(1)

Liikmesriigid peavad rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 10 kohaselt kehtestama kas riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil siduvad tulemuseesmärgid igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava võrdlusperioodiks. Need tulemuseesmärgid peavad vastama kogu liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele, mille komisjon on kehtestanud asjaomaseks võrdlusperioodiks.

(2)

Selleks et võtta arvesse COVID-19 pandeemia mõju aeronavigatsiooniteenuste osutamisele, on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1627 (3) sätestatud erakorralised meetmed, et kohaldada kolmanda võrdlusperioodi suhtes erandeid rakendusmäärusest (EL) 2019/317. Eelnevat silmas pidades on komisjoni rakendusotsuses (EL) 2021/891 (4) sätestatud kogu ELi hõlmavad läbivaadatud tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks.

(3)

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Madalmaad võtsid Kesk-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa (FABEC) tasandil ühiselt vastu kolmanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava projekti (edaspidi „tulemuslikkuse kava projekt“), mis esitati komisjonile 2021. aasta oktoobris. Pärast hindamist jõudis komisjon rakendusotsuses (EL) 2022/728 (5) järeldusele, et Belgia ja Luksemburgi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna (edaspidi „Belgia-Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkond“) jaoks kavandatud läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärgid, mis sisaldusid asjaomase tulemuslikkuse kava projektis, ei vasta kogu liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele, ning andis soovitused nende kohalike tulemuseesmärkide läbivaatamiseks. FABECi tulemuslikkuse kava projektis osales ka Šveits, kes on samuti FABECi liige. Šveitsi kui kolmandat riiki, kelle suhtes vastavalt ELi ja Šveitsi vahelisele lennutranspordilepingule kohaldatakse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi, teavitati komisjoni 13. aprilli 2022. aasta rakendusotsusega (EL) 2022/780 (6) eraldi, et FABECi tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad Belgia ja Luksemburgi kohalikud kulutõhususe tulemuseesmärgid ei vasta kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(4)

13. juulil 2022 esitasid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Madalmaad komisjonile FABECi kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti (edaspidi „läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt“).

(5)

24. oktoobril 2022 algatas komisjon oma otsusega (EL) 2022/2255 (7) rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõikes 3 osutatud põhjaliku uurimise (edaspidi „põhjalik uurimine“) seoses läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis Belgia-Luksemburgi kui tasude sissenõudmise piirkonna jaoks kavandatud läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärkidega.

(6)

Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaad teatasid komisjonile vastavalt 28. oktoobril 2022, 3. novembril 2022 ja 4. novembril 2022, et nad on FABECi tasandil ühiselt kehtestatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis osalemisest loobunud. Samal ajal esitasid need liikmesriigid komisjonile kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud riiklike tulemuslikkuse kavade projektid.

(7)

Pärast uut hindamist leidis komisjon, et asjaomased läbivaadatud riiklikud tulemuseesmärgid vastavad kogu liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele, ning teavitas sellest Prantsusmaad komisjoni otsusega (EL) 2023/176, (8) Saksamaad komisjoni otsusega (EL) 2023/177 (9) ja Madalmaid komisjoni otsusega (EL) 2023/179 (10). Šveits teatas 4. novembril 2022 komisjonile, et ka tema loobub läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis osalemisest ja esitas samal ajal oma läbivaadatud riikliku tulemuslikkuse kava projekti. Komisjon leidis, et Šveitsi läbivaadatud riikliku tulemuslikkuse kava projektis esitatud tulemuseesmärgid vastavad kogu liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele ning teatas sellest Šveitsile komisjoni 14. detsembri 2022. aasta otsusega (EL) 2022/178.

(8)

Belgia ja Luksemburg ei ole ühtki riiklikku tulemuslikkuse kava esitanud. Seega on Belgia ja Luksemburgi tulemuseesmärkide hindamise aluseks endiselt varem funktsionaalse õhusuumiosa tasandil kehtestatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt, mille suhtes komisjon algatas oma otsusega (EL) 2022/2255 põhjaliku uurimise.

(9)

Seepärast peaks käesolev otsus olema adresseeritud vaid Belgiale ja Luksemburgile, kuna Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaad on FABECi esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis osalemisest loobunud ja esitanud eraldi riiklikud tulemuslikkuse kavad. Need kavad leiti olevat kogu liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega vastavuses (vt komisjoni otsused, millele on osutatud põhjenduses 7).

(10)

Komisjoni talitused saatsid 27. oktoobril 2022 Belgiale esimese teabenõude põhjaliku uurimisega seotud elementide kohta. Komisjoni talituste 27. oktoobri 2022. aasta kiri Belgiale edastati üksnes teavitamise eesmärgil samaaegselt ka Luksemburgile. Vastuseks kõnealusele teabenõudele edastasid Belgia ametiasutused 6. novembril 2022 ja 9. novembril 2022 komisjoni talitustele aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt saadud teabe.

(11)

9. novembril 2022 kohtusid komisjoni talitused Belgia ametiasutustega.

(12)

11. novembril 2022 saatsid komisjoni talitused Belgiale teise teabenõude, millele Belgia ametiasutused saatsid 28. novembril 2022 vastuseks lisadokumente. Komisjoni talituste 11. novembri 2022. aasta kiri Belgiale edastati üksnes teavitamise eesmärgil samaaegselt ka Luksemburgile.

(13)

29. novembril 2022 palusid komisjoni talitused Belgialt lisateavet. Belgia ametiasutused vastasid kõnealusele teabenõudele 8. detsembril 2022 ning täiendasid 28. novembril 2022 esitatud andmeid ja teavet. Komisjoni talituste 29. novembri 2022. aasta kiri Belgiale edastati üksnes teavitamise eesmärgil samaaegselt ka Luksemburgile.

(14)

Komisjoni talitused kohtusid 8. detsembril 2022 ja 15. detsembril 2022 Belgia ametiasutustega.

(15)

20. detsembril 2022 saatsid komisjoni talitused Belgiale lõpliku teabenõude. Belgia ametiasutused esitasid vastuseks sellele nõudele 12. jaanuaril 2023 lisateavet. Komisjoni talituste 20. detsembri 2022. aasta kiri Belgiale edastati üksnes teavitamise eesmärgil samaaegselt ka Luksemburgile.

(16)

3. veebruaril 2023 palusid komisjoni talitused Luksemburgil lisada asjakohaseid täiendavaid tähelepanekuid või märkusi materjalide kohta, mille Belgia oli esitanud vastuseks põhjendustes 10, 12, 13 ja 15 osutatud teabenõuetele. Luksemburgi ametiasutused ei vastanud komisjoni talituste teabenõudele.

(17)

2. märtsil 2023 kohtusid komisjoni talitused Belgia ja Luksemburgi ametiasutustega.

(18)

Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõikele 2 abistab komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel, esitas komisjonile aruanded läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamise ning Belgia ja Luksemburgi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna jaoks kavandatud läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärkide põhjaliku uurimise kohta.

(19)

Komisjon märgib, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid ohutuse, läbilaskevõime ja keskkonnaga seotud tulemuseesmärgid on jäänud samaks. Komisjon ei teinud oma rakendusotsuses (EL) 2022/758 ega otsuses (EL) 2022/2255 nende tulemuseesmärkide kohta ühtki järeldust. Seepärast ei sisalda käesolev otsus täiendavaid tähelepanekuid ohutuse, läbilaskevõime ja keskkonnaga seotud tulemuseesmärkide hindamise kohta.

(20)

Komisjon sai põhjaliku uurimise käigus täiendavalt analüüsida Belgia ja Luksemburgi kavandatud kulutõhususe tulemuseesmärke (vt alljärgnev tabel), võttes arvesse otsuses (EL) 2022/2255 väljendatud kahtlusi nende kooskõla kohta kogu liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega.

(21)

Põhjalik uurimine hõlmas otsuse (EL) 2022/2255 lisas esitatud elemente ja keskendus Belgia õhuruumiga seotud teenustele. Seepärast olid komisjoni talituste teabenõuded (vt põhjendused 10–15) adresseeritud Belgia ametiasutustele ning Luksemburgi asjaomastele riiklikele ametiasutustele edastati need vaid teavitamise eesmärgil.

(22)

Komisjon on rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c esitatud kriteeriumide kohaselt hinnanud põhjenduses 18 esitatud läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärkide vastavust kogu liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele, võttes arvesse põhjaliku uurimise käigus tehtud järeldusi, mis on esitatud põhjendustes 26–67.

(23)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a ja b esitatud kriteeriumidega märgib komisjon, et Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususe tulemuseesmärgid on madalamad kui kogu liidu kindlaksmääratud ühikuhindade arengusuundumus kolmandal võrdlusperioodil ning kogu liidu pikaajaline arengusuundumus teisel ja kolmandal võrdlusperioodil. Belgia ja Luksemburgi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus, mis on kolmandal võrdlusperioodil + 1,9 %, ületab kogu liidu arengusuundumust, mis on samal perioodil + 1,0 %, samas kui nende pikaajaline kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus + 1,1 % on märkimisväärselt kõrgem kui kogu liidu arengusuundumus, mis on samal perioodil –1,3 %.

(24)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c esitatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Belgia ja Luksemburgi kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus ehk 2017. aasta eurodes 83,26 eurot on 13,2 % kõrgem kui asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 73,53 eurot 2017. aasta hindade reaalväärtuses.

(25)

Lisaks on komisjon põhjaliku uurimise käigus täiendavalt põhjendanud Belgia ja Luksemburgi kulutõhususe tulemuseesmärkidele rakendusmääruse 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktide a, b ja c kohaste kriteeriumide alusel antud hinnangut, analüüsides järgmisi elemente:

(26)

Komisjon märgib, et vastavalt läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektile on 2024. aastal Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas kindlaksmääratud ühikuhind 89,87 eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades), nagu on märgitud põhjenduses 18. See on kõigi tulemuslikkuse ja tasude süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkondade kõrgeim kindlaksmääratud ühikuhind 2024. aastal.

(27)

Asjaomast tasude sissenõudmise piirkonda teenindavad kolm aeronavigatsiooniteenuste osutajat – ettevõtja skeyes, ülemise õhuruumi kontrolli keskus Maastrichtis (edaspidi „MUAC“) ja Luksemburgi aeronavigatsiooniamet (edaspidi „ANA Luxembourg“). Lisaks sellele on kindlaksmääratud kulud seotud nii Belgia kui ka Luksemburgi riiklike järelevalveasutustega.

(28)

Alljärgnevas tabelis on näidatud, kuidas tasude sissenõudmise piirkonna kulubaas on üksusteks jaotatud ja kuidas need kulud on iga üksuse puhul aja jooksul muutunud.

(29)

Seoses 2024. aasta kindlaksmääratud kuludega märgib komisjon, et 59 % tasude sissenõudmise piirkonna kindlaksmääratud kuludest langeb ettevõtja skeyes arvele ning 33 % ettevõtja MUAC arvele. Ettevõtja ANA Luxembourg ning Belgia ja Luksemburgi riiklike järelevalveasutuste kulud kokku moodustavad 8 % kindlaksmääratud kuludest.

(30)

Komisjon võtab teadmiseks, et vastavalt läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektile vähendatakse 2024. aastal tasude sissenõudmise piirkonna kindlaksmääratud kogukulu tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes 19,3 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Komisjon märgib, et olulise panuse annab ettevõtja skeyes, kes vähendab kulusid 16 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Belgia sõnul võttis ettevõtja skeyes oma kulude vähenemiseks järgmised meetmed:

(31)

Samas märgib komisjon, et asjaomases tasude sissenõudmise piirkonnas ettevõtja MUAC jaoks eraldatud kulud jäid läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis praktiliselt samaks, sest kärped piirdusid vaid 0,3 miljoni euroga (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades).

(32)

Komisjon märgib tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangule tuginedes, et teise võrdlusperioodi jooksul on nii ettevõtja skeyes kui ka ettevõtja MUAC kulud reaalväärtuses märkimisväärselt suurenenud ning et kõnealune kasv jätkub ka kolmandal võrdlusperioodil eelkõige suuremate personalikulude ja muude tegevuskulude arvel. 2024. aastal peaksid ettevõtja skeyes personalikulud suurenema 2019. aasta tasemega võrreldes 6,9 % ehk 6,5 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Ettevõtja MUAC personalikulud on asjaomases tasude sissenõudmise piirkonnas 2019. aastaga võrreldes veelgi suurenenud – 2024. aastaks peaksid need 2019. aastaga võrreldes suurenema 30 % ehk 15,0 miljoni eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades).

(33)

Ettevõtja ANA Luxembourg ning Belgia ja Luksemburgi riiklike järelevalveasutuste kindlaksmääratud kulude suhtes küsimusi ei tekkinud.

(34)

Tulemuslikkuse hindamise asutus on koostanud komisjonile täiendava analüüsi ettevõtja skeyes kohta, kelle arvele langeb kõige suurem osa kindlaksmääratud kuludest asjaomases tasude sissenõudmise piirkonnas. See analüüs näitab, et võrreldes ettevõtjaga LVNL, (14) kellel on väga sarnane töökeskkond ja kes on kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärkide hindamiseks lisatud samasse võrdlusrühma, (15) on ettevõtja skeyes suhteline kulutõhusus halvenenud. Teise võrdlusperioodi lõpus oli ettevõtja skeyes 2019. aasta ühikuhind ettevõtja LVNL (16) omast 2,2 % kõrgem. Kolmanda võrdlusperioodi lõpuks 2024. aastal, pärast seda, kui ettevõtja skeyes on seoses ühekordsete kulude vähenemisega langetanud ühikuhinda 6,5 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades), nagu on märgitud põhjenduses 30, peaks ettevõtja skeyes ühikuhind prognooside kohaselt olema ettevõtja LVNL omast 9,4 % kõrgem.

(35)

Tulemuslikkuse hindamise asutuse arvates on erinevused ettevõtjate skeyes ja LVNL kulutõhususes tingitud peamiselt personalikuludest. Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektist nähtub, et ettevõtja skeyes kavatseb 2024. aastal arvestada iga marsruudil osutatava teenuseühiku kohta 23 % rohkem personalikulusid kui ettevõtja LVNL. Rahasse ümberarvestatult ja pärast ettevõtja skeyes kulubaasiga kohandamist tähendab see õhuruumi kasutajatele 2024. aastal 18,7 miljoni euro suurust lisakulu (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades).

(36)

Lisaks märgib komisjon, et ettevõtja skeyes kulutõhusust mõjutavad märkimisväärselt kulud, mis tulenevad eelpensionile jäämise kavast („DISPO funktsionaalse kättesaadavuse kava“, edaspidi „DISPO kava“), mille kohaselt ettevõtja skeyes palgal olevad lennujuhid võivad vastavalt Belgias kohaldatavale õigusele (17) lahkuda ametist viis aastat enne seadusjärgset pensionile jäämise kuupäeva. Nende viie aasta jooksul makstakse neile toetust, mis moodustab 75–85 % nende viimasest palgast. Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud teabe kohaselt jäävad lennujuhid praegu eelpensionile 56aastaselt ja seda vanusepiiri on alates 2025. aastast kavas tõsta 57-le.

(37)

Komisjon märgib, et kõik DISPO kava kulud peab kinni maksma skeyes, kes kannab need marsruudi ja terminali kulubaaside kaudu edasi õhuruumi kasutajatele. Vastavalt kuluandmetele ja Belgia poolt kolmanda võrdlusperioodi kohta esitatud üksikasjalikele kuluprognoosidele moodustavad DISPO kavast tulenevad marsruudi kindlaksmääratud kulud kolmandal võrdlusperioodil kokku 29 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades), mida on ligikaudu kaks korda rohkem kui teisel võrdlusperioodil. Belgia andmetel peaks DISPO kavast tulenevate marsruudi kindlaksmääratud kulude suurus 2024. aastal ulatuma 8,7 miljoni euroni (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades).

(38)

Komisjon tunnistab, et DISPO kavaga seotud kulude suurenemine aja jooksul on tingitud sellest, et kavast saab kasu üha rohkem lennujuhte. Kui 2022. aastal hõlmas DISPO kava Belgia andmetel 43 täistööajale taandatud töötajat, siis 2024. aastal peaks see näitaja olema juba 71. Belgia prognoosib, et DISPO kava raames suureneb täistööajale taandatud töötajate arv järk-järgult ja pidevalt ka pärast kolmandat võrdlusperioodi vähemalt 2030. aastani.

(39)

Komisjon märgib, et asjaomased lennujuhid jäävad DISPO kavas osalemise ajaks ettevõtja skeyes käsutusse ja ettevõtja võib neid igal ajal kutsuda täitma muid ülesandeid kui tegevlennujuhi omi. Belgia esitatud teabest nähtub siiski, et ettevõtja skeyes on tööle tagasi kutsunud vaid piiratud arvu DISPO kavaga liitunud lennujuhte. Alates 2015. aastast on tagasi kutsutud 17 lennujuhti, mõned neist mitu korda eri ülesannete täitmiseks. Tulemuslikkuse hindamise asutuse esitatud hinnangutele tuginedes panustasid sellised tööle tagasi kutsutud lennujuhid 2022. aastal marsruudil osutatavate teenustega seotud ülesannete täitmisse ligikaudu nelja täistöötajale taandatud töötaja ulatuses. Need neli täistööajale taandatud töötajat moodustavad vaid ühe kümnendiku nende täistööajale taandatud töötajate koguarvust, keda DISPO kava raames saanuks tööle tagasi kutsuda. See näitab, et ettevõtja skeyes kasutab töötajaid, keda DISPO kava raames oleks võimalik tagasi kutsuda, väga vähesel määral.

(40)

Belgia ei ole läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud ühtegi leevendusmeedet, et piirata DISPO kava üha suurenevat finantsmõju kolmanda võrdlusperioodi kulubaasile.

(41)

Komisjon on täiendavalt uurinud, kuidas ettevõtjat MUAC käsitlevas kokkuleppes (18) osalevad liikmesriigid, nimelt Belgia, Saksamaa, Luksemburg ja Madalmaad (edaspidi „ettevõtja MUAC tegevuses osalevad riigid“) jaotavad omavahel kindlaksmääratud kogukulud, mida MUAC asjaomases tasude sissenõudmise piirkonnas on kandnud.

(42)

Sellega seoses märgib komisjon, et ettevõtja MUAC kindlaksmääratud kulude jaotamisel ettevõtja MUAC tegevuses osalevate riikide vahel lähtutakse vaid ühest kriteeriumist, milleks on ettevõtja MUAC kolmes sektoris (19) töötavate või sinna tulevikus tööle võetavate kvalifitseeritud lennujuhtide arv iga aasta 1. jaanuari seisuga. Lisaks märgib komisjon, et 92 % Brüsseli sektori kuludest jaotatakse Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnale. Ettevõtja MUAC ülejäänud kaks sektorit, nimelt DECO sektor ja Hannoveri sektor, asuvad väljaspool Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna geograafilist ulatust ega tekita asjaomasele sissenõudmispiirkonnale täiendavaid kulusid.

(43)

Komisjon mõistab, et kulude jaotamise metoodika on ettevõtjat MUAC käsitlevas kokkuleppes kindlaks määratud ja rajaneb eeldusel, et lennujuhtide arv igas sektoris kajastab teenuste osutamisega seotud töökoormust ning seega ka asjaomaste teenuste maksumust ja iga sektori teenindamise keerukust.

(44)

Komisjon märgib siiski, et Belgia on viimastel aastatel väljendanud muret selle üle, missugune on asjaomaste kulude jaotamise metoodika mõju tema tasude sissenõudmise piirkonnale. Belgia väidab eelkõige, et tema panus ettevõtja MUAC kogukuludesse, mis arvutatakse Brüsseli sektorile määratud lennujuhtide arvu alusel, on ebaproportsionaalselt suur, võttes arvesse asjaolu, et Brüsseli sektori teenuseühikute arv ja sellega seotud tulu on ettevõtja MUAC ülejäänud kahe sektoriga võrreldes suhteliselt väike. Lisaks juhib Belgia tähelepanu asjaolule, et kuna ettevõtja MUAC Brüsseli sektori õhuruum on kahe ülejäänud sektoriga võrreldes keerukam, mis tähendab lennujuhtidele täiendavat töökoormust, on Brüsseli sektori kulud ühe teenuseühiku kohta suuremad kui kahe ülejäänud sektori puhul, mida MUAC teenindab.

(45)

Komisjon märgib tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangule tuginedes, et Belgiale ja Luksemburgile eraldatud osa ettevõtja MUAC kogukuludest on aja jooksul tõepoolest suurenenud, kuna Brüsseli sektoris on tööle võetud varasemast rohkem lennujuhte. Kui 2014. aastal langes Belgia ja Luksemburgi arvele 32 % ettevõtja MUAC kuludest, siis kolmandal võrdlusperioodil suurenes see näitaja 34 %ni. Selle muudatuse mõju Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna kulubaasile suurendab veelgi ettevõtja MUAC kogukulude üldine kasv. Komisjon märgib, et ettevõtja MUAC kindlaksmääratud kulude Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas on 2024. aastal reaalväärtuses 39 % suuremad kui 2014. aastal, (20) samas kui asjaomase tasude sissenõudmise piirkonna teenuseühikute arv peaks 2024. aastal prognooside kohaselt kasvama 2014. aastaga võrreldes vaid 11 %.

(46)

Komisjon võtab teadmiseks Belgia poolt põhjaliku uurimise käigus tehtud avalduse, milles märgitakse, et ettevõtja MUAC kulude rahastamise metoodika, mis võeti kasutusele 1986. aastal, põhineb kulude katmise süsteemil ega järgi tulemuslikkuse kavaga kehtestatud majanduslikke eeskirju. Tulemuslikkuse hindamise asutuse esitatud asjaomaste tähelepanekud näitavad, et tegelikult kasutab ettevõtja MUAC kulude täieliku hüvitamise süsteemi. Vaatamata sellele, et ettevõtja MUAC on aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 1 lõikele 2 kuulub tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kohaldamisalasse, ei kanna ta finantsriske ega kasuta rakendusmääruse (EL) 2019/317 artiklis 27 sätestatud liiklusriski jagamise mehhanismi, kõnealuse rakendusmääruse (EL) 2019/317 artiklis 28 sätestatud kulude jagamise mehhanismi ega kõnealuse rakendusmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud stiimuleid läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks.

(47)

Komisjon märgib, et ettevõtja MUAC tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamise põhjaliku uurimise käigus esmakordselt kogutud teave näitab, et asjakohaste õiguslike nõuete täitmisel esineb probleeme. See järeldus ei piira rikkumismenetlusi, mida komisjon võib selles küsimuses algatada.

(48)

Komisjon märgib, et teisel võrdlusperioodil lükkasid ettevõtjad skeyes ja MUAC edasi või tühistasid mitu kavandatud investeeringut põhivarasse, mis olid osa teise võrdlusperioodi tulemuslikkuse kavast. Õhuruumi kasutajatelt nõuti nende investeeringute osalist katmist Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna kulubaasi osana, ehkki need investeeringud ei olnud lõpule viidud ega andnud seega oodatud käitamiseeliseid. Tulemuslikkuse hindamise asutuse arvutuste kohaselt teenis ettevõtja skeyes sellega seoses kogu teise võrdlusperioodi jooksul nominaalväärtuses 7,8 miljonit eurot ja ettevõtja MUAC 2,1 miljonit eurot. Belgia märgib, et tal ei ole kavas hüvitada õhuruumi kasutajatele summasid, mida nõuti teiseks võrdlusperioodiks kavandatud ja lõpule viimata investeeringute eest põhivarasse, kuna ta leiab, et teise võrdlusperioodi puhul puudub selleks õiguslik kohustus.

(49)

Kui mõned neist teise võrdlusperioodi investeeringutest viiakse lõpule hilisemas etapis, peaksid Belgia ja Luksemburgi riiklikud ohutusasutused kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõikega 7 tagama, et kolmandal võrdlusperioodil või sellele järgnevatel võrdlusperioodidel ei nõuta õhuruumi kasutajatelt teist korda sisse asjaomaste investeeringutega seotud summasid, mis on teisel võrdlusperioodil juba sisse nõutud.

(50)

Belgia ja Luksemburg väidavad, et õhuruumi keerukus on peamine põhjus, miks nende kavandatud kulutõhususe tulemuseesmärgid kalduvad kõrvale kogu liitu hõlmavatest kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumustest. Eelkõige rõhutavad Belgia ja Luksemburg, et nende õhuruumi keerukus suurendab lennujuhtide suhtelist töökoormust, millel on omakorda negatiivne mõju lennujuhtide töö tootlikkusele ja marsruuditeenuste kulubaasile.

(51)

Tulemuslikkuse hindamise asutuse järeldusi arvesse võttes tunnistab komisjon, et Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna puhul on lendude suure arvu ja paljude erinevate lennutrajektooride ristumise tõttu tegemist väga keeruka õhuruumiga. Seega peavad ettevõtjad skeyes ja MUAC toime tulema keerukate käitamistingimustega.

(52)

Komisjon märgib siiski, et Belgia ja Luksemburg ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nende tegevus oleks kolmandal võrdlusperioodil muutunud teise võrdlusperioodiga võrreldes keerukamaks või et kolmanda võrdlusperioodi viimastel kuudel peaksid käitamistingimused veelgi keerukamaks muutuma.

(53)

Olemasolev teave, mida tulemuslikkuse hindamise asutus on täiendavalt analüüsinud, osutab sellele, et ettevõtjate skeyes ja MUAC tegevuse keerukus teisel võrdlusperioodil oluliselt ei muutunud. 2020. ja 2021. aasta puhul ei saa tegevuse keerukuse kohta sisulisi järeldusi teha, kuna liiklusmaht oli COVID-19 pandeemia tõttu erakordselt väike. Kolmanda võrdlusperioodi viimaste kuude puhul puuduvad tõendid selle kohta, et lennujuhtimise keerukus oleks teisel võrdlusperioodil täheldatud olukorraga võrreldes märkimisväärselt suurenenud.

(54)

Võttes arvesse, et Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas on lennujuhtimine ka tavapärastes liiklustingimustes olnud alati suhteliselt keerukas, nagu on selgitatud põhjendustes 52 ja 53, leiab komisjon, et selle väitega ei saa õigustada kulude suurenemist kolmanda võrdlusperioodil. Seega jäävad põhjenduses 23 esitatud järeldused rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a ja b sätestatud hindamiskriteeriumide kohta samaks.

(55)

Lisaks tuletab komisjon meelde, et lennujuhtimise keerukust on juba arvesse võetud, kehtestades aeronavigatsiooniteenuse osutajate võrdlusrühmad, millest lähtutakse rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud hindamiskriteeriumi kohaldamisel. Praegused võrdlusrühmad koosnevad sarnaste tegevus- ja majandustingimustega aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ning Belgia ja Luksemburgi võrdlusrühm hõlmab Austriat, Šveitsi ja Madalmaid, kes kõik peavad töötama suhteliselt keerukas käitamiskeskkonnas. Seega jääb põhjenduses 24 esitatud järeldus IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud hindamiskriteeriumi kohta muutmata.

(56)

Belgia ja Luksemburg selgitavad läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis, et ettevõtja MUAC Brüsseli sektor osutab piiriüleseid teenuseid ka Prantsusmaa ja Saksamaa õhuruumis. Belgia ja Luksemburg täpsustavad, et nende piiriülestel aladel toimuvate lendude puhul, mida teenindavad ettevõtja MUAC lennujuhid, registreeritakse marsruudil osutatavate teenuste ühikud Prantsusmaa ja Saksamaa tasude sissenõudmise piirkondades, kuid asjaomaste teenustega seotud kulud nõutakse sisse kasutajatelt, kes käitavad lende Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas. Belgia ja Luksemburgi arvates suurendab see kindlaksmääratud ühikuhinda nende tasude sissenõudmise piirkonnas.

(57)

Komisjon on põhjaliku uurimise käigus analüüsinud piiriüleste teenuste osutamist Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas. Komisjon leidis, et ettevõtja MUAC osutab kolmel piiriülesel alal Prantsusmaal ja Saksamaal märkimisväärset tööjõuressurssi nõudvaid teenuseid, mille eest ettevõtja MUAC ei saa liikmesriikidelt, kes talle nende teenuste osutamise on delegeerinud, rahalist hüvitist. Sama tähelepanek tehti kahe piiriülese ala kohta, mis asuvad Madalmaade õhuruumis, kus teenuste osutamine on delegeeritud ettevõtjale skeyes.

(58)

Komisjon leidis tulemuslikkuse hindamise asutuse täiendava analüüsi põhjal, et ettevõtjate MUAC ja skeyes poolt põhjenduses 57 nimetatud piiriülestel aladel osutatud teenuste kogumaksumus oli 2019. aastal ligikaudu 12,2 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades), millest ettevõtja MUAC arvele langes 6,8 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades) ja ettevõtja skeyes arvele 5,4 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades).

(59)

Samas märgib komisjon, et Belgia ei ole teatanud ühestki muudatusest seoses ettevõtjate skeyes ja MUAC poolt piiriülestel aladel pakutavate teenustega teisel või kolmandal võrdlusperioodil. Kumbki ettevõtja ei ole oma tegevust laiendanud, samuti ei ole täheldatud aeronavigatsiooniteenuste osutajate töökoormuse kasvu teisel ja kolmandal võrdlusperioodil. Kuna nende teenustega seotud kulude osakaal Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna kogukulubaasis on jäänud samaks, ei mängi ettevõtjate skeyes ja MUAC poolt piiriülestel aladel osutatavad teenused kulutõhususe suundumuste arvutamisel erilist rolli. Seega jäävad põhjenduses 23 esitatud järeldused IV lisa punkti 1.4 alapunktides a ja b sätestatud hindamiskriteeriumide kohta samaks.

(60)

Ehkki piiriüleste teenuste osutamise kord, mida eespool käsitleti, toob märkimisväärset kasu, vähendades käitamise keerukust ja suurendades teenuste tõhusust, tähendab määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 15 sätestatud põhimõte „kasutaja maksab“ seda, et õhuruumi kasutajad peaksid maksma kulude eest, mida nad tekitavad kasutamiskohas või sellele võimalikult lähedal (21). Nii on rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 21 lõikes 2 sätestatud, et tasude sissenõudmise piirkonnad peavad olema kooskõlas aeronavigatsiooniteenuste osutamisega, ning et nende alla võivad kuuluda teenused, mida osutab mõnes teises liikmesriigis asutatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja seoses piiriülese õhuruumiga. Kõnealuse rakendusmääruse artikli 22 lõikes 1 on täpsustatud, et tasude sissenõudmise piirkonna kulubaas hõlmab kindlaksmääratud kulusid, mis on seotud aeronavigatsiooniteenuste osutamisega asjaomases tasude sissenõudmise piirkonnas.

(61)

Põhjenduses 60 esitatut silmas pidades leiab komisjon, et põhjenduses 57 osutatud piiriülestel aladel aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks kehtestatud rahastamiskord ei ole kooskõlas tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi aluseks olevate õiguslike nõuetega. See järeldus ei piira rikkumismenetlusi, mida komisjon võib selles küsimuses algatada.

(62)

Kuna piiriülestel aladel osutatavate teenuste rahastamine ei ole kooskõlas põhjenduses 60 osutatud õigusnormidega, ei saa selle abil põhjendada 2019. aasta lähteväärtuse kohandamist seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud hindamiskriteeriumiga. Tulemuslikkuse hindamise asutuse järeldusi silmas pidades oleks Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna lähteväärtus võrdlusrühma keskmisest lähteväärsusest + 5,9 % suurem isegi siis, kui Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna 2019. aasta lähteväärtust oleks kohandatud nii, et see hõlmanuks ka piiriülestel aladel osutatavaid teenuseid. Seega jäävad põhjenduses 24 esitatud järeldused IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud hindamiskriteeriumide kohta samaks.

(63)

Belgia võttis kolmandal võrdlusperioodil marsruudi- ja terminaliteenuste kindlaksmääratud kulude jaotamiseks kasutusele täiustatud metoodika. Asjaomased muudatused hõlmavad ettevõtja skeyes lähenemislennujuhtimisteenustega seotud kulude (edaspidi „lähenemisteenuste osutamisega seotud kulud“) jaotust ja Belgia riiklike järelevalveasutuste kulude jaotust. Komisjon märgib, et Belgia on otsustanud arvestada oma lähenemisteenuste osutamisega seotud kulud peaaegu täies mahus marsruudil osutatavate teenuste hulka, mis tähendab, et kolmandal võrdlusperioodil kantakse täiendavad kindlaksmääratud kulud üle Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonda.

(64)

Komisjon märgib, et Belgia ja Luksemburg kohandasid läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis 2014. ja 2019. aasta lähteväärtusi, et võtta arvesse muudatusi marsruudi- ja terminaliteenuste kulude jaotuses. Seega ei mõjuta need muudatused otseselt kulutõhususe tulemuseesmärkide hindamist vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisas sätestatud kriteeriumidele.

(65)

Seoses tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnanguga märgib komisjon, et Belgia suurendas 2019. aasta lähteväärtust marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas 14,3 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades) ja vähendas samal ajal oma terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna (sh Brüsseli lennujaam (EBBR)) lähteväärtust 4,4 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Komisjon on teadlik, et ettevõtja skeyes kannab kulusid ka seoses piirkondlikes lennujaamades osutatavate lähenemisteenustega, mis jäävad kolmanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava kohaldamisalast välja. Siiski leiab komisjon, et Belgia ei ole piisavalt selgitanud ega põhjendanud suuri lahknevusi marsruudi ja terminali lähteväärtuste kohandamisel, sest tulemuslikkuse kavaga hõlmamata piirkondlike lennujaamadega seotud lähenemiskulud tunduvad olevat ebaproportsionaalsed.

(66)

Lisaks leiab komisjon, et Belgia ei ole jaotanud lähenemisteenuste osutamisega seotud kulusid marsruudil osutatavate teenuste ja terminaliteenuste vahel proportsionaalselt ega kasutanud läbipaistvat metoodikat, kuna peaaegu kõik lähenemisteenuste osutamisega seotud kulud on arvestatud marsruuditeenuste kulubaasi hulka. Komisjon on seisukohal, et selline lähenemisteenuse osutamisega seotud kulude jaotus ei vasta määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktis e ja rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(67)

Seega ei piira käesoleva otsuse põhjendustes 63–66 esitatud tähelepanekud rikkumismenetlust, mille komisjon võib algatada seoses Belgia poolt kulude jaotamise metoodikas tehtud muudatustega kolmandal võrdlusperioodil.

(68)

Eespool esitatud tähelepanekute põhjal järeldab komisjon, et Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususe tulemuseesmärgid ei vasta ühelegi rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud hindamiskriteeriumile.

(69)

Lisaks peab komisjon vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktile d kontrollima, kas kõrvalekalded kõnealuse lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud kriteeriumidest on vajalikud ja proportsionaalsed, et võimaldada saavutada tulemuseesmärgid põhilises läbilaskevõimega seotud tulemusvaldkonnas või rakendada restruktureerimismeetmeid rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 2 punkti 18 tähenduses. Eelkõige kontrollis komisjon, kas täheldatud kõrvalekalded kogu liitu hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest ja kogu liitu hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest võib panna üksnes läbilaskevõimega seotud täiendavate kindlaksmääratud kulude arvele.

(70)

Komisjon märgib, et tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangul on Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas kolmandaks võrdlusperioodiks esitatud marsruudi kindlaksmääratud kulude ning kolmanda võrdlusperioodi kogu liitu hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumuse järgimiseks nõutavate kindlaksmääratud kulude vahe 2024. aastal ligikaudu 8,2 miljonit eurot 2017. aasta hindade reaalväärtuses, kusjuures vastav kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast pikaajalisest arengusuundumusest on 43,7 miljonit eurot 2017. aasta hindade reaalväärtuses.

(71)

Komisjon märgib, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt sisaldab seitset meedet, mis Belgia ja Luksemburgi arvates tuleks läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks võtta (edaspidi „läbilaskevõimega seotud meetmed“) ning mis aitaksid Belgia ja Luksemburgi väitel põhjendada, miks nende kulutõhususe tulemuseesmärgid kalduvad kõrvale kogu liitu hõlmavatest kulutõhususe tulemuseesmärkidest.

(72)

Komisjon on pärast seda, kui ta esitas otsuses (EL) 2022/2255 oma järeldused läbilaskevõimega seotud meetmete kohta, asjaomaseid meetmeid täiendavalt analüüsinud.

(73)

Esimene läbilaskevõimega seotud meede (edaspidi „ meede 1“) hõlmab lennujuhtide värbamist ja koolitamist ettevõtja skeyes poolt, et kolmandaks ja neljandaks võrdlusperioodiks jätkuks piisavalt lennujuhte. Belgia ja Luksemburg selgitavad, et meede 1 on oluline selleks, et tulla toime lennujuhtide tööjõu vananemisega ning sellest tuleneva pensionile jäämiste suure arvuga kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil. Need pensionilejäämised on eelkõige seotud põhjenduses 36 nimetatud DISPO kava kohaldamisega.

(74)

Lisaks rõhutas Belgia põhjaliku uurimise käigus, et kui meetmega 1 ette nähtud koolitamist ja uute lennujuhtide värbamist ei toimuks, väheneks lennujuhtide arv kolmanda võrdlusperioodi lõpuks 15 %. Belgia väitel vähendaks see oluliselt läbilaskevõimet.

(75)

Belgia esitatud teavet silmas pidades nõustub komisjon, et ettevõtjal skeyes on vaja värvata ja koolitada uusi lennujuhte, kui ta soovib oma töötajaskonda säilitada ja suurendada ning tagada, et tal oleks lennuliikluse edasist arenguprognoosi arvestades piisav arv lennujuhte. Komisjon märgib siiski ka seda, et vajadus välja õpetada suur hulk uusi lennujuhte on suurel määral tingitud DISPO eelpensionikava rakendamisest.

(76)

Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti puhul on meetme 1 kulud suurenenud ja ulatuvad kolmandal võrdlusperioodil ligikaudu 27 miljoni euroni (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes suurenesid meetmega 1 seotud kulud 2022. aastal 22,4 %, 2023. aastal 49,0 % ja 2024. aastal 36,8 % (nominaalväärtuses)

(77)

Belgia väidab, et meetmega 1 seotud kulude suurenemine on tingitud kõrgemast inflatsioonimäärast ja uute töötajate värbamisega seotud tegelike kulude täpsemast hindamisest, kuna lennuliiklus taastus oodatust kiiremini ning väljalangejate hulk kolmandal võrdlusperioodil koolitustsükli juba läbinud lennujuhiõpilaste hulgas oli prognoositust suurem. Belgia täpsustas, et ettevõtja skeyes ajakohastas enne läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti esitamist oma äriplaani ja kavatseb aastatel 2022–2024 värvata nii palju uusi lennujuhte, kui tema koolitusvõimalused lubavad.

(78)

Samas märgib komisjon, et vastavalt läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektile peaks 2024. aastal tööle võetud lennujuhtide arv olema tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes 6 % väiksem. Komisjon eeldab, et selle põhjuseks on lennujuhiõpilaste oodatust suurem väljalangemise määr, millele on osutatud põhjenduses 77.

(79)

Komisjon leiab, et meetmega 1 seotud kulude kasv, millele on osutatud põhjenduses 76, on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud inflatsiooniindeksi muutustest oluliselt suurem. Komisjon märgib, et tulemuslikkuse kava projektis meetme 1 jaoks ette nähtud kulud hõlmasid esialgu vaid lennujuhtide koolitamist selleks, et ettevõtja skeyes saaks Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas pakkuda marsruudil osutatavaid teenuseid. Belgialt põhjaliku uurimise käigus saadud teabest nähtub, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis on meetmega 1 seotud täiendavate kulude hulka arvestatud ka koolitused, mida ettevõtja skeyes korraldab lennujuhtidele terminali aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks. Terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnaga seotud kulusid ei tohiks meetme 1 puhul arvestada.

(80)

Seega leiab komisjon, et Belgia ei ole vaatamata nõudmisele piisavalt selgitanud, milliseid kohandusi ta on teinud tulemuslikkuse kava projektis ja läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis seoses kavandatud lennujuhikoolitustega ja ettevõtja skeyes kavaga võtta vastu lennujuhiõpilasi marsruudil osutatavate teenuste pakkumiseks. Lisaks ei põhjendanud Belgia marsruudil osutatavate teenuste puhul ettevõtja skeyes prognoositud kulusid ühe lennujuhiõpilase koolitamise kohta ega selgitanud nende kulude suurt kõikumist aastate lõikes. Eespool osutatud kaalutlustele tuginedes ei olnud komisjonil võimalik kvantitatiivselt kindlaks teha, kuidas ettevõtja skeyes lennujuhiõpilaste arvu kavandatav suurendamine, millele on osutatud põhjenduses 77, mõjutab marsruudil osutatavate teenuste osas meetmega 1 seotud kulusid, millele on osutatud põhjenduses 76.

(81)

Isegi kui marsruudil osutatavate teenustega seotud koolituskulud oleksid ettevõtja skeyes puhul tõepoolest suurenenud ning aastatel 2022–2024 võetaks vastu varasemast rohkem lennujuhiõpilasi, leiab komisjon, et suuremaid koolituskulusid peaksid märkimisväärselt tasakaalustama väiksemad personalikulud, sest tegutsevate lennujuhtide arv peaks samal ajavahemikul olema kavandatust väiksem, nagu on märgitud põhjenduses 78.

(82)

Komisjon märgib, et tegelikult tulenevad 1. meetmega seotud kulud olulisel määral DISPO kavast, mille Belgia on ise vastu võtnud, et kohaldada seda ettevõtjas skeyes töötavate lennujuhtide suhtes. On selge, et seoses DISPO kava rakendamisega kolmandal võrdlusperioodil jääb ennetähtaegselt pensionile suur hulk lennujuhte, kelle asendamine uute lennujuhtidega tähendab ettevõtja skeyes jaoks suurt tegevus- ja finantskoormust. Võttes arvesse tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangut ja asjaolu, et ettevõtja skeyes jaoks on ülimalt oluline tagada kolmandal võrdlusperioodi jaoks vajalik läbilaskevõime nii, et see oleks ohutu ja järjepidev, leiab komisjon, et kokkuvõttes on meede 1 vajalik kohalike läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks. Siiski on komisjon seisukohal, et Belgia ei ole esitanud piisavaid tõendeid, et meetme 1 läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud kulude märkimisväärne suurenemine võrreldes tulemuslikkuse kava projektiga on põhjendatud ja proportsionaalne, välja arvatud niivõrd, kuivõrd see on tingitud kõrgemast inflatsiooniprognoosist. Seepärast on komisjon läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ja proportsionaalseks peetavate lisakulude osas seisukohal, et meetme 1 puhul tuleb arvesse võtta kulusid, mis on esitatud tulemuslikkuse kava projektis ja väljendatud reaalväärtuses.

(83)

Teine läbilaskevõimega seotud meede (edaspidi „meede 2“) hõlmab lennuliikluse korraldamise süsteemi (ATM-süsteem) asendamist ühtse, integreeritud ja ühtlustatud õhuruumikorraldussüsteemiga, mis arendatakse välja koos ettevõtjaga MUAC ja Belgia kaitsejõududega projekti „Shared Air Traffic Services System 3“ (edaspidi „projekt SAS 3“) raames. Samas on kõnealune süsteem kavas kasutusele võtta alles pärast kolmanda võrdlusperioodi lõppu, kõige varem 2030. aastal, ja seega hõlmavad kolmanda võrdlusperioodi kavad ainult ettevalmistavaid toiminguid.

(84)

Meetme 2 kulud hõlmavad ka ettevõtja skeyes praeguse ATM-süsteemi vahepealset ajakohastamist, mis võimaldab kasutada asjaomast süsteemi üleminekuetapis, enne kui võetakse kasutusele projekti SAS 3 raames välja töötatud uus lennuliikluse korraldamise süsteem Belgia selgitas põhjaliku uurimise käigus, et vahepealne ajakohastamine hõlmab nii tehnilist kui ka funktsionaalset ajakohastamist ja peaks neljandal võrdlusperioodil tagama täiendava läbilaskevõimsuse.

(85)

Meetme 2 kogukulusid on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis vähendatud ja need peaksid kolmandal võrdlusperioodil ulatuma ligikaudu 7,4 miljoni euroni (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Meetmega 2 seotud kulud on tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes vähenenud: 2022. aastal 1,9 %, 2023. aastal 9,5 % ja 2024. aastal 11,9 % (nominaalväärtuses). Belgia on selgitanud, et need muudatused kajastavad täpsemalt ettevõtja skeyes poolt 2021. aasta detsembris praeguse ATM-süsteemi ajakohastamiseks allkirjastatud lepingu tegelikku väärtust.

(86)

Belgia selgitas põhjaliku uurimise käigus, et kolmandal võrdlusperioodil projekti SAS 3 raames kasutusele võetud uue ATM-süsteemi puhul ei teki amortisatsioonikulusid. Belgia esitatud teabest ilmneb siiski, et uue ATM-süsteemi kapitalikulud on kavas sisse nõuda juba kolmandal võrdlusperioodil, ehkki kõnealune süsteem võetakse kasutusele alles mitu aastat pärast kolmanda võrdlusperioodi lõppu.

(87)

Komisjon on seisukohal, et ettevõtja skeyes ATM-süsteemi kavandatud ajakohastamine ja selle hilisem väljavahetamine on lennutegevuse seisukohast põhjendatud ja seda võib pidada vajalikuks, et saavutada läbilaskevõime-eesmärgid.

(88)

Samas märgib komisjon, et meetme 2 puhul esineb tõsiseid kahtlusi selle õigeaegse rakendamise suhtes. Põhjaliku uurimise käigus esitasid kolmandad isikud komisjonile teavet, mille kohaselt ettevõtja skeyes kaalub võimalust loobuda osalemisest projektis SAS 3, mille eesmärk on kavas kasutusele võtta uus ATM-süsteem. Belgia ametiasutused ei vaidlustanud seda teavet, kuid rõhutasid, et asjaosalised ei ole arutelusid projekti tuleviku üle veel lõpule viinud. Neid tähelepanekuid arvesse võttes leiab komisjon, et Belgia ei ole andnud piisavalt kindlaid tõendeid projekti SAS 3 rakendamise kohta ega alternatiivsete lahenduste kohta, mis tuleb kasutusele võtta juhul, kui projekti ellu ei viida.

(89)

Lisaks märgib komisjon, et suur osa meetme 2 kuludest on tegevuskulud, eelkõige projektikulud, mis on seotud olemasoleva ATM-süsteemi vahepealseks ajakohastamiseks tehtavate ettevalmistuste ja uue süsteemi kasutuselevõtuga. Komisjon leiab, et sellised tegevuskulud on osa aeronavigatsiooniteenuse osutaja tavapärasest tegevusest ning erinevalt ATM-süsteemide ja nende komponentidega seotud kuludest ei saa neid pidada läbilaskevõime-eesmärkide saavutamisega otseselt seotud kuludeks.

(90)

Seepärast on komisjon seisukohal, et meetme 2 puhul tuleks läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ja proportsionaalseks peetavate lisakuludena arvesse võtta vaid amortisatsioonikulusid ning ettevõtja skeyes praeguse ATM-süsteemi vahepealse ajakohastamisega seotud kapitalikulusid.

(91)

Kolmas suutlikkusega seotud meede (edaspidi „meede 3“) on seotud ettevõttes MUAC töötavate lennujuhtide üldiste töötingimuste (edaspidi „üldiste töötingimuste pakett“) muutmisega pärast kollektiivlepingu sõlmimist 2019. aastal enne COVID-19 pandeemia puhkemist. Meede 3 hõlmab ettevõtja MUAC heaks töötavatele lennujuhtidele makstava tasu suurendamist 10,75 % seoses paindlikuma töökorralduse kehtestamisega.

(92)

Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduva teabe põhjal hõlmavad meetme 3 raames kasutusele võetud paindlikkussätted hiljuti värvatud lennujuhtide iga-aastase tööaja pikenemist, vahetuste korraldamisega seotud uusi eeskirju, võimalust sõlmida lennujuhtidega lepinguid täiendavate tööpäevade kohta, iga-aastase tööaja ja puhkuse planeerimise paindlikumaks muutmist ning võimalust leppida juba tööle asunud lennujuhtidega kokku pensioniea võimalikus pikendamises 60. eluaastani.

(93)

Komisjon märgib, et sisuliselt on meetme 3 eesmärk suurendada lennujuhtide kättesaadavust ja lennugraafikute paindlikkust, et rahuldada liiklusnõudlust. Belgia rõhutas, et meetmega 3 loodeti COVIDi-eelsetes liiklustingimustes vähendada viivitusi lennuliiklusvoogude juhtimisel ja vältida kulusid, mida need õhuruumi kasutajatele tekitavad. Belgia lisas, et meede 3 pidi algselt võimaldama ettevõtjal MUAC näha lennujuhtide jaoks ette täiendavad vahetused – 2019. aastal 1 050 täiendavat vahetust ja 2024. aastal 3 150 täiendavat vahetust.

(94)

Tulemuslikkuse hindamise asutus jõudis komisjonile esitatud analüüsis järeldusele, et meede 3 võimaldab ettevõtjal MUAC tõepoolest pakkuda õhuruumi kasutajatele 2023. ja 2024. kalendriaastal täiendavat läbilaskevõimet ning aitab seega kolmandal võrdlusperioodil saavutada läbilaskevõime-eesmärke olukorras, kus liiklusmaht on võrreldav pandeemiaeelse tasemega.

(95)

Meetme 3 kogukulud on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti puhul kasvanud ja ulatuvad kolmandal võrdlusperioodil ligikaudu 13,2 miljoni euroni (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Meetmega 3 seotud kulud on tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes suurenenud: 2022. aastal 7,4 %, 2023. aastal 9,0 % ja 2024. aastal 9,2 % (nominaalväärtuses). Belgia poolt põhjaliku uurimise käigus esitatud teabe kohaselt on kulude kasv tingitud oodatust suuremast inflatsioonist, mis nõuab ettevõtjas MUAC töötavate lennujuhtide palkade indekseerimist.

(96)

Belgia märgib, et meetmega 3 seotud kulusid hinnati selle heakskiitmise ajal samaväärseks uute lennujuhtide palkamisega, et leida ettevõtja MUAC jaoks lahendus lennujuhtide vähesusest tingitud probleemile. Samas ei ole esitatud arvutusi ega tõendeid, mis kajastaksid meetme 3 üldist mõju kolmanda võrdlusperioodi kulubaasile. Seega ei ole komisjonil olnud võimalik kontrollida, kas kolmandal võrdlusperioodil meetme 3 jaoks ette nähtud kulud oleksid olnud samaväärsed nendega, mida ettevõtja MUAC oleks kandud juhul, kui samasugune läbilaskevõime tagamiseks oleks palgatud uusi lennujuhte.

(97)

Komisjoni sõnul leidis tulemuslikkuse hindamise asutus, et Belgia ja Luksemburgi poolt meetme 3 raames esitatud kulud on põhjendatud ja proportsionaalsed õhuruumi kasutajate saadava kasuga, võimaldades muu hulgas vältida ATFM-hilinemisi ning nende kahjulikku tegevus- ja finantsmõju õhuruumi kasutajatele, sealhulgas reisijatele ja keskkonnale.

(98)

Eelkõige juhib tulemuslikkuse hindamise asutus tähelepanu tõenditele, mille kohaselt meetme 3 alla kuuluv üldiste töötingimuste pakett võimaldas esimesel rakendusaastal (2019) märkimisväärselt suurendada ettevõtja MUAC läbilaskevõimet, millega hoiti õhuruumi kasutajate jaoks ära lennuliikluse korraldamise viivitustest tulenevaid kaudseid kulusid hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Lisaks märgib tulemuslikkuse hindamise asutus, et 2020. ja 2021. aastal lõi COVID-19 pandeemiast tingitud suur liiklussurutis erandliku olukorra, kus meetme 3 raames kehtestatud täiendavad paindlikkussätted ei olnud vajalikud. Samas leiab tulemuslikkuse hindamise asutus, et ettevõtja MUAC on 2020. ja 2021. aastal meetme 3 mõju piisavalt leevendanud, kuna läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis on täpsustatud, et mõned ülejäägi ümberpaigutamised 2020. aastast ja 2021. aasta esimesest kvartalist lükati edasi, et neid saaks kasutada kolmandal võrdlusperioodil lisakuludeta. Tulemuslikkuse hindamise asutus järeldab, et meede 3 on kolmanda võrdlusperioodi läbilaskevõimega seotud põhjustel üldiselt õigustatud, kuna see aitab suurendada ressursside kättesaadavust ja maksimeerida kättesaadavaks tehtud läbilaskevõimet ajal, mil liiklusnõudlus on suur.

(99)

Seepärast järeldab komisjon, et meede 3 on läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalik ja selle kulud on proportsionaalsed, arvestades nende positiivset mõju läbilaskevõime pakkumisele.

(100)

Neljas suutlikkusega seotud meede (edaspidi „meede 4“) hõlmab ettevõtja MUAC kava võtta kasutusele tõhus tegevusjärgne analüüsiprotsess, mida toetavad asjakohased vahendid ja äriteabevahendid. Belgia ja Luksemburg märgivad, et meede 4 (läbivaadatud tulemuslikkuse kavas „projekt PABI“) peaks võimaldama ettevõtjal MUAC oma igapäevast tegevust veelgi optimaalsemalt planeerida.

(101)

Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduva teabe põhjal peaks meede 4 aitama rahuldada tulevast liiklusnõudlust ja vähendama lennuliiklusvoogude juhtimisega seotud viivitusi, vältides tarbetute käitamispiirangute kehtestamist õhuruumi kasutajate suhtes (nn ülereguleerimine). Komisjoni sõnul märkis Belgia, et meede 4 võetakse kasutusele 2022. aastal, kuigi Belgia ei ole seda teavet põhjaliku uurimise käigus sõnaselgelt kinnitanud.

(102)

Tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangu põhjal nõustub komisjon, et meetme 4 kohane tegevusjärgne analüüs aitab kasutada olemasolevaid ressursse parimal võimalikul viisil, et maksimeerida õhuruumi kasutajatele kättesaadavaks tehtud läbilaskevõimet, eelkõige suure liiklusnõudluse tingimustes.

(103)

Meetme 4 kogukulud on kolmandal võrdlusperioodil ligikaudu 0,9 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades) ja jäävad samaks, mis 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektis. Komisjon märgib, et tulemuslikkuse hindamise asutus on meetmega 4 seotud kulud läbi vaadanud ja peab neid põhjendatuks.

(104)

Seepärast leiab komisjon, et meede 4 on läbilaskevõime-eesmärkide pidevaks järgmiseks vajalik ja et sellega seotud kulud on proportsionaalsed, võttes arvesse struktuurset ja käitamisalast kasu, mis prognooside kohaselt sellega peaks kaasnema.

(105)

Viies läbilaskevõimega seotud meede (edaspidi „meede 5“) on seotud uute lennujuhtide ab initio koolitamisega ettevõtja MUAC Brüsseli sektori tarbeks. Läbivaadatud tulemuslikkuse projekti andmetel korraldab meetmega 5 hõlmatud lennujuhikoolitusi allhanke korras Prantsusmaal asuv väliskoolitusorganisatsioon.

(106)

Belgia selgitab, et ettevõtja MUAC peab töötajate värbamist ja ab initio koolitusi jätkama, et vältida läbilaskevõime vähenemist kolmandal võrdlusperioodil ja sellele järgnevatel võrdlusperioodidel. Belgia esitatud teabele tuginedes nõustub komisjon, et ettevõtja MUAC peab koolitama uusi lennujuhte selleks, et säilitada ja suurendada lennujuhtide arvu ning tagada, et ettevõtjal oleks lennuliikluse prognoositavat edasist arengut silmas pidades piisav hulk lennujuhte.

(107)

Meetme 5 kogukulud on kolmandal võrdlusperioodil ligikaudu 14,2 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Belgia esitas põhjaliku uurimise käigus meetme 5 kulude jaotuse kolmes kategoorias, nimelt lennujuhiõpilaste personalikulud, lennutreeningseadme pilootide kulud ja koolitusorganisatsiooniga seotud kulud. Komisjon märgib, et tulemuslikkuse hindamise asutus on meetmega 5 seotud kulud läbi vaadanud ja peab neid põhjendatuks.

(108)

Seepärast järeldab komisjon, et meede 5 on läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalik ja et selle kulud on proportsionaalsed, võttes arvesse nende operatiivset mõju läbilaskevõime pakkumisele.

(109)

Kuues läbilaskevõimega seotud meede (edaspidi „meede 6“) hõlmab täiendavate lennujuhtide töölevõtmist ettevõtja MUAC Brüsseli sektoris, et rahuldada liiklusnõudlust kolmandal võrdlusperioodil ja pärast seda.

(110)

Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduva teabe kohaselt on kolmandal võrdlusperioodil kavas lennujuhtide arvu oluliselt suurendada: 106-lt 119-le. Belgia märgib, et lennujuhtide arvu suurendamine võimaldab sektorite lahtiolekuaegu pikendada ja lende paindlikumalt juhtida. Belgia esitatud teabe põhjal nõustub komisjon, et täiendavate lennujuhtide värbamine ettevõtja MUAC poolt on vajalik, kuna see aitab saavutada läbilaskevõime-eesmärke.

(111)

Meetme 6 kogukulud on kolmandal võrdlusperioodil ligikaudu 4,4 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Need kulud on seotud kolmandal võrdlusperioodil tööle asuvate lennujuhtide töötasuga. Komisjon märgib, et tulemuslikkuse hindamise asutus on meetmega 6 seotud kulud läbi vaadanud ja peab neid põhjendatuks.

(112)

Seepärast leiab komisjon, et meede 6 on läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalik ja et selle kulud on proportsionaalsed, võttes arvesse nende operatiivset mõju läbilaskevõime pakkumisele.

(113)

Seitsmes läbilaskevõimega seotud meede (edaspidi „meede 7“) hõlmab uue tööjõu planeerimise süsteemi väljatöötamist ettevõtja MUAC poolt, et toetada uute käitamisnõuete rakendamist. Meede 7 hõlmab uue tööjõuplaneerimisraamistiku väljatöötamist, töögraafiku koostamise vahendi ajakohastamist ja muid tööjõu planeerimise vahendeid, mida on vaja uute käitamisnõuete rakendamiseks.

(114)

Tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangut arvesse võttes nõustub komisjon, et uue tööjõuplaneerimisesüsteemi rakendamisest tulenev tõhususe kasv aitab suurendada käitamissuutlikkust ja pakkuda tõhusamaid teenuseid.

(115)

7. meetme kogukulud on kolmandal võrdlusperioodil ligikaudu 0,8 miljonit eurot (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Komisjon märgib, et tulemuslikkuse hindamise asutus on meetmega 7 seotud kulud läbi vaadanud ja peab neid põhjendatuks.

(116)

Seepärast leiab komisjon, et meede 7 on läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalik ja et selle kulud on proportsionaalsed, võttes arvesse nende operatiivset mõju läbilaskevõime pakkumisele.

(117)

Komisjon on täiendavalt analüüsinud Belgia ja Luksemburgi esitatud seitset läbilaskevõimega seotud meedet nende üldise mõju seisukohast ja selleks, et hinnata, kas kõigi nende meetmete üheaegne rakendamine on kohalike läbilaskevõime tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalik.

(118)

Sellega seoses võtab komisjon teadmiseks tulemuslikkuse hindamise asutuse järeldused, et need seitse läbilaskevõimega seotud meedet on koos vaadelduna asjakohased ja põhjendatud, võttes arvesse üldist oodatavat tegevustulemust ja selle kombineeritud mõju läbilaskevõime pakkumisele. Tulemuslikkuse hindamise asutuse analüüsi näitab, et nende meetmete kombineeritud rakendamine võimaldab ettevõtjatel skeyes ja MUAC tõhusalt hallata prognoositavat liiklustihedust tippkoormuse ajal ning suurendada teenuste osutamise paindlikkust ja suutlikkust jätkata teenuste osutamist ka ettenägematute või kiirelt muutuvate asjaolude korral. Lisaks kinnitab tulemuslikkuse hindamise asutus, et eespool nimetatud läbilaskevõime suurendamise meetmete üheaegne rakendamine ei põhjusta Belgia ja Luksemburgi õhuruumis kolmanda võrdlusperioodi lõpuni jäänud kuudel aeronavigatsiooniteenuste ülepakkumist (22). Lisaks juhib tulemuslikkuse hindamise asutus tähelepanu sellele, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud meetmed, mis on seotud uute lennujuhtide koolitamise ja töölevõtmisega, aitavad täiendada läbilaskevõime suurendamist võimaldavaid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid.

(119)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteeriumiga järeldab komisjon põhjendustes 71–118 esitatud tähelepanekute põhjal, et meetmete 1 ja 2 puhul on Belgia ja Luksemburgi esitatud kulud osaliselt vajalikud ja proportsionaalsed läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks, samas kui meetmete 3–7 puhul on esitatud kulud nende eesmärkide saavutamiseks täiesti vajalikud ja proportsionaalsed.

(120)

Alljärgnevas tabelis on näidatud, kuidas läbilaskevõimega seotud meetmed aitavad vähendada põhjenduses 70 osutatud kõrvalekallet kindlaksmääratud ühikuhindade kogu liitu hõlmavatest arengusuundumustest aastal 2024.

(121)

Vastavalt põhjenduses 120 esitatud tabelile võib kõrvalekaldumist kogu liitu hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinnast õigustatuks pidada 19,2 miljonit euro (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades) eest läbilaskevõime suurendamiseks tehtud kulutuste puhul. See näitaja on suurem kui hinnanguline kõrvalekalle kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest kolmandal võrdlusperioodil (8,2 miljonit eurot väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades), ent samas väiksem kui hinnanguline kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast pikaajalisest arengusuundumusest (43,7 miljonit eurot väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades). Seega on Belgia ja Luksemburgi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise suundumuse ja kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise suundumuse vahel ikka veel 24,5 miljoni euro (väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades) suurune erinevus, mida ei ole suudetud põhjendada.

(122)

Seega järeldab komisjon, et rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteerium on Belgia ja Luksemburgi puhul täitmata.

(123)

Lisaks märgib komisjon, et Belgia ja Luksemburg ei ole esitanud oma läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis ühtegi restruktureerimismeedet, mis õigustaks kõrvalekaldumist kogu liitu hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest või kogu liitu hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis ii sätestatud kriteeriumile.

(124)

Põhjendustes 22–123 esitatud hindamist arvesse võttes leiab komisjon, et Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususe tulemuseesmärgid ei vasta kogu liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(125)

Komisjon väljendas rakendusotsuses (EL) 2022/728 muret Belgia tulemuslikkuse kava projektis esitatud terminali kulutõhususe tulemuseesmärkide pärast. Neid kulutõhususe eesmärke kohaldatakse üksnes Brüsseli lennujaamas osutatavate terminali aeronavigatsiooniteenuste suhtes. Komisjon leidis kõnealuses rakendusotsuses, et Belgia oleks pidanud neid eesmärke täiendavalt põhjendama või allapoole korrigeerima.

(126)

Komisjon märgib, et Belgia läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis on 2022.–2024. kalendriaastaks esitatud madalamad kulutõhususe eesmärgid ning muu hulgas on vähendatud nende kalendriaastate kindlaksmääratud kulude reaalväärtust. Komisjon märgib, et kolmanda võrdlusperioodi terminali kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus +4,5 % on endiselt kõrgem kui kolmanda võrdlusperioodi marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus +1,9 %, samuti on see kõrgem kui teise võrdlusperioodi tegelik terminali kindlaksmääratud ühikuhinna suundumus +0,5 %. Lisaks märgib komisjon, et Brüsseli lennujaama terminali aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikuhind on asjaomase lennujaamade võrdlusrühma kindlaksmääratud ühikuhindade mediaanist hinnanguliselt 55 % kõrgem.

(127)

Seepärast järeldab komisjon põhjendustes 125 ja 126 antud hinnangute põhjal, et terminali läbivaadatud kulutõhususega seotud tulemuseesmärgid on jätkuvalt murettekitavad. Sellega seoses kordab komisjon oma rakendusotsuses (EL) 2022/728 esitatud seisukohta, et Belgia peaks neid eesmärke piisavalt põhjendama või neid allapoole korrigeerima.

(128)

Komisjon jõudis rakendusotsuses (EL) 2022/728 järeldusele, et Belgia ja Luksemburg peavad läbi vaatama oma stimuleerimiskavad marsruudi ja terminali läbilaskevõime eesmärkide saavutamiseks nii, et nendest tuleneval maksimaalsel rahalisel kahjul oleks oluline mõju ohus olevale tulule. Komisjon märgib, et Belgia ja Luksemburg ei ole läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis neis stimuleerimiskavades mingeid muudatusi teinud.

(129)

Seepärast järeldab komisjon, et Belgia ja Luksemburgi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud stimuleerimiskavad on jätkuvalt murettekitavad. Seetõttu rõhutab komisjon taas oma seisukohta, et Belgia ja Luksemburg peaksid oma kavandatud marsruudi ja terminali läbilaskevõime-eesmärkide saavutamisele suunatud stimuleerimiskavade projektid läbi vaatama, nii et nimetatud stimuleerimiskavadest tulenevatel maksimaalsetel rahalistel kahjudel oleks oluline mõju ohus olevale tulule, nagu on sõnaselgelt nõutud rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõike 3 punktis a. Komisjoni arvates peaks läbivaadatud stimuleerimiskava tekitama maksimaalse rahalise kahju, mis on vähemalt 1 % kindlaksmääratud kuludest.

(130)

Eespool esitatut arvesse võttes peaksid Belgia ja Luksemburg võtma parandusmeetmeid määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 3 punkti c kolmanda lõigu tähenduses. Need parandusmeetmed peaksid võimaldama Belgial ja Luksemburgil saavutada kooskõla kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi kulutõhususe tulemuseesmärkidega, mis tähendab, et Belgia ja Luksemburg peaksid vastavalt komisjoni poolt käesolevas otsuses esitatud hinnangule vähendama marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kindlaksmääratud kulusid 24,5 miljonit eurot, väljendatuna reaalväärtuses 2017. aasta hindades.

(131)

Komisjon märgib, et Belgia kavatseb korraldada ettevõtjate skeyes ja MUAC tegevuse vastavuskontrolli, milles ta on kutsunud vaatlejatena osalema komisjoni talitusi. Komisjon leiab, et vastavuskontroll aitab Belgial koostada lõpliku tulemuslikkuse kava projekti, milles tuleks arvesse võtta asjakohaseid parandusmeetmeid. Kui vastavuskontrolli käigus saadakse uusi tõendeid, kavatseb komisjon neid tõendeid arvesse võtta.

(132)

Teatavad parandusmeetmed, mida Belgia ja Luksemburg peavad käesoleva otsuse kohaselt võtma, ei pruugi tulenevalt oma laadist kolmandal võrdlusperioodil täielikult mõjule pääseda. Siiski peaksid Belgia ja Luksemburg hakkama neid meetmeid rakendama kolmandal võrdlusperioodil, lähtudes lõpliku tulemuslikkuse kava projektiga ette nähtud siduvatest kohustustest, isegi juhul, kui asjaomased meetmed parandavad kulutõhusust alles järgmisel võrdlusperioodil.

(133)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõikele 6 tuleks parandusmeetmed kindlaks määrata lõpliku tulemuslikkuse kava projektis, mis esitatakse komisjonile kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Belgia ja Luksemburg peaksid oma lõpliku tulemuslikkuse kava projekti vastu võtma eraldi ja riiklikul tasandil, kuna eesmärkide seadmisega seotud tegevus FABECi tasandil on peatatud, sest Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaad on FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektist taganenud, nagu on selgitatud põhjenduses 6.

(134)

Võttes arvesse käesolevas otsuses esitatud järeldusi, peaksid Belgia ja Luksemburg asjakohaselt käsitlema eelkõige järgmisi probleeme:

(135)

Ühtse taeva komitee ei ole arvamust esitanud. Peeti vajalikuks rakendusakti olemasolu ning esimees esitas apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks rakendusakti eelnõu. Apellatsioonikomitee ei esitanud oma arvamust,