1.

C jao punkt 6.1. asendatakse järgmisega:

„6.1.    Välismaised otseinvesteeringud

Välismaised otseinvesteeringud on seotud ühe riigi residendiga, kes omab kontrolli või olulist mõju teise riigi residendist ettevõtja juhtimise üle. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele (eelkõige BPM6) on otseinvesteerimise suhe tuvastatud juhul, kui ühe riigi residendist investorile kuulub teise riigi residendist ettevõtjas vähemalt 10-protsendiline otsene või kaudne hääleõigus. Selle kriteeriumi alusel saab esineda välismaise otseinvesteerimise suhe mitme seotud ettevõtja vahel, olenemata sellest, kas seos on ühe või mitme ahelana. See saab laieneda ka otseinvesteeringu ettevõtja tütarettevõtjatele, alltütarettevõtjatele ja sidusettevõtjatele. Kui välismaine otseinvesteering on kindlaks tehtud, kajastatakse kõik edasised finantsvood/positsioonid seotud üksuste vahel välismaise otseinvesteeringu tehingute/positsioonidena.

Aktsiakapital hõlmab filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid ja osasid. Reinvesteeritud tulu koosneb vastaskirjest otseinvestori osa kohta tulust, mida tütar- või sidusettevõtjad ei jaota dividendidena, ja filiaalide tulust, mida ei maksta otseinvestorile ja mis kajastatakse „investeerimistulu“ all (nagu on osutatud A jao punktis 3.2.3).

Omakapitali ja võlakapitali välismaised otseinvesteeringud liigitatakse omakorda vastavalt ettevõtjate omavahelistele suhetele ja investeeringu suunale. Välismaised otseinvesteerimise suhted võib jagada kolmeks järgmiselt:

Välismaiste otseinvesteerimispositsioonide hindamisel kirjendatakse noteeritud aktsiakapitali positsioonid turuväärtuses. Vastupidisel juhul, otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtjatesse, hinnatakse omakapitali väärtust raamatupidamises kajastatud väärtuse alusel, kasutades ühist määratlust, mis hõlmab järgmisi raamatupidamiskirjeid:

Noteerimata ettevõtjate aktsiate ja osade puhul võivad finantskonto all kajastatud tehingud erineda rahvusvahelise investeerimispositsiooni all kirjendatud omavahendite raamatupidamise väärtusest. Need erinevused kajastatakse muudest hinnamuutustest tingitud väärtuse muutusena ümberhindluste all.

Varade ja kohustuste hindamise järjepidevuse tagamiseks võivad liikmesriigid juhul, kui eeltoodud hindamismeetod võib moonutada liikmesriikide rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni, hinnata aktsiakapitali positsioone otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtjatesse ka BPM6 punktis 7.16 osutatud muu hindamismeetodi alusel, kui esineb vähemalt üks järgmistest juhtudest:

Kui otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtjatesse kasutatakse aktsiakapitali positsioonide hindamise alternatiivset meetodit, soovitatakse rahvusvahelise investeerimispositsiooni koostajal teavitada alternatiivse meetodi kasutamisest tehingupoole riigi koostajat ning teha temaga koostööd vastastikuse asümmeetrilise kirjendamise riski vähendamiseks. Asjaomast teavet peaks vahetama EKPSi-siseselt vastavalt kehtivale korrale ning avaldama EKP väljaandes „European Union balance of payments and international investment position statistical sources and methods“ (nagu on kirjeldatud V lisas).

Hea tavana soovitatakse kõikidel liikmesriikidel koostada andmed välismaiste otseinvesteerimispositsioonide ja reinvesteeritud tulude kohta vähemalt kord aastas läbiviidava välismaiste otseinvesteeringute uuringu tulemuste alusel (*1).

(*1)  Järgmist lubamatut tegevust tuleks vältida: i) hindamiskriteeriumide valiku (turuväärtus või raamatupidamise väärtus) jätmine andmeesitajatele; ii) jooksva inventari meetodi/maksebilansi voogude akumuleerimise kohaldamine positsioonide koostamiseks.“ "