(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 21. detsembril 2020. aastal alusmääruse artikli 10 alusel subsiidiumivastase menetluse seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit kiudoptiliste kaablite importimisega. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas Europacable (edaspidi „kaebuse esitaja“) liidu tootjate nimel. Kaebuse esitaja toodang moodustas kiudoptiliste kaablite kogutoodangust liidus üle 25 %. Kaebuses esitati subsideerimise ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Enne subsiidiumivastase menetluse algatamist teatas komisjon Hiina valitsusele (3), et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, ning kutsus Hiina valitsust konsultatsioonidele vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7. Konsultatsioonid Hiina valitsusega toimusid 16. detsembril 2020. Vastastikusele kokkuleppele siiski ei jõutud.

(4)

24. septembril 2020 algatas Euroopa Komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit sama toote suhtes eraldiseisva dumpinguvastase uurimise (4) (edaspidi „eraldiseisev dumpinguvastane uurimine“). Käesoleva subsiidiumivastase uurimise ja eraldiseisva dumpinguvastase uurimise käigus tehtud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsid on mutatis mutandis ühesugused, kuna liidu tootmisharu määratlus, valimisse kuuluvad liidu tootjad, vaatlusalune periood ja uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad.

(5)

Komisjonile esitasid algatamise kohta märkused Hiina valitsus, Hiina Masinate ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoda“), üks importija (Connect Com) ja kaebuse esitaja.

(6)

Hiina valitsus väitis, et uurimist ei tohiks algatada, sest kaebus ei vasta WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõigetes 2 ja 3 ning alusmääruse artikli 10 lõikes 2 esitatud tõendamisnõuetele. Hiina valitsuse väitel puuduvad piisavad tõendid tasakaalustatavate subsiidiumide, kahju ja selle kohta, et subsideeritud impordi ja kahju vahel on põhjuslik seos. Oma vastuses sellele Hiina valitsuse väitele väitis kaebuse esitaja, et kaebus sisaldas teavet, mis oli mõistlikult kättesaadav, ja et kaebuses olid esitatud enam kui piisavad tõendid, mis näitasid subsideerimist, kahju ja nende vahelist põhjuslikku seost. Hiina valitsus kordas, et kaebus ei sisaldanud piisavaid tõendeid tõendamisnõude täitmiseks ja et olenemata sellest, milline teave võib olla kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadav, tuleb alati esitada piisavad tõendid subsiidiumi, olulise kahju ning põhjusliku seose olemasolu ja laadi kohta.

(7)

Komisjon lükkas Hiina valitsuse väite tagasi. Kaebuses esitatud tõendid hõlmasid tõepoolest teavet, mis oli kaebuse esitajale selles etapis mõistlikult kättesaadav. Nagu nähtub tõendite piisavust käsitlevast memorandumist, mis sisaldab komisjoni hinnangut kõigile komisjoni käsutuses olevatele tõenditele HRV kohta ja mille alusel komisjon uurimise algatas, oli uurimise algatamise etapis piisavalt tõendeid selle kohta, et väidetavad subsiidiumid olid olemasolu, suuruse ja laadi poolest tasakaalustatavad. Samuti sisaldas kaebus piisavalt tõendeid selle kohta, et subsideeritud import põhjustab kahju liidu tootmisharule.

(8)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei oleks saanud kasutada kättesaadavaid fakte, et lahendada kaebuses esitatud tõendite puudulikkuse probleem. Komisjon märkis, et Hiina valitsus oli saanud valesti aru sellest, mida komisjon tegi algatamise etapis. Nagu on märgitud põhjenduses 7, sisaldas kaebus alusmääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt piisavaid tõendeid, mis õigustavad uurimise algatamist. Loogiliselt võttes ei oleks kaebus saanud sisaldada kogu vajalikku teavet, mida Hiina valitsuselt nõuti, kuna seda teavet käsitleti osana üksikasjalikust hindamisest, mille komisjon viis ellu uurimise käigus. Samuti võttis komisjon kaebuse uurimisel arvesse kogu talle kättesaadavat teavet seoses väidetava subsideerimisega, sealhulgas oma varasemat praktikat. See ei tähenda, et komisjon kasutab kättesaadavaid fakte, vaid et komisjon kasutab kogu kättesaadavat teavet kaebuses esitatud väidete kontrollimiseks. Seega lükati see väide tagasi.

(9)

Algatamiseelsetel konsultatsioonidel ja pärast algatamist esitatud märkustes väitis Hiina valitsus täpsemalt, et kaebuse esitaja oli kasutanud Hiina seadusi valikuliselt ja tõlgendanud valesti nende seost kiudoptiliste kaablite sektoriga, ning märkis, et poliitikadokumendid, nagu Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete kataloog, strateegia „Broadband China“, 13. viisaastakuplaan või strateegia „Made in China 2025“, on üksnes juhenddokumendid, mis pole siduvad. Hiina Masinate ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoda“) kordas seda väidet. Peale selle väitis Hiina valitsus, et dokumendis „Made in China 2025“ ei viidata konkreetselt kiudoptilistele kaablitele. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oli juba varasemate uurimiste käigus kindlaks teinud, et Hiina viisaastakuplaanid on siduvad.

