(1)

17. novembril 2021 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2021/2011 (2) (edaspidi „esialgne määrus“) millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit kiudoptiliste kaablite (edaspidi „kiudoptilised kaablid“ või „uurimisalune toode“) impordi suhtes. Esialgu kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks jäi vahemikku 19,7–44 % (edaspidi „esialgu kehtestatud dumpinguvastane tollimaks“).

(2)

Uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse ka lõplikku tasakaalustavat tollimaksu vahemikus 5,1–10,3 %, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/72 (3) (parandatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/469) (4). See tasakaalustav tollimaks ei ole siiski käesoleva kordusuurimise teema. Pärast uurimisaluse toote suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist vähendati lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikku 14,6–33,7 %-le, et vältida subsideerimise mõju kahekordset tasakaalustamist.

(3)

Komisjon sai kooskõlas alusmääruse artikliga 12 taotluse algatada uurimisaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete absorptsiooni käsitlev kordusuurimine.

(4)

Taotluse esitas Europacable (edaspidi „taotluse esitaja“) 28. oktoobril 2022 liidu tootjate nimel. Taotluse esitaja toodang moodustab üle 25 % kiudoptiliste kaablite kogutoodangust liidus.

(5)

Taotluse esitaja esitas piisavalt tõendeid selle kohta, et pärast esialgset uurimisperioodi on Hiina ekspordihinnad langenud ja et Hiina ekspordihindade langemine vähendas kehtivate meetmete kavandatud parandavat mõju. Taotluses esitatud tõendid näitasid, et ekspordihindade langust ei saa seletada põhitooraine hinna ega muude kulude vähenemise ega tootevaliku muutusega.

(6)

8. detsembril 2022 andis komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi „taasalustamisteade“) teada dumpinguvastase uurimise taasalustamisest (5).

(7)

Kordusuurimine käsitles kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, mis on sätestatud esialgse määruse (muudetud ja parandatud kujul) artikli 1 lõikes 2.

(8)

Taasalustamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid komisjoniga ühendust võtma, et nad saaksid osaleda kordusuurimises. Lisaks teavitas komisjon isiklikult taotluse esitajat, eksportivaid tootjaid, teadaolevalt asjaga seotud importijaid ja asjaomase riigi ametiasutusi kordusuurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina eksportivatel tootjatel esitada taasalustamisteates märgitud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks teised tootjad, kes võiksid olla huvitatud kordusuurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Üksteist Hiina eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kahest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid olid FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd. ja tema sidusettevõtjad (edaspidi „FTT kontsern“) ning Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd. ja tema sidusettevõtjad (edaspidi „ZTT kontsern“). Valimisse kaasatud eksportivate tootjate eksport moodustas absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil (1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022) 58 % Hiinast liitu suunatud kiudoptiliste kaablite ekspordi hinnangulisest kogumahust. Moodustatud valim oli identne selle uurimise valimiga, mille põhjal esialgne tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgne uurimine“).

(12)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Kuna ühtegi märkust ei esitatud, siis valim kinnitati.

(13)

Selleks et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada taasalustamisteates nimetatud teabe.

(14)

Nõutud teabe esitas kaks äriühingut (Cable 77 Danmark Aps ja Connect Com GmbH), kes nõustusid valimisse kuuluma. Pärast neilt saadud väljavõttelise uuringu jaoks vajaliku teabe analüüsimist otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja, ja palus mõlemal koostööd tegeval äriühingul vastata sõltumatute importijate küsimustikus esitatud küsimustele.

(15)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele ja äriühingutele, kes esitasid teabe, mida paluti sõltumatutelt importijatelt. Küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (6).

(16)

Üks nendest äriühingutest, sõltumatu importija Cable 77 Danmark Aps (Taani), vastas küsimustikule osaliselt. Komisjon saatis äriühingule puudustele viitava kirja, milles palus esitada lisateavet. Äriühing ei vastanud sellele. Teine äriühing, Connect Com GmbH (Saksamaa), teavitas komisjoni, et muudatuste arvessevõtmist käsitleva kordusuurimise perioodil ta uurimisalust toodet Hiinast ei importinud, vaid ostis seda liidus asuvatelt äriühingutelt. Seepärast ei käsitanud komisjon asjaomast äriühingut alusmääruse tähenduses käesoleva kordusuurimise raames sõltumatu importijana. Seepärast ei kontrollinud komisjon nende kahe äriühingu esitatud teavet ega kasutanud seda teavet käesolevas kordusuurimises.

(17)

Komisjon otsis ja kontrollis või ristkontrollis kõiki valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmeid, mida ta asjaomase kordusuurimise raames vajalikuks pidas. COVID-19 puhangu tõttu ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike äriühingute FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd ja Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd. (mõlemad kuuluvad FTT kontserni) valdustesse ning samuti äriühingute Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd., Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd., ZTT International Limited ja ZTT Europe GmbH (kõik kuuluvad ZTT kontserni) valdustesse. Selle asemel ristkontrollis komisjon äriühingute esitatud teavet kaugmeetodil videokonverentsi teel kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (7).

