32022R0125

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Delegeeritud määrus - 2022/125 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022R0125

Help

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/125, 19. november 2021, millega muudetakse Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 I–V lisa (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/8216

ELT L 20, 31.1.2022, p. 40–51 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/125/oj

HTML

PDF

Official Journal

31.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 20/40

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/125,

19. november 2021,

millega muudetakse Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 I–V lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid, eelkõige keskkonna, kestlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, on komisjonil vaja terviklikku, ajakohast ja usaldusväärset teavet. Määrusega (EL) nr 691/2011 on kehtestatud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ühtne raamistik, sh loetelud näitajatest, mille kohta andmeid tuleb koguda ja edastada, ning nõuded arvepidamise koostamise sageduse ja edastamise tähtaegade kohta.

(2)	Keskkonnamajandusliku arvepidamise näitajate loetelud on vajalikud, et tagada eri liikmesriikide statistiliste andmete võrreldavus. Neid on nüüd vaja ajakohastada, et viia need vastavusse arvepidamise andmeallikate ajakohastustega ning säilitada nende asjakohasus kasutajate jaoks.

(3)	Selleks et paremini jälgida edusamme, mida tehakse keskkonnasäästliku, konkurentsivõimelise ja vastupanuvõimelise ringmajanduse (2) ning ELi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja täiendavaid ajakohaseid andmeid keskkonna ja majanduse omavaheliste seoste kohta.

(4)	Keskkonnamajandusliku arvepidamise näitajate loetelud on vajalikud, et tagada eri liikmesriikide statistiliste andmete võrreldavus.

(5)

Määruse (EL) nr 691/2011 I lisas esitatud õhuheitmete loetelu tuleks ajakohastada, et viia see vastavusse nende kasvuhoonegaaside loeteluga, millest teatatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel, mida muudeti pärast Kyoto protokolli teist kohustusperioodi, ning heiteinventuuride suunistega kooskõlas piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooniga ning direktiivis (EL) 2016/2284 (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist) (3) esitatud määratlustega.

(6)	Kliimapoliitika huvides tuleks nõuda, et liikmesriigid esitaksid maksude jaotuse ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (ELi HKS) ja muudest CO2-maksudest tuleneva valitsemissektori tulu kohta. Need maksud tuleks seega lisada määruse (EL) nr 691/2011 II lisa näitajate loetellu.

(7)	Määruse (EL) nr 691/2011 III lisa tabelites C ja E esitatud teave ei ole enam liidu koondnäitajate saamiseks vajalik, kuna Eurostat on töötanud välja uue meetodi, mis põhineb muudel hõlpsasti kättesaadavatel andmetel. Seepärast tuleks need tabelid kustutada.

(8)

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkondliku keskkonnapoliitika huvides tuleb keskkonnamajandusliku arvepidamise raames keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise puhul eristada kõigis sektorites järgmisi keskkonnaeesmärke: välisõhu ja kliima kaitse (keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaator (CEPA) 1), heitveekäitlus (CEPA 2), jäätmekäitlus (CEPA 3), pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine (CEPA 4), müra ja vibratsiooni vähendamine (CEPA 5), bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse (CEPA 6), kiirguskaitse, teadusuuringud ja arendustegevus ning muud keskkonnakaitse tegevused (CEPA 7–9). Seetõttu tuleks muuta määruse (EL) nr 691/2011 IV lisa, et kajastada neid muudatusi.

(9)	Teave keskkonnakaupade ja -teenuste sektori turuosa kohta ei ole keskkonnapoliitika jaoks piisav. Määruse (EL) nr 691/2011 V lisa tuleks seega ajakohastada, et kehtestada liikmesriikidele nõue esitada teave sektori kogumahu kohta.

(10)

Selleks et kasutajatel oleks lihtsam andmeid tõlgendada ja et liikmesriigid saaksid andmete koostamisel tagada nende kvaliteedi, peaksid liikmesriigid esitama teabe kõigi keskkonnakaitsele tehtavate riiklike kulutuste komponentide kohta. See hõlmab keskkonnakaitseteenuste vahetarbimise prognoose ja teavet selle kohta. Eurostati kogemused liikmesriikide andmete valideerimisel näitavad, et Eurostat ei saa kõigi liikmesriikide jaoks tuletada piisavalt kvaliteetseid keskkonnakaitseteenuste vahetarbimise andmeid muude kohustuste aruandluskategooriate vaheliste arvepidamise suhete, näiteks äriühingute jäätmekäitluse või heitveekäitluse teenuste kulude põhjal. Määruse (EL) nr 691/2011 IV lisa tuleks seega ajakohastada, et liikmesriigid koostaksid ja esitaksid vahetarbimise kohta andmeid ning tagaksid kõigi asjakohaste meetmete abil nende andmete kvaliteedi.

(11)

Selleks et täpselt mõõta keskkonnakaitsele tehtavaid riiklikke kogukulutusi on vaja teha kindlaks kõik keskkonnakaitseteenustele tehtud kulutused, mille eesmärk on luua muid keskkonnakaitseteenuseid ja mis sisalduvad seega juba asjasse puutuvate lõpptoodete väärtuses. Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid teataksid igasugusest selliste keskkonnakaitseteenuste vahetarbimisest, mille eesmärk on luua keskkonnakaitseteenuseid, olenemata sellest, kas tegemist on keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tootjatega või mitte.

(12)	Tuleks lühendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise aruandlustähtaegu, et suurendada arvepidamise kasulikkust poliitikakujundamise jaoks.

(13)

Selleks et vähendada liikmesriikide aruandluskoormust tuleks vähendada NACE klassifikaatori üksikasjalikkust keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamise puhul ning NACE kategooria „Tootmine“ keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise puhul. See on kulutõhus meede, mis muudab andmed kasutajatele kättesaadavamaks, vähendades konfidentsiaalsuse märgete ja andmete avaldamise piirangute arvu. Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 691/2011 IV ja V lisa ajakohastada.

(14)	Selleks et tasakaalustada lühematest aruandlustähtaegadest ja ajakohastatud näitajate loetelutest tekkivat lisakoormust, tuleks keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises kehtestada koormuse vähendamiseks majandusetegevuse liigituste kaupa künnis 1 %.

(15)	Tuleb määrata kindlaks ajakohastatud andmete esimene arvestusaasta.

(16)	Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 691/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 691/2011 I–V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 192, 22.7.2011, lk 1.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 (final)).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 691/2011 I–V lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

3. jagu asendatakse järgmisega:

„3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad statistikat järgmiste õhuheitmete heitkoguste kohta:

Õhuheitme nimetus	Õhu-heitme tähis	Aruandeühik
Süsinikdioksiid, välja arvatud heitmed biomassist	CO2	1 000 tonni (Gg)
Süsinikdioksiid biomassist	Biomassi CO2	1 000 tonni (Gg)
Dilämmastikoksiid	N2O	tonni (Mg)
Metaan	CH4	tonni (Mg)
Perfluorosüsivesinikud	PFC-d	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Fluorosüsivesinikud	HFC-d	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Väävelheksafluoriid ja lämmastiktrifluoriid	SF6 NF3	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Lämmastikoksiidid	NOX	NO2-ekvivalenttonni (Mg)
Lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan	NMVOC-d	tonni (Mg)
Süsinikmonooksiid	CO	tonni (Mg)
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 10 μm	PM10	tonni (Mg)
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 2,5 μm	PM2,5	tonni (Mg)
Vääveloksiidid	SOX	SO2-ekvivalenttonni (Mg)
Ammoniaak	NH3	tonni (Mg)

Kõik andmed tuleb esitada ümardatult ühe kümnendkohani.“;

5. jagu asendatakse järgmisega:

„5. jagu

ARUANDETABELID

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul koostatakse andmed ESA 95-ga täielikult kooskõlas oleva majandustegevusalade hierarhilise liigituse NACE Rev.2 kohaselt (koondtase A*64). Lisaks tuleb esitada andmed järgmiste näitajate kohta:

—	kodumajapidamiste õhuheitmed;

—	ühendavad kirjed, mille all mõeldakse sellistest kirjetest teatamist, mis selgelt ühtlustavad erinevused käesoleva määruse alusel esitatud õhuheitmete arvepidamise ja nende andmete vahel, mis on edastatud riigi ametlike õhuheitmete inventuuridega.

Lõikes 1 osutatud hierarhiline liigitus on järgmine:

Õhuheitmed tootmisharude lõikes – NACE Rev.2 (A*64)

Kodumajapidamiste õhuheitmed

—

Transport

—	Küte ja jahutus

—

Muud

Ühendavad kirjed

Õhuheitmed kokku (tööstus + kodumajapidamised) iga 3. jaos osutatud näitaja kohta

Miinus välismaal viibivad liikmesriigi residendid

—	Välismaal tegutsevad kalalaevad

—	Maismaatransport

—	Veetransport

—	Lennutransport

Pluss liikmesriigi territooriumil viibivad mitteresidendid

+	Maismaatransport

+	Veetransport

+	Lennutransport

(+ või –)

Muud kohandused ja statistilised erinevused

=	õhuheitme X koguheide vastavalt UNFCCC (1)/CLRTAP (2) aruandele“

(2)

II lisa 3. ja 4. jagu asendatakse järgmisega:

„3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad keskkonnamaksustatistikat, lähtudes järgmisest jaotusest:

—	energiamaksud;

—	transpordimaksud;

—	saastemaksud;

—	ressursimaksud.

Liikmesriigid teatavad eraldi näitajana ka valitsemissektori maksutulu, mis on registreeritud Euroopa arvepidamise süsteemis seoses nende osalemisega ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.

Liikmesriigid teatavad eraldi näitajana ka muud keskkonnamaksud, mis on lisatud energia-, transpordi-, saaste- või ressursimaksude kogunäitaja alla ning mida nõutakse kütuse CO2-sisalduse põhjal (muud CO2-maksud).

Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).“

„4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

Statistika edastatakse 16 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2020.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Esimene arvestusaasta on 2020.

Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2016. aastale eelnevate aastate kohta.“

(3)

III lisa 4. ja 5. jagu asendatakse järgmisega:

„4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

Statistika edastatakse 16 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2021.

Esimene arvestusaasta on 2021.

„5. jagu

ARUANDETABELID

Järgmistes tabelites loetletud näitajate kohta koostatakse andmed massiühikutes.

Tabel A – Kodumaise toorme kasutus

MF.1.

Biomass

MF.1.1.

Põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)

MF.1.1.1.

Teravili

MF.1.1.2.

Juur- ja mugulviljad

MF.1.1.3.

Suhkrutaimed

MF.1.1.4.

Kaunviljad

MF.1.1.5.

Pähklid

MF.1.1.6.

Õlitaimed

MF.1.1.7.

Köögiviljad

MF.1.1.8.

Puuviljad

MF.1.1.9.

Kiudtaimed

MF.1.1.A.

Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)

MF.1.2.

Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass

MF.1.2.1.

Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)

MF.1.2.1.1.

Põhk

MF.1.2.1.2.

Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)

MF.1.2.2.

Söödakultuurid ja karjamaa biomass

MF.1.2.2.1.

Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)

MF.1.2.2.2.

Karjamaa biomass

MF.1.3.

Puit

MF.1.3.1.

Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)

MF.1.3.2.

Küttepuit ja muud puidu saadused

MF.1.4.

Looduses elavate kalade püük, veetaimed ja -loomad, jahindus ja kogumine

MF.1.4.1.

Looduses elavate kalade püük

MF.1.4.2.

Kõik muud veeloomad ja -taimed

MF.1.4.3.

Jahindus ja kogumine

MF.2.

Metallimaagid (töötlemata maagid)

MF.2.1.

Rauamaak

MF.2.2.

Mitteraudmetallimaagid

MF.2.2.1.

Vask

MF.2.2.2.

Nikkel

MF.2.2.3.

Plii

MF.2.2.4.

Tsink

MF.2.2.5.

Tina

MF.2.2.6.

Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid

MF.2.2.7.

Boksiit ja muu alumiinium

MF.2.2.8.

Uraan ja toorium

MF.2.2.9.

Muud mitteraudmetallimaagid

MF.3.

Mittemetalsed mineraalid

MF.3.1.

Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)

MF.3.2.

Kriit ja dolomiit

MF.3.3.

Kilt

MF.3.4.

Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks

MF.3.5.

Sool

MF.3.6.

Lubjakivi ja kips

MF.3.7.

Savi ja kaoliin

MF.3.8.

Liiv ja kruus

MF.3.9.

Muud mittemetalsed mineraalid

MF.3.A.

Kaevandatud maa-aines (sealhulgas pinnas), ainult kasutatud (vabatahtlik aruandlus)

MF.4.

Fossiilse energia kandjad

MF.4.1.

Süsi ja muud tahked energiakandjad

MF.4.1.1.

Ligniit (pruunsüsi)

MF.4.1.2.

Kivisüsi

MF.4.1.3.

Põlevkivi ja tõrvaliivad

MF.4.1.4.

Turvas

MF.4.2.

Vedelad ja gaasilised energiakandjad

MF.4.2.1.

Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)

MF.4.2.2.

Maagaas

Tabelid B (Import – kogukaubandus) ja D (Eksport – kogukaubandus)

MF.1.

Biomass

MF.1.1.

Põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)

MF.1.1.1.

Teravili

MF.1.1.2.

Juur- ja mugulviljad

MF.1.1.3.

Suhkrutaimed

MF.1.1.4.

Kaunviljad

MF.1.1.5.

Pähklid

MF.1.1.6.

Õlitaimed

MF.1.1.7.

Köögiviljad

MF.1.1.8.

Puuviljad

MF.1.1.9.

Kiudtaimed

MF.1.1.A.

Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)

MF.1.2.

Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass

MF.1.2.1.

Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)

MF.1.2.1.1.

Põhk

MF.1.2.1.2.

Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)

MF.1.2.2.

Söödakultuurid ja karjamaa biomass

MF.1.2.2.1.

Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)

MF.1.3.

Puit

MF.1.3.1.

Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)

MF.1.3.2.

Küttepuit ja muud puidu saadused

MF.1.4.

Looduses elavate kalade püük, veetaimed ja -loomad, jahindus ja kogumine

MF.1.4.1.

Looduses elavate kalade püük

MF.1.4.2.

Kõik muud veeloomad ja -taimed

MF.1.5.

Elusloomad ja loomsed saadused (välja arvatud looduses elavad kalad, veetaimed ja -loomad, jahitud ja kogutud loomad)

MF.1.5.1.

Elusloomad (välja arvatud looduses elavad kalad, veetaimed ja -loomad, jahitud ja kogutud loomad)

MF.1.5.2.

Liha ja lihavalmistised

MF.1.5.3.

Piimatooted, linnud, munad ja mesi

MF.1.5.4.

Muud loomsed tooted (loomsed kiud, toornahk, karusnahk, nahk jne)

MF.1.6.

Peamiselt biomassist saadavad tooted

MF.2.

Metallimaagid (töötlemata maagid)

MF.2.1.

Rauamaak

MF.2.2.

Mitteraudmetallimaagid

MF.2.2.1.

Vask

MF.2.2.2.

Nikkel

MF.2.2.3.

Plii

MF.2.2.4.

Tsink

MF.2.2.5.

Tina

MF.2.2.6.

Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid

MF.2.2.7.

Boksiit ja muu alumiinium

MF.2.2.8.

Uraan ja toorium

MF.2.2.9.

Muud mitteraudmetallimaagid

MF.2.3.

Peamiselt metallidest toodetud tooted

MF.3.

Mittemetalsed mineraalid

MF.3.1.

Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)

MF.3.2.

Kriit ja dolomiit

MF.3.3.

Kilt

MF.3.4.

Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks

MF.3.5.

Sool

MF.3.6.

Lubjakivi ja kips

MF.3.7.

Savi ja kaoliin

MF.3.8.

Liiv ja kruus

MF.3.9.

Muud mittemetalsed mineraalid

MF.3.B.

Peamiselt mittemetalsetest mineraalidest toodetud tooted

MF.4.

Fossiilse energia kandjad

MF.4.1.

Süsi ja muud tahked energiakandjad

MF.4.1.1.

Ligniit (pruunsüsi)

MF.4.1.2.

Kivisüsi

MF.4.1.3.

Põlevkivi ja tõrvaliivad

MF.4.1.4.

Turvas

MF.4.2.

Vedelad ja gaasilised energiakandjad

MF.4.2.1.

Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)

MF.4.2.2.

Maagaas

MF.4.2.3.

Soetatud kütus (import: residentidest üksused välismaal; eksport: mitteresidentidest üksused riigi territooriumil)

MF.4.2.3.1.

Kütus maismaatranspordi jaoks

MF.4.2.3.2.

Kütus veetranspordi jaoks

MF.4.2.3.3.

Kütus lennutranspordi jaoks

MF.4.3.

Peamiselt fossiilse energia kandjatest toodetud tooted

MF.5.

Muud tooted

MF.6.

Lõpptöötlusele ja -ladustamisele kuuluvad jäätmed“.

(4)

IV lisa 3., 4. ja 5. jagu asendatakse järgmisega:

„3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid teostavad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamist, lähtudes järgmistest näitajatest, mis on määratletud kooskõlas ESAga:

—	osutatud keskkonnakaitseteenused. Eristatakse turutoodangut, turuvälist toodangut ja abitegevustoodangut;

—	keskkonnakaitseteenuste vahetarbimine;

—	keskkonnakaitseteenuste vahetarbimine keskkonnakaitseteenuste loomiseks;

—	keskkonnakaitseteenuste import ja eksport;

—	keskkonnakaitseteenustele arvestatud käibemaks ja muud maksud, millest on lahutatud tootesubsiidiumid;

—	keskkonnakaitseteenuste tootmiseks tehtud kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine;

—	keskkonnakaitseteenuste lõpptarbimine;

—	keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud).

Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).“

„4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2020.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Esimene arvestusaasta on 2020.

Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n–2, n–1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2018. aastale eelnevate aastate kohta.“

„5. jagu

ARUANDETABELID

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi:

—	2. jaos määratletud keskkonnakaitseteenuste tootjate/tarbijate liik;

—

keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori (CEPA) klassid, mis on liigendatud järgmiselt:

—

CEPA 1

—

CEPA 2

—

CEPA 3

—

CEPA 4

—

CEPA 5

—

CEPA 6

—	CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa;

—

keskkonnakaitseteenuste tootmise abitegevuse andmed esitatakse järgmiste NACE koodide kaupa: NACE Rev. 2 B, C, D, osa 36. Andmed C jao kohta esitatakse järgmiselt:

—	NACE C10-C12 – Toiduainete tootmine; joogid ja tubakatooted;

—	NACE C17 – Paberi ja pabertoodete tootmine;

—	NACE C19-20 – Koksi, kemikaalide ja rafineeritud naftasaaduste ning keemiatoodete tootmine

—	NACE C 21–23 – Ravimite, kummi, plasti ja muude mittemetalltoodete tootmine

—	NACE C 24 – Metallitootmine

—	NACE C 25–30 – Metalltoodete tootmine, sh masinad ja seadmed

—	NACE C13-16, 18, 31–33 – Muu tootmine

Liikmesriigid, mille kogukäive või töötajate arv ühes või enamas neist NACE liigitustest on väiksem kui 1 % liidu kogunäitajast, ei pea esitama andmeid nende NACE liigituste kohta.

Punktis 1 osutatud CEPA klassid on järgmised:

CEPA 1 – välisõhu ja kliima kaitse

CEPA 2 – heitveekäitlus

CEPA 3 – jäätmekäitlus

CEPA 4 – pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine

CEPA 5 – müra ja vibratsiooni vähendamine

CEPA 6 – bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse

CEPA 7 – kiirguskaitse

CEPA 8 – keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö

CEPA 9 – muud keskkonnakaitse tegevused.“

(5)

V lisa 3., 4. ja 5. jagu asendatakse järgmisega:

„3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistikat, lähtudes järgmistest näitajatest:

—	keskkonnakaupade ja -teenuste sektori ning turupõhise tegevuse kogutoodang;

—	keskkonnakaupade ja -teenuste sektori kogueksport;

—	keskkonnakaupade ja -teenuste sektori ning turupõhise tegevuse lisaväärtus;

—	keskkonnakaupade ja -teenuste sektori ning turupõhise tegevuse töötajate koguarv.

Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites), välja arvatud tööhõive näitaja, mille puhul on aruandeühik „täistööaja ekvivalent“.

„4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

Statistika edastatakse 22 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2020.

Esimene arvestusaasta on 2020.

„5. jagu

ARUANDETABELID

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi:

—

majanduse tegevusalade klassifikaator, NACE Rev. 2 rühmitatuna järgmiselt:

—

NACE A

—

NACE B

—

NACE C

—

NACE D

—

NACE E

—

NACE F

—

NACE J

—

NACE M

—

NACE O

—

NACE P

—	NACE G + NACE H + NACE I + NACE K + NACE L + NACE N + NACE Q + NACE R + NACE S + NACE T + NACE U summa

—

keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori (CEPA) ja ressursi haldamise tegevusalade klassifikaatori (CReMA) klassid, mis on rühmitatud järgmiselt:

—

CEPA 1

—

CEPA 2

—

CEPA 3

—

CEPA 4

—

CEPA 5

—

CEPA 6

—	CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa

—

CReMA 10

—

CReMA 11

—

CReMA 13

—

CReMA 13A

—

CReMA 13B

—

CReMA 13C

—

CReMA 14

—	CReMA 12, CReMA 15 ja CReMA 16 summa.

Punktis 1 osutatud CEPA klassid on esitatud IV lisas. Punktis 1 osutatud CReMA klassid on järgmised:

CReMA 10 – veevarude haldamine

CReMA 11 – metsavarude haldamine

CReMA 12 – loodusliku floora ja fauna haldamine

CReMA 13 – energiavarude haldamine

CReMA 13 A – energia tootmine taastuvatest energiaallikatest

CReMA 13 B – soojuse/energia säästmine ja haldamine

CReMA 13 C – fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine

CReMA 14 – mineraalsete loodusvarade haldamine

CReMA 15 – teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkonnas

CReMA 16 – muud ressursihaldamise tegevused.“

(1) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

(2) Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon.

Top

Choose the experimental features you want to try