(10)

Komisjon märkis, et Hiina valitsus ei vaidlusta selliste kavade, programmide või soovituste olemasolu, vaid üksnes seda, mil määral need on kiudoptiliste kaablite sektorile siduvad. Lisaks märkis komisjon, et kaebuse esitaja on esitanud tõendeid selle kohta, et optilist kiudu on mainitud mitmes valitsuse dokumendis ja kiudoptilist võrku strateegias „Made in China 2025“. Hiina valitsus ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et need väited ei ole vaatlusalusele toote suhtes kohaldatavad.

(11)

Samuti märkis Hiina valitsus, et riigi omanduses olevaid ettevõtteid ja panku ning Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsiooni (edaspidi „Sinosure“) ei saa liigitada avalik-õiguslikeks asutusteks ning et kaebuse esitaja oli põhjendamatult tuginenud komisjoni varasematele järeldustele tootmisharude kohta, mis pole kiudoptiliste kaablite sektoriga sugugi seotud. Hiina kaubanduskoda kordas väidet, et riigile omanduses olevaid panku ei saa liigitada avalik-õiguslikeks asutusteks. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon on käsitanud riigile omanduses olevaid panku ja Sinosure’i varasemates uurimistes avalik-õiguslike asutustena. Hiina valitsus väitis, et komisjoni varasemad järeldused mitteseotud tootmisharude kohta ei saa olla kaebuses piisavaks tõendiks selle kohta, et riigile omanduses olevad pangad ja Sinosure tegutsesid käesoleva uurimise puhul avalik-õiguslike asutustena.

(12)

Komisjon märkis, et see Hiina valitsuse väide on seotud juba eespool esitatud väitega ning et kaebuses nimetati muu hulgas Hiina pangandusseadust, mille kuulumist Hiina õigusaktide hulka Hiina valitsus ei vaidlusta. Komisjon rõhutas ka, et hiljutistes ELi subsiidiumivastastes uurimistes jõuti selles küsimuses teistsugusele järeldusele (5). Asjaolu, et need uurimised käsitlesid tootmisharusid, mis pole seotud kiudoptiliste kaablite sektoriga, ei välista eelnimetatud asutuste liigitamist avalik-õiguslikeks asutusteks. Samuti võib tõendeid valitsuse osaluse kohta pidada tõenditeks, mis „pigem tõendavad või kinnitavad“, et üksus on avalik-õiguslik asutus, kes saab anda rahalist toetust (6).

(13)

Uurimise algatamise järel väitis Hiina valitsus ka seda, et kaebuse esitaja ei kehtestanud tingimusi välismaise võrdlusaluse kohaldamiseks laenude ja maakasutusõiguste puhul. Komisjon leidis siiski, et kaebuses esitatud väiteid toetavad hiljutised liidu subsiidiumivastased uurimised, milles tunnistati vajadust kasutada nendes küsimustes väliseid võrdlusaluseid, mis on kohandatud HRVs valitsevatele tingimustele (7).

(14)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et kaebuse esitaja nimetatud eri subsiidiumikavasid ei saanud lugeda subsiidiumiks, sest kaebuses ei esitatud nende subsiidiumide olemasolu, suuruse ja laadi ega subsiidiumi ning vaatlusaluse toote vahelise otsese seose kohta üksikasjalikke tõendeid.

(15)

Kaebuse esitaja väitis, et kaebuses on esitatud näited konkreetsete raha otseülekannete kohta, ning osutas konkreetselt kiudoptilist kaablit eksportivate arvukate Hiina tootjate aastaaruannetele, milles on selgelt märgitud toetustena saadud raha otseülekanded. Lisaks esitas kaebuse esitaja dokumendi, mille oli avaldanud üks eksportivatest tootjatest ja milles oli märgitud Hiina valitsuselt saadud rahaline toetus.

(16)

Hiina valitsus väitis seoses eri subsiidiumidega, et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid kasu ja konkreetsuse kohta. Komisjon on seisukohal, et kaebuse esitaja esitas kasu ja konkreetsuse kohta piisavad tõendid, mis olid talle mõistlikult kättesaadavad. Igal juhul analüüsis komisjon kaebuses esitatud tõendeid ja esitas tõendite piisavust käsitleva memorandumi kõigi asjakohaste elementide kohta oma analüüsi, mis lisati uurimise algatamisel avalikku toimikusse. Hiina valitsus kordas algatamise järel esitatud märkusi, kuid uusi tõendeid ei esitanud.

(17)

Seetõttu järeldas komisjon, et kaebuses oli esitatud piisavalt tõendeid, mis viitasid väidetavale subsideerimisele Hiina valitsuse poolt.

(18)

Pärast algatamist väitsid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja oli ekslikult jätnud arvesse võtmata asjaolu, et liidu kiudoptiliste kaablite sektorile anti subsiidiume, mis olid väga sarnased HRV omadega, ning et komisjon peaks hoiduma kaksikmoraalist. Kaebuse esitaja väitis, et need väited pole käesolevas uurimises asjakohased. Hiina valitsus ei nõustunud ja väitis, et komisjon moonutab Hiina väidetavate subsiidiumide uurimisega turgu, tekitades kahju liiduvälistele konkurentidele. Sellise lähenemisviisiga kaasneksid protektsionistlikud meetmed, mis pärsiksid lõpuks rahvusvahelist kaubandust ja arengut.

(19)

See väide ELi subsiidiumide kohta ei avaldanud käesoleva juhtumi aluseks olevale komisjoni hinnangule mõju, kuna need ei kuulu sel otstarbel kaalutavate tegurite hulka.

(20)

Pärast algatamist esitatud märkustes väitis Hiina valitsus, et hinna allalöömise / turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes ei esitatud tegelikku müügiteavet ja et valimisse kaasatud liidu tootjate vastustest küsimustikule ei saadud sisulist ülevaadet tundlikust teabest. Hiina valitsus kinnitas, et see oli tal takistanud kaebuse esitaja kahjuväiteid nõuetekohaselt ümber lükkamast ja et need vastused küsimustikule tundusid olevat väidetava kahju seisukohast kaebusega vastuolus.

(21)

Komisjon leidis, et huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud kaebuse versioon ja küsimustiku vastused sisaldasid kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid andmetest, mida käsitati konfidentsiaalsena, nii et huvitatud isikutel oli võimalus teostada oma kaitseõigust kogu menetluse jooksul. Siinkohal tuleb meenutada, et alusmääruse artiklis 29 on sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitse juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või kui sellel oleks oluliselt kahjustav mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Seega lükati Hiina valitsuse sellekohased väited tagasi.

(22)

Uurimise algatamise sisuliste nõuete kohta väitsid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja ei esitanud võrreldavaid andmeid müügihindade ja kasumlikkuse kohta. Ühtlasi väitsid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitajate märgitud taotletav kasum ei olnud põhjendatud ja et kaebuste esitajate kannatatud kahju võisid põhjustada muud tegurid, sealhulgas ühe liidu tootja liigsed varud.

(23)

Connect Com toetas Hiina valitsuse väiteid algatamise kohta. Eelkõige väitis Connect Com, et dumpinguvastane uurimine ja samal ajal toimuv subsiidiumivastane uurimine võivad tuua kaasa kahekordsed parandusmeetmed liidu tootmisharu kasuks ning tasakaalustusmeetmete kuritarvitamise. Connect Com väitis, et kaebuses esitatud väiteid subsiidiumi, kahju ja nendevahelise põhjusliku seose kohta ei toetanud piisavad tõendid. Seoses ebapiisavate tõenditega põhjusliku seose kohta väitis Connect Com, et liidu tootmisharu turuosa vähenemisel võis olla mitu muud põhjust, nagu muudest kolmandatest riikidest pärit impordi suurenemine vaatlusalusel perioodil, ning et ELis oli liigne tootmisvõimsus. Peale selle väitis Connect Com, et kaebus oli lihtsalt dumpinguvastase uurimisega seotud kaebuse koopia ja et kaebuse esitaja oleks pidanud eristama dumpingu põhjustatud väidetavat kahju subsiidiumi põhjustatud väidetavast kahjust.

(24)

Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda väitsid ühtlasi, et kaebuses ei olnud esitatud kahju, sest liidu tootmisharu suurendas tootmist ning tootmisvõimsuse vähene kahanemine, mis tulenes liidu tootmisharu suutmatusest katta Euroopas hiljuti kasvanud tarbimist, ei ole iseenesest veel olulise kahju näitaja. Ka müügimaht suurenes, kusjuures liidu tootmisharu säilitas peaaegu 80 % turuosa ja kasumlikkuse suundumus ei olnud selge ega viidanud kahju olemasolule. Sellega seoses märkis kaebuse esitaja, et liidu tarbimise kasv tuli kasuks Hiina impordile, olemasolev turuosa ei ole kahju hindamisel tähtis ning Hiina tootjate võidetud hanked hakkavad mõju avaldama alles mõne aja möödudes. Hiina kaubanduskoda vastas, et tarbimise, tootmise ja tootmisvõimsuse andmed näitavad seda, et liidu tootmisharu suutis katta suurema osa ELi tarbimise kasvust ja samal ajal laiendada oma majandustegevust.

(25)

Lisaks väitsid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et kaebus ei sisaldanud tõendeid subsideeritud impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu kohta. Esiteks väitsid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et puudus korrelatsioon Hiinast importimise ja liidu tootmisharu arengu vahel. Näiteks väitsid nad, et Hiinast lähtunud impordi mahu suurima kasvu ajal, aastatel 2017–2018 oli liidu tootmisharu kasumlikkuse kasv suurim. Teiseks, aastatel 2018–2019 kasvas kolmandatest riikidest importimine erinevalt Hiinast lähtunud impordist ja seetõttu ei saaks selle mõju omistada Hiinale ning juhul, kui on tekkinud kahju, on see ise põhjustatud tulenevalt liidu tootmisharu aeglasest reageerimisest turuliikumisele.

(26)

Kaebuse esitaja ütles sellele väitele vastuseks, et põhjuslik seos on siiski tuvastatav, kuna kahju tekkis samal ajal, kui kasvas Hiinast lähtunud import, ning importi kolmandatest riikidest polnud võimalik kahju põhjusena arvesse võtta, kuna selle puhul oli tegemist kas vähese tähtsusega abiga või puudusid tõendid kahjustava hinnakujunduse kohta.

(27)

Hiina kaubanduskoda tuletas seepeale meelde, et Hiinast lähtunud impordi mahu suurima kasvu ajal, aastatel 2017–2018 oli liidu tootmisharu kasumlikkuse kasv suurim ning et puudus korrelatsioon Hiinast lähtunud impordi kasvu ja liidu tootmisharu müügimahu kahanemise vahel. Kolmandatest riikidest pärit impordi kohta väitis Hiina kaubanduskoda, et aastatel 2018–2019 kasvas koguimport kolmandatest riikidest, samas kui import Hiinast kahanes. Samuti täheldas Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud väiteid, et peaaegu kõik kaebuses esitatud kahjunäitajad kajastasid positiivseid suundumusi ja et väidetav kahju oli vähemalt osaliselt ise tekitatud. Ühtlasi väitis Hiina kaubanduskoda, et hinnates subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, tuleks võtta arvesse COVID-19 pandeemia mõju ja väiteid elektrikaablite kartelli olemasolu kohta. Samuti märkisid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja esitatud impordiandmed polnud usaldusväärsed, kuna need olid aegunud ja põhinesid eeldustel vaatlusaluse toote kaalu kohta ja selle osakaalu kohta CN-koodi 8544 70 00 all. Peale selle olid kaebuses esitatud hinna allalöömise arvutused Hiina valitsuse ja Hiina kaubanduskoja arvates vigased, sest need hõlmasid ainult üht eksportijat ühes konkreetses hankemenetluses.

(28)

Kaebuse esitaja viitas oma vastusele, mille ta esitas paralleelses dumpinguvastases uurimises ja milles ta märkis, et impordimahu kasvu nägemiseks tuleb arvesse võtta pikemat ajavahemikku – Hiina kaubanduskoda seda ei eitanud ja seda kinnitasid turu-uuringute põhjal ka kolmanda isiku andmed (CRU) –, ning et arvutused ei olnud vigased, kuna kaebuse esitaja pidi esitama ainult mõistlike jõupingutustega kättesaadavad andmed ja need sisaldasid teavet mitmelt liidu ja Hiina tootjalt.

(29)

Hiina kaubanduskoda vastas, et kaebuse esitaja kohustus oli oma väited põhistada ja esitada tõendid impordiandmete kohta ning et turu-uuringute (CRU) andmed käsitlesid optilisi kiude, mitte kiudoptilisi kaableid. Hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kohta märkis Hiina kaubanduskoda uuesti, et need ei vasta piisava tõendi nõuetele ning et oluliste arvutuste tegemisel on kaebuse esitaja lähtunud ainult ühe Hiina tootja hindadest (nt vaba ringluse ekspordihind, mida kasutati 2019. aasta esimese poolaasta kahjumarginaali arvutamiseks, ja ekspordihind, mida kasutati tootmiskulude arvutamiseks, et saada 2019. aasta teise poolaasta turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal).

(30)

Komisjon leidis, et mitte ükski algatamise kohta esitatud väide ei lükanud ümber järeldust, et subsiidiumivastase menetluse algatamiseks olid olemas piisavad tõendid. Kaebus sisaldas piisavaid tõendeid selle kohta, et subsideeritud import oli liidu tootmisharu oluliselt kahjustanud. Kaebuses nimetatud kahju erianalüüs näitas Hiina impordi suuremat tungimist ELi turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) hindadega, mis on lõid liidu tootmisharu hinnad olulisel määral alla. See viitab asjaolule, et väidetav subsideeritud import oli tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju, mis avaldus näiteks müügi ja turuosa kahanemises või finantstulemuste halvenemises.

(31)

Kaebuses esitatud tõendid sisaldasid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi iga tüüpilise tooteliigi kohta. Komisjon oli rahul nende tõendite hulgaga, mille kaebuse esitaja esitas hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta, ning leidis, et kaebus vastas piisavate tõendite nõudele, mis peab olema täidetud uurimise algatamiseks.

(32)

Vastuses väitele, et kaebuse esitaja ei esitanud müügihindade kohta usaldusväärseid/võrreldavaid andmeid, leidis komisjon, et kaebuse versioon, mis oli huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadav, sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena esitatud andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik kogu menetluse jooksul kasutada oma kaitseõigust.

(33)

Alusmääruse artiklis 29 (ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikes 4) on sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitse juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju teabe andjale või isikule, kellelt teabe andja kõnealuse teabe sai.

(34)

Põhjusliku seose olemasolu kinnitavate piisavate tõendite kohta tuleb märkida järgmist. Esiteks näitas kaebus, et liidu tootmisharu olukord halvenes just sel ajal, kui kasvas subsideeritud import, mille hinnad lõid liidu tootmisharu hinnad olulisel määral alla. See viitab juba põhjusliku seose olemasolule. Teiseks ei ole muude tegurite (nt import kolmandatest riikidest) ning Hiina valitsuse ja Hiina kaubanduskoja mainitud muude asjaolude mõju selline, et see oleks liidu tootmisharu olukorda halvendanud, ning analüüsist ei ilmnenud, et kahju oleks ise tekitatud. Võttes arvesse väidet, et subsideerimise uurimisega kaasneks topeltrakendamine, kandis komisjon hoolt selle eest, et kumuleeritud tollimaksu kehtestamine, mis kajastab subsideerimise taset, ning dumpingu kogutase ei tooks kaasa subsideerimise mõju kahekordset tasaarvestamist, nagu märgitud põhjenduses 765. Impordimahtudega seoses esitas kaebuse esitaja andmed mõistlike eelduste põhjal, nagu liidu tootmisharu toodetud ja müüdud vaatlusaluse toote kaal, ning kasutas analüüsi täiendamiseks turuteavet, kui avalikud andmed polnud kättesaadavad. Võttes arvesse kaebuses käsitletud impordi hindamise perioodi, tekitasid väidetava kahju nii dumping kui ka subsideerimine ning seega oleks muu uurimisperiood põhjustanud kaebuse esitanud tootmisharule põhjendamatut koormust.

(35)

24. augustil 2021 teavitas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 29a lõikega 2 huvitatud isikuid oma kavatsusest jätta ajutised tasakaalustusmeetmed kehtestamata ja jätkata uurimist.

(36)

Kuna ajutisi tasakaalustusmeetmeid ei kehtestatud, importi ei registreeritud.

(37)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(38)

Käesoleva subsiidiumivastase uurimise ja põhjenduses 4 nimetatud eraldiseisva dumpinguvastase uurimise uurimisperiood ja vaatlusalune periood on samad.

(39)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, Hiina valitsust, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(40)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Keegi ei taotlenud sekkumist.

(41)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust uurimisperioodil. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 52 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil ja valimit peeti liidu tootmisharu esindavaks. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Kuna ühtegi märkust ei esitatud, siis valim kinnitati.

(42)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(43)

Viis sõltumatut importijat esitasid nõutud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Pärast importijatelt saadud teabe analüüsimist otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja, ja palus kõigil koostööd tegevatel importijatel vastata küsimustikus esitatud küsimustele.

(44)

Selleks et otsustada, kas väljavõttelist uuringut on vaja, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(45)

Nõutud teabe esitasid 25 asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas alusmääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt valimi kahest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima representatiivse liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide eksport moodustas uurimisperioodil üle 40 % Hiinast kiudoptilisi kaableid eksportivate koostööd tegevate tootjate liitu suunatud ekspordist.

(46)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(47)

Valimi moodustamise kohta esitas märkused üks valimisse kaasamata eksportiv tootja (Yangtze Optical Fibre and Cable Joint Stock Limited Company, edaspidi „YOFC“), kes soovis olla valimisse kaasatud.

(48)

YOFC väitis, et arvestades koostööd tegevate eksportivate tootjate suurt hulka, oli kahel valimisse kaasatud äriühingul liitu suunatud ekspordi mahus suhteliselt väike osakaal, mis ei ole Hiina eksportijate suhtes representatiivne, ning et komisjoni praktika varasemates dumpinguvastastes uurimistes oli kaasata valimisse vähemalt kolm äriühingut. Lisaks väitis YOFC, et kolmest äriühingust koosneva valimi korral on paremini võimalik vältida olukorda, kus valimisse kaasatud äriühingutes tehtavate muudatuste tõttu kahaneb valimi suurus ühe äriühinguni. Samuti väitis YOFC, et teatavad subsiidiumikavad on piirkondlikud, nii et terviklikuma ülevaate saamiseks Hiina subsideerimiskavadest tuleks valimi moodustamisel võtta arvesse geograafilist jaotust.

