LISA

1.   Sissejuhatus

Käesolevates suunistes antakse liikmesriikidele juhised selle kohta, kuidas tõlgendada direktiivi (EL) 2023/1791 artiklit 26 selle ülevõtmisel oma siseriiklikku õigusesse. Need suunised on ette nähtud üksnes direktiivi (EL) 2023/1791 ülevõtmiseks ja rakendamiseks ning nendes ei esitata tõlgendust muude õigusaktide kontekstis. Direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 26 asendab direktiivi 2012/27/EL artiklit 14. Direktiivi (EL) 2023/1791 artiklis 26 käsitletakse kütte- ja jahutusvarustust ning kaugkütte ja -jahutuse tõhusust.

Liidu õigusaktide õiguslikult siduva tõlgendamise ainupädevus on siiski Euroopa Liidu Kohtul.

2.   Õiguslik ja poliitiline kontekst

Direktiivi (EL) 2023/1791 artiklis 26 julgustatakse üleminekut puhtale ja CO2-neutraalsele kütte- ja jahutusvarustusele. Liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks peab kütte ja jahutuse sektor järsult vähendama oma energiatarbimist ja fossiilkütuste kasutamist, arvestades, et 2022. aastal pärines ainult 24,9 % kütte ja jahutuse jaoks kasutatud energiast taastuvatest energiaallikatest (1).

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 26 on tihedalt seotud mõne nõudega, mis on sätestatud järgmistes liidu õigusaktides:

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001  (2) (edaspidi „taastuvenergia direktiiv“) – seoses kaugkütet ja -jahutust käsitlevate sätetega on asjakohased taastuvenergia direktiivi artiklid 23 ja 24. Taastuvenergia direktiivis on seatud taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu eesmärgid. Liikmesriigid peavad julgustama kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajaid ühendama kolmandatest isikutest tarnijaid. Liikmesriigid peavad kehtestama ka koordineerimisraamistiku, millega hõlbustatakse heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist. Direktiivi 2012/27/EL kohase tõhusa kaugkütte ja -jahutuse määratluse läbivaatamine on oluline täiendus taastuvenergia direktiivis sisalduvate kaugkütte ja -jahutuse alaste sätete läbivaatamisele. Taastuvenergia direktiivis on täpsustatud süsteemist lahkumise, võrgule juurdepääsu ja soovitusliku aastase keskmise taastuvenergia osakaalu suurendamise nõuetest erandite tegemise tingimusi liikmesriigi tasandil, samas kui direktiivis (EL) 2023/1791 keskendutakse taastuvate energiaallikate osakaalule ainult üksiku kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tasandil;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944  (3) – kõnealuse direktiivi artikkel 8 on asjakohane direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 9 osutatud loa andmise menetluse puhul;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275  (4) (hoonete energiatõhususe direktiiv) – kaugkütte ja -jahutuse puhul on kõige olulisemad hoonete energiatõhususe direktiivi sätted, mis käsitlevad päikeseenergiaseadmete paigaldamist hoonetele (artikkel 10) ja heitevabadele hoonetele esitatavaid nõudeid (artikkel 11). Tõhusast kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist saadava kütte- või jahutusenergiaga saab katta uue või renoveeritud heitevaba hoone aastase primaarenergia kogukasutuse;

—	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2402  (5) – esitatakse kontrollväärtused, et arvutada tõhusast koostootmisest saadav primaarenergia sääst, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 13.

Lisaks mõjutab direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 26 ning eelkõige tõhusa kaugkütte ja -jahutuse ning tõhusa koostootmise reguleerimise viis muid liidu tasandi õigusakte ja suuniseid. Need õigusaktid ja suunised on seotud projektide ja käitiste rahastamiskõlblikkusega avaliku sektori vahenditest, kuna direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 26 mittevastavad käitised võib teatavatel tingimustel rahastamiskõlblike hulgast välja jätta. See puudutab selliseid õigusakte nagu kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised, (6) määrus (EL) 2023/1315, millega teatavat liiki abi tunnistatakse aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (7) (edaspidi „üldine grupierandi määrus“), nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ (8) ning õigusaktid, millega reguleeritakse ühtekuuluvusfondide ning taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamist.

Taaste- ja vastupidavusrahastu kohta avaldas komisjon dokumendi „Guiding template: District heating/cooling generation and distribution infrastructure“ (Juhendvorm: kaugkütte/kaugjahutuse tootmis- ja jaotustaristu) (9). Selles on täpsustatud, et riigiabi „antakse üksnes investeeringuteks selliste kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemide ehitamisse, laiendamisse või ajakohastamisse, mis on energiatõhusad või muutumas energiatõhusaks“ (punkt 54), nagu on reguleeritud direktiiviga (EL) 2023/1791.

Tõhusast kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist saadavat kütte- ja jahutusenergiat toetatakse ka ühtekuuluvusfondidest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (10) (edaspidi „ühissätete määrus“) I lisas on ette nähtud konkreetsed Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi sekkumisliikide koodid. Ühissätete määruses kohaldatakse kaugkütteprojektide suhtes kahte sekkumiskoodi: koodi „054“ kaugkütte ja -jahutuse jaoks ning koodi „055“ tõhusa kaugkütte ja -jahutuse jaoks, mille olelusringi heide on väike. Neist teine on seotud kõrgema koefitsiendiga kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks ning aitab seega rohkem täita liikmesriikide kliimale keskendumisega seotud kohustusi, mis on sätestatud ühissätete määruses. Ühissätete määruses esitatud ühtekuuluvuspoliitika piiratud kohaldamisalas viitab kõrgema kliimakoefitsiendi saamiseks kohaldatava sekkumiskoodi „055“ määratlus siiski direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 esitatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse määratlusele.

Lisaks on artikkel 26 seotud direktiivi (EL) 2023/1791 muude sätetega, nimelt:

—	artikkel 2: vt käesoleva lisa 3. peatükis käsitletud mõisted;

—	artikkel 11: liikmesriikidel on võimalus nõuda energiaauditites hinnangut olemasoleva või kavandatava kaugkütte- või kaugjahutusvõrguga ühendamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta;

—	artikkel 25: liikmesriikide kohustus teatada põhjalikust kütte ja jahutuse hindamisest osana oma lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast ja selle ajakohastustest;

—	artikkel 30: liikmesriikide kohustus edendada rahalise toetuse kavade loomist, et suurendada energiatõhususe parandamise meetmete kasutuselevõttu kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide olulise remondi korral.

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 26 koosneb järgmistest peamistest sätetest:

—	ajakohastatakse kriteeriume, millele peab vastama tõhus kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem; sellega kehtestatakse selge järkjärguline lähenemisviis, et suurendada energiatõhusust ning vähendada kütte- ja jahutusenergia tarne CO2 heidet (artikli 26 lõige 1);

—

artikli 26 lõikes 1 sätestatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumide täitmise alternatiivne lähenemisviis, mille liikmesriigid võivad valida ja mille puhul kasutatakse kestlikkuse hindamise kriteeriume, mis põhinevad kasvuhoonegaaside heitel, mis tekib tarbijatele tarnitud kütte- või jahutusenergia ühiku kohta (artikli 26 lõiked 2 ja 3); (11)

—	lisatingimused juhuks kui ehitatakse tõhus kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem või olemasolev kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem muudetakse tõhusaks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiks (artikli 26 lõige 4);

—

tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele mittevastavate olemasolevate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide kohustuslikud ümberkujundamiskavad alates 1. jaanuarist 2025 , et tagada primaarenergia tõhusam tarbimine, vähendada jaotuskadusid ning suurendada kütte ja jahutuse tarne puhul taastuvenergia osakaalu (artikli 26 lõige 5);

—	liikmesriikide kohustus tagada, et andmekeskused, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW, kasutavad heitsoojust või muid heitsoojuse taaskasutamise rakendusi, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav (artikli 26 lõige 6);

—	nõuded käitise tasandi kulude-tulude analüüsi tegemiseks, kui kavandatakse uusi rajatisi või rajatiste olulist remonti, et hinnata kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majanduslikku teostatavust (artikli 26 lõige 7);

—	liikmesriikide võimalus teatavad käitised kulude-tulude analüüsi kohustuse kohaldamisalast erandkorras välja jätta (artikli 26 lõige 8).

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõigete 9–14 sätted ei ole muutunud võrreldes direktiivi 2012/27/EL artikliga 14, välja arvatud artikli 26 lõige 12, mis käsitleb teabe kogumist tehtud kulude-tulude analüüside kohta.

Ajalises järjekorras kohaldatakse või täiendatakse direktiivi (EL) 2023/1791 artiklis 26 sätestatud nõudeid järgmiselt:

Tabel 1

Direktiivi (EL) 2023/1791 nõuete ülevõtmise tähtajad

Lõige	Nõue	Tähtaeg
Artikli 26 lõige 1	Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni	Kuni 31. detsembrini 2027
	Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust või 50 % taastuvenergiat ja heitsoojust, 80 % tõhusalt koostoodetud soojust või vähemalt sellist võrku mineva soojusenergia kombinatsiooni, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 5 % ja taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 50 %	Alates 1. jaanuarist 2028
	Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 50 % taastuvenergiat ja heitsoojust, või süsteem, milles taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 80 % ning lisaks sellele on taastuvenergia ja heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35 %	Alates 1. jaanuarist 2035
	Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis kasutatakse vähemalt 75 % taastuvenergiat, 75 % heitsoojust või 75 % taastuvenergiat ja heitsoojust või süsteem, milles kasutatakse vähemalt 95 % taastuvenergiat, heitsoojust või tõhusalt koostoodetud soojust ning lisaks sellele on taastuvenergia või heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35 %	Alates 1. jaanuarist 2040
	Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis kasutatakse vähemalt 75 % taastuvenergiat, 75 % heitsoojust või 75 % taastuvenergiat ja heitsoojust	Alates 1. jaanuarist 2045
	Süsteem, milles kasutatakse ainult taastuvenergiat, ainult heitsoojust või ainult taastuvenergia ja heitsoojuse kombinatsiooni	Alates 1. jaanuarist 2050
Artikli 26 lõige 2	Teade komisjonile selle kohta, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlemiseks kasutatakse kestlikkuse hindamise kriteeriume	11. jaanuar 2024
	Kasvuhoonegaaside maksimumkogus ühiku kohta: 200 grammi/kWh	Kuni 31. detsembrini 2025
	Teade komisjonile selle kohta, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlemiseks kasutatakse kestlikkuse hindamise kriteeriume	30. juuni 2025
	Kasvuhoonegaaside maksimumkogus ühiku kohta: 150 grammi/kWh	Alates 1. jaanuarist 2026
	Teade komisjonile selle kohta, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlemiseks kasutatakse kestlikkuse hindamise kriteeriume	30. juuni 2034
	Kasvuhoonegaaside maksimumkogus ühiku kohta: 100 grammi/kWh	Alates 1. jaanuarist 2035
	Teade komisjonile selle kohta, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlemiseks kasutatakse kestlikkuse hindamise kriteeriume	30. juuni 2044
	Kasvuhoonegaaside maksimumkogus ühiku kohta: 50 grammi/kWh	Alates 1. jaanuarist 2045
	Teade komisjonile selle kohta, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlemiseks kasutatakse kestlikkuse hindamise kriteeriume	30. juuni 2049
	Kasvuhoonegaaside maksimumkogus ühiku kohta: 0 grammi/kWh	Alates 1. jaanuarist 2050
Artikli 26 lõige 5	Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kavandamine	Alates 1. jaanuarist 2025
Artikli 26 lõige 8	Lõike 8 alusel vastu võetud eranditest teatamine	Erandite vastuvõtmisel
Artikli 26 lõige 10	Teatamine eranditest, mis on tehtud individuaalsete käitiste suhtes, et neilt ei nõutaks selliste meetmete rakendamist, mille puhul tulud ületavad kulusid	Kolm kuud pärast erandi tegemist
III lisa	Uue või oluliselt remonditud tõhusa koostootmisjaama kasvuhoonegaaside heide peab olema väiksem kui kasvuhoonegaaside heite piirmäär 270 gCO2/kWh.	12. oktoober 2025
	Iga tõhusa koostootmisjaama kasvuhoonegaaside heide peab olema väiksem kui kasvuhoonegaaside heite piirmäär 270 gCO2/kWh.	Alates 1. jaanuarist 2034

3.   Direktiivi (EL) 2023/1791 artiklis 26 sätestatud kohustused seoses kütte ja jahutuse energiatõhususega

3.1.   Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumid (vaikimisi ja alternatiivne lähenemisviis): direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõiked 1 ja 2

3.1.1.   Nõuete kohaldamisala, asjakohased mõisted ja terminid

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõigetest 1, 2 ja 3 tulenevaid kohustusi kohaldatakse kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ja nende käitajate suhtes. Mõned artiklis 26 kasutatud mõisted on selgelt määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artiklis 2, kuid mõned mõisted, nagu kaugküte ja kaugjahutus, vajavad täiendavat selgitamist järgmiselt:

Koostootmine

Koostootmine (soojusenergia ja elektrienergia koostootmine), nagu on määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 36, toimub üksustes, mis on artikli 2 punkti 43 kohaselt koostootmisrežiimil talitlevad käitised. See tähendab komisjoni arvates, et käitistes, kus auru kasutatakse paralleelselt mitmes protsessis, sealhulgas soojusenergia ja elektrienergia koostootmisel, võib koostootmiseks pidada ainult protsessi, mis hõlmab samaaegselt soojusenergia ning elektri- või mehaanilise energia tootmist.

Tõhus koostootmine

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 40 ja III lisas on määratletud mõiste „tõhus koostootmine“. Selleks et soojus- ja elektrienergia koostootmise käitis kvalifitseeruks tõhusaks koostootmisjaamaks, peab see säästma primaarenergiat 10 % (12) võrreldes soojuse ja elektri eraldi tootmisega ning vastama III lisas esitatud eriheite ja kütuse kasutamise kriteeriumidele.

Kaugküte ja kaugjahutus

„Kaugküte“ ja „kaugjahutus“ on määratletud taastuvenergia direktiivis (13) ja hoonete energiatõhususe direktiivis (14). Siiski on soovitatav kasutada kaugkütte ja kaugjahutuse määratlemisel samu põhimõtteid, mis on sätestatud direktiivi 2012/27/EL rakendamise varasemates suunistes. Vastavalt EUROSTATi esitatud aruandlusjuhistele direktiivi 2012/27/EL artikli 24 lõike 6 kohase kaugkütte ja -jahutuse vormi täitmiseks (15) peab soojusenergia, mida loetakse soojus- või jahutusvõrgu soojus- või jahutusenergiaks, olema:

—	toodetud mujal kui selle tarbimiskohas;

—	müüdud (nagu on märgitud iga-aastases elektri- ja soojusenergia küsimustikus) kas: — mitme hoone jaoks, mida omavad või kasutavad vähemalt kaks erinevat klienti; või — mitme tegevuskoha jaoks, mis kuuluvad vähemalt kahele erinevale kliendile.

Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitaja

Komisjoni arvates tuleks „kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja“ all mõista era- või avalik-õiguslikku äriühingut, kes omab ja käitab kaugkütte- või kaugjahutusvõrku ja jaotussüsteemi, mis tarnib lõppkasutajatele soojust või jahutust.

Hoone

Komisjon on seisukohal, et „hoone“ tuleks määratleda samamoodi nagu hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2 lõikes 1, nimelt „katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima reguleerimiseks tarbitakse energiat“.

Tegevuskoht

„Tegevuskoht“ ei ole liidu õigusaktides määratletud, kuid seda tuleks mõista piiritletud ruumina, mis hõlmab hooneid või muid rajatisi, milles toimub majandustegevus, näiteks tööstusprotsessid või teenuste osutamine.

3.1.2.   Vaikimisi kasutatav lähenemisviis tõhusa kaugkütte ja kaugjahutuse kriteeriumidele

Saavutamaks eesmärk tagada primaarenergia tõhusam tarbimine ning suurendada taastuvenergia osakaalu võrku mineva kütte ja jahutuse tarnimisel, on selle hindamiseks, kas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem on „tõhus“, direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 1 sätestatud ühine meetod, mis põhineb taastuvenergia, heitsoojuse ja (tõhusa) koostootmise osakaaludel. Kriteeriumid põhinevad võrku suunataval soojusenergial ja seetõttu on need seotud soojusenergiaga tarnija poolel energia võrku suunamise kohas (pärast muundamist soojus- või jahutusenergia tootmise seadmes).

Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumide otstarve on tagada, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidega aidatakse kaasa pikaajaliste kliimapoliitika ja energiatõhususe eesmärkide saavutamisele. Selle saavutamiseks tuleb tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides tõhustada primaarenergia tarbimist tõhusate energiatootmise tehnoloogialahenduste abil või heitsoojuse kasutuselevõtuga. Samuti tuleks järk-järgult suurendada taastuvenergia osakaalu tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Selle, kas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem on „tõhus“, määravad võrku suunatava taastuvenergia, heitsoojuse ja (tõhusast) koostootmisest pärit soojuse osakaalud. Vaikelähenemisviisi korral karmistatakse nõudeid tõhusatele kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele viies järjestikuses etapis: aastatel 2028, 2035, 2040, 2045 ja 2050. Selle ajakava peamised tulemused on järgmised:

—	kuni 2035. aastani on tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi staatust võimalik saavutada ainult tõhusa koostootmise kaudu või kombineerides 5 % taastuvate energiaallikate osakaalu 45 % tõhusa koostootmise, taastuvenergia ja/või heitsoojusega;

—	alates 1. jaanuarist 2035 ei saa süsteeme, milles kasutatakse ainult fossiilkütuseid, liigitada tõhusateks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemideks;

—

aastatel 2035–2045 peaks 35 % tõhusasse kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tarnitavast soojusest pärinema taastuvatest energiaallikatest ja heitsoojusest. Kuni 2040. aastani võib tõhusa koostootmise osakaal olla ikka veel kuni 45 % ja 2045. aastani 60 %, samas väheneb sellise koostootmise osakaal, mis ei vasta tõhusa koostootmise kriteeriumidele;

—	alates 2045. aastast peavad tõhusad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid kasutama vähemalt 75 % taastuvenergiat ja heitsoojust ning tõhusa koostootmise arvestamine kriteeriumide täitmiseks lõpeb;

—	alates 2050. aastast peab kogu tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi sisendenergia pärinema taastuvenergiast või heitsoojusest.

Võrku mineva taastuvenergia, heitsoojuse ja (tõhusast) koostootmisjaamast pärit soojuse osakaalu mõõdetakse kohas, kus energia muundamisseadmetelt võrku antakse. Joonisel 1 nimetatakse võrku jõudvat energiat „summaarseks lõppenergiaks“.

Joonis 1

Kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudes esinevate energiavoogude nimetused

Allikas:

Teadusuuringute Ühiskeskus (16)

Taastuvenergia mõiste on määratletud taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 1. See sisaldab järgmisi energialiike: tuuleenergia, päikeseenergia (soojusenergia ja päikeseelekter), geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete ja lainete energia ning muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia.

Et võtta arvesse vajadust tagada kaugküttesüsteemides kõigile taastuvenergia tarnevõimalustele võrdsed tingimused, tuleb direktiivi (EL) 2023/1791 asjakohaste artiklite (17) kontekstis tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele vastavuse hindamisel arvesse võtta kogu soojusenergiat, mis saadakse soojuspumpadelt. Selleks on direktiivi (EL) 2023/1791 põhjenduses 107 sätestatud, et kogu soojuspumba abil toodetud soojust tuleks direktiivi (EL) 2023/1791 kontekstis käsitada taastuvenergiana, eeldusel et soojuspump vastab selle paigaldamise ajal minimaalse energiatõhususe kriteeriumitele, mis on esitatud taastuvenergia direktiivi VII lisas.

Biomassi ja biokütuste kasutamise nõuete järjepidevuse tagamiseks soovitatakse tungivalt võtta taastuvenergia osakaalu künnisele vastavuse arvutamisel arvesse ainult biomassi ja biokütuseid, mis vastavad taastuvenergia direktiivi kestlikkuse kriteeriumidele. Vastasel juhul võib kestliku biomassi ja biokütuste laiemat kasutuselevõttu takistada näiteks väiksem kulude vähenemise kiirus.

Tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides tuleks suurendada primaarenergia kasutamise tõhusust ning tagada taastuvenergia ning heitsoojuse ja -jahutuse järkjärguline kasutuselevõtt. Taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 9 on „heitsoojus- ja heitjahutusenergia“ määratletud kui tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori poolt kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette, kui on kasutatud või kasutatakse koostootmisprotsessi või juhul, kui koostootmine ei ole võimalik (18). Seda määratlust tuleks kasutada direktiivi (EL) 2023/1791 sätete puhul, mis käsitlevad tõhusat kaugkütet ja -jahutust, (19) pidades silmas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 eesmärki tagada tõhusam primaarenergia tarbimine ning maksimeerida heitsoojuse korduskasutamist ja taaskasutamist.

Koostootmisest (või tõhusast koostootmisest) saadud soojust arvestatakse tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumides sätestatud künniste täitmisel, kui see pärineb käitistest, mis vastavad direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 1 punktides a–d sätestatud koostootmise (või tõhusa koostootmise) määratlusele.

Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kindlakstegemise meetodis tuleks järgida kolmeetapilist lähenemisviisi, mis on üksikasjalikumalt esitatud A liites.

3.1.3.   Alternatiivne lähenemisviis tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlusele

Lisaks tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele, mis põhinevad energiatarnete osakaaludel, on direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alternatiivne lähenemisviis, mis põhineb kasvuhoonegaaside heitel tarbijatele tarnitud soojus- või jahutusenergia ühiku kohta. Selle alternatiivse lähenemisviisi kohaldamiseks peaks olema teada kasvuhoonegaaside heide ning tarbijatele tarnitud soojuse või jahutuse kogus, et arvutada heitekoefitsiendid energiaühiku kohta.

Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel tuleb arvesse võtta heitkoguseid, mis on otseselt seotud soojus- ja jahutusenergia tootmisega, näiteks energiakandja põletamise kaudu. Komisjoni arvates tuleb kaudsetest heiteallikatest, näiteks energiakandja tootmisest või hoiustamisest tulenevad heitkogused välja jätta.

Klientidele tarnitud soojus- või jahutusenergia kogus hõlmab kõiki klientidele tarnitud soojus- või jahutusenergia ühikuid, mida tavaliselt mõõdetakse arvestisüsteemi abil. Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 2 kohaldamisel tuleb klientidele tarnitud energiakogust mõõta ja esitada kilovatt-tundides. Joonisel 1 nimetatakse sellist energiat lõppenergiaks. Lõppenergia võib märkimisväärselt erineda summaarsest lõppenergiast jaotuskadude tõttu, mis võivad suurendada heitemahukust tarnitud energiaühiku kohta.

Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kindlakstegemise meetodis tuleks järgida viieetapilist lähenemisviisi, mis on esitatud B liites.

