(1)

Komisjon ja kõrge esindaja on vastu võtnud ühisteatise Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta (1) (edaspidi „strateegia“), et kehtestada terviklik strateegiline lähenemisviis majandusjulgeolekule.

(2)

Liit on jätkuvalt üks kõige atraktiivsemaid sihtkohti ja partnereid üleilmsete ettevõtete (2) jaoks ning oluline väljaminevate investeeringute allikas. Liit pühendub ka edaspidi avatud investeerimiskeskkonna säilitamisele. Strateegias tunnistati siiski, et „[o]lukorras, kus geopoliitilised pinged kuhjuvad, ent üleilmne majandusintegratsioon on tihedam kui kunagi varem, võivad teatavad majandusvood ja tegevused kujutada ohtu Euroopa julgeolekule“, samal ajal kui „[s]uured tehnoloogilised uuendused suurendavad konkurentsi ning muudavad majandus- ja julgeolekuprobleemid veelgi keerukamaks“.

(3)

Strateegias on kindlaks tehtud mitu liidu ja selle liikmesriikide majandusjulgeolekuga seotud keerulist probleemi, mis hõlmavad kaubanduse, tehnoloogia ja julgeolekuga seotud eesmärke ning neile tuleb leida integreeritud poliitiline lahendus. Majandusjulgeolekut ähvardavate ohtudega tegelemine aitab tagada, et liit säilitab oma rolli tehnoloogialiidrina, suudab edendada ja kaitsta oma huve, reageerida geopoliitilisele survele ja seista vastu majandusšokkidele. Strateegias keskendutakse ohtude kindlakstegemisele, hindamisele ja juhtimisele neljas kategoorias: tarneahelate vastupanuvõime, elutähtsa taristu füüsiline ja küberjulgeolek, tehnoloogia turvalisus ja tehnoloogia lekke oht ning oht, et majanduslikku sõltuvust ja survestamist kasutatakse sõjalisel otstarbel.

(4)

Tehnoloogia lekkest tulenevad ohud on tõenäoliselt eriti suured kitsalt piiritletud tehnoloogiliste edusammude puhul, mis võivad suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes võivad neid kasutada rahvusvahelise rahu ja julgeoleku õõnestamiseks. Sellist leket ei tohiks soodustada liidu kapital, asjatundlikkus ega teadmised, sealhulgas seoses liidust väljaminevate investeeringutega.

(5)

Selleks et aidata hinnata väljaminevate investeeringutega seotud tehnoloogialekkega kaasnevaid ohte, moodustas komisjon 2023. aasta juulis komisjoni ja liikmesriikide ekspertidest koosneva väljaminevate investeeringute eksperdirühma (edaspidi „eksperdirühm“), (3) kes on uurinud küsimusi, mis on seotud elutähtsa tehnoloogia ja oskusteabe tahtliku või tahtmatu lekkimise ohuga liidust kolmandatesse riikidesse väljaminevate investeeringute kontekstis.

(6)

Samal ajal on komisjon oma soovituses (EL) 2023/2113 (4) elutähtsa tähtsusega tehnoloogiavaldkondade kohta kindlaks teinud kümme tehnoloogiavaldkonda, kus tuleks koos liikmesriikidega korraldada täiendav riskihindamine. Pärast kõnealuse soovituse vastuvõtmist on komisjon koos liikmesriikidega käivitanud mõnes selles kindlaks määratud tehnoloogiavaldkonnas põhjaliku kollektiivse riskihindamise. Nende hindamiste tulemused on aluseks väljaminevaid investeeringuid käsitlevale liidu lähenemisviisile, mis võib tänu ohtude paremale mõistmisele veelgi muutuda.

(7)

Eksperdirühma töö on kinnitanud, et liikmesriigid ei kogu praegu süstemaatiliselt andmeid üksikute väljaminevate investeerimistehingute kohta ega vaata selliseid investeeringuid läbi viisil, mis võimaldaks julgeolekuohte kindlaks teha või hinnata. Sellest tulenevalt tuleks seada prioriteediks teadmiste parandamine ning liikmesriigid peaksid liidust väljaminevaid investeeringuid süstemaatiliselt läbi vaatama, et pidada informeeritud faktipõhist poliitilist arutelu.

(8)

Väljaminevate investeeringutega seotud võimalike murekohtade ulatuse kindlaksmääramine tekitab mitmeid väljakutseid. Esialgsed väljakutsed seisnevad liidust väljaminevate investeeringute ulatuse ja laadi mõistmises, asjakohaste andmete ja tõendite kogumises ning hinnangus sellele, kas need tekitavad või süvendavad selgelt kindlakstehtavaid kollektiivseid ohte majandusjulgeolekule. Selleks et nende väljakutsetega tegeleda, on vaja ülevaadet asjaomastest üksikutest tehingutest, nendega seotud tehnoloogiast ja oskusteabest ning vajaduse korral valdkondlike andmete ja investeerimissuundumuste analüüsi. Üksikute tehingute läbivaatamine peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku teavet väljaminevate investeeringute kohta kitsalt piiritletud tehnoloogiavaldkondades.

(9)

Kogutud teabe põhjal peaksid liit ja selle liikmesriigid hindama, kas väljaminevate investeeringutega kaasnevad ohud majandusjulgeolekule, ning selgitama välja lüngad kehtivas ELi poliitikas, sealhulgas kaubandus- ja investeerimiskontrollides, mis on seotud selliste julgeolekuohtude kindlakstegemise ja maandamisega. See peaks aitama kindlaks teha, kas teatavatest tehnoloogiavaldkondadest on vaja põhjalikumat ülevaadet, ning kavandada proportsionaalseid ja sihipäraseid lahendusi kindlakstehtud ohtude maandamiseks riiklikul või liidu tasandil kas olemasolevate või uute vahendite abil.

(10)

Selleks et käivitada eespool kirjeldatud protsess, avaldas komisjon käesoleva aasta alguses väljaminevate investeeringute kohta valge raamatu, (5) milles on kirjeldatud liidu esialgset tööd selles valdkonnas. Valge raamatu eesmärk oli kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi, et aidata komisjonil tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata väljaminevaid investeeringuid käsitleva võimaliku komisjoni soovituse kohaldamisala.

(11)

Valget raamatut toetas avalik konsultatsioon, mille käigus koguti struktureeritud teavet ja arvamusi selle lähenemisviisi kohta (6). Konsultatsioonis osalejad nõustusid, et väljaminevate investeeringutega seotud võimalikke ohte on vaja hinnata. Seepärast jätkab komisjon käesoleva soovitusega oma järkjärgulise lähenemisviisi kohaldamist ning näeb ette ühise kohaldamisala, et struktureerida läbivaatamist ja riskihindamist, kuid liikmesriigid otsustavad vastavalt oma konkreetsele olukorrale soovituse rakendamise üksikasjade üle ise.

(12)

Seoses soovituses (EL) 2023/2113 kindlaks määratud tehnoloogiavaldkondadega ning tuginedes eksperdirühmaga tehtud tööle, avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastustele ning liikmesriikide ja äriühingute halduskoormusele, peaksid liikmesriigid läbivaatamise ja riskihindamise käigus keskenduma kõrgtehnoloogilistele pooljuhtidele, tehisintellektile ja kvanttehnoloogiale, mis on kindlaks tehtud kui valdkonnad, mis kujutavad endast väljaminevate investeeringute kaudu tõenäoliselt kõige suuremat tehnoloogialekke ohtu.

(13)

Läbivaatamine peaks hõlmama suurt hulka väljaminevate investeerimistehingute liike, kuid välja tuleks jätta tehingud, mis tõenäoliselt ei võimalda ega hõlbusta elutähtsa tehnoloogia või oskusteabe arendamist või siiret.

(14)

Geograafilise katvuse puhul peaks läbivaatamine olema riigist sõltumatu ega tohiks a priori välistada konkreetseid sihtkohti. Liikmesriigid võivad siiski seada oma läbivaatamismeetmed riikide riskiprofiilide alusel tähtsuse järjekorda. Riskiprofiilid tuleks kooskõlastada teiste liikmesriikide ja komisjoniga ning need peaksid vajaduse korral hõlmama asjaomase riigi varasemat käitumist, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumisi.

(15)

Käesolevale soovitusele järgneva läbivaatamise käigus tuleks samuti välja selgitada, kas liidust kolmandatesse riikidesse tehtavad väljaminevad investeeringud kiirendavad või suurendavad elutähtsa tehnoloogia edukat arendamist riikides, kes võiksid kasutada sellist tehnoloogiat liidu, selle liikmesriikide ja muude riikide julgeolekualaste võimete vastu võitlemiseks või nende ületamiseks või rahvusvahelise rahu ja julgeoleku õõnestamiseks.

(16)

Liikmesriikide poolt komisjoni toetusel tehtava riskihindamise tulemused peaksid võimaldama kujundada eksperdirühmas ohtudest ühise arusaama. Arutelud eksperdirühmas on kasulikuks lähtepunktiks edasiste poliitiliste valikute tegemisel ja aitavad välja selgitada võimaliku vajaduse riskide maandamise meetmete järele. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et tundlikku teavet jagatakse ja salvestatakse turvaliselt ning vajaduse korral see salastatakse, et tagada vajalik kaitsetase.

(17)

Käesolev soovitus ei mõjuta nende riskihindamiste tulemusi ega vajadust võtta meetmeid võimalike riskide maandamiseks. Kõik võimalikud edasised ettepanekud majandusjulgeoleku kaitseks võetavate riskide maandamise meetmete kohta tuginevad sellistele hindamistele. Kõik poliitikalahendused peaksid olema proportsionaalsed ja täpselt kohandatud, et käsitleda igat liiki väljamineva investeeringu või tegevuse ja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna puhul kindlaks tehtud ohte.

(18)

Komisjon kutsub liikmesriike üles konsulteerima oma läbivaatamistegevuse raames asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas äriühingute, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonnaga, et saada täielik ülevaade investeerimiskeskkonnast ja võimalikest ohtudest ning suuta tegutseda liidu kodanike ja ettevõtete huvides.

(19)

Käesolevas soovituses ette nähtud läbivaatamine ja riskihindamised on ajaliselt piiratud tegevused, mis aitavad kujundada asjakohaseid poliitikameetmeid,