(49)

Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 1 peaks valimi moodustamine põhinema suurimal representatiivsel toodangu-, müügi- või ekspordimahul, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Nagu on märgitud põhjenduses 45, moodustas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide eksport uurimisperioodil üle 40 % Hiinast liitu suunatud teatatud ekspordist ja seda peeti representatiivseks. Komisjon leidis, et sellise valimi puhul oli impordikogus suurim, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni hõlmavad suurt hulka ettevõtteid (neli eksportivat tootjat, seitse müügiettevõtet ja enam kui 20 sidusettevõtjat, kes tagavad sisendi ja rahalised vahendid). See, kas valimisse kaasatud äriühing teeb pärast valimisse kaasamist koostööd või ei tee, on vajalik, kuid mitte piisav tingimus, et kaaluda eksportiva tootja kaasamist valimisse alusmääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt. Komisjon võttis arvesse ka valimisse kaasatud äriühingute geograafilist jaotust, sest valim hõlmas kaht Hiina provintsi, kus asuvad kaks eksportivate tootjate kontserni, ja veel paljusid provintse, kus asuvad sisendeid ja rahalisi vahendeid pakkuvad sidusettevõtjad. Kuna seega olid kõik alusmääruse artikli 27 lõike 1 nõuded täidetud, puudus kohustus kaasata valimisse kolmas äriühing.

(50)

YOFC väitis ka seda, et ta tuleks valimisse kaasata seepärast, et ta on kogenud tootja, kes ekspordib liitu kvaliteetseid kiudoptilisi kaableid, ja tema tootmisprotsess erineb teiste Hiina tootjate omast (ta on vertikaalselt integreeritud, kasutab kiudoptiliste kaablite tootmiseks Euroopa tehnoloogiat, rakendab kõrgtehnoloogiat, on Hiina ainuke riiklik nutika tootmise näidisüksus ja on optiliste kiudude tootmise suurel määral automatiseerinud). Lisaks väitis ta, et uurimisperioodil oli tema ELi suunatud ekspordi maht suhteliselt suur. Peale selle märkis YOFC, et üks valimisse kaasatud liidu tootja omab kaudselt YOFC ja kahe tema sidusettevõtja aktsiaid ning seetõttu võimaldaks YOFC valimisse kaasamine komisjonil saada põhjalikumat teavet tootmisharu struktuuri kohta. YOFC väitis ühtlasi, et kontsernis on viis eksportivat tootjat, kes asuvad Hubei, Guangdongi, Sichuani ja Jiangsu provintsis ning Shanghai linnas, mis tähendab, et YOFC kaasamisega valimisse saaks komisjon teavet rohkemate provintside subsiidiumikavade kohta.

(51)

Nagu eespool selgitatud, põhines eksportivate tootjate valimi moodustamine suurimal asjaomasest riigist lähtuva ekspordi mahul, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida ja mille geograafiline jaotus Hiinas oli hea. Kuna YOFC ei kuulunud suurimate eksportivate tootjate hulka, siis teda valimisse ei kaasatud. Valimisse kaasatud kaks eksportivate tootjate kontserni on samuti suured kogenud kontsernid, millesse kuuluvad äriühingud toodavad ja müüvad liitu kvaliteetseid kiudoptilisi kaableid ning mis sisaldavad ka vertikaalselt integreeritud üksusi. Ühtlasi pole toimikus teavet, mis viitaks kuidagi sellele, nagu oleks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kasutatav tehnoloogia vähem arenenud kui muude Hiina eksportivate tootjate kasutatav tehnoloogia. YOFC ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis selle asjaolu ümber lükkaks. Samuti ei ole valimisse kaasatavate eksportivate tootjate valikul tähtis asjaolu, et ühel valimisse kaasataval liidu tootjal on osalus eksportivas tootjas. Seepärast lükati need väited tagasi.

(52)

Kuus valimisse kaasamata Hiina eksportivat tootjat, kes tagastasid väljavõttelise uuringu vormi, teatasid komisjonile oma kavatsusest taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 27 lõike 3 alusel. Komisjon tegi küsimustiku veebis kättesaadavaks menetluse algatamise kuupäeval. Peale selle teavitas komisjon valimist väljajäänud eksportivaid tootjaid, et kui nad soovivad individuaalset kontrollimist, peavad nad vastama küsimustikule. Küsimustikule vastasid kaks äriühingut.

(53)

Üks küsimustikule vastanud äriühingutest taotles individuaalset kontrollimist samadel põhjustel, mille ta esitas oma taotluses enda valimisse kaasamiseks ja mida on kirjeldatud eespool põhjendustes 48 ja 50.

(54)

Teine äriühing, kes küsimustikule vastas, taotles individuaalset kontrollimist, kuna ta oli seotud liidu importijaga ja väitis, et ta pole väidetavaid subsiidiume saanud.

(55)

Uurimise keerukuse ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate keeruka struktuuri tõttu otsustas komisjon individuaalset kontrollimist mitte ellu viia, sest see oleks olnud põhjendamatult koormav ja oleks võinud takistada komisjoni uurimise lõpuleviimisel ettenähtud tähtaja jooksul.

(56)

Komisjon saatis kaebuse esitajale küsimustiku ning liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja Hiina eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti veebis kättesaadavaks uurimise algatamise päeval (8).

(57)

Komisjon saatis ühtlasi Hiina valitsusele küsimustiku, mis hõlmas eriküsimustikke Sinosure’ile, pankadele ja muudele finantsasutustele, kes olid andnud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele rahalisi vahendeid ja ekspordikrediiti, ning kümnele peamisele äriühingule, kes tootsid ja turustasid valimisse kaasatud eksportivate tootjate kasutatavaid sisendmaterjale. Paindlikuma halduskorralduse huvides paluti Hiina valitsusel kokku koguda ka nende finantsasutuste vastused ja saata need otse komisjonile.

(58)

Komisjon sai Hiina valitsuselt küsimustiku vastuse, mis sisaldas Hiina ekspordi-impordipanga (edaspidi „EXIM-pank“) vastust küsimustikule. Vastust ei saadud aga Sinosure’ilt, üheltki teiselt pangalt ega finantsasutuselt ega peamistelt sisendmaterjalide tootjatelt ja turustajatelt.

(59)

Ilma et see oleks piiranud alusmääruse artikli 28 kohaldamist, kogus komisjon kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvi kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulekuks võetud meetmete tõttu (edaspidi „COVID-19 teade“ (9)) ei olnud komisjonil võimalik teha kontrollkäike Hiina valitsuse, valimisse kaasatud äriühingute ning koostööd tegevate importijate ja kasutajate valdustesse. Selle asemel ristkontrollis komisjon Hiina valitsuse esitatud teavet kaugmeetodil (edaspidi „kaugkontroll“) ning selles osalesid asjakohaste ministeeriumide ja muude valitsusasutuste ametnikud. Samuti tegi komisjon videokonverentsi teel järgmiste äriühingute kaugkontrolle:

(60)

10. mail 2021 saatis komisjon valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasatud liidu tootjatele täiendava teabenõude, mis käsitles muu hulgas müügiandmeid toodete kontrollnumbrite alusel, investeeringuid ja hankeid. Komisjon kontrollis vastuseid kaugkontrollide käigus.

(61)

24. augustil 2021 teavitas komisjon huvitatud isikuid alusmääruse artikli 29a lõike 2 kohaselt sellest, et tal ei ole kavatsust kehtestada ajutisi meetmeid ja et ta plaanib uurimist jätkata.

(62)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(63)

Komisjon teavitas 14. septembril 2021 kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku subsiidiumivastase tollimaksu vaatlusaluse toote impordi suhtes (edaspidi „lõplik avalikustamine“).

(64)

Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada lõpliku avalikustamise kohta märkusi 20 päeva jooksul. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(65)

Kaebused esitasid kaebuse esitaja, Hiina valitsus, Hiina kaubanduskoda, kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja üks sõltumatu importija, nimelt Connect Com GmbH (edaspidi „Connect Com“). Kaks koostööd tegevat valimisse kaasamata eksportivat tootjat esitasid selgitusi tehniliste vigade kohta, mille komisjon tegi seoses nende koostööd tegeva tootja staatusega ja täpsete nimedega ning mis seejärel parandati.

(66)

Pärast lõplikku avalikustamist anti huvitatud isikutele ärakuulamisvõimalus vastavalt algatamisteate punkti 5.7 sätetele. Ära kuulati Hiina kaubanduskoda.

(67)

Käesolevas määruses vastas komisjon subsiidiumivastases menetluses esitatud märkustele. Eraldiseisva dumpinguvastase uurimise kontekstis esitatud märkustele käesolevas määruses ei vastatud, välja arvatud juhul, kui huvitatud isikud olid sõnaselgelt märkinud, et esitatud märkused hõlmavad mõlemat menetlust.

(68)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit ühemoodilised kiudoptilised kaablid, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, on kaitsekihiga, võivad sisaldada elektrijuhte ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 8544 70 00 (TARIC-kood 8544700010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(69)

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

(70)

Kiudoptilisi kaableid kasutatakse optilise ülekande vahendina kaugside-, linna- ja juurdepääsuvõrkudes.

(71)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

(72)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis, et nende toodete puhul on tegemist samasuguste toodetega alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(73)

ZTT kontsern soovis, et uurimise alt jäetaks välja optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed. Ta väitis, et kuigi need trossid ja juhtmed kuuluvad toote määratluse alla, on nende füüsikalised omadused ja kasutus (st elektriülekanne) teistsugused, neile on kehtestatud teistsugused tehnilised nõuded, neid toodetakse teistsugusest toorainest ja teistsugust tootmisprotsessi rakendades ning neid müüakse eraldi turgudel. Lisaks väideti, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed moodustavad üksnes väikese osa liitu müüdud kaablitest. Samuti taotles ZTT kontsern, et juhul, kui komisjon leiab, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed siiski kuuluvad uuritava toote määratluse alla, võetaks uurimisel arvesse nende eriomadusi, lõppkasutust või turusegmendiga seotud tegureid.

(74)

Optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid kasutatakse andmeedastuseks ning neil on samad põhiomadused, mis teistelgi kiudoptilistel kaablitel: i) nad sisaldavad optilisi kiude; ii) kaetud optilise kiu läbimõõt on samas suurusjärgus; iii) ka kiudude arv on samas suurusjärgus; iv) kiudude arv ühe mooduli kohta on samasugune ja v) juhtme südamiku ehitus on samasugune. Asjaolu, et optilistel piksekaitsetrossidel ja optilistel faasijuhtmetel on täiendav kasutusotstarve (elektriülekanne) ning teatud omadused (nt elektrilised omadused, tulekindluse nõude puudumine, suur tõmbetugevus), ei vähenda nende sarnasust teiste kiudoptiliste kaablitega.

(75)

Õigupoolest on kõik kaabliliigid üksteisest tehnilise kirjelduse ja kehtestatud nõuete poolest teatud määral erinevad. Tooreainega seoses ei ole tähtis asjaolu, et ühe kiudoptilise kaabli liigi puhul kasutatakse teatud komponendi valmistamiseks üht toorainet ja teise liigi puhul teist – oluline on see, et igat liiki kiudoptiliste kaablite toomiseks on kasutatud optilisi kiude. Tootmisprotsessiga seoses tuli uurimise käigus välja, et teatud erikaitsega disainilahendustel põhinevatel standardsetel optilistel kaablitel ümbritses mantlit terastraadist soomus ning neid kaableid valmistati samade masinatega, millega optilisi piksekaitsetrosse. Samuti moodustas optiliste piksekaitsetrosside ja optiliste faasijuhtmete puhul soomuse tootmine ainult ühe etapi nende kaablite valmistamisest ning see ei õigustanud nende väljajätmist uurimisaluse toote määratlusest. Asjaolu, et optiliste piksekaitsetrosside ja optiliste faasijuhtmete müük moodustas uurimisperioodi ajal liitu suunatud müügist väikese osa, ei ole väite hindamisel tähtis. Ka liidu tootmisharu toodab optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid ning konkureerib seega otseselt selliste kaablite Hiina eksportijatega.

(76)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed on teatavat liiki kiudoptilised kaablid, millel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused nagu teistel kiudoptilistel kaablitel, mis kuuluvad vaatlusaluse toote määratluse alla, ning seetõttu pole neid tooteid vaja eraldi analüüsida. Õigupoolest võimaldavad toote kontrollnumbrid, mida komisjon kasutab dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamiseks, nõuetekohaselt eristada optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid ning komisjonil teha õiglase hinnavõrdluse liidu ja Hiina toodete vahel. Seega lükati see väide tagasi.

(77)

ZTT kontsern pakkus välja neli meetodit, kuidas lahendada ja ennetada võimalikke kõrvalehoidmisega seotud probleeme, juhul kui optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed arvatakse uuritava toote määratlusest välja: i) toodete visuaalne kontroll ja dokumentide kontroll, mida teevad tolliametnikud; ii) sertifitseerimissüsteem; iii) eesmärgipärase kasutamise kontroll (tolliprotseduur) ja iv) seiresüsteem. Ent kuna komisjoni lõppjäreldus oli, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed kuuluvad uurimise alla, ei peetud neid kõrvalehoidmise ennetamise meetodeid vajalikuks käsitleda.

(78)

Enne väidetava subsideerimise analüüsimist subsiidiumide või subsiidiumikavade lõikes hindas komisjon valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis olid vaatlusaluse toote ja/või selle sisendite sektoris asjakohased ning pakkusid vajalikku konteksti sisuliste järelduste tegemiseks. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast, mille eesmärk on edendada kiudoptiliste kaablite sektorit, järgmistel põhjustel.

(79)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal plaanimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja hõlmavad kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse HRV plaanimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (10).

(80)

Kiudoptiliste kaablitega seotud seadmeid peab HRV olulise tähtsusega toodeteks, nagu on täheldatud avaliku poliitika dokumentides ja nimekirjades (11). Selline kategoriseerimine on väga tähtis, sest selle käigus määratakse kindlaks konkreetsed sektorid, mis saavad kasu mitmesugustest poliitika- ja kõrvalmeetmetest, et sektori arengut kiirendada (12). Kiudoptilised kaablid on internetivõrgu taristu olulised komponendid, mis täidavad väga tähtsat rolli kiudoptiliste võrkude ja lairibaühenduse üha laialdasemal kasutuselevõtul. Viimati nimetatuga seotud arendustegevust suunatakse HRVs hulga kavade, direktiivide ja muude dokumentidega, mida väljastatakse nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ning mis on üksteisega seotud. Selliste oluliste poliitikadokumentide hulka kuuluvad näiteks järgmