(1)

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu mõjutab liidu kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjaid. Venemaalt ja Ukrainast pärit kalandus- ja vesiviljelussektori põhikaupade voogude katkemine on järsult teravdanud peamiste sisendite, nagu energia ja tooraine hinnatõusu. Ukraina ja liidu vahelist kaubandust mõjutab tõsiselt ka transpordi puudumine, kuna Venemaa rünnakute tulemusena on Ukraina lennujaamad muudetud kasutamiskõlbmatuteks ja kõik kaubalaevadega seotud toimingud Ukraina sadamates on peatatud. Sellel kriisil on tõenäoliselt rasked tagajärjed Venemaalt ja Ukrainast teravilja, taimeõlide ja valge kala tarnimisele liitu, mis põhjustab peamise tooraine nappust ja tõstab oluliselt kalasööda hinda. Osa liidu kalalaevastikust on kalapüügi lõpetanud, sest sisendkulude kasvu, näiteks energia hüppelist hinnatõusu, ei ole võimalik tasakaalustada ja kalapüügi kasumlikkus on vähenenud. Toorainepuuduse ja kulude suurenemise kombineeritud mõju on tunda ka mereandide kasvatamise ja töötlemise sektoris. Kuna kulude märkimisväärne suurenemine ja kaubandushäired on põhjustanud suuri turuhäireid, tuleb tegutseda tulemuslikult ja tõhusalt.

(2)

Seepärast peaks olema võimalik toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 (3) loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) erimeetmeid, millega leevendatakse Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete mõju kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Need meetmed peaksid hõlmama rahalist hüvitist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele, kes ladustavad kalandus- või vesiviljelustooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (4) artiklitele 30 ja 31, ning rahalist hüvitist kalandus- ja vesiviljelussektori, sealhulgas töötlemissektori ettevõtjatele saamata jäänud tulu ja lisakulude eest, mida nad on kandnud seoses Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäiretega ja nende mõjuga kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Nende meetmete raames toetatavate tegevuste kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud alates 24. veebruarist 2022, st kuupäevast, mil algas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

(3)

Samuti peaks olema võimalik anda EMKFist toetust rahalise hüvitise maksmiseks püügitegevuse ajutise peatamise eest, kui Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ohustab kalapüügi turvalisust või kui sõjalise agressiooni mõju vähendab kalapüügi majanduslikku elujõulisust. Selline püügitegevuse ajutine peatamine peaks olema rahastamiskõlblik alates 24. veebruarist 2022.

(4)

Mõlemaid meetmeid peaks olema võimalik toetada maksimaalse kaasrahastamise määraga 75 % abikõlblikest riiklikest kuludest.

(5)

Võttes arvesse, et rahaliste vahendite ümberjaotamisel on vaja paindlikkust, peaks olema võimalik paigutada kontrolli- ja täitemeetmetele ning andmekogumismeetmetele ette nähtud kindlaksmääratud summad ümber meetmete jaoks, millega leevendatakse Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja tagajärgi püügitegevusele ja kõnealuse agressioonisõja põhjustatud turuhäirete mõju kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Samal põhjusel ei tohiks toetuse andmisel seoses Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud püügitegevuse ajutise peatamisega kohaldada rahalist ülempiiri ega ajalist piirangut, ilma et see piiraks muude püügitegevuse ajutise peatamise juhtumite puhul kehtiva rahalise ülempiiri ja ajalise piirangu kohaldamist. Jätkuvalt tuleks kohaldada kohustust arvestada püügitegevuse ajutiseks peatamiseks antud toetus maha samale laevale püügitegevuse alaliseks lõpetamiseks antud toetusest. Õigusselguse huvides tuleb seoses sellise püügitegevuse ajutise peatamise uue juhtumi rakendamisega viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikli 65 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkuse perioodile.

(6)

Võttes arvesse vajaliku toetuse andmise kiireloomulisust, tuleks liikmesriikide rakenduskavade muutmise lihtsustatud menetluse ulatust laiendada nii, et see hõlmaks muudatusi, mis on seotud erimeetmetega, millega leevendatakse Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja tagajärgi püügitegevusele ja kõnealuse agressioonisõja põhjustatud turuhäirete mõju kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. See lihtsustatud menetlus peaks hõlmama kõiki asjaomaste meetmete täielikuks rakendamiseks vajalikke muudatusi, sealhulgas nende kehtestamist, rahaliste vahendite teistelt meetmetelt ümberpaigutamist ja toetuse arvutamise meetodite kirjeldust.

(7)

Vajamineva toetuse kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Võttes arvesse Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja ootamatust ja selle tõsist mõju püügitegevusele ning asjaomastele majandussektoritele ja tarneahelatele, peaks kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevaid sätteid kohaldama tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022.

(8)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, eelkõige Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja mõju leevendamine kalandus- ja vesiviljelussektorile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatus ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 508/2014 vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

2)

Artikli 22 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

3)

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 44 lõige 4a asendatakse järgmisega:

5)

Artikli 67 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

6)

Artikli 67 lõige 2 asendatakse järgmisega:

7)

Artiklisse 68 lisatakse järgmine lõige:

8)

Artikli 95 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega: