … min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: …

3.3.2.3.4.

Sissepritse ajastus: …

3.3.2.3.5.

Eelsissepritse kõver: …

3.3.2.3.6.

Kalibreerimismenetlus: katsestend/mootor (1)

3.3.2.4.

Regulaator

3.3.2.4.1.

Tüüp: …

3.3.2.4.2.

Mark: …

3.3.2.4.3.

Katkestuspunkt

3.3.2.4.3.1.

Katkestuspunkt koormatud seisundis: … min–1

3.3.2.4.3.2.

Katkestuspunkt koormamata seisundis: … min–1

3.3.2.4.4.

Maksimaalne pöörlemissagedus tühikäigul: … min–1

3.3.2.4.5.

Tühikäigu pöörlemissagedus: …

3.3.2.5.

Sissepritsetorustik

3.3.2.5.1.

Pikkus: … mm

3.3.2.5.2.

Siseläbimõõt: … mm

3.3.2.6.

Sissepritsedüüs(id)

3.3.2.6.1.

Mark (margid): …

3.3.2.6.2.

Tüüp (tüübid): …

3.3.2.6.3.

Avanemisrõhk: … kPa või selle epüür: …

3.3.2.7.

Külmkäivitussüsteem

3.3.2.7.1.

Mark (margid): …

3.3.2.7.2.

Tüüp (tüübid): …

3.3.2.7.3.

Kirjeldus: …

3.3.2.8.

Elektrooniline juhtseadis

3.3.2.8.1.

Mark (margid): …

3.3.2.8.2.

Süsteemi kirjeldus: …

3.3.3.

Sissepritsega (üksnes sädesüütega mootor): jah/ei (1)

3.3.3.1.

Tööpõhimõte: sisselasketorustik (ühepunktiline/mitmepunktiline) (1) pritse/otsepritse/muu (täpsustada) (1): …

3.3.3.2.

Mark (margid): …

3.3.3.3.

Tüüp (tüübid): …

3.3.3.4.

Süsteemi kirjeldus

3.3.3.4.1.

Juhtseadis(t)e tüüp või number: …

3.3.3.4.2.

Kütuseregulaatori tüüp: …

3.3.3.4.3.

Õhuvoolutajuri tüüp: …

3.3.3.4.4.

Kütusejaoturi tüüp: …

3.3.3.4.5.

Rõhuregulaatori tüüp: …

3.3.3.4.6.

Seguklapikoja tüüp: …

Muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral esitada vastavad samaväärsed andmed.

3.3.3.5.

Kütusepihustid: avanemisrõhk: … kPa või selle epüür: …

3.3.3.6.

Sissepritse ajastus: …

3.3.3.7.

Külmkäivitussüsteem

3.3.3.7.1.

Tööpõhimõt(t)e(d): …

3.3.3.7.2.

Talitluspiirid/seaded (1): …

3.4.

Gaasimootorid ja segakütuselised mootorid

3.4.1.

Isereguleeruv kütusekogus: jah/ei (1)

3.4.2.

Kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul: konkreetne gaasikoostis või gaasirühm, mille jaoks mootor on kaliibritud.

4.0.

Kütusepump

4.1.

Rõhk: … kPa või selle epüür:

5.0.

Elektrisüsteem

5.1.

Nimipinge: … V, maandatud plussiga/miinusega (1)

5.2.

Generaator

5.2.1.

Tüüp: …

5.2.2.

Nimivõimsus: … VA

6.0.

Süüde

6.1.

Mark (margid): …

6.2.

Tüüp (tüübid): …

6.3.

Tööpõhimõte: …

6.4.

Eelsüüte kõver: …

6.5.

Staatiline süüte ajaldamine: … kraadi enne ülaseisu

6.6.

Kontaktivahe: … mm

6.7.

Suletusnurk: … kraadi

7.0.

Jahutussüsteem (vedelik/õhk) (1)

7.1.

Mootori temperatuuri regulaatori nimiseaded: …

7.2.

vedelal kujul

7.2.1.

Vedeliku laad…

7.2.2.

Ringluspump/-pumbad: jah/ei (1)

7.2.3.

Tehniline iseloomustus: …

7.2.3.1.

Mark (margid): …

7.2.3.2.

Tüüp (tüübid): …

7.2.4.

Ülekandearv(ud): …

7.2.5.

Ventilaatori ja selle käitusmehhanismi kirjeldus: …

7.3.

Õhkjahutus

7.3.1.

Ventilaator: jah/ei (1)

7.3.2.

Tehniline iseloomustus: … või

7.3.2.1.

Mark (margid): …

7.3.2.2.

Tüüp (tüübid): …

7.3.3.

Ülekandearv(ud): …

8.0.

Sisselaskesüsteem

8.1.

Ülelaadur: jah/ei (1)

8.1.1.

Mark (margid): …

8.1.2.

Tüüp (tüübid): …

8.1.3.

Süsteemi kirjeldus (näiteks suurim ülelaaderõhk…

(kPa), vajaduse korral piirdeklapp): …

8.2.

Vahejahuti: jah/ei (1)

8.3.

Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaske seadised jne) kirjeldus ja joonised: …

8.3.1.

Sisselaskekollektori kirjeldus (sealhulgas joonised ja/või fotod): …

8.3.2.

Õhufilter, joonised: … või

8.3.2.1.

Mark (margid): …

8.3.2.2.

Tüüp (tüübid): …

8.3.3.

Sisselaskesummuti, joonised: … või

8.3.3.1.

Mark (margid): …

8.3.3.2.

Tüüp (tüübid): …

9.0.

Heitgaasisüsteem

9.1.

Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis: …

9.2.

Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …

9.3.

Suurim lubatud väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel: … kPa

10.0.

Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala: …

11.0.

Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed

11.1.

Suurim klapitõusukõrgus, avanemis- ja sulgumisnurgad või muude võimalike jaotussüsteemide ajastusandmed surnud seisude suhtes: …

11.2.

Põhivahemik ja/või seadevahemikud (1): …

12.0.

Õhusaastevastased meetmed

12.1.

Saastet vähendavad abiseadmed (kui need on paigaldatud ja kui neid ei ole kirjeldatud mõnes muus punktis)

12.2.

Katalüüsmuundur: jah/ei (1)

12.2.1.

Katalüüsmuundurite ja katalüüsi elementide arv: …

12.2.2.

Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

12.3.

Hapnikuandur: jah/ei (1)

12.4.

Õhu sissepuhe: jah/ei (1)

12.5.

Heitgaasitagastus: jah/ei (1)

12.6.

Osakeste püüdur: jah/ei (1)

12.6.1.

Tahkete osakeste püüduri mõõtmed, kuju ja maht: …

12.7.

Muud süsteemid (kirjeldus ja tööpõhimõte): …

13.0.

Veeldatud naftagaasi kütuseseade: jah/ei (1)

13.1.

Eeskirja nr 67 kohane tüübikinnitusnumber: …

13.2.

Mootori elektrooniline juhtseadis LPG kütuseseadmes: …

13.2.1.

Mark (margid): …

13.2.2.

Tüüp (tüübid): …

13.2.3.

Heitega seotud reguleerimisvõimalused: …

13.3.

Lisadokumentatsioon: …

13.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vedeldatud naftagaasile või tagasi: …

13.3.2.

Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …

13.3.3.

Tähistuse joonis: …

14.0.

Maagaasi-kütuseseade: jah/ei (1)

14.1.

Eeskirja nr 110 kohane tüübikinnitusnumber: …

14.2.

Mootori elektrooniline juhtseadis NG kütuseseadmes: …

14.2.1.

Mark (margid): …

14.2.2.

Tüüp (tüübid): …

14.2.3.

Heitega seotud reguleerimisvõimalused: …

14.3.

Lisadokumentatsioon: …

14.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või tagasi: …

14.3.2.

Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): …

14.3.3.

Tähistuse joonis: …

15.0.

Tootja poolt ette nähtud temperatuurid

15.1.

Jahutussüsteem

15.1.1.

Vedelikjahutus

Maksimumtemperatuur väljundpunktis: … °C

15.1.2.

Õhkjahutus

15.1.2.1.

Võrdluspunkt: …

15.1.2.2.

Maksimumtemperatuur võrdluspunktis: … °C

15.2.

Maksimumtemperatuur sisselaske vahejahuti väljundpunktis: … °C

15.3.

Heitgaasi kõrgeim temperatuur väljalasketoru(de) punktis, mis külgneb väljalaskekollektori välisääriku(te)ga: … °C

15.4.

Kütuse temperatuur

Minimaalselt … °C

Maksimaalselt … °C

15.5.

Määrdeõli temperatuur:

Minimaalselt … °C

Maksimaalselt … °C

16.0.

Määrdesüsteem

16.1.

Süsteemi kirjeldus

16.1.1.

Õlipaagi asukoht: …

16.1.2.

Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevõtukohas / kütuse hulka segamine jne) (1): …

16.2.

Õlipump

16.2.1.

Mark (margid): …

16.2.2.

Tüüp (tüübid): …

16.3.

Kütuse hulka segamine

16.3.1.

Protsent: …

16.4.

Õlijahuti: jah/ei (1)

16.4.1.

Joonis(ed): … või

16.4.1.1.

mark (margid): …

16.4.1.2.

tüüp (tüübid): …

Muud mootori käitatavad abiseadmed (5. lisa punkti 2.3.2 kohaselt) (loetelu ja vajadusel lühikirjeldus):

17.0.

Lisateave katsetingimuste kohta (üksnes sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul)

17.1.

Süüteküünlad

17.1.1.

Mark: …

17.1.2.

Tüüp: …

17.1.3.

Sädevahemik: …

17.2.

Süütepool

17.2.1.

Mark: …

17.2.2.

Tüüp: …

17.3.

Süütekondensaator

17.3.1.

Mark: …

17.3.2.

Tüüp: …

17.4.

Raadiohäirete summutamise seadmed

17.4.1.

Mark: …

17.4.2.

Tüüp: …

17.5.

Katses kasutatud gaaskütus: etalonkütus (2)/muu (1)

17.5.1.

Kui katses kasutatav gaaskütus on etalonkütus, siis vastava gaasi märgistus: …

17.5.2.

Kui katses kasutatav gaaskütus ei ole etalonkütus, siis vastava gaasi koostis: …

(Kuupäev, failinimi)


(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2)  Vastavalt käesoleva eeskirja 8. lisale.


2. LISA

ELEKTRILISE JÕUÜLEKANDESEADME PÕHIOMADUSED JA KATSETAMISEGA SEOTUD TEAVE

1.

Üldteave

1.1.

Mark: …

1.2.

Tüüp: …

1.3.

Ülekanne (1): ühe mootoriga / mitme mootoriga / (arv) …

1.4.

Ülekandesüsteem: paralleelne/transaksiaalne/muu, täpsustada:…

1.5.

Katsepinge: … V

1.6.

Mootori baaspöörlemissagedus: … min–1

1.7.

Mootori väntvõlli maksimaalne pöörlemissagedus: … min–1

(või vaikimisi): … reduktori/käigukasti väljalase (2) … min–1

1.8.

Pöörlemissagedus maksimumvõimsusel (3) (vastavalt tootja määratlusele): … min–1

1.9.

Maksimumvõimsus (vastavalt tootja määratlusele): … kW

1.10.

30 minuti maksimumvõimsus (vastavalt tootja määratlusele): … kW

1.11.

Paindlik vahemik (kus P ≥ 90 % suurimast võimsusest):

pöörlemissagedus vahemiku alguses: … min–1

pöörlemissagedus vahemiku lõpus: … min–1

2.

Mootor

2.1.

Tööpõhimõte

2.1.1.

Alalisvoolu (DC) / vahelduvvoolu (AC) (1) faaside arv: …

2.1.2.

Ergutusvool / võõrergutus / jadaergutus / liitergutus (1)

2.1.3.

Sünkroonne/asünkroonne (1)

2.1.4.

Rootormähisega/püsimagnetitega/korpusega (1)

2.1.5.

Mootori pooluste arv: …

2.2.

Inertsmass: …

3.

Võimsuse regulaator

3.1.

Mark: …

3.2.

Tüüp: …

3.3.

Reguleerimispõhimõte: vektoriaalne / avatud ahel / suletud / muu, täpsustada: …

3.4.

Mootori suurim efektiivvool (3): … A

… sekundi vältel

3.5.

Kasutatav pingevahemik:… V kuni … V

4.

Jahutussüsteem:

 

mootor: vedelik/õhk (1)

 

regulaator: vedelik/õhk (1)

4.1.

Vedelikjahutusseadmete omadused

4.1.1.

Vedeliku laad … ringluspumbad: jah/ei (1)

4.1.2.

Pumba omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): …

4.1.3.

Termostaat: seaded: …

4.1.4.

Radiaator: joonis(ed) või mark (margid) ja tüüp (tüübid): …

4.1.5.

Kaitseklapp: rõhu reguleerimine: …

4.1.6.

Ventilaator: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): …

4.1.7.

Ventilatsioonitoru: …

4.2.

Õhkjahutusseadme omadused

4.2.1.

Puhur: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): …

4.2.2.

Standardsed õhutusseadmed: …

4.2.3.

Temperatuuri reguleerimissüsteem: jah/ei (1)

4.2.4.

Lühikirjeldus: …

4.2.5.

Õhufilter … mark (margid) … tüüp (tüübid) …

4.3.

Tootja poolt lubatud temperatuur

4.3.1.

Mootori väljalasketorustik: (max) …°C

4.3.2.

Regulaatori sisselaskeava: (max) … °C

4.3.3.

Mootori võrdluspunkt(id): (max) … °C

4.3.4.

Regulaatori võrdluspunkt(id): (max) … °C

5.

Isolatsiooniklass: …

6.

Rahvusvahelise kaitse (IP) kood: …

7.

Õlitussüsteemi põhimõte (1):

 

Laagrid: hõõrde-/kuullaagrid

 

Määrdeaine: määre/õli

 

Pitser: jah/ei

 

Tsirkulatsioon: jah/ei


(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2)  Käik sees.

(3)  Märkida lubatud hälve.


3.A LISA

TEATIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

3.B LISA

TEATIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

4. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

Näidis A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

Image

Jõuülekandeseadmele kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjakohane jõuülekandeseade kinnitati Madalmaades (E 4) seoses kasuliku võimsuse mõõtmisega vastavalt eeskirjale nr 85 ja sellele jõuülekandeseadmele anti tüübikinnitusnumber 002492. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus anti kooskõlas eeskirja nr 85 algversiooni nõuetega.

Näidis B

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

Image

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomasele sõidukitüübile anti tüübikinnitus Madalmaades (E 4) eeskirjade nr 85 ja 31 kohaselt (1). Tüübikinnitusnumbrite esimesed kaks kohta näitavad, et tüübikinnituste andmise ajal ei olnud eeskirja nr 85 muudetud ning et eeskiri nr 31 sisaldas juba 01-seeria muudatusi.


(1)  Teine number on esitatud vaid näitena.


5. LISA

SISEPÕLEMISMOOTORI KASULIKU VÕIMSUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   NEID SÄTTEID KOHALDATAKSE MEETODI SUHTES, MILLE KOHASELT VÄLJENDATAKSE VÕIMSUSKÕVERAT SISEPÕLEMISMOOTORI TÄISKOORMUSEL MOOTORI PÖÖRLEMISSAGEDUSE FUNKTSIOONINA.

2.   KATSETINGIMUSED

2.1.   Mootor peab olema vastavalt tootja soovitustele sisse sõidetud.

2.2.   Kui võimsust saab mõõta üksnes mootoril, millele on paigaldatud käigukast, tuleb arvesse võtta käigukasti kasutegurit.

2.3.   Abiseadmed

2.3.1.   Paigaldatavad abiseadmed

Katse ajaks paigaldatakse katsestendile mootori ettenähtud rakenduses toimimiseks vajalikud abiseadmed (loetletud tabelis 1) võimaluse korral samas asendis kui ettenähtud rakenduses.

2.3.2.   Eemaldatavad abiseadmed

Katse ajaks eemaldatakse teatavad sõiduki abiseadmed, mis on vajalikud üksnes sõiduki kasutamiseks ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu.

 

Pidurite õhukompressor; roolivõimendi kompressor; vedrustuse kompressor

 

Kliimaseade

 

Kui abiseadmeid ei saa eemaldada, võib nende koormuseta kasutatava võimsuse kindlaks määrata ja liita mootori mõõdetud võimsusele.

Tabel 1

Mootori kasuliku võimsuse kindlaksmääramiseks tehtava katse ajaks paigaldatavad abiseadmed

(„Standardvarustus” – tootja poolt konkreetse rakenduse tarbeks ette nähtud varustus.


Nr

Abiseadmed

Paigaldatav kasuliku võimsuse katse ajaks

1

Sisselaskesüsteem

 

Sisselasketorustik

Karterist pärineva heite kontrolli süsteem

Jah, standardvarustus

Õhufilter

Sisselaskesummuti

Kiiruspiirik

Jah, standardvarustus (1)

2

Sisselasketorustiku induktsioonkütteseade

Jah, tootmise standardvarustus. Võimaluse korral pannakse see soodsaimasse asendisse.

3

Heitgaasisüsteem

 

Heitgaasifilter

Väljalasketorustik

Ülelaadur

Ühendustorud (2)

Summuti (2)

Summutitoru (2)

Mootorpidur (1)

Jah, standardvarustus

4

Kütusepump (2)

Jah, standardvarustus

5

Karburaator

 

Elektrooniline juhtimissüsteem, õhukulumõõtur jne (kui need on paigaldatud)

Jah, standardvarustus

Rõhureduktor

Aurusti

Segisti

Gaasimootorite seadmed

6

Sissepritseseadmed (bensiin ja diislikütus)

 

Eelfilter

Filtrid

Pump

Kõrgsurvetoru

Pihusti

Õhu sissevooluventiil, (3) kui see on paigaldatud

Elektrooniline juhtimissüsteem, õhukulumõõtur jne (kui need on paigaldatud)

Regulaator/juhtimissüsteem. Pumbalati täiskoormuse automaatpiiraja sõltuvalt välistingimustest

Jah, standardvarustus

7

Vedelikjahutusseadmed

 

Kapott

Kapoti õhuava

Ei

Radiaatori ventilaator (4)  (5)

Ventilaatorikate

Veepump

Termostaat (6)

Jah, (4) standardvarustus

8

Õhkjahutus

 

Kate

Puhur (4)  (5)

Jah, standardvarustus

Temperatuuriregulaator

Jah, standardvarustus

9

Elektriseadmed

Jah, (7) standardvarustus

10

Ülelaadeseadmed (kui need on paigaldatud)

 

Kompressor, mis töötab otseselt mootori ja/või heitgaaside jõul

Õhu vahejahuti (8)

Jahutipump või ventilaator (töötab mootori jõul)

Jahutusvedeliku termostaat (kui on paigaldatud)

Jah, standardvarustus

11

Täiendav katsestendi ventilaator

Jah, kui see on vajalik

12

Saastetõrjeseadmed (9)

Jah, standardvarustus

2.3.3.   Survesüütega mootori käivitusseadmed

Survesüütega mootorite käivitamiseks kasutatavate abiseadmete puhul tuleb silmas pidada kaht järgmist juhtu:

a)

elektriline käivitamine: generaator on paigaldatud ja vajaduse korral varustab mootori tööks hädavajalikke abiseadmeid;

b)

mitteelektriline käivitamine: kui mootori tööks on hädavajalikud elektrilised abiseadmed, mille tarbeks on paigaldatud generaator. Muul juhul see eemaldatakse.

Mõlemal juhul on käivitamiseks vajalikku energiat tootev ja koguv süsteem paigaldatud ja see töötab koormamata seisundis.

2.4.   Seadetingimused

Kasuliku võimsuse kindlaksmääramisel kasutatavad seadetingimused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Seadetingimused

1.

Karburaatori(te) seaded

Spetsifikatsioonide kohaselt, mis tootja on toodangule ette näinud, ja ilma edasiste muudatusteta konkreetses rakenduses

2.

Pritsepumba toitesüsteemi seaded

3.

Süüte või sissepritse ajastus (gaasijaotuskõver)

4.

Regulaatori seaded

5.

Saastetõrjeseadmed

3.   ÜLESMÄRGITAVAD ANDMED

3.1.

Kasuliku võimsuse katse seisneb sädesüütega mootorite puhul töötamises täisgaasiga ja survesüütemootorite puhul töötamises pumppihusti täiskoormusel, kusjuures mootorile on paigaldatud tabelis 1 nimetatud seadmed.

3.2.

Registreeritavad andmed on loetletud käesoleva lisa liite punktis 4. Mõõtmistulemused tuleb saada stabiliseeritud talitlustingimustes, mil mootor saab piisavalt värsket õhku. Põlemiskambrid võivad sisaldada sadet, aga piiratud koguses. Katsetingimused, nagu sisselaskeõhu temperatuur, tuleb valida võimalikult lähedased võrdlustingimustele (vt käesoleva lisa punkti 5.2), et parandustegur oleks võimalikult väike.

3.3.

Mootorisse lastava õhu (välisõhu) temperatuuri mõõdetakse kõige rohkem 0,15 m kaugusel õhupuhasti sisselaskeavast või, kui õhupuhastit ei kasutata, kõige rohkem 0,15 m kaugusel õhu sisselaskenukist. Termomeeter või termoelement varjestatakse kiirgussoojuse eest ja asetatakse otse õhuvoolu sisse. Samuti tuleb see varjestada kütuse tagasipritse eest. Sisselaskeõhu representatiivse keskmise temperatuuri saamiseks kasutatakse piisavat arvu mõõtmiskohti.

3.4.

Andmeid ei koguta enne, kui pöördemoment, pöörlemissagedus ja temperatuur on püsinud vähemalt ühe minuti enam-vähem samal tasemel.

3.5.

Mootori pöörlemissagedus ei tohi katse või näitude võtmise ajal erineda valitud pöörlemissagedusest rohkem kui ± 1 % või ± 10 min–1, kusjuures aluseks on nende kahe väärtuse hulgast suurem.

3.6.

Pidurkoormust, kütusekulu ja sisselaskeõhu temperatuuri mõõdetakse ühel ajal, kusjuures kirja läheb sellise kahe stabiliseeritud järjestikuse väärtuse keskmine, mis pidurkoormuse ja kütusekulu puhul ei erine teineteisest rohkem kui 2 % võrra.

3.7.

Mootori väljalaskeavast väljuva jahutusvedeliku temperatuur hoitakse tootja poolt ette nähtud tasemel. Kui tootja ei ole temperatuuri ette näinud, on selleks 353 K ± 5 K. Õhkjahutusega mootorite puhul hoitakse temperatuur tootja poolt ette nähtud punktis tootja poolt võrdlustingimustes ette nähtud kõrgeima temperatuuri

Formula

piires.

3.8.

Kütuse temperatuuri mõõdetakse karburaatori või sissepritsesüsteemi sisselaskeavas ja see hoitakse mootori tootja poolt ette nähtud piirides.

3.9.

Määrdeõli temperatuur, mida mõõdetakse õlipumbas või karteripõhjas või õliradiaatori (kui see on paigaldatud) väljalaskeavas, hoitakse mootori tootja poolt ette nähtud piirides.

3.10.

Vajaduse korral võib kasutada täiendavat reguleerimissüsteemi temperatuuri hoidmiseks käesoleva lisa punktides 3.7, 3.8 ja 3.9 osutatud piirides.

4.   MÕÕTETÄPSUS

4.1.   Pöördemoment. ± 11 % mõõdetud pöördemomendist.

Pöördemomendi mõõtmise süsteem kalibreeritakse nii, et arvesse oleks võetud hõõrdekaod. Katse-dünamomeetri mõõteulatuse alumises pooles peab täpsus olema ± 2 % mõõdetud pöördemomendist.

4.2.   „Mootori pöörlemissagedus”: mõõtmise täpsus peab olema ± 0,5 % piires. Mootori pöörlemissagedust tuleb eelistatavalt mõõta automaatselt sünkroonitud tahhomeetri ja stopperiga (või loendurtaimeriga).

4.3.   Kütusekulu: ± 1 % mõõdetud kulust.

4.4.   Kütuse temperatuur: ± 2 K.

4.5.   Mootorisse siseneva õhu temperatuur: ± 1 K

4.6.   Õhurõhk: ± 100 Pa.

4.7.   Rõhk sisselasketorus: ± 50 Pa

4.8.   Rõhk väljalasketorus: ± 200 Pa

5.   VÕIMSUSE PARANDUSTEGURID

5.1.   Määratlus

Võimsuse parandustegur on tegur L, mille abil määratakse kindlaks mootori võimsus punktis 5.2 osutatud võrdluslikes atmosfääritingimustes,

kus

Formula

Po on korrigeeritud võimsus (st võimsus võrdluslikes atmosfääritingimustes)

L on parandustegur (La või Ld)

P on mõõdetud võimsus (katsel saadud võimsus).

5.2.   Võrdluslikud atmosfääritingimused

5.2.1.   Temperatuur (To): 298 K (25 °C)

5.2.2.   Kuiva õhu rõhk (Pso): 99 kPa

Märkus. Kuiva õhu rõhk põhineb kogurõhul 100 kPa ja veeauru rõhul 1 kPa.

5.3.   Katse atmosfääritingimused

Katse ajal on atmosfääritingimused järgmised.

5.3.1.   Temperatuur (T)

Sädesüütega mootoritel

288 K ≤ T ≤ 308 K

Diiselmootoritel

283 K ≤ T ≤ 313 K

5.3.2.   Rõhk (Ps)

80 kPa ≤ Ps ≤ 110 kPa

5.4.   Parandustegurite αa ja αd kindlaksmääramine (10)

5.4.1.   Ülelaadeta või ülelaadega sädesüütega mootori tegur αa

Parandustegur αa saadakse järgmise valemi abil:

Formula  (11)

kus

Ps on kuiva õhu kogurõhk kilopaskalites (kPa), st koguõhurõhk miinus veeauru rõhk.

T on mootorisse lastava õhu absoluutne temperatuur kelvinites (K).

Tingimused, mida tuleb laboris täita

Selleks et katse oleks kehtiv, peab parandustegur αa olema järgmine: 0,93 ≤ αa ≤ 1,07

Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).

5.4.2.   Diiselmootorid – tegur αd

Diiselmootorite puhul saadakse võimsuse parandustegur (αd) ühtlase kütusekulu juures järgmise valemi abil:

kus: αd = (fa) fm

fa on atmosfääritegur

fm on asjakohasele mootoritüübile ja seadetele omane karakteristik

5.4.2.1.   Atmosfääritegur fa

See tegur näitab atmosfääritingimuste (rõhk, temperatuur ja niiskus) mõju mootorisse lastavale õhule. Atmosfääriteguri valem sõltub mootoritüübist.

5.4.2.1.1.   Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid

Formula

5.4.2.1.2.   Turboülelaaduriga mootorid sisselaskeõhu jahutusega või ilma

Formula

5.4.2.2.   Mootori tegur fm

fm on qc (korrigeeritud kütusevool) järgmine funktsioon:

fm = 0,036 qc – 1,14

kus: qc = q/r

kus:

q on kütusevool milligrammides kütusetsükli ja kogutöömahu liitri kohta (mg / (liitrit tsüklis))

r on kompressori väljalaskeava ja sisselaskeava vaheline rõhusuhe (r = 1 ülelaadeta mootorite puhul)

See valem kehtib qc väärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 40–65 mg / (liitrit tsüklis).

qc väärtuste puhul, mis on väiksemad kui 40 mg / (liitrit tsüklis), võetakse fm väärtuseks konstant 0,3 (fm = 0,3).

qc väärtuste puhul, mis on suuremad kui 65 mg / (liitrit tsüklis), võetakse fm väärtuseks konstant 1,2 (fm = 1,2) (vt joonis):

Image

5.4.2.3.   Tingimused, mida tuleb laboris täita

Selleks et katse oleks kehtiv, peab parandustegur αd olema vahemikus 0,9 ≤ αd ≤ 1,1

Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).


(1)  

(la)

Terviklik sisselaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil:

kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele;

kahetaktiliste ja sädesüütega mootorite puhul;

kui tootja seda nõuab.

Muudel juhtudel võib kasutada samaväärset süsteemi, mispuhul tuleb katse käigus veenduda, et rõhk sisselasketorustikus ei erine rohkem kui 100 Pa võrra tootja määratud rõhust puhta õhufiltri korral.

(2)  

(1b)

Terviklik väljalaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil:

kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele;

kahetaktiliste ja sädesüütega mootorite puhul;

kui tootja seda nõuab.

Muudel juhtudel võib kasutada samaväärset süsteemi, tingimusel et mootori heitgaasisüsteemi otsa juures mõõdetud rõhk ei erine rohkem kui 1 000 Pa võrra tootja poolt määratust.

Mootori heitgaasisüsteemi otsana käsitatakse punkti, mis asub 150 mm allavoolu mootori külge kinnitatud heitgaasisüsteemi osa lõpust.

(1)  Kui mootoril on mootorpidur, peab seguklapp olema täiesti avatud.

(2)  Kütuse toiterõhku võib vajaduse korral muuta, et saada teatavas mootori rakenduses esinev rõhk (eelkõige kütuse tagastussüsteemi kasutamise korral).

(3)  Õhu sisselaskeklapp on pritsepumba pneumaatilise regulaatori juhtklapp. Sissepritseseadmete regulaator võib sisaldada muid seadiseid, mis võivad mõjutada sissepritsitava kütuse kogust.

(4)  Radiaator, ventilaator, ventilaatorikate, veepump ja termostaat peavad katsestendil asetsema üksteise suhtes samamoodi kui sõidukis. Jahutusvedeliku ringlust võib juhtida ainult mootori veepump.

Vedeliku jahutamine võib toimuda kas mootori radiaatori kaudu või välise ringluse teel, tingimusel et selle välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui mootori jahutussüsteemis. Ribakatik, kui see on paigaldatud, peab olema avatud.

Kui ventilaatorit, radiaatorit ja katet ei saa hõlpsasti mootori külge paigaldada, määratakse radiaatori ja katte (kui seda kasutatakse) suhtes õigesse asendisse eraldi paigaldatud ventilaatori kasutatav võimsus mootori võimsuse mõõtmiseks kasutatavatel mootori pöörlemissagedustel kas standardomaduste põhjal arvutamise või katsete teel. See võimsus, mida on kohandatud standardsete atmosfääritingimuste järgi (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa), tuleb lahutada korrigeeritud võimsusest.

(5)  Väljalülitatava või astmeliselt töötava ventilaatori või puhuri korral tehakse katse nii, et väljalülitatav ventilaator või puhur on välja lülitatud või astmeliselt töötav ventilaator või puhur töötab suurimal võimsusel.

(6)  Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna.

(7)  Generaatori vähim võimsus: generaatori võimsus piirdub võimsusega, mis on hädavajalik mootori tööks möödapääsmatute abiseadmete töötamiseks. Kui on tarvis ühendada aku, tuleb kasutada heas korras akut, mis on täiesti laetud.

(8)  Õhu vahejahutiga mootoreid katsetatakse õhu vahejahutiga, olenemata sellest, kas jahuti toimib vedeliku või õhuga, aga kui tootja seda soovitab, võib õhuga toimivat jahutit asendada katsestendi süsteem. Mõlemal juhul mõõdetakse võimsust kõikidel pöörlemissagedustel nii, et mootoriõhu rõhu- ja temperatuurikadu katsestendi süsteemi vahejahutis on samasugune kui see, mis tootja on ette näinud terviklikul sõidukil olevale süsteemile.

(9)  Nende hulka võivad muu hulgas kuuluda näiteks EGR (heitgaasitagastuse) süsteem, katalüüsmuundur, termoneutralisaator, lisaõhuga varustamise süsteem ja kütuse aurustumist takistav süsteem.

(10)  Katseid võib teha kliimaseadmega katseruumides, kus on võimalik atmosfääritingimusi reguleerida.

(11)  Kui mootor on varustatud õhutemperatuuri automaatse reguleerimise seadmega ja kui see seade on selline, et täiskoormusel temperatuuril 25 °C ei lisata soojendatud õhku, tehakse katse nii, et seade on täielikult suletud. Kui seade temperatuuril 25 °C veel töötab, tehakse katse nii, et seade töötab harilikul viisil ja temperatuuri tähistava valemiosa eksponendiks parandusteguris võetakse null (temperatuuri ei korrigeerita).

Liide

Mootori kasuliku võimsuse mõõtmise katsete tulemused

Käesoleva vormi täidab katse teinud laboratoorium.

1.   Katsetingimused

1.1.

Maksimumvõimsusel mõõdetud rõhud

1.1.1.

koguõhurõhk: … Pa

1.1.2.

veeauru rõhk: … Pa

1.1.3.

heitgaasi rõhk: … Pa

1.2.

Suurimal võimsusel mõõdetud temperatuurid

1.2.1.

sisselaskeõhu temperatuur: … K

1.2.2.

temperatuur mootori vahejahuti väljalaskeava juures: … K

1.2.3.

jahutusvedeliku temperatuur

1.2.3.1.

mootori jahutusvedeliku väljalaskeava juures: … K (1)

1.2.3.2.

õhkjahutuse korral võrdluspunktis: … K (1)

1.2.4.

määrdeõli temperatuur: … K (märkida mõõtmispunkt)

1.2.5.

kütuse temperatuur

1.2.5.1.

kütusepumba sisselaskeava juures: … K

1.2.5.2.

kütusekulu mõõteseadmes: … K

1.2.6.

heitgaasi temperatuur, mis on mõõdetud väljalaskekollektori(te) ääriku(te) kõrval asuvas punktis: … °C

1.3.

Mootori pöörlemissagedus tühikäigus: … min–1

1.4.

Dünamomeetri omadused

1.4.1.

Mark: … Mudel: …

1.4.2.

Tüüp:…

1.5.

Suitsususe mõõturi omadused

1.5.1.

Mark: …

1.5.2.

Tüüp: …

2.   Kütus

2.1.

Vedelkütusel töötavate sädesüütega mootorite puhul

2.1.1.

Mark: …

2.1.2.

Spetsifikaat: …

2.1.3.

Antidetonaator-lisaaine (plii jne) …

2.1.3.1.

Tüüp: …

2.1.3.2.

Sisu … mg/1

2.1.4.

Oktaaniarv RON: … (ASTM D 26 99-70)

2.1.4.1.

MON:…

2.1.4.2.

Suhteline tihedus: … g/cm3 temperatuuril 288 K

2.1.4.3.

Kütteväärtus: … kJ/kg

 

Mootori pöörlemissagedus (min–1)

Kütuse nimikulu G (l/s)

Neeldumisteguri piirnormid (m–1)

Mõõdetud neeldumistegurid (m–1)

1

 

 

 

 

2

 

 

 

 

3

 

 

 

 

4

 

 

 

 

5

 

 

 

 

6

 

 

 

 

Suurim kasulik võimsus: … kW pöörlemissagedusel … min–1

Suurim kasulik pöördemoment: … Nm pöörlemissagedusel … min–1

2.2.

Gaaskütusel töötavate sädesüütega mootorite ja segakütusega mootorite puhul

2.2.1.

Mark: …

2.2.2.

Spetsifikaat: …

2.2.3.

Säilitatakse rõhul: … baari

2.2.4.

Kasutusrõhk: … baari

2.2.5.

Kütteväärtus: … kJ/kg

2.3.

Gaaskütusel töötavate survesüütemootorite puhul

2.3.1.

Toitesüsteem: … gaas

2.3.2.

Kasutatava gaasi tehnilised andmed: …

2.3.3.

Kütuse nafta/gaasi suhe: …

2.3.4.

Kütteväärtus: …

2.4.

Survesüütega mootorite ja diislikütusega töötavate segakütuseliste mootorite puhul

2.4.1.

Mark: …

2.4.2.

Kasutatava kütuse tehnilised andmed: …

2.4.3.

Tsetaaniarv (ASTM D 976-71) …

2.4.4.

Suhteline tihedus: … g/cm3 temperatuuril 288 K

2.4.5.

Kütteväärtus: … kJ/kg

3.   Määrdeaine

3.1.

Mark: …

3.2.

Spetsifikaat: …

3.3.

SAE viskoossus: …

4.   Mõõtmiste üksikasjalikud tulemused (2)

Mootori pöörlemissagedus, min–1

 

 

Mõõdetud pöördemoment, Nm

 

 

Mõõdetud võimsus, kW

 

 

Mõõdetud kütusevool, g/h

 

 

Õhurõhk, kPa

 

 

Veeauru rõhk, kPa

 

 

Sisselaskeõhu temperatuur, K

 

 

Võimsus, mis tuleb liita nr 1

abiseadmete katteks nr 2

ülaltoodud tabelis esitatud väärtusele, kW nr 3

 

 

Võimsuse parandustegur

 

 

Korrigeeritud pidurdusjõud, kW (ventilaatoriga / ilma ventilaatorita (3))

 

 

Ventilaatori võimsus, kW (maha arvestada, kui ventilaatorit pole paigaldatud)

 

 

Kasulik võimsus, kW

 

 

Kasulik pöördemoment, Nm

 

 

Kütuse korrigeeritud erikulu g/(kWh) (4)

 

 

Jahutusvedeliku temperatuur väljundpunktis, K

 

 

Määrdeõli temperatuur t mõõtepunktis, K

 

 

Õhutemperatuur pärast ülelaadurit, K (5)

 

 

Kütuse temperatuur pritsepumba sisselaskeavas, K

 

 

Õhutemperatuur pärast õhu vahejahutit, K (5)

 

 

Rõhk pärast ülelaadurit, kPa (5)

 

 

Rõhk pärast vahejahutit, kPa

 

 


(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2)  Kasuliku võimsuse ja kasuliku pöördemomendi iseloomulikud kõverad väljendatakse mootori pöörlemissageduse funktsioonina.

(3)  Vastavalt vajadusele läbi kriipsutada.

(4)  Arvutatakse survesüütega mootori ja sädesüütega mootori kasuliku võimsuse abil; viimase puhul korrutatakse see võimsuse parandusteguriga.

(5)  Mittevajalik läbi kriipsutada.


6. LISA

ELEKTRILISTE JÕUÜLEKANDESEADMETE KASULIKU VÕIMSUSE JA 30 MINUTI MAKSIMUMVÕIMSUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   NEED NÕUDED KEHTIVAD PUHTELEKTRILISTE MAANTEESÕIDUKITE LIIKUMAPANEMISEKS KASUTATAVATE ELEKTRILISTE JÕUÜLEKANDESEADMETE SUURIMA KASULIKU VÕIMSUSE JA 30 MINUTI MAKSIMUMVÕIMSUSE MÕÕTMISE PUHUL.

2.   KATSETINGIMUSED

2.1.   Jõuülekandeseade peab olema vastavalt tootja soovitustele sisse sõidetud.

2.2.   Kui võimsust saab mõõta üksnes jõuülekandeseadmel, millele on paigaldatud käigukast või reduktor, tuleb arvesse võtta kasutegurit.

2.3.   Abiseadmed

2.3.1.   Paigaldatavad abiseadmed

Katse ajaks paigaldatakse jõuülekandeseadme ettenähtud rakenduses toimimiseks vajalikud abiseadmed (loetletud tabelis 1) samas asendis kui sõidukis.

2.3.2.   Eemaldatavad abiseadmed

Katse ajaks eemaldatakse abiseadmed, mis on vajalikud sõiduki korralikuks töötamiseks ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu:

pidurite õhukompressor, roolivõimendi kompressor, vedrustuse kompressor, kliimaseade jms.

Kui abiseadmeid ei saa eemaldada, võib nende koormuseta kasutatava võimsuse kindlaks määrata ja liita mõõdetud võimsusele.

Tabel 1

Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse kindlaksmääramiseks tehtava katse ajaks paigaldatavad abiseadmed

(„Standardvarustus” – tootja poolt konkreetse rakenduse tarbeks ette nähtud seadmed).


Nr

Abiseadmed

Paigaldatakse kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse katse ajaks

1

Alalispinge allikas

Pingelangus katse ajal alla 5 %

2

Kiirusevariaator ja juhtseadis

Jah: standardvarustus

3

Vedelikjahutus

 

Mootorikapott

Kapoti õhuava

Ei

Radiaator (1)  (2)

Ventilaator

Ventilaatorikate

Pump

Termostaat (3)

Jah: standardvarustus

Õhkjahutus

 

Õhufilter

Kate

Puhur

Temperatuuri reguleerimise süsteem

Jah: standardvarustus

4

Elektriseadmed

Jah: standardvarustus

5

Katsestendi abiventilaator

Jah, kui see on vajalik

2.4.   Seadetingimused

Seadetingimused vastavad tootja poolt mootori seeriatoodangu kohta esitatud tehnilistele andmetele, mida kasutatakse konkreetsel juhul ilma ühegi muudatuseta.

2.5.   Ülesmärgitavad andmed

2.5.1.   Kasuliku võimsuse määramise katse tegemisel on kiirendi juhtseadis reguleeritud maksimumpositsioonile.

2.5.2.   Mootor peab olema vastavalt tüübikinnituse taotleja soovitustele sisse sõidetud.

2.5.3.   Pöördemomendi ja pöörlemissageduse andmed registreeritakse korraga.

2.5.4.   Mootorist väljuva jahutusvedeliku temperatuur tuleb vajaduse korral hoida tootja poolt ette nähtud termostaadiga seataval väärtusel täpsusega ± 5 K.

Õhkjahutusega jõuülekandeseadmete korral tuleb tootja poolt ette nähtud punkti temperatuuri hoida tootja määratud piirides täpsusega + 0/– 20 K.

2.5.5.   Määrdeõli temperatuur, mida mõõdetakse karteripõhjas või õlisoojusvaheti väljalaske juures, kui see on paigaldatud, peab olema tootja määratud piirides.

2.5.6.   Vajaduse korral võib kasutada täiendavat reguleerimissüsteemi temperatuuri hoidmiseks punktides 2.5.4 ja 2.5.5 osutatud piirides.

3.   MÕÕTETÄPSUS

3.1.   Pöördemoment. ± 1 % mõõdetud pöördemomendist.

Pöördemomendi mõõtmise süsteem kalibreeritakse nii, et arvesse oleks võetud hõõrdekaod. Katse-dünamomeetri mõõteulatuse alumises pooles peab täpsus olema ± 2 % mõõdetud pöördemomendist.

3.2.   Mootori pöörlemissagedus: 0,5 % mõõdetud pöörlemissagedusest.

3.3.   Mootorisse tuleva õhu temperatuur: ± 2 K


(1)  Radiaator, ventilaator, ventilaatorikate, veepump ja termostaat peavad katsestendil asetsema üksteise suhtes samamoodi kui sõidukis. Jahutusvedeliku ringlust võib käivitada ainult jõuülekandeseadme veepump.

Vedeliku jahutamine võib toimuda kas jõuülekandeseadme radiaatori kaudu või välise ringluse teel, tingimusel et selle välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui jõuülekandeseadme jahutussüsteemis. Ribakatik, kui see on paigaldatud, peab olema avatud.

Kui ventilaatorit, radiaatorit ja katet ei saa stendikatse jaoks hõlpsasti paigaldada, määratakse radiaatori ja katte (kui seda kasutatakse) suhtes õigesse asendisse eraldi paigaldatud ventilaatori kasutatav võimsus mootori võimsuse mõõtmiseks kasutatavatel mootori pöörlemissagedustel kas standardomaduste põhjal arvutamise või katsete teel. See võimsus, mida on kohandatud standardsete atmosfääritingimuste järgi, tuleb lahutada õigest võimsusest.

(2)  Väljalülitatava või astmeliselt töötava ventilaatori või puhuri korral tehakse katse nii, et väljalülitatav ventilaator või puhur on välja lülitatud või töötab suurimal võimsusel.

(3)  Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna.


7. LISA

TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLID

1.   ÜLDTEAVE

Kõnealused nõuded on kooskõlas punkti 6 ja selle alampunktide kohaselt toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtava katsega.

2.   KATSEMENETLUSED

Katsemeetodid ja mõõtevahendid on sellised, nagu neid kirjeldatakse käesoleva eeskirja 5. või 6. lisas.

3.   PROOVIDE KOGUMINE

Välja tuleb valida üks jõuülekandeseade. Kui pärast punktis 5.1 osutatud katset ei peeta jõuülekandeseadet käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks, tuleb katsed teha veel kahe jõuülekandeseadmega.

4.   MÕÕTMISKRITEERIUMID

4.1.   Sisepõlemismootori kasulik võimsus

Toodangu vastavuse kontrollimiseks tehtavate katsete käigus mõõdetakse võimsust mootori pöörlemissagedustel S1 ja S2, mis vastavad tüübikinnituses heaks kiidetud suurima võimsuse ja suurima pöördemomendi mõõtepunktile. Nimetatud kahel mootori pöörlemissagedusel, mille puhul on lubatud hälve ± 5 %, ei tohi vähemalt ühes vahemike S1 ± 5 % ja S2 ± 5 % punktis mõõdetud kasulik võimsus erineda tüübikinnitusnäitajast rohkem kui ± 5 %.

4.2.   Elektriliste jõuülekandeseadmete kasulik võimsus ja 30 minuti maksimumvõimsus

Toodangu vastavuskontrolli katsete käigus mõõdetakse võimsust mootori pöörlemissagedusel S1, mis vastab tüübikinnituses heaks kiidetud suurima võimsuse mõõtepunktile. Sellel pöörlemissagedusel ei tohi kasulik võimsus erineda tüübikinnitusnäitajast rohkem kui ± 5 %.

5.   TULEMUSTE HINDAMINE

5.1.   Kui punkti 2 kohaselt katsetatud jõuülekandeseadme kasulik võimsus ja 30 minuti maksimumvõimsus vastavad punktis 4 nõutule, loetakse toodang tüübikinnitusele vastavaks.

5.2.   Kui punktis 4 esitatud nõuded ei ole täidetud, katsetatakse samal moel kahte või enamat jõuülekandeseadet.

5.3.   Kui punktis 5.2 nimetatud teise ja/või kolmanda jõuülekandeseadme kasuliku võimsuse või 30 minuti maksimumvõimsuse näitaja ei vasta punktis 4 esitatud nõuetele, loetakse toodang käesoleva eeskirja nõuetele mittevastavaks ja rakendatakse käesoleva eeskirja punkti 7.1 sätteid.


8. LISA

ETALONKÜTUSED

1.

Veeldatud naftagaasi etalonkütuste tehnilised andmed

 

Kütus A

Kütus B

Katsemeetod

Koosseis:

 

 

ISO 7941

C3

mahuprotsenti

30 ± 2

85 ± 2

 

C4

mahuprotsenti

tasakaal

tasakaal

 

< C3, > C4

mahuprotsenti

maksimaalselt 2 %

maksimaalselt 2 %

 

Olefiinid

mahuprotsenti

9 ± 3

12 ± 3

 

Aurustusjääk

(miljondik)

maksimaalselt 50

maksimaalselt 50

NFM 41–015

Veesisaldus

 

puuduvad

puuduvad

vaatlus

Väävlisisaldus

miljondiku mass (*)

maksimaalselt 50

maksimaalselt 50

EN 24260

Vesiniksulfiid

 

puuduvad

puuduvad

 

Vase korrosioon

klass

klass 1

klass 1

ISO 625 1 (**)

Lõhn

 

iseloomulik

iseloomulik

 

MON

 

min 89

min 89

EN 589 B lisa

2.

Maagaasi etalonkütuste tehnilised andmed

 

G20

G23

G25

Koosseis:

 

 

 

CH4

mahuprotsenti

100

92,5

86

N2

mahuprotsenti

0

7,5

14

Wobbe’i indeks (***)

MJ/m3

53,6 ± 2 %

48,2 + 2 %

43,9 ± 2 %

Segude koosseisu kuuluvad gaasid peavad olema vähemalt järgmise puhtusastmega:

N2 : 99 %

CH4 : 95 % kusjuures vesiniku-, süsinikmonooksiidi- ja hapnikusisaldus on alla 1 % ning lämmastiku ja süsinikdioksiidi kogusisaldus alla 2 %.

Wobbe’i indeks on gaasi mahuühiku kohta mõõdetud kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:

Formula

ning

Hgas

=

kütuse kütteväärtus (MJ/m3)

ρair

=

õhu tihedus temperatuuril 0 °C

ρgas

=

kütuse tihedus temperatuuril 0 °C

Wobbe’i indeksit väljendatakse bruto- või netoväärtusena olenevalt sellest, kas kasutatakse ülemist või alumist kütteväärtust.


(*)  Väärtus määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).

(**)  See meetod ei võimalda söövitavate ainete esinemist täpselt määrata, juhul kui proov sisaldab korrosiooniinhibiitoreid või muid kemikaale, mis vähendavad proovi korrosiooni vaseribal. Seepärast on keelatud lisada selliseid aineid ainuüksi selleks, et mõjutada katsetulemusi.

(***)  Arvutus põhineb brutokütteväärtusel ja temperatuuril 0 °C.


Top