(18)

Lisaks tegi komisjon alusmääruse artikli 16 kohaselt kontrollkäigud järgmiste FTT kontserni kuuluvate ja liidus asuvate seotud importijate valdustesse:

(19)

Absorptsiooni käsitleva kordusuurimise periood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022. Esialgne uurimine toimus 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.

(20)

Komisjon sai taotluse ja uurimise algatamise kohta märkused esialgse uurimise käigus koostööd teinud sõltumatult importijalt Connect Com GmbH (edaspidi „Connect Com“).

(21)

Connect Com väitis, et keskmine hind kaablikilomeetri kohta ei olnud oluline näitaja kontrollimaks, kas dumpinguvastaste tollimaksude muudatusi on arvesse võetud, sest suure kiudude arvuga kaablite hind kaablikilomeetri kohta oli kõrgem kui väikese kiudude arvuga kaablite hind. Connect Com väitis, et keskmise hinna langus kaablikilomeetri kohta oli põhjustatud tootevaliku muutusest enne ja pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist.

(22)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et taotluse esitaja tugines uurimisaluse toote impordihindade puhul Eurostati TARICi andmebaasile, mis on tavapärane, kuna statistilisi andmeid kogutakse tervikliku tootekirjelduse ja mitte individuaalsete tooteliikide alusel. Komisjon pidas neid andmeid kordusuurimise taasalustamiseks piisavaks. Lisaks sellele märgiti, et Connect Com ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et impordihinna vähenemise põhjustas tootevaliku muutus. Komisjon kogus kordusuurimise käigus üksikasjalikumaid andmeid tooteliigi tasandil, lähtudes toote kontrollnumbritest, ja tal oli võimalik võrrelda samasuguste tooteliikide hindu, nagu on selgitatud põhjenduses 40. Seepärast lükati see väide tagasi.

(23)

Connect Com väitis veel, et kilogrammid ja tonnid ei ole mõõtühikutena kaabliäris tavapärased. Tavapärased mõõtühikud olevat kaablite puhul meetrid või kilomeetrid.

(24)

Komisjon märkis, et nagu Eurostati TARICi andmebaasi kõigi muude toodete puhul, on uurimisaluse toote impordikogused saadaval lisaks kaablikilomeetritele ka tonnides/kilogrammides. Taotluse esitaja taotluses olid märgitud (asjaomased) impordikogused mõlema ühiku alusel koos iga ühiku asjaomase hinnaga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(25)

Connect Com väitis, et ainult 2022. aasta esimese poole lõpuni kehtinud hindade arvessevõtmine, nagu taotluses märgitud, andis moonutatud tulemuse, sest hinnad tõusid uuesti 2022. aasta juunis ja eeldati, et tõus jätkub ka 2022. aasta teises pooles.

(26)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et võttes arvesse taotluse esitamise kuupäeva, oli taotluses kasutatud ajavahemik, millega näidati 30. juunil 2022 lõppevaid suundumusi, kõige hiljutisem ajavahemik, mille kohta olid taotluse esitamise ajal taotluse esitajatele saadaval kõik andmed. Lisaks hindas komisjon kordusuurimise ajal hindu, mis kehtisid kuni absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi lõpuni, st 30. septembrini 2022. Sellest tuleneb, et ajavahemik, mille jooksul Connect Comi sõnul hinnad tõusid, oli osaliselt absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodiga hõlmatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(27)

Samuti vaidlustas Connect Com väidetavalt langenud hindade ja tollimaksude kehtestamise vahelise põhjusliku seose. Ta väitis, et hinnad langesid järsult juba alates 2021. aasta augustist kuni 2021. aasta septembrini enne tollimaksude kehtestamist ja et sellele järgnenud hinnalangus 10 eurolt 2021. aasta detsembris 7 eurole 2022. aasta juunis ei olnud enam oluline ega seotud meetmete kehtestamisega.

(28)

Vastavalt alusmääruse artiklile 12, kui esineb piisavalt tõendeid tollimaksude muudatuste arvessevõtmise kohta, võib esialgse uurimise mis tahes huvitatud isiku taotlusel uuesti alustada. Komisjon hindas taotluse esitaja esitatud tõendeid selle kohta, et pärast esialgset uurimisperioodi on Hiina ekspordihinnad langenud. Seda teavet arvesse võttes otsustas komisjon algatada absorptsiooni käsitleva kordusuurimise. Lisaks sellele võimaldab alusmääruse artikli 12 lõige 2 komisjonil võtta arvesse tõendeid hinna vähenemise kohta pärast esialgset uurimisperioodi ja enne tollimaksude kehtestamist, mis kehtib Connect Comi käsitletud tõendite puhul. Seetõttu lükati Connect Comi esitatud väide tagasi.

(29)

Komisjon tegi 1. juunil 2023 teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses muuta Hiinast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi. Komisjon sai märkused FTT kontsernilt, ZTT kontsernilt ja Twentsche (Nanjing) Fibre Optics Ltd-lt (edaspidi „TFO“).

(30)

TFO, kes oli valimist välja jäänud koostööd tegev eksportiv tootja, väitis, et tema individuaalse kontrollimise taotlust ei võetud arvesse. Lisaks sellele väitis TFO, et ta oli 100 % Madalmaade äriühingu TKH Group NV omandis ja et ta müüb kiudoptilisi kaableid tavapärastel konkurentsitingimustel oma tütarettevõtjale liidus. Ta väitis samuti, et hinnakujundus ei olnud esialgse uurimisperioodi ja absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi vahel muutunud. Ta ei olnud nõus komisjoni hinnanguga absorptsioonivastase uurimise tulemusena tema suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu kohta.

(31)

Komisjon märgib, et TFO esitas individuaalse kontrollimise taotluse esialgse uurimise käigus. Esialgse uurimise ajal lükati tema individuaalse kontrollimise taotlus tagasi, nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 40. Seega oli TFO suhtes kohaldatav tollimaks valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute tollimaks, nagu on selgitatud esialgse määruse põhjendustes 397 ja 565. Praeguse uurimise ajal arvutas komisjon valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaali absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil, nagu on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 85. Esialgse uurimise valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu suurendati, nagu on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 99.

(32)

TFO osanike küsimuses märkis komisjon, et TFO on Hiinas tegutsev eksportiv tootja, kes ekspordib liitu ja kelle suhtes kohaldatakse valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute dumpinguvastast tollimaksu. Fakt, et TFO omanik on liidus asutatud teine äriühing, ei mõjuta seda järeldust ega asjaomase tollimaksumäära kohaldatavust. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(33)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti huvitatud isikutele võimalus olla ära kuulatud. Ärakuulamistaotlusi ei esitatud.

(34)

Komisjon esitas huvitatud isikutele 26. juunil 2023 täiendavad lõplikud järeldused, mille põhjal ta kavatses muuta Hiinast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada märkusi täiendava avalikustamise kohta. Komisjon sai märkused FTT kontsernilt ja ZTT kontsernilt.

(35)

Uurimisalune toode on Hiinast pärit ühemoodilised kiudoptilised kaablid, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, on kaitsekihiga, võivad sisaldada elektrijuhte ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 8544 70 00 (TARICi kood 8544700010) alla.

(36)

Uurimisalune toode ei hõlma järgmist:

(37)

Kiudoptilisi kaableid kasutatakse optilise ülekande vahendina kaugside-, linna- ja juurdepääsuvõrkudes.

(38)

Alusmääruse artikli 12 kohase absorptsiooni käsitleva kordusuurimise eesmärk on teha kindlaks, kas pärast esialgset uurimisperioodi on uurimisaluse toote ekspordihinnad langenud või kas selle edasimüügihinnad või hilisemad müügihinnad liidus ei ole muutunud või on muutunud ebapiisavalt. Teiseks, kui jõutakse järeldusele, et meede oleks pidanud kõnealuseid hindu mõjutama, tuleb alusmääruse artikli 3 kohaselt varem kindlaks tehtud kahju kõrvaldamiseks ekspordihinnad kooskõlas alusmääruse artikliga 2 ümber hinnata ja arvutada uuesti dumpingumarginaalid, võtmaks arvesse ümberhinnatud ekspordihindu.

(39)

Selleks et teha kindlaks, kas ekspordihinnad on langenud, määras komisjon iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks tema CIF-ekspordihinna liidu tollipiiril absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil ja võrdles asjaomaseid hindu esialgsel uurimisperioodil esialgse uurimise käigus kindlaks määratud vastavate CIF-ekspordihindadega.

(40)

Seejärel võrdles komisjon iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüdud tooteliikide hindu esialgsel uurimisperioodil müüdud samade tooteliikide hindadega ning arvutas nende kaalutud keskmise erinevuse. Kõiki absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüdud tooteliike ei müüdud ka esialgsel uurimisperioodil. Piisava võrreldavuse taseme tagamiseks võrdles komisjon absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil enim müüdud „kokkusobimatute“ tooteliikide hindu esialgsel uurimisperioodil müüdud kõige sarnasemate tooteliikide hindadega, kui need olid kättesaadavad.

(41)

Kahe valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni kohta eespool osutatud võrdluse tulemusena tehti kindlaks, et FTT kontserni kaalutud keskmine ekspordihind langes 50,5 % ja ZTT kontserni kaalutud keskmine ekspordihind langes 13,2 %.

(42)

Seoses Connect Comi väitega, mis on esitatud põhjenduses 21, näitas uurimine, et üks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsern eksportis absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil samade toote kontrollnumbrite alla kuuluvaid tooteid kui esialgsel uurimisperioodil ning teine valimisse kaasatud eksportiv tootja müüs absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil esialgse uurimisperioodiga võrreldes ka muude toote kontrollnumbrite alla kuuluvaid tooteid. Uurimine näitas, et samade toote kontrollnumbrite puhul hinnad langesid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(43)

Kuna ekspordihinnad langesid, arvutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalid kooskõlas alusmääruse artikliga 2 uuesti, nagu on nõutud alusmääruse artikli 12 lõikes 2.

(44)

ZTT kontsern märkis, et ZTT Europe GmbH (edaspidi „ZTT Europe“), tema seotud importija liidus, ostis kõik uurimisalused tooted, mis müüdi edasi absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil enne dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist (st et absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil ei kohaldatud kogu ZTT Europe’i uurimisaluse toote edasimüügi suhtes dumpinguvastast tollimaksu), ning seepärast ei peaks komisjon ZTT Europe’i müüki oma käesoleva kordusuurimise käigus koostatud hinnangus arvesse võtma.

(45)

Komisjon täheldas, et vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 2 peaks ta hindama hindade muutumist, mis oli toimunud pärast esialgset uurimisperioodi ja enne või pärast meetmete kehtestamist. Seega lükati see väide tagasi, v.a selles osas, mis käsitles ZTT Europe’i poolt enne esialgset uurimisperioodi või selle ajal ostetud uurimisaluse toote müüki, mille komisjon jättis tõepoolest oma hinnangus arvestamata.

(46)

Connect Com väitis, et puudus arusaadav põhjendus selle kohta, miks individuaalsed importijad oleks pidanud esitama oma impordimahud kaablikilomeetrite asemel kiukilomeetrites.

(47)

Küsimustikes palus komisjon nii eksportivatel tootjatel kui ka importijatel teatada andmed kaablikilomeetri ja kiukilomeetri kohta, nagu esialgses uurimises. Kõik arvutused on siiski tehtud kaablikilomeetrites.

(48)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitis ZTT kontsern, et ekspordihinna langemise kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse ainult selliseid tooteliike, mida müüdi ka esialgsel uurimisperioodil. ZTT kontsern väitis, et komisjoni metoodika, mille kohaselt võrreldakse kõige enam üksteisega sarnanevate tooteliikide hinnataset, oleks moonutav, kuna toote kontrollnumbri struktuuri tehnilise kirjelduse väike muutus võib põhjustada märkimisväärsed erinevused kuludes ja hinnas.

(49)

Komisjon oli seisukohal, et on sobilikum teha kindlaks absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüdud enamiku tooteliikide ekspordihinna võrdlused, et tagada terviklikum arusaam hindade muutumisest esialgse uurimisperioodi ja absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi vahel. Komisjon märkis siiski, et isegi kui võrdlus põhineks ainult üksteisele vastavatel toote kontrollnumbritel, oleks hind ikkagi 20,6 % vähenenud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(50)

Oma märkustes avalikustamise kohta väitis ZTT kontsern, et komisjon ei selgitanud piisavalt metoodikat, mida ta kasutas kõige enam üksteisega sarnanevate tooteliikide kindlaksmääramiseks, ega seda, miks neid käsitati absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüdud kokkusobimatutele tooteliikidele sarnaste toodetena, ning et kõnealuse metoodika puudumise korral oleks komisjon võinud võrrelda väga erinevaid tooteliike, mis ei kajasta täpselt hinna muutumist. ZTT kordas seda väidet täiendavate lõplike järelduste kohta esitatud märkustes.

(51)

Komisjon märkis, et ZTT-le esitatud lõplikes järeldustes määrati juba kindlaks kõige sarnasemad toote kontrollnumbrid, mida komisjon kasutas. Kõnealuste järelduste põhjal oleks ZTT saanud selgitada, miks iga sarnase toote kontrollnumbri valik ei oleks asjakohane, võttes arvesse toote füüsilisi omadusi või muid elemente, mis moonutavad tulemusi. ZTT ei esitanud mingeid tõendeid ega konkreetseid argumente, et põhjendada oma väidet, mille kohaselt komisjoni kasutatud metoodika moonutab hindade võrreldavuse tulemusi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(52)

Lisaks sellele väitis ZTT kontsern, et kui komisjon tegi kindlaks, kas ekspordihinnad on vähenenud, siis ei võtnud ta arvesse mõju, mille tekitab absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüdud tootevaliku hinna ja koguse erinevus võrreldes esialgsel uurimisperioodil müüdud tootevalikuga. ZTT kontsern väitis, et tootevaliku arvesse võtmiseks peaks komisjon kas: 1) arvutama iga tooteliigi puhul selle osakaalu kogu ekspordiväärtusest absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil ja korrutama selle osakaalu hinnaerinevuse suhtarvuga või 2) korrutama iga tooteliigi hinnaerinevuse absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüdud kõnealuse tooteliigi kogusega. Siin väitis ZTT kontsern, et ekspordihind oleks kokkuvõttes suurenenud. ZTT kontsern väitis samuti, et absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüs ta rohkem väiksema kiudude arvuga kaableid, mis olid suurema kiudude arvuga kaablitest odavamad. ZTT kontsern ei täpsustanud siiski, mida saaks käsitada „väiksema kiudude arvuga“ kaablina ja mida „suurema kiudude arvuga“ kaablina. ZTT kontsern järeldas sellest lähtuvalt, et enamik absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil müüdud tooteliikidest olid madala hinnaga tooted ja esialgsel uurimisperioodil müüdi rohkem kõrgema hinnaga tooteid ning seetõttu annaks lihtsalt tooteliikide kaalutud keskmise hinnataseme võrdlus kummalgi perioodil moonutatud tulemuse.

(53)

Komisjon märkis, et väiksema kiudude arvuga (s.o kuni kuus kiudu) kaablite osakaal moodustas esialgsel uurimisperioodil [45–56 %] müügi kogumahust ja absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil [43–54 %] müügi kogumahust. Seega moodustasid need kaablid vastupidiselt ZTT kontserni väidetele absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil väikesema osa kui esialgsel uurimisperioodil. Kuni kaheksa kiuga kaablid moodustasid esialgsel uurimisperioodil [47–60 %] ja absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil [48–61 %], mille puhul on tegemist üpris sarnaste osakaaludega, mis avaldavad nende tooteliikide keskmisele hinnale vaevumärgatavat mõju.

(54)

Lisaks sellele ei võta ZTT kontserni välja pakutud kaks meetodit tootevaliku väärtuse ja mahu erinevuste arvestamiseks esialgse uurimisperioodi ja absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi vahel vastupidiselt ZTT kontserni väidetele tegelikult arvesse tootevaliku erinevust nende perioodide vahel, kuna mõlema meetodi puhul võetakse arvesse ainult tootevalikut absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil. Lisaks sellele võetakse esimese meetodi puhul arvesse suhtelist hinnamuutust iga toote kontrollnumbri müügiväärtuse osakaaluna kogumüügist absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil, samas kui teise meetodi puhul võetakse arvesse iga toote kontrollnumbri müügimahu absoluutseid hinnaerinevusi absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil. ZTT kontsern ei selgita, miks põhineb üks meetod absoluutarvudel ja teine suhtarvudel (protsentidel). See näitab, et ZTT kontserni soovitatud meetodid olid läbimõtlemata ja ebajärjepidevad.

(55)

Igal juhul märkis komisjon, et nagu on öeldud põhjenduses 38, on vastavalt alusmääruse artiklile 12 absorptsiooni käsitleva uurimise eesmärk teha esimese etapina kindlaks, kas ekspordihinnad on langenud või uurimisaluse toote edasimüügihinnad või hilisemad müügihinnad liidus ei ole pärast esialgset uurimisperioodi (tooteliigi kohta) muutunud üldse või piisavalt, et põhjendada teises etapis dumpingumarginaali uuesti kindlaksmääramist. Komisjon uuris esimese etapi puhul, kas ekspordihinnad absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil vähenesid võrreldes ekspordihindadega esialgsel uurimisperioodil. See uurimine tehti tooteliikide lõikes. Tooteliigi kohta hinnaerinevuse arvutamisel märkis komisjon, et mitme tooteliigi puhul ekspordihinnad isegi vähenesid. Sellest lähtuvalt on juba võimalik järeldada, et hinnad vähenesid alusmääruse artikli 12 tähenduses. Nagu on juba märgitud põhjenduses 41, vähenes ZTT kontserni kaalutud keskmine ekspordihind 13,2 %. Seepärast lükati see väide tagasi.

(56)

Oma märkustes täiendavate lõplike järelduste kohta väitis ZTT kontsern, et väljaarvutatud CIF-väärtusega hinna metoodika, mida komisjon kasutas ekspordihinna kindlaks tegemiseks, on vigane, kuna seotud importija kaudu toimuva müügi puhul oleks komisjon pidanud võrdlema seotud importija edasimüügi hinda ja mitte väljaarvutatud CIF-väärtusega hinda, mida väidetavalt nõutakse alusmääruse artikliga 12, või vastasel juhul oleks komisjon pidanud sõltumatu ELi importija puhul kasutama väljaarvutatud CIF-väärtusega hinna jaoks kasutatu asemel sobilikumat kasumimarginaali.

(57)

Komisjon ei võtnud CIF-hinna kasutamise sobimatust käsitlevaid väiteid arvesse, kuna need esitati väljaspool lõplike järelduste kohta märkuste esitamise tähtaega. Lisaks sellele ei selgitatud, miks ei tohiks ekspordihinda absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kohandada, erinevalt esialgsest uurimisperioodist. Kasumlikkuse puhul osutas komisjon põhjendusele 70, kus on seda küsimust juba käsitletud. Uusi tõendeid ei esitatud.

(58)

Eespool märgitu põhjal järeldas komisjon, et ekspordihinnad on alusmääruse artikli 12 kohaselt vähenenud.

(59)

Ekspordihinna puhul kasutati alusmääruse artikli 12 lõike 2 kohaselt absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi ekspordihindu, mis koguti ja mida kontrolliti või ristkontrolliti käesoleva kordusuurimise käigus.

(60)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või selliste sidusettevõtjate kaudu, kes tegutsevad kas esindaja, kaupleja või importijana.

(61)

Otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja sidusettevõtjate kaudu toimunud müügi puhul oli ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(62)

Seotud importijate kaudu toimunud müügi puhul tugineti ekspordihinna arvutamisel alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt hinnale, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas seotud importijate müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi põhjal. ZTT kontserni seotud importija on ZTT Europe GmbH ning FTT kontserni seotud importijad on FiberHome International Poland Sp. z o.o. ja FiberHome International Germany GmbH.

(63)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitis ZTT kontsern, et ekspordihinna arvutamisel võttis komisjon teatavate sidusettevõtjate kaudu absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil toimunud müügi puhul ZTT müügi pakendamiskulusid kaks korda arvesse.

(64)

Leiti, et see väide on põhjendatud, ja ekspordihinda kohandati sellest lähtuvalt.

(65)

ZTT kontsern väitis veel, et kui komisjon arvutas ühe ZTT sidusettevõtja kaudu toimuva ZTT müügi ekspordihinda absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil, siis kasutas ta ekslikult asendajana ühiku tasu, mis põhineb esialgsel uurimisperioodil, et teha kindlaks ZTT müügi tasud ühele selle sidusettevõtjale. ZTT kontsern väitis, et see asendaja ei olnud täpne, kuna see käsitles muud perioodi kui absorptsiooni käsitleva kordusuurimise periood ja see arvutati ainult ühe esialgsel uurimisperioodil toimunud tehingu põhjal, mis hõlmas väikest kogust, mis ei ole tüüpiline. ZTT kontsern soovitas, et komisjon peaks selle asemel kasutama ühiku tasu kahe tema sidusettevõtja vahel, mida nad absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil rakendasid.

(66)

Leiti, et see väide on põhjendatud, ja ekspordihinda kohandati sellest lähtuvalt.

(67)

ZTT kontsern väitis samuti, et asjaomase toote müük toimus tavaliselt projektipõhiselt ning et hinnaläbirääkimiste lõpetamise ja kõigi projektiga hõlmatud toodete kohaletoimetamise vaheline aeg oli suhteliselt pikk. Teatavatel juhtudel, eelkõige kui müük toimus konkreetse müügiprotsessi kaudu, ei olnud müügihinda enam võimalik muuta, et võtta arvesse veokulusid. Seetõttu pidi ZTT kontsern katma mereveokulusid, mis olid absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil väidetavalt suuremad kui esialgsel uurimisperioodil. ZTT kontsern väitis samuti, et erakordselt suured veokulud absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil avaldasid märkimisväärset mõju tehasest hankimise tasandil ekspordihinna arvutamisele ja et seega põhjustas absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kindlaks määratud kõrge dumpingumarginaali suures osas kõnealuste erakordselt suurte veokulude mahaarvamine absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil ning see ei kajastanud tavapärast kaubandustegevust. Seega soovis ZTT kontsern, et komisjon korrigeeriks neid kulusid allapoole, tehes seda proportsionaalselt nende suurenemisega esialgsest uurimisperioodist kuni absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodini.

(68)

Komisjon märkis, et ZTT kontsern ei esitanud hinnaläbirääkimiste lõpetamise ja kõigi toodete kohaletoimetamise vahelise väidetava pika aja kohta mingeid tõendeid. Lisaks sellele kinnitasid ZTT kontserni kuuluvad äriühingud kaugmeetodil toimunud ristkontrollide ajal, et nad ei müünud kiudoptilisi kaableid konkreetsete müügiprotsesside kaudu, millele ZTT kontsern oma väites osutas. See fakt registreeriti kontrolliaruannetes, mis avaldati ZTT kontsernile, ja ZTT kontsern ei märkinud, et see faktiline leid oli vale. Lisaks sellele esitati see väide alles pärast lõplike järelduste avalikustamist ja komisjonil oli võimalik seda kontrollida ainult toimikus sisalduva teabe alusel, mis näitas, et ostutellimuse kuupäeva ja kohaletoimetamise kuupäeva vaheline aeg oli ainult kaks kuni neli kuud, mis ei ole erakordselt pikk ajavahemik. Seepärast lükati see väide tagasi.