3.1.4.   Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumide erinevad kasutusviisid ja võimalikud seotud poliitikavariandid

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõigetes 1, 2 ja 3 ei ole sätestatud juhtumeid, mil tuleb kohaldada tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriume. Selle asemel on kriteeriumide kasutamine sätestatud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 muudes sätetes, eelkõige lõigetes 4 ja 5. Täiendavad juhised sellisteks juhtudeks on esitatud käesoleva lisa 3. jaos.

Lisaks direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide kohustuslikule kohaldamisele on liikmesriikide tasandil mitu võimalust kasutada tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriume. Need ei ole kohustuslikud ja sõltuvad konkreetsest rakendamisest igas liikmesriigis.

Liikmesriigid võivad toetada tõhusaid kaugkütte- ja kaugjahutussüsteeme, tingimusel et selline toetus on kooskõlas riigiabi eeskirjade või üldise grupierandi määrusega ning on kooskõlas ka ühtekuuluvuspoliitika vahendite või taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamist reguleerivate õigusaktide ja suunistega. Tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide toetamisel on oluline luua mehhanism, millega tagatakse jätkuv vastavus kriteeriumidele, näiteks viies kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi rajatistes läbi sihtotstarbelisi kontrolle või auditeid, et kontrollida, millise energiaallikate jaotusega süsteemi varustatakse.

Liikmesriigid võivad edendada kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajate vabatahtlikult võetud kohustusi täita tõhusa kaugkütte ja kaugjahutuse standardit. Selleks võiks komisjoni arvates kehtestada tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide sertifikaadid või märgised, mille jaoks on vajalik täielik seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem. See suurendaks üldsuse kokkupuudet tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidega, mis võib kaasa tuua selliste süsteemide turuosa suurenemise ning aitaks seeläbi saavutada energiasäästu ja heitkoguste vähendamise peamisi eesmärke.

3.2.   Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratluse kohaldamine uutele ja remonditud kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele: direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõige 4

3.2.1.   Asjakohased mõisted ja terminid

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 50 on „oluline remont“ määratletud kui remont, mille maksumus ületab 50 % uue samaväärse seadme investeerimiskuludest. Olulise remondi määratlus käsitleb üksnes remondi kulusid ega määratle seda, milliseid tööde liike võib remondiks lugeda. Tavaliselt sisaldab kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi renoveerimise projekt kahte liiki kulusid, mida tuleks hindamisel arvesse võtta: (20)

—	kulud, mis on seotud tehniliste aspektidega, nagu uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, olemasolevate tehnoloogiate optimeerimine ning kulunud seadmete ja komponentide asendamine;

—	kulud, mis on seotud mittetehniliste aspektidega, nagu projektijuhtimine, konsulteerimine sidusrühmadega, rahalise otstarbekuse analüüs, loamenetlused, järelevalve, vastavus riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele eeskirjadele ning poliitikameetmetele.

„ Uue samaväärse seadme investeerimiskulusid “ võib mõista täiesti uue kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi investeeringu kogumaksumusena, sealhulgas:

—	tootmisüksused, et täita direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 1 või 2 sätestatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumid;

—	võrk, sealhulgas salvestamis- ja jaotustaristu;

—	tarned kõigis sarnastes tarbimiskohtades (sealhulgas kõik soojusvahetid, kui need tuleb asendada).

Arvestades remondikulude mitmekesisust ja asjaolu, et need olenevad konkreetsest võrgust, peavad liikmesriigid selgelt kindlaks määrama, kes vastutab selliste kulude hindamise eest ja võimaluse korral, kuidas neid hinnata. C liites on esitatud soovitatavalt arvessevõetavate kulude loetelu ja nende suuruse määramise meetod.

3.2.2.   Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kvalifitseerimine tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemina

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõige 4 suunab investeeringuid, mida liikmesriigid teevad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ja/või nende varustusüksuste ehitamiseks või oluliseks remondiks. Kui direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, tuleks vastavate investeeringute tulemused kvalifitseerida tõhusaks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiks.

Selleks et tagada artikli 26 lõigete 1 ja 2 rakendamine remonditud kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, peaksid liikmesriigid hindama, kas remont on oluline või mitte. Komisjoni arvates saavad seda teha ka kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajad.

Joonisel 2 on kujutatud töövoogu, mille abil hinnata, kas käitis kvalifitseerub pärast remonti tõhusaks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiks, ning seoseid direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõigete 1, 2 või 3 sätete ja kõnealuse direktiivi artikli 26 lõikes 4 sätestatud tingimuste vahel.

Joonis 2

Kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi liigitamise vooskeem

Selleks et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem kvalifitseeruks tõhusaks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiks (näiteks selleks, et see oleks kõlblik avaliku sektori toetuse saamiseks), peavad liikmesriigid tagama, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi ehitamisel või selle varustusüksuste olulise remondi korral vastavad need mõlemale järgmisele tingimusele:

— tingimus 1: kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem vastab direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 1 või 2 sätestatud kriteeriumidele, mida kohaldatakse ajal, mil see süsteem tegevust alustab või pärast remonti tegevust jätkab;

— tingimus 2: olemasolevates kütteallikates muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamine ei suurenenud ning juhul kui süsteem ehitatakse või oluliselt remonditakse enne 2030. aastat, ei kasutata üheski uues kütteallikas fossiilkütuseid, välja arvatud maagaasi.

Nendele kahele tingimusele peavad vastama kõik kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid, mida soovitakse kvalifitseerida tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemina, olenemata nende suurusest. Liikmesriigid võivad nõuda, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajad vastutaksid nende kahe tingimuse täitmise tagamise eest, milleks on vaja ka soojuse tootjate (tootmisüksuste käitajad) ja lõppkasutajate toetust vajalike andmete kogumiseks.

Mõlema tingimuse täitmise tagamiseks peaksid liikmesriigid lisama need avaliku rahastamise ja/või toetuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide hulka. Rahastamiskõlblikkust tuleks kontrollida vastavushindamise abil, mis koosneb vähemalt ühest või kahest järgmisest etapist sõltuvalt sellest, kas süsteem on uus või oluliselt remonditud:

— 1. etapp (ainult remonditud süsteemide korral): hinnata, kas remont on oluline.

— 2. etapp (kõigi süsteemide korral, millele taotletakse avaliku sektori toetust): kontrollida vastavust direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 4 sätestatud kahele tingimusele.

1. etapis peaks hindamine seisnema järgmise kahe olukorra hindamises ja võrdlemises:

— 1. olukord: kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi või kütteseadme kõigi remondikulude eelhindamine (enne remonditööde algust);

— 2. olukord: uue samaväärse kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi või kütteseadme investeerimiskulude hindamine.

Süsteemi või soojustootmisseadme remondi määr on oluline, kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kütteseadme või kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi remondikulud ületavad 50 % uue samaväärse kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kütteseadme või kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi investeerimiskuludest. Kui leitakse, et remondi määr on oluline, peaksid avaliku sektori toetust taotlevad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajad tagama tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumide täitmise ja jätkama 2. etapiga.

2. etapis hinnatakse vastavust fossiilkütuste kasutamise kriteeriumidele. Vastavust tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele võib kontrollida käesoleva lisa punktis 3.1.2 või 3.1.3 esitatud meetodil.

Meetod fossiilkütuste kasutamise kriteeriumidele vastavuse hindamiseks on uute ja olemasolevate kütteallikate puhul erinev. Olemasolevate kütteallikate puhul peaksid liikmesriigid tagama, et ei suurendata muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes aastase tarbimisega, mis on renoveerimiseelse kolme viimase täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmine. Uute kütteallikate puhul peaksid liikmesriigid tagama kuni 2030. aastani, et üheski uues kütteallikas ei kasutata fossiilkütuseid, välja arvatud maagaasi.

Kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemile antakse avaliku konkursi kaudu avaliku sektori toetust, peaks tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele vastavuse hindamise metoodika olema läbipaistev ja seda tuleks avaliku sektori toetuse taotlemise menetluses selgelt kirjeldada.

3.3.   Kohustuslik kava koostamine, et tagada primaarenergia tõhusam kasutus ja suurendada taastuvenergia osakaalu: direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõige 5

3.3.1.   Nõuete kohaldamisala, asjakohased mõisted ja terminid

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 5 kohaselt peavad liikmesriigid kas tagama, et teatavat künnist ületav kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem (st süsteem, mille kütte- ja jahutusvõimsus ületab 5 MW) vastab direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 1 sätestatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele, või koostama kava, millega tagada primaarenergia tõhusam tarbimine, vähendada jaotuskadusid ning suurendada kütte ja jahutuse tarne puhul taastuvenergia ning heitsoojuse ja heitjahutuse osakaalu. Kava otstarve on näha ette meetmed artikli 26 lõike 1 punktides b–e sätestatud kriteeriumide täitmiseks.

Artikli 26 lõikega 5 seotud isikud on kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajad, keda toetavad peamised soojuse ja/või jahutuse tarnijad. Joonisel 3 on näidatud vajalikud sammud ja kava koostamiseks kohustatud isikute kindlaksmääramine.

Joonis 3

Vooskeem menetluse jaoks, millega tehakse kindlaks vajadus koostada kava süsteemi muutmiseks tõhusaks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiks

Mõistet „ kütte- ja jahutusvõimsus “ tuleks tõlgendada pigem võimsuse kui energiahulgana, kuna seda tuleks võrrelda 5 MW künnisega, mis viitab kütte- ja jahutusvõimsusele. 5 MW ületava kütte- ja jahutusvõimsuse künnisega ei täpsustata, millist võimsust tuleks arvesse võtta, kuna sellega ei täpsustata mõõtepunkti. Selle näitaja kasutuselevõtmiseks soovitatakse kasutada kõigi kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi energiat sisestavate soojustootmisseadmete installeeritud võimsust. Oluline on see, et soojustootmisvõimsus, mida kasutatakse ainult tippnõudluse ajal, st vähem kui mõni tund aastas, kuid mis on püsivalt ühendatud kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga, tuleks sellest arvestusest välja jätta.

Selleks et tagada mõiste „ kütte- ja jahutusvõimsus “ nõuetekohane kohaldamine praktikas, on liikmesriikidel mitu võimalust. Näiteks võivad mõõtmisi ja arvutusi teha sõltumatud eksperdid ning tulemusi saaks kontrollida pädeva asutuse juhuslike ja etteteatamata kontrollide abil. Lisaks saab kontrolliprotsessi kiirendada nii, et tehakse kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi varustamiseks kasutatavate energiaallikate jaotuse korrapärast seiret, näiteks digitaalse mõõtmise abil.

3.3.2.   Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikega 5 hõlmatud käitajate kindlaksmääramine

Selleks et tagada ühine lähenemisviis kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajate kindlaksmääramisele, vajavad selgitamist kaks aspekti; künnis ise ja küsimus, kas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem vastab direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 1 punktides b–e sätestatud kriteeriumidele.

Kõigi kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide puhul, mille koguvõimsus on üle 5 MW, tuleks seejärel kontrollida, kas need vastavad direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 1 punktides b–e sätestatud kriteeriumidele või teise võimalusena sama direktiivi artikli 26 lõike 2 punktides b–e sätestatud kriteeriumidele. Selle kontrollimisel tuleks järgida käesoleva lisa punktis 3.1.2 või 3.1.3 esitatud metoodikat. Kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem vastab tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele, ei ole vaja edasisi meetmeid võtta. Kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem ei vasta tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumidele, peaks selle käitaja koostama kava, millega tagada primaarenergia tõhusam kasutus ja suurendada taastuvenergia osakaalu.

3.3.3.   Kava, millega tagada primaarenergia tõhusam tarbimine ja taastuvenergia kasutamine

Vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikele 5 on iga viie aasta tagant koostatavate kavade otstarve suurendada primaarenergia kasutamise tõhusust ja taastuvenergia osakaalu, vähendada jaotuskadusid ning võtta meetmeid selleks, et viia kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem vastavusse direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 1 punktidega b–e.

Kavas tuleks ette näha kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv tagamaks, et ajakohastamistoimingud üksteist vastastikku tugevdaksid. Selleks oleks soovitav, et kavas oleks juba ette nähtud järgnevad viis aastat.

Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajatel tuleks soovitada kava koostamisel konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega, näiteks peamiste soojuse ja/või jahutuse tootmisüksuste käitajatega, kohalike omavalitsustega, kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitaja juures töötavate tehnikute ja juhtidega, välisekspertide ja ajakohastamistöödest mõjutatud üksikisikutega, klientidega ning muude kohalike kodanike ja kogukondadega.

Kava võiks sisaldaks vähemalt järgmisi osi:

a)	kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi praeguse seisundi kirjeldus energiatarne, võrgu tõhususe ja nõudluse osas, sealhulgas töötemperatuur;

b)	tulevane nõudlus ja võrgu laiendamine;

c)	võimalused katta praegune ja tulevane nõudlus taastuvate energiaallikate ja heitsoojuse abil;

d)	täpsustatud sihtseisund/-süsteem (nõudlus ja pakkumine), näiteks milliseid võimalusi kasutatakse ja millal;

e)	kogu süsteemi energiatõhusus: kaod, võimalused temperatuuritaseme alandamiseks (olenevalt kehtivast tavast) nõudluse ja võrgu poolel;

f)	strateegia ja üksikmeetmete kehtestamine koos ajakavaga.

Iga punktides a ja b esitatud jaotise all peaksid ettevõtjad esitama konkreetse ja üksikasjaliku teabe. D liites esitatud poliitikameetmeid käsitlev jaotis sisaldab täiendavaid nõuandeid selle kohta, mida võiks kavasse lisada, et tagada primaarenergia tõhusam tarbimine ja taastuvenergia kasutamine.

Kava vastab direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 5 nõuetele, kui E liites esitatud tulemused kas viivad täieliku vastavuseni artikli 26 lõikes 1 esitatud nõuetele või kujutavad endast vähemalt olulisi samme sellise vastavuse suunas.

E liide sisaldab kava sisu üksikasjalikumat kirjeldust.

3.3.4.   Kavade heakskiitmine pädeva asutuse poolt

Liikmesriigid peaksid määrama pädeva asutuse, kes kiidab heaks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajate kavad. Direktiivis (EL) 2023/1791 ei kirjeldata sellise heakskiitmise korda ja pädevad asutused peaksid järgima sarnaste haldusülesannete puhul riiklikul või piirkondlikul tasandil kohaldatavat korda.

3.4.   Andmekeskuste heitsoojuse tõhusa kasutamise tagamine: direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõige 6

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et andmekeskused, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW, kasutavad heitsoojust või muid heitsoojuse taaskasutamise rakendusi, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et see ei ole lõikes 7 osutatud hindamise kohaselt tehniliselt või majanduslikult teostatav. Komisjoni arvates kehtib see kohustus kõigi toimivate ja 1 MW künnist ületavate andmekeskuste suhtes, kus heitsoojust või muid heitsoojuse taaskasutamise rakendusi praegu ei kasutata. Andmekeskustes, kus heitsoojust ei kasutata või kus puuduvad muud heitsoojuse taaskasutamise rakendused, tuleb heitsoojuse võimalikku kasutamist hinnata vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 7 osutatud menetlusele.

