(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas määrusega (EL) 2017/1019 (2) teatavate Valgevene Vabariigist pärit betooni sarrusvarraste (edaspidi „sarrusvardad“) impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“) dumpinguvastased tollimaksud. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Valgevene Vabariigist (edaspidi „Valgevene“ või „asjaomane riik“) pärit impordi suhtes praegu kehtiv dumpinguvastase tollimaksu määr on 10,6 %.

(3)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (3) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(4)

Aegumise läbivaatamise taotluse (edaspidi „taotlus“) esitas 16. märtsil 2022 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) liidu sarrusvarraste tootmisharu nimel, mille toodang moodustab üle 25 % liidu kogutoodangust, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 5 lõikes 4. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(5)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 15. juunil 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Valgevenest pärit sarrusvarraste liitu importimise suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (4) (edaspidi „algatamisteade“).

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(7)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Valgevene teadaolevale eksportivale tootjale ja ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(9)

Kuna Valgevene ei ole WTO liige ning on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (5) I lisas, tuleb normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks määrata sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(10)

Selleks et teha koostööd sobiva võrdlusriigi eksportivate tootjatega, võttis komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 ühendust võimalike sarrusvarraste tootjatega, kes asuvad Bosnias ja Hertsegoviinas, Lõuna-Koreas, Dominikaani Vabariigis, Šveitsis, Norras, Türgis, Ameerika Ühendriikides (USA) ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Talle vastas ainult üks USAs asuv tootja.

(11)

Kuna ükski muus potentsiaalses võrdlusriigis asuv tootja koostööd ei teinud, otsustas komisjon määrata normaalväärtuse kindlaks sellelt USA tootjalt saadud teabe põhjal.

(12)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 teavitati huvitatud isikuid ja anti neile aega kümme päeva, et esitada märkusi USA valimise kohta sobivaks võrdlusriigiks. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(14)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võttes samal ajal arvesse geograafilist jaotust. See valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle toodang moodustas üle 17 % samasuguse toote hinnangulisest liidu kogutoodangust ja kogumüügist. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati.

(15)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda valimisse kaasamisega.

(16)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil asjaomastel Valgevene tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Valgevene Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(17)

Endast andis teada ainult üks Valgevene sarrusvarraste tootja, Byelorussian Steel Works (edaspidi „BMZ“). Seega ei olnud valikuuring vajalik.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, taotluse esitajale, BMZ-le ja koostööd teinud võrdlusriigi tootjale. Küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (6).

(19)

Küsimustikule vastas kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, taotluse esitaja ja USA tootja.

(20)

BMZ ei vastanud küsimustikule ja seetõttu leiti, et ta ei teinud käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises komisjoniga koostööd.

(21)

Seega, kuna Valgevene tootja ei teinud koostööd, kohaldas komisjon alusmääruse artiklit 18 ja tegi aegumise läbivaatamisega seotud uurimise järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(23)

17. aprillil 2023 tegi komisjon teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(24)

Märkusi esitas üksnes taotluse esitaja ja need toetasid komisjoni tulemusi ja järeldusi.

(25)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises, nimelt teatavad Valgevenest pärit betooni sarrusvardad, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, valtsimisjärgselt väänatud või mitte, kuid edasi töötlemata, ning millel on süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone, ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7214 10 00, ex 7214 20 00, ex 7214 30 00, ex 7214 91 10, ex 7214 91 90, ex 7214 99 10 ja ex 7214 99 95 alla (edaspidi „uurimisalune toode“). Suure väsimustugevusega rauast või terasest betooni sarrusvardad jäetakse asjaomase toote määratlusest välja. Muud pikad tooted, nagu ümarlatid, jäetakse välja.

(26)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhilised kasutusalad:

(27)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(28)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa Valgevenest pärit dumpingu jätkumise või kordumise.

(29)

Eurostati Comexti andmebaasi kohaselt oli Valgevenest pärit impordi kogumaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 206 200 tonni ja turuosa ligikaudu 1,9 %. Peamised importivad liikmesriigid olid Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Võrreldes esialgse uurimisega vähenesid import ja turuosa enam kui poole võrra (st 488 700 tonnilt ja 5,0 % suuruselt turuosalt).

(30)

Nagu on märgitud põhjenduses 20, ei teinud ainus teadaolev Valgevene tootja uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon Valgevene ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Valgevene kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(31)

Seega põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta alusmääruse artikli 18 järgi kättesaadavatel faktidel, eelkõige Eurostati andmetel, alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt loodud andmebaasil (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), ülemaailmsel andmebaasil Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) ja taotlusel.

(32)

Valgevenest pärit impordi maht ja hind tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist saadud teabe põhjal.

(33)

Nagu eespool punktis 1.6 märgitud, siis kuna Valgevene ei ole WTO liige ning on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas, tuleb normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks määrata sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(34)

Kuna komisjon sai vastuse ainult ühelt USAs asuvalt tootjalt, otsustas ta määrata normaalväärtuse kindlaks sellelt USA tootjalt saadud teabe põhjal, st selle koostööd teinud tootja tegelike hindade põhjal.

(35)

Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd teinud tootja poolt USA sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. USA-sisese müügi kogumahtu võrreldi Valgevenest liitu suunatud impordi kogumahuga, nagu see oli esitatud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi USA turul tüüpilistes kogustes.

(36)

Seejärel uuris komisjon koostööd teinud USA tootja puhul seda, kas igat liiki samasuguse toote omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. Müügitehingut peeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli tootmismaksumusega võrdne või sellest kõrgem. Seega tehti kindlaks USA tootja iga tooteliigi tootmiskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(37)

Kuna arvestuslike tootmiskuludega (tootmis- ning müügi-, üld- ja halduskulud) võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud toote müügimaht moodustas üle 80 % omamaise müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks koostööd teinud USA tootja tegeliku omamaise hinna põhjal.

(38)

Nagu on märgitud põhjenduses 32, tehti Valgevene ekspordi hinnad kindlaks lähtuvalt artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis esitatud impordiväärtustest, mis kohandati tehasest hankimise tasemele. Seejuures põhinesid mahaarvatud veokulud taotluse esitaja poolt taotluses esitatud teabel.

(39)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihindu tehasehindade põhjal.

(40)

Võrdlus näitas, et Valgevene ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina liidu tolliväärtusest, 41,1 %.

(41)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: Valgevene tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning liidu turu atraktiivsus. Tuletatakse meelde, et Valgevene eksportiva tootja ja Valgevene valitsuse koostööst keeldumise tõttu põhines analüüs alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatel faktidel, eelkõige taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja statistilisel andmebaasil Global Trade Atlas (GTA).

(42)

Valgevene tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus tehti kindlaks taotluses esitatud teabe põhjal.

(43)

Vastavalt taotluses esitatud andmetele, mida võrreldi avalike allikatega, oli Valgevene sarrusvarraste tootmisvõimsus 2021. aastal hinnangute järgi üle 2,6 miljoni tonni, mida on võimalik suurendada 300 000 lisatonni võrra ehk kokku 3 miljoni tonnini (7). Kättesaadavate andmete kohaselt oli Valgevene müük 1,7 miljonit tonni, millest 700 000 tarbiti Valgevenes ja ligikaudu 1 miljonit tonni eksporditi (8). Vaba tootmisvõimsus oli seega hinnangute järgi üle 900 000 tonni, mis moodustas üle 8 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Meetme aegumise korral võidakse seda vaba tootmisvõimsust kasutada uurimisaluse toote tootmiseks liitu eksportimise eesmärgil.

(44)

Taotluses esitatud teabe põhjal on Valgevene sarrusvarraste tootmisharu orienteeritud ekspordile, sest ligikaudu 85 % Valgevene terasetootmisvõimsusest on ette nähtud ekspordiks. GTA andmebaasi kohaselt oli liidu turg Valgevene peamine eksporditurg. Valgevenest kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad (551 eurot tonni kohta) olid keskmiselt 10 eurot tonni kohta madalamad kui liidu turule suunatud ekspordi keskmised müügihinnad ja 15 % madalamad kui liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul (651 eurot tonni kohta). Võttes arvesse neid hinnatasemeid, oleks liitu eksportimine Valgevene eksportijate jaoks potentsiaalselt atraktiivsem kui enamikule teistele turgudele eksportimine. Lisaks muutus suur hulk ekspordiriike (st USA, Kanada, Ühendkuningriik, Türgi, Ukraina, Malaisia, Mehhiko, Maroko, Pärsia lahe riigid, Egiptus ja muud riigid) Valgevenele üha enam kättesaamatuks omamaise ülepakkumise ja Valgevene impordi suhtes kehtestatud kaubandusmeetmete tõttu.

(45)

Liidu turg oli Valgevene tootja jaoks atraktiivne ka geograafilise läheduse ja suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine on ligikaudu 11 miljonit tonni.

(46)

Seega oli liidu turg oma suuruse, hindade ja läheduse poolest Valgevene eksportiva tootja jaoks teistest turgudest endiselt atraktiivsem.

(47)

Komisjon märkis, et Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu kehtestas liit Venemaa ja Valgevene suhtes järjestikused sanktsioonide paketid, mis samuti mõjutasid terasetooteid ja/või uurimisalust toodet tootvaid ning eksportivaid teraseettevõtteid pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Pärast sanktsioonide kehtestamist 2022. aasta märtsis peatati import Valgevenest alates 2022. aasta juunist. Praegust olukorda ei saa siiski pidada püsivaks. Arvestades, et asjaomased sanktsioonid on seotud sõjalise agressiooni ja selle aluseks oleva geopoliitilise olukorraga, on nende ulatus, muudatused ja/või kestus prognoosimatud. Lisaks on dumpinguvastaste meetmete kestus viis aastat. Arvestades eespool nimetatud teadmatust ja asjaolu, et nõukogu võib sanktsioonide täpset ulatust ja kestust igal ajal täiendavalt muuta, leidis komisjon, et asjaomased sanktsioonid ei saa käesolevas uurimises tema järeldusi mõjutada. Komisjon leidis eelkõige, et hoolimata kehtivatest sanktsioonidest on meetmed siiski vajalikud alusmääruse artikli 11 lõigete 1 ja 2 tähenduses.

(48)

Uurimine näitas, et Valgevenest pärit import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga.

(49)

Ka Valgevene vaba tootmisvõimsus oli märkimisväärne, võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks osutas liidu turu atraktiivsus oma suuruse ja hindade poolest tõenäosusele, et meetmete aegumise korral suunatakse Valgevene eksport liidu turule ning vaba tootmisvõimsust kasutatakse samuti tootmise ja liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(50)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa uurimisaluse toote Valgevenest liitu suunduva dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise.

(51)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(52)

Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet umbes 25 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(53)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli umbes 11 200 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks taotluse esitaja poolt makromajanduslikule küsimustikule esitatud vastuste põhjal. Nagu on viidatud põhjenduses 14, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 17 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(54)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu müügi kogumahu liidu turul ja koguimpordi liitu. Liidu tootmisharu müük liidu turul saadi taotluse esitajalt ja seda kohandati vajaduse korral vastavalt kontrollitud andmetele, mis olid esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Impordi puhul tugines komisjon artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile.

(55)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(56)

Liidu tarbimine suurenes 2018.–2019. aastal 5 %, vähenes 2020. aastal veidi ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Tarbimise kõikumised 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid tingitud COVID-19 puhangust, mis põhjustas ettevõtjate tegevuse vähenemist, millega kaasnes tarbimise vähenemine, millele järgnes majandustegevuse taastumine.

(57)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 8 %.

(58)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Nagu on märgitud punktis 5.2, võeti impordi turuosa väljaselgitamisel aluseks impordi osa liidu kogutarbimisest.

(59)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(60)

Uurimisaluse toote import Valgevenest suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui kaks korda: 72 000 – 80 000 tonnilt 2018. aastal 200 000 – 210 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Valgevenest pärit impordi turuosa muutus samamoodi kui impordimaht ja suurenes igal aastal märkimisväärselt: 0,6–0,8 %-lt 2018. aastal 1,8–2,1 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(61)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal.

(62)

Valgevenest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihind

(63)

Keskmised impordihinnad langesid 2018. aasta 420–440 eurolt tonni kohta 2020. aastaks 345–365 euroni tonni kohta, kuid tõusid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 550–570 euroni tonni kohta. Kokkuvõttes tõusis hind 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 28 %, st 120–130 eurot tonni kohta. See üldine hinnatõus oli kooskõlas sarrusvarraste hinna üldise suundumusega liidu turul.

(64)

Valgevenest pärit impordi keskmine CIF-hind oli kogu vaatlusalusel perioodil siiski madalam kui liidu tootjate ühikukulud, nagu on kirjeldatud allpool punktis 5.5.3.1.

(65)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon kaalutud keskmist impordihinda, mis selgitati välja impordijärgsete kuludega (9) (sealhulgas dumpinguvastane tollimaks) kohandatud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmise müügihinnaga, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidus.

(66)

Võrdluse tulemust väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja see näitas, et Valgevenest pärit impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hindu alla 2,5–3 %. Komisjon tegi kindlaks, et kui dumpinguvastane tollimaks välja arvata, oli hinna allalöömine 11,8–12 %.

(67)

Muudest kolmandatest riikidest kui Valgevenest pärit sarrusvarraste import toimus peamiselt Norrast, Venemaalt ja Türgist.

(68)

Liitu suunatud impordi kogumaht ning muudest kolmandatest riikidest pärit sarrusvarraste impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(69)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas muudest kolmandatest riikidest kui Valgevenest pärit impordi turuosa 4,1 % liidu tarbimisest. Impordimaht vähenes 2020. aastal oluliselt ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid ei saavutanud 2019. aasta taset, mistõttu vähenes selle turuosa vaatlusalusel perioodil 3,2 protsendipunkti võrra. Keskmine impordihind tõusis vaatlusalusel perioodil 14 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli muudest kolmandatest riikidest kui Valgevenest pärit impordi keskmine hind kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind (+ 2 %) ja kõrgem kui Valgevenest pärit impordi keskmine hind (+ 17–20 %).

(70)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(71)

Nagu põhjenduses 14 on märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(72)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid liidu tootjate ühenduse esitatud makromajanduslike andmete ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku kontrollitud vastustes esitatud andmete põhjal, mis olid seotud kõigi liidu tootjatega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud andmete põhjal. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavaks.

(73)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tarbimise suurenemine, tööjõud, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(74)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(75)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(76)

Üldjoontes suurenes liidu tootmisharu toodangu maht vaatlusalusel perioodil 2 %. Tootmismaht suurenes 2018.–2019. aastal 7 %. COVID-19 pandeemia ajal 2020. aastal vähenes tootmine 2019. aastaga võrreldes 5 % ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samal tasemel.

(77)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 5 %. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 67 %-lt 2018. aastal 65 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(78)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(79)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 10 %. See suurenes 2018.–2019. aastal 8 % ja vähenes seejärel 2020. aastal 2 % ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 4 %.

(80)

Liidu tootmisharu turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil veidi (2 %). 2018.–2020. aastal suurenes see 5 %, kuid vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(81)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Liidu tootmisharu sai sellest tarbimise suurenemisest kasu ja isegi veidi suurendas (2 %) vaatlusalusel perioodil oma turuosa.

(82)

Tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööjõud ja tootlikkus

(83)

Töötajate arv kõikus vaatlusalusel perioodil. See suurenes 2018.–2019. aastal 12 % ning vähenes seejärel 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult, kuid oli siiski veidi suurem kui 2018. aastal. Tootlikkus vähenes 2018.–2020. aastal 7 % ja suurenes 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 8 %. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootlikkus 1 %.

(84)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest märkimisväärselt suurem, samal ajal kui Valgevenest pärit import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,9 % liidu tarbimisest.

(85)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulu liidus

(86)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele langes 2018.–2020. aastal 17 %, kajastades ühiku tootmiskulu vähenemist. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusis hind võrreldes 2020. aastaga 45 %. Hinnatõus tulenes ühiku tootmiskulu ja nõudluse suurenemisest pärast COVID-19 pandeemiast taastumist.

(87)

Praegused dumpinguvastased tollimaksud võimaldasid liidu tootmisharul säilitada praeguse hinnataseme juures konkurentsivõime, sest nagu on selgitatud põhjenduses 64, olid liidu tootjate ühikukulud kogu vaatlusalusel perioodil suuremad kui Valgevenest pärit impordi keskmine hind.

(88)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(89)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 3 %, vähenedes 2020. aastal ajutiselt 3 % peamiselt COVID-19 pandeemiast tingitud tootmisseisakute tõttu.

(90)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(91)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid laovarud 4 %.

(92)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(93)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes 2018.–2020. aastal 8,4 %-lt 4,9 %-ni, millele järgnes 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel selle järsk suurenemine 15,3 %-ni. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimaldas nõudluse suurenemine, mis oli seletatav COVID-19 järgse majanduse taastumisega, tootmisharul tõsta oma hindu tootmiskulude kasvust kiiremini, mis suurendas kasumlikkust. Kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud võimaldasid liidu tootmisharul taastada stabiilse ettevõtlusolukorra. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus oli kogu vaatlusalusel perioodil suurem kui esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasum (4,8 %).

(94)

Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iseloomustasid erandlikud asjaolud, mis olid seotud COVID-19 pandeemia puhanguga, millele järgnes majanduse kiire taastumine. Eelkõige 2020. aastal esines liidu sarrusvarraste turul COVIDi tõttu suuri häireid ja erakordset volatiilsust. 2020. aasta esimesel poolel peatati tellimuste vähesuse tõttu ajutiselt tootmine. Hiljem, 2020. aasta teises pooles ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, suurenes liidu sarrusvarraste tootjate kasumlikkus, sest nõudlus taastus oodatust kiiremini. Sellega seoses oli liidu tootjate kasumlikkuse paranemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõenäoliselt ajutine, sest selle peamine põhjus oli nõudluse erakordselt kiire ja suur kasv, millega kaasnesid kõrgemad hinnad.

(95)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog suurenes kasumlikkuse toel 40 %, kuid väiksemas tempos, mis näitas taas dumpinguvastaste tollimaksude ja erandlike asjaolude positiivset mõju läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kirjeldatud põhjenduses 94.

(96)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 11 %.

(97)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. 2018.–2020. aastal vähenes see 102 %-lt 51 %-ni ning suurenes 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel järsult. Kokkuvõttes investeeringutasuvus enam kui kahekordistus vaatlusalusel perioodil.

(98)

Enamik kahjunäitajaid, nagu liidu müügimaht, turuosa, tööjõud, kasumlikkus ja rahavoog, arenesid vaatlusalusel perioodil positiivselt. Kuigi selliste näitajate nagu lõppvarude ja investeeringute suundumus oli sel perioodil negatiivne, on nende absoluuttasemed rahuldavad ega viita seega olulisele kahjule.

(99)

Eelöeldu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu on varasemast kahjust taastunud ega kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(100)

Komisjon järeldas põhjenduses 99, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seetõttu uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas juhul kui meetmetel lastakse aeguda, oleks Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumine tõenäoline.

(101)

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks analüüsis komisjon järgmist: i) tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes ning ii) Valgevenest pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastaks aeguda.

(102)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 49, oli Valgevene vaba tootmisvõimsus hinnangute järgi üle 900 000 tonni, mis moodustas üle 8 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seda vaba tootmisvõimsust võidakse kasutada liidu turu varustamiseks, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(103)

Nagu on märgitud põhjendustes 44–46, oli liidu turg oma suuruse, hindade ja läheduse poolest Valgevene eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne.

(104)

Komisjon analüüsis liitu suunatud Valgevenest pärit impordi hinnataset. Valgevenest pärit impordi kaalutud keskmised hinnad olid ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta oluliselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad kogu vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Valgevenest pärit impordi hind (10) liidu tootmisharu hindadest 13–15 % madalam. Lisaks, nagu on selgitatud põhjendustes 64 ja 87, oli Valgevenest pärit impordi hinnatase isegi madalam kui liidu tootmiskulu. Järelikult kui meetmetel lastaks aeguda, muutuks liidu turg Valgevene jaoks tõenäoliselt veelgi atraktiivsemaks.

(105)

Selleks et hinnata tulevase impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, on kolmandatesse riikidesse suunatud Valgevene ekspordi hinnatasemed komisjoni arvates samuti mõistlik näitaja, mille alusel prognoosida tulevasi hinnatasemeid liidu turul.

(106)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 44, analüüsis komisjon muudele kolmandatele turgudele suunatud Valgevene ekspordi hinnataset ja leidis, et need ekspordihinnad olid liidu tootmisharu hindadega võrreldes oluliselt madalamad (15 %). Seetõttu on liidu turg Valgevene tootjate jaoks hindade poolest endiselt väga atraktiivne.

(107)

Eelöeldut silmas pidades ja kui Valgevenest pärit madala hinnaga import suureneks, oleksid liidu tootjad sunnitud oma hindu alandama, et püüda säilitada müügimahtu ja turuosa. See mõjutaks tootmisharu üldist kasumlikkust, mis väheneks.

(108)

Kuid kui liidu tootmisharu jätaks oma hinnad praegusele tasemele, siis mõjuks see peaaegu kohe halvasti selle müügi- ja tootmismahtudele ning turuosale. Pealegi tähendaks tootmismahu vähenemine väiksema mastaabisäästu tõttu toote tootmiskulude suurenemist. See vähendaks liidu tootmisharu kasumlikkust veelgi. Kasumlikkuseta ei suudaks liidu tootmisharu teha vajalikke investeeringuid. Lõpuks viiks see ka töökohtade kadumiseni ja tootmisliinid satuks sulgemisohtu.

(109)

Uurimisalust toodet mõjutavad Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonide paketid, kuid nagu on märgitud põhjenduses 47, ei saa praegust olukorda pidada püsivaks. Komisjon leidis, et need sanktsioonid ei saa mõjutada tema käesolevas uurimises tehtavaid järeldusi.

(110)

Selle põhjal järeldati, et meetmete puudumine tooks tõenäoliselt kaasa Valgevenest pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja olulise kahju kordumine oleks tõenäoline.

(111)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(112)

Nagu on märgitud põhjenduses 99, on liidu tootmisharu varasema dumpingu tekitatud kahjust taastunud. Kui kehtivatel meetmetel lastaks aeguda, seisaks liidu tootmisharu tõenäoliselt silmitsi Valgevene tootjate veelgi ebaõiglasema konkurentsiga, mis tõenäoliselt peataks liidu tootmisharu käimasoleva taastumise.

(113)

Komisjon järeldas seepärast, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(114)

Nagu põhjenduses 15 on märgitud, ei andnud endast pärast algatamisteate avaldamist ega uurimise ajal teada ükski importija. Ehkki ei saa välistada, et meetmete kehtestamisel oli nende tegevusele negatiivne mõju, ei sõltu importijad Valgevenest ja nad saaksid hankida uurimisalust toodet teistest riikidest, nagu Norra ja Türgi. Seetõttu järeldas komisjon, et importijate seisukohast puuduvad kaalukad põhjused kehtivaid meetmeid mitte pikendada.

(115)

Pärast algatamisteate avaldamist ega uurimise ajal ei andnud endast teada ükski kasutaja. Seetõttu ei osutanud miski sellele, et esialgse uurimise käigus tehtud järeldus (11) enam ei kehti ja et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju.

(116)

Eelöeldu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast kaalukad põhjused, mis räägiksid Valgevenest pärit sarrusvarraste impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamise vastu.

(117)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise või kordumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks Valgevenest pärit sarrusvarraste suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(118)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (12) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(119)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,