(1)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2015/309 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes (edaspidi „esialgne uurimine“).

(2)

Pärast kõigi eksportivate tootjate subsideerimist käsitlevat osalist vahepealset läbivaatamist (edaspidi „esimene vahepealne läbivaatamine“) vastavalt alusmääruse artiklile 19 otsustas komisjon 4. juunil 2018 oma rakendusmäärusega (EL) 2018/823 (3) (edaspidi „esimest vahepealset läbivaatamist käsitlev määrus“) säilitada esialgses uurimises kehtestatud meetmed.

(3)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist (edaspidi „teine vahepealne läbivaatamine“) vastavalt alusmääruse artiklile 19 muutis komisjon 15. mail 2020 oma rakendusmäärusega (EL) 2020/658 (4) (edaspidi „teist vahepealset läbivaatamist käsitlev määrus“) tasakaalustava tollimaksu määra ühe eksportiva tootja puhul.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt alusmääruse artiklile 18 (edaspidi „aegumise läbivaatamine“) pikendas komisjon 25. mail 2021 esialgses uurimises kehtestatud (ja rakendusmäärusega (EL) 2020/658 muudetud meetmeid komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/823 (5) (edaspidi „aegumise läbivaatamist käsitlev määrus“) veel viieks aastaks.

(5)

Praegu kehtivad lõplikud tasakaalustavad tollimaksud jäävad vahemikku 1,5–9,5 %.

(6)

Komisjon otsustas omal algatusel algatada osalise vahepealse läbivaatamise, sest tal oli piisavalt tõendeid selle kohta, et subsideerimisega seotud asjaolud, mille alusel kehtivad meetmed kohaldati, olid muutunud ning et asjaomased muutused olid püsivad.

(7)

Täpsemalt öeldes on Türgi valitsuse poolt vikerforelli kasvatajatele antavate subsiidiumide struktuuris ja rakendamise tingimustes alates 2016. aastast toimunud olulised muutused. Nähtavasti põhjustasid need muutused Türgi vikerforelli kasvatajate saadud otseste subsiidiumide vähenemise.

(8)

Komisjon leidis, et on piisavalt tõendeid, et subsideerimisega seotud asjaolud olid märkimisväärselt muutunud, need muutused on püsivad ning seetõttu tuleb meetmed kõigi eksportivate tootjate puhul läbi vaadata.

(9)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist otsustanud, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 20. septembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse läbivaatamine vastavalt alusmääruse artiklile 19.

(10)

Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(11)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi liidu tootmisharu, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ja Türgi valitsust ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(12)

Kõigil isikutel paluti teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutel oli ka võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 27 teha eksportivate tootjate valikuuringu.

(14)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõikidel Türgi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(15)

Peale selle palus komisjon Türgi Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Kolmteist Türgi eksportivat tootjat ja eksportivate tootjate kontserni esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Nende äriühingute arvele langeb Türgi kogu teatava vikerforelli liitu suunatud deklareeritud eksport läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(17)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest eksportivast tootjast või eksportivate tootjate kontsernist koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valim esindas üle 60 % liitu suunatud deklareeritud eksportmüügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(18)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Türgi ametiasutustega.

(19)

Komisjonile esitasid märkused koostööd tegevad eksportijad Selina Balık İşleme Tesisi İthalat İhracat ve Ticaret A.Ş, (edaspidi „Selina Balik“) ja Kılıç Deniz Ürünleri Üretimi İhracat İthalat ve Ticaret A.Ş. (edaspidi „Kilic Deniz“), kes taotlesid enda kaasamist valimisse.

(20)

Komisjon käsitles neid taotlusi teates, mis lisati avatud toimikusse 22. oktoobril 2021. Teates selgitati, et mõlemad taotlused lükati tagasi põhjusel, et valim oli moodustatud suurima tüüpilise ekspordimahu alusel, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida.

(21)

Selina Balik ja Kilic Deniz ei kuulunud suurimate eksportivate tootjate hulka, mistõttu ei oleks nende äriühingute lisamine valimisse suurendanud märkimisväärselt valimi tüüpilisust ning oleks võinud takistada uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(22)

11. novembril 2021 saatis liidu vikerforelli kasvatajaid esindav Taani Vesiviljelusliit taotluse, milles avaldas soovi, et komisjon lisaks valimisse väiksemad Türgi forellikasvatajad, sest subsiidiumikavad olid muutunud, mistõttu said väiksemad forellikasvatajad neist võrreldes suurematega rohkem kasu. Taani Vesiviljelusliit märkis seoses sellega, et otsese subsiidiumi kavadesse tehtud muudatused, eelkõige tootmise piirmäärade kehtestamine, on tõhusalt suurendanud väiksemate kasvatajate subsideerimist.

(23)

Seega palus Taani Vesiviljelusliit, et komisjon muudaks valimi moodustamise metoodikat ja loobuks suurimast ekspordimahust, mida oli võimalik uurida ning moodustaks selle asemel statistiliselt usaldusväärse valimi, mis liidu arvates kajastaks täpselt Türgi forellikasvatajate mitmekesisust. Kuid Taani Vesiviljelusliit ei esitanud ühtegi konkreetset koostööd tegevat eksportijat, keda tuleks valimisse kaasata.

(24)

Komisjon lükkas asjaomase taotluse tagasi, sest valimi moodustamiseks vajalik teave, mida nõuti eksportijatelt, ei sisaldanud teavet, mis võimaldaks komisjonil sellisel viisil valimit moodustada.

(25)

Otsese subsiidiumi kavadesse tehtud muudatusi, nagu on esitatud punktis 4, oli kasu arvutamisel arvesse võetud.

(26)

Pärast uurimise algatamist alusmääruse artikli 27 lõike 3 alusel esitati komisjonile kaks tasakaalustatavate subsiidiumide individuaalsete summade taotlust. Asjaomased taotlused esitati täidetud küsimustiku vastuse vormis.

(27)

Esimese taotluse esitas äriühing Selina Balik.

(28)

Komisjon võttis äriühingu individuaalse kontrollimise taotluse vastu, sest ta juba tegeles äriühingu olukorra läbivaatamisega sama tootega seotud samaaegse vahepealse läbivaatamise käigus. Asjaomane vahepealne läbivaatamine algatati 5. veebruaril 2021 (7). Kuid Selina Balik võttis oma läbivaatamistaotluse tagasi ja komisjon lõpetas selle 10. märtsil 2022 (8).

(29)

Selina Balik oli esitanud täieliku küsimustiku vastuse sama läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta nagu kõnealuse vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperiood (2020. kalendriaasta). Äriühing nõustus, et esitatud teavet kasutatakse käesoleval läbivaatamisel. Komisjon oli esitatud teavet juba enamjaolt kontrollinud ja tegemata oli ainult kaugmeetodil ristkontroll.

(30)

Seetõttu oli täielik teave uurimise algatamise ajal juba kättesaadav ja äriühingu Selina Balik olukorra uurimist ei saanud käesoleva läbivaatamise puhul pidada liiga koormavaks.

(31)

Teise taotluse esitas äriühing Kilic Deniz.

(32)

Kilic Denizi olukord oli Selina Baliki omast erinev. Ühtegi küsimustiku vastust ei olnud eelnevalt saadaval ja seetõttu oleks vajaliku teabe kogumine ja esitatud andmete analüüs tulnud täies mahus teha uurimise käigus ning seda lisaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate andmete kogumisele ja analüüsimisele.

(33)

Seepärast leidis komisjon, et selle taotluse heakskiitmine oleks ülemäära koormav ja takistaks tõesti uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Seega individuaalse kontrollimise taotlust ei rahuldatud.

(34)

Pärast avalikustamist esitas Kilic Deniz märkusi selle kohta, et tema individuaalse kontrollimise taotlus oleks tulnud rahuldada, sest tema väitel põhines see samadel alustel nagu äriühingu Selina Balik taotlus. Samuti väitis Kilic Deniz, et arvestamata tuleks jätta asjaolu, et Selina Balik oli juba teise samal ajal toimuva uurimise raames teavet esitanud, sest see oleks diskrimineeriv, ning et käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise puhul sai komisjon küsimustiku vastused äriühingutelt Kılıç Deniz ja Selina Balık samal ajal.

(35)

Nagu on selgitatud põhjenduses 32, leidis komisjon, et mõlema äriühingu olukord oli erinev ja seetõttu oli äriühingute erinev kohtlemine õigustatud.

(36)

Asjaolu, et samal ajal oli käimas läbivaatamine, milles käsitleti Selina Baliki individuaalset olukorda ja mis hõlmas sama läbivaatamisega seotud uurimisperioodi nagu käesolev läbivaatamine, andis juba varajases etapis komisjoni käsutusse sama andmestiku, mida käesoleva läbivaatamise jaoks nõutud oleks.

(37)

Nagu on selgitatud põhjenduses 29, olid Selina Balik ja temaga seotud äriühingud juba esitanud vastused küsimustikule teise vahepealse läbivaatamise ajal ning esitatud andmete puuduste kõrvaldamise menetlus oli lõpetatud. Puuduste kõrvaldamise menetlus nõudis olulisi ressursse, sest vastused küsimustikule tuli põhjalikult läbi vaadata ja määrata kindlaks puudused, misjärel äriühingud need kõrvaldasid.

(38)

Komisjon sai asjaomaseid andmeid käesoleva läbivaatamise puhul täielikult arvesse võtta, sest Selina Balik andis komisjonile loa kasutada samaaegse vahepealse läbivaatamise ajal esitatud andmeid. Seepärast lükkas komisjon diskrimineeriva kohtlemise kohta esitatud väite tagasi.

(39)

Kilic Deniz väitis veel, et komisjon oleks pidanud arvestama, et tema äriühingul oli juba kogemusi subsiidiumivastastes uurimistes koostöö tegemisel, sest äriühing osales esialgses uurimises, teises vahepealses läbivaatamises ning Türgist pärit huntahvena ja merikogre importi käsitlevas subsiidiumivastases uurimises 2015. aastal, mis lõpetati asjaomase subsiidiumikava lõpetamise tõttu.

(40)

Seoses selle väitega märkis komisjon, et individuaalse kontrollimise lubamine on seotud uurimise koormusega, mitte vastavat kohtlemist taotleva äriühingu koormuse või kogemusega.

(41)

Ühtlasi märkis Kilic Deniz, et ta oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Türgi suuruselt neljas eksportiv tootja ja et tema eksportmüük Euroopa Liitu oli Selina Balıki omast suurem, mida komisjon oleks pidanud individuaalse kontrollimise osas valiku tegemisel arvesse võtma.

(42)

Komisjon lükkas selle märkuse tagasi, sest see ei ole mitte individuaalse kontrollimise lubamise tingimus, vaid pigem alus, mille põhjal otsustada, kas äriühing tuleks kaasata eksportijate valimisse. Nagu selgitati eespool põhjenduses 17, pidi asjaomane valim olema piiratud.

(43)

Lisaks taotles Kilic Deniz, et tema muudetud 1,5 % suurune tollimaks peaks kehtima viis aastat alates muudatuse tegemise kuupäevast ning seepärast ei saa seda käesoleva läbivaatamise tõttu muuta.

(44)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et lõplik tasakaalustusmeede kaotab kehtivuse viie aasta möödudes pärast selle kehtestamist. Äriühingu Kilic Deniz impordilt sisse nõutav tollimaks kehtestati 28. veebruaril 2015 ja seega algab viieaastane periood sellest kuupäevast.

(45)

Teise vahepealset läbivaatamist käsitleva määrusega, millega vähendati Kilic Denizi individuaalset tollimaksumäära 9,5 %-lt 1,5 %-ni, muudeti kõigest esialgse määruse artikli 2 tabelit ning see ei mõjuta nende meetmete kestust, mis teataval tasemel kehtima jäid. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(46)

Samuti märkis Kilic Deniz, et teise vahepealse läbivaatamise tulemusena peaks talle kehtiv individuaalne 1,5 % tollimaksumäär püsima jääma, sõltumata käesoleva vahepealse läbivaatamise tulemustest, sest mõlema läbivaatamise algatamise põhjused olid samad ja komisjon ei ole näidanud, et Kilic Deniziga seotud muutunud asjaolud käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid püsivad, mis õigustaks tema tollimaksumäära muutmist.

(47)

Komisjon lükkab tagasi ka selle Kilic Denizi väite, et käesoleva uurimise läbivaatamise alused on samad mis läbivaatamise puhul, mille tulemusena võeti vastu teist vahepealset läbivaatamist käsitlev määrus.

(48)

Nagu on sätestatud temaga seotud algatamisteate punktis 4, (9) on teise vahepealse läbivaatamise põhjused seotud Kilic Denizi ja tema saadud kasu tasemega. Käesolev läbivaatamine algatati muutuste põhjal, mis mõjutasid kõiki Türgi tootjaid.

(49)

Põhjenduses 285 ja sellest edasi analüüsis komisjon muutunud asjaolude püsivat laadi seoses algse määruse uurimisperioodiga.

(50)

Asjaomane analüüs tehakse kogu riigi kohta, mis hõlmab ka nende individuaalsete eksportivate tootjate olukorda, kes Türgi valitsuselt subsiidiume saavad. Seetõttu lükati tagasi väide, et komisjon ei arvestanud Kilic Denizi individuaalset olukorda.

(51)

Kilic Deniz väitis veel, et komisjon peab määrama igale teadaolevale eksportivale tootjale individuaalse subsiidiumimäära, sest WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus puudub valikuuringut käsitlev säte.

(52)

Komisjon lükkab selle väite tagasi, sest valikuuringud on selgelt nähtud ette alusmääruse artiklis 27.

(53)

Ühtlasi tegi komisjon uurimise ajal kõigile huvitatud isikutele selgeks, et kõigile koostööd tegevatele valimist välja jäetud eksportivatele tootjatele määratakse keskmine tollimaksumäär, kui neile ei võimaldata individuaalset kontrollimist.

(54)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud kolmele valimisse kaasatud eksportivale tootjale ja Türgi valitsusele. Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ja Türgi valitsuselt. Küsimustiku vastused saadi ka kahelt eksportivalt tootjalt, kes taotlesid individuaalset kontrollimist.

(55)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks.

(56)

COVID-19 pandeemia puhangu ja sellega toimetulekuks võetud meetmete (10) tõttu ei olnud komisjonil siiski võimalik teha alusmääruse artikli 26 kohaseid kontrollkäike kõigi äriühingute valdustesse.

(57)

Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil järgmiste äriühingute esitatud teavet:

(58)

25. augustil 2022 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses muuta kehtivat tasakaalustavat tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(59)

Komisjon vaatas huvitatud isikute märkused läbi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud huvitatud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(60)

Pärast huvitatud isikutelt märkuste saamist kohandas komisjon teatavaid olulisi asjaolusid ja kaalutlusi ning saatis 23. septembril 2022 huvitatud isikutele täiendavad lõplikud järeldused. Huvitatud isikutele anti märkuste esitamiseks kindlaksmääratud ajavahemik.

(61)

Türgi valitsus taotles komisjoni talitustelt ärakuulamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 10 ning ärakuulamine toimus 4. oktoobril 2022.

(62)

Pärast huvitatud isikutelt täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste saamist parandas komisjon kaks viga, mida on kirjeldatud põhjendustes 306 ja 135 ning selle tulemusena arvutustesse tehtud muudatused esitati huvitatud isikutele 6. oktoobril 2022. Huvitatud isikutele anti lisaaega nendega seotud subsiidiumide arvutustesse tehtud muudatuste kohta märkuste esitamiseks.

(63)

Gumusdoga, Fishark Ozpekler ja Selina Balik kordasid teise täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta esitatud märkustes oma väiteid, mis olid juba esitatud kahel varasemal lõplike järelduste avalikustamisel. Neid väiteid käsitletakse käesolevas määruses.

(64)

Lisaks soovis Gumusdoga väikese muudatuse tegemist oma käibesse, mille komisjon kiitis heaks ja mille kohta tehti parandus, nagu on kirjeldatud põhjenduses 306.

(65)

Uurimisalune toode on teatav vikerforell (Oncorhynchus mykiss):

(66)

Uurimise käigus sai komisjon teada, et ELi imporditi Türgi Vabariigist pärit pipraga maitsestatud suitsuforellifileed. Teatud osa asjaomasest fileest imporditi uurimisaluse tootena, millelt oli tasutud tollimaksu ning teatud osa imporditi teise tariifirubriigi all (CN-kood 1604 19 10), millelt ei ole tollimaksu sisse nõutud.

(67)

Nii Türgi eksportivad tootjad kui ka liidu tootmisharu kinnitasid, et nende arvates kuulus pipraga maitsestatud suitsuforellifilee käesoleva uurimise ja eelmiste uurimiste toote määratluse alla.

(68)

Samuti on uurimine näidanud, et üksnes pipra lisamine ei muuda suitsufilee põhiomadusi. Sellest ja asjaolust, et eksportijad ning liidu tootmisharu olid toote määratluse osas üksmeelel, järeldas komisjon, et „pipraga maitsestatud suitsufilee“ kuulub tõesti toote määratluse alla.

(69)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et pipraga maitsestatud suitsuforellifilee kuulub uurimisaluse toote alla kui „suitsutatud“ toode. Kahtluste vältimiseks nõutakse tollimaksu sisse pipraga maitsestatud suitsuforellifileelt, kui see on deklareeritud tollikoodi CN 1604 19 10 (TARIC 1604191011) all.

(70)

Eksportija Lezita Balık A.Ş, TARICi lisakood B968, teavitas 9. juunil 2021 komisjoni, et ta on muutnud oma nime, milleks on Abalıoglu Balik ve Gıda Ürünleri Anonim Şirketi.

(71)

Äriühing palus komisjonil kinnitada, et nime muutmine ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes tema eelmise nime all kohaldatud subsiidiumivastast tollimaksumäära.

(72)

Komisjon kontrollis esitatud teavet ja järeldas, et nime muutmine oli asjaomastes ametiasutustes (11) nõuetekohaselt registreeritud ja sellega ei kaasnenud uusi suhteid teiste äriühingute kontsernidega, mida komisjon ei uurinud.

(73)

Komisjon märkis, et äriühing tegi asjaomase läbivaatamise käigus koostööd, esitades valikuuringu vormi oma uue nimega Abalıoglu Balik ve Gıda Ürünleri Anonim Şirketi.

(74)

Järelikult ei mõjuta nime muutmine uurimise järeldusi ega eelkõige äriühingule kehtivat subsiidiumivastast tollimaksumäära.

(75)

Nimemuutus peaks jõustuma alates 7. juulist 2020, mis on kuupäev, mil äriühing oma nime muutis.

(76)

Eelmises aegumise läbivaatamises uuritud subsiidiumide põhjal uuriti järgmisi meetmeid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumikavade andmist:

(77)

Sotsiaalkindlustusmaksete toetuse kava, maa eraldamise kava ja töödeldud mereandide puhul leidis komisjon, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei saanud neist kavadest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasu ning seepärast neid põhjalikumalt ei uuritud.

(78)

11. novembril 2021 esitas Taani Vesiviljelusliit märkused subsiidiumikavade kohta, mida läbivaatamisel uuritakse.

(79)

Taani Vesiviljelusliidu märkustes anti teada, et eelmise läbivaatamise järgselt oli muudetud või ajakohastatud järgmisi subsiidiumikavasid:

(80)

Komisjon täheldas, et Türgis tõesti kavad aasta-aastalt muutuvad. Kui niisugune kava muutus toob kaasa valimisse kaasatud äriühingute kasumäära muutumise, peaks komisjon veenduma, kas asjaomase muutuse puhul on tegemist asjaolude püsiva muutusega. Kui jah, siis komisjon kohandab meetmeid vastavalt muutusele.

(81)

Nagu on märgitud allpool ja ka eelmises aegumise läbivaatamises, ei ole mõned Taani Vesiviljelusliidu loetletud kavad enam kehtivad või ei saa valimisse kaasatud eksportivad tootjad neist kasu.

(82)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti presidendi dekreedi 2020/3190 (edaspidi „dekreet nr 3190“) (12) alusel forellikasvatajatele otsetoetust. Dekreedi rakendamise menetlused ja põhimõtted on sätestatud põllumajandus- ja metsandusministeeriumi välja antud kommünikees 2020/39 (13) (edaspidi „kommünikee nr 39“).

(83)

Otsetoetuste kava hõlmab liiki vikerforell (Oncorhynchus mykiss). Kava eesmärk on katta vikerforellikasvatusega seotud kulud kuni tootmise piirmäärani.

(84)

Komisjon on seisukohal, et otsetoetuste kava on ette nähtud selleks, et sellest saaks kasu forellipüük. Mõlemad valimisse kaasatud eksportivad tootjad püüavad enda kasvatatud forelli ja ostavad seda teistelt Türgi forellikasvatajatelt ning seejärel töötlevad ja ekspordivad forelli eri esitusviiside kujul Euroopa Liitu. Need esitusviisid, sh roogitud ja fileeritud forell, moodustavad uurimisaluse toote.

(85)

„Forelli“ (mis tahes suurusega) tootmise toetussummaks määrati 0,75 Türgi liiri kilogrammi kohta kuni tootmise piirmäärani 350 000 kg aastas.

(86)

„Üle 1 kg kaaluva forelli“ tootmise toetussummaks määrati 1,5 Türgi liiri kilogrammi kohta samas tootmise piirmääras 350 000 kg aastas. 2020. aasta kommünikees on „üle 1 kg kaaluva forellina“ määratletud forell, mis kaalub üle 1,25 kg (14).

(87)

Asjaomased forelli tootmise subsiidiumimäärad on samad määrad, mis kehtisid 2019. aastal ehk aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(88)

Forellitootmise toetust antakse presidendi dekreetide ja kommünikeede alusel, mida antakse välja igal aastal põllumajanduseeskirja nr 5488 artikli 19 alusel. Asjaomaste dekreetide ja kommünikeedega muudetakse igal aastal toetuse olemust.

Tabel 1

Forelli otsetoetuste kava

(89)

Esialgse uurimise ajal koosnes kava forellikasvatajatele makstavast toetusest, mille puhul võeti aluseks kogu püütud forelli kogus sõltumata kala suurusest ja toetust maksti püütud kilogrammi kohta kahes eraldi määras sõltuvalt püütud kogusest kuni 500 tonni aastas.

(90)

2017. tootmisaastal lisas Türgi valitsus väikese makse summas 0,25 Türgi liiri kilogrammi kohta üle 1 kg kaaluva forelli puhul, mida nimetatakse „üle 1 kg kaaluvaks forelliks“. See lisamakse kehtis veel uurimisaluse toote puhul, mis võib püügi hetkel kaaluda kuni 1,2 kg.

(91)

Pärast komisjoniga peetud arutelu „üle 1 kg kaaluva forelli“ määratluse üle esimese vahepealse läbivaatamise ajal (vt esimest vahepealset läbivaatamist käsitleva määruse põhjendused 40–45) muutis Türgi valitsus 2018. aastal „üle 1 kg kaaluva forelli“ määratlust, mille kohaselt on tegemist forelliga, mis kaalub püügi hetkel üle 1,25 kg.

(92)

2019. aastal eemaldas Türgi valitsus „üle 1 kg kaaluva forelli“ puhul kehtinud täiendava lisamakse ja jagas kava hoopis kaheks, mille kohaselt maksti „forelli“ (mis tahes suurusega) kilogrammi kohta 0,75 Türgi liiri ja „üle 1 kg kaaluva forelli“ kilogrammi kohta 1,5 Türgi liiri.

(93)

Samuti vähendas Türgi valitsus tootmise piirmäära 500 tonnilt 350 tonnini aastas ja piiras subsiidiumimakseid ühele litsentsile piirkonna kohta. Tootmise piirmäär 350 tonni kehtib kogu forelli tootmisele sama kasvatuslitsentsi ulatuses.

(94)

Käesoleval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegi komisjon kindlaks, et kolmest valimisse kaasatud äriühingust kaks kasvatasid mis tahes suurusega forelli samades rajatistes ja sama kasvatuslitsentsi alusel ning said selle tulemusena mõlema määra alusel tasu.

(95)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said forellikasvatajad vastavalt püütud forelli kaalule taotleda määra, mis kehtis „forellile“ (mis tahes suurusega), või määra, mis kehtis „üle 1 kg kaaluvale forellile“. „Üle 1 kg kaaluvale forellile“ makstava suurema toetusemäära tõttu taotlesid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, kes püüdsid üle 1,25 kg kaaluvat forelli, enamikul juhtudel „üle 1 kg kaaluvale forellile“ kehtivat määra.

(96)

Selle tulemusena kahekordistus aastatel 2019–2020 „üle 1 kg kaaluva forelli“ subsideeritud tootmine kilogrammi arvestuses ja asjaomase kava alusel forellikasvatajatele Türgi liirides makstava subsiidiumi summa ning toimus selge üleminek suurema forelli püügile.

(97)

Võttes arvesse nii „forellile“ (mis tahes suurusega) kui ka „üle 1 kg kaaluvale forellile“ makstavat subsiidiumi, leidis komisjon, et Türgi valitsuselt saadud subsiidium oli tegelikult vaatlusalusel perioodil suurenenud 59 protsendipunkti:

Tabel 2

Koguste ja subsiidiumisummade muutused 2017–2020

(98)

Seepärast leidis komisjon, et kava kohandamine ei muutnud põhimõtteliselt selle aluseks olevat subsideerimist ja pigem hoopis suurendas selle määra. See ei tundunud olevat finantsiliselt ega majanduslikult põhjendatud.

(99)

Forellikasvatajatele makstavad otsetoetused kujutavad endast tasakaalustatavaid subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Türgi valitsuse rahaliste vahendite otsest ülekandmist forellikasvatajatele.

(100)

Need otsesed subsiidiumid on konkreetsed ja tasakaalustatavad alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna toetust andev asutus ja õigusaktid, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, lubavad juurdepääsu kõnealustele toetustele sõnaselgelt vaid vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Vesiviljelusega tegelevad ettevõtted on sõnaselgelt ära märgitud ja forell on konkreetselt nimetatud ühe liigina, mille suhtes kõnealust subsiidiumikava rakendatakse.

(101)

Komisjon tegi kindlaks, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil asjaomasest kavast kasu nii kilogrammi kohta makstava 0,75 Türgi liirise („forell“ mis tahes suurusega) määra kui ka 1,5 Türgi liirise („üle 1 kg kaaluv forell“) määra puhul.

(102)

Esialgse uurimise ajal puudus „üle 1 kg kaaluva forelli“ püügi puhul kehtiv eraldi subsiidiumimäär, mistõttu seda küsimust ei tekkinud. Järgmiste läbivaatamiste, sh aegumise läbivaatamise käigus ei saanud komisjon kindlaks teha üle 1,25 kg kaaluva forelli püügist saadavat kasu, sest valimisse kaasatud äriühingud ei püüdnud „üle 1 kg kaaluvat forelli“ (15).

(103)

Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et kolmest valimisse kaasatud eksportivast tootjast kaks püüdsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil iga suurusega forelli sama kasvatuslitsentsi alusel ning said seetõttu kasu mõlemast subsiidiumimäärast.

(104)

Komisjon märkis, et forelli kasvatatakse samades tootmisrajatistes, milleks on maasse kaevatud tiigid ning järvedes või merel asuvad puurid. Nii väiksemat kui ka suuremat forelli kasvatatakse samades rajatistes, kalad saavad täiskasvanuks samades tiikides ja neid toidetakse sama söödaga. Igast alla 1,25 kg kaaluvast forellist võib saada üle 1,25 kg kaaluv forell. Ainus vahe on selles, et suuremat forelli püütakse hiljem, et kala jõuaks kasvada nõutavasse suurusesse.

(105)

Nagu on märgitud esimest vahepealset läbivaatamist käsitleva määruse põhjenduses 45, anti „teatise 2017/38 artikli 4 punkti f kohaselt kalakasvatajale subsiidiumi väljapüütud kalade eest. Isegi siis, kui Türgi kavatses 2018. aastal seada subsiidiumi maksmise piiranguks üle 1,25 kg kaaluva forelli, puudub dekreedis õiguslik tingimus, millega välistataks subsiidiumi andmine, kui forelli müüakse muul kujul. Saadud teave näitab, et selles tööstusharus on levinud tava töödelda mõnesid suuri püütud forelle ja müüa neid vaatlusaluse tootena, nt filee kujul“.

(106)

Seega on suurema forelli kasvatamise puhul saadud toetus automaatselt seotud ka väiksema forelli kasvatamisega. Olenemata sellest, kas forelli puhul saadi kasu esimesest või teisest määrast, makstakse otsetoetust püütud forelli eest, mis on uurimisalune toode (elus või surnud ja eri viisil töödeldud kujul). Forelli eest makstav toetus on olemas ka juhul, kui kala müüakse fileena, mida ei eristata püütud forelli suuruse alusel.

(107)

Mõlema subsiidiumimäära maksmise aluseks on forellikasvatus. Kasvatuslitsentsi tootmisvõimsus hõlmab iga suurusega forelli ja mõlemast toetuse määrast tulenev hüvitis makstakse kalakasvatajale ühekordse maksena ja seda kajastatakse raamatupidamises äriühingu üldisel tulukontol.

(108)

Seepärast leidis komisjon, et 2020. aastal forellikasvatajatele tehtud väljamaksed vastavad kogu otsetoetusele, mida saadi forelli, sh uurimisaluse toote kasvatamiseks.

(109)

Kasu äriühingu kohta oli otsetoetuse summa, mida saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil määrade alusel nii „forelli“ (mis tahes suurusega) kui ka „üle 1 kg kaaluva forelli“ tootmise eest. Äriühingud esitasid teavet saadud toetuse summa kohta ning selle kohta, kellelt ja millise konkreetse tootmise eest seda saadi.

(110)

Subsiidiumisumma kindlaksmääramiseks Türgi liirides forelli kilogrammi kohta jagati iga suurusega forelli tootmise eest saadud otsetoetuse summa mõlema toetuse määra alusel kogu püütud forelli kogusega.

(111)

Esialgses uurimises (16) tehti kindlaks, et kõnealustest subsiidiumidest said kasu ka valimisse kaasatud eksportivad tootjad, kes ostsid forelli Türgi sõltumatutelt kalakasvatajatelt töötlemiseks, sest uurimisalune toode hõlmab nii otseselt subsideeritud toorainet, st elusforelli, kui ka tootmisahela järgmise etapi tooteid, nagu värske või külmutatud terve kala, filee ja suitsuforell.

(112)

Ostetud forelli puhul saadud kasu arvutati esialgses uurimises Türgi ametiasutuste antud subsiidiumide kogusumma alusel, mis jagati Türgi forellitoodangu kogumahuga.

(113)

Komisjon märkis, et järeldus, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said forelli ostmisest kasu, leidis aegumise läbivaatamise (17) käigus kinnitust. Kasu arvutati saadud subsiidiumide kogusumma alusel, mis jagati Türgi subsideeritud forellitoodangu kogumahuga.

(114)

Kuid eelmise aegumise läbivaatamise järeldused põhinesid Türgi valitsuse esitatud üldistel kogu riiki hõlmavatel andmetel ja nende puhul ei olnud arvesse võetud valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetset olukorda. Aegumise läbivaatamise puhul ei ole niisugune üksikasjalik järeldus vajalik, sest aegumise läbivaatamise käigus tuleb üksnes kindlaks teha subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosus, mitte täpsed tasakaalustavad marginaalid.

(115)

Asjaomase vahepealse läbivaatamise puhul ei ole ükski huvitatud isik vaidlustanud asjaolu, et eksportivad tootjad saavad jätkuvalt subsideerimisest kasu, ostes forelli sõltumatutelt kalakasvatajatelt. Türgi valitsus esitas andmed 2020. aasta subsideerimise taseme kohta iga forellikasvataja puhul nii 0,75 Türgi liirise („forell“ mis tahes suurusega) kui ka 1,5 Türgi liirise (üle 1 kg kaaluv forell) määra alusel. Asjaomaseid andmeid võrreldi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja ostunimekirjadega ning komisjon tuvastas järgmist:

(116)

2020. aasta toodangu puhul arvestati mis tahes suurusega forelli kilogrammi puhul subsiidiumisummaks 0,53 Türgi liiri kilogrammi kohta, kui arvesse on võetud kogutoodang ning 1,02 Türgi liiri kilogrammi kohta, kui arvesse on võetud ainult subsideeritud toodang.

(117)

Pärast avalikustamist esitasid Türgi valitsus, valimisse kaasatud tootjad, Selina Balik ja Kilic Deniz märkusi komisjoni järelduste kohta seoses forellikasvatajatele makstava otsetoetusega.

(118)

Asjaomased huvitatud isikud vaidlesid peamiselt selle vastu, et subsiidiumi arvutamisel võeti arvesse valimisse kaasatud tootjatele ja Selina Balikile „üle 1 kg kaaluva forelli“ püügi eest makstud hüvitist, sest seda hüvitist ei olnud varasemate uurimiste ajal subsiidiumi arvutamisel arvesse võetud. Nad väitsid, et „üle 1 kg kaaluv forell“ ei kuulu uurimisaluse toote alla ning samuti puudus see eksportivatele tootjatele ette nähtud küsimustikust.

(119)

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.1.3, kinnitas komisjon asjaolude muutumist seoses hüvitise maksmisega forelli kasvatamise eest, seda eelkõige pärast esialgset uurimist, aga ka pärast eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Varem anti otsetoetust toodetud kilogrammide alusel ja forelli suuruse erinevusi ei arvestatud, kuid Türgi valitsus läks järk-järgult üle süsteemile, mille puhul tehti väljamakseid vastavalt toetuse eri määradele, mis sõltusid püütud kala suurusest. Seega nähtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi asjaoludest, et Türgi forellikasvatajad said kasu mõlemast subsiidiumimäärast, mida maksti asjaomase kava alusel uurimisaluse toote kasvatamise ja püügi eest.

(120)

Selina Balik väitis, et komisjonil ei olnud õigust laiendada käesoleva läbivaatamise puhul toote määratlust, lisades „üle 1 kg kaaluva forelli“.

(121)

Komisjon märgib, et toote määratlus jäi samasuguseks nagu varasemates uurimistes, milleks on forelli tootmine (elus või surnud ja eri viisil töödeldud kujul). Olenemata sellest, kas subsiidiumimäär sõltub püütud forelli konkreetsest suurusest, ei muuda see subsiidiumi olemust ega kasutust selles mõttes, et sellest saab kasu forellikasvatus, mille tulemusena müüakse forelli eri kujul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(122)

Huvitatud isikud vaidlustasid ühtlasi komisjoni järeldused seoses sellega, et „üle 1 kg kaaluvat forelli“ võib edasi töödelda fileeks, mis kuulub uurimisaluse toote määratluse alla. Asjaomased huvitatud isikud väitsid, et esimest vahepealset läbivaatamist käsitleva määruse (millele komisjon viitas lõplike järelduste avalikustamisel) põhjenduses 45 märgitud järeldusi ei avaldatud esimese vahepealse läbivaatamise ajal huvitatud isikutele, mistõttu ei saanud huvitatud isikud nende kohta märkusi esitada. Nad kordasid, et igal juhul ei olnud üheski varasemas uurimises „üle 1 kg kaaluva forelli“ puhul saadavat kasu arvutatud.

(123)

Huvitatud isikutel oli piisavalt aega, et pärast kõnealuse läbivaatamise lõplike järelduste avaldamist esimest vahepealset läbivaatamist käsitleva määruse põhjenduse 45 kohta märkusi esitada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(124)

Komisjon märkis lisaks, et käesoleval juhul kasutatud terve kala ekvivalendi määrad olid samad mis esialgses uurimises. Nad on alati selgelt lubanud „üle 1 kg kaaluva forelli“ töötlemist uurimisaluseks tooteks järgmiselt, märkides, et ühest kalast saab toota kaks fileed:

(125)

Seda asjaolu täheldas selgelt eksportija Selina Balik, kes väidab oma märkustes lõplike järelduste kohta, et „arvestades [uurimisaluse] toote laadi, saab suurt forelli töödelda fileeks, mis kuulub [uurimisaluse] toote määratluse alla.“

(126)

Väide, et varasemates uurimistes ei arvutatud kasu „üle 1 kg kaaluvat forelli“ puhul ning et seepärast ei tohiks kasu arvutada ka käesolevas uurimises, tuleks tagasi lükata, sest asjaolud on muutunud. Aegumise läbivaatamise ajal ei saanud kumbki eksportija ühe kilogrammi püütud forelli kohta makstavast 1,5 Türgi liiri suurusest subsiidiumimäärast kasu. Sel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nad aga said.

(127)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat väitsid veel, et nad ei tootnud ega müünud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühtegi fileed, mis saadi „üle 1 kg kaaluvast forellist“, ja seepärast palusid nad komisjonil nende otsese subsiidiumi arvutuse vastavalt läbi vaadata ja „üle 1 kg kaaluva forelli“ välja jätta.

(128)

Komisjon märkis, et selle väite toetuseks ei esitatud mingeid tõendeid. Vastupidi – uurimise käigus tehti kindlaks, et mõlemale asjaomasele eksportivale tootjale tehti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil forelli otsese subsiidiumi kava raames mõlema määra alusel väljamakseid. Seega püüdsid nad igas suuruses forelli. Arvestades põhjenduse 119 tabelis esitatud terve kala ekvivalendi määrasid, saab püütud „üle 1 kg kaaluvast forellist“ teha erineva vormiga tooteid, nagu filee ja roogitud kala. Seepärast lükati see väide tagasi.

(129)

Ühtlasi väitsid kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat, et enamik „üle 1 kg kaaluvast forellist“ eksporditi Venemaale ja Jaapanisse ning seega ei tohiks „üle 1 kg kaaluva forelli“ eest saadud subsiidiumi liitu suunatud uurimisaluse toote eksportmüügi puhul tasakaalustada.

(130)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu varasemalt selgitatud, leiab komisjon, et forellipüügi eest mõlema subsiidiumimäära alusel saadud väljamaksetest saab kasu kogu forell, mida seejärel müüakse. Seega on subsiidiumisumma Venemaale ja Jaapanisse eksporditud mis tahes suurusega forelli kilogrammi puhul sama mis Euroopa Liitu eksporditud mis tahes suurusega forelli kilogrammi puhul.

(131)

Lõpetuseks vaidlustasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad põhjenduses 96 esitatud komisjoni järeldused, mille kohaselt „üle 1 kg kaaluva forelli“ kasvatamise eest saadud kasu on automaatselt seotud väiksema forelli kasvatamisega, väites et

(132)

Komisjon märgib, et „üle 1 kg kaaluva forelli“ tootmisprotsess on pikem, mistõttu on püügi ajal makstav subsiidium 1,5 Türgi liiri kilogrammi kohta, mitte tavapärane 0,75 Türgi liiri kilogrammi kohta. Siiski saavad forellikasvatajad kasu mõlema subsiidiumimäära alusel tehtud väljamaksete kogusummast.

(133)

Väide, et „üle 1 kg kaaluv forell“ ja väiksem forell konkureerivad üksteisega, ei tundu uurimisaluse toote eest otsese subsiidiumi kava alusel toetuse maksmisel tähtsust omavat. Konkurents üksnes suunaks forellikasvatajat tegema otsust kasutada oma tiike konkreetse suurusega forelli kasvatamiseks.

(134)

Kasvatajad kasvatavad mis tahes suurusega forelli sama kasvatuslitsentsi alusel ja saavad mõlema subsiidiumimäära alusel ühe väljamakse.

(135)

Komisjon parandas pärast lõplike järelduste avalikustamist ja täiendavat lõplike järelduste avalikustamist äriühingult Selina Balik saadud märkuste alusel äriühingu kogutoodangu arvudes esinenud tehnilised vead kooskõlas kaugmeetodil toimunud ristkontrollide järeldustega.

(136)

Kuid Selina Balik vaidlustas asjaolu, et komisjon oli asjaomase kontserni kahest forellikasvatusettevõttest ühe puhul kasutanud erinevat subsiidiumisummat kui see, mis oli nende küsimustiku vastuses esitatud. Lisaks palus Selina Balik komisjonil maha arvata otsese subsiidiumi summalt tehtud tehingute eest makstud pangatasud.

(137)

Mõlemad väited lükatakse tagasi. Esiteks kasutas komisjon käesoleva uurimisega hõlmatud tootjate (sh Selina Balik) puhul kontrollitud andmeid, mille Türgi valitsus esitas väljamakstud subsiidiumisummade kohta. Selina Balik ei esitanud teavet ega tõendeid, mis põhjendaksid või selgitaksid küsimustiku vastuses esitatud summa ja Türgi valituse esitatud summa vahelist erinevust, mistõttu tugines komisjon Türgi valitsuse esitatud andmetele. Komisjon kontrollis Türgi valitsuse esitatud andmeid ja need vastasid kõigil muudel juhtudel valimisse kaasatud äriühingute esitatud andmetele. Seetõttu võeti need järjepidevalt otsese subsiidiumi summa arvutamisel aluseks. Teiseks ei tõendanud Selina Balik, et pangatasud maksti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil otse Türgi valitsusele. Seetõttu leiab komisjon, et asjaomased tasud maksti kolmandatele isikutele (nt pankadele) ja need ei hõlmanud kohandusi, mida on võimalik teha alusmääruse artikli 7 lõike 1 alusel.

(138)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas Türgi valitsus, et „üle 1 kg kaaluv forell“ ei ole uurimisalune toode; et selle tootmisprotsess erineb väiksema forelli tootmisprotsessist ning et need kuuluvad võrreldes väiksema forelliga erinevate HS- ja CN-koodide alla. Allpool põhjenduses 113 esitatud põhjustel lükkas komisjon need väited uuesti tagasi.

(139)

Eelkõige leiab komisjon, et „üle 1 kg kaaluva forelli“ eest tehtud väljamaksed on hõlmatud uurimisaluse toote määratlusega. Uurimisalune toode on forell, elus või surnud, eri viisil töödeldud kujul, sealhulgas filee. Kui „üle 1 kg kaaluva forellile“ otsetoetuse kaudu saadud kasu ei arvestataks, ei hõlmaks tasakaalustav tollimaks sellest tulenevalt kogu uurimisalust toodet (töödeldud forelli eksport liitu).

(140)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid Türgi valitsus, valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja äriühing Selina Balik selle kaudse kasu arvutuse, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja Selina Balik said teistelt Türgi forellikasvatajatelt forelli ostmisest.

(141)

Asjaomased huvitatud isikud väitsid ühtlasi, et ostetud forelli eest saadud subsiidiumi arvutamise metoodika erines varasemates uurimistes kasutatud metoodikast, kuigi niisugust metoodika muutmist õigustavad muutunud asjaolud puudusid. Nad väitsid, et „üle 1 kg kaaluva forelli“ eest saadud subsiidiumid tuleks käesoleval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumisumma arvutusest välja jätta.

(142)

Eelkõige märkis Selina Balik, et alati oli olnud selliseid forellikasvatajaid, kes tootsid alla tootmise piirmäära, kuid eelmistes uurimistes ei kasutatud seda ostetud forelli puhul saadud kasu arvutamiseks.

(143)

Varasemates uurimistes oli komisjon arvestanud, et kõik Türgi forellikasvatajad said forelli kilogrammi kohta sama subsiidiumisumma ja seda forelli ostsid seejärel valimisse kaasatud eksportivad tootjad. Eespool punktis 4.1.5 on selgitatud, miks komisjon on oma metoodikat muutunud asjaolude tõttu muutnud.

(144)

Eelkõige märkisid huvitatud isikud, et komisjonil oli võimalik kasutada Türgi valitsuselt saadud forellikasvatajate konkreetseid andmeid, kuid komisjon oli arvutanud kolme valimisse kaasatud tootja puhul keskmise näitaja ning kasutas kolme valimisse kaasatud tootja ja Selina Baliki ostetud forelli puhul saadud kasu arvutamisel seda ühte näitajat Türgi liirides kilogrammi kohta.

(145)

Komisjonil paluti sama andmestiku alusel arvutada nelja äriühingute kontserni kohta eraldi näitajad, selle asemel et kohaldada kõigi äriühingute kontsernide puhul keskmist määra. Komisjon jäi sellega nõusse, sest vajalikud andmed olid talle kättesaadavad.

(146)

Huvitatud isikud, sh Selina Balik märkisid lisaks, et kuna komisjon jaotas nelja äriühingute kontserni ostud kolmeks („ei tuvastatud või ei saanud subsiidiumi“, „alla piirmäära“ või üle piirmäära“) ja arvutused põhinesid sellel jaotusel, oli komisjon arvestanud mõnda kogu Türgi forellikasvatajatele antud subsiidiumi summat topelt.

(147)

Komisjon nõustus selle väitega ja muutis oma metoodikat pärast lõplike järelduste avalikustamist sellele vastavalt.

(148)

Komisjon võttis oma analüüsi puhul aluseks Türgi valitsuse esitatud forellikasvatajate nimekirja. Sellest nimekirjast tegi komisjon kindlaks, kas forellikasvataja oli subsideerinud tootmist üle või alla tootmise piirmäära, milleks oli 350 tonni. Asjaomasest nimekirjast on näha subsideeritud forelli kogutoodang ning 2020. aastal saadud subsiidium litsentsi kohta ja litsentsiomaniku kohta vastavalt juriidilisele isikule.

(149)

Türgi valitsuse andmetel oli kogu Türgi kogutoodang 144 283 000 kg ja kasu 76 316 948 Türgi liiri.

(150)

Esiteks tegi komisjon kindlaks „alla piirmäära“ jäävad tootjad, st need forellikasvatajad, kes said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsiidiumi vähem kui 350 tonni toodangu eest, olenemata kasvatuslitsentside arvust. Seejärel arvutas komisjon määra summas 0,966 Türgi liiri kilogrammi kohta selliste forellikasvatajate puhul, kes olid kindlaks tehtud „alla piirmäära“ jäävate tootjatena. Selleks luges komisjon nende toodangu täielikult subsideerituks ja jagas saadud subsiidiumi kogusumma (37 441 048 Türgi liiri) kogu forelli subsideeritud tootmiskogusega (38 753 671 kg).

(151)

Teiseks lahutati alla piirmäära jääv subsideeritud tootmise ja kasu summa riigi tasandi tootmise ja kasu kogusummast, mille tulemusena saadi 105 529 329 kg ja subsiidium summas 38 875 901 Türgi liiri. Seeläbi saadi kõigi ülejäänud forellikasvatajate (st need forellikasvatajad, kes määrati eelnevalt kindlaks kui üle piirmäära tootvad forellikasvatajad või kes ei saanud subsiidiumi) puhul keskmine subsiidium summas 0,368 Türgi liiri toodetud kilogrammi kohta.

(152)

Neid kahte subsiidiumimäära – 0,966 Türgi liiri kilogrammi kohta ja 0,368 Türgi liiri kilogrammi kohta – kohaldati seejärel valimisse kaasatud eksportivate äriühingute kontsernide ja Selina Baliki individuaalsetele tarnijatele, kasutades eespool esitatud klassifikatsiooni ning iga äriühingute kontserni kohta arvutatud keskmist subsiidiumimäära.

(153)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et subsiidiumi jaotus alla piirmäära jäävate forellikasvatajate ja ülejäänud forellikasvatajate vahel oli vale ning esitas teistsuguse subsiidiumi jaotuse, ilma et oleks esitanud tõendeid selle kohta, kuidas selline jaotus saadi või mille põhjal see oli arvutatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(154)

Huvitatud isikud väitsid, et kaudset subsiidiumi puudutav avalikustamine oli ebapiisav ja et neile tuleks avalikustada iga tarnija kohta saadud subsiidiumid. See väide lükati Türgi valitsuse esitatud teabe konfidentsiaalsuse tõttu tagasi. Komisjon pidas eespool esitatud muudetud metoodika kirjeldust koos koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele esitatud täiendava teabega piisavaks teabeks, et tagada huvitatud isikute õigused.

(155)

Kaks eksportivat tootjat kinnitasid, et subsiidiumi arvutus ostetud forelli kilogrammi kohta oli nende puhul vale, sest nad ostsid tegelikult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peamiselt või täielikult alla 1,2 kilogrammi kaaluvat forelli. Nad soovitasid, et komisjon arvestaks, et seepärast subsideeriti nende tarnijaid ainult subsiidiumimääraga 0,75 Türgi liiri kilogrammi kohta, ja arvutaks nende ostetud forelli puhul saadud kasu vastavalt ümber.

(156)

See kinnitus lükati tagasi, sest tõendid näitasid selgelt, et forellitootmine on Türgis subsideeritud, arvestades mõlema subsiidiumimäära alusel forellikasvatajatele välja makstud kogusummasid. Olenemata eksportivate tootjate ostetud forelli suurusest sõltub ostetud forelli kaudu edasi antav subsiidiumimäär kilogrammi kohta tarniva forellikasvataja olukorrast, mitte aga sellest, mis suurusega forelli eksportiv tootja asjaomaselt forellikasvatajalt ostab. Asjaolu, et mõned eksportivad tootjad ei tooda üle 1 kg kaaluvat forelli, ei tähenda seega, et selle tarnijatele (forellikasvatajatele) ei maksta subsiidiumi mõlemas suuruses forelli alusel. Türgi valitsus ei esitanud sellega seoses märkusi ega täiendavaid tõendeid, nagu on täpsemalt selgitatud põhjenduses 160.

(157)

Pärast avalikustamist vaidlustasid mõned eksportivad tootjad komisjoni kasutatud meetodi ja esitasid näiteid mõne oma tarnija kohta, püüdes näidata, et kasutatud meetodi puhul ei kategoriseeritud asjaomast forellikasvatajat õigesti.

(158)

Komisjon lükkas need väited tagasi, sest näiteid ei loetud piisavalt tüüpiliseks ja seega ei tõendanud need komisjoni metoodika ebasobivust.

(159)

Seepärast leidis komisjon, et tema metoodika, mis tugineb Türgi valitsuse esitatud andmete matemaatilisel võrdlusel, on kõige asjakohasem ja mõistlikum viis forellikasvatajate jagamiseks kahte kategooriasse, et ostetud forelli puhul subsiidiumi õigesti arvestada.

(160)

Metoodika avaldati koos kõigi forellikasvataja tasandil tehtud arvutustega ka Türgi valitsusele ja Türgi valitsus ei esitanud ühtegi tõendit, mis õigustanuks komisjoni kasutatud metoodika muutmist.

(161)

Komisjon märkis lisaks, et isegi kui ta kiidaks need näited heaks, ei saaks ta ilma kontrollimata võtta vastu eksportivate tootjate esitatud väiteid oma tarnijate olukorra kohta ega asjaomase tarnija põhjendusi.

(162)

Veel väitis Fishark, et kaudse subsiidiumi arvutamisel kasutatud ostetud üldkogus oli vale, sest komisjon ei võtnud arvesse sõltumatutele klientidele tagastatud ostetud üldkoguseid.

(163)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest kaugmeetodil ristkontrollide ajal selgitas äriühing, et „tagastatud müügi“ all esitatud tehingud tähistasid valesti sisestatud ostusummade arvepidamisse tehtud parandusi, nii et järelikult ei viidanud need uurimisaluse toote füüsilisele tagastamisele. Fishark ei esitanud pärast kaugmeetodil ristkontrolli aruande saamist selle järelduse kohta märkusi ega esitanud enne lõplike järelduste avalikustamist täiendavaid tõendeid, mistõttu see väide lükati tagasi.

(164)

Gumusdoga ja Fishark väitsid pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon peaks uuesti kasutusele võtma forellikasvatajate kategooria „ei tuvastatud või ei saanud subsiidiumi“ ja mitte jaotama kasu asjaomastelt forellikasvatajatelt tehtud ostudele.

(165)

Komisjon lükkas selle väite tagasi põhjusel, et kõigis varasemates uurimistes on leitud, et igasugust ostetud forelli subsideeritakse teataval määral ning et viimane metoodika peegeldab seda üldist väidet.

(166)

Selina Balik väitis, et kaudse subsiidiumi arvutamiseks kasutatud metoodika on vale, sest selle puhul ei arvestata igal kasvatuslitsentsil märgitud nimivõimsust. Komisjon ei arvestanud asjaolu, et tootmismahud, mida saab subsideerida, on piiratud mitte ainult terve kala ekvivalendi piirmääraga 350 000 kg, vaid ka iga forellikasvataja asjaomasel kasvatuslitsentsil märgitud nimivõimsusega.

(167)

Komisjon kasutas subsideeritud tootmise meetodit esitatud 244 000 tonnise riigiülese nimivõimsuse ja tegeliku 144 000 tonnise tootmise vahelise erinevuse tõttu. Seepärast leiti, et subsideeritud tootmine on eksportivatele tootjatele eraldatavate kaudse subsiidiumi määrade arvutamiseks asjakohasem meetod. Üksikasjalikud järeldused, sh äriühingute klassifikatsioon esitati Türgi valitsusele ning Türgi valitsus ei esitanud oma märkustes avalikustamise kohta märkusi täpsuse ega mis tahes alternatiivse meetodi kohta. Seepärast lükkas komisjon eksportivate tootjate ettepanekud alternatiivsete meetodite kasutamise kohta tagasi.

(168)

Nende andmete alusel oli arvutus järgmine:

Tabel 3

Ostetud forellist saadud kasu äriühingu kohta 2020. aastal

Tabel 4

Forellikasvatuse toetused

(169)

Riik toetab vesiviljelussektoris (18) tehtavaid investeeringuid dekreedi 2012/3305 (19) ja rakenduskommünikee nr 2012/1 (20) alusel, mis on Türgi investeerimissoodustuste programmi aluseks. See hõlmab kahte soodustuskava:

(170)

Äriühingud, kes ei suuda täita piirkondlikus investeerimissoodustuste kavas ette nähtud investeeringute miinimumsumma kriteeriume, võivad saada toetust üldise investeerimissoodustuste kava raames, mida rakendatakse kõigis kuues dekreedis nr 2012/3305 kindlaksmääratud piirkonnas. Abi osatähtsus oleneb kuue piirkonna majandusliku arengu tasemest.

(171)

Nii dekreet kui ka kommünikee on endiselt kehtivad ning neid kuut piirkonda ei ole esialgsest uurimisest saadik muudetud.

(172)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldati Gumusdoga suhtes tulumaksuvähendusi.

(173)

Kõigi kolme valimisse kaasatud äriühingu suhtes kohaldati käibemaksu- ja tollimaksuvabastusi piirkondlike investeerimissoodustuste alusel.

(174)

Nagu esialgne uurimine (21) ja aegumise läbivaatamine (22) kinnitasid, käsitatakse investeerimistoetust subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kui toetust antakse maksusoodustuse vormis, st kui valitsemissektor peaks saama tulu, kuid loobub sellest või jätab selle sisse nõudmata.

(175)

Subsiidium on konkreetne ja tasakaalustatav, kuna seda antakse ainult konkreetselt ühes loetletud piirkonnas asuvatele äriühingutele. Lisaks on subsiidiumisaajate ring piiratud teatavate ettevõtjatega, kes tegutsevad teatavates sektorites. Kui vaadata teatud sektorite suhtes kohaldatavate piirangute hulka ja omadusi ning võtta arvesse, et neid piiranguid kohaldatakse teatud sektorite suhtes, eelkõige jättes välja teatavat liiki ettevõtjad või terved sektorid, ei vasta subsiidium alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumidele, mille täitmisel subsiidium ei ole konkreetne.

(176)

Dekreedi nr 2012/3305 2A lisas on vesiviljelus sõnaselgelt nimetatud ühena tegevusaladest, mille suhtes võib seda liiki maksuvabastust kohaldada. Dekreedi 4. lisas on loetletud sektorid, mis selle kava alusel soodustusi ei saa.

(177)

Maksuvabastuse puhul kohaldatava tasakaalustatava subsiidiumi suuruse kindlakstegemiseks arvutati kasu, mida subsiidiumi saajad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, tavapärase maksumäära alusel tasumisele kuuluva kogumaksu ja vähendatud maksumäära alusel tasumisele kuuluva kogumaksu vahena.

(178)

Käibemaksu- ja tollimaksuvabastuste puhul tegi komisjon kindlaks need varad, mis osteti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ja käibemaksu- või tollimaksuvabastuse summa. Kahe kuu rahavoogudega seotud eelise arvutamisel kasutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud lühiajalist intressimäära.

(179)

Pärast avalikustamist palusid Gumusdoga ja Türgi valitsus, et komisjon ei tasakaalustaks käibemaksuvabastust.

(180)

Türgi valitsus väitis, et Ameerika Ühendriikide uurimisasutused ei leidnud, et Türgi investeerimisstiimuli sertifikaatide kavas sisalduvad käibemaksuvabastused oleksid tasakaalustavad, ja viitas Ameerika Ühendriikide otsusele „Countervailing Duty Investigation of Common Alloy Aluminium Sheet from the Republic of Turkey“ (23).

(181)

Komisjon märgib, et asjaomase dokumendi leheküljel 17 märgib Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium, et nende arvates ei saada sellest kavast kasu, kuid nad tegelesid parajasti Türgi valitsuse käibemaksusüsteemi toimimise kohta täiendavate faktide kogumisega.

(182)

Lisaks märgib komisjon, et Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium on nõus komisjoni seisukohaga, et tollimaksuvabastuste näol on tegemist asjaomase kava alusel saadava kasuga.

(183)

Türgi valitsus väitis, et kuigi tootjad tasuvad tarnijatelt forelli ostmisel sisendkäibemaksu, koguvad nad forelli klientidele müümisel väljundkäibemaksu. Seega kannavad kliendid lõplikku maksukohustust ja järelikult ei ole käibemaksuvabastused tasakaalustavad.

(184)

Samamoodi väitis äriühing Gumusdoga, et ta sai tasumisele kuuluva käibemaksu tasaarveldada saadaoleva käibemaksuga ja ainus kasu, mida ta kavast sai, oli seega võimalus vältida käibemaksu ettemaksmist ja seeläbi halduskoormust, mis tekib tasumisele kuuluva käibemaksu tasaarvestamisel saadaoleva käibemaksuga. Seega soovis ta, et kooskõlas varasemate uurimistega jäetaks kasu arvutamata.

(185)

Vastupidiselt Gumusdoga märkustele leidis komisjon, et asjaomaseid käibemaksu- ja tollimaksuvabastusi tuleks tasakaalustada.

(186)

Põhjendustes 148–150 esitatud põhjustel tegi komisjon kooskõlas varasemate uurimistega kindlaks, et Türgi käibemaksuvabastuse kava kujutab endast tasakaalustatavat subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Asjaolu, et raamatupidamisarvestuse seisukohast tasaarvestatakse tasumisele kuuluv käibemaks saadaoleva käibemaksuga, ei kõrvalda rahavoogudega seotud eelist, mis tuleneb asjaolust, et eksportivad tootjad ei pea tegema ettemaksu ning ootama seejärel maksuhaldurilt maksutagastust igakuiste käibemaksudeklaratsioonide alusel, nagu see on äriühingute puhul, kes kavast abi ei saa.

(187)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas Türgi valitsus, et Türgi käibemaksuvabastuse kava ei kujuta endast tasakaalustatavat subsiidiumi. See väide lükati eespool põhjendustes esitatud põhjustel tagasi.

(188)

Seoses käibemaksutagastusega, millest sai kasu äriühing Gumusdoga, arvutas komisjon välja kahekuise ajavõidu. Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus äriühing selgitada, kuidas komisjon tegi kindlaks kahekuise perioodi, ja väitis, et käibemaksu maksmise tasaarvestamiseks oli ainult ühekuine periood. Nagu oli märgitud ajutise määruse põhjenduses 42, „seisnes uurimisperioodil saadud kasu ainult kahekuises ajavõidus, kuni maksuasutused äriühingule käibemaksu tagastasid“. Esialgses uurimises selle väite kohta märkusi ei esitatud ja komisjonil puuduvad toimikus tõendid selle kohta, et Türgi käibemaksusüsteemi oleks pärast seda muudetud.

(189)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist teatas Gumusdoga, et komisjon peaks jaotama maksuvähendusi mitmesugustele toodetele, millele viidati investeerimistoetuse sertifikaatides, millel maksuvähendused põhinesid.

(190)

See väide lükati tagasi, sest tulumaksuvähendused on äriühingu tulu ja jaotatakse seetõttu kontserni kogukäibele.

(191)

Käibemaksu- ja tollimaksuvabastuste puhul kohaldatava tasakaalustatava subsiidiumi puhul arvutati kasu rahavoogudega seotud eelisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud ostude kohta.

Tabel 5

Saamata jäänud tulu

(192)

Vastavalt põllumajanduskindlustuse seadusele nr 5363 (24) ja dekreedile nr 2018/380, (25) mis käsitlevad riske, põllukultuure ja piirkondi, mille suhtes kohaldatakse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi põllumajanduskindlustuspuuli ja kindlustusmaksete toetusmäärasid, võidakse vesiviljelustoodete tootjate suhtes kohaldada väiksemaid kindlustusmakseid, mis katavad kalavarude kao ja forellipüügi kahjud, mis tulenevad paljudest võimalikest haigustest, loodusõnnetustest, õnnetustest jne. Türgi valitsuse makstava toetuse määr ulatub 50 %ni kindlustusmaksest.

(193)

Nagu esialgne uurimine (26) ja aegumise läbivaatamine (27) kinnitasid, seisneb kõnealuse kava raames saadud kasu vesiviljelusloomade elukindlustuskatte rahalise kulukuse vähendamises.

(194)

See kava kujutab endast subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, mida Türgi valitsus annab forellikasvatajatele otsetoetusena ja rahalise toetusena, mille puhul subsiidiumi saajate kasu seisneb soodsas kindlustusmakses, mis on tunduvalt väiksem kui turul võrreldavate riskide kindlustamiseks pakutavad kindlustusmaksed.

(195)

Kava kaudu saadakse kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kasu suurus võrdub turul pakutavate kindlustuslepingute kohaste kindlustusmaksete ja subsideeritud kindlustusmaksete vahega.

(196)

Toetus on konkreetne, sest toetust andev asutus ja õigusaktid, millest see asutus lähtub, lubavad sõnaselgelt juurdepääsu kõnealustele vähendatud kindlustusmaksetele üksnes põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtetele konkreetselt vesiviljelustootjate riskide vähendamiseks.

(197)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja Gumusdoga sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Türgi valitsuselt rahaliste vahendite otseseid ülekandeid, mida kajastati raamatupidamises tuluna äriühingu kontol.

