(1)

Praegu kehtib Hiina Rahvavabariigist pärit räni impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1077 (2) pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (3) artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist (edaspidi „eelmine läbivaatamisega seotud uurimine“). Kehtivad meetmed on tollimaksud vahemikus 16,3–16,8 % imporditud kauba väärtusest.

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 42/2007 (4) laiendati meetmeid Korea Vabariigist lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Korea Vabariigist pärinevana või mitte.

(3)

Peale selle laiendati meetmeid nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 311/2013 (5) Taiwanist lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Taiwanist pärinevana või mitte.

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (6) avaldamist sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 30. märtsil 2021 kõiki kolme liidu tootjat esindav ühendus Euroalliages (edaspidi „taotluse esitaja“), kelle arvele langeb seega üle 25 % liidu räni kogutoodangust alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharu kahju jätkumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 2. juulil 2021 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit räni liitu suunatud impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (7) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest kolme liidu tootjat, kes esindavad 100 % liidu tootmisharust, teadaolevaid Hiina tootjaid ja asjaomase riigi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt asjassepuutuvaid ühendusi ning kutsus neid osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(10)

Seoses aegumise läbivaatamise algatamisega saadi märkused Eusmetilt.

(11)

Eusmet väitis, et mittekonfidentsiaalne läbivaatamistaotlus ei vasta alusmääruse artikli 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(12)

See väide lükati tagasi. Pärast Eusmeti asjakohaseid märkusi esitas taotluse esitaja lisateavet, et veelgi lihtsustada taotluses esitatud faktide mõistmist. See lisateave lisati huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse, mis võimaldas Eusmetil vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust vajalikul määral aru saada.

(13)

Seetõttu leidis komisjon, et taotluse mittekonfidentsiaalses versioonis esitatud teave on piisavalt üksikasjalik, et huvitatud isikud saaksid kasutada oma kaitseõigusi kogu menetluse vältel.

(14)

Oma märkustes menetluse algatamise kohta palus Eusmet, et komisjon avalikustaks avalikustamise etapis teabe normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tootmistegurite koguste kohta; samuti peaks komisjon avalikustama läbivaatamistaotluses osutatud AlloyConsulti aruande.

(15)

Eusmet kordas neid kahte taotlust oma märkustes pärast järelduste avalikustamist. Nagu on märgitud põhjendustes 178–181 ja 191, lükati mõlemad väited tagasi.

(16)

Eusmet väitis, et läbivaatamistaotluses ei olnud piisavalt tõendeid aegumise läbivaatamise algatamiseks ning et selles olid ebaõiged väited dumpingu, dumpingu jätkumise, kahju ja kahju jätkumise kohta. Eusmet toetas oma väiteid järgmiste argumentidega.

(17)

Esiteks väitis ta, et andmete esitamiseks kasutatud ajavahemiku lõpu ja läbivaatamistaotluse esitamise vahele jäi kuus kuud.

(18)

Selle argumendiga seoses märkis komisjon, et eri allikatest pärit andmete kättesaadavaks saamiseni kuluva aja ja nende andmete taotluses koondamiseks kuluva aja vahel tekib paratamatult vahe, mis tavaliselt kestab mitu kuud kuni taotlus on esitatud. Kõnealusel juhul on kuue kuu pikkuse vahe aktsepteerimine kooskõlas kehtestatud suunistega, mille komisjon annab kaebuse esitajatele.

(19)

Teiseks väitis Eusmet, et taotluse esitaja jättis dumpingu- ja kahjumarginaali arvutustest välja Hiinast pärit seestöötlemise protseduuri kohase impordi.

(20)

Enne algatamist tegi komisjon analüüsi nii seestöötlemise protseduuri kohast importi arvesse võttes kui ka arvesse võtmata ning tegi mõlemal juhul vajalikud kohandused, et võrrelda normaalväärtust ja ekspordihindu. Komisjon märkis, et nii taotluse esitaja kasutatud metoodika kui ka seestöötlemise protseduuri arvesse võttev metoodika annavad tulemuseks märkimisväärse dumpingu. Seega ei saanud taotluse esitaja valitud metoodika muuta käesoleva aegumise läbivaatamise algatamist õigusvastaseks. Järelikult tuleb see argument tagasi lükata.

(21)

Kolmandaks väitis Eusmet, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kasutamine ja võrdlusriigi valimine on WTO eeskirjadega vastuolus, kuna üleriigilised moonutused ei ole kooskõlas konkreetsete äriühingute suhtes kohaldatava dumpingu mõistega. Eusmet märkis ka, et siseturu tootmiskulude moonutused ei ole tegur, mis võimaldab arvutada normaalväärtust WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 2 alusel. Lisaks, kehtestades kohustuse kasutada ainult moonutamata sisendkulusid, mis kajastavad selliste allikate kulusid/hindu, mida moonutused ei mõjuta, on artikli 2 lõikega 6a vastuolus eksportija või tootja tootmiskulude arvutamine tema dokumentide alusel, isegi kui need vastavad üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele ja kajastavad dokumenteeritud sisendkulusid. Peale selle väitis Eusmet, et taotluse esitaja ei esitanud piisavalt tõendeid moonutuste olemasolu kohta ränimetalli sektoris.

(22)

Eusmeti väidetega alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta ei olnud võimalik nõustuda. Seoses väitega, et moonutuste olemasolu ei tohiks hinnata riigipõhiselt, vaid iga eksportiva tootja puhul eraldi, tuletas komisjon meelde, et kui on kindlaks tehtud, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b osutatud oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, võib normaalväärtuse arvutada iga eksportiva tootja puhul, kasutades kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a moonutamata hindu või võrdlusaluseid sobivas võrdlusriigis. Sellega seoses ja vastuseks Eusmeti väitele, et kasutada tuleks üksnes moonutamata sisendkulusid, mis kajastavad võrdlusriigi kulusid/hindu, mida moonutused ei mõjuta, märgib komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sõnaselgelt lubatud kasutada siseturu kulusid, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Komisjon uuris seda uurimise käigus. Kuna aga ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas räni tootmis- ja müügikulud on moonutamata, võttes arvesse kättesaadavaid tõendeid.

(23)

Seoses Eusmeti väitega, et moonutuste mõiste ei kuulu tegurite hulka, mis võimaldavad arvutada normaalväärtust WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 2 alusel, märgib komisjon, et riigisisestes õigusaktides ei ole vaja kasutada täpselt samu mõisteid nagu hõlmatud lepingutes, et need oleksid nende lepingutega kooskõlas. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas dumpinguvastase lepingu asjaomaste eeskirjadega, sealhulgas selle artikli 2 lõikes 2 sätestatud normaalväärtuse arvutamise võimalustega. Peale selle tuletab komisjon meelde, et WTO õigusega, nagu seda on tõlgendanud WTO vaekogud ja apellatsioonikogu, on lubatud kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, kus on sarnane arengutase eksportiva riigi omaga).

(24)

Seoses väitega, mis käsitleb tõendeid moonutuste olemasolu kohta ränimetalli sektoris, leidis komisjon, et taotluse esitaja esitas ränimetalli sektoris moonutuste esinemise kohta piisavalt tõendeid, arvestades komisjoni aruannet moonutuste kohta Hiinas (8) ning Euroalliagesi tellitud 2018. aasta üksikasjalikumat sõltumatut uuringut. Kuigi taotluse esitaja viitas taotluse kirjelduses konkreetselt tooraine ja elektriga seotud moonutustele, esitas ta lisas ka üksikasjalikumad aruanded. Neis aruannetes on palju tõendeid oluliste moonutuste kõigi aspektide kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(25)

Neljandaks väitis Eusmet, et dumpingumarginaali arvutamine oli ülepaisutatud, kuna taotluse esitaja valis sobilikud ajavahemikud arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks.

(26)

Taotluse esitaja metoodika on mõistlik, kuna see põhineb taotluse esitajale kättesaadavatel andmetel, mis hõlmavad dumpingu arvutamiseks kasutatud ajavahemikku (2019. aasta oktoobrist 2020. aasta juunini). See väide lükati seepärast tagasi.

(27)

Viiendaks märkis Eusmet dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta, et taotluse esitaja esitatud tõendid põhinesid üksnes Indiasse, Lõuna-Koreasse ja Jaapanisse suunatud Hiina ekspordi hindade analüüsil ja need olid igal juhul ebatäpsed.

(28)

Komisjon märkis, et taotluse esitaja ei võtnud arvesse mitte ainult Hiina teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindu, vaid viitas ka aegumise läbivaatamise taotluse VI peatükis esitatud üksikasjalikumale analüüsile kahju kordumise tõenäosuse kohta. Selles peatükis käsitletakse Hiina vaba tootmisvõimsust ning Hiina ELi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahtu, mis on oluline ka dumpingu jätkumise tõenäosuse seisukohast. Seetõttu oli komisjon seisukohal, et kaebuse esitaja edastatud teave oli piisav, et algatada alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel menetlus dumpingu jätkumise tõenäosuse uurimiseks. Taotluse esitaja esitas ka mõistliku võrdluse normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahel. Eusmeti esitatud kohandusi kasutades ei oleks jõutud teistsugusele järeldusele, kuna Hiina ekspordihinnad oleksid olnud normaalväärtusest märkimisväärselt madalamad. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(29)

Kuuendaks väitis Eusmet Hiinast liitu imporditava räni mahu kohta, et aastatel 2017–2020 on see vähenenud kiiremini kui räni tarbimine liidus. Teisisõnu ei oleks Hiina eksportijad saanud põhjustada liidu tootjate müügi ega turuosa vähenemist.

(30)

Komisjon pidas taotluses esitatud tõendeid piisavateks tõenditeks, mis on taotluse esitajale mõistlikult kättesaadavad. Taotluses esitatud ja komisjoni analüüsitud tõendite kohaselt suureneks tõenäoliselt meetmete puudumisel liidu turule siseneva Hiinast pärit impordi maht, kuna asjaomases riigis oleks kasutamata tootmisvõimsust. Selline impordi maht hindadega, mis tõenäoliselt lööksid jätkuvalt alla liidu tootmisharu hindu, tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise. Peale selle ei tähenda muude liidu tootmisharu olukorda mõjutada võivate tegurite olemasolu tingimata seda, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule ei ole oluline, eriti tulevikku suunatud analüüsi puhul, kus keskendutakse sellele, mis juhtuks meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Seetõttu ei saa Eusmeti väitega nõustuda.

(31)

Seitsmendaks väitis Eusmet, et läbivaatamistaotlustes esitatud hinnamõju analüüs ning hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused ei olnud representatiivsed, kuna neis ei võetud arvesse seestöötlemise protseduuri kohaselt imporditud toodete hindu. Lisaks väitis Eusmet, et hinna allalöömise arvutused olid valed, sest i) Hiinast pärit alumiiniumitööstuses vajaliku kvaliteediga räni impordihindu võrreldi ELi kõigi ränimetallide müügiga, mis hõlmab ka keemiatööstuses vajaliku kvaliteediga räni, ii) Hiina impordihindadele ei lisatud impordijärgseid kulusid ja iii) Hiinast pärit impordi kaubandustasandit ei korrigeeritud, kuigi seda tehakse ELi kauplejate kaudu, samas kui ELi tootjad müüvad tavaliselt lõppkasutajatele. Peale selle väitis Eusmet, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused olid valed samadel põhjustel nagu hinna allalöömise arvutused ja lisaks põhinesid need ka kunstlikult suurtel tootmiskuludel, mis olid seotud muu hulgas 15 % sihtkasumiga, millel puudub õiguslik alus.

(32)

Taotluse esitaja esitatud analüüs põhines parimatel tõenditel, mis olid taotluse esitajale sel ajal kättesaadavad, ning komisjon leidis, et need on piisavalt representatiivsed ja usaldusväärsed ning sisaldavad piisavalt tõendeid, mis andsid aluse uurimise algatamiseks.

(33)

Kaheksandaks väitis Eusmet, et Hiina import ei avaldanud liidu tootmisharule kahjulikku mõju. Eusmet väitis, et keemiatööstuses ja alumiiniumitööstuses vajaliku kvaliteediga räni on erinev ning et kuigi liidu tootmisharu müük on peamiselt seotud keemiatööstuses vajaliku kvaliteediga räniga, on Hiinast pärit import tavapäraselt suhteliselt halva kvaliteediga import alumiiniumi järelturu jaoks. Seetõttu palus Eusmet komisjonil teha kahju segmenteeritud analüüs keemiatööstuses ja alumiiniumitööstuses vajaliku kvaliteediga räni kohta. Seda taotlust kordas Eusmet oma märkustes pärast järelduste avalikustamist, kuid see väide tuleb tagasi lükata. Sellega seoses viitab komisjon punktile 2.3, milles analüüsitakse toote homogeensust.

(34)

Üheksandaks märkis Eusmet, et aastatel 2018–2020 vähenes liidu tarbimine nii tsüklilistel põhjustel kui ka COVID-19 pandeemia tõttu. Eusmet märkis, et seetõttu ei mõjutanud Hiinast pärit import liidu tarbimise vähenemist.

(35)

Isegi kui komisjon nõustub Eusmeti analüüsiga liidu tarbimise muutumise kohta, ei ole ta seisukohal, et muude turgudega seotud tarbimise vähenemine oleks muutnud kehtetuks taotluses esitatud väite, mis käsitleb nii kahju jätkumist kui ka kordumist, mistõttu algatati käesolev aegumise läbivaatamine. Isegi kui liidu tarbimine vähenes Hiina impordist sõltumatutel põhjustel, analüüsib komisjon aegumise läbivaatamise käigus siiski, millised oleksid meetmete aegumise tagajärjed müügi ja turuosa seisukohast.

(36)

Kümnendaks väitis Eusmet, et liidu tootmisharu tootmismahtude ja tootmisvõimsuse vähenemist ei saa seostada Hiina impordiga, vaid pigem ühe liidu tootja otsusega teatavates tehastes tootmine ajutiselt lõpetada. Samamoodi väitis Eusmet, et liidu tootmisharu müügimahtude vähenemine ei ole seotud Hiina impordiga, mis 2017. aasta ja 2020. aasta kolmanda kvartali vahel vähenes, vaid pigem nõudluse vähenemise ja kolmandatest riikidest pärit impordi suurenemisega. Eusmet väitis sellega seoses veel, et olenemata Hiina impordist olid liidu müügihinnad 2017.–2019. aastal stabiilsed ja langesid 2020. aasta kolmes esimeses kvartalis, kui nõudlus räni järele kogu maailmas vähenes. Teisisõnu ei oleks liidu tootjatel nõudluse vähenemise taustal olnud võimalik hindu tõsta, olenemata Hiina räniimpordist. Samadel põhjustel ei saa kasumlikkuse vähenemist seostada Hiina impordiga.

(37)

Kõnealuste väidetega ei saa nõustuda. Komisjon tuletab meelde, et meetmete olemasolu on sageli seotud asjaomasest riigist pärit impordi vähenemisega ning et kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel on sageli positiivne mõju liidu tootmisharu olukorrale. Komisjon analüüsib aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus, mis juhtuks, kui meetmetel lastakse aeguda. Asjaolu, et Hiina import ei pruugi olla teatavate kahjunäitajate halvenemise peamine põhjus, ei saa seega takistada uurimise algatamist.

(38)

Üheteistkümnendaks nimetas Eusmet mõned põhitegurid, mis väidetavalt mõjutavad liidu tootmisharu ja mida tema arvates ei ole läbivaatamise käigus arvesse võetud või on valesti tõlgendatud. Nende tegurite hulka kuuluvad liidu tootmisharu tootmisstrateegia ja selle kulud, räninõudluse muutumine, kolmandate riikide impordi kasv ja Brexiti mõju. Eusmet nõudis, et komisjon võtaks neid läbivaatamisel arvesse.

(39)

Komisjon leidis, et taotluse esitaja tõlgendas taotluses esitatud tegureid aegumise läbivaatamise algatamiseks piisavalt. Igal juhul kaalus komisjon kõiki neid tegureid oma analüüsis käesoleva määruse osades, mis käsitlevad kahju ja liidu huve.

(40)

Kaheteistkümnendaks väitis Eusmet, et taotluse esitaja alahindas räni nõudlusega seotud väljavaateid ning hindas üle Hiina toodangut, tootmisvõimsust ja Hiina impordi mõju hindadele.

(41)

Eusmet ei esitanud aga teavet, mis seaks kahtluse alla läbivaatamistaotluses esitatud prognoosid. Seetõttu ei olnud võimalik selle väitega nõustuda.

(42)

Eespool toodut silmas pidades oli komisjon seisukohal, et taotluses esitati piisavalt tõendeid läbivaatamisega seotud uurimise algatamiseks.

(43)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta kordas Eusmet väidet, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kasutamine ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepinguga, lisamata uusi väiteid või tõendeid. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud põhjendustes 22–24.

(44)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimid.

(45)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe.

(46)

Ükski sõltumatu importija endast teada ei andnud.

(47)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina tootjatel esitada algatamisteates märgitud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(48)

Vastuseid ei saadud.

(49)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, mis puudutas oluliste moonutuste esinemist Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(50)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootmisharule. Lisaks tehti liidu tootmisharule, sõltumatutele importijatele ja kasutajatele ettenähtud küsimustikud kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (9).

(51)

Küsimustikule vastasid kolm liidu tootjat ja kolm kasutajat.

(52)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste koostööd tegevate äriühingute valdustesse.

(53)

17. juunil 2022 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(54)

Komisjon kaalus asjakohasel juhul huvitatud isikute märkusi.

(55)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja varasemates aegumise läbivaatamistes, nimelt räni (edaspidi „uurimisalune toode“), mis praegu kuulub CN-koodi 2804 69 00 alla.

(56)

Nagu algse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus kindlaks tehti, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusalad:

(57)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(58)

Eusmet väitis, et keemiatööstuses ja alumiiniumitööstuses kasutatav räni ei ole üks ja sama toode ning et nendeks kaheks lõppkasutuseks kasutatav räni ei ole üksteisega asendatav.

(59)

Esiteks juhtis Eusmet tähelepanu räni erinevale koostisele ning tehnilistele ja keemilistele omadustele, väites, et räni koosneb räni algainest ja kõrvalelementidest, mille kontsentratsioonid ja määrad on erinevad. Lisaks selgitas Eusmet, et igal kõrvalelemendil on räni põhitooraine või tootmisprotsessi allikas, mistõttu on ränil olenevalt kasutatavast toorainest teatav keemiline koostis, mis on omane teatavale kasutusalale.

(60)

Eusmet märkis, et eri kasutusotstarvete puhul nii keemia- kui ka alumiiniumitööstuses on vaja erineva puhtusega räni. Keemiatööstuses ja alumiiniumitööstuses kasutamiseks vajaliku kvaliteediga räni kasutajad ei saa kasutada sama materjali ega konkureerida tarnijatelt pärineva sama materjali pärast. Seetõttu on asendatavus ja konkureeriv osa keemiatööstusele vajaliku kvaliteediga räni ja alumiiniumitööstusele sobiva räni vahel väga piiratud.

(61)

Eusmet rõhutas, et eri toodetes kasutatava räni hinda mõjutab soovitud räni keemiline koostis. Täpsemalt on silikoonpolümeeride tootmiseks kasutatava räni hind tavaliselt kõrgeim ja teisese, alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni hind on madalaim. Eusmet väitis, et hinnaerinevuse põhjuseks on asjaolu, et puhtama räni tootmiseks on vaja konkreetseid kvaliteetseid tooraineid, mis on samuti kallimad.

(62)

Eusmet juhtis tähelepanu ka erinevustele eri liiki räni turustuskanalites. Kuna keemiatööstuse kasutajad ostavad oma vajadustele vastavat räni kooskõlas oma tarnijate rangete kvalifitseerimisprotsessidega, ostavad nad räni otse tootjatelt. Lisaks ostavad keemiatööstuse kasutajad räni lühiajaliste/pikaajaliste lepingute alusel ega osta hetketurult. Teisest küljest ostavad alumiiniumisektori kasutajad ja üldiselt teisese alumiiniumi kasutajad räni kauplejatelt, turustajatelt või importijatelt. Peale selle on enamik alumiiniumiga seotud müügitehinguid hetkemüük, välja arvatud mõnede suurte räni kasutajate puhul primaaralumiiniumi kasutajate segmendis.

(63)

Räni on peetud alates Hiinast pärit räni importi käsitlevast esialgsest uurimisest ja kõigis järgnevates aegumise läbivaatamistes alati homogeenseks tooteks. Alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt kohaldab komisjon kõikides läbivaatamisega seotud uurimistes sama metoodikat kui uurimises, mille tulemusel kehtestati tollimaks, tingimusel et asjaolud ei ole muutunud. Käesoleval juhul ei esitanud Eusmet tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote homogeenset olemust puudutavad asjaolud on pärast viimast aegumise läbivaatamist muutunud.

(64)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta märkis Eusmet, et varasemates uurimistes võttis komisjon kahju kindlakstegemiseks arvesse üksnes alumiiniumitööstuses vajaliku kvaliteediga räni importi ning et seega ta tegi juba segmenteeritud analüüsi. Eusmet lisas ka, et komisjon tunnistas, et keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni imporditi peamiselt seestöötlemise protseduuri alusel ja seetõttu on selle turusegmendiga seotud import tollimaksust vabastatud.

(65)

Komisjon märgib kõigepealt, et kuna asjaolud ei ole muutunud, tuleks alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt kasutada metoodikat, mida kasutati uurimises, mille tulemusena tollimaks kehtestati (10). Eelmise vahepealse läbivaatamise käigus segmendipõhist analüüsi ei tehtud (11). Komisjon tegi kahe impordikorra vahel vahet üksnes hinna allalöömise ja kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks.

(66)

Nagu märgitud põhjenduses 48, ei teinud ükski eksportiv tootja uurimises koostööd. Lisaks moodustab Eusmeti liikmete import vaid väikese osa vaatlusaluse toote koguimpordist. Seetõttu ei saanud komisjon kindlaks teha alumiiniumitööstuse ja keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni osakaalu vaatlusaluse toote koguimpordis ega seost kasutatud impordikorra ja imporditud räni kvaliteediklassi vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(67)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus räni import Hiinast liitu, kuid selle turuosa oli väiksem kui eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(68)

Uurimise käigus ei teinud koostööd mitte ükski Hiina tootja. Seepärast teatas komisjon asjaomase riigi ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon asjaomase riigi kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle teabe kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(69)

Seepärast tugineti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusega seonduvate järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabele, koostööd tegevatelt liidu tootjatelt ja kasutajatelt läbivaatamisega seotud uurimise käigus saadud teabele ning importi ja eksporti käsitlevale Eurostati kaubandusstatistikale.

(70)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(71)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(72)

Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Komisjon ei saanud selle teabe kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(73)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(74)

23. veebruaril 2022 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida räni tootmisel kasutatakse.

(75)

Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumide põhjal kindlaks veel ühe võimaliku võrdlusriigi, nimelt Malaisia. Komisjon sai esimese teate kohta märkused taotluse esitajalt ja Eusmetilt.

(76)

5. aprillil 2022 teavitas komisjon teatega (edaspidi „teine teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades Malaisiat võrdlusriigina. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigis toote tootja PMB Silicon Bhd kohta kättesaadava teabe põhjal.

(77)

Komisjon sai teise teate kohta märkused taotluse esitajalt ja Eusmetilt. Eusmet esitas vastuseks taotluse esitaja märkustele ka oma märkused.

(78)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(79)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud, et kui „tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(80)

Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja tootjate koostöösoovimatust arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõige 6a kohaldamiseks sobiv.

(81)

Hiljutistes uurimistes Hiinast pärit ferrosiliitsiumi (12) ja kaltsiumsilitsiidi (13) kohta leidis komisjon, et Hiina metallurgiasektoris esines alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses olulisi moonutusi. Komisjon järeldas nendes uurimistes, et kättesaadavate tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(82)

Komisjon leidis, et Hiinas esineb ulatuslik riigi sekkumine, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (14).

(83)

Komisjon järeldas ka, et Hiina valitsuse omandis oli endiselt märkimisväärne osa alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande mõistes (15).

(84)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsusel oli ettevõtetes riigi esindatuse tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande mõistes võimalus mõjutada hindu ja kulusid (16).

(85)

Veel leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisenditega varustamisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Hiina plaanimajandus toob kaasa ressursside kontsentreerumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, lubamata neil jaotuda turujõudude mõjul (17).

(86)

Peale selle jõudis komisjon järeldusele, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande mõistes nõuetekohaselt ning põhjustavad Hiinas seetõttu moonutusi, eriti just maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisega ja maakasutusõiguste jaotamisega (18).

(87)

Samuti leidis komisjon metallurgiasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (19) ning finantsturgude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses Hiina ettevõtjate juurdepääsuga kapitalile (20).

(88)

Nagu eelmisteski Hiina metallurgiasektorit käsitlenud uurimistes, uuris komisjon ka käesoleval juhul, kas Hiina omamaiseid hindu ja kulusid oleks õige kasutada, sest esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(89)

Komisjon tegi seda toimikus sisalduvate tõendite alusel, sealhulgas tõendite alusel, mis on esitatud taotluses ja komisjoni aruandes Hiinas esinevate oluliste moonutuste kohta (21) (edaspidi „aruanne“), mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Selles analüüsis käsitleti valitsuse märkimisväärset sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas uurimisaluse toote puhul.

(90)

Komisjon täiendas neid elemente omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiinas, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(91)

Taotluses viidati käesoleval juhul aruandele, eelkõige punktile 12.4.2, milles käsitletakse räni ekspordipiiranguid, ja elektriturule osutavatele punktidele. Taotluse esitaja viitas läbivaatamistaotluses ka AlloyConsulti autoriõigusega kaitstud uuringule seoses riigi põhjustatud turumoonutustega Hiina ferrosulamite ja ränitööstuses.

(92)

Teatav osa ränisektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omandis ja kontrolli all alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Kuna ükski uurimisalust toodet valmistav Hiina eksportija koostööd ei teinud, ei olnud võimalik era- ja riigiomandis olevate ränitootjate suhtarvu täpsemalt kindlaks määrata.

(93)

Komisjon tegi siiski kindlaks, et mitu Hiina ränitootjat on riigi omandis. Üks neist on Yunnan Nujiang International Silicon Trade Co, mis on Xiamen ITG Group Corp., Ltd tütarettevõtja (22). Xiamen ITG Groupi kontrolliv aktsionär on Xiameni linna riigivarade järelevalve ja halduse komisjon (23).

(94)

Samamoodi on Shanghai Puyuan Foreign Economic and Trading Company (24) (edaspidi „SPFC“) täielikult äriühingule Shanghai National Nuclear Puyuan Group kuuluv tütarettevõtja ja see omakorda kuulub täielikult äriühingule China National Nuclear Corporation (edaspidi „CNNC“), mis on üks Hiina kesktasandi riigi osalusega ettevõtetest.

(95)

Lisaks leiti uurimisel, et suur osa uurimisaluse toote peamise tootmisteguri, st elektrienergia sektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omandis. Nagu komisjon aruandes märkis, iseloomustab Hiina elektriturgu riigi osalusega ettevõtete jõuline osalemine tarneahela eri etappides, kusjuures kogu ülekandevõrk kuulub kahele riigi osalusega ettevõttele ja ka elektri tootmise etapis on riigi osalus märkimisväärne.

(96)

Seoses Hiina valitsuse võimalusega mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu äriühingutes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses tegi komisjon uurimise käigus kindlaks isiklikud sidemed HKP ja uurimisalust toodet tootvate äriühingu vahel ning organisatsioonilised korporatiivsed omadused, mis annavad HKP-le võimaluse sekkuda äriühingute äritegevusse.

(97)

Äriühingus ITG Xiamen Group on HKP komitee äriühingu organisatsioonilise tasandi kõrgeimal tasandil, mis on võrdne direktorite nõukogu ja järelevalvenõukoguga ning kõrgem kui kõrgem juhtkond (25).

(98)

Lisaks on SPFC puhul äriühingu Shanghai National Nuclear Puyuan Group juhatuse esimees samal ajal parteikomitee sekretär ning äriühingu peadirektor tegutseb samal ajal parteikomitee asesekretärina (26).

(99)

Lisaks näitas uurimine, et ränisektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Sarnaselt teistele Hiina majandussektoritele on ka selle sektori tootjad sunnitud korraldama partei tugevdamise tegevusi ning tagama tiheda seotuse HKP ja selle ideoloogiaga. Järgmised näited illustreerivad Hiina valitsuse üha suuremat sekkumist ränisektorisse, nagu eespool kirjeldatud.

(100)

ITG Xiamen Group kirjeldab oma veebisaidil ulatuslikku partei tugevdamisega seotud tegevust. Viidates HKP uurimisrühma 2022. aasta veebruari koosolekule, rõhutab äriühing, et on vaja „kindlalt tagada erimajandustsooni rajamise õige suund, rakendada partei terviklikku juhtimist äriühingus China International Trade Holding Group, jätkata partei ulatusliku ja range juhtimise süvendamist ning järgida Hiina eripäradega sotsialismi teed ja vankumatult peasekretäri Xi Jinpingi tulevikusuunda“ (27).

(101)

HKP juhtkonnale tuginemine ei piirdu üksnes kõige hilisema ajavahemikuga, vaid hõlmab ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, nagu nähtub näiteks SPFC veebisaidilt, kus kirjeldatakse 17. novembril 2020 toimunud kontserni parteikomitee koosoleku järeldusi: „[P]eame tugevdama ideoloogilist sisu, suurendama nähtavust, aktiivset mõtlemist, enesedistsipliini ja enesekontrolli, omistama tähtsust õppimisele, tugevdama mõistmist, süvendama Hiina Kommunistliku Partei 19. Keskkomitee viienda täiskogu istungjärgu vaimu ja selle rakendamist […] Hiina Kommunistliku Partei 19. Keskkomitee viiendal täiskogu istungjärgul nõuti, et majandusarengu keskmes oleks reaalmajandus, ning tuleks teha jõupingutusi tööstusahela ja tarneahela moderniseerimise parandamiseks, tänapäevase tööstussüsteemi arengu kiirendamiseks […] [O]n vaja uurida ja rakendada peasekretäri Xi Jinpingi oluliste kõnede vaimu ja Hiina Kommunistliku Partei 19. Keskkomitee viienda täiskogu istungjärgu vaimu,[…] millega kaasneb suur poliitiline teadvus, ideoloogiline ja tegevusteadlikkus; kooskõlas partei keskkomitee, kontserni ja CNNC Puyuani integreeritud kaasamisega rakendamise tagamiseks kohapeal on vaja täielikult integreerida partei 19. keskkomitee viienda täiskogu istungjärgu vaimu […] CNNC tarneahela juhtrühma liikmed, keskastme töötajad ja erinevate filiaalide liikmed, kes osalesid laiendatud uurimisrühma koosolekul (28).“

(102)

Lisaks on ränitööstuse ühendus, (29) mis on Hiina mitteraudmetallide tööstuse ühenduse osa, võtnud oma töökorra kohaselt oma suuniseks HKP põhisuunised (30). Samuti on ühenduse presidendi, asepresidendi või peasekretärina tegutsemise tingimustena loetletud partei suuna, põhimõtete ja poliitika järgimine ning poliitilise pädevuse olemasolu (31).

(103)

Samuti tehti kindlaks, et ränisektoris rakendatakse poliitikat, mis soodustab omamaiseid tootjaid või mõjutab muul viisil turgu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Ränil on alumiiniumi ja pooljuhtide (mille sisendiks uurimisalune toode on) tootmises oluline roll, tänu millele on ränisektor üks strateegilistest kujunemisjärgus tootmisharudest, (32) mis saavad kasu paljudest kehtivatest toetusmeetmetest.

(104)

Riik sekkub ka räni tootmiseks kasutatavate sisendite turgudesse, eelkõige elektriturgu. Kuigi elekter on räni tootmise üks peamisi sisendeid, ei ole elektri hinnad Hiinas turupõhised ning neid mõjutavad samuti olulised moonutused (tsentraalne hinnakujundus, hinna diferentseerimise ja energia ostmine otse pakkujalt), nagu on märgitud aruandes (33).

(105)

Kuigi Hiina energiaturul on toimunud mitmeid muutusi ja viidud ellu reforme, ei ole mõned energiasüsteemi puhul olulised hinnad ikka veel turupõhised. Valitsus tunnistab, et hinnad on jätkuvalt suures osas riigi kontrolli all: „Praegune elektrihindade korraldus põhineb endiselt valitsuse määratud hindadel. Hindade korrigeerimine jääb sageli kulude muutustest maha ning elektritarbimise kulusid on raske õigeaegselt ja asjakohaselt kajastada […] Tõhusat konkurentsimehhanismi elektrienergia müügiks ei ole veel kehtestatud, elektritootmisettevõtete ja kasutajate vahelisi turutehinguid on vähe ning turule on keeruline anda otsustavat rolli ressursside jaotamisel“ (34).

(106)

Turu nõrkuse tõttu, mille põhjused on seotud riigiga, on tehtud uusi katseid turgu korraldada, mis kajastuvad mitmes haldusdokumendis. Näiteks avaldas riiklik arengu- ja reformikomisjon 2020. aasta novembris teatise 2021. aastal keskmise tähtajaga ja pikaajaliste elektrilepingute sõlmimise edendamise kohta (35).

(107)

Selle dokumendi kohaselt peaksid „kohalike omavalitsuste pädevad osakonnad […] seadma eesmärgiks tagada, et lepingujärgne elektrikogus moodustab vähemalt 80 % viimase kolme aasta keskmisest kogusest“, ning seoses hinnakujundusega tuleks „kohaliku turu eeskirjades kehtestada hälvete arveldamise mehhanism […], et käsitleda mittevastavusi lepingujärgse elektrikoguse ja tegeliku rakendamise vahel“ ning „parandada keskmise ja pika tähtajaga tehinguhindade mehhanismi. Kõikides kohtades tuleb rangelt rakendada valitsuse heakskiidetud elektrienergia ülekande- ja jaotushindu.“

(108)

Teatis sisaldab ka konkreetseid eeskirju rakendamise kohta, nähes ette lepingute sõlmimise jälgimise mehhanismi ning lepingute järelevalve, avalikustamise ja täitmise tagamise (36).

(109)

Lisaks avaldas riiginõukogu 2021. aasta jaanuaris riikliku arengu- ja reformikomisjoni arvamuse linnades vee-, elektri- ja küttevarustuse tasude standardimise kohta eesmärgiga edendada sektoris kvaliteedi arengut (37). Teatis sisaldab konkreetseid eeskirju riikliku hinnakujunduse kohta: „[…] Projektide puhul, mille suhtes kohaldatakse valitsuse kehtestatud hinnakujundust või valitsuse kehtestatud tariife, tuleb mõistlikult määrata kindlaks kulude koosseis, tugevdada kulude järelevalvet ja kontrolli, parandada hinnakujundusmehhanismi ja määrata teaduslikult kindlaks hinnatase. […]“.

(110)

Teatise peamiste eesmärkide hulgas viidatakse konkreetselt valitsuse sisendimehhanismile seoses hinnakujundusega ning hinnakujundusmeetodite valdkondlikule diferentseerimisele: „2025. aastaks tuleb saavutada selged tulemused veevarustus-, elektri-, gaasi- ja küttesektori tasude korrastamisel ja standardimisel. Tuleb luua teadusliku, standarditud ja läbipaistva hinnakujundusmehhanismi alus ning parandada veelgi valitsuse sisendimehhanismi. Märkimisväärselt tuleb parandada seotud sektorite suhtes kohaldatavaid hinnakujundusmeetodeid, kulude järelevalve ja kontrollimise meetodeid, hinnakäitumist ja teenuste üldist hõlmavust, samuti vee-, elektri-, kütte- ning muude toodete ja teenuste pakkumise kvaliteeti ja tõhusust“.

(111)

Uurimisaluse toote tootmiseks kasutatakse ühe toorainena ka kivisütt. Nagu aruandes märgitud, esineb Hiina kivisöeturul moonutusi, mis tulenevad eelkõige subsideerimisest (38) ning kivisöevarude kasutamise majandamisest ja kontrollimisest (39).

(112)

Hiljutises kaltsiumsilitsiidi uurimises tehti kindlaks riigi sekkumise täiendavad elemendid söeturul. 2021. aasta mais avaldasid riiklik energiaamet ja riiklik arengu- ja reformikomisjon ühise teatise kivisöekaevanduste tootmisvõimsuse juhtimismeetmete ja heakskiitmise kriteeriumide kohta, et reguleerida kivisöekaevanduste tootmisvõimsust ja rakendada asjakohaseid piirmäärasid, mis arvutatakse teatise alusel (40). 2020. aasta detsembris avaldas riiklik arengu- ja reformikomisjon teatise keskmise tähtajaga ja pikaajaliste kivisöelepingute sõlmimise ja täitmise tagamise kohta 2021. aastal (41).

(113)

Teatises rõhutatakse sõnaselgelt eesmärki suurendada riigi mõju ja järelevalvet lepinguprotsessis: „suurendada valitsuse rolli, keskenduda süsteemi ülesehituse tugevdamisele, parandada tehingueeskirju, tugevdada krediidijärelevalvet ning suunata asjaomaseid osapooli suurendama teadlikkust üldisest olukorrast, võtma sotsiaalset vastutust, standardima lepingute täitmist ja tagama kivisöeturu tõrgeteta toimimine“.

(114)

Teatises antakse ka korraldus „[t]ugevdada tootmisharu enesedistsipliini. Kõik asjaomased tootmisharu ettevõtete ühendused peavad suunama ettevõtteid tugevdama enesedistsipliini, täitma nõuetekohaselt keskmise tähtajaga ja pikaajaliste lepingute nõudeid ning mitte kasutama turu pakkumise ja nõudluse olukorda ega tootmisharu soodsat seisundit tasakaalustamata lepingute sõlmimiseks. Suurettevõtted peavad näitama eeskuju, reguleerima lepingute sõlmimist, suurendama oma teadlikkust kohustuste täitmisest, ilmutama initsiatiivi sotsiaalse vastutuse võtmisel ja stabiilsete hindade tagamisel ning edendama kivisöeturu tõrgeteta toimimist riigi tasandil.“

(115)

Eriti tähelepanuväärne on selge korraldus mitte juhinduda lepingute sõlmimisel turul valitsevast nõudluse ja pakkumise olukorrast. 2021. aasta aprillis avaldas riiklik arengu- ja reformikomisjon täiendava teatise 2021. aastal sõlmitavate keskmise tähtajaga ja pikaajaliste kivisöelepingute järelevalve ja haldamise tagamise kohta, mille eesmärk on paremini kontrollida müügilepingute täitmist ja tagada kivisöega varustamine (eelnevalt osutatud teatise nr 902 sätete alusel). Selle teatise järgi peaksid asjaomased isikud eelkõige tagama, et igakuine täitmise määr ei oleks väiksem kui 80 % ning kvartaalne ja aastane täitmise määr ei oleks väiksem kui 90 % (42).

(116)

Riigi sekkumine kivisöeturul nähtub ka hiljutisest otsusest pikendada peatatud tegevusega kivisöekaevanduste katselist käitamisaega veel ühe aasta võrra, et suurendada tootmist ja pakkumist eesmärgiga võidelda kivisöe hinnatõusuga (mis järgnes kaevanduste tootmistegevuse varasemale peatamisele) (43).

(117)

Eespool esitatud näidetest ilmneb, et Hiina valitsus juhib ränisektori arengut paljude poliitiliste vahendite ja korralduste kaudu ning kontrollib praktiliselt kõiki sektori toimimise aspekte. Valitsuse suunamine ja sekkumine puudutavad ka uurimisaluse toote valmistamisel kasutatavaid peamisi sisendeid.

(118)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine metallurgiasektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(119)

Metallurgiasektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande mõistes. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses kapitali kättesaadavusega või sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööhõivesüsteemi).

(120)

Pealegi ei ole esitatud käesolevas uurimises tõendeid, mis näitaksid, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane riigi sekkumine finantssüsteemi metallurgiasektorit ei mõjuta. Seega mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(121)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja palju sisendeid. Kui uurimisaluse toote tootjad neid sisendeid ostavad või tellivad, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused; nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ning neile kohaldatakse plaanimajandust, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(122)

Seetõttu ei ole sobimatu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses kasutada mitte ainult uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu, vaid ka sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas.

(123)

Õigupoolest toimub kapitali, maa, tööjõu, energia ja toorainetega seoses kirjeldatud riiklik sekkumine kogu Hiinas. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on Hiinas toodetud eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka iga sisendi sisendi jne kohta.

(124)

Hiina valitsus ega tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(125)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud (sh tooraine-, energia- ja tööjõukulud) ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme loetletud olulise asjaolu tegelik või võimalik mõju.

(126)

Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei sobi normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada Hiina omamaiseid hindu ega kulusid.

(127)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid (st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel), kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(128)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(129)

Komisjon avaldas kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille huvitatud isikud said nende asjaolude ja allikate kohta.

(130)

Esimeses teates tegi komisjon kindlaks, et Brasiilia ja Malaisia on Maailmapanga andmetel Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus räni toodetakse. Maailmapanga liigituse kohaselt on mõlemad riigid kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigid, kus teadaolevalt toodetakse samasugust toodet.

(131)

Ükski huvitatud isik ei teinud kindlaks muid võimalikke võrdlusriike.

(132)

Esimeses teates märkis komisjon, et taotluse esitaja kindlaks tehtud ränitootja RIMA Industrial ei olnud kalendriaastal 2020 kasumlik ja et selles etapis ei olnud kindlaks tehtud ühtegi teist Brasiilia tootjat.

(133)

Eusmeti poolt kindlaks tehtud Malaisias asuv ränitootja PMB Silicon Bhd oli kalendriaastal 2020 kasumlik. Selle põhjal leidis komisjon esimeses teates, et Malaisia võib olla sobiv võrdlusriik.

(134)

Pärast esimese teate avaldamist esitas taotluse esitaja loetelu Brasiilia ränitootjatest ja näitas avalike finantsandmete kättesaadavust iga kõnealuse tootja kohta.

(135)

Taotleja esitatud tootjate seas tehti kindlaks Brasiilias üks ränitootja, äriühing MinasLigas, kes oli 2020. aastal kasumlik.

(136)

Seetõttu oli komisjonil kaks kasumlikku ränitootjat, üks Malaisias ja üks Brasiilias.

(137)

Teises teates võrdles komisjon täiendavalt Malaisias ja Brasiilias kättesaadavaid andmeid tootmistegurite kohta. Komisjon jõudis järeldusele, et Malaisia puhul oli tootmistegurite andmekogum representatiivsem, kuna Brasiiliasse ei imporditud keskmise tuhasisaldusega sütt ning kvartsi ja hakkpuidu impordi kogused olid piiratud ja nende hinnad ebatüüpilised.

(138)

Seepärast andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Malaisiat ja äriühingut PMB Silicon Bhd.

(139)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Malaisia võrdlusriigiks ja äriühingu PMB Silicon Bhd võrdlusriigi tootjaks sobivuse kohta.

(140)

Märkused teise teate kohta saadi Eusmetilt, kes toetas komisjoni otsust kasutada Malaisiat, ja taotluse esitajalt, kes väitis, et sobiv võrdlusriik peaks olema Brasiilia.

(141)

Taotluse esitaja vaidlustas Malaisia kasutamise võrdlusriigina, tuginedes äriühingu PMB Silicon Bhd finantsandmetele. Taotluse esitaja väitis, et äriühingu tegevus oli 2020. aastal kahjumlik, kuid ei esitanud ühtegi tõendit.

(142)

Oma 1. aprilli 2022. aasta kirjas esitas Eusmet PMB Silicon Bhd kohalikul tasandil avaldatud raamatupidamisaruanded, mis näitasid, et ettevõte oli 2020. aastal kasumlik. Seetõttu lükati ühenduse Euroalliages väide tagasi.

(143)

Taotluse esitaja vaidlustas ka osa selliste Malaisiast pärit avalikult kättesaadavate andmete representatiivsuse, mis käsitlevad kõrvalsaadusi, ja palus uuesti, et komisjon kasutaks nende tegurite puhul Brasiilia andmeid, kui see on asjakohane, ja teiste riikide andmeid, kui see ei ole asjakohane.

(144)

Seepärast vaatas komisjon Malaisia andmed uuesti läbi, võttes arvesse nii taotluse esitaja kui ka Eusmeti märkusi nende andmete kohta. Komisjon järeldas, et Malaisia andmed tootmistegurite kohta on usaldusväärsed. Komisjon märkis ka, et kuna normaalväärtuse arvutamisel kasutatakse kõrvalsaaduste tulu arvutamiseks protsendimäära, ei kasutata enam teises teates esitatud kõrvalsaaduste võrdlusaluseid.

(145)

Lisaks märkis komisjon, et taotluse esitaja tunnistas Brasiilia puhul, et mõned andmed ei ole asjakohased ja et tuleks kasutada muid allikaid. Seega ei nõustunud komisjon taotluse esitaja selle argumendiga.

(146)

Pärast teise teate avaldamist märkis komisjon, et andmebaasi Global Trade Atlas (GTA) andmete väljavõttes Malaisiasse imporditava hakkpuidu kohta oli viga. Väljavõte oli tehtud eurodes, mitte Hiina jüaanides, mistõttu oli hind tonni kohta vale. Analüüsi kohaselt oli tegelik hind jüaanides tonni kohta palju kõrgem kui liidu tootmisharu makstav hind ning palju kõrgem kui GTAs kõigi riikide keskmine ekspordihind tonni kohta.

(147)

Kuna hakkpuidu hindu ei peetud representatiivseks ja hakkpuidu rahvusvaheline moonutamata hind puudus, leidis komisjon, et Euroopa Liitu suunatud impordi keskmine hind jüaanides tonni kohta on selle tooraine jaoks sobiv võrdlusalus.

(148)

Taotluse esitaja vaidlustas ka elektri- ja tööjõukulude andmete allikad, kuna pidas neid „aegunuks“ (46).

(149)

Komisjon kontrollis neid allikaid uuesti ja märkis seoses elektriga, et teises teates osutatud tariifid kehtivad endiselt. Tööjõukulude puhul hõlmab teises teates osutatud allikas siiski 2016. aastat. Seepärast otsis komisjon uuemaid andmeid ja tegi sobiva andmeallikana kindlaks Malaisia statistikaameti 2021. aasta juulis avaldatud tööjõukulude statistilise aruande, kus antakse ülevaade 2020. aasta palkadest ja töötasudest (47).

(150)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Malaisia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset hinnata vaja.

(151)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Malaisia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(152)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest (toorained, energia ja tööjõud), mida uurimisaluse toote tootmisel kasutatakse, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(153)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Komisjon teatas, et kasutab Malaisia ametlikke andmeid moonutamata tööjõukulude (48) ja energiakulude (49) kindlakstegemiseks.

(154)

Võttes arvesse kogu teavet, mis esitati läbivaatamistaotluses ja mille esitasid seejärel taotluse esitaja ja huvitatud isikud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Räni tootmistegurid

(155)

Räni toodetakse elektrilistes sukelkaarahjudes kvartsi (ränidioksiidi) termilisel taandamisel süsinikuga eri liiki redutseerijate, nagu kivisöe ja hakkpuidu abil.

(156)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda, nagu see oli esitatud GTAs.

(157)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiinast ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (50) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(158)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu.

(159)

Muudest riikidest, v.a Hiinast pärit impordi ülejäänud andmeid peeti representatiivseks kõikide sisendite puhul, välja arvatud hakkpuit. Nagu on märgitud põhjenduses 146, ei peetud Malaisiasse imporditava hakkpuidu hinda representatiivseks ja seetõttu kasutati Euroopa Liitu suunatud impordi andmeid.

(160)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid liidu tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest.

(161)

Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, ning kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate andmed puudusid, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda osakaalu toorainete ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(162)

Kõrvalsaaduste puhul arvutas komisjon liidu tootmisharu teatatud kõrvalsaadustest saadud tulu osakaalu tootmise kogukuludest ja lahutas selle osakaalu ümberarvutatud tootmiskuludest asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(163)

Tavapäraselt tuleks nendele impordihindadele lisada ka riigisisesed transpordihinnad. Arvestades aga käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – st eesmärki uurida, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus –, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise korral normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal ainult suureneksid.

(164)

Malaisia tööjõukulusid avaldab Malaisia valitsuse statistikaamet (51) ja seda allikat kasutati Malaisia palkade kindlaksmääramiseks, tuginedes avaldatud teabele, mis käsitleb keskmist tööjõukulu töötaja kohta tootmissektoris 2020. aastal. Statistikaameti andmetel on see 2 542 Malaisia ringgitit kuus. Võttes aluseks keskmiselt 186 töötundi kuus, arvutas komisjon keskmiseks palgaks 13,67 ringgitit tunnis.

(165)

Malaisia äriühingute (tööstuskasutajate) elektrihindu avaldab oma elektriettevõte Tenaga Nasional Berhad (TNB) (52). Uusimad määrad avaldati 1. jaanuaril 2014 ning need kehtisid ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Komisjon kasutas elektrikulu kindlaksmääramiseks kWh kohta TNB-lt pärit tarbimisvahemiku „tariif 2E – keskpinge tippkoormuse/tippkoormuse väline tööstustariif“ tööstuselektrihindade määra.

(166)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et võtta arvesse ka kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(167)

Et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(168)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(169)

Kõigepealt selgitas komisjon välja moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon läbivaatamistaotluses taotluse esitaja esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta räni tootmisel. Komisjon korrutas tarbimismäärad Malaisia moonutamata ühikukuludega, nagu eespool kirjeldatud.

(170)

Pärast moonutamata tootmiskulude kindlakstegemist lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu eespool märgitud. Tootmise üldkulud määrati kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks äriühingu PMB Silicon Bhd 2020. aasta finantsaruannete põhjal, mis on esitatud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetes (53).

(171)

Komisjon kasutas moonutamata tootmiskulude põhjal normaalväärtuse arvutamiseks järgmisi protsendimäärasid:

(172)

Selle alusel tuletas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(173)

Pärast järelduste avalikustamist esitas Eusmet märkused kõrvalsaaduste tulu käsitlemiseks kasutatud meetodi kohta, mis põhines tootmiskulude osakaalul, mitte valmistamiskulude osakaalul.

(174)

Käesoleval juhul kasutatud meetod on asjakohane, kuna ükski Hiina tootja ei teinud koostööd, ning seetõttu põhines normaalväärtuse arvutamine valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud tarbimisandmetel, kus kõrvalsaadustest saadav tulu väljendati osakaaluna nende tootmiskuludest.

(175)

Eusmeti esitatud simulatsioonide kohaselt väheneb indekseeritud normaalväärtus 122,87-lt 119,92-le, st veidi alla 3 protsendipunkti. Komisjon on seisukohal, et selle väikese erinevuse tõttu ei ole vaja muuta liidu tootmisharult saadud tarbimisandmeid, kus kõrvalsaadustest saadav tulu väljendatakse osakaaluna tootmiskuludest.

(176)

Igal juhul on aegumise läbivaatamise käigus normaalväärtuse arvutamise eesmärk teha kindlaks, kas dumping jätkub, ja olenemata Eusmeti pakutud meetoditest kõrvalsaadustest saadava tulu käsitlemiseks, ei muutu järeldus dumpingu jätkumise kohta.

(177)

Kui aga komisjon kaalus Eusmeti väiteid seoses dumpingu arvutamisega märkas ta, et arvutuses oli viga (kõrvalsaadustest saadav tulu ei olnud tootmiskuludest maha arvatud) ja seetõttu oli normaalväärtus esitatud tegelikust suuremana. See parandati ja edastati huvitatud isikutele uuesti. Ühtegi märkust ei esitatud.

(178)

Eusmet nõudis ka, et talle avalikustataks normaalväärtuse üksikasjalikum arvutus ja eelkõige andmed normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tootmistegurite koguse kohta.

(179)

Komisjon lisas 17. juunil 2022 võrdlusaluseid ja tootmistegureid käsitleva teabe avatud toimikusse, (54) mis on lisatud Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures saadetud verbaalnoodile.

(180)

Komisjon ei ole avaldanud ühelegi huvitatud isikule tootmistegurite koguseid, mida valimisse kaasatud liidu tootjad kasutasid ühe tonni räni valmistamiseks, sest see teave on ärisaladus.

(181)

Normaalväärtuse arvutamise meetodit on selgitatud üksikasjalikult kõigile huvitatud isikutele avalikustamisdokumendis ja seda kajastavad ka põhjendused 168–172.

(182)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, määrati ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, kohandatuna tehasest hankimise tasandile, jättes varasemate juhtumite andmete põhjal välja 5 % hinnanguliste meretranspordi ja kindlustuskulude ning riigisisese transpordi kuludena.

(183)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud tehasest hankimise tasandi ekspordihinnaga.

(184)

Komisjon ei kohandanud kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 normaalväärtust ega ekspordihinda, et võtta arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi, kuna mõlemad olid juba tehasest hankimise tasandil.

(185)

Kättesaadavate andmete põhjal arvutas komisjon dumpingumarginaaliks 26,9 %.

(186)

Seepärast järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(187)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente:

(188)

Läbivaatamistaotluses hinnati, et Hiina tootmisvõimsus on 6–8 miljonit tonni aastas ja märgiti samuti, et üldiselt ollakse nõus, et Hiina tootmisvõimsus on suurem kui maailma kogutarbimine. Taotluse esitaja hinnangul oli Hiina tootmisvõimsuse rakendusaste 2020. aastal 20–40 %. Taotluses juhiti tähelepanu ka sellele, et 2014. aastal oli Hiina tootmisvõimsus 3–5 miljonit tonni aastas, mis viitab sellele, et viimastel aastatel on Hiina tootmisvõimsus märkimisväärselt suurenenud.

(189)

Isegi konservatiivse lähenemisviisi korral, st tootmisvõimsus on 6 miljonit tonni ja rakendusaste 40 %, oleks Hiina vaba tootmisvõimsus ligikaudu 3,6 miljonit tonni. See on ligikaudu seitse korda suurem kui kogu liidu tarbimine.

(190)

Eelmises aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis komisjon, et Hiinas on ka märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, ja jõudis järeldusele, et meetmete aegumise korral saaks seda vaba tootmisvõimsust tõepoolest kasutada liidu turu varustamiseks (55). Selle järelduse kahtluse alla seadmiseks ei ole saadud ühtegi tõendit.

(191)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta vaidlustas Eusmet läbivaatamistaotluses esitatud Hiina vaba tootmisvõimsuse mahu. Eusmet palus veel kord, et taotluse esitajad avalikustaksid läbivaatamistaotluses osutatud AlloyConsulti aruande. Komisjon märgib, et kõnealune aruanne on autoriõigusega kaitstud ja läbivaatamistaotluses esitatud avalik versioon on aruande järelduste piisav kokkuvõte.

(192)

Eusmet viitas selle asemel CRU 2021. aasta aprilli aruandele, milles märgitakse, et Hiina nimivõimsus on 5 miljonit tonni aastas ja operatiivvõimsus 4 miljonit tonni aastas.

(193)

Eusmet vaidlustas ka tootmisvõimsuse rakendamise 20–40 % määra, mille aluseks on läbivaatamistaotluses esitatud hinnanguline tootmisvõimsus 6 miljonit tonni ja toodang 2 miljonit tonni.

(194)

Eusmet ei esitanud hinnanguid räni tootmise kohta Hiinas 2020. aastal. Kasutades läbivaatamistaotluses esitatud hinnangut, mille kohaselt on toodang 2 miljonit tonni, ja CRU hinnangut, mille kohaselt on tootmisvõimsus 4 miljonit tonni, siis nende andmete põhjal on tootmisvõimsuse rakendusaste 50 % ja tootmisvõimsus, mille saaks võtta kasutusele liidu turule suunatud ekspordi jaoks, hinnanguliselt 2 miljonit tonni.

(195)

Komisjoni järeldused Hiina märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu kohta, mida saaks tõepoolest kasutada liidu turule tarnimiseks, kui meetmetel lastakse aeguda, jäävad seega samaks.

(196)

Eusmet märkis ka, et 10. augustil 2021 esitatud teabes esitasid nad tõendid selle kohta, et nõudlus Hiina räni järele kasvab, ning et seetõttu kaetakse seda nõudlust tulevikus Hiina vaba tootmisvõimsuse arvelt, mis vähendab liidu turule tarnitava räni kogust.

(197)

Eusmeti 10. augusti 2021. aasta teabes märgitakse, et „vastavalt CRU andmetele suureneb eeldatavasti nõudlus Hiina ränimetalli järele lähiaastatel kõige kiiremini“. Selles viidatakse ränimetalli turuväljavaadet käsitlevale 2021. aasta aprilli aruandele „CRU Silicon Metal Market Outlook“.

(198)

Eusmet ei esitanud CRU 2021. aasta aprilli aruande kokkuvõtet, sest aruanne oli autoriõigusega kaitstud.

(199)

Praegu viitavad kõik komisjonile esitatud tõendid Hiina praegusele märkimisväärsele vabale tootmisvõimsusele, mis ei vasta Hiina praegusele nõudlusele. Kui täitub CRU aruandes esitatud prognoos, mille kohaselt nõudlus Hiina ränimetalli järele eeldatavasti kasvab, ei ole tõendeid selle kohta, et see kasv hõlmaks kogu Hiina vaba operatiivvõimsust, rääkimata nimivõimsusest.

(200)

Seepärast ei muuda CRU aruandes esitatud prognoos komisjoni järeldust, et Hiinas on vaba tootmisvõimsus Euroopa Liitu tarnimiseks, kui meetmetel lastakse aeguda.

(201)

Liitu suunatud impordi jätkumine hoolimata kehtivatest meetmetest viitab sellele, et liidu turg on jätkuvalt atraktiivne, ja kui meetmetel lastakse aeguda, jätkub dumpinguhinnaga import.

(202)

Komisjon märgib ka, et Korea Vabariigist ja Taiwanist lähetatud impordi suhtes kehtivad endiselt meetmetest kõrvalehoidmise vastased meetmed (56). Sellised jõupingutused kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmiseks viitavad asjaolule, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne.

(203)

Ühendkuningriik oli suuruselt teine ränitarbija liidus. Kuigi liidu turgu on mõjutanud Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust, on liit Hiina eksportijate jaoks endiselt atraktiivne turg. Seda näitab räni jätkuv import Hiinast ülejäänud liidu turule, nagu eespool osutatud.

(204)

Komisjon uuris ka, kas liidu turg oli hinnataseme poolest atraktiivne.

(205)

Esiteks, nagu on selgitatud allpool kahju ja hindade allalöömise osas, leiti uurimise käigus, et Hiina impordihinnad, mis hõlmasid dumpinguvastaseid tollimakse, lõid liidu tootjate hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikkagi alla 9,2 %. Ilma tollimaksudeta oleks hinna allalöömise määr olnud 14,6 %.

(206)

Teiseks analüüsis komisjon Hiinast teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindu GTA andmete põhjal 2020. aasta kohta. Läbivaatamistaotluses tehti kindlaks kolm peamist Hiina ränile avatud turgu: Jaapan, Korea Vabariik ja India. 2020. aastal moodustas eksport nendesse kolme riiki 46 % kogu Hiina räniekspordist. GTA andmetel oli nendesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine hind FOB-tasandil 2020. aastal 1 800 USA dollarit tonni kohta.

(207)

Samade andmete väljavõte GTAst sama perioodi kohta näitas, et liitu suunatud ekspordi keskmine hind FOB-tasandil oli 1 915 USA dollarit tonni kohta. See näitab, et liidu turg on kehtivatest meetmetest hoolimata Hiina eksportijate jaoks hinna poolest jätkuvalt atraktiivne.

(208)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta märkis Eusmet, et Hiina ekspordi FOB-hind (1 915 USA dollarit tonni kohta) Euroopa Liidu riikidesse eksportimisel oli kõrgem (konverteerituna eurodesse) kui allpool tabelis 4 esitatud CIF-hind (1 523 eurot tonni kohta) Euroopa Liitu suunatud Hiina impordi puhul.

(209)

Komisjon märgib, et GTA väljavõte põhineb Hiina tolliasutuselt saadud andmetel ja seda on kasutatud lihtsalt võrdlusalusena, et võrrelda eri sihtkohtade ekspordihindu. Seda ei tohiks kasutada Eurostati andmetega võrdlemiseks, et teha kindlaks liitu suunatud impordi täpne väärtus eurodes tonni kohta, ja selle väljavõtet ei tehtud ka sellel eesmärgil.

(210)

Peale selle suurendab liidu turu atraktiivsust veelgi asjaolu, et USAs on Hiinast pärit räni impordi suhtes kehtestatud kõrged dumpinguvastased tollimaksud. Austraalia ja Kanada on samuti kehtestanud Hiinast pärit räni impordi suhtes dumpinguvastased või subsiidiumivastased meetmed.

(211)

Arvestades Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks, järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa dumpinguhinnaga ekspordi kasvu.

(212)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja Hiina ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, järeldas komisjon, et Hiinast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise märkimisväärsetes kogustes.

(213)

Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet kolm tootjat, kellest kaks kuulusid samasse kontserni. Nad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Konfidentsiaalsuse tõttu on liidu tootmisharuga seotud näitajad indekseeritud ja/või esitatud vahemikuna.

(214)

Liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [120 000–160 000 tonni] (57). See näitaja arvutati kolmelt liidu tootmisharu moodustavalt liidu tootjalt küsimustikule saadud vastuste põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 8, moodustab kolme liidu tootja toodang 100 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(215)

Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks, lisades Hiinast ja teistest riikidest pärit impordile liidu tootmisharu müügi liidu turul, kasutades Eurostati ja küsimustikule antud vastuste andmeid.

(216)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(217)

Liidu tarbimine vähenes kuni 2020. aastani pidevalt, kuid suurenes veidi, st 3 protsendipunkti võrra 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 16 %.

(218)

Nõudluse vähenemine on osaliselt tingitud väiksemast nõudlusest alumiiniumi tootmiseks kasutatava räni järele, kuna sõidukite tootmine, milles kasutatakse suures osas ränist toodetavaid alumiiniummaterjale, vähenes ELis. Langus autotööstuses oli tingitud turu küllastumisest, mis mõjutas 2018. aastal enamikku tööstusriike lisaks COVID-19 pandeemiast tingitud langusele 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil vähenes nõudlus räni järele ka keemiasektoris, mida osaliselt mõjutasid kaubandusvoogude üldised häired COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(219)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks liidu tarbimise alusel, nagu on kirjeldatud põhjendustes 215 ja 216.

(220)

Hiinast pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(221)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil stabiilselt (kokku 61 %), mille tulemusena vähenes vaatlusalusel perioodil selle turuosa poole võrra.

(222)

Suurem osa Hiinast pärit ränist (60 % kogu ränist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) imporditakse seestöötlemise protseduuri alusel ja seda kasutatakse toorainena peamiselt keemiatööstuses. Kõnealuse impordi puhul ei maksta (kokkuleppelisi ega dumpinguvastaseid) tollimakse, tingimusel et tootmisahela järgmise etapi tooted eksporditakse.

(223)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta väitis Eusmet, et impordi ja liidu toodangu vahel puudub konkurents, kuna 56–80 % Hiinast pärit ränist imporditi seestöötlemise protseduuri alusel ning et see oli seotud spetsiaalse kvaliteediga räniga, mida liidus ei toodeta.

(224)

Nagu on järeldatud põhjenduses 65, peetakse räni homogeenseks tooteks. Nagu on märgitud põhjenduses 48, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise raames koostööd ja seepärast pidi komisjon kasutama impordistatistikat. Kõik uurimisaluse toote kvaliteediklassid esitatakse sama CN-koodi all ja puuduvad impordiandmed, mis võimaldaksid teha vahet lõppkasutuse või kvaliteediklasside kaupa, olenemata impordikorrast. Nagu on märgitud põhjenduses 66, ei saa komisjon käesolevas uurimises eksportivate tootjate koostööst keeldumise tõttu enamiku impordi puhul kindlaks määrata, milliseid tooteliike (või millise kvaliteediga räni) imporditakse. Seepärast lükati see väide tagasi.

(225)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(226)

Keskmine ühikuhind langes 2018.–2020. aastal 15 % ja tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 %. Kokkuvõttes langes hind vaatlusalusel perioodil 14 %.

(227)

Seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni hinnad langesid vaatlusalusel perioodil stabiilselt, samal ajal kui tollimaksustatud import vähenes 2018.–2020. aastal 15 % ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 12 %. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni hind alati kõrgem kui tollimaksustatud impordi hind.

(228)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(229)

Hindade allalöömine (väljendatuna osakaaluna liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), kohaldades asjakohasel juhul impordi suhtes kokkuleppelist ja dumpinguvastast tollimaksu, oli 9,2 %.

(230)

Eusmet väitis järelduste avalikustamise kohta esitatud märkustes, et komisjon oleks pidanud hinna allalöömise marginaali arvutuse läbi vaatama, võttes arvesse impordijärgseid kulusid ja kohandades liidu müügihindu. Eusmet tugines sealjuures eeldusele, et 40 % Hiinast pärit ränist importisid peamiselt kauplejad/importijad, samal ajal kui ELi tootjad müüvad oma tooteid alumiiniumisektori lõppkasutajatele. Lisaks tegi Eusmet kindlaks, et mõned liidu tootjad müüsid äriühingutevahelise müügi raames, mistõttu esines kaubandustasandi erinevus.

(231)

Kõigepealt tuleks meelde tuletada, et nagu on märgitud põhjenduses 48, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise raames koostööd. Seetõttu tehti hindade allalöömise marginaal kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Teiseks ei selgita Eusmet järelduste avalikustamise kohta esitatud märkustes, kuidas saab TARICi tasandi andmete põhjal kindlaks teha ostja liiki. Kolmandaks, vastupidi Eusmeti väitele näitavad toimikus olevad tõendid, et koostööd tegevad kasutajad ostsid märkimisväärse osa otse Hiinast (ilma kauplejate ja/või turustajateta). Neljandaks ei võtnud komisjon äriühingutevahelist müüki arvesse, mistõttu ei esine kaubandustasandi erinevust. Seetõttu ei toeta komisjoni järeldused, mille ta uurimise käigus tegi, Eusmeti väidet.

(232)

Lisaks määrati põhjenduses 229 hinna allalöömine kindlaks Hiinast pärit kogu impordi põhjal. Kahtluste vältimiseks tegi komisjon kindlaks, et kogu impordi arvessevõtmisel on hinna allalöömine 9,2 % ja kui võtta arvesse ainult tollimaksustatud importi, siis on see 0,4 %.

(233)

Komisjon arvutas hinna allalöömise ka dumpinguvastaste tollimaksude puudumise korral. Võttes arvesse pärast järelduste avalikustamist esitatud märkusi, täheldas komisjon, et avalikustatud versioonis oli täielikus hinna allalöömises dumpinguvastaste tollimaksude puudumise korral tehniline viga (st tollimakse ei olnud tegelikult täielikult välja jäetud). Pärast tehnilise vea parandamist tegi komisjon kindlaks, et kogu impordi arvessevõtmisel on hinna allalöömine 14,6 % ja kui võtta arvesse ainult tollimaksustatud importi, siis on see 13,9 %.

(234)

Seetõttu lükati toimikus olevate tõendite ja komisjoni tehtud hinnaanalüüsi põhjal Eusmeti väide ülepaisutatud marginaali kohta tagasi.

(235)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina (tollimaksustatud ja seestöötlemise protseduuri raames) imporditi räni peamiselt Norrast, Brasiiliast ja Malaisiast.

(236)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud räni impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(237)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Võttes arvesse liidu tarbimise vähenemist 16 % samal perioodil, suurenes kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 24 %. Enamik sellest impordist pärines Norrast, Brasiiliast ja Malaisiast. Kuigi Norrast pärit import suurenes 35 %, vähenes Brasiiliast pärit import 33 % ja import Malaisiast, kust 2018. aastal ei imporditud, moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5–10 % turuosa.

(238)

Kolmandatest riikidest pärit impordi hind väljendatuna eurodes tonni kohta langes vaatlusalusel perioodil pidevalt (kokku 12 %). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid Norrast, Brasiiliast, Malaisiast ja kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad keskmiselt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(239)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandusnäitajaid vaatlusalusel perioodil.

(240)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(241)

Tootmismaht vähenes 2018.–2020. aastal 34 % ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 %. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 29 %, et kohaneda väiksema nõudlusega. Tootmismahu muutumine kajastab ka pakkumise ülejääki vaatlusaluse perioodi alguses, mida näitab ka 2018. aasta lõppvarude maht (vt põhjendus 256), mida vähendati järk-järgult.

(242)

Ka tootmisvõimsus vähenes, kuid enamasti 2018.–2019. aastal (16 %) ja oli suhteliselt stabiilne kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, mil see vähenes veel 1 %. Kuna tootmismahud vähenesid kiiremini kui tootmisvõimsus, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 17 %.

(243)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (tonnides)

(244)

Müügimaht liidu turul järgis sarnast suundumust nagu tootmine – see vähenes 2018.–2020. aastal järjekindlalt, kokku 36 %, ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 10 %. Kokkuvõttes vähenes müük liidus vaatlusalusel perioodil 29 %. Samal perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 15 %.

(245)

Samal ajal kui tarbimine vähenes 16 %, vähenesid nii liidu tootmisharu tootmismaht kui ka müük 29 %, mille tõttu vähenes turuosa 15 %. Liidu tootmisharu tootmismahu ja müügi vähenemine ületas turu mahu vähenemist.

(246)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(247)

Kooskõlas tootmisvõimsuse suundumusega vähenes tööhõive 2018.–2019. aastal 12 % ja oli kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini üsna stabiilne. Kuna tootmine vähenes veel kiiremini (29 %), vähenes tootlikkus 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 19 %.

(248)

Olenemata Hiinast pärit impordi koguste vähenemisest kahjustas 39,4 % dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu tulemusi, mistõttu oli liidu tootmisharul raske varasemast dumpingust taastuda.

(249)

Liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)

(250)

Liidu tootmisharu ühiku müügihind sõltumatutele klientidele liidus langes 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes 12 % ning seejärel 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal veel 1 protsendipunkti.

(251)

Erinevalt ühiku müügihinnast oli liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu 2019. aastal stabiilne ning vähenes 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 5 %. Osaliselt kajastas see mõnede tootjate otsust sulgeda teatavad ahjud, arvestades liigpakkumist, mis tulenes väiksemast nõudlusest.

(252)

Selle tõttu langes müügihind vaatlusalusel perioodil kaks korda rohkem (13 %) kui tootmiskulud (5 %).

(253)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(254)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil 12 %. Keskmise kulu suundumust selgitavad töötajatele 2018. aastal välja makstud preemiad ja väiksema toodangu perioodidel rakendatud sotsiaalkindlustusprogramm.

(255)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(256)

Lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 91 %. Vähenemine oli peamiselt tingitud sellest, et 2018. aasta varud olid suured, arvestades väiksemat nõudlust räni järele vaatlusaluse perioodi alguses, ja see tekitas liidus liigpakkumise.

(257)

Samamoodi vähenes 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal lõppvarude ja tootmismahtude suhe 87 %.

(258)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(259)

Komisjon tegi liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu olukord, mis 2018. aastal oli positiivselt kasumlik, muutus 2019. aastal kahjumlikuks. Keskmine kasumlikkus paranes 2019. ja 2020. aastal tasapisi, kuid kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 88 %.

(260)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog vähenes 2019. aastal 111 %, suurenes 2020. aastal 124 % ja vähenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 66 %. Hoolimata suurenemisest oli rahavoog läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt 62 % väiksem kui 2018. aastal, mis tulenes peamiselt ühe liidu tootja müügi märkimisväärsest vähenemisest vaatlusalusel perioodil.

(261)

Investeeringute tase langes 2020. aastal väga madalale, kuid taastus veidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil rohkem kui poole võrra. Umbes 70–80 % investeeringutest on seotud ühe tootja teatavate seadmete väljavahetamisega. Üldiselt vähendasid ettevõtted vastusena nõudluse vähenemisele tootmises kasutatavat vara vaatlusalusel perioodil kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, mil tehti mõned investeeringud, arvestades märke nõudluse taastumise kohta.

(262)

Räni tootmiseks vajalike investeeringute tasuvus seoses räni kogumüügiga järgis kasumi vähenemise suundumust.

(263)

Peale laovarude määra oli kõigi kahjunäitajate suundumus vaatlusalusel perioodil negatiivne. Nõudluse vähenemise (16 %) taustal vähenesid nii müük kui ka tootmine suuremas ulatuses (29 %). See tõi kaasa sarnase languse tootmisvõimsuses (17 %) ja tööhõives (12 %). Kuna tootmine vähenes kiiremini (29 %) kui tootmisvõimsus ja tööhõive, vähenesid vaatlusalusel perioodil ka tootmisvõimsuse rakendamine ja tootlikkus.

(264)

Samal ajavahemikul langesid ka keskmised ühikuhinnad (13 %). Selle tulemusena vähenes kasumlikkus 88 %, olenemata tootmiskulude vähenemisest (5 %). Peale kasumlikkuse vähenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ka investeeringud, rahavoog ja investeeringutasuvus.

(265)

Eespool toodut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(266)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid, eelkõige kolmandatest riikidest pärit import.

(267)

Vaatlusalusel perioodil vähenes Hiinast pärit impordi maht 14 %-lt 2018. aastal 7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See import sisenes turule hinnaga, mis lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu müügihinnad alla 9,2 %, kui võtta arvesse dumpinguvastaseid tollimakse, või 14,6 %, kui võtta arvesse tollimakse. Arvestades, et turg vaatlusalusel perioodil vähenes, avaldas asjaomasest riigist pärit import seega jätkuvalt survet liidu tootmisharule, mille kasumlikkus oli kogu vaatlusalusel perioodil väga väike ja aeg-ajalt isegi negatiivne.

(268)

Samal ajal import muudest riikidest, näiteks Norrast ja Malaisiast, suurenes jätkuvalt ning nende turuosa suurenes 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 53 %-lt 66 %-le. Nendest riikidest imporditud toodet müüdi tollimakse hõlmavatest Hiina impordi hindadest madalamate või sellele lähedaste hindadega, mis põhjustas samuti liidu tootmisharule kahju. Seetõttu nõrgendab mõju, mida avaldab kolmandatest riikidest pärit import liidu tootmisharu negatiivsele arengusuundumusele, eelkõige kasumlikkuse osas, teataval määral põhjuslikku seost kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(269)

Eeltoodu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju, kusjuures kolmandatest riikidest pärit import nõrgendas teataval määral põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel.

(270)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta väitis Eusmet, et komisjon järgis kahju hindamisel n-ö kontrollnimekirja lähenemisviisi ega võtnud arvesse vastukäivaid tõendeid, näiteks tõendeid, mis viitasid sellele, et liidu tootmisharu kahju ei olnud võimalik selgitada Hiina impordiga. Eelkõige väitis Eusmet, et komisjon ei võtnud arvesse tõendeid selle kohta, et i) Hiinast pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil, ii) puudus seos Hiinast pärit räni impordi mahu ja liidu tootmisharu olukorraga seotud hindade vahel, iii) liidu tootmisharu toodangu, müügimahtude, müügihindade ja muude finantsnäitajate langus vastas nõudluse ja hindade alanemise perioodile liidus ja kogu maailmas ning iv) suurem osa Hiinast pärit ränist imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seestöötlemise protseduuri alusel ja oli põhimõtteliselt seotud Eusmeti ühe liikme spetsiaalse kvaliteediga ränimetalli impordiga; v) komisjon ei võtnud arvesse ka olulist ränimetalli importi Lõuna-Aafrikast liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning vi) komisjon ei selgita, kuidas oluliselt suurem Norra impordimaht hindadega, mis lõid alla ELi tootjate hinnad, ei mõjutanud liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(271)

Põhjenduse 269 põhjal on selge, et komisjon ei ole selgitanud liidu tootjatele tekitatud kahju Hiina impordiga. Komisjon ei ole teinud ka järeldust, et Hiina dumpinguhinnaga import oli liidu hindade languse peamine ja ainus põhjus. Peale selle ei ole komisjon jätnud tähelepanuta nõudluse vähenemist liidus ja ülejäänud maailmas, nagu on selgitatud põhjenduses 218 ja märgitud tabelis 2. Sellegipoolest on komisjon faktidele tuginedes teinud kindlaks, et hoolimata vähenemisest vaatlusalusel perioodil oli see import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt dumpinguhindadega ja lõi endiselt liidu hindu alla, olles kindlasti üks liidu tootmisharu kahjustava olukorra tekkimise põhjustest.

(272)

Kuigi komisjon nõustub, et suurem osa Hiinast pärit ränist imporditi seestöötlemise protseduuri alusel, ei nõustu ta sellega, et see oli seotud teatava kvaliteediga räniga, mida kasutab üks Eusmeti liige. Isegi kui eeldada, et kogu Eusmeti liikmete import oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seotud täielikult spetsiaalse kvaliteediga räniga, moodustaks see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid vähem kui pool Hiinast pärit impordist seestöötlemise protseduuri alusel või vähem kui kolmandiku Hiinast pärit koguimpordist.

(273)

Komisjon kaalus Lõuna-Aafrikast pärit impordi mõju, kuid jättis selle välja, sest selle maht on väiksem kui import muudest riikidest, nagu Norra, Brasiilia ja Malaisia, mille kohta esitati üksikasjalikud andmed. Lõuna-Aafrikast ja muudest väiksematest eksportivatest riikidest pärit impordi mõju on siiski kajastatud tabelis 5 esitatud muu impordi koondnäitajas.

(274)

Komisjon nõustub Eusmetiga, et Norra ja teised riigid, sealhulgas Hiina, on põhjustanud liidu tootmisharule kahju tekkimist vaatlusalusel perioodil. Norra impordimahud ja -hinnad on esitatud selgelt tabelis 5.

(275)

Kokkuvõttes, nagu on selgitatud põhjenduses 269, seostas komisjon kahju tekkimist nii Hiinast kui ka muudest kolmandatest riikidest pärit räni impordiga. Vastupidi Eusmeti väidetele keskendus komisjon kahju kordumise analüüsile, nagu on kirjeldatud põhjendustes 276–294, et teha kindlaks tõenäoline olukord, kus liidu tootmisharule tekitataks kahju, kui meetmed aeguvad ja praeguste allalöömishindadega Hiinast pärit import suureneks järsult.

(276)

Komisjon järeldas põhjenduses 265, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Kuid võttes arvesse Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa vähenemise suundumust vaatlusalusel perioodil, uuris komisjon siiski kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju kordumise tõenäosust, kui meetmetel lastakse aeguda.

(277)

Sellega seoses uuris komisjon Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust, Hiinast pärit impordi tõenäolist hinnataset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule.

(278)

Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust käsitletakse põhjenduses 188. Kuna Hiina tootjad keeldusid koostööst, põhinesid uurimise järeldused aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabel. Läbivaatamistaotluses hinnati, et Hiina ränitootmise võimsus on 6–8 miljonit tonni aastas, ja märgiti, et Hiina ränitootmise võimsus on palju suurem kui kogu tarbimine maailmas. See kinnitab viimases aegumise läbivaatamises tehtud järeldusi, et Hiinal on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada liidu turu varustamiseks, kui meetmetel lastakse aeguda.

(279)

Liidu turu atraktiivsust käsitletakse põhjendustes 201–204. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu keskmine müügihind oluliselt kõrgem Hiinast pärit räni keskmisest impordihinnast. Lisaks jäid muud turud kaubanduse kaitsemeetmete tõttu suletuks, (58) mis näitab, et meetmete aegumise korral suunatakse Hiina eksport vaba tootmisvõimsust kasutades suurtes kogustes liitu.

(280)

Hiina liitu suunatud ekspordi hinnatase ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta oleks mõistlik näitaja, mis näitab tulevasi hinnatasemeid liidu turul. Kasutades läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmeid ja kohaldades üksnes kokkuleppelisi tollimakse, oleks hinna allalöömine 14,6 %, kui võtta arvesse kogu importi, ja 13,9 %, kui võtta arvesse ainult tollimaksustatud importi.

(281)

Hinnasurve ei võimaldaks liidu tootmisharul säilitada kasumlikku suundumust. Selle asemel halveneks liidu tootmisharu olukord veelgi, kui meetmetel lastakse aeguda. Meetmete puudumise korral avaldaks Hiina dumpinguhindadega import liidu turul tõenäoliselt veel enam survet müügihindade alandamiseks. Liidu tootmisharu oleks väga tõenäoliselt sunnitud alandama oma müügihindu, mis tooks kaasa kasumlikkuse edasise vähenemise ja tõenäoliselt ka olulise kahjumi lühiajalises plaanis.

(282)

Kui aga liidu tootmisharu püüaks Hiina suurt liigset tootmisvõimsust arvesse võttes tõsta oma müügihindu kasumlikule tasemele, suureneks dumpinguhinnaga impordi turuosa liidus tõenäoliselt märkimisväärselt ja kahjustaks liidu tootmisharu.

(283)

Kuigi Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil järk-järgult vähenes, näitab Hiina eksportivate tootjate huvi liidu turu vastu asjaolu, et import jätkus vaatlusalusel perioodil olenemata kehtivatest meetmetest hindadega, mis lõid alla liidu tootmisharu hinnad. Peale selle, nagu on näidatud põhjenduses 206, olid Hiinast teistesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad (1 800 USA dollarit tonni kohta) madalamad kui samal aastal liitu suunatud ekspordi keskmised hinnad (1 915 USA dollarit tonni kohta).

(284)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta kordas Eusmet väidet, et komisjon on hinnanud Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust tegelikust suuremaks.

(285)

Komisjon märgib, et Eusmet ei esitanud sellega seoses uusi tõendeid, vaid lihtsalt kordas oma varasemaid väiteid. Nagu on selgitatud põhjendustes 191–195, jäävad komisjoni järeldused Hiina märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu kohta, mida saaks kasutada liidu turule tarnimiseks, kui meetmetel lastakse aeguda, samaks.

(286)

Eusmet märkis, et liidu turu atraktiivsuse analüüsi aluseks oli Hiina räni ELi suunatud ekspordi hindade võrdlus muude turgude hindadega. Eusmet taotles nende andmete avalikustamist.

(287)

Nagu on selgitatud põhjenduses 209, tugines komisjon oma analüüsides GTA väljavõttele, mis on hõlpsasti kättesaadav. GTA andmed põhinevad Hiina tolliasutustelt saadud andmetel ja neid on kasutatud lihtsalt võrdlusalusena, et võrrelda eri sihtkohtade ekspordihindu.

(288)

Eusmet väitis, et komisjon ei suutnud tõendada, et meetme aegumise tõttu ujutaks Hiinast pärit import liidu turu üle. See põhines asjaolul, et ränipuuduse ajal aastatel 2021–2022 Hiina import liitu ei suurenenud.

(289)

Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgne olukord ning eelkõige nõudluse järsk kasv ja sellest tulenev tarnepuudujääk olid ajutist laadi. Need nõudluse ja pakkumise järsud muutused on seotud COVID-19 pandeemiaga, Venemaa agressiooniga Ukraina vastu ja elektrihindade tõusuga (millest osa esines juba enne Venemaa agressiooni Ukraina vastu). Puuduvad tõendid, mis toetaksid väiteid, et need ei ole ajutised, samuti ei ole Eusmet seda oma märkustes tõendanud. Lisaks märkis komisjon, et olukord, kus nõudlus ajutiselt suureneb, erineb olukorrast, kus tollimaksud lõplikult kaotatakse. Ei saa eeldada, et eksportija reageerib neile ühtemoodi. Võttes arvesse Hiina vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, on komisjon endiselt seisukohal, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneks Hiinast imporditud räni liidu turule märkimisväärsetes kogustes dumpinguhindadega.

(290)

Eusmet väitis veel, et komisjoni eeldus, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiina import suureneks, on vale järgmistel põhjustel: i) hinna allalöömise marginaal oli ülepaisutatud, ii) vaatlusaluse toote eri kvaliteediklasside erinevus ei kajastunud analüüsis, iii) liit ei olnud Hiina peamine eksporditurg, iv) Hiina ränimetall ei olnud liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks.

(291)

Märkustes järelduste avalikustamise kohta ei esitatud uusi tõendeid nende väidete toetuseks. Võttes arvesse eespool nimetatud nelja elementi, mida on käsitletud eelmistes põhjendustes ja mis puudutavad hinna allalöömise marginaali (vt põhjendus 234), toodete vahel vahe tegemist (vt põhjendus 65), asjaolu, et liit ei ole Hiina peamine eksporditurg (vt põhjendused 206–210), ja põhjuslikku seost (vt põhjendus 275), jäi komisjoni analüüs Hiina impordi võimaliku mahu ja hindade mõju kohta liidu turule meetmete kehtetuks tunnistamise korral samaks.

(292)

Eusmet väitis, et komisjon ei võtnud arvesse turu muutumist pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, eelkõige räni hindade järsku tõusu liidus ja ülemaailmset tarnepuudujääki, sealhulgas liidu tootmisharu tasandil, mis annaks liidu tootjale märkimisväärse kasumi.

(293)

Komisjon leidis, et nii hindade muutumine kui ka ülemaailmne ränipuudus pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi olid ajutised suundumused, mis olid peamiselt seotud COVID-19 pandeemia ning 2021. ja 2022. aasta geopoliitiliste sündmustega. Eusmeti esitatud tõendid, sealhulgas räni nõudluse ja hindade kasvu prognoos, ei viita sellele, et ülemaailmne tarnepuudus või järsk hinnatõus oleks püsivat laadi.

(294)

Seda arvestades jõudis komisjon järeldusele, et meetmete puudumisega kaasneb tõenäoliselt Hiinast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(295)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(296)

Uurimise raames tegid koostööd kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 100 % liidu toodangust. Nagu on märgitud põhjenduses 265, kannatab liidu tootmisharu olenemata kehtivatest meetmetest olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(297)

Kehtivad meetmed on suures osas piiranud Hiinast pärit importi, mis toimus endiselt kahjustavate hindadega, mis lõid alla liidu hinnad ja süvendasid seetõttu veelgi enam liidu tootmisharu ebakindlat olukorda.

(298)

Meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks tõenäoliselt Hiinast pärit impordi maht järsult ning arvestades Hiina vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, halveneks liidu tootmisharu majanduslik olukord veelgi, mis tooks kaasa tootmise, müügi ja tööhõive edasise vähenemise liidus.

(299)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra edasine halvenemine tooks kaasa tootmise vähenemise või isegi liidu tootmiskohtade lõpliku sulgemise ohu. Seetõttu võib järeldada, et Hiina suhtes kehtestatud meetmete jätkuv kohaldamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(300)

Sõltumatute importijate huvid

(301)

Pärast uurimise algatamise teate avaldamist ega uurimise ajal ei andnud endast teada ükski importija.

(302)

Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele kahjulikku mõju, mis oleks suurem kui meetmetest tekkiv kasu.

(303)

Komisjon sai vastused kolmelt kasutajalt, kaks neist tegutseb keemiatööstuses (Wacker ja Evonik, mis moodustavad konsortsiumi Eusmet) ja üks alumiiniumitööstuses (Raffmetal). Lisaks sai komisjon märkused Euroopa alumiiniumitööstuse kogu väärtusahelat esindavalt ühenduselt European Aluminium.

(304)

European Aluminium ja Raffmetal toetavad kehtivate meetmete jätkamist. Need kasutajad rõhutasid, et räni on alumiiniumi tootmisel oluline materjal. Kuigi dumpinguvastastel meetmetel on kahjulik mõju kasutajate tootmiskuludele, säilitatakse meetmetega räni tootmine liidus. Tänu sellele saavad kasutajad kasu usaldusväärsest ja geograafiliselt lähedasest räniga varustamisest.

(305)

Eusmet väitis, et dumpinguvastaseid meetmeid ei tohiks säilitada. Nende kasutajate jaoks on räni väga oluline ja selle maksumus moodustab suure osa nende toorainekuludest. Need kasutajad impordivad Hiinast ja dumpinguvastased tollimaksud suurendavad nende ränipõhiste toodete tootmiskulusid. Lisaks väitsid nad, et meetmete mõju keemiatööstuse kasutajatele võib olla suurem kui alumiiniumitööstuse kasutajatele.

(306)

Kahe koostööd tegeva keemiatooteid tootva kasutaja esitatud teave näitab siiski, et nad impordivad märkimisväärseid koguseid seestöötlemise protseduuri raames, mistõttu nad on teatavas ulatuses dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud. Seetõttu leiti, et meetmete mõju nende kasutajate impordi osale on piiratud.

(307)

Eusmet juhtis tähelepanu ka liidu tootjate heale finantsolukorrale, eriti pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(308)

Komisjon märgib, et liidu tootjate finantsolukorra ilmne paranemine langeb kokku räni nõudluse hiljutise ülemaailmse kasvuga. Sellist turu lühiajalist muutust, mis toimus igal juhul pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, ei saa pidada liidu tootmisharu finantsolukorra näitajaks, võttes eelkõige arvesse põhjendustes 211, 212 ja 294 esitatud järeldusi. Kuna liidu tootmisharu majanduslik olukord ei ole stabiilne ja meetmete aegumise korral avaldaks Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tulevikus sellele kahjulikku mõju, lükati väide tagasi.

(309)

Eusmet väitis, et nõudlus räni järele on suurenenud, samal ajal kui pakkumine on ELis viimastel aastatel vähenenud. Eusmet väljendas muret varustuskindluse pärast ja eelkõige selle pärast, et liidu tootmisharu ei suuda täielikult rahuldada liidu nõudlust. See tooks kaasa olukorra, kus samasugune toode ei ole kättesaadav nõudluse rahuldamiseks, mis suureneb kiiresti, eriti pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Eusmet juhtis tähelepanu ka tihedale konkurentsile järgmise etapi toodete turgudel, kus suuremad räniga seotud kulud panevad Eusmeti võrreldes teiste maailma tootjatega ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

(310)

Uurimine näitas siiski, et räni on võimalik saada mitmesugustest allikatest. Esiteks on liidu tootmisharul vaba tootmisvõimsus, mida saab kasutusele võtta, et rahuldada kasvavat nõudlust tulevikus. Nagu on näidatud tabelis 2, siis isegi kui liidu tootmisharu vähendas räni tarbimise vähenemise tõttu teataval määral oma tootmist ja tootmisvõimsust, on liidus märkimisväärne vaba tootmisvõimsus (st ligikaudu 26 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), kui nõudlus peaks taas suurenema. Uurimine näitas, et suletud ahjud on võimalik uuesti kasutusele võtta kahe nädala kuni kahe kuu jooksul, olenevalt tegevuseta seismise ajast.

(311)

Peale selle võib räni hankida muudest riikidest, näiteks Norrast, Malaisiast, Brasiiliast ja Bosniast ja Hertsegoviinast. Nagu on märgitud põhjenduses 236, imporditakse kaks kolmandikku liidus ostetud ränist Norrast, Brasiiliast, Malaisiast ja mitmest muust riigist. Komisjon märkis ka, et kehtivad meetmed ei takistanud Hiinast pärit räni impordi sisenemist liidu turule.

(312)

Kokkuvõtteks võib öelda, et muud tarneallikad ja liidu vaba tootmisvõimsus pakuvad liidu ränikasutajatele mitmekesist valikut. Seetõttu ei olnud võimalik selle väitega nõustuda.

(313)

Eusmet väitis, et meetmed tuleks lõpetada ka seetõttu, et komisjon on räni liigitanud kriitilise tähtsusega tooraineks (59) selle majandusliku tähtsuse ja tarneriski tõttu. Eusmet väitis, et meetmete säilitamine piiraks räni kogust ja turul kättesaadavate allikate mitmekesisust.

(314)

Komisjon nõustub, et räni on liidu tööstuslikus ökosüsteemis kriitilise tähtsusega. Sellest hoolimata ohustaks dumpinguhinnaga import turul märkimisväärselt liidu tootmisharu ja seaks liidus ohtu räni pikaajalise tarnekindluse. Seetõttu lükati väide tagasi.

(315)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta ei nõustunud Eusmet komisjoni järeldustega, et spetsiaalse kvaliteediga räni, mida mõned kasutajad vajavad selliste toodete tootmiseks, mille nõudlus tulevikus suureneb, on kättesaadav piisavas koguses muudel turgudel kui Hiina. Lisaks väitis Eusmet, et suurem osa seestöötlemise protseduuri kohasest impordist on seotud selle spetsiaalse kvaliteediga räniga, mida impordib üks tema liikmetest.

(316)

Komisjon märkis, et Hiinast pärit impordi tollimaksud ei ole üle jõu käivad ning kui kasutajad vajavad spetsiaalse kvaliteediga räni, on see õiglastel konkurentsitingimustel impordiks jätkuvalt kättesaadav.

(317)

Lisaks, nagu põhjenduses 272 juba selgitatud, on Eurostati mahtude põhjal suurem osa seestöötlemise protseduuri kohasest impordist seotud muu impordiga kui see, mis pärineb Eusmeti liikmelt, kes impordib spetsiaalse kvaliteediga räni, isegi kui eeldada, et see liige ostab ainult spetsiaalse kvaliteediga räni seestöötlemise protseduuri alusel.

(318)

Eusmet väitis, et seestöötlemise protseduur on asjakohane ainult sel määral, mil kaubad eksporditakse, ja seda ei saa kasutada mitme ELi vabakaubanduslepingu, sealhulgas ELi-Jaapani vabakaubanduslepingu alusel. Seega ei paranda võimalus kasutada seestöötlemise protseduuri Eusmeti liikmete ebasoodsat konkurentsiolukorda.

(319)

Komisjon märkis põhjenduses 306, et teatavad Eusmeti liikmete imporditud kogused kuuluvad seestöötlemise protseduuri alla, üksnes rõhutamaks, et osa nende impordist ei olnud tollimaksuga hõlmatud ja et seetõttu oli tollimaksude mõju läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piiratud. Komisjon on teadlik, et Eusmeti liikmed ei saa importida üksnes seestöötlemise protseduuri alusel ning et Eusmeti liikmete tavapärase korra alusel toimuva ülejäänud impordi suhtes kohaldatakse tollimakse, mis mõjutab importijaid. Siiski on tõsi see, et kui äriühingul on võimalik importida räni seestöötlemise protseduuri alusel, vähendab see tollimaksude mõju asjaomastele kasutajatele, isegi kui see ei vähenda seda mõju kogu selliselt imporditud kogusele.

(320)

Eusmet märkis, et ELi tootmisharu vaba tootmisvõimsus ei ole piisav, et rahuldada liidus kasvavat nõudlust räni järele. Lisaks rõhutas Eusmet, et elektrihindade arengusuundumuste tõttu liidus ei ole liidu tootjatel võimalik tootmisvõimsuse rakendamist suurendada.

(321)

Liidu vaba tootmisvõimsust peeti märkimisväärseks (keskmiselt 26 %, mis moodustab ligikaudu 10 % liidu praegusest tarbimisest). Lisaks on räni võimalik importida ka muudest allikatest, sealhulgas Hiinast. Eusmet ei tõendanud ka seda, et elektrihinna võimaliku tõusuga ei käiks kaasas räni müügihind, mis võimaldaks suurendada liidu tootja tootmisvõimsuse rakendusastet. Kuna elekter on tootmises oluline kulukomponent, on tõenäoline, et nende kahe vahel on seos, mistõttu see väide lükatakse tagasi.

(322)

Eusmet väitis esiteks, et komisjon ei võtnud arvesse nõudluse suurenemist pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Eelkõige ei leidnud komisjon, et nõudlus spetsiaalse kvaliteediga räni järele, mida liidus ei toodeta ja mis pärineb peamiselt Hiinast, suureneks. Teiseks ei võtnud komisjon väidetavalt arvesse ränipuudust kohe läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel. Kolmandaks ei võtnud komisjon arvesse Ühendkuningriigist ja Hiinast tulenevat suurenenud konkurentsi, millega kasutajad liidus toime pidid tulema. Neljandaks ei võtnud komisjon arvesse Venemaa ekspordile kehtestatud sanktsioonide mõju.

(323)

Komisjon uuris läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgset olukorda ja leidis, et see on ajutine, nagu on järeldatud põhjenduses 293.

(324)

Lisaks nõustub komisjon Eusmetiga, et liidu kasutajad vajavad tootmise jätkumise tagamiseks mitmekesisust ja varustuskindlust. Selline mitmekesisus ja kindlus ei ole aga võimalik, kui liidu tootjad oleksid sunnitud tegevusest loobuma Hiinast pärit dumpinguhindadega räni kahjustava impordi tõttu.

(325)

Seoses Ühendkuningriigi suurenenud konkurentsiga märgib komisjon, et Eusmet ei esitanud piisavalt teavet, mis oleks olnud vajalik Ühendkuningriigi suurenenud konkurentsi mõju mõõtmiseks, mistõttu see väide lükatakse tagasi.

(326)

Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju kohta märkis komisjon, et see vähendab veelgi räni võimalikke allikaid liidu turul. Siiski moodustas Venemaa import läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmete põhjal ainult 2 % liitu suunatud räni koguimpordist. Võttes arvesse Venemaalt pärit impordi mahtu ja muude allikate kättesaadavust ülemaailmsel tasandil, leidis komisjon, et pikaajaline mõju räni kasutajatele ei ole märkimisväärne.

(327)

Eusmet rõhutas ka seda, et maailma eri riikide ränimetalli tootjad ei soovi dumpinguvastaste meetmete kartuse tõttu suurendada müüki Eusmeti liikmetele.

(328)

Väidet, et väljaspool liitu asuvad tarnijad keelduvad tarnimast, ei toetanud ükski faktiline tõend ega asjaolu. Komisjon tegi tõepoolest kindlaks, et import kolmandatest riikidest jätkus ja mõnel juhul isegi suurenes vaatlusalusel perioodil.

(329)

Kõike arvesse võttes on meetmete positiivne mõju liidu tootmisharule ja alumiiniumitööstuse kasutajatele suurem kui kehtivate meetmete piiratud negatiivne mõju teistele kasutajatele.

(330)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid Hiinast pärit räni impordi suhtes.

(331)

Dumpingu jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal tuleks Hiinast pärit räni suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(332)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriigi tollile kehtiva faktuurarve. See peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordile rakendatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(333)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriigi toll saaks kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peab toll selle dokumendi kõrval arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peab liikmesriigi toll tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – nõudma lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete paikapidavust ning veenduda, et väiksema tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(334)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse väiksemaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja sätestatud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(335)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (k.a konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi teiste äriühingute puhul. Neile ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(336)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (60). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(337)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Märkusi esitas ainult üks huvitatud isik – Eusmet.

(338)

Oma märkustes järelduste avalikustamise kohta taotles Eusmet, et meetmete jätkumise kinnitamise korral piirduks need kahe aastaga, võttes arvesse muutunud turutingimusi nii nõudluse kui ka pakkumise osas ning liidu suurt sõltuvust konkreetse kvaliteediga räni impordist.

(339)

Komisjon märkis siiski, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmed ei toeta sellist järeldust. Nagu on selgitatud põhjendustes 289 ja 293, näivad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsed arengusuundumused olevat ajutist laadi. Kui aga konkreetsete asjaolude tõttu on vaja tulevikus olukorda uuesti hinnata, võib taotleda vahepealset läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

(340)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (61) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(341)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee ei esitanud käesoleva määrusega sätestatud meetmete kohta arvamust,