REGIOONIDE KOMITEE KODUKORD

SISSEJUHATUS

Regioonide Komitee võttis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 306 teise lõigu alusel 5. juulil 2023 vastu järgmise kodukorra.

I JAOTIS

KOMITEE LIIKMED JA TÖÖORGANID

1. PEATÜKK

KOMITEE TÖÖORGANID

Artikkel 1. Komitee tööorganid

Komitee tööorganid on täiskogu, president, juhatus, esimeeste konverents ja komisjonid.

Artikkel 2. Sooline mitmekesisus

1.

Euroopa Regioonide Komitee sooline mitmekesisus peaks võimalikult hästi peegelduma selle tööorganite koosseisus.

2.

Juhatus võtab vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mille eesmärk on arvestada soolist perspektiivi kogu komitee tegevuses. Soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava seiratakse igal aastal ja see vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel.

2. PEATÜKK

KOMITEE LIIKMED

Artikkel 3. Komitee täisliikmete ja asendusliikmete staatus

Vastavalt Euroopa Liidu toimumise lepingu artiklile 300 esindavad komitee täisliikmed ja asendusliikmed kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse üksusi. Neil on kohalike või piirkondlike omavalitsusorganite valimistel saadud volitused või nad kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Ametiülesannete täitmisel ei või komitee liikmeid siduda mingite kohustuslike juhistega. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

Artikkel 4. Volituste tähtaeg

1.

Komitee täis- või asendusliikme volitused algavad kuupäevast, mil jõustub nõukogu otsus tema ametisse nimetamise kohta.

2.

Komitee täis- või asendusliikme volitused lõpevad tema tagasiastumisel, tema ametisse nimetamise otsuse aluseks olnud volituste lõppemisel või tema surma korral.

3.

Tagasiastumissoovi korral peab komitee täis- või asendusliige esitama kirjaliku avalduse komitee presidendile, märkides ära tagasiastumise jõustumise kuupäeva. President teavitab sellest nõukogu, kes kinnitab komitee liikme koha vabanemist ja viib läbi koha täitmise menetluse.

4.

Komitee täis- või asendusliige, kelle volitused komitees lõpevad seoses tema ametisse nimetamise otsuse aluseks olnud valimistel saadud volituste lõppemisega, peab sellest viivitamatult kirjalikult teavitama komitee presidenti.

5.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel nimetab nõukogu komitee koosseisu volituste lõppemiseni jäänud ajaks asendaja.

Artikkel 5. Privileegid ja immuniteedid

Komitee täisliikmetel ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmetel on privileegid ja immuniteedid vastavalt protokollile Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 6. Täis- ja asendusliikmete osalemine

1.

Komitee täisliiget, kes ei saa osaleda täiskogu istungjärgul, võib esindada sama riigi delegatsiooni kuuluv asendusliige. Asendusliige võidakse määrata ka ainult kindlateks istungipäevadeks. Kõik komitee täisliikmed ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed peavad ennast kohalolijate nimekirja kandma.

2.

Komitee täisliiget, kes ei saa osaleda komisjoni või mis tahes muul juhatuse poolt heakskiidetud koosolekul, võib esindada sama riigi delegatsiooni või samasse fraktsiooni kuuluv teine täis- või asendusliige. Kõik komitee täisliikmed ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed peavad ennast kohalolijate nimekirja kandma.

3.

Kodukorra artikli 37 või 61 alusel moodustatud töörühma asendusliikmete nimekirja määratud komitee täisliige või asendusliige võib asendada ükskõik millist samasse fraktsiooni kuuluvat asjaomase töörühma liiget.

4.

Asendusliige või teist liiget asendav täisliige võib asendada vaid ühte liiget. Asendusliikmel või teist liiget asendaval täisliikmel on asjaomasel koosolekul kõik liikme volitused. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb teatada peasekretariaati, järgides teatamiskorrast tulenevaid nõudeid. Vastav teade peab laekuma koosolekule eelnevaks päevaks.

5.

Iga täiskogu istungjärgu puhul hüvitatakse kulud vaid ühekordselt kas täis- või asendusliikmele. Sellega seonduva sätestavad täpsemalt juhatuse poolt kehtestatavad sõidukulusid ja päevaraha käsitlevad juhised.

6.

Raportööriks määratud asendusliige võib tutvustada enda vastutusel koostatud arvamuse eelnõu täiskogu istungjärgul, mille päevakorras arvamuse eelnõu on. Komitee täisliige võib oma hääleõiguse kõnealuse arvamuse eelnõu arutamise ajaks edasi delegeerida asjaomasele asendusliikmele. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretärile enne asjaomase istungjärgu toimumist kirjalikult teatada.

7.

Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 1 kohaldamist, kaotavad kõik hääleõiguse delegeerimised kehtivuse hetkest, mil lõpevad selle täisliikme volitused Regioonide Komitee liikmena, kes ei saa koosolekul või istungil osaleda.

Artikkel 7. Hääleõiguse delegeerimine

Hääleõigust ei saa delegeerida, välja arvatud artiklites 6 ja 32 ettenähtud juhtudel.

Artikkel 8. Riikide delegatsioonid ja fraktsioonid

Riikide delegatsioonid ja fraktsioonid osalevad võrdselt komitee töö korraldamises.

Artikkel 9. Riikide delegatsioonid

1.

Üht liikmesriiki esindavad komitee täis- ja asendusliikmed moodustavad asjaomase riigi delegatsiooni. Iga delegatsioon võtab vastu oma töökorra ja valib esimehe, kelle nimi teatatakse ametlikult komitee presidendile.

2.

Peasekretär korraldab komitee haldusstruktuuri raames riikide delegatsioonidele abi osutamise, mis võimaldab ühtlasi komitee liikmetel saada teavet ja abi nende ametlikes keeltes. Seda ülesannet täidab Regioonide Komitee ametnikest ja muudest teenistujatest koosnev talitus, mis tagab delegatsioonidele võimaluse vastavalt vajadusele kasutada komitee taristut. Iseäranis tagab peasekretär delegatsioonidele võimaluse pidada koosolekuid vahetult enne täiskogu istungjärgu algust või selle toimumise ajal.

3.

Riikide delegatsioone abistavad lisaks ka riiklikud koordineerijad, kes ei kuulu peasekretariaadi personali koosseisu. Nad aitavad komitee liikmetel täita tõhusalt oma ametiülesandeid.

Artikkel 10. Fraktsioonid ja fraktsioonidesse mittekuuluvad liikmed

1.

Komitee täis- ja asendusliikmed võivad moodustada fraktsioone, lähtudes oma poliitilistest eelistustest. Fraktsiooni liikmeks astumise kriteeriumid sätestatakse fraktsiooni töökorras.

2.

Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt 18 komitee täis- või asendusliiget, kellest vähemalt pooled peavad olema komitee täisliikmed ning kes kokku esindavad vähemalt viiendikku liikmesriikidest. Komitee täis- ja asendusliikmed võivad kuuluda vaid ühte fraktsiooni. Fraktsioon loetakse laialisaadetuks, kui selle liikmete arv langeb alla fraktsiooni moodustamiseks nõutava miinimumi.

3.

Fraktsiooni moodustamisest, laialisaatmisest või muust muutmisest teavitatakse komitee presidenti. Fraktsiooni moodustamise teates märgitakse ära fraktsiooni nimi ning fraktsiooni moodustanud liikmete ja fraktsiooni eestseisuse liikmete nimed.

4.

Fraktsioone abistavad sekretariaadid, mille töötajad kuuluvad peasekretariaadi personali koosseisu. Fraktsioonid võivad ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule esitada ettepanekuid sekretariaadi töötajate valiku, töölevõtmise, edutamise või töölepingu pikendamise kohta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse pärast asjaomase fraktsiooni esimehega konsulteerimist.

5.

Peasekretär eraldab fraktsioonide ja nende tööorganite koosolekute, tegevuse, väljaannete ja sekretariaatide tööks piisavad vahendid. Eraldatavad vahendid tuuakse eelarves iga fraktsiooni kohta eraldi välja. Fraktsioonid ja nende sekretariaadid võivad komitee taristut asjakohaselt kasutada.

6.

Fraktsioonid ja nende eestseisused võivad koguneda vahetult enne täiskogu istungjärgu algust või selle toimumise ajal. Fraktsioonid võivad kaks korda aastas pidada erakorralisi koosolekuid. Kõnealustel koosolekutel osalevale asendusliikmele hüvitatakse sõidukulud ja makstakse päevaraha ainult siis, kui ta esindab koosolekutel oma fraktsiooni kuuluvat komitee täisliiget.

7.

Fraktsioonidesse mittekuuluvatele komitee liikmetele pakutakse haldusabi. Kõnealuse abi osutamise üksikasjalikud tingimused sätestab peasekretäri esildisel juhatus.

Artikkel 11. Piirkondadevahelised rühmad

Komitee täis- ja asendusliikmed võivad moodustada piirkondadevahelisi rühmi. Rühma moodustamisest teavitatakse komitee presidenti. Piirkondadevaheline rühm moodustatakse korrakohaselt juhatuse otsusega.

II JAOTIS

KOMITEE ÜLESEHITUS JA TÖÖKORRALDUS

1. PEATÜKK

KOMITEE UUE KOOSSEISU KOKKUKUTSUMINE JA AMETISSE ASTUMINE

Artikkel 12. Komitee uue koosseisu kokkukutsumine

Komitee uue koosseisu kutsub pärast iga viie aasta tagant toimuvat koosseisu uuendamist kokku selle ametist lahkuv president või ametist lahkuv esimene asepresident või kõige vanem ametist lahkuv asepresident või komitee vanim liige. Komitee koguneb hiljemalt kuu aja möödudes pärast seda, kui nõukogu on liikmed ametisse nimetanud.

Komitee liige, kes täidab käesoleva artikli esimese lõigu alusel ajutiselt presidendi ülesandeid, esindab sel perioodil komiteed, jätkab komitee jooksvate tööasjade korraldamist ning juhatab ajutise presidendina esimest istungit.

Komitee ajutine president, teda abistavad neli noorimat kohalviibivat komitee liiget ja komitee peasekretär moodustavad ajutise juhatuse.

Artikkel 13. Komitee uue koosseisu ametisse astumine ja liikmete volituste kontrollimine

1.

Esimesel istungil teavitab ajutine president komiteed nõukogu teatest liikmete ametisse nimetamise kohta ning annab ülevaate oma tegevusest komitee esindamisel ja jooksvate tööasjade korraldamisel. Ajutine president võib vastava taotluse korral otsustada kontrollida liikmete ametisse nimetamist ja volitusi. Seejärel kuulutab ta uue koosseisu ametiaja ametlikult alanuks.

2.

Ajutine juhatus jätkab ametis kuni komitee juhatuse liikmete valimise tulemuste teatavakstegemiseni.

2. PEATÜKK

KOMITEE TÄISKOGU

Artikkel 14. Täiskogu ülesanded

Komitee töötab täiskoguna. Täiskogu täidab järgmisi põhiülesandeid:

a)	võtab vastu arvamusi, aruandeid ja resolutsioone;

b)	võtab vastu komitee tulude ja kulude eelarvestuse;

c)	võtab vastu komitee poliitilised prioriteedid;

d)	valib komitee presidendi, esimese asepresidendi ja teised juhatuse liikmed;

e)	moodustab komisjonid;

f)	võtab vastu komitee kodukorra ja muudab seda;

g)	võtab vastu liikmete käitumisjuhendid ja muudab neid;

h)

võtab kooskõlas artiklitega 57 ja 58 tegutseva komitee presidendi või pädeva komisjoni esildisel pärast artikli 22 lõike 1 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kindlakstegemist poolthäälteenamusega vastu otsuse esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avaldus. Kui selline otsus vastu võetakse, esitab president komitee nimel kohtusse hagi.

Artikkel 15. Täiskogu kokkukutsumine

1.

Komitee president kutsub täiskogu istungjärguks kokku vähemalt korra kvartalis. Juhatus määrab täiskogu istungjärkude kuupäevad kindlaks eelneva aasta esimesel poolel. Täiskogu istungjärk võib olla ühe- või mitmepäevane.

2.

Vähemalt ühe neljandiku komitee liikmete kirjalikul taotlusel peab president kokku kutsuma täiskogu erakorralise istungjärgu, mis toimub mitte varem kui üks nädal ja mitte hiljem kui üks kuu pärast taotluse esitamist. Kirjalikus taotluses täpsustatakse täiskogu erakorralisel istungjärgul arutusele tulev teema. Erakorralise istungjärgu päevakorras ei tohi olla ühtki teist küsimust.

Artikkel 16. Täiskogu istungjärgu päevakord

1.

Juhatus valmistab ette päevakorra esialgse kavandi, mis sisaldab ülejärgmisel täiskogu istungjärgul arutusele tulevate arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõude esialgset loetelu ning kõiki muid otsusega vastuvõetavaid dokumente.

2.

Vähemalt kakskümmend üks tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust tehakse täis- ja asendusliikmetele igas vastavas ametlikus keeles elektroonilisel kujul kättesaadavaks istungjärgu päevakorra kavand koos selles märgitud otsusega vastuvõetavate dokumentidega.

3.

Komitee presidendi ülesanne on koostada pärast esimeeste konverentsiga konsulteerimist päevakorra kavand.

4.

Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, kui ei ole võimalik kinni pidada käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud tähtajast, võib president lisada päevakorra kavandisse otsusega vastuvõetava dokumendi tingimusel, et komitee täis- ja asendusliikmed saavad vastava dokumendi oma ametlikus keeles hiljemalt üks nädal enne täiskogu istungjärgu algust. Dokumendi tiitellehele peab olema märgitud kõnealuse menetluse kasutamise põhjus.

5.

Kirjalikud muudatusettepanekud päevakorra kavandi kohta tuleb esitada peasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust.

6.

Juhatus kiidab päevakorra lõpliku kavandi heaks täiskogu istungjärgule vahetult eelneval koosolekul. Kõnealusel koosolekul võib juhatus antud häälte kahekolmandikulise enamusega vastu võtta otsuse lisada päevakorda kiireloomulisi või päevakajalisi küsimusi, mille arutamist ei saa edasi lükata täiskogu järgmisele istungjärgule.

7.

Komitee presidendi, fraktsiooni või 32 liikme esildisel võib juhatus või täiskogu enne muudatusettepanekute üle hääletama asumist otsustada lükata otsusega vastuvõetava dokumendi arutamise edasi mõnele järgmistest istungjärkudest. Nimetatud sätet ei kohaldata juhtudel, kui nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi määratud tähtaeg ei võimalda otsusega vastuvõetava dokumendi vastuvõtmist edasi lükata. Otsusega vastuvõetavale dokumendile, mille arutamine on edasi lükatud mõnele järgmistest täiskogu istungjärkudest, lisatakse kõik dokumendi kohta nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud. Hääletuse edasilükkamise tõttu muutub ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Artikkel 17. Täiskogu istungjärgu avamine

Komitee president avab täiskogu istungjärgu ja esitab kinnitamiseks päevakorra lõpliku kavandi.

Artikkel 18. Istungite avalikkus, külaliste ja külalisesinejate osalemine

1.

Täiskogu istungid on avalikud, kui täiskogu ei otsusta teisiti kogu istungi või konkreetse päevakorrapunkti suhtes.

2.

Täiskogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad.

3.

Komitee president võib omal algatusel või juhatuse taotlusel kutsuda täiskogu istungile osalema ja sõna võtma teisi silmapaistvaid külalisi.

Artikkel 19. Käitumisnormid ja kõneaeg

1.

Ilma et see piiraks sõnavabadust, põhineb komitee liikmete käitumine vastastikusel austusel, Euroopa Liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel, tagab komitee väärikuse ega tohi ohustada komitee tööorganite töö sujuvat toimumist või häirida rahu ja vaikust komitee hoonetes.

2.

Täiskogu eraldab istungjärgu alguses juhatuse esildisel kõneaja päevakorrapunktide kaupa. Täiskogu istungi ajal võib komitee president omal algatusel või mõne komitee liikme taotlusel piirata eraldatud kõneaega.

3.

Üld- või eriküsimuste arutamisel võib komitee president teha täiskogule ettepaneku jagada eraldatav kõneaeg fraktsioonide ja riikide delegatsioonide vahel.

4.

Üldjuhul eraldatakse istungi protokolli, istungi läbiviimise korda ja päevakorra lõplikus kavandis või päevakorras tehtavaid muudatusi käsitlevate märkuste puhul kõneaega kuni üks minut.

5.

Ajalimiidi ületamise korral on komitee presidendil õigus tühistada sõnavõtuks antud luba.

6.

Komitee liige võib taotleda arutelu lõpetamist, komitee president paneb taotluse hääletusele.

Artikkel 20. Täiskogul sõnavõtjad

1.

Sõna võtta soovivad liikmed registreeritakse ning komitee president annab neile sõna vastavalt registreerimise järjekorrale, tagades võimaluse korral sõnavõtjate mitmekesisuse.

2.

Sõna andmisel võib siiski eelistada asjaomase komisjoni raportööri ning fraktsioonide ja riikide delegatsioonide esindajaid, kes soovivad sõna võtta oma fraktsiooni või delegatsiooni nimel.

3.

Keegi ei või üle kahe korra samal teemal sõna võtta, välja arvatud komitee presidendi loal. Sellest hoolimata antakse asjaomaste komisjonide esimeestele ja raportööridele nende taotlusel luba sõnavõtuks, mille kestuse määrab komitee president.

Artikkel 21. Sõnavõtud töökorralduslikes küsimustes

1.

Sõna antakse komitee liikmele, kes soovib tõstatada töökorralduslikku küsimust või juhtida komitee presidendi tähelepanu kodukorra nõuete rikkumisele. Töökorralduslike küsimustega seotud sõnavõtt peab käsitlema päevakorda või arutlusel olevat küsimust.

2.

Töökorraldusliku küsimuse tõstatamiseks antakse soovijale sõna eelisjärjekorras.

3.

Töökorralduslikud küsimused otsustab komitee president kohe vastavalt kodukorrale ja teatab oma otsusest pärast kodukorrale viitamist. Presidendi otsus ei kuulu hääletamisele.

Artikkel 22. Otsustusvõimelisus

1.

Täiskogu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komitee liikmetest. Otsustusvõimelisus tehakse kindlaks ühe komitee liikme taotlusel ja kui vähemalt kuusteist liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Enne otsustusvõimelisuse kontrolli võib komitee president katkestada täiskogu istungi kuni kümneks minutiks. Otsustusvõimelisuse kontrolli taotlenud komitee liikmeid käsitatakse kontrollimisel kohalolijatena isegi juhul, kui nad ei viibi enam istungisaalis. Kui kohal on vähem kui kuusteist komitee liiget, võib komitee president tunnistada istungi otsustusvõimetuks.

2.

Kui on kindlaks tehtud, et istung ei ole otsustusvõimeline, lükatakse kõik hääletamisele kuuluvad päevakorrapunktid järgmisele istungipäevale, mil täiskogu istung loetakse otsustusvõimeliseks ja on seega pädev otsustama edasi lükatud küsimusi sõltumata kohalolevate komitee liikmete arvust. Kõik enne koosoleku otsustusvõimelisuse kontrolli tehtud otsused või toimunud hääletuste tulemused jäävad kehtima.

Artikkel 23. Hääletamine

1.

Täiskogu otsused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega, kui kodukorras ei ole sätestatud teisiti.

2.

Hääletatakse kas poolt või vastu või jäädakse erapooletuks. Häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse hääletamisele pandud tekst või ettepanek tagasilükatuks.

3.

Hääletusõigus on isiklik õigus. Komitee liikmed hääletavad üksnes individuaalselt ja isiklikult.

4.

Kui häältelugemise tulemus vaidlustatakse, võidakse korraldada kordushääletus komitee presidendi otsusel või ühe komitee liikme taotlusel, kui vähemalt kuusteist komitee liiget taotlust toetab.

5.

Komitee presidendi, fraktsiooni või 32 komitee liikme ettepanekul, mis tuleb esitada enne lõpliku päevakorra kinnitamist, võib täiskogu otsustada viia ühe või mitme päevakorrapunkti puhul läbi nimelise hääletamise, mille tulemus kantakse täiskogu istungjärgu protokolli. Kui täiskogu ei otsusta teisiti, ei kasutata nimelist hääletamist muudatusettepanekute üle hääletamisel.

6.

Komitee presidendi, fraktsiooni või 32 komitee liikme ettepanekul võib täiskogu otsustada viia läbi salajase hääletamise, kui hääletamisel otsustatakse isikutega seotud küsimusi.

7.

Komitee president võib igal ajal otsustada, et hääletamine toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil. Elektroonilise hääletamise salvestatud numbriline tulemus on pärast täiskogu istungjärgu lõppu avalikkusele kättesaadav.

Artikkel 24. Muudatusettepanekute esitamise kord

1.

Ainult komitee täisliikmed ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed võivad esitada muudatusettepanekuid otsusega vastuvõetavatele dokumentidele, järgides muudatusettepanekute esitamise korrast tulenevaid nõudeid. Ka raportööriks nimetatud ilma volitusteta asendusliikmed võivad esitada muudatusettepanekuid teksti kohta, mille raportöörid nad on. Õigust esitada muudatusettepanekuid võib täiskogu istungjärgul kasutada täisliige või tema nõuetekohaselt volitatud asendusliige. Kui täisliige delegeerib volitused kogu täiskogu istungjärgu või selle teatava osa jaoks asendusliikmele, võib ainult üks neist esitada muudatusettepanekuid. Kui täisliige esitab muudatusettepaneku(id) täiskogu istungjärgu mis tahes osa kohta, ei saa asendusliige enam hiljem muudatusettepanekuid esitada. Samamoodi, kui asendusliikmele delegeeriti volitused täiskogu istungjärgu mis tahes osa jaoks ja ta esitab muudatusettepaneku(id) arvamuse kohta enne seda, kui täisliige on esitanud muudatusettepaneku(id), ei saa täisliige täiskogu istungjärgul enam muudatusettepanekuid esitada. Enne komitee täis- või asendusliikme volituste kaotamist või volituste delegeerimist või nende delegeerimise tühistamist nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud jäävad kehtima.

2.

Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, võib muudatusettepanekuid otsusega vastuvõetavatele dokumentidele esitada kas fraktsioon või vähemalt kuus komitee täisliiget või nõuetekohaselt volitatud asendusliiget, kelle nimed peavad olema ettepanekule märgitud. Vähem kui kuuest liikmest koosnevad riikide delegatsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid ainult juhul, kui kõnealused muudatused on esitanud ja allkirjastanud kõik delegatsiooni täisliikmed või nende nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed.

3.

Muudatusettepanekud tuleb esitada täiskogu istungjärgu avapäevale eelneval üheteistkümnendal tööpäeval kella 15.00-ks. Kohe pärast tõlke valmimist, kuid hiljemalt neli tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust peavad muudatusettepanekud olema elektrooniliselt kättesaadavad. Muudatusettepanekud tõlgitakse ja edastatakse eelisjärjekorras raportöörile, et tal oleks võimalik esitada raportööri muudatusettepanekud peasekretariaadile vähemalt kolm tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust. Kõnealused raportööri muudatusettepanekud peavad seonduma ühe või mitme lõikes 1 tähendatud muudatusettepanekuga, mille raportöör peab ära märkima. Raportööri muudatusettepanekud peavad olema kättesaadavad täiskogu istungjärgu avapäevale eelneval päeval. Artikli 16 lõike 4 kohaldamisel võib komitee president lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega minimaalselt kuni kolme tööpäevani. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ei kehti ka muudatusettepanekute suhtes, mis esitatakse kiireloomuliste küsimuste kohta artikli 16 lõike 6 mõistes.

4.

Kõik muudatusettepanekud jagatakse komitee liikmetele enne täiskogu istungjärgu algust.

Artikkel 25. Muudatusettepanekute menetlemise kord

1.

Kohaldatakse järgmist hääletuskorda: a) Kõigepealt hääletatakse dokumendi eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute üle. Muudatusettepanekutel on eelisseisund võrreldes nende aluseks oleva tekstiga. b) Seejärel hääletatakse nimetatud teksti tervikuna, muudetud või muutmata kujul.

2.

Hääletuse põhimõtted a) Koosolekul esitatud kompromissettepanekud Kui teksti ühe osa kohta esitatakse üks või mitu muudatusettepanekut, võivad komitee president, raportöör või muudatusettepanekute esitajad erandkorras pakkuda kompromissettepanekuid. Kompromissettepanekute üle hääletatakse esmajärjekorras. Kui raportöör või keegi esialgse muudatusettepaneku esitajatest esitab kavandatud kompromissettepanekule vastuväite, jäetakse kompromissettepanek hääletusele panemata. b) Mitme muudatusettepaneku ühine hääletus Komitee president võib otsustada, et enne teatava muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist pannakse teised sarnase sisu või eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt (ühine hääletus). Sellised muudatusettepanekud võivad puudutada originaalteksti eri osi. c) Tervikhääletus Raportöörid võivad koostada loetelu oma arvamuse eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekutest, mille vastuvõtmist nad toetavad (hääletussoovitus). Kui raportöör on andnud hääletussoovituse, võib komitee president panna teatavad soovitusega hõlmatud muudatusettepanekud korraga hääletusele (tervikhääletus). Iga komitee liige võib hääletussoovituse vaidlustada, täpsustades muudatusettepanekud, mis tuleks panna eraldi hääletamisele. d) Osade kaupa hääletamine Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võib raportöör, fraktsioon, riigi delegatsioon või kes tahes muudatusettepaneku esitanud komitee liikmetest taotleda selle osade kaupa hääletamist. Taotlus tuleb esitada vähemalt üks tund enne täiskogu istungjärgu algust, välja arvatud juhul, kui komitee president määrab selleks erineva tähtaja. Taotluse kohta teeb otsuse komitee president. Osade kaupa hääletamise ettepanek ei ole vastuvõetav kompromissettepaneku või raportööri muudatusettepaneku üle hääletamise korral.

3.

Muudatusettepanekute hääletamine Muudatusettepanekuid hääletatakse teksti punktide järjekorras ja järgmises eelistuste järjekorras: — kompromissettepanekud eeldusel, et ühelgi esialgsete muudatusettepanekute esitajatest ei ole neile vastuväiteid; — raportööri muudatusettepanekud; — ülejäänud muudatusettepanekud. — Vastuvõtmise korral tühistab kompromissettepanek või raportööri muudatusettepanek selle aluseks olnud muudatusettepanekud. — Kui eri autorid on esitanud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna. — Keelelisi muudatusettepanekuid hääletusele ei panda.

4.

Kui teksti sama osa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on prioriteetne see muudatusettepanek, mis kõige rohkem originaalteksti muudab, ning see pannakse hääletusele esimesena.

5.

Komitee president teatab enne hääletamist, kas ühe muudatusettepaneku heakskiitmine toob endaga kaasa ühe või mitme teise muudatusettepaneku tühistamise, kuna need teineteist välistavad, kui need on esitatud ühe tekstiosa kohta, või kuna need tekitavad vastuolu. Muudatusettepanek loetakse kehtetuks, kui see on vastuolus sama arvamuse üle varem toimunud hääletusega. Juhul kui muudatusettepaneku esitajad vaidlustavad presidendi asjaomase otsuse, otsustab täiskogu, kas kõnealune muudatusettepanek pannakse hääletusele või mitte.

6.

Kui tekst tervikuna ei saa lõpphääletusel häälteenamust, otsustab täiskogu, kas arvamuse eelnõu saadetakse tagasi juhtivkomisjonile või loobutakse selle edasisest menetlemisest. Arvamus tühistatakse, kui institutsioonidevaheline ajakava ei võimalda selle arutamist jätkata. Komitee president teavitab sellest konsulteerimistaotluse esitanud institutsiooni. Kui arvamus saadetakse tagasi pädevale komisjonile, tuleb viimasel otsustada, kas — esitada arvamuse eelnõu täiskogus vastuvõetud muudatusettepanekutega muudetud kujul uuesti arutamiseks ja vastuvõtmiseks; — määrata uus raportöör, alustades seega uue arvamuse koostamise menetlust — või loobuda arvamuse edasisest menetlemisest.

Artikkel 26. Lõpliku teksti sidusus

Kui lõpliku teksti sidusust rikutakse selliste muudatusettepanekute vastuvõtmise tagajärjel, mida ei ole vastavalt artikli 25 lõikele 5 kehtetuks tunnistatud, või vastuvõetud muudatusettepaneku tagajärjel, mis eeldab teksti asjakohaste osade vastavat muutmist, tuleb komitee administratsioonil pärast fraktsioonide, raportööri ja asjaomaste muudatusettepanekute autoriga konsulteerimist teha lõpliku teksti sidususe taastamiseks tekstis muudatusi. Teksti muutmisel piirdutakse üksnes nende muudatustega, mis on hädavajalikud teksti sidususe taastamiseks. Liikmeid teavitatakse kõigist tekstis tehtud muudatustest.

Artikkel 27. Kiireloomulised arvamused

Kiireloomulisel juhul, kui tavaline menetlus ei võimalda nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi määratud tähtajast kinni pidada ning kui juhtivkomisjon on arvamuse eelnõu ühehäälselt vastu võtnud, edastab komitee president selle teadmiseks nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Arvamuse eelnõu esitatakse muudatusteta vastuvõtmiseks järgmisele täiskogu istungjärgule. Kõigile kõnealuse arvamusega seotud dokumentidele peab olema märgitud, et tegemist on kiireloomulise arvamusega.

Artikkel 28. Lihtsustatud menetlus

Komisjonis ühehäälselt vastuvõetud arvamuste ja aruannete eelnõud esitatakse samal kujul täiskogule vastuvõtmiseks, välja arvatud juhul, kui vähemalt 32 komitee täisliiget või nende nõuetekohaselt volitatud asendusliiget või mõni fraktsioon on eelnõule esitanud muudatusettepanekuid vastavalt artikli 24 lõike 3 esimesele lausele. Viimasel juhul vaatab täiskogu muudatusettepanekud läbi. Raportöör tutvustab arvamuse või aruande eelnõu täiskogu istungil ning seda võidakse arutada. Eelnõu edastatakse koos päevakorra kavandiga komitee liikmetele tutvumiseks.

Artikkel 29. Täiskogu istungjärgu lõpetamine

Enne täiskogu istungjärgu lõpetamist teeb komitee president teatavaks järgmise täiskogu istungjärgu toimumise aja ja koha ning juba teadaolevad päevakorrapunktid.

Artikkel 30. Sümbolid

1.

Komitee tunnustab järgmisi liidu sümboleid ja võtab need omaks: a) lipp, mille sinisel taustal on kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring; b) hümn „Ood rõõmule“ Ludwig van Beethoveni üheksandast sümfooniast; c) juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses“.

2.

Komitee tähistab 9. mail Euroopa päeva ja innustab liikmeid sama tegema.

3.

Lipp on väljas kõigis komitee hoonetes ja kõigil ametlikel üritustel.

4.

Hümni mängitakse iga uue koosseisu esimese istungi avamisel ja muudel pidulikel istungitel, eelkõige selleks, et tervitada riigi- ja valitsusjuhte või uusi komitee liikmeid pärast laienemist.

3. PEATÜKK

KOMITEE JUHATUS JA PRESIDENT

Artikkel 31. Juhatuse koosseis

Komitee juhatuse koosseisu kuuluvad

a)	komitee president;

b)	komitee esimene asepresident;

c)	üks asepresident iga liikmesriigi kohta;

d)	veel 26 liiget;

e)	fraktsioonide esimehed.

Lisaks komitee presidendile, esimesele asepresidendile ja fraktsioonide esimeestele on kohad juhatuses riikide delegatsioonide vahel jaotatud järgmiselt:

—	3 kohta: Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola;

—	2 kohta: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Kreeka, Iirimaa, Leedu, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Rootsi;

—	1 koht: Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg, Malta, Sloveenia.

Artikkel 32. Juhatuse liikmete asendamine

1.

Iga riigi delegatsioon määrab oma juhatuse liikmele, välja arvatud komitee presidendile ja esimesele asepresidendile, oma koosseisu hulgast täisliikmest või asendusliikmest asendaja.

2.

Iga fraktsioon määrab oma esimehele oma koosseisu hulgast täisliikmest või asendusliikmest asendaja.

3.

Asendajal on koosolekutel osalemis-, sõna- ja hääleõigus vaid siis, kui ta asendab kõnealust juhatuse liiget. Hääleõiguse delegeerimisest liikme poolt, kes ei saa juhatuse koosolekul osaleda, tuleb peasekretärile enne kõnealuse koosoleku toimumist teatada kooskõlas ette nähtud teavitamismenetlusega.

Artikkel 33. Valimiste kord

1.

Täiskogu valib juhatuse kaheks ja pooleks aastaks.

2.

Juhatus valitakse ajutise presidendi juhtimisel vastavalt artiklitele 12 ja 13. Kõik kandidatuurid tuleb peasekretärile esitada kirjalikus vormis hiljemalt üks tund enne täiskogu istungjärgu algust. Valimine võib toimuda alles pärast artikli 22 lõike 1 esimeses lauses tähendatud otsustusvõimelisuse kontrolli.

Artikkel 34. Komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimine

1.

Enne valimisi võivad komitee presidendi ja esimese asepresidendi kandidaadid esineda täiskogu ees lühikese sõnavõtuga. Kandidaatidele eraldatakse võrdselt kõneaega, ajalimiidi määrab ajutine president.

2.

Komitee president ja esimene asepresident valitakse eraldi. Valituks osutuvad kandidaadid, kes saavad hääletusel osalenud komitee liikmete poolthäälteenamuse.

3.

Hääletatakse poolt või jäädakse erapooletuks. Häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolthääli.

4.

Kui ükski kandidaat ei saavuta esimeses hääletusvoorus häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine, kus valituks osutub kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

Artikkel 35. Juhatuse liikmete ja nende asendajate valimine

1.

Võidakse koostada ühisnimekiri nende delegatsioonide kandidaatidest, kes seavad üles ühe kandidaadi igale neile eraldatud kohale juhatuses. Kandidaatide ühisnimekiri osutub valituks esimeses hääletusvoorus, kui see saab hääletusel osalenud komitee liikmete poolthäälteenamuse. Kui kandidaatide ühisnimekiri ei osutu valituks või kui kandidaatide arv ületab asjaomase riigi delegatsioonile juhatuses eraldatud kohtade arvu, korraldatakse iga koha puhul eraldi hääletus. Sel juhul kohaldatakse artiklis 33 ja artikli 34 lõigetes 2–4 sätestatud komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimise korda.

2.

Sama korda kohaldatakse asendajate valimise suhtes. Asendajad võib valida juhatuse liikmetega samal ajal.

3.

Kõigis fraktsioonides valitud fraktsioonide esimehed kuuluvad automaatselt juhatuse koosseisu.

Artikkel 36. Järelvalimised juhatuse vabanenud kohtade täitmiseks

Kui lõpevad juhatuse liikme või tema asendaja volitused komitee liikmena või ta astub juhatuse liikme kohalt tagasi, asendatakse ta komitee koosseisu volituste lõppemiseni jäänud ajaks artiklites 31–35 sätestatud korras. Järelvalimised juhatuse vabanenud liikme- või asendajakoha täitmiseks toimuvad täiskogu istungjärgul komitee presidendi või asepresidendi juhatamisel artikli 39 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 37. Juhatuse ülesanded

Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)	valmistab ette ja esitab oma volituste alguses täiskogule oma poliitilised prioriteedid ning jälgib nende elluviimist. Juhatus esitab oma ametivolituste lõppedes täiskogule poliitiliste prioriteetide rakendamise aruande;

b)	korraldab ja kooskõlastab täiskogu ja komisjonide tööd;

c)	koostab ja esitab täiskogule käitumisjuhendi;

d)	kannab üldist vastutust komitee täis- ja asendusliikmetega seotud rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes; tagab komitee, peasekretariaadi ja komitee tööorganite sisemise töökorralduse, sealhulgas ametikohtade loeteluga seonduvates küsimustes;

e)

juhatus võib — moodustada juhatuse või komitee liikmetest töörühmi juhatuse nõustamiseks eriküsimustes. Kõnealuste töörühmade koosseisu võib kuuluda kuni kolmteist liiget; — kutsuda oma koosolekutele osalema teisi komitee liikmeid, tuginedes nende asjatundmusele või ametile, ning komiteesse mittekuuluvaid isikuid;

f)	jälgib arvamuste, aruannete ja resolutsioonide vastuvõtmise järgset tegevust ning iga-aastast komitee mõju analüüsi ja nõustab komitee presidenti tulemuste rakendamisel;

g)	nimetab ametisse peasekretäri ning artiklis 71 loetletud ametnikud ja muud teenistujad;

h)	esitab vastavalt artiklile 73 täiskogule komitee tulude ja kulude eelarvestuse projekti;

i)	annab loa koosolekute läbiviimiseks väljaspool komitee asukohta;

j)

võtab vastu sätteid seoses töörühmade, Regioonide Komitee ja kandidaatriikide ühiskomiteede ning muude, komitee liikmete osalusega poliitiliste organite koosseisu ning töökorraldusega. Ühised nõuandekomiteed luuakse kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike esindajate kaasamisel, lähtudes stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sätetest. Kandidaatriigi valitsus määrab ametlikult liikmed, kes esindavad ühises nõuandekomitees asjaomase riigi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Ühiste nõuandekomiteede otsused langetatakse Regioonide Komitee ja kandidaatriigi jagatud kaasjuhtimisel ühiselt kandidaatriigi esindajatega. Ühised nõuandekomiteed peaksid vastu võtma aruandeid ja soovitusi, milles keskendutakse otseselt laienemisprotsessi teemadele, mis on olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Võidakse koostada ka asjaomasele assotsiatsiooninõukogule suunatud aruandeid;

k)

võtab juhul, kui täiskogu ei suuda tähtaja jooksul teha otsust, kooskõlas artiklitega 57 ja 58 tegutseva komitee presidendi või pädeva komisjoni esildisel pärast artikli 38 lõike 2 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kindlakstegemist poolthäälteenamusega vastu otsuse esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avaldus. Kui selline otsus vastu võetakse, esitab komitee president kohtusse komitee nimel hagi ja palub täiskogul selle järgmisel istungjärgul teha otsuse hagiga jätkamise kohta. Kui täiskogu pärast artikli 22 lõike 1 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kindlakstegemist väljendab artikli 14 punktis h sätestatud häälteenamusega hagile vastuseisu, võtab president hagi tagasi.

Artikkel 38. Juhatuse koosolekute kokkukutsumise, otsustusvõimelisuse kindlakstegemise ja otsuste vastuvõtmise kord

1.

Juhatuse koosolekud kutsub kokku komitee president, kes kokkuleppel esimese asepresidendiga määrab koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra. Juhatus koguneb vähemalt üks kord kvartalis või 14 päeva jooksul pärast vähemalt ühe neljandiku juhatuse liikmete koostatud kirjaliku ühistaotluse saamist.

2.

Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui vähemalt pool selle liikmetest on kohal. Juhatuse otsustusvõimelisus tehakse kindlaks ühe komitee liikme taotlusel ja kui vähemalt kuus liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Kui on kindlaks tehtud, et juhatuse koosolek ei ole otsustusvõimeline, võidakse arutelu jätkata, kuid hääletamine lükatakse edasi järgmisele koosolekule.

3.

Juhatus võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega hääletamisel osalenud juhatuse liikmete koguarvust, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Kohaldatakse artikli 23 lõikeid 2 ja 6.

4.

Ilma et see piiraks artikli 40 lõike 4 punkti b kohaldamist, võib komitee president juhatuse otsuste ettevalmistamiseks teha peasekretärile ülesandeks koostada iga käsitletava teema puhul arutusele tulevad dokumendid ja soovitused otsusteks. Kõnealused dokumendid lisatakse päevakorra kavandile.

5.

Dokumendid tuleb juhatuse liikmetele teha kättesaadavaks elektroonilisel kujul hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust. Muudatusettepanekud juhatuse dokumentide kohta peavad jõudma peasekretärini vähemalt kaks tööpäeva enne juhatuse koosoleku algust, järgides muudatusettepanekute esitamise korrast tulenevaid nõudeid, ja need peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad kohe pärast tõlgete valmimist. Võimaluse korral peavad juhatuse jaoks koostatud dokumendid sisaldama mitut võimalust, mille seast juhatus saaks valida, ja dokumentide kohta peab saama esitada muudatusettepanekuid kohe pärast nende avaldamist.

6.

Erandlikel asjaoludel võib komitee president kasutada kirjalikku menetlust, et saada juhatuse heakskiit muule kui isikuküsimusi puudutavale otsusele. President edastab juhatuse liikmetele otsuse ettepaneku ja palub end kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitada võimalikest vastuväidetest. Otsus loetakse vastuvõetuks, v.a juhul, kui vastuväiteid on esitanud vähemalt kuus juhatuse liiget.

Artikkel 39. Komitee president

1.

Komitee president juhib komitee tööd.

2.

President esindab komiteed ja võib komitee esindamise õigust delegeerida.

3.

Kui komitee president viibib eemal, esindab teda esimene asepresident; kui esimene asepresident viibib eemal, esindab komitee presidenti üks ülejäänud asepresidentidest.

4.

President vastutab julgeoleku tagamise eest komitee ruumides ning komitee valduste puutumatuse eest.

Artikkel 40. Rahandus- ja halduskomisjon

1.

Komitee juhatus moodustab kooskõlas artikliga 37 nõuandva rahandus- ja halduskomisjoni (CFAA), mille esimeheks on juhatuse liige.

2.

Rahandus- ja halduskomisjoni koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra määrab kindlaks esimees kokkuleppel esimese aseesimehega.

3.

Rahandus- ja halduskomisjon võib oma liikmete hulgast määrata raportööri, kes aitab komisjoni juhatusele rahandus- ja halduskomisjoni aruannete koostamisel talle antud ülesannete piires. Liige annab vajaduse korral ja kokkuleppel esimehega oma pädevuses olevatest teemadest aru komisjonile ja juhatusele. Asjaomane liige võib esitada oma aruande rahandus- ja halduskomisjonile kas kirjalikult või suuliselt.

4.

Rahandus- ja halduskomisjon (CFAA) täidab järgmisi ülesandeid: a) vastavalt artiklile 73 arutab peasekretäri esitatud tulude ja kulude eelarvestuse esialgset projekti ning kinnitab selle; b) töötab välja juhatuse otsuste ja korralduste eelnõud rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes, sealhulgas komitee täis- ja asendusliikmeid puudutavates küsimustes. Kõnealused dokumendid koos rahandus- ja halduskomisjoni otsuste kokkuvõttega saadetakse juhatuse liikmetele kooskõlas artikli 38 lõigetega 4 ja 5; c) annab nõu olulistes küsimustes, mis võivad ohustada assigneeringute head haldamist või takistada seatud eesmärkide saavutamist, eelkõige seoses assigneeringute kasutuse prognoosiga, iseäranis hinnates jooksva eelarve täitmise, assigneeringute ümberpaigutuste, ametikohtade loeteluga seotud menetluste, haldusassigneeringute ja hoonete projektidega seotud toiminguid.

5.

Erandlikel asjaoludel võib komitee president kasutada otsuse vastuvõtmisel kirjalikku menetlust. President edastab juhatuse liikmetele otsuse ettepaneku ja palub end kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitada võimalikest vastuväidetest. Otsus loetakse vastuvõetuks, v.a juhul, kui vastuväiteid on esitanud vähemalt kolm juhatuse liiget.

6.

Rahandus- ja halduskomisjoni esimees esindab komiteed suhetes Euroopa Liidu eelarvepädeva asutusega. Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide juhatuses menetlemise kord

Artikkel 41. Arvamused – õiguslik alus

Komitee võtab oma arvamused vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 307 kohaselt:

a)	Euroopa Parlamendi, nõukogu või Euroopa Komisjoni konsulteerimistaotluse alusel aluslepingutes ettenähtud juhtudel ning kõigil muudel, eriti piiriülese koostööga seotud juhtudel, kui mõni nimetatud institutsioonidest seda vajalikuks peab;

b)

omal algatusel juhtudel, kui komitee seda vajalikuks peab, kas i) Euroopa Liidu mõne teise institutsiooni poolt komiteele teadmiseks edastatud teatise, aruande või seadusandliku ettepaneku alusel või nõukogu praeguse või järgmise eesistujariigi taotluse alusel või ii) ülejäänud juhtudel täielikult omal algatusel ning kooskõlas artikliga 14 komitee poliitiliste prioriteetide alusel;

c)	kui tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 304 konsulteeritakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komitee on seisukohal, et asi puudutab piirkondlikke erihuve.

Artikkel 42. Arvamustele komisjoni määramine

1.

Komitee president määrab Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, nõukogu või Euroopa Komisjoni esitatud arvamuse koostamise taotluse aluseks olevatele dokumentidele pärast nende saabumist juhtivkomisjoni.

2.

Kui arvamuse teema kuulub rohkem kui ühe komisjoni pädevusse, määrab president pärast asjaomaste komisjonide esimeestega konsulteerimist vastutava juhtivkomisjoni. Enne seda, kui president konsulteerib esimeeste konverentsiga, tagab peasekretär põhjaliku analüüsi, miks käsitletav dokument kuulub rohkem kui ühe komisjoni pädevusse. Kui teema kuulub lahutamatult mitme komisjoni pädevusse, võib president teha ettepaneku moodustada võrdsest hulgast asjaomaste komisjonide esindajatest koosnev ajutine töörühm. Töörühm võib määrata ühe raportööri, kes koostab üheainsa arvamuse või resolutsiooni, mis esitatakse täiskogu istungjärgule.

3.

Kui komisjon ei ole nõus presidendi poolt artikli 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud otsusega, võib ta esimehe vahendusel taotleda juhatuse otsust.

Artikkel 43. Pearaportööri määramine

1.

Kui asjaomane komisjon ei jõua arvamuse eelnõu välja töötada soovitud tähtajaks, võib komitee juhatus teha täiskogule ettepaneku määrata pearaportöör, kes esitab oma arvamuse eelnõu otse täiskogule.

2.

Kui soovitud tähtaeg ei jäta täiskogule piisavalt aega pearaportööri määramiseks, võib pearaportööri määrata komitee president, teavitades täiskogu sellest järgmisel istungjärgul.

3.

Pearaportöör peab olema asjaomase komisjoni liige.

4.

Mõlemal juhul tuleb asjaomane komisjon võimaluse korral kokku üldiseks eelaruteluks arvamuse või aruande teemal.

Artikkel 44. Omaalgatuslikud arvamused

1.

Artikli 41 punkti b alapunkti ii kohaseid omaalgatuslike arvamuste koostamise taotlusi võivad juhatusele esitada neli juhatuse liiget, komisjon oma esimehe vahendusel või vähemalt 32 komitee liiget. Taotlused koos põhjendusega ja teised arutusele tulevad dokumendid tuleb esitada vastavalt artikli 38 lõikele 4 võimaluse korral enne aasta tööprogrammi vastuvõtmist.

2.

Komisjonid teevad artikli 41 punkti b alapunkti ii kohaselt esitatud omaalgatuslike arvamuste koostamise taotluste rahuldamise kohta otsuse kahekolmandikulise poolthäälteenamusega hääletamisel osalenud liikmete koguarvust. Juhatus teeb artikli 41 punkti b alapunkti ii kohaselt esitatud omaalgatuslike arvamuste koostamise taotluste rahuldamise kohta otsuse poolthäälteenamusega hääletamisel osalenud juhatuse liikmete koguarvust. Arvamustele määratakse juhtivkomisjon vastavalt artiklile 42. Komitee president teavitab täiskogu kõikidest juhatuse otsustest kõnealuste omaalgatuslike arvamuste koostamise ja neile juhtivkomisjonide määramise kohta.

Artikkel 45. Resolutsioonide esitamise kord

1.

Resolutsioonid võetakse päevakorda ainult siis, kui nad on seotud Euroopa Liidu tegevusega ning puudutavad piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse üksuste erihuve ning päevakajalisi küsimusi.

2.

Resolutsiooni ettepanekuid või resolutsiooni koostamise taotlusi võivad komiteele esitada vähemalt 32 komitee liiget või fraktsioon. Kõik ettepanekud või taotlused tuleb juhatusele esitada kirjalikult ning märkida ära neid toetavate liikmete nimed või fraktsiooni nimi. Ettepanekud ja taotlused peavad peasekretärini jõudma hiljemalt viis tööpäeva enne juhatuse koosoleku algust. Need peavad olema liikmetele kõikides keeltes kättesaadavad hiljemalt kolm päeva enne juhatuse koosolekut. Muudatusettepanekute kavandeid saab esitada elektrooniliselt alates hetkest, mil resolutsiooni eelnõu on kättesaadav. Juhatuse positiivse otsuse korral esitatakse muudatusettepanekute kavandid automaatselt muudatusettepanekutena. Juhatuse negatiivse otsuse korral eemaldatakse muudatusettepanekute kavandid süsteemist automaatselt.

3.

Kui juhatus otsustab, et komiteel tuleb koostada resolutsiooni eelnõu või võtta menetlusse resolutsiooni koostamise taotlus, võib ta a) võtta resolutsiooni eelnõu täiskogu istungjärgu päevakorra esialgsesse kavandisse vastavalt artikli 16 lõikele 1; b) võtta resolutsiooni eelnõu järgmise täiskogu istungjärgu päevakorda vastavalt artikli 16 lõike 6 teisele lausele. Sellised resolutsiooni eelnõud tulevad arutamisele istungjärgu teisel istungipäeval.

4.

Resolutsiooni eelnõusid, mis tulenevad pärast käesoleva artikli lõikes 2 määratud tähtaja möödumist tekkinud ettenägematust olukorrast (kiireloomulised resolutsioonid) ja mis vastavad käesoleva artikli lõike 1 sätetele, võib esitada juhatuse koosoleku alguses. Kui juhatus leiab, et ettepanek on seotud komitee tegevuse prioriteetidega, menetleb ta seda käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaselt. Kõik komitee liikmed võivad täiskogu istungjärgu ajal esitada muudatusettepanekuid kiireloomuliste resolutsioonide kohta.

4. PEATÜKK

ESIMEESTE KONVERENTS

Artikkel 46. Koosseis

Esimeeste konverents koosneb komitee presidendist, esimesest asepresidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsioonide esimehed võivad oma esindajaks määrata oma fraktsiooni mõne teise liikme.

Artikkel 47. Pädevus

Esimeeste konverents arutab kõiki talle komitee presidendi poolt esitatud küsimusi, et valmistada ette ja lihtsustada poliitilise konsensuse saavutamist komitee teiste tööorganite tehtavate otsuste suhtes.

Juhatusele aru andes peaks komitee president teavitama esimeeste konverentsil toimunud aruteludest.

5. PEATÜKK

KOMISJONID

Artikkel 48. Komisjonide koosseis ja pädevus

1.

Komitee iga uue koosseisu viieaastaste volituste alguses moodustab täiskogu komisjonid, mille ülesanne on valmistada ette täiskogul arutamisele tulevad teemad. Täiskogu otsustab juhatuse esildisel komisjonide koosseisu ja määratleb komisjonide pädevusalad.

2.

Komisjonide koosseis vastab liikmesriikide esindatusele komitees.

3.

Komitee liikmed kuuluvad vähemalt ühe, aga mitte rohkem kui kahe komisjoni koosseisu. Juhatus võib teha erandeid nende riikide delegatsioonide liikmetele, milles on vähem liikmeid kui komitees komisjone.

Artikkel 49. Komisjoni esimees ja aseesimehed

1.

Iga komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe, esimese aseesimehe ja lisaks veel kuni kaks aseesimeest. Nad valitakse kaheks ja pooleks aastaks.

2.

Kui kandidaatide arv võrdub täidetavate ametikohtade arvuga, võib valimine toimuda suulisel kokkuleppel ilma hääletamiseta. Muul juhul või vähemalt ühe kuuendiku komisjoni liikmete nõudmisel toimub valimine vastavalt artikli 34 lõigetes 2–4 sätestatud komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimise korrale.

3.

Komisjoni esimehe või aseesimehe liikmevolituste lõppemise või tema tagasiastumise korral komisjoni esimehe või aseesimehe kohalt täidetakse vabanev koht vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 50. Komisjonide ülesanded

1.

Komisjonid käsitlevad liidu poliitikavaldkondi vastavalt neile täiskogu poolt artikli 48 alusel määratud pädevusaladele. Nad valmistavad eelkõige ette arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõusid komitee täiskogul vastuvõtmiseks.

2.

Komisjonid teevad otsuse arvamuste koostamise kohta, tuginedes — artikli 41 punktile a; — artikli 41 punkti b alapunktile i; — artikli 41 punktile c.

3.

Komisjonid koostavad kooskõlas komitee poliitiliste prioriteetidega iga-aastase tööprogrammi kavandi ja edastavad selle juhatusele teadmiseks.

Artikkel 51. Komisjonide kokkukutsumine ja päevakord

1.

Komisjoni koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra määrab kindlaks esimees kokkuleppel esimese aseesimehega.

2.

Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees. Korralise koosoleku kokkukutsumise teade koos päevakorraga edastatakse komisjoni liikmetele arvestusega, et liikmed saavad selle kätte hiljemalt neli nädalat enne koosoleku toimumise kuupäeva.

3.

Vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjaliku taotluse korral peab esimees kokku kutsuma komisjoni erakorralise koosoleku, mis peab toimuma hiljemalt neli nädalat pärast taotluse esitamist. Erakorralise koosoleku päevakorra määravad kindlaks taotluse esitanud komisjoni liikmed. Päevakord edastatakse komisjoni liikmetele koos koosoleku kokkukutsumise teatega.

4.

Arvamuste eelnõud ja teised arutamisele tulevad dokumendid, mis tuleb tõlkida, saadetakse asjaomase komisjoni sekretariaati hiljemalt viis nädalat enne koosoleku toimumise kuupäeva. Kõnealused dokumendid tehakse komisjoni liikmetele elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt neliteist tööpäeva enne asjaomase koosoleku toimumise kuupäeva. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees tähtaega muuta.

5.

Dokumendid edastatakse sekretariaadile e-posti teel juhatuse heakskiidetud standardvormingus. Dokumendi poliitiliste soovituste osa pikkus ei tohi ületada 10 lehekülge (15 000 kirjamärki), millest võib keelelistel põhjustel kõrvale kalduda maksimaalselt 10 % ulatuses. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees siiski teha erandeid, kui käsitletav teema nõuab ulatuslikumat arutamist.

Artikkel 52. Koosolekutel osalemine ja komisjonide tegevuse avalikkus

1.

Kõik koosolekul osalevad täis- ja asendusliikmed peavad end kandma iga koosolekupäeva kohalolijate nimekirja.

2.

Komisjoni koosolekud on avalikud, kui komisjon ei otsusta kogu koosoleku või teatava päevakorrapunkti suhtes teisiti.

3.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajaid ning teisi isikuid võidakse kutsuda osalema komisjonide koosolekutel ja vastama liikmete küsimustele.

Artikkel 53. Arvamuste koostamise tähtajad

1.

Komisjonid esitavad arvamuste eelnõud institutsioonidevahelises ajakavas ette nähtud tähtajaks. Lisaks esimesele koosolekule, mil koostatakse töökava, on arvamuse eelnõu arutamiseks ette nähtud mitte rohkem kui kaks komisjoni koosolekut.

2.

Juhatus võib erandjuhtudel lubada arvamuste eelnõude arutamiseks korraldada lisakoosolekuid või pikendada eelnõu esitamise tähtaega.

Artikkel 54. Arvamuste sisu

1.

Komitee arvamuses esitatakse komitee seisukohad ja soovitused asjaomase küsimuse kohta.

2.

Komitee arvamustes õigusaktide ettepanekute kohta valdkondades, milles liidul ei ole ainupädevust, tuleb võtta seisukoht ettepaneku vastavuse kohta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Teistes komitee arvamustes võib viidata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamisele, kui see on asjakohane.

3.

Arvamustes pööratakse alati kui võimalik tähelepanu ka eeldatavale mõjule haldusele ning piirkondlikule ja kohalikule eelarvele.

4.

Komitees seadusandlike aktide kohta koostatavad arvamused peaksid sisaldama soovitusi Euroopa Komisjoni esitatud teksti muutmiseks.

5.

Vajaduse korral koostatakse raportööri vastutusel seletuskiri. Seletuskirja ei panda hääletusele, kuid see peab olema kooskõlas hääletamisele pandava arvamuse tekstiga.

6.

Arvamuse eelnõule, milles tehakse ettepanek komitee uueks, finantsmõju avaldavaks tegevuseks, tuleb lisada kõnealuse tegevusega seonduvate kulude prognoos.

Artikkel 55. Komitee arvamuste, aruannete ja resolutsioonide vastuvõtmise järgne tegevus

Pärast seda, kui arvamus, aruanne või resolutsioon on vastu võetud, jälgivad asjaomase dokumendi eelnõu koostamiseks määratud komisjoni raportöör ja/või esimees peasekretariaadi abil komiteega konsulteerimise aluseks olnud menetluse kulgu ning võtavad kõik vajalikud meetmed arvamuses esitatud komitee seisukohtade propageerimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelist ajakava.

Artikkel 56. Muudetud arvamused

1.

Vajaduse korral võib komisjon koostada samateemalise arvamuse muudetud eelnõu, kui võimalik, sama raportööri vastutusel, eesmärgiga võtta arvesse asjaomase seadusandliku menetluse kulgu institutsioonides ja suuta sellele reageerida.

2.

Võimaluse korral tuleb komisjon kokku, et arutada arvamuse eelnõu ja võtta see vastu, misjärel eelnõu edastatakse täiskogule selle järgmiseks istungjärguks.

3.

Juhul kui komiteega konsulteerimise aluseks olnud menetluse kulg ei jäta komisjonile piisavalt aega arvamuse muudetud eelnõu vastuvõtmiseks, teavitab kõnealuse komisjoni esimees sellest otse komitee presidenti, et saada luba artiklis 43 sätestatud pearaportööri määramise menetluse kasutamiseks.

Artikkel 57. Hagi esitamine subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjus

1.

Subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjus, mis esineb seadusandlikus aktis, mille vastuvõtmiseks tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi konsulteerida komiteega, võib Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avalduse esitamise ettepaneku teha komitee president või arvamuse eelnõu koostamiseks määratud komisjon.

2.

Komisjon teeb otsuse poolthäälteenamusega pärast seda, kui on eelnevalt kindlaks tehtud, et komisjon on vastavalt artikli 63 lõikele 1 otsustusvõimeline. Komisjoni ettepanek esitatakse otsustamiseks täiskogule kooskõlas kodukorra artikli 14 punktiga h või juhatusele artikli 37 punktis k tähendatud juhtudel. Komisjon põhjendab oma ettepanekut üksikasjalikus aruandes ja väljendab asjaomasel juhul vajadust võtta kiiresti artikli 37 punkti k alusel vastu otsus.

Artikkel 58. Komiteega kohustuslikku konsulteerimist nõudval juhul konsulteerimata jätmine

1.

Kui komiteega ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingus ette nähtud juhtudel konsulteeritud, võib komitee president või mõni komitee komisjonidest teha täiskogule kooskõlas artikli 14 punktiga h või juhatusele artikli 37 punktis k tähendatud juhtudel ettepaneku esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avaldus.

2.

Komisjon teeb otsuse poolthäälteenamusega pärast seda, kui on eelnevalt kindlaks tehtud, et komisjon on vastavalt artikli 63 lõikes 1 sätestatule otsustusvõimeline. Komisjon põhjendab oma ettepanekut üksikasjalikus aruandes ja väljendab asjaomasel juhul vajadust võtta kiiresti artikli 37 punkti k alusel vastu otsus.

Artikkel 59. Aruanne arvamuste mõjulepääsu kohta

Peasekretariaat esitab vähemalt kord aastas täiskogule aruande komitee arvamuste mõjulepääsu kohta. Aruanne põhineb eelkõige iga pädeva komisjoni poolt sel eesmärgil edastatud andmetel ja asjaomastelt institutsioonidelt kogutud teabel.

Artikkel 60. Raportöörid

1.

Arvamuse eelnõu koostamiseks määrab komisjon oma esimehe esildisel oma täisliikmete või nõuetekohaselt volitatud asendusliikmete hulgast ühe või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaks raportööri.

2.

Raportööride määramisel tagavad komisjonid arvamuste õiglase ja ühtlase jagunemise.

3.

Kiireloomulistel juhtudel võib komisjoni esimees kohaldada raportööri määramiseks kirjalikku menetlust. Esimees palub komisjoni liikmetel kirjalikult kolme tööpäeva jooksul teatada võimalikest vastuväidetest raportööri määramise ettepanekule. Kui esitatakse vastuväide, teevad komisjoni esimees ja esimene aseesimees otsuse vastastikusel kokkuleppel.

4.

Kui raportööriks määratakse komisjoni esimees või üks aseesimeestest, annavad nad koosoleku juhatamise nende koostatava arvamuse eelnõu arutamise ajaks üle ühele aseesimeestest või mõnele teisele kohalviibivale komisjoni liikmele.

5.

Kui raportööri volitused komitee täis- või asendusliikmena lõpevad, määratakse juhtivkomisjonis uus, samasse fraktsiooni kuuluv raportöör, kohaldades vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud menetlust.

Artikkel 61. Komisjonide töörühmad

1.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel moodustavad komisjonid komitee juhatuse heakskiidul töörühmi. Töörühmade koosseisu võivad kuuluda teiste komisjonide liikmed.

2.

Töörühma liige, kes ei saa koosolekul osaleda, võib lasta end asendada töörühma asendusliikmete nimekirja kantud teise, samasse fraktsiooni kuuluva täis- või asendusliikmega. Kui asendusliikmete nimekirjast ei ole mitte keegi kättesaadav, võib kõnealust liiget asendada kes tahes samasse fraktsiooni kuuluvatest täis- või asendusliikmetest.

3.

Töörühmad võivad enda liikmete hulgast nimetada esimehe ja aseesimehe.

4.

Töörühmad võivad vastu võtta järeldused, et anda oma komisjonidele tagasisidet.

Artikkel 62. Raportööre nõustavad eksperdid

1.

Iga raportöör võib kasutada eksperdi abi.

2.

Hüvitatakse raportööre nõustavate ekspertide ja komisjoni kutsutud ekspertide sõidu- ja elamiskulud.

3.

Eksperdid ei esinda komiteed ega võta komitee nimel sõna.

Artikkel 63. Otsustusvõimelisus

1.

Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest.

2.

Komisjoni koosoleku otsustusvõimelisus tehakse kindlaks ühe liikme taotlusel ja kui vähemalt kümme liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Enne otsustusvõimelisuse kindlakstegemist võib koosoleku juhataja katkestada komisjoni koosoleku kuni kümneks minutiks. Otsustusvõimelisuse kontrolli taotlenud liikmeid käsitatakse kontrollimisel kohalolijatena isegi juhul, kui nad ei viibi enam koosolekuruumis. Kui kohal on vähem kui kümme liiget, võib koosoleku juhataja tunnistada koosoleku otsustusvõimetuks.

3.

Kui on kindlaks tehtud, et komisjoni koosolek ei ole otsustusvõimeline, võidakse asuda arutama neid päevakorrapunkte, mille üle hääletamist ei toimu. Katkestatud päevakorrapunktide arutamine ja nende üle hääletamine lükatakse edasi järgmisele koosolekule. Kõik enne koosoleku otsustusvõimelisuse kontrolli tehtud otsused või toimunud hääletuste tulemused jäävad kehtima.

Artikkel 64. Muudatusettepanekud

1.

Muudatusettepanekud tuleb esitada koosoleku toimumise kuupäevale eelneval üheksandal tööpäeval kella 15.00-ks. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees tähtaega muuta. Komisjonis menetlemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada üksnes asjaomase komisjoni täisliikmed ja vastavalt artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele nõuetekohaselt volitatud täis- või asendusliikmed ning arvamuste kohta, mille raportöörid nad on, ka raportööriks nimetatud ilma volitusteta asendusliikmed. Samuti võivad muudatusettepanekuid esitada fraktsioonid. Õigust esitada komisjoni koosolekule muudatusettepanekuid võib kasutada üksnes kas asjaomase komisjoni täisliige või nõuetekohaselt volitatud teine täis- või asendusliige. Kui täisliige delegeerib volitused kogu komisjoni koosoleku või selle teatava osa jaoks asendusliikmele, võib ainult üks neist esitada muudatusettepanekuid. Kui täisliige esitab muudatusettepaneku(id) komisjoni koosoleku mis tahes osa kohta, ei saa asendusliige seda hiljem enam teha. Samamoodi, kui asendusliikmele delegeeriti volitused komisjoni koosoleku mis tahes osa jaoks ja ta esitab muudatusettepaneku(id) arvamuse kohta enne seda, kui täisliige on esitanud muudatusettepaneku(id), ei saa täisliige kõnealusel komisjoni koosolekul enam muudatusettepanekuid esitada. Enne komitee täis- või asendusliikme volituste kaotamist või volituste delegeerimist või nende delegeerimise tühistamist nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud jäävad kehtima. Muudatusettepanekud tõlgitakse eelisjärjekorras ja edastatakse raportöörile, et tal oleks võimalik esitada raportööri muudatusettepanekud peasekretariaadile elektroonilisel kujul vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva. Raportööri muudatusettepanekud peavad seonduma ühe või mitme käesoleva artikli lõikes 1 tähendatud muudatusettepanekuga. Raportööri muudatusettepanekud peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad kohe pärast tõlkimist ja neid tuleb jagada paberkandjal hiljemalt koosoleku algul. Artikli 25 lõikeid 1 kuni 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.

Muudatusettepanekuid hääletatakse arutusel oleva arvamuse eelnõu punktide järjekorras.

3.

Lõpphääletusele pannakse tekst tervikuna, vajadusel muudetud sõnastuses. Kui arvamus ei saa nõutavat poolthäälteenamust, otsustab komisjon kas — esitada arvamuse eelnõu komisjonis vastuvõetud muudatusettepanekutega muudetud kujul uuesti arutamiseks ja vastuvõtmiseks, võttes arvesse kodukorra artiklit 53; — määrata uus raportöör, alustades seega uuesti arvamuse koostamise menetlust, või — loobuda arvamuse edasisest menetlemisest.

4.

Kui komisjon on arvamuse eelnõu vastu võtnud, edastab komisjoni esimees selle komitee presidendile.

Artikkel 65. Arvamuse koostamisest loobumine

1.

Kui juhtivkomisjon jõudis seisukohale, et talle artikli 41 punkti a kohaselt käsitlemiseks suunatud konsulteerimistaotlus ei puuduta piirkondlikke ega kohalikke erihuve ega oma poliitilist tähtsust, võib ta otsustada loobuda arvamuse koostamisest. Peasekretär teavitab asjaomaseid Euroopa Liidu institutsioone kõnealusest otsusest.

2.

Kui juhtivkomisjon peab talle artikli 41 punkti a kohaselt käsitlemiseks määratud konsulteerimistaotlust oluliseks, kuid tähtsuse järjekorra ja/või selle tõttu, et alles hiljuti on vastu võetud sama teemaga seotud arvamused, ei pea uue arvamuse koostamist vajalikuks, võib juhtivkomisjon otsustada arvamuse koostamisest loobuda. Sel juhul võib komitee vastata Euroopa Liidu institutsioonidele põhjendatud loobumisotsuse teel.

Artikkel 66. Kirjalik menetlus

1.

Erandlikel asjaoludel võib komisjoni esimees kasutada kirjalikku menetlust, et saada komisjoni heakskiit selle töökorraldust puudutavale otsusele.

2.

Esimees edastab komisjoni liikmetele otsuse ettepaneku ja palub end kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitada võimalikest vastuväidetest.

3.

Otsus loetakse vastuvõetuks, v.a juhul, kui vastuväiteid on esitanud vähemalt kuus juhatuse liiget.

Artikkel 67. Komisjonidele kohaldatavad sätted

Artikkel 12 – komitee uue koosseisu kokkukutsumine,

artikli 13 lõige 2 – komitee uue koosseisu ametisse astumine ja liikmete volituste kontrollimine,

artikli 16 lõige 7 – täiskogu istungjärgu päevakord,

artikkel 18 – istungite avalikkus, külaliste ja külalisesinejate osalemine,

artikkel 21 – sõnavõtud töökorralduslikes küsimustes,

artikkel 23 – hääletamine ning

artikkel 26 – lõpliku teksti sidusus kohalduvad mutatis mutandis ka komisjonidele.

6. PEATÜKK

KOMITEE HALDAMINE

Artikkel 68. Peasekretariaat

1.

Komiteed abistab peasekretariaat.

2.

Peasekretariaadi tööd juhatab peasekretär.

3.

Juhatus määratleb peasekretäri esildisel peasekretariaadi struktuuri selliselt, et see tagaks komitee ja tema tööorganite tõhusa toimimise ja komitee liikmete abistamise nende ametiülesannete täitmisel. Samas määratakse kindlaks peasekretariaadi poolt komitee liikmetele, riikide delegatsioonidele, fraktsioonidele ja fraktsioonidesse mittekuuluvatele liikmetele pakutavad teenused.

4.

Peasekretariaat koostab komitee tööorganite koosolekute protokollid.

Artikkel 69. Peasekretär

1.

Peasekretäril on haldusvastutus komitee juhatuse või presidendi poolt vastavalt käesolevale kodukorrale ja kehtivatele õigusnormidele vastuvõetud otsuste rakendamise eest. Peasekretär osaleb nõuandva pädevusega juhatuse koosolekutel, mida ta protokollib. Peasekretär abistab presidenti julgeoleku tagamisel komitee ruumides ja komitee valduste puutumatuse tagamisel.

2.

Peasekretär töötab juhatust esindava presidendi alluvuses. Peasekretär annab juhatuse ees vande täita oma ametikohustusi kohusetundlikult ja erapooletult. Ta ei tohi presidendi eelneva loata komiteed poliitiliselt esindada. Igal aastal esitab peasekretär juhatusele aruande oma tegevuse kohta ametiülesannete täitmisel eelarvevahendite volitatud käsutajana ja kõnealuse aruande kokkuvõtte võimalikuks aruteluks.

Artikkel 70. Peasekretäri ametisse nimetamine

1.

Juhatus nimetab peasekretäri ametisse pärast artikli 38 lõike 2 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kontrolli kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.

Peasekretär nimetatakse ametisse viieks aastaks. Komitee juhatus määrab kindlaks töölepingu üksikasjalikud tingimused, kohaldades Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 2 ja sellega seotud sätteid. Peasekretäri volitusi võib pikendada ühel ainsal korral maksimaalselt viis aastat. Kui peasekretär viibib eemal või ei saa oma ülesandeid täita, täidab peasekretäri ametiülesandeid juhatuse määratud direktor.

3.

Peasekretäri suhtes kasutab Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule antud volitusi komitee juhatus.

Artikkel 71. Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused

1.

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi kasutab — tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ametnike ning tegevusüksuste AST ja AST-SC ametnike suhtes peasekretär, — muude ametnike suhtes komitee juhatus peasekretäri esildisel.

2.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule antud volitusi kasutab — tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ajutiste teenistujate ning tegevusüksuste AST ja AST-SC ajutiste teenistujate suhtes peasekretär, — muude ajutiste teenistujate suhtes komitee juhatus peasekretäri esildisel, — komitee presidendi või esimese asepresidendi kantselei ajutiste teenistujate suhtes — tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ning tegevusüksuste AST ja AST-SC kõigi palgaastmete suhtes peasekretär komitee presidendi esildisel, — tegevusüksuse AD muude palgaastmete suhtes juhatus komitee presidendi esildisel. Komitee presidendi või esimese asepresidendi büroo ajutised teenistujad võetakse teenistusse kuni presidendi või esimese asepresidendi ametivolituste lõppemiseni. — lepinguliste teenistujate, erinõunike ja kohalike teenistujate suhtes peasekretär vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele.

3.

Juhatus ja peasekretär võivad delegeerida neile käesoleva artikliga antud volitusi. Delegeerimisotsustes sätestatakse volituste ulatus nende sisulistes ja ajalistes piirides, samuti volitatud isiku õigus oma volitusi edasi delegeerida.

Artikkel 72. Kinnine koosolek

Juhatuse koosolek on kinnine, kui tehakse otsuseid artiklites 70 ja 71 osutatud isikute kohta.

Artikkel 73. Eelarve

1.

Rahandus- ja halduskomisjon esitab juhatusele komitee järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse esialgse projekti. Juhatus esitab tulude ja kulude eelarvestuse projekti täiskogule kinnitamiseks. Pärast esimeeste konverentsiga konsulteerimist esitab komitee president juhatusele strateegilised üldsuunised, mis esitatakse rahandus- ja halduskomisjonile n+2 aasta eelarve koostamiseks.

2.

Täiskogu võtab tulude ja kulude eelarvestuse vastu ja edastab selle Euroopa Komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile piisava ajavaruga, et tagada eelarve-eeskirjades ettenähtud tähtaegadest kinnipidamine.

3.

Pärast rahandus- ja halduskomisjoniga konsulteerimist täidab komitee president eelarvet või annab korralduse selle täitmiseks vastavalt juhatuse vastuvõetud finantsalastele sise-eeskirjadele. President täidab seda ülesannet kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

4.

Finantsmääruse ja finantsalaste sise-eeskirjade kohaselt delegeeritakse presidendi volitused eelarve täitmisel peasekretärile, kellest saab ametisse nimetamisel volitatud eelarvevahendite käsutaja.

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

KOOSTÖÖ NING DOKUMENTIDE EDASTAMINE JA AVALDAMINE

Artikkel 74. Koostöölepingud

Juhatus võib peasekretäri esildisel sõlmida koostöölepinguid, mille eesmärk on lihtsustada komitee pädevuste kasutamist seoses aluslepingute kohaldamisega või selleks, et tõhustada komitee poliitilist koostööd.

Artikkel 75. Arvamuste ja resolutsioonide edastamine ja avaldamine

1.

Komitee arvamused ja kõik teated artiklis 28 sätestatud lihtsustatud menetluse rakendamise kohta või artiklis 65 sätestatud arvamuse või aruande koostamisest loobumise kohta edastatakse nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Nagu resolutsioonidegi puhul, edastab need komitee president.

2.

Komitee arvamused ja resolutsioonid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. PEATÜKK

TEGEVUSE AVALIKKUS JA LÄBIPAISTVUS NING LIIKMETE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOON

Artikkel 76. Avalikkuse juurdepääs dokumentidele

1.

Iga Euroopa Liidu kodanik ning iga füüsiline või juriidiline isik, kelle registrijärgne elu- või asukoht on liikmesriigis, omab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõikega 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (1) sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangutega ning komitee juhatuse kehtestatud korraga juurdepääsuõigust Regioonide Komitee dokumentidele. Teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse juurdepääs komitee dokumentidele võimalikult samadel tingimustel.

2.

Komitee seab sisse oma dokumentide registri. Selleks võtab juhatus vastu juurdepääsu korda reguleerivad sise-eeskirjad ning kinnitab otsese juurdepääsuga dokumentide nimekirja.

Artikkel 77. Liikmete majanduslike huvide deklaratsioon ning majanduslikke huve ja huvide konflikte käsitlev käitumisjuhend

Komitees ametisse astumisel täidavad liikmed vastavalt juhatuse heakskiidetud mudelile majanduslike huvide deklaratsiooni ja ajakohastavad seda pidevalt. Deklaratsioon tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Oma ülesannete täitmisel järgivad liikmed ka majanduslikke huve ja huvide konflikte käsitlevat käitumisjuhendit.

3. PEATÜKK

KEELTEKASUTUS

Artikkel 78. Suulise tõlke keelerežiim

Võimaluste piires järgitakse suulise tõlke keelerežiimi suhtes järgmisi põhimõtteid.

a)	Komitee arutelud peavad olema kättesaadavad ametlikes keeltes, kui juhatus ei otsusta teisiti.

b)

Kõigil liikmetel on õigus kõnelda täiskogu istungjärgul soovikohases ametlikus keeles. Ühes ametlikest keeltest esitatav sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt kõikidesse teistesse ametlikesse keeltesse, samuti kõikidesse nendesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka keelte suhtes, mille puhul on selline võimalus ametlikult ette nähtud komitee poolt mitme liikmesriigiga sõlmitud halduskokkulepetes.

c)	Juhatuse, komisjonide ja töörühmade koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendest ametlikest keeltest nendesse ametlikesse keeltesse, mida kasutavad koosolekust osavõttu kinnitanud liikmed.

4. PEATÜKK

VAATLEJAD

Artikkel 79. Vaatlejad

1.

Juhul kui on sõlmitud mõne riigi Euroopa Liiduga ühinemise leping, võib komitee president pärast juhatuselt nõusoleku saamist paluda ühineva riigi valitsusel nimetada vaatlejad, kelle arv võrdub kõnealusele riigile tulevikus komitees eraldatavate kohtade arvuga.

2.

Vaatlejad osalevad täies mahus või osaliselt komitee töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komitee tööorganites. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida komitees ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju komitee tööle.

3.

Vastavale eelarvepunktile sellel eesmärgil eraldatud finantsvahendite raames koheldakse neid komitee taristu kasutamise ja vaatleja ametiülesannete täitmisel tekkinud kulude hüvitamise küsimustes komitee liikmetega võrdselt.

5. PEATÜKK

ORGANISATSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 80. Koosolekute pidamine

1.

Järgmiste tööorganite ja struktuuride korralised koosolekud korraldatakse kohapeal osalemise vormis: a) täiskogu; b) juhatus; c) esimeeste konverents; d) komisjonid; e) rahandus- ja halduskomisjon; f) kodukorra muutmise ajutine komisjon; g) juhatuse poolt artikli 37 punktide e ja j alusel moodustatud ning kolmandate riikidega tegelevad ühised nõuandekomiteed, töörühmad ja muud poliitilised organid; h) fraktsioonid.

2.

Tingimusel, et eelarvelised ja tehnilised vahendid on olemas, võivad eelnimetatud tööorganite ja struktuuride esimehed lubada erandkorras kaugosaleda raportööril, kes ei saa koosolekul kohapeal osaleda, kuid kes saab kaugosaleda ja kelle koostatava arvamuse ajakava ei ole võimalik seadusandliku menetluse ajakava piirangute tõttu kohandada.

3.

Muid koosolekuid võib pidada hübriid- või kaugkoosolekuna vastavalt kodukorras asjaomase koosoleku kokkukutsumiseks ette nähtud korrale. Arvesse võetakse eelarvelisi, keskkonna- ja korralduslikke põhjuseid ning vajaduse korral konsulteeritakse rahandus- ja halduskomisjoniga.

6. PEATÜKK

ERAKORRALISED ASJAOLUD

Artikkel 81. Erakorralised meetmed

1.

Kui Regioonide Komitee ei saa temast mitteolenevate erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu täita oma ülesandeid ja õigusi, mis tulenevad aluslepingutest, võib kohaldada ajutist erandit mõnest komitee eeskirjast selleks, et võimaldada komiteel jätkata nende ülesannete täitmist ja nende õiguste kasutamist. Olukorda käsitatakse sellisena, kui president jõuab peasekretäri esitatud usaldusväärsete tõendite alusel järeldusele, et turvalisuse või ohutusega seotud põhjustel või tehniliste vahendite puudumise tõttu on komiteel sel ajal või edaspidi võimatu või ohtlik kokku tulla või tegutseda tavapäraste eeskirjade või korralduse kohaselt.

2.

Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib komitee president esimeeste konverentsi nõusolekul ja pärast võimaluse korral asjaomaste organite esimeestega konsulteerimist võtta ühe või mitu järgmistest erakorralistest meetmetest: a) tühistada või lükata edasi täiskogu kavandatud istungjärgu, mõne muu tööorgani koosoleku või muu tegevuse; b) korraldada täiskogu istungjärgu, mõne muu tööorgani koosoleku või muu tegevuse artiklis 82 sätestatud kaugosalemise korra kohaselt; c) võtta muid meetmeid, kui see on asjakohane ja vajalik, võttes arvesse konkreetseid ja erandlikke asjaolusid.

3.

Kõigi lõike 2 kohaselt vastu võetud erakorraliste meetmete kestus on ajaliselt piiratud maksimaalselt neljale kuule, mida võib pikendada, ning nende ulatus on piiratud, st vastab konkreetsetest ja erandlikest asjaoludest tulenevatele vajadustele. Erakorraliste meetmete vastuvõtmise otsus jõustub selle avaldamisel komitee veebilehel või parimal võimalikul viisil, kui asjaolud veebisaidil avaldamist ei võimalda, ning selles esitatakse otsuse aluseks olevad põhjused. Otsusest teavitatakse viivitamata kõiki liikmeid. President tühistab käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmed kohe, kui on lõppenud lõikes 1 osutatud eriolukord, mis nende vastuvõtmise tingis.

Artikkel 82. Kaugosalemise kord

1.

Kui komitee president otsustab artikli 81 lõike 2 punkti b kohaselt kohaldada kaugosalemise korda, võib komitee teostada oma menetlusi kaugtöö vormis, muu hulgas võimaldades oma liikmetel kasutada teatavaid õigusi elektrooniliste vahendite abil.

2.

Kaugosalemise korraga tagatakse, et liikmed saavad võimalikult suures ulatuses täita eelkõige järgmisi ülesandeid: — õigus täiskogu istungitel ja teiste tööorganite koosolekutel sõna võtta ja kuulata, muu hulgas kooskõlas kodukorra artiklis 78 sätestatuga; — õigus anda oma hääl individuaalselt ja kontrollida, kas nende antud häält arvestati.

3.

Lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel otsustab president, kas seda korda kohaldatakse ainult täiskogu istungjärkude suhtes või ka teiste tööorganite koosolekute ja komitee muu tegevuse suhtes.

4.

Kvoorumi kindlaksmääramist ja tööorganite koosseisu hääletamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel loetakse kaugtöö vormis osalevad liikmed füüsiliselt kohalviibinuks. President määrab vajaduse korral kindlaks, kuidas ja millises ulatuses võivad liikmed kaugosalemise korra kohaldamise ajal koosolekuruumi kasutada, eelkõige seoses füüsiliselt kohal viibida võivate liikmete maksimaalse arvuga.

7. PEATÜKK

KODUKORD

Artikkel 83. Kodukorra muutmine

1.

Käesoleva kodukorra osalise või täieliku muutmise otsustab täiskogu poolthäälteenamusega. Juhatus esitab komitee iga koosseisu ametiaja esimese ja teise poole lõpus täiskogule soovituse kodukorra läbivaatamise vajalikkuse kohta.

2.

Täiskogu teeb ajutisele komisjonile ülesandeks koostada aruanne ja dokumendi kavand, et nende alusel komitee liikmete poolthäälteenamusega vastu võtta uus kodukord. Uus kodukord jõustub selle avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas järgneval päeval.

Artikkel 84. Juhatuse korraldused

Komitee juhatus võib oma korraldusega kindlaks määrata käesoleva kodukorra rakenduskorra, järgides kodukorda.

Artikkel 85. Kodukorra jõustumine

Kodukord jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).