(198)

Komisjon taotles teavet kõigi 2020. aastal asjaomasele tulukontole tehtud kannete kohta ja äriühing esitas iga kande üksikasjad. Kolme kande kohta märgiti, et need olid rahaliste vahendite otsesed ülekanded, mis piirdusid eksportijatega järgmiselt.

(199)

Esiteks sai äriühing rahalisi vahendeid, mis kanti kontole nimega „Egeuse eksportijate liidu toetus“, mis oli äriühingu väitel seotud õhutranspordi toetusega. Seda reguleeritakse presidendi 16. mai 2020. aasta dekreediga nr 2552, mis käsitleb lennukaubaveo kulude toetust ning kehtib ajavahemiku puhul 2020. aasta maist juulini (28).

(200)

Teiseks sai äriühing rahalisi vahendeid kontole nimega „Majandusministri ekspordistiimulid (edaspidi „eksporti stimuleeriv toetus“). Äriühing väitis, et „vastavalt dekreedile nr 2014/8 (29) on selle eesmärk toetada Türgis tööstustegevuse ja/või äritegevusega tegelevaid äriühinguid turulepääsu sertifikaatide saamisel ja tagada nende osalemine ülemaailmses tarneahelas“.

(201)

Kolmandaks sai äriühing rahalisi vahendeid kontole nimega „Sissetulek näituste toetuseks“. Äriühingu väitel reguleeritakse seda toetust dekreediga nr 2017/4, mis käsitleb välismaal toimuvatel messidel osalemise toetamist ning mis on avaldatud 7. aprilli 2017. aasta ametlikus väljaandes nr 30031. Vastavalt asjaomasele dekreedile saavad eksportijad taotleda kaubandusministeeriumi alla kuuluvalt ekspordi peadirektoraadilt hüvitist niisugustel välismaal toimunud kaubandusmessidel osalemise eest, mille kaubandusministeerium on kvalifitseerinud toetuskõlblikuks.

(202)

Esimese toetuse puhul leiab komisjon, et see on ekspordist sõltuv, sest tegemist on ekspordi transpordikulude tagasimaksega. Lisaks peab eksportija allkirjastama ekspordikohustuse dokumendi ja toetuse tagastama, kui eksporditud kaubad Türki tagasi saadetakse. Ühtlasi on kava seotud teatud sektoritesse kuuluvate eksportijatega, mille alla kuulub ka vesiviljelus.

(203)

Teise toetuse puhul usub komisjon, et see on samuti ekspordist sõltuv, sest tegemist on niisuguste kulude hüvitamisega, mida kanti eksporditehingute puhul eesmärgiga saada juurdepääs välisturgudele, nt sertifikaadid ja kvaliteedikontrolli kulud.

(204)

Kolmanda toetuse puhul on komisjon seisukohal, et ka see on ekspordist sõltuv, sest see on ette nähtud ekspordi edendamiseks välismaal toimuvate kaubandusmesside kaudu.

(205)

See kava on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, mida Türgi valitsus annab otsetoetusena Türgi eksportijatele. Kava kaudu saadakse kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(206)

Need toetused sõltuvad eksporditegevusest alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. Mõned toetused on ühtlasi konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud dokumentide kohaselt tunduvad need olevat kättesaadavad ainult teatud tööstussektoritele, nagu vesiviljelus. Komisjon leiab seega, et need toetused on tasakaalustatavad ja konkreetsed.

(207)

Kasu on see saadud tulu summa, mida kajastati raamatupidamises läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(208)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidles Gumusdoga vastu komisjoni otsusele, mis puudutas nende kolme toetuse tasakaalustatavust.

(209)

Egeuse eksportijate liidu toetuse (esimene toetus) puhul väitis Gumusdoga, et kava ei ole seotud uurimisaluse tootega, sest toetus ei hõlma HS-koodide 0302, 0303 ja 0304 alla kuuluvate toodete eksporti Euroopa Liitu.

(210)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest toetus võib hõlmata muude HS-koodide, nimelt HS-koodide 0301 ja 0305 alla kuuluvaid tooteid, mis kuuluvad käesolevas uurimises vaadeldava toote määratluse alla. Ühtlasi ei esitanud äriühing piisavat teavet, mille alusel komisjon oleks saanud uurida, mis toodete rühmi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud toetus hõlmas.

(211)

Gumusdoga väitis veel, et asjaomane esimene toetus ei ole seotud liidu turule suunatud eksportmüügiga.

(212)

Komisjon ei vaidlusta, et see kava ei ole ette nähtud üksnes uurimisalusele tootele, mistõttu on äriühingu saadud kasu jaotatud kontserni kogu ekspordikäibele ja seejärel proportsionaalselt uurimisalusele tootele.

(213)

Gumusdoga väitis seoses eksporti stimuleeriva toetusega (teine toetus), et ainult üks kaheksast kasu arvutusega hõlmatud kasutusalast on seotud uurimisaluse toote ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga. Seetõttu palus ta komisjonil kasu arvutuse vastavalt läbi vaadata ja jätta kõrvale seitse kasutusala, mis ei ole seotud uurimisaluse toote ega läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga.

(214)

Komisjon lükkab selle väite tagasi, sest kasu on arvestatud kui raamatupidamises läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kajastatud tulu ning on jaotatud kontserni kogu ekspordikäibele ja seejärel proportsionaalselt uurimisalusele tootele.

(215)

Lisaks palus Gumusdoga, et komisjon ei arvestaks kasu, mis saadi kavast „Sissetulek näituste toetuseks“ (kolmas toetus), sest see kava ei ole sektori- ega ettevõttepõhine ega seotud uurimisaluse toote või läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga.

(216)

Komisjon lükkab selle väite tagasi, sest toetus sõltub ekspordist ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud kasu on jaotatud kontserni kogu ekspordikäibele ja seejärel proportsionaalselt uurimisalusele tootele.

Tabel 6

Otsene raha ülekandmine

(217)

Komisjon leidis esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamise käigus, et forellikasvatajad said sooduslaene, sh järgmist:

(218)

Komisjon uuris valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele 2020. aastal antud sooduslaene, sh põllumajanduslaene, ekspordilaene ja teisi laenukavasid, sh neid, mille Türgi valitsus töötas välja 2020. aastal COVID-19 pandeemiale reageerimiseks.

(219)

Dekreedis nr 2020/2015 on sätestatud, et põllumajanduskrediidiühistud ja T.C. Ziraat Bankasi A.S. (edaspidi „Ziraat Bankasi“) võivad anda vesiviljelussektori tootjatele madala intressiga laene ja ettevõtluslaene. Forellikasvatajad võivad saada kohaldatavate intressimäärade pealt allahindlust 10–80 %. Krediidi ülempiir on 10 000 000 Türgi liiri. Dekreeti kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022.

(220)

Põllumajanduskrediidiühistud on eraõiguslikud üksused, mille Türgi põllumajandustootjad (st füüsilised või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustootmisega) on asutanud oma äritegevuse rahaliste vajaduste rahuldamiseks.

(221)

Ziraat Bankasi on täielikult riigi omanduses olev Türgi Vabariigi põllumajanduspank. Esialgse uurimise ajal kuulusid panga aktsiad riigikassa asesekretariaadile. Alates 2018. aastast on selle kapital siiski üle kantud Türgi investeerimisfondi ja nagu aegumise läbivaatamisel selgus, kuulub see jätkuvalt 100 % Türgi investeerimisfondile (30).

(222)

Vastavalt seaduse nr 6741 (Türgi investeerimisfondi asutamise ja teatavate seaduste muutmise kohta) artiklile 2 on Türgi investeerimisfond presidendiga seotud asutus (31).

(223)

Vastavalt ministrite nõukogu dekreedi nr 2016/9429 artikli 13 punktile 2 on fondi direktorite nõukogu esimees Vabariigi President. Vabariigi President võib määrata ühe juhatuse liikme aseesimeheks (32).

(224)

Nagu esialgses uurimises (33) kindlaks tehti, annab Ziraat Bankasi põllumajandusettevõtjatele soodustingimustel laene põllumajandustootmise ja -tööstuse edendamiseks. Sellega seoses määrab ministrite nõukogu igal aastal kindlaks programmi kestuse, korra ja põhimõtted ning riigikassa kannab ülejäänud intressimaksete summa intressimääraga diskonteerituna üle Ziraat Bankasi panka.

(225)

Seega tehti esialgse uurimise käigus kindlaks, et Ziraat Bankasi täitis dekreedi nr 2013/4271 alusel (mis on asendatud dekreediga nr 2020/2015 samadel alustel) valitsusasutuse ülesandeid.

(226)

Seega täidab T.C. Ziraat Bankasi A.S. jätkuvalt valitsusasutuse ülesandeid ja komisjon on sarnaselt eelmistele uurimistele endiselt seisukohal, et Ziraat Bankasi on jätkuvalt avalik-õiguslik asutus.

(227)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel äriühingult Ziraat Bankasi võetud madala intressiga tagasimaksmata laene.

(228)

Pärast avalikustamist märkis Gumusdoga, et komisjon ei peaks lugema Ziraat Bankasilt saadud põllumajanduslaene tasakaalustatavaks, sest need olid seotud niisuguse kindlustuspoliisi ostuga, mis oli seotud teiste toodetega ja mitte uurimisaluse tootega.

(229)

See väide lükati tagasi, sest laenu anti äriühingule ja puudusid tõendid selle kohta, et sarnased laenud olid üldiselt Türgi äriühingutele kättesaadavad. Lisaks ei olnud laenu tingimuseks teiste toodete tootmine, vaid üksnes kindlustuspoliisi ostmine konkreetsele kasvatusele.

(230)

Nagu esialgses uurimises (34) ja aegumise läbivaatamisel (35) kindlaks tehti, asutas Türgi valitsus panga Türkiye İhracat Kredi Bankası A.Ș (edaspidi „Eximbank“) 21. augustil 1987. aastal dekreediga nr 87/11914 pärast ekspordikrediite käsitleva seaduse nr 3332 (36) vastuvõtmist ning tegemist on täielikult riigi omanduses oleva pangaga, mis tegutseb Türgi valitsuse ekspordistrateegia kohaselt ekspordi stimuleerijana.

(231)

Valitsus on volitanud Eximbanki toetama väliskaubandust ning välisriigis tegutsevaid Türgi töövõtjaid ja investoreid, et suurendada Türgi ettevõtjate eksporti ja tugevdada nende rahvusvahelist konkurentsivõimet.

(232)

Komisjon on jätkuvalt arvamusel, et Eximbank täidab valitsusasutuse ülesandeid ja on seega avalik-õiguslik asutus.

(233)

Seadus nr 3332 ja otsus nr 2013/4286 (37) Eximbanki asutamise kohta moodustavad Eximbanki kaudu antava ekspordikrediidi õigusliku aluse.

(234)

Eximbank annab eksportijatele rahalist toetust (kas otse või komisjonitasu alusel tegutsevate korrespondentpankade kaudu), näiteks ekspordist sõltuvat ekspordieelset või -järgset ekspordikrediiti ja ekspordile suunatud investeeringukrediiti, et suurendada Türgi eksportijate konkurentsivõimet välisturgudel.

(235)

Lisaks kasutatakse eksportijatele sularahaettemaksete tegemiseks tagasimaksekrediiti, mis põhineb eksportmüügiga seotud arvete ja dokumentide diskonteerimisel (38). Asjaomase krediidi õiguslik alus on „Ekspordi- ja välisvaluutateenuste tagasimaksekrediidi rakendamise juhised (tagasimaksekrediidi kava)“ (39) ja keskpanga seaduse artikkel 45.

(236)

Türgi Keskpanga (TCMB) 2020. aasta aruandes on märgitud, et tagasimaksekrediidi eesmärk oli „hõlbustada ekspordiettevõtete juurdepääsu soodsate kuludega krediidile ja tugevdada Türgi Keskpanga reserve“. (40).

(237)

Tagasimaksekrediiti rahastab Türgi Keskpank (edaspidi „TCMB“), kuid neid antakse Türgi finantsasutuste (nii avalik-õiguslike kui ka erapankade) kaudu, kes tegutsevad TCMB korrespondentpankadena. Intressimäärad kehtestab TCMB ja korrespondentpankasid tasustatakse saajalt nõutava vahendustasu kaudu.

(238)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivatel tootjatel kasutamata madala intressiga ekspordikrediit, mida pakkus Eximbank kas otse või muude riiklike või erapankade kaudu, kes tegutsesid Eximbanki korrespondentpankadena. Äriühingutele anti ka Eximbanki või muude riiklike või erapankade kaudu tagasimaksekrediiti.

(239)

Mõned valimisse kaasatud eksportivad tootjad teatasid teistest 2020. aastal välja võetud laenudest. Komisjon tuvastas kolm kava, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasutasid, ja taotles Türgi valitsuselt teavet järgmise kohta:

(240)

Kava „Can Suyu – Life Water“ on üldine laenuprogramm, mis on avatud kõigile äriühingutele koos kohustusega jätkata oma tegevust ja säilitada 2020. aasta veebruari lõpu seisuga sotsiaalkindlustusametis registreeritud töötajate arv (ja mitte seda vähendada). Programm kujutab endast äritegevuse jätkamise laenu, mille Türgi valitsus on andnud Kredi Garanti Fonule ja viiele riiklikule pangale, kes omavad selle aktsiaid.

(241)

Kava „Ise Devam – Continue to Business“ on veel üks üldine laenuprogramm, mis on seotud käimasoleva tegevusega samamoodi nagu kava „Can Suyu – Life Water“. Programm kujutab endast äritegevuse jätkamise laenu, mille Türgi valitsus on andnud Kredi Garanti Fonule ja viiele riiklikule pangale, kes omavad selle aktsiaid.

(242)

Kava „IVME Credit – Movement Credit“ on konkreetsem kava, mis on ette nähtud teatud majandussektoritele. Türgi rahandusministeerium andis koos kolme riikliku pangaga (Ziraat Bankasi, Halkbank ja Vakifbank) kavast teada IVME (kiirendamise) rahastamispaketi raames 23. mail 2019 (41). Kiirendamise rahastamispakett kuulub omakorda Türgi valitsuse riikliku pikaajalise majanduspoliitika alla, mis on sätestatud uues majandusprogrammis (Yeni Ekonomi Programi).

(243)

Ametliku teadaande kohaselt on programm ette nähtud „nende sektorite toetamiseks, mida iseloomustab suur impordisõltuvus, väliskaubanduse puudujääk, suur panus tööhõivesse ja suuremahuline eksport või valuutakasum“. Rahandusminister ütles oma avakõnes, et „rahastamispaketti iseloomustab toodetele keskendunud rahastamisviis. Seda mitte ainult sektoripõhise hindamise, vaid ka nende toodete rahastamise kaudu, mis võivad anda positiivse panuse väliskaubanduse puudujäägi vähendamisele. Seeläbi on paketi eesmärk suurendada asjaomaste toodete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel ja tuua välja strateegiliste toodete ekspordipotentsiaal (42).“

(244)

Peamised toetatavad tegevused on „toorainete ja vahetoodete tootmine, masinatootmine ja põllumajandus“. Toorainete ja imporditud kaupade valdkonnas toodi välja neli peamist sektorit: keemia-/meditsiinitooted (farmaatsiatooted), plast- ja kummitooted; tehis- ja sünteeskiust lõngad ning paberi- ja papitootmise sektorid (43).

(245)

Masinatootmise valdkonnas on koostatud nimekiri teatud NACE koodide alla kuuluvatest masinatootjatest. Rahastamispakett sisaldab laene, mida antakse NACE koodide nimekirja kantud omamaistele masinatootjatele, kes investeerivad uute toodete tootmisse või tootmisvõimsuse suurendamisse, samuti laene omamaistele ostjatele, kes investeerivad samade tootjate poolt toodetud uutesse masinatesse. Pakett on suunatud järgmistele sektoritele:

(246)

Põllumajandus hõlmab „looma- ja söödaviljakasvatust“ ning asjaomaseid laene anti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühele valimisse kaasatud eksportivale tootjale vesiviljeluse jaoks. Laenu anti selgelt soodustingimustel, mida näitab pakutud intressimäär.

(247)

Kahe üldise laenukava („Can Suyu – Life Water“ ja „Ise Devam – Continue to Business“) puhul ei leidnud komisjon äriühingute 2020. aasta veebruari tööhõivet arvestades tõendeid selle kohta, et asjaomased laenukavad on konkreetsed või tasakaalustatavad.

(248)

Kuid IVME krediidikava puhul leidis komisjon tõendeid selle kohta, et kava on ette nähtud konkreetsetele sektoritele ja konkreetsetele tegevustele (nagu eespool märgitud) ning et laenupakett on seotud riiklike pankade Ziraat Banki, Halkbanki ja Vakifbankiga.

(249)

Komisjon leidis, et valimisse kaasatud äriühingud kasutasid ainult IVME krediidilaene, mida andsid Ziraat Bank ja Halkbank. Seepärast ei ole komisjon uurimise käigus tutvunud Vakifbanki olukorraga.

(250)

Komisjon kinnitas punktis 4.5.1, et Ziraat Bank on avalik-õiguslik asutus ja täidab valitsusasutuse ülesandeid.

(251)

Lähtuvalt avalikust teabest ja teabest, mille pank ise esitas valitsuse küsimustiku vastuse osana, mis sisaldas 2019. ja 2020. aasta aruandeid, oli komisjon arvamusel, et Türkiye Halk Bankası A.Ş (edaspidi „Halkbank“) on avalik-õiguslik asutus ja täidab valitsusasutuse ülesandeid.

(252)

Türgi valitsus asutas Halkbanki 1933. aastal. Mustafa Kemal Atatürk, kes väitis, et „väga oluline on luua asutus, mis pakub väikeettevõtjatele ja suurtele tööstusettevõtetele neile hädavajalikke laene, mida on lihtne saada ning mis on odavad ning vähendada tavatingimustel krediidikulukust“, sillutas teed Halkbanki asutamiseks.

(253)

Halkbank on 77,9 % ulatuses valitsuse omanduses Türgi investeerimisfondi kaudu (45). Komisjon märkis, et kõik panga juhtorgani liikmed on või olid valitsuse ametnikud või on töötanud teistes riigiasutustes (46).

(254)

Näiteks märkis komisjon, et juhatusse kuulus Maksut Serim, kes oli 2020. aastal Türgi Vabariigi presidendi vanemnõunik ja oli ajavahemikul 2003–2016 olnud Türgi Vabariigi peaministri peanõunik.

(255)

Samuti täheldas komisjon, et juhatusse kuulus Sezai Uçarmak, kes oli 2020. aastal kaubandusministeeriumi aseminister.

(256)

Komisjon märkis veel, et Halkbanki põhikirjas on selgelt sätestatud panga konkreetne eesmärk tagada VKEdele, kaupmeestele ja käsitöölistele juurdepääs odavale rahastamisele (artikli 4 punkt 4, mille alusel on kaasatud Türgi Vabariigi ministrite nõukogu).

(257)

Artikli 4 punktis 5 käsitletakse olukorda, kus panga aktsiatest alla 50 % kuulub riigile: „Juhul kui panga aktsiatest kuulub riigile alla 50 %, jätkab pank krediidilimiitide andmist kauplejatele ning väikestele ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele vastavalt ministrite nõukogu kehtestatud meetoditele ja põhimõtetele“ (47).

(258)

Panga asutas Türgi valitsus ja selle prioriteet on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“), kauplejate ning käsitööliste vajadused.

(259)

Halkbank ütleb ise, et „kuna Halkbanki prioriteet on alati olnud anda asjaomasele sihtrühmale kõige soodsamatel tingimustel laene, on pank ära teeninud tähtsa koha kauplejate, käsitööliste ja VKEde südametes.“ (48). Samuti viitab Halkbank oma 2020. ja 2021. aasta aruannetes mitmel juhul oma rollile riikliku pangana, kes viib ellu valitsuse prioriteete.

(260)

Vastavalt Halkbanki ametlikule eesmärkide kirjeldusele oma aastaaruannetes on panga roll „toetada Türgi arengut ja majanduskasvu teadlikkuse tõstmisega ühiskondlikust vastutusest ning olla rahvapank, kus luuakse suurt lisaväärtust kõigile sidusrühmadele“.

(261)

Seda ülesannet täidetakse praktikas järgmiselt: „Kuna suunasime oma vahendid Türgi majanduse prioriteetidele, mis on osa meie missioonist „Oleme kõigepealt inimesed, alles seejärel pank“, keskendusime oma tegevuses lähenemisviisile, mis austab inimesi, ühiskonda ja keskkonda“.

(262)

Näiteks 2021. aasta aruande lk 52 on märgitud, et „pank … andis 12,1 miljardi Türgi liiri väärtuses rahandusministeeriumi subsideeritud intressiga laene 500 000 kauplejale ja käsitöölisele. Lisaks jätkas Halkbank vastavalt presidendi dekreedile nende kauplejate ja käsitööliste laenumaksete edasilükkamist, kelle äritegevus oli kandnud pandeemia tõttu kahju.“ (49).

(263)

Konkreetsemalt IVME laenude osas ülistas nõukogu esimees Osman Arslan „majandusjuhtimisega seotud institutsioonide vahelist harmooniat ja tõhusat koordineerimist edukate tulemuste saavutamiseks“, lisades et „olles pühendunud uue majandusprogrammi eesmärkide saavutamisele, teeme käesoleval aastal selles valdkonnas tõhusat tööd ja suuri jõupingutusi, et pakkuda oma klientide nõudmistele kõige sobivamaid lahendusi. Meie laenude väljamaksed uuenduslikes toodetes, nagu kiirendamise rahastamispakett, tööhõivesuunitlusega ärilaen, majandusväärtuse laen, eluasemelaenu kampaania, tarbijalaenu kampaania, TLREF indekseeritud laen ja omamaise tootmisega seotud sõidukilaen jõudsid 2019. aastal 30 miljardi Türgi liirini (50)“.

(264)

IVME krediidi tingimused sisaldavad ajapikendust ja soodusmäära, mis määratakse kindlaks madala riskiga siseriiklike võlaväärtpaberite (DIBS) lisatasu protsendina (1–3 % vastavalt laenu pikkusele).

(265)

IVME laenude intressimäär on sätestatud valitsuse koostatud pangajuhistes ja selle kindlaksmääramisel ei arvestata panga kapitalikulude struktuuri, laenuvõtjate olukorda või nende krediidivõimekust. Seepärast ollakse seisukohal, et pangad tegutsevad valitsuse nimel ja valitsuse juhiseid täites.

(266)

Seega leidis komisjon, et IVME krediidikava on tasakaalustatav.

(267)

Nagu esialgne uurimine (51) ja aegumise läbivaatamine (52) kinnitasid, käsitatakse eespool nimetatud soodustingimustel rahastamist subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(268)

Käesoleva uurimise tulemuste põhjal järeldas komisjon, et soodustingimustel rahastamise kavad toovad abisaajatele kasu, kuna sellist rahastamist võimaldatakse turul kehtivatest intressimääradest madalamate intressimääradega, st tingimustel, mis ei vasta võrreldava tähtajaga rahastamise turutingimustele.

(269)

Need soodustingimustel rahastamise kavad on põllumajanduslaenude puhul konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna toetust andvad asutused või õigusaktid, mille alusel need asutused tegutsevad, piiravad sõnaselgelt toetust saavate ettevõtjate ringi.

(270)

Ekspordiga seotud krediit on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, kuna see sõltub eksporditulemustest.

(271)

Pärast avalikustamist vaidlustasid Türgi valitsus ja Gumusdoga ekspordiga seotud krediidi puhul arvutatud kasu tasakaalustamise, mis sõltus eksporditegevusest, kui laenu andjaks oli erapank.

(272)

See väide esitati ka eelmise aegumisega seotud läbivaatamise kontekstis põhjenduses 87 ja komisjon lükkas selle väite tagasi põhjendustes 88 ja 89 (53).

(273)

Komisjon analüüsis äriühingu esitatud dokumente põhjalikult, et leida tõendeid selle kohta, et need laenud oli andnud erapank ilma Eximbanki või teiste riigiasutuste sekkumiseta, arvestades et äriühing oli laenanud need vahendid uurimisaluse toote ekspordiks määradega, mis jäid oluliselt alla TCMB avaldatud määradest eurodes antavate laenude puhul.

(274)

Äriühingu esitatud dokumendid ei sisaldanud asjaomase panga laenulepingut või tõendeid, mis oleks näidanud, et asjaomane pank pakkus äriühingule konkreetsel põhjusel kindlat intressimäära.

(275)

Seega ei leitud tõendeid selle kohta, et neid laene anti turust lähtuvalt, ja väide lükati tagasi.

(276)

Samuti väitis äriühing Gumusdoga, et komisjon ei olnud ekspordiga seotud laenudest saadava kasu arvutamise metoodikat kasutanud järjepidevalt, sest mõned laenud olid kogukasu arvutusest välja jäetud.

(277)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ainus põhjus, miks teatavad erapankade väljastatud ekspordist sõltuvad laenud olid kogukasu arvutusest välja jäetud, oli see, et need laenud olid väljastatud Türgi liirides.

(278)

Gumusdoga väitis, et oma väga hea krediidireitingu tõttu on tal võimalik saada erapankadelt ekspordist sõltuvate laenude puhul soodustingimustel madalaid intressimäärasid ja seepärast ei peaks komisjon asjaomastest laenudest saadavat kasu oma arvutustes arvesse võtma.

(279)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest kasu arvutamisel kasutatud võrdlusintressimäärad vastavad kõigi teataval ajaperioodil ja teatavas vääringus antud Türgi laenude keskmisele intressimäärale. See keskmine hõlmas kõiki krediidireitingu liike.

(280)

Gumusdoga väitis ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, et mõne ekspordist sõltuva laenu madalad intressimäärad tulenesid lepingute eritingimustest, ning see väide lükati tagasi samadel põhjustel nagu eespool. Gumusdoga ei suutnud tõendada, et ta sai ekspordist sõltuva laenu madala intressimääraga oma krediidireitingu tõttu või pangaga peetud läbirääkimiste tulemusena.

(281)

Komisjon leidis, et laenu tasakaalustatavuse ja äriühingu krediidireitingu vahel puudub seos. Võrdlusintressimäärasid kasutati ainult laenudest tuleneva kasu summa kindlakstegemiseks, mitte selleks, et teha kindlaks, kas laenu võib pidada tasakaalustatavaks või mitte.

(282)

Seetõttu käsitatakse kõiki soodustingimustel rahastamise kavasid tasakaalustatavate subsiidiumidena.

(283)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 punktiga b arvutati soodustingimustel rahastamisest saadud kasu makstud intressisumma ja võrreldava kommertslaenu eest makstava intressisumma vahena. Võrdlusalusena kohaldas komisjon veelkord kommertslaenude kaalutud keskmist intressimäära Türgi siseturul, tuginedes TCMB-lt saadud andmetele (54). Sama võrdlusalust kasutati esialgses uurimises ja kõigi eelmiste läbivaatamiste puhul. Komisjon jaotas ekspordikrediidiga seotud kasu eksportmüügile, põllumajanduslaenud aga kogumüügile.

(284)

Pärast avalikustamist seadis Gumusdoga kahtluse alla metoodika, mida kasutati ekspordist sõltuvate laenude puhul kasu määramiseks. Avalikustamisel määras komisjon kasu järgmiselt:

(285)

Pärast avalikustamist väitis Gumusdoga, et kõik punkti b alla kuuluvad laenud tuleks tegelikult jaotada kogu ekspordikäibele, sest kõik need laenud sõltusid samuti teiste toodete ekspordist. See väide on seotud sama väitega, mille sama eksportiv tootja esitas aegumise läbivaatamise määruse (55) põhjenduses 92.

(286)

Aegumise läbivaatamises sai komisjon omistada mõnest ekspordist sõltuvast laenust saadud kasu kogu ekspordikäibele, kui selleks olid olemas tõendid (56). Arvestades, et mõned neist laenudest kehtisid ka käesoleva läbivaatamise ajal, sai komisjon teha sama järelduse.

(287)

Nende laenude puhul, mida aegumise läbivaatamise käigus ei kontrollitud, analüüsis komisjon dokumente, mille Gumusdoga esitas koos oma vastustega küsimustikule ja hilisemate avaldustega.

(288)

Kui dokumendid näitasid, et laen oli seotud kõigi toodete ekspordiga, jaotati kasu kontserni kogu ekspordikäibele. Vastasel juhul jaotati kasu uurimisaluse toote ekspordikäibele. Arvesse ei võetud neid dokumente, mille Gumusdoga esitas pärast avalikustamist ja mida ei olnud võimalik kontrollida.

(289)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat tuvastasid pärast avalikustamist kasu arvutamisel tehtud arvutusvead ja need parandati. Lisaks tagas komisjon, et kuna võrdlusintressimäär avaldati igal reedel, kehtis võrdlusmäär sellele järgnenud nädala alguskuupäevaga laenudele, nagu oli tehtud ka aegumise läbivaatamise määruse põhjenduses 93.

(290)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kohta soodustingimustel laenamise puhul arvutatud subsiidiumimäärad on järgmised.

Tabel 7

Rahastamine

(291)

Komisjon leidis, et alusmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide väärtusena väljendatud koondmäär oli järgmine.

Tabel 8

Kindlaks tehtud subsiidiumi kogumäär

(292)

Uurimine kinnitas, et võrreldes esialgse uurimisega oli Türgi valitsuse poolt forellikasvatajatele antavate otseste subsiidiumide ülesehitus ja rakendamise tingimused oluliselt muutnud. Nagu oli põhjendustes 2 ja 3 mainitud eelmiste läbivaatamiste käigus juba kindlaks tehtud, kehtestas Türgi valitsus dekreediga nr 2016/8791 (57) 2016. aastal antavate põllumajandustoetuste seadusandliku muudatuse. Kommünikees nr 2016/33, (58) mis käsitleb vesiviljeluse toetust, esitati üksikasjalikult toetuste andmise tingimused.

(293)

Kui forellikasvatajal oli ministeeriumi määratletud samas võimalikus merevööndis, samas veehoidlas või samades piirkondades asuvates samades veehoidlates mitu tootmislitsentsi (või „kalakasvatusüksust“), mis kuulusid samale isikule või samale ettevõttele/äriühingule, siis põhimõtteliselt ja vastupidiselt esialgsele uurimisele käsitati neid litsentse või kalakasvatusüksusi ühe asjaomasele äriühingule kuuluva litsentsi või üksusena ning otsest subsiidiumi tuli maksta vastavalt asjaomasele tõlgendusele.

(294)

Asjaomane seadusandlik muudatus jäi kehtima järgmiste aastate dekreetides ja samuti dekreedis nr 3190 läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, nagu on mainitud põhjenduses 57. Seega on Türgi valitsuse antavate otseste subsiidiumide struktuuri ja rakendamise tingimuste muudatused kehtinud mitu aastat ja puuduvad märgid selle kohta, et Türgi valitsus kavatseks teha täiendavaid muudatusi.

(295)

Lisaks piirati 2019. aastal otsese subsiidiumi kavasse tehtud muudatusega (59) otsese subsiidiumi saamiseks õigustatud kogust 350 Mt-ni, st tootmise piirmäära vähendati võrreldes esialgse uurimisperioodiga. Sama piirmäär jäi kehtima 2020. aastal vastavalt dekreedile nr 3190. Nagu eespool mainitud, ei näidanud uurimine märke sellest, et asjaomane tava ei jätkuks.

(296)

Uurimise käigus selgus ka, nagu on märgitud põhjendustes 57–72, et Türgi valitsus subsideeris toetusmäärade kaheks jagamise kaudu üha rohkem forellikasvatajaid. Sama kasvatuslitsentsi alusel iga suurusega forelli kasvatavad äriühingud said toetust nii „forelli“ kui ka „üle 1 kg kaaluva forelli“ puhul kehtivatest subsiidiumimääradest.

(297)

Türgi valitsuse otsust hakata iga suurusega forelli ühe määraga subsideerimise asemel subsideerima nii iga suurusega forelli kui ka „üle 1 kg kaaluvat forelli“ loetakse püsivaks. Asjaomane suundumus on viimastel aastatel üha enam levinud ja Türgi valitsus ei andnud ühtki viidet selle kohta, et see suundumus ei jätkuks. See toetuste suurenemine „üle 1 kg kaaluva forelli“ toetuse määra näol tehtud väljamaksete kaudu kompenseeris osaliselt „forelli“ puhul saadud toetuste vähenemist. Üldiselt saavad forellikasvatajad jätkuvalt Türgi valitsuselt otsetoetusi.

(298)

Komisjon märkis, et uurimisaluse toote üldine subsiidiumi tase Türgi liirides iga ELi eksporditava kilogrammi kohta ei olnud langenud samale tasemele nagu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil arvutatud tasakaalustav tollimaks. See on tingitud alates esialgsest uurimisest toimunud Türgi liiri väärtuse vähenemisest euro suhtes ning sellest, et tollimaksu arvutatakse subsiidiumi alusel Türgi liirides kilogrammi kohta jagatuna CIF-väärtusega Türgi liirides.

(299)

Kuid komisjon märkis veel, et samaaegselt Türgi liiri väärtuse vähenemisega euro suhtes esines Türgis ka kõrge inflatsiooni perioode. Seetõttu on Türgi liiri väärtus riigis samuti vähenenud ja väljamakstud subsiidiumisummad, mis on püsinud Türgi liirides muutumatuna, on tegelikult reaalväärtuses vähenenud. Seega leidis komisjon, et tasakaalustava tollimaksu vähenemise puhul alates esialgsest uurimisest on tegemist asjaolude püsiva muutusega.

(300)

Taani Vesiviljelusliit märkis oma 11. novembri 2021. aasta avaldustes, et Türgi subsiidiumikavades esinevad pidevad ja korrapärased muutused ning seepärast ei saa mis tahes subsiidiumisumma muutust pidada püsivaks. Forelli eksport Türgist lööb ikkagi liidu tootmisharu hinnad alla ja põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Seetõttu tuleks käesolev uurimine lõpetada ja kehtivate meetmete tase säilitada.

(301)

Taani Vesiviljelusliit ei arvestanud oma väidetes olulisi muutusi otseste subsiidiumide struktuuris ja rakendamise tingimustes, nagu on uurimise käigus kindlaks tehtud. Võimalikud aastate lõikes esinenud subsiidiumimäärade erinevused ei mõjutanud järeldusi, et asjaolud olid esialgse uurimise ajal oluliselt erinevad ja et tehtud muudatused olid püsivad. Seega lükati Taani Vesiviljelusliidu väited selles küsimuses tagasi.

(302)

Seepärast leidis komisjon, et asjaolud on muutunud ja et need muutused on püsivad. Komisjon ei saanud pärast avalikustamist selle kohta ühtegi märkust.

(303)

Komisjoni järelduste põhjal tuleks teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes kehtivaid tasakaalustusmeetmeid muuta, et võtta arvesse muutunud asjaolusid.

(304)

Tasakaalustusmeetmed on arvutatud protsendimäärana läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote Euroopa Liitu suunatud ekspordi CIF-väärtusest.

(305)

Pärast avalikustamist palus Gumusdoga komisjonil läbi vaadata uuritud äriühingute rühma kogukäibe arvutuse, et lisada seotud äriühingute (asjaomasesse viiest äriühingust koosnevasse rühma mittekuuluvad äriühingud, kes olid otseselt seotud nende tegevusega seoses uurimisaluse tootega, kuid kes kuulusid Gumusdoga kontserni) käive.

(306)

See taotlus võeti vastu ja asjaomaste äriühingute käive lisati kontserni kogukäibele.

(307)

Kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat väitsid pärast avalikustamist, et komisjon oli uurimisaluse toote Euroopa Liitu suunatud eksportmüügi CIF-väärtuse valesti arvutanud. Nad väitsid, et komisjon peaks arvestama DAP-tehingute arve väärtusi asjaomase müügi CIF-väärtusena ning väitsid, et komisjon oli nii teinud varasemates uurimistes.

(308)

Komisjon lükkas need taotlused tagasi. Liitu suunatud müügi CIF-väärtust (nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 297) kasutati selleks, et teha kindlaks protsent, mille võrra tuleks impordihinda tõsta, et kõrvaldada subsideerimise mõju. Selleks on vaja CIF-väärtust, sest tegemist on väärtusega, mis deklareeritakse tolliasutustele ELi importimisel.

(309)

Komisjonil on tavaks, et kui asjaomast CIF-väärtust ei ole esitatud või kui tarne toimub CIF-hinnaga liidu piiril, võetakse CIF-väärtuse kindlakstegemisel aluseks arve väärtus. Kui arve väärtus sisaldab impordijärgseid kulusid (nt DAP- ja DDP-tingimustel toimuva müügi puhul), tegi komisjon asjaomaste tehingute hinnangulise CIF-väärtuse kindlaks kättesaadavate tõendite põhjal. DDP-tingimustel müügi ja mõne DAP-tingimustel müügi puhul oli CIF-väärtus teada ning see esitati eraldi küsimustiku vastustes, mida seetõttu kasutati. Kõik kasutatud CIF-väärtused sisalduvad huvitatud isikute esitatud teabes ja neid kontrolliti kaugmeetodil toimunud ristkontrolli ajal.

(310)

Uurimise raames tehtud tihedat koostööd arvestades pidas komisjon asjakohaseks kehtestada üleriigiline tollimaks samal tasemel valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kehtiva kõige suurema tollimaksu tasemel.

(311)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes Türgist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes.

(312)

Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra.

(313)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda nende individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutus Euroopa Liidu Teatajas.

(314)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (60) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(315)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1037 artikli 25 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega.