(1)

Viimastel aastatel on liidu suunanäitaja olnud Euroopa majanduse konkurentsivõime ja vastupanuvõime tugevdamine rohe- ja digipöörde kaudu. Rohe- ja digipööre, mille pidepunktid leiab komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ esitatud Euroopa rohelisest kokkuleppest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/2481 (4) loodud digikümnendi poliitikaprogrammist 2030, hoogustab majanduskasvu ja liidu majanduse moderniseerimist, avades uusi ärivõimalusi ja aidates liidul saada üleilmsetel turgudel konkurentsieelist. Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud tegevuskava, mille abil muuta liidu majandus õiglasel ja kaasaval viisil kliimaneutraalseks ja kestlikuks ning lahendada kliima- ja keskkonnaprobleeme. Lisaks on digikümnendi poliitikaprogrammis 2030 antud selge suund liidu digipöördele ja digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil 2030. aastaks, eelkõige seoses digioskuste, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digipöördega.

(2)

Liidu tööstus on tõestanud oma sisemist vastupidavust, kuid tagada tuleb ka selle konkurentsivõime tulevikus. Liidu tööstuse konkurentsivõimele mõjuvad halvasti kiire inflatsioon, tööjõupuudus, COVIDi-järgsed tarneahelahäired, Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, intressimäärade tõus ning energiakulude ja sisendihindade tõus ning seetõttu on vaja, et liit kindlustaks eri sektorites oma avatud strateegilist autonoomiat ja vähendaks sõltuvust kolmandatest riikidest. Sellele survele liidu tööstusele lisandub tugev, kuid mitte alati õiglane konkurents killustunud maailmaturul. Liit on juba käivitanud mitu algatust oma tööstuse toetamiseks, näiteks 1. veebruari 2023. aasta teatises „Rohelise kokkuleppe tööstusplaan kliimaneutraalsuse ajastuks“ esitatud rohelise kokkuleppe tööstuskava,, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik (edaspidi „kriitiliste toormete määrus“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (edaspidi „nullnetotööstuse määrus“), komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatises „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ esitatud uus riigiabi ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik,, nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/435 (6) loodud Euroopa Liidu taasterahastu. Kuigi need lahendused pakuvad kiiret, sihipärast ja mõnel juhul ajutist toetust, vajab liit oma tööstusharude investeerimisvajadustele struktuursemat lahendust, et tagada ühtekuuluvus, luua kvaliteetsed töökohad ja säilitada võrdsed tingimused siseturul, hõlbustades samal ajal juurdepääsu rahastamisele. Liit peaks töötama selle nimel, et vältida ümberpaigutamist, tuua elutähtsa tehnoloogia tootmisrajatised kolmandatest riikidest tagasi ning meelitada ligi uusi rajatisi, et vältida strateegilist sõltuvust.

(3)

Siseturg on andnud kogu liidule, sealhulgas selle kodanikele ja ettevõtjatele suure majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise kasu. Kuigi seda kasu on laialdaselt tunnustatud, tuleb tingimata leida veel lahendusi, kuidas selle ühiskondlikku potentsiaali veel rohkem ära kasutada. Siseturg peab ka edaspidi kohanduma, võttes arvesse muutuvaid geopoliitilisi olusid, tehnoloogia arengut ning rohe- ja digipööret, edendades samal ajal tervisesüsteemide võimet tulla toime elanikkonna vananemisega ning aidates parandada liidu pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust.

(4)

Digitehnoloogia ja süvatehnoloogia innovatsiooni, puhta ja ressursitõhusa tehnoloogia ning biotehnoloogia kasutuselevõtt ja laiendamine liidus on oluline, et vähendada liidu strateegilist sõltuvust, kasutada ära rohe- ja digipöörde võimalusi ning saavutada selle eesmärgid, kindlustades seeläbi liidu suveräänsust ja strateegilist autonoomiat ning edendades liidu tööstuse konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seetõttu on vaja võtta viivitamata meetmeid, et toetada liidus elutähtsa tehnoloogia arendamist ja tootmist, mis on liidu peamine strateegiline puudus. Elutähtsa tehnoloogia arendamine ja tootmine tugineb omavahel seotud ettevõtjate väärtusahelatele, mis toimivad eri suurusega ettevõtjates, sealhulgas väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKEd), eri sektorites ja piirides. Seepärast peaks liit kaitsma ja tugevdama ka elutähtsa tehnoloogia ja seotud teenuste väärtusahelaid, mis on elutähtsa tehnoloogia arendamise või tootmise jaoks kriitilise tähtsusega ja selle jaoks spetsiifilised, vähendades seeläbi liidu strateegilist sõltuvust ja säilitades siseturu terviklikkuse, ning tegelema nendes sektorites olemasoleva tööjõu ja oskuste nappusega elukestva õppe, haridus- ja koolitusprojektide ning õpipoisiõppe kaudu ning luues atraktiivseid ja kvaliteetseid töökohti, mis on kõigile kättesaadavad.

(5)

Elutähtsaks tehnoloogiaks kvalifitseerumiseks peaks tehnoloogia tooma siseturu jaoks kaasa märkimisväärse potentsiaaliga uuendusliku elemendi või aitama vähendada või ennetada liidu strateegilist sõltuvust. Hinnates elutähtsa tehnoloogia majanduslikku potentsiaali siseturul, tuleks arvesse võtta, et ühes liikmesriigis võetud meetmetel võib olla ülekanduv mõju teistesse liikmesriikidesse. Selle hindamisel, kas tehnoloogia aitab vähendada või ennetada liidu strateegilist sõltuvust, tuleks arvesse võtta liidu tasandil tehtud analüüsi, et teha kindlaks riskid, mis võivad mõjutada kogu liitu. Komisjon peaks andma suunised selle kohta, kuidas käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva kolme sektori tehnoloogiaid tuleks klassifitseerida elutähtsateks tehnoloogiateks, ning kuidas täita tingimusi, mille alusel tehnoloogia kvalifitseerub elutähtsaks tehnoloogiaks, et edendada asjaomaste programmide raames toetatavate projektide, ettevõtete ja sektorite ühtset tõlgendamist, pidades silmas asjaomaste programmide ja käesoleva määruse ühist strateegilist eesmärki. Nendes suunistes peaks komisjon täiendavalt selgitama ka väärtusahela mõistet ja sellega seotud teenuseid, mis on nende lõpptoodete väljatöötamiseks või tootmiseks kriitilise tähtsusega. Sellised suunised ei piira muude, konkreetseid programme käsitlevate suuniste kohaldamist.

(6)

Elutähtsaid tehnoloogiaid on vaja toetada järgmistes sektorites: digitehnoloogia ja süvatehnoloogia innovatsioon, puhas ja ressursitõhus tehnoloogia ning biotehnoloogia. Süvatehnoloogia innovatsiooni all mõeldakse innovatsiooni, mis võib pakkuda murrangulisi lahendusi, mis on tihedalt seotud tipptasemel teaduse, tehnoloogia ja inseneriteadusega, sealhulgas sellist innovatsiooni, mis koondab endas füüsika, bioloogia ja digivaldkonnas tehtavaid edusamme. Digitehnoloogia peaks hõlmama eelkõige tehnoloogiaid, mis aitavad saavutada digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 sihte ja eesmärke ning otsuses (EL) 2022/2481 määratletud mitut riiki hõlmavaid projekte. Puhas ja ressursitõhus tehnoloogia peaks hõlmama eelkõige nullnetotööstuse määruses määratletud nullnetotehnoloogiat. Biotehnoloogiat tuleks mõista kui teaduse ja tehnoloogia rakendamist elusorganismide, samuti nende osade, toodete ja mudelite suhtes, et teadmiste, kaupade ja teenuste tootmise eesmärgil muuta elusaid või eluta materjale, sealhulgas tehnoloogiad, millele on osutatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni biotehnoloogia statistilises määratluses ning komisjoni 24. oktoobri 2023. aasta teatises „Ravimipuuduse lahendamine ELis“ osutatud liidu esmatähtsate ravimite ja nende komponentide loetelus. Projekte, mis on tunnistatud strateegilisteks projektideks nullnetotööstuse määruse alusel, kui projekt vastab kõnealuses määruses määratletud vastupidavuse ja konkurentsivõime kriteeriumidele, ning kriitiliste toormete määruse alusel, tuleks automaatselt pidada projektideks, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele. Elutähtsateks tehnoloogiateks tuleks pidada digitehnoloogiat, süvatehnoloogia innovatsiooni, puhast ja ressursitõhusat tehnoloogiat ning biotehnoloogiat, mis kuuluvad üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti alla, mille komisjon on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt heaks kiitnud, ning sellise üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti kohaldamisalasse kuuluvad üksikprojektid peaksid olema rahastamiskõlblikud kooskõlas vastava programmi reeglitega, kui kindlakstehtud rahastamispuudujääki ja rahastamiskõlblikke kulusid ei ole veel täielikult kaetud.

(7)

Tehnoloogiate arendusvõimekuse ja tootmisvõimsuse suurendamine liidus ei ole võimalik ilma märkimisväärse kvalifitseeritud tööjõuta. Samal ajal on tööjõupuudus ja oskuste nappus, mis on suurenenud kõigis sektorites, sealhulgas nendes, mida peetakse rohe- ja digipöörde jaoks oluliseks, demograafilisi muutusi silmas pidades eeldatavasti veelgi suurenemas ning see ohustab tehnoloogiate esilekerkimist käesolevas määruses nimetatud asjaomastes sektorites. Seetõttu on vaja hoogustada rohkemate inimeste osalemist tööturul, mis on oluline asjaomaste sektorite jaoks, eelkõige investeerides õppimisse, sealhulgas elukestvasse õppesse, asjakohaste oskuste parandamisse ning kvaliteetsete töökohtade ja õpipoisiõppe loomise kaudu ebasoodsas olukorras olevatele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele. Selline toetus täiendab mitut muud meedet, mille eesmärk on täita rohe- ja digipöördest tulenevaid oskuste vajadusi, mis on esitatud ELi oskuste tegevuskavas, mis on esitatud komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatises „Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta“. Neil meetmetel on oluline roll ümberõpet ja oskuste täiendamist soosiva mõtteviisi edendamisel, liidu ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõime suurendamisel ning kvaliteetsete töökohtade loomisele kaasaaitamisel, et kasutada rohe- ja digipöörde kogu potentsiaali sotsiaalselt õiglasel, kaasaval ja ausal viisil.

(8)

Rohe- ja digipöördeks vajalike investeeringute ulatus nõuab olemasolevate liidu programmide, sealhulgas selliste liidu programmide täielikku kaasamist, millest antakse eelarvelisi tagatisi rahastamis- ja investeerimistoimingute ning rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute rakendamiseks. Sellist rahastamist tuleks kasutada paindlikumalt, et pakkuda strateegilistes sektorites õigeaegset ja sihipärast toetust elutähtsatele tehnoloogiatele. Seepärast peaks looma Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP), mis aitaks kaasa liidu investeerimisvajaduste jaoks vastuse andmisele, aidates paremini suunata olemasolevaid liidu vahendeid elutähtsatesse investeeringutesse, sealhulgas üleliidulistesse ja piiriülestesse projektidesse, mille eesmärk on toetada elutähtsate tehnoloogiate arendamist või tootmist strateegilistes sektorites, ning tagada samal ajal siseturul võrdsed tingimused, säilitades seeläbi ühtekuuluvuse ja mille eesmärk on saavutada STEPi raames rahastatavate projektide geograafiliselt tasakaalustatud jaotus kooskõlas vastavate programmivolitustega.

(9)

Käesoleva määruse kohaste programmide ja tegevuste rakendamisel julgustatakse komisjoni ja liikmesriike pöörama erilist tähelepanu nullnetotööstuse määruses määratletud nullnetotööstuse arengukeskuste projektidele, projektidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1056 (7) osutatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega hõlmatud territooriumidel ning vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, samuti selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine, ja seadma need prioriteediks.

(10)

STEP peaks kaasama vahendeid olemasolevate liidu programmide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (8) loodud InvestEU, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (9) loodud programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/697 (10) loodud Euroopa Kaitsefondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (11) loodud innovatsioonifondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (12) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (13) loodud Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+),

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (14) loodud Õiglase Ülemineku Fondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (15) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 (16) loodud programmi „EL tervise heaks“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (17) loodud programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Nende liidu programmidega koondatud ressurssidele peaks lisanduma 1,5 miljardit eurot Euroopa Kaitsefondile projektide jaoks, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele.

(11)

Suveräänsusmärgis tuleks anda projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, tingimusel et projekti on hinnatud ja see vastab kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefondi, innovatsioonifondi, programmi „EL tervise heaks“ või programmi „Digitaalne Euroopa“ konkursikutses, ning olenemata sellest, kas projekt on saanud rahastamist nende rahastamisvahendite alusel. Kõnealused kvaliteedi miinimumnõuded kehtestatakse eesmärgiga teha kindlaks kvaliteetsed projektid. Suveräänsusmärgis tuleks anda kooskõlas asjaomaste programmide konkursikutsetes kindlaks määratud rahastamiskõlblikkuse eritingimustega, mis võivad hõlmata geograafilisi piiranguid, kui see on asjakohane ja vastavates neid programme reguleerivates õigusaktides ette nähtud. Suveräänsusmärgisega projektikonkursside ulatuse ettevalmistamisel peaks komisjon asjakohasel juhul lisama nõude, et projektiettepanekutes tuleb näidata, kuidas need hakkavad kaasa aitama tööstusettevõtjate kohalike võrgustike tugevdamisele ja struktureerimisele ning töökohtade loomisele. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaksid need projektikonkursid olema pidevalt avatud. Suveräänsusmärgist tuleks kasutada kvaliteedimärgisena, et aidata projektidel meelitada ligi avaliku ja erasektori investeeringuid, tõendades projektide panust STEPi eesmärkide saavutamisse. Lisaks peaks suveräänsusmärgis aitama paremini juurde pääseda liidu rahastamisele, hõlbustades eelkõige kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist. Liikmesriike tuleks samuti julgustada võtma oma programmide kaudu rahalise toetuse andmisel arvesse suveräänsusmärgist.

(12)

Selleks peaks olema võimalik tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (18) kohaselt muude liidu programmide jaoks tehtud hindamistele, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust ja soodustada investeerimist prioriteetsetesse tehnoloogiatesse. Tingimusel et need on kooskõlas määruse (EL) 2021/241 sätetega, peaksid liikmesriigid kaaluma oma taaste- ja vastupidavuskavade muutmisel selliste projektide lisamist, millele on antud suveräänsusmärgis, ning saama kaaluda projektide lisamist ka direktiiviga 2003/87/EÜ loodud moderniseerimisfondi enda osa vahenditest rahastatavate investeerimisprojektide üle otsustamisel. Komisjon peaks suveräänsusmärgist arvesse võtma ka Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) (edaspidi „EIP põhikiri“) artiklis 19 sätestatud menetluse ja määruses (EL) 2021/523 sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames. Lisaks tuleks rakenduspartneritelt nõuda, et nad vaataksid läbi projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, juhul kui need kuuluvad kõnealuse määruse kohaselt nende geograafilisse kohaldamisalasse ja tegevusvaldkonda. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate programmide eest vastutavad ametiasutused peaksid kaaluma selliste strateegiliste projektide toetamist, mida tunnustatakse kooskõlas nullnetotööstuse määrusega ja kriitiliste toormete määrusega, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ja mille suhtes võidakse kohaldada kumulatiivse rahastamise reegleid.

(13)

STEPi tuleks rakendada tulemuslikul, tõhusal, õiglasel ja läbipaistval viisil. Selleks tuleks komisjonile teha ülesandeks anda suveräänsusmärgist ja seda tutvustada, hallata uut üldsusele kättesaadavat veebisaiti (edaspidi „suveräänsusportaal“) ning suhelda riiklike pädevate asutuste ja sidusrühmadega, kes on STEPi eesmärkide saavutamiseks asjakohased. Samuti peaks komisjon edendama liidu programmide järjepidevust, sidusust, koostoimet ja vastastikust täiendavust, et toetada projekte, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele.

(14)

Komisjon peaks looma suveräänsusportaali, et anda teavet selle kohta, millist toetust võivad saada projektid, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele. Et võtta arvesse selliste ettevõtjate ja projektiarendajate vajadusi, kes soovivad liidu rahastamisprogrammide kaudu STEPi projektide elluviimiseks raha saada, peaks suveräänsusportaal näitama ligipääsetaval ja kasutajasõbralikul viisil STEPi investeeringute rahastamisvõimalusi, mis on kättesaadavad liidu eelarvest. See peaks hõlmama teavet otsese eelarve täitmise raames rakendatavate liidu programmide, nagu programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefondi, innovatsioonifondi, programmi „EL tervise heaks“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“ kohta, ning muude liidu rahastamisallikate, nagu programmi „InvestEU“, taaste- ja vastupidavusrahastu, ERFi, Ühtekuuluvusfondi, ESF+, Õiglase Ülemineku Fondi ja fondispetsiifiliste määruste kohta. Lisaks peaks suveräänsusportaal aitama suurendada STEPi investeeringute nähtavust investorite jaoks, loetledes projektid, millele on antud suveräänsusmärgis. Suveräänsusportaalis tuleks loetleda ka riiklikud pädevad asutused, kes tegutsevad STEPi rakendamise kontaktpunktidena riiklikul tasandil. Komisjon peaks tagama suveräänsusportaali vastastikuse täiendavuse sarnaste platvormidega, ning vältima ülereguleerimist ja halduskoormust.

(15)

Komisjon peaks seirama STEPi eesmärkide täitmist, et jälgida edusamme liidu poliitikaeesmärkide saavutamisel. Seire peaks olema sihipärane ja proportsionaalne STEPi raames elluviidavate tegevustega, et vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige toetusesaajate jaoks. Et tagada liidu kodanike ees aruandekohustus, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande edusammude kohta, mida on tehtud STEPi eesmärkide täitmisel vastavate programmide raames, rahastatud STEPi kogukulude kohta programmi kaupa ning STEPi tulemuslikkuse kohta, mis põhineb nende programmide jaoks ette nähtud tulemusnäitajatel. Võimalusel tuleks esitada teave STEPi kvalitatiivse ja kvantitatiivse panuse kohta piiriülestesse projektidesse ja projektidesse igas liikmesriigis.

(16)

Kuigi STEP tugineb strateegiliste investeeringute toetamiseks ja liidu strateegilise sõltuvuse vähendamiseks olemasolevate programmide ümberplaneerimisele ja nende vahendite suurendamisele, on see oluline element ka võimalike uute sekkumismeetmete teostatavuse ja ettevalmistamise katsetamisel, et toetada suveräänsust ja konkurentsivõimet strateegilistes sektorites ning tugevdada liidu tööstuspoliitikat. Eelkõige peaks STEP olema aluseks võimalike sarnaste meetmete, näiteks Euroopa suveräänsusfondi kaalumisele.

(17)

Komisjon peaks viima läbi käesoleva määruse vahehindamise, milles tuleks hinnata käesoleva määruse alusel võetud meetmete asjakohasust liidu strateegiliste sõltuvuste vähendamisel ja autonoomia tugevdamisel. Samuti tuleks hinnata suveräänsusportaali laiendamise teostatavust, et ühendada kõik olemasolevad üldsusele kättesaadavad veebisaidid ning anda teavet otsese, jagatud ja kaudse eelarve täitmise alla kuuluvate liidu programmide kohta ühes portaalis, samuti simulaatori loomise võimalust, mis annaks projektiarendajatele suuniseid liidu programmide või fondide kohta, mille jaoks nende konkreetne projekt võiks olla rahastamiskõlblik.

(18)

Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid uuenduslikesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Seetõttu on innovatsioonifond väga oluline, et toetada elutähtsate puhaste ja ressursitõhusate tehnoloogiate arendamist või tootmist liidus. Innovatsioonifondi raames projektikonkursside või võistupakkumiste kavandamisel ja rakendamisel peaks komisjon kaaluma nullnetotööstuse määruse alusel strateegilisteks tunnistatud projekte, mida peetakse STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaks.

(19)

Selleks et laiendada võimalusi selliste investeeringute toetamiseks, mille eesmärk on tugevdada tööstuse arengut ja väärtusahelaid strateegilistes sektorites, tuleks ERFist antava toetuse kohaldamisala laiendada, nähes ERFi raames ette uued erieesmärgid, ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/1058 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (19) sätestatud kulude rahastamiskõlblikkust ja kliimameetmetega seotud kulusid käsitlevate reeglite kohaldamist. Strateegilistes sektorites peaks olema võimalik toetada ka tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, keskendudes aga VKEdele, mis võivad anda olulise panuse vähem arenenud ja üleminekupiirkondade arengusse, samuti selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondadesse, mille SKP elaniku kohta on alla EL 27 keskmise. Korraldusasutusi julgustatakse edendama koostööd suurettevõtjate ja kohalike VKEde vahel, tarneahelaid, innovatsiooni ja tehnoloogia ökosüsteeme. See võimaldaks suurendada liidu üldist suutlikkust tugevdada oma positsiooni nendes sektorites, pakkudes kõikidele liikmesriikidele juurdepääsu sellistele investeeringutele, mis vähendaks ebavõrdsuse suurenemise ohtu. Nende uute erieesmärkide jaoks kavandatud vahendid peaksid moodustama kõige rohkem 20 % ERFi esialgsest riiklikust eraldisest kooskõlas määrusega (EL) 2021/1060.

(20)

Selleks et säilitada ühtekuuluvuspoliitika kliimaeesmärkide saavutamisel suured ambitsioonid ja samal ajal võimaldada paindlikkust Ühtekuuluvusfondi ja ERFi vahel, peaks olema ühelt poolt lubatud ERFi kliimaalase panuse arvutamisel võtta arvesse Ühtekuuluvusfondi kliimaalase panuse summat, mis ületab 37 % selle kogueraldisest, ning teiselt poolt peaks Ühtekuuluvusfondi kliimaalase panuse arvutamisel olema lubatud arvesse võtta ERFi kliimaalase panuse summat, mis ületab 30 % selle kogueraldisest.

(21)

Õiglase Ülemineku Fondi toetuse kohaldamisala tuleks samuti laiendada, et see hõlmaks investeeringuid käesoleva määrusega hõlmatud tehnoloogiatesse ning käsitleks nende investeeringute tegemiseks vajaliku tööjõu ja vajalike oskuste nappust, aidates suurtel ettevõtjatel saavutada STEPi eesmärke, keskendudes aga VKEdele, tingimusel et need investeeringud on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kindlaks määratud eeldatava panusega kliimaneutraalsusele üleminekusse vastavalt määrusele (EL) 2021/1056. Sellistele investeeringutele antav toetus ei tohiks nõuda õiglase ülemineku territoriaalse kava läbivaatamist, kui läbivaatamine oleks seotud üksnes puudujääkide analüüsiga, mis õigustab investeerimist töökohtade loomise seisukohast. Seoses muude ettevõtjate kui VKEde toetamisega tuleks kaaluda ka investeeringuid, mis aitavad luua õpipoisiõpet ja töökohti või pakkuda haridust või koolitust uute oskuste omandamiseks.

(22)

ESF+, mis on peamine liidu inimestesse investeerimise fond, annab olulise panuse oskuste arendamise edendamisse. Selleks et hõlbustada ESF+ kasutamist STEPi eesmärkide saavutamiseks, peaks olema võimalik kasutada ESF+, et katta investeeringuid, mille eesmärk on saavutada kvalifitseeritud ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on valmis toimetulekuks tulevases töömaailmas.

(23)

Selleks et aidata kiirendada investeeringuid ja tagada kohe likviidsed vahendid selliste investeeringute tegemiseks, millega toetatakse STEPi eesmärke ERFi, ESF+ ja Õiglase Ülemineku Fondi raames, tuleks ühekordse erakorralise eelmaksena ette näha lisasumma seoses prioriteetidega, mis on eraldatud STEPi eesmärke toetavatele investeeringutele. Täiendavaid eelmakseid tuleks kohaldada kogu Õiglase Ülemineku Fondi eraldise suhtes, võttes arvesse vajadust kiirendada selle rakendamist ja Õiglase Ülemineku Fondi tugevaid sidemeid liikmesriikide toetamiseks STEPi eesmärkide saavutamisel. Nende erakorraliste eelmaksete summade suhtes kohaldatavad normid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud eelmaksete suhtes kohaldatavate normidega. Selleks et veelgi stimuleerida selliste investeeringute kasutuselevõttu ja tagada nende kiirem rakendamine, peaks olema võimalik suurendada STEPi prioriteetide liidu maksimaalset kaasrahastamismäära 100 %-ni. Uute STEPi eesmärkide rakendamisel tuleks korraldusasutusi julgustada kohaldama teatavaid sotsiaalseid kriteeriume ja edendama sotsiaalseid positiivseid tulemusi, näiteks looma õpipoisiõpet ja kvaliteetseid töökohti ebasoodsas olukorras olevatele noortele, eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/23/EL (20), 2014/24/EL (21) ja 2014/25/EL (22) sätestatud sotsiaalse pakkumuse hindamise kriteeriume, kui projekti viib ellu asutus, kellele kehtivad kõnealused direktiivid, ning maksma kollektiivläbirääkimistel kokku lepitud asjakohast palka.

(24)

Määrust (EL) 2021/1060 tuleks muuta, et parandada suveräänsusmärgise saanud projektide juurdepääsu liidu rahastamisele, eelkõige hõlbustades kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist. Selleks peaksid korraldusasutused saama anda ERFist või ESF+ist toetust otse tegevustele, millele on antud suveräänsusmärgis.

(25)

Selleks et vähendada halduskoormust ja tagada STEPi õigeaegne kasutuselevõtt, peaks erandina kohaldatavatest reeglitest olema võimalik jätta määrusega (EL) 2021/1060 ette nähtud ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi vahehindamisest välja prioriteedid, mis on lisatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringutega tegelemiseks. Selliste programmimuudatustega peaks olema võimalik lõplikult eraldada ka 2026. ja 2027. aastaks ette nähtud kogu kohandatav summa või osa sellest. Komisjon peaks kiitma heaks programmi muudatused, mis on seotud üksnes STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate prioriteetide kehtestamisega ja mis esitatakse 31. augustiks 2024, kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on need esitanud. Lisaks peaks olema võimalik teha määruses (EL) 2021/1060 osutatud partnerluslepingusse vastavaid muudatusi ja komisjon peaks need kiiresti heaks kiitma.

(26)

2014.–2020. aasta programmide rakendamise õigusraamistikku on viimastel aastatel kohandatud, et anda liikmesriikidele ja piirkondadele rakendusreeglite osas täiendav paindlikkus ja suurem likviidsus, et tulla toime COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga. Need programmitöö perioodi lõpus kehtestatud meetmed nõuavad piisavalt aega ja haldusressursse, et neid täielikult ära kasutada ja rakendada; eelkõige ajal, mil liikmesriigid suunavad ressursid STEPi eesmärkidega seotud 2021.–2027. aasta rakenduskavade läbivaatamisele. Selleks et leevendada programmi haldavate asutuste halduskoormust ja vältida vahendite võimalikku kaotamist programmide lõpetamise ajal puhtalt halduslikel põhjustel, tuleks programmitöö perioodi 2014–2020 programmide haldusliku lõpetamise tähtaegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 (23) ja (EL) nr 223/2014 (24) pikendada. Täpsemalt tuleks kõnealuse lõppmakse taotluse esitamise tähtaega pikendada 12 kuu võrra. Samuti tuleks 12 kuu võrra pikendada lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega. Nimetatud muudatusettepanekute kontekstis on asjakohane selgitada, et kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni (2023. aasta lõpp) ostetud toidu ja materjali jaotamist peaks olema lubatud jätkata ka pärast seda kuupäeva.

Selleks et tagada liidu eelarve usaldusväärne täitmine ja maksete ülemmäärade järgimine, peaks 2025. aastal tehtavate maksete ülemmäär olema programmi kohta 1 % nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (25) sätestatud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest saadavatest finantsassigneeringutest. Tasumisele kuuluvaid summasid, mis ületavad 2025. aastaks ette nähtud programmi assigneeringute 1 % ülemmäära fondi kohta, ei tuleks maksta välja 2025. aastal ega järgnevatel aastatel, vaid kasutada üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks. Kasutamata summad tuleks vabastada lõpetamise hetkel kooskõlas määrusega (EL) nr 1303/2013. Selle tagamiseks, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid käesoleva määrusega hõlmatud fondide toetuse täielikult ära kasutada, tuleks selgitada, et määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud paindlikkuse eesmärgil tuleks äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavaid erieraldisi käsitada osana ERFi eraldisest samale piirkonnakategooriale kui asjaomane äärepoolseim piirkond. Hoolimata täiendavate erieraldiste suhtes kohaldatavatest erinevatest rahastamiskõlblikkuse reeglitest, peaks olema võimalik kohaldada sellist paindlikkust ka täiendava erieraldise ja muude ERFi eraldiste vahel samale piirkonnakategooriale programmi raames.

(27)

Programmitöö perioodiks 2014–2020 ette nähtud paindlikkus on aidanud liikmesriikidel kriisidele reageerida ja taastuda ning tulla toime täiendava survega avaliku sektori eelarvele, mille on põhjustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Et liikmesriikidel oleks võimalik jätkuva eelarvesurvega määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud võimalust kasutades toime tulla, tuleks võimalust kohaldada ühtekuuluvusprogrammide suhtes 100 %-list liidu kaasrahastamise määra kasutada tagasiulatuvalt ka viimase aruandeaasta puhul, mis kestab 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024, kui liikmesriigid teavitavad komisjoni enne viimase aruandeaasta lõpliku vahemakse taotluse esitamist kooskõlas eelarveassigneeringutega ja tingimusel, et selleks on olemas vahendid.

(28)

Programm „InvestEU“ on liidu juhtprogramm investeeringute, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks, pakkudes nõudlusel põhinevat rahastamist, sealhulgas segarahastamismehhanismide kaudu, ja tehnilist abi. See käsitus võimaldab praeguste poliitikaharude raames kaasata täiendavat avaliku ja erasektori kapitali. Kui rakenduspartnerid ei ole võimelised neile ette nähtud, määrusega (EL) 2021/523 loodud ELi tagatisest 25 % ära kasutama, peaks komisjonil olema võimalik selleks, et tagada kättesaadavate vahendite täielik ärakasutamine, anda ELi tagatisest üle 75 % EIP grupile. Sellega seoses peaks komisjon innustama muid rakenduspartnereid peale EIP grupi täielikult ära kasutama nende käsutuses olevad rahalised vahendid ning neid selles abistama. Liikmesriike julgustatakse panustama programmi „InvestEU“ liikmesriikide osasse praeguste tegevussuundade raames, et toetada finantstooteid kooskõlas STEPi eesmärkidega, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi reeglite kohaldamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmena rahaline panus programmi „InvestEU“ liikmesriigi osas, et toetada STEPi eesmärke praeguste poliitikaharude raames. See täiendav panus STEPi eesmärkide toetamiseks võib ulatuda kuni 6 %-ni nende riikliku taaste- ja vastupidavuskava rahalistest kogueraldistest programmi „InvestEU“ liikmesriigi osale. STEPi eesmärkide paremaks saavutamiseks tuleks ette näha ka täiendav paindlikkus ja täpsustused. STEPi eesmärkide saavutamisele kaasaaitavate projektide puhul tuleks teha kõik võimalik, et investeerimisperioodi lõpuks oleks hõlmatud ulatuslik sektorite ja piirkondade ring ja ära hoitud ülemäärane sektoripõhine või geograafiline kontsentratsioon.

(29)

Programm „Euroopa horisont“ on liidu peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm ning selle Euroopa Innovatsiooninõukogu toetab eelkõige läbimurrangu potentsiaaliga ja murrangulise iseloomuga innovatsiooni, millel on kasvupotentsiaal, kuid mis võib olla erainvestorite jaoks liiga riskantne. Programmi „Euroopa horisont“ raames tuleks ette näha täiendav paindlikkus, et Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Accelerator“ saaks pakkuda üksnes omakapitalipõhist toetust pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, ning pangakõlbmatutele väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad innovatsiooniga, eelkõige neile, kes töötavad STEPi kaudu toetatavate tehnoloogiate kallal, ja olenemata sellest, kas nad on varem saanud Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendist „Accelerator“ muud liiki toetust. Fondi, mis on osa Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendist „Accelerator“, mis pakub investeeringuid omakapitali kaudu või muul tagasimakstaval kujul (edaspidi „Euroopa Innovatsiooninõukogu fond“), rakendamine on praegu piiratud 15 miljoni euro suuruse maksimaalse investeeringusummaga, välja arvatud erandjuhtudel, ning see ei tohi hõlmata jätkurahastamist ega suuremaid investeerimissummasid. Üksnes omakapitalipõhise toetuse võimaldamine pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kõrvaldaks olemasoleva turulõhe, eelkõige investeerimisvajaduste puhul vahemikus 15–50 miljonit eurot. Lisaks on kogemused näidanud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (26) programmi „Horisont 2020“ raames loodud Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekti jaoks eraldatud summasid ei ole täielikult ära kasutatud. Määrust (EL) 2021/695 tuleks samuti muuta, et kajastada Euroopa Kaitsefondi suurendatud rahastamispaketti.

(30)

Euroopa Innovatsiooninõukogul on oluline roll kiirelt kasvavatele iduettevõtjatele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele esialgse rahalise toetuse pakkumisel. Tänu oma eriteadmistele on Euroopa Innovatsiooninõukogu ideaalses olukorras, et pakkuda rahastamisvõimalusi ettevõtetele, kes otsivad pärast esialgset innovatsioonietappi laienemiseks vajalikku kapitali. Võttes arvesse Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi keskset rolli STEPi edus, tuleks Euroopa Innovatsiooninõukogu toimimist käsitlevaid õigusnorme täpsustada.

(31)

Euroopa Kaitsefond on juhtiv programm, mille eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsiooni, tõhusust ja tehnoloogilist autonoomiat, aidates seeläbi kaasa liidu avatud strateegilisele autonoomiale. Kaitsevõime arendamine on ülioluline, sest see toetab liidu tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja kaitseotstarbelisi tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitseotstarbeliste toodete lõpptarbijate sõltumatust. Seetõttu tuleks teha kättesaadavaks täiendav rahastamispakett, et toetada projekte, mis aitavad kaasa käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kaitserakenduste väljatöötamisele.

(32)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu suveräänsuse ja julgeoleku tugevdamist, liidu rohe- ja digipöörde kiirendamist, konkurentsivõime suurendamist ning liidu strateegilise sõltuvuse vähendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,