3.5.   Uute või oluliselt remonditud rajatiste kulude-tulude analüüs käitise tasandil: direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõiked 7 ja 8

3.5.1.   Nõuete kohaldamisala

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 7 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et soojuselektrijaamade, tööstuskäitiste, teenindusrajatiste (nt suured ärihooned, reoveepuhastusjaamad, elektrialajaamad ja maagaasi veeldusjaamad) ja andmekeskuste (nagu on loetletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 7 punktides a–d) käitajad teevad kulude-tulude analüüsi. Selline analüüs tuleb läbi viia siis, kui nad kavandavad või oluliselt remondivad energiatootmisvõimsusi või rajatist, mis ületab teatavat energiasisendi künnist (sõltuvalt käitise tüübist), et hinnata kütte- ja jahutusenergia tarnimise energiatõhususe suurendamise majanduslikku teostatavust.

Joonisel 4 on näidatud kulude-tulude analüüsi tegemiseks vajalikud etapid ja selle tegemiseks kohustatud isikute kindlaksmääramine, sealhulgas andmekeskuste puhul vastavalt artikli 26 lõikele 6.

Joonis 4

Vooskeem, mille abil teha kindlaks kulude-tulude analüüsi vajalikkus ja selle menetlus

Direktiivis (EL) 2023/1791 ei ole täpsustatud, kes peaks vastutama kulude-tulude analüüsi järelevalve ja läbiviimise eest. See näitab, et liikmesriigid peaksid nõudma, et kulude-tulude analüüs tehtaks koostöös rajatise käitamise eest vastutavate ettevõtjatega. Mõistlik lahendus oleks anda analüüsi tegemise ülesanne uute või oluliselt remonditud käitiste käitajatele, samas kui liikmesriigid määraksid pädevad asutused, kes vastutavad vähemalt majandusanalüüsi jaoks ühise metoodika, eelduste ja ajakava esitamise eest ning tagaksid ka hindamiste põhjendatuse, näiteks kolmanda isiku poolse valideerimise kaudu.

Liikmesriikidel soovitatakse olla rohkem kaasatud, näiteks aidata koordineerida tegevust huvitatud isikutega, nagu tarbijad ning soojuse ja jahutuse tootjad, või koguda andmeid (nagu on soovitatud direktiivi (EL) 2023/1791 XI lisas). Selline kaasamine aitaks luua sünergiavõimalusi direktiivi (EL) 2023/1791 X lisas kirjeldatud põhjaliku hindamise ja direktiivi (EL) 2023/1791 XI lisas kirjeldatud kulude-tulude analüüsi vahel.

Tabelis 2 on näidatud, et kulude-tulude analüüsi eesmärk varieerub sõltuvalt käitise liigist. Kui direktiivis 2012/27/EL nõuti kulude-tulude analüüsi tegemist nii soojusallikate (elektrijaamad ja tööstuskäitised) kui ka soojuse tarbijate (kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgud) kohta, siis direktiivis (EL) 2023/1791 käsitletakse üksnes soojusallikaid, mis koguvad ja muundavad energiat ning suunavad selle muudele soojuse tarbijatele.

Tabel 2

Rajatiste ja käitiste suhtes kohaldatavad künnised

Viide direktiivis (EL) 2023/1791	Kavandatav käitis (uus või remonditud)	Künnis	Kulude-tulude analüüsi eesmärk
Artikli 26 lõike 7 punkt a	Soojuselektrijaam	Keskmine aastane summaarne sisendenergia on üle 10 MW	Hinnata käitise kui tõhusa koostootmisjaama toimimise kulusid ja tulusid.
Artikli 26 lõike 7 punkt b	Tööstuskäitis	Keskmine aastane kogusisendenergia on üle 8 MW	Hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist.
Artikli 26 lõike 7 punkt c	Teenindusrajatis (nt reoveepuhastusjaamad ja maagaasi veeldusjaamad)	Keskmine aastane kogusisendenergia on üle 7 MW	Hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist.
Artikli 26 lõike 7 punkt d	Andmekeskus	Summaarne nimisisendenergia üle 1 MW	Hinnata kulusid ja tulusid, sealhulgas (kuid mitte ainult) tehnilist teostatavust, kulutõhusust, mõju energiatõhususele ja kohalikule küttenõudlusele (sealhulgas hooajalisi kõikumisi) seoses heitsoojuse kasutamisega majanduslikult põhjendatud nõudluse rahuldamiseks ning kõnealuse käitise ühendamisega kaugküttevõrku, tõhusasse/taastuvenergiapõhisesse kaugjahutussüsteemi või muudesse heitsoojuse taaskasutamise rakendustesse.   Kulude-tulude analüüsis tuleb kaaluda jahutussüsteemi lahendusi, mis võimaldavad eemaldada või koguda heitsoojust kasulikul temperatuuril minimaalsete lisaenergiasisenditega.

Komisjoni arvates tuleks kulude-tulude analüüsi tulemusi kasutada ka selleks, et täita direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 6 nõudeid, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et andmekeskused, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW, kasutavad heitsoojust või muid heitsoojuse taaskasutamise rakendusi. Kui kulude-tulude analüüs näitab, et see ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav, ei pea andmekeskused kasutama heitsoojust ega muid heitsoojuse taaskasutamise rakendusi.

Tehnilist teostatavust tuleks mõista nii, et see sõltub andmekeskuse omadustest ning sellest, kas on kättesaadavad heitsoojuse või muude heitsoojuse taaskasutamise rakenduste kasutamiseks vajalikud tehnilised või tehnoloogilised lahendused, mis ei takista andmekeskuse otstarbe täitmist ega põhitegevust.

Majanduslikku teostatavust tuleks mõista kui andmekeskuse poolt heitsoojuse või heitsoojuse taaskasutamise rakenduste kasutamise projekti võimet olla majanduslikult tasuv või jätkusuutlik, st anda piisavalt tulu või väärtust, et katta projekti kulud ning tagada mõistlik riskitasu ja investeeringutasuvus. Komisjoni arvates tuleks majandusliku teostatavuse puhul arvesse võtta selliseid tegureid nagu tootmiskulud, rahastamisvõimalused, riskid ning kasumi- või säästupotentsiaal.

Tabelis 3 on esitatud soovitatud meetod, mille abil teha kindlaks, kas käitise kogusisendenergia on väiksem kui direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 7 sätestatud künnisväärtus (st 10 MW soojuselektrijaamade puhul, 8 MW tööstuskäitiste puhul, 7 MW teenindusrajatiste puhul või 1 MW andmekeskuste puhul) või ületab seda. Käesoleva lisa tabelis 3 on esitatud kirjeldus selle kohta, kuidas tuleks erinevaid tootmisvõimsusi arvutada või kindlaks määrata. „Kogusisendenergiat“ tuleks tõlgendada pigem tootmisvõimsuse kui energiahulgana (mida mõõdetakse megavatt-tundides), kuna seda tuleks võrrelda etteantud (megavattides väljendatud) soojus- või jahutusvõimsuse künnisega. Kogusisendenergia (või tootmisvõimsuse) käsitlemisel tuleks direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõiget 7 käsitada osutavana asjaomase käitise tootmisvõimsusele.

Tabel 3

Soovitatavad meetodid rajatiste ja käitiste sisendvõimsuse kindlakstegemiseks.