(69)

Lisaks sellele väitis ZTT kontsern, et põhjenduses 62 osutatud sõltumatu importija kasumimarginaal määrati kindlaks esialgsel uurimisperioodil ja seega märgiti see absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil liiga suurena, võttes arvesse suuri veokulusid, kõrgest inflatsioonist tulenevat majanduslangust Euroopas ning absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse. Seetõttu palus ZTT kontsern komisjonil määrata kindlaks sõltumatu importija mõistlik kasumlikkuse tase absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil.

(70)

Komisjon märkis, et ZTT kontsern esitas veokulude kohta vastuolulist teavet. Ta väitis kõigepealt, et ZTT kontsern kattis absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil suured veokulud, nagu on selgitatud põhjenduses 67, kuid väitis seejärel, et sama suured veokulud mõjutasid importija kasumlikkust liidus. Nagu on selgitatud põhjenduses 16, ei teinud uurimises koostööd ükski sõltumatu importija. Seetõttu ei tehtud komisjonile konkreetselt absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi kohta asjakohast teavet kättesaadavaks. Komisjon märkis samuti, et ZTT kontsern ei täpsustanud, milline oli sõltumatu importija mõistlik kasumimarginaal absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil. Seepärast lükati see väide tagasi.

(71)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitis FTT kontsern, et FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd (edaspidi „FTT“) otsemüügi ja FTT kaudu toimuva Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd müügi ekspordihinna arvutamisel arvas komisjon kaks korda maha äriühingu Wuhan FiberHome International Technologies (edaspidi „WFIT“) esindajatasu.

(72)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu selgitati FTT kontsernile esitatud äriühingupõhises konfidentsiaalses avalikustamises, arvati „muude tasude“ all teatatud esindajatasu summa maha esindajatasude kogusummast, mis arvutati lähtuvalt esindajatasude protsentidest, mis on märgitud WFITiga 2021. ja 2022. aastal sõlmitud esinduslepingutes. See metoodika oli nähtav ka FTT kontsernile esitatud äriühingupõhiste arvutuste toimikutes. Seepärast lükati see väide tagasi.

(73)

FTT kontsern väitis samuti, et komisjon arvas kaks korda maha sisemaa transporditasu, üks kord tasuna tehingute loetelu toimikus ning teine kord FTT müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel.

(74)

Komisjon leidis, et see väide on põhjendatud, ja korrigeeris vastavalt sellele ekspordihinda.

(75)

Esialgses uurimises kindlaks määratud normaalväärtust kasutatakse absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi dumpingumarginaalide arvutamiseks, välja arvatud juhul, kui alusmääruse artikli 12 lõike 5 kohaselt tuleb normaalväärtus läbi vaadata, võttes arvesse muutusi, mis on toimunud absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil, ja see on põhjendatud.

(76)

Käesoleval juhul ei taotlenud valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid normaalväärtuse läbivaatamist. Seetõttu kasutati dumpingumarginaalide ümberarvutamisel esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtust.

(77)

Mõnda tooteliiki, mida valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid müüsid absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil, nad esialgsel uurimisperioodil ei müünud. Sellisel juhul kasutati esialgses uurimises asjaomaste tootjate müüdud kõige sarnasemate tooteliikide normaalväärtust.

(78)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitis FTT kontsern, et komisjon võttis sarnaste tooteliikide kindlakstegemisel arvesse ainult nelja toote kontrollnumbri parameetrit, s.o kaabli ühemoodiliste optiliste kiudude liiki, kaetud optilise kiu läbimõõtu, kiudude arvu kaablis ja kiudude arvu mooduli kohta. FTT väitis, et sellest lähtuvalt oleks olnud ainult ühe asemel saadaval mitu sarnast toote kontrollnumbrit ja et komisjon oleks pidanud kasutama kõigi sarnaste toote kontrollnumbrite keskmist normaalväärtust. Oma märkustes täiendavate lõplike järelduste kohta väitis FTT kontsern samuti, et meetod, mille komisjon valis sarnaste tooteliikide kindlaks tegemiseks, ei olnud järjepidev, kuna teatavate toote kontrollnumbrite vastavus tehti kindlaks ainult kahe ja mitte nelja toote kontrollnumbri parameetri alusel.

(79)

Vastupidiselt väitele ei võtnud komisjon arvesse ainult nelja toote kontrollnumbri parameetrit, vaid võttis arvesse kõiki toote kontrollnumbris määratletud parameetreid. Kui leiti rohkem kui üks sarnane toote kontrollnumber, siis valis komisjon numbri, millel oli algse toote kontrollnumbriga võrreldes kõige vähem erinevusi. FTT kontsernile esitati rohkem andmeid äriühingupõhises avalikustamises, kuna see sisaldas konfidentsiaalset teavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(81)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, ELi tollimaksu, pakendamiskulude, krediidikulude, panga teenustasude ning esindustasude puhul.

(82)

ZZT seotud kaupleja ZTT International Limited kaudu toimunud müügi andmeid kohandati artikli 2 lõike 10 punkti i alusel. Kohandused artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehti ka Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd toodetud toodete müügi puhul, mida müüs Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd, ning Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd toodetud toodete müügi puhul, mida müüs FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd. Need kohandused tehti esialgse uurimise ajal ja komisjon leidis, et nende kohanduste tegemise tingimused olid absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil täidetud.

(83)

Kohandused seisnesid kaubandusettevõtja müügi-, üld- ja halduskuludes ning 10 % kasumis (nagu määrati esialgses uurimises).

(84)

Selleks et määrata kindlaks dumpingumarginaal kahe koostööd tegeva eksportiva tootja jaoks, võrdles komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil.

(85)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6.

(86)

Selleks et määrata kindlaks marginaal kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate jaoks, tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme, võttes arvesse koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi kogust ja Hiinast liitu suunatud ekspordi hinnangulist kogumahtu.

(87)

Koostöö tase oli kõnealusel juhul kõrge. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks määrata dumpingu jääkmarginaal kindlaks valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali alusel.

(88)

Sellest lähtuvalt on dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, alljärgnevad.

(89)

Nagu on näha eespool esitatud tabelis, oli dumpingumarginaal absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kõigil juhtudel suurem kui esialgsel uurimisperioodil.

(90)

Kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu suuruse kindlaksmääramiseks kontrollis komisjon, kas dumpingumarginaalid jääksid jätkuvalt alla kahjumarginaalidele, võttes aluseks ekspordihinnad absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil.

(91)

Komisjon määras kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes valimisse kaasatud eksportivate tootjate absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kindlaks määratud kaalutud keskmist ekspordihinda valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote esialgsel uurimisperioodil kindlaks määratud kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(92)

Valimisse kaasatud liidu tootjad ei müünud esialgsel uurimisperioodil kõiki tooteliike, mida koostööd tegevad eksportivad tootjad müüsid absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil. Piisava võrreldavuse taseme tagamiseks võrdles komisjon võimaluse korral „kokkusobimatute“ tooteliikide (mille impordikogus oli absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kõige suurem) hindu esialgsel uurimisperioodil liidu tootjate müüdud kõige sarnasemate tooteliikide mittekahjustavate hindadega.

(93)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi muude äriühingute puhul määrati kindlaks samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaalid.

(94)

Leiti järgmised kahjumarginaalid.

(95)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide puhul absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil arvutatud dumpingumarginaalid suurenesid võrreldes esialgsel uurimisperioodil kindlaksmääratud dumpingumarginaalidega.

(96)

Komisjon lahutas subsiidiumivastases uurimises (vt põhjendus 2) esialgses uurimises kindlaksmääratud dumpingumarginaalist subsiidiumide kogusumma, et vältida subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõike 1 tähenduses topeltarvestust (8). Seega, kuna praegune uurimine ei mõjuta subsiidiumivastast uurimist, on vaja arvata esialgu kindlaks tehtud subsideerimise määr maha absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kindlaks määratud dumpingumarginaalidest.

(97)

Absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodi dumpingumarginaalid, mis on määratud kindlaks põhjenduses 96 selgitatud viisil, on väiksemad kui absorptsiooni käsitleva kordusuurimise perioodil kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Seega kasutatakse kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõike 4 teise lõiguga uusi dumpingumarginaale dumpinguvastaste tollimaksude määramiseks.

(98)

Muudetud dumpinguvastane tollimaks ei tohi olla üle kahe korra suurem kui esialgu kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 12 lõikes 3.

(99)

Seega on kehtiva dumpinguvastase tollimaksu muudetud määrad, mida kohaldatakse netohinnale liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, järgmised.

(100)

ZTT kontsern väitis oma märkustes lõplike järelduste kohta, mida on korratud märkustes täiendavate lõplike järelduste kohta, et muudetud dumpinguvastane tollimaks ei tohiks olla rohkem kui kaks korda suurem kui esialgu kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ning et kuna ZTT kontserni suhtes kehtestatud esialgne dumpinguvastane tollimaks oli 14,6 %, siis ei tohiks ZTT kontserni muudetud dumpinguvastane tollimaks olla suurem kui 29,2 %. Seega ei saa dumpinguvastane tollimaks olla 39,4 %, nagu komisjon on arvutanud.

(101)

Komisjon märkis, et ZTT kontserni suhtes kehtestatud esialgne dumpinguvastane tollimaks oli vastavalt esialgsele määrusele 19,7 %. Dumpinguvastane tollimaks 14,6 %, millele ZTT kontsern põhjenduses 100 osutab, oli dumpinguvastane tollimaks pärast tasakaalustava tollimaksu kehtestamist, millega vähendati kehtivat dumpinguvastast tollimaksu, et vältida topeltarvestust, nagu on selgitatud rakendusmääruse (EL) 2022/72 põhjenduses 765 ja käesoleva määruse põhjenduses 2. Seepärast lükati see väide tagasi.

(102)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,