Viide direktiivis (EL) 2023/1791	Kavandatav käitis (uus või remonditud)	Sisendvõimsuse kindlaksmääramise meetod
Artikli 26 lõike 7 punkt a	Soojuselektrijaam	Arvesse võetakse keskmist aastast kogusisendenergiat.   Mõõtmisvõimalused: — Vaikevariant: jagada summaarne aastane sisendenergia (MWh) ekvivalentse koormustundide arvuga aasta jooksul; — jagada päevatoodang tundide arvuga päevas; — kasutada tootmise tippvõimsust
Artikli 26 lõike 7 punkt b	Tööstuskäitis	Arvesse võetakse keskmist aastast kogusisendenergiat.   Mõõtmisvõimalused: — Vaikevariant: jagada summaarne aastane sisendenergia (MWh) ekvivalentse koormustundide arvuga aasta jooksul; — jagada päevatoodang tundide arvuga päevas; — kasutada tootmise tippvõimsust
Artikli 26 lõike 7 punkt c	Teenindusrajatis (nt reoveepuhastusjaamad ja maagaasi veeldusjaamad)	Arvesse võetakse keskmist aastast kogusisendenergiat.   Mõõtmisvõimalused: — Vaikevariant: jagada summaarne aastane sisendenergia (MWh) ekvivalentse koormustundide arvuga aasta jooksul; — jagada päevatoodang tundide arvuga päevas; — kasutada tootmise tippvõimsust
Artikli 26 lõike 7 punkt d	Andmekeskus	Arvesse võetakse summaarne nimisisendenergia (21).   Mõõtepunkt asub elektrienergia tarne üleandmispunktis/-punktides.

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 7 kohaselt peavad liikmesriigid püüdma uute käitiste kavandamisel ja käitiste remontimisel kõrvaldada heitsoojuse kasutamise takistused ja toetama heitsoojuse kasutuselevõttu. Selleks peavad liikmesriigid kõigepealt need takistused (mis on liikmesriigiti tõenäoliselt erinevad olenevalt regulatiivsest, keskkonnaalasest ja tehnilisest kontekstist) kindlaks tegema. Sõltuvalt takistustest kohaldatakse nende ületamiseks erinevaid lahendusi. Näiteid ELi rahastatavatest heitsoojuse kasutamise projektidest, mis võivad selles kontekstis kasulikud olla, on toodud käesoleva lisa F liites.

3.5.2.   Käitise tasandi kulude-tulude analüüsi peamised põhimõtted ja liikmesriikide suunised

Direktiivi (EL) 2023/1791 XI lisas on esitatud käitise tasandi kulude-tulude analüüsi põhimõtted, et anda teavet direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõigetes 7 ja 9 sätestatud meetmete kohta. Direktiivi (EL) 2023/1791 XI lisas on esitatud hindamise ulatus, mis piirdub kavandatava käitisega (st soojusallikaga, sealhulgas heitsoojuse taaskasutamisel) ning mis tahes asjakohaste olemasolevate või võimalike kütte- või jahutusvajadustega piirkondadega, millele saaks käitisest energiat tarnida, arvestades mõistlikke võimalusi (näiteks tehnilist teostatavust ja kaugust). Seda tuleb vaadelda teatavates geograafilistes piirides, mille üle võivad komisjoni arvates otsustada kohalikud haldusüksused vastavalt liikmesriigi kehtestatud juhtpõhimõtetele.

Kulude-tulude analüüsis tuleb arvesse võtta nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid kütte või jahutuse vajadustega piirkondi, mida oleks võimalik varustada. On selge, et võimalikke kütte- ja jahutusnõudluse koormuspunkte ei pruugi käitise kasutuselevõtu ajal veel olemas olla. Seega võib olla vaja teha kulude-tulude analüüs ja anda luba eeldusel, et käitis on varustatud soojus- ja elektrienergia koostootmiseks või heitsoojuse taaskasutamiseks (selle asemel, et see tegelikult toimiks sellisena kasutuselevõtu ajal) ning on võimeline varustama potentsiaalset kütte- ja jahutuskoormust, kui see on olemas. Nii on see juhul, kui direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 25 lõike 1 kohasele kütte ja jahutuse põhjalikule hindamisele tuginedes on olemas selged väljavaated kütte- ja jahutuskoormuse kohta, st meetmete, poliitikate või strateegiate vastuvõtmine, näiteks kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgu väljaehitamine või puuduvate seadmete soetamine ja ühendamine soojuse tarbija(te)ga osana projektist või projektirühmadest, millest saadav kasu ületas kulusid vastavalt riigi tasandi kulude-tulude analüüsile, mis tehti direktiivi (EL) 2023/1791 X lisa III osa kohaselt.

Direktiivi (EL) 2023/1791 XI lisas on märgitud, et kulude-tulude analüüs „sisaldab majandusanalüüsi, mis hõlmab rahavoo tehinguid kajastavat finantsanalüüsi“. Finantsanalüüs peab kajastama tegelikke rahavooge, mis tulenevad üksikutesse käitistesse investeerimisest ja nende käitamisest. Seda seetõttu, et finantsanalüüsi tulemused peaksid kajastuma loa andmise otsustes, mis mõjutavad käitiste majandustegevust.

Käitise tasandi analüüsi võiks siiski lisada käitiste käitajate tehtava laiema majandusanalüüsi konteksti. XI lisas nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid juhtpõhimõtted majandusanalüüsi metoodika, eelduste ja tähtaegade kohta.

Liikmesriikidel soovitatakse võtta vastu üksikasjalikud suunised kulude-tulude analüüsi kohta, et tagada selle nõude järjepidev kohaldamine kõigis tegevuskohtades. Lisaks direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 8 nimetatud kriteeriumidele soovitatakse suunistes kehtestada ühised eeldused tasuvusaja, nõutava investeeringutasuvuse, prognoositavate kütuse- ja elektrihindade, poliitikakulude ja toetuse tasemete kohta. Selliseid eeldusi tuleks majandusanalüüsis kasutada, välja arvatud juhul, kui taotleja esitab tõendid selle kohta, et kõnealuse käitise korral on asjakohased muud eeldused. Kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 XI lisa nõuetega peaksid eeldused realistlikult kajastama projektide tegelikke investeerimistingimusi.

3.5.3.   Kulude-tulude analüüsi metoodika

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 7 nõuete täitmiseks soovitatakse liikmesriikidel järgida käitise tasandi kulude-tulude analüüsi läbiviimisel viieetapilist lähenemisviisi. Kavandatud lähenemisviis on esitatud käesoleva lisa G liites ja põhineb suures osas lähenemisviisil, mis on esitatud Teadusuuringute Ühiskeskuse 2015. aasta aruandes (22) käitise tasandi kulude-tulude analüüsi parimate tavade ja mitteametlike suuniste kohta. Liikmesriike julgustatakse võtma oma riiklikes ülevõtmismeetmetes arvesse käesoleva lisa G liites esitatud soovitusi.

3.5.4.   Erandid käitiste kulude-tulude analüüsist ja eranditest teatamine

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 8 kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel erandkorras vabastada teatavad käitised kulude-tulude analüüsi tegemisest. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks künnised, mida väljendatakse kättesaadava kasuliku heitsoojuse kogusena, küttenõudlusena või kaugusena tööstuskäitiste ja kaugküttevõrkude vahel, mille alusel üksikud käitised erandkorras vabastatakse kulude-tulude analüüsi koostamise kohustusest. Kui liikmesriik otsustab vabastada käitise kulude-tulude analüüsi tegemisest, peab ta teavitama komisjoni direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 8 kohaselt tehtud eranditest, välja arvatud juhul, kui neist teatati juba direktiivi 2012/27/EL rakendamise ajal ja need on avaldatud komisjoni veebisaidil (23).

3.5.5.   Käitistele loa andmise menetlus ja samaväärsed loamenetlused

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 9 kohaselt tuleb kulude-tulude analüüsi tegemise kohustusega käitistele loa andmise kriteeriumides arvesse võtta kulude-tulude analüüsi tulemusi.

Direktiivi 2012/27/EL suuniste E jaos käsitleti käitistele lubade andmise menetlusi (24).

3.5.6.   Andmete kogumine kulude-tulude analüüsi kohta

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 12 kohaselt peavad liikmesriigid koguma teavet kulude-tulude analüüside kohta, sealhulgas teavet soojusparameetrite kohta. Soojuse võimalikku kasutamist arvestades on temperatuur taaskasutuseks kättesaadava soojuse kõige iseloomulikum parameeter.

4.   Aruandlusnõuded

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 kohast aruandlust ei tehta riiklike energia- ja kliimakavade ega riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete raames.

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 26 sisaldab järgmisi tingimuslikke teavitamisnõudeid:

—

lõikes 3 nõutakse, et liikmesriigid teataksid komisjonile, kui nad kavatsevad kasutada tõhusa kaugkütte ja -jahutuse määratlemiseks alternatiivset meetodit. Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 2 punktis a osutatud ajavahemiku (kuni 31. detsembrini 2025) kohta oli teatamise tähtaeg 11. jaanuar 2024. Ajavahemike kohta, mis algavad direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 2 punktides b–e osutatud kuupäevadest, tuleks teatada vähemalt kuus kuud enne kõnealuse ajavahemiku algust;

—	lõikes 8 nõutakse, et liikmesriigid teataksid direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 7 nõutud kulude-tulude analüüsi tegemise kohustusest tehtud eranditest. Teatamiseks ei ole tähtaega kehtestatud, kuid komisjon on seisukohal, et see tuleks teha samaaegselt ülevõtmismeetmetest teatamisega;

—

lõikes 10 nõutakse, et liikmesriigid esitaksid komisjonile põhjendatud otsuse erandi või erandite kohta, mis tehakse käitistele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõike 7 kohast kulude-tulude analüüsi, kolme kuu jooksul pärast loakriteeriumide kohaldamisel erandi või erandite tegemist;

—	lõikes 13 nõutakse, et liikmesriigid teataksid igast tõhusa koostootmisega toodetud elektrienergia päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumisest koos nõuetekohase põhjendusega.

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 26 on tihedalt seotud selles direktiivis kehtestatud aruandlusnõuetega, mis tulenevad eelkõige selle direktiivi järgmistest artiklitest:

—

direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid osana oma lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast ja selle ajakohastatud versioonidest esitama kütte ja jahutuse põhjaliku hinnangu. Selliste hinnangute ettevalmistamisel ja nendest aru andmisel võivad liikmesriigid järgida komisjoni soovitust (EL) 2019/1659; (25)

—

direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 35 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal enne 30. aprilli statistika riigi elektri- ja soojusenergia tootmise kohta tõhusast ja muust koostootmisest. Need andmed tuleb esitada otse Eurostatile süsteemi EDAMIS (26) kaudu ning Eurostat annab välja asjakohased juhised ja aruandevormid (27).

---

(1)  Eurostati andmed, 2024. https://doi.org/10.2908/NRG_IND_REN.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj).

(5)  Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2402, millega vaadatakse läbi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL (ELT L 333, 19.12.2015, lk 54, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/2402/2024-01-01).

(6)  Komisjoni teatis — Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (ELT C 80, 18.2.2022, lk 1, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?toc=OJ:C:2022:080:TOC&uri=uriserv:OJ.C_.2022.080.01.0001.01.EST).

(7)  Komisjoni 23. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 167, 30.6.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1315/oj).

(8)   Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/96/oj).

(9)  Taaste- ja vastupidavusrahastu – riigiabi (https://competition-policy.ec.europa.eu/system/files/2023-04/template_RRF_district_heating_and_cooling_04042023.pdf).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1060/oj).

(11)  Seoses energiatõhususe edendamisega edendavad alternatiivsed kriteeriumid (artikli 26 lõiked 2 ja 3) otseselt energiatõhusust tänu asjaolule, et nad võtavad arvesse tarnimist tarbijatele (ja seega võrgukadusid). Tuleb siiski märkida, et ka tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi vaikekriteeriumid (artikli 26 lõige 1) toovad kaudselt kaasa suurema energiatõhususe tänu taastuvate või muude võimalike madala temperatuuriga kütteallikate suuremale osakaalule (mis suurendavad tulemuslikkust), kuna need on seotud võrku suunatud soojus- ja jahutusenergiaga.

(12)  Väike- ja mikrokoostootmisseadmete puhul, mille võimsus on 1 MWel või väiksem, on vastuvõetav mistahes suurusega primaarenergia sääst.

(13)  Taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 19 on „kaugküte“ või „kaugjahutus“ määratletud kui „soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides“.

(14)   Hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2 punktis 50 on määratletud järgmine mõiste: „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest või detsentraliseeritud tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides.

(15)  Aruandlusjuhised kaugkütte ja -jahutuse vormi täitmiseks, et esitada direktiivi 2012/27/EL artikli 24 lõike 6 kohased andmed (https://ec.europa.eu/eurostat/documents/38154/42195/Reporting-instructions-DH-DC.pdf/0e62bb06-2a29-478f-87bd-b4625d2d8f40); direktiivi 2012/27/EL artikli 24 lõige 6 vastab direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 35 lõikele 3.

(16)   „Efficient District Heating and Cooling“ (Tõhus kaugküte ja kaugjahutus), Teadusuuringute Ühiskeskus, 2021 (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC126522).

(17)  Taastuvenergia direktiivi artikli 7 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt võetakse taastuvenergia direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisel arvesse üksnes ümbritseva keskkonna energiat ja geotermilist energiat, mida kasutatakse soojuspumpade ja kaugjahutussüsteemide abil kütmiseks ja jahutamiseks.

(18)  Vt direktiivi (EL) 2023/1791 põhjendus 105.

(19)  Seoses artikli 26 muude heitsoojust käsitlevate sätetega, nimelt lõigetega 6–8 ja 14, tuleb heitsoojusena käsitada laiemat energiavoogude kogumit; eelkõige ei peaks nõudma, et seda saab käsitada heitsoojusena ainult siis, kui see saadetakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi. Sellega võetakse direktiivi (EL) 2023/1791 üldises kontekstis arvesse heitsoojuse taaskasutamise laiemat eesmärki ära hoida soojusvoogude hajumist ja tagada energiasüsteemi optimeerimine. Vt direktiivi (EL) 2023/1791 põhjendus 105.

(20)   „Upgrading the performance of district heating networks: A Handbook“ (Kaugküttevõrkude jõudluse parandamine: käsiraamat) (https://www.upgrade-dh.eu/images/Publications%20and%20Reports/D2.5_2019-07-02_Upgrade-DH_Handbook_EN.pdf).

(21)  Summaarne nimisisendenergia kirjeldab maksimaalset energiat, mis võib läbida konkreetset käitist. Seega ei ole see andmekeskuses tegelikult kasutatav energia, vaid teoreetiline maksimum.

(22)   „Background report on best practices and informal guidance on installation level CBA for installations falling under Article 14(5) of the Energy Efficiency Directive“, https://op.europa.eu/s/zhWd.

(23)   „Cogeneration of heat and power: Exemptions“ (Soojus- ja elektrienergia koostootmine: erandid), https://energy.ec.europa.eu/topics/energy-efficiency/cogeneration-heat-and-power_en#exemptions/.

(24)  Komisjoni talituste 6. novembri 2013. aasta töödokument SWD(2013) 0449 final, „Suunised direktiivi 2012/27/EL (milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ) artikli 14 „Kütte ja jahutuse tõhususe edendamine“ kohta“; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:52013SC0449.

(25)   Komisjoni 25. septembri 2019. aasta soovitus (EL) 2019/1659 direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase tõhusa kütte ja jahutuse potentsiaali põhjaliku hindamise sisu kohta (ELT L 275, 28.10.2019, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2019/1659/oj).

(26)  Töövahend EDAMIS: https://cros-legacy.ec.europa.eu/content/edamis_en.

(27)  Metoodikateave: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/methodology#Annual%20data.

(28)   Euroopa Keskkonnaamet, 2020. Heitekoefitsientide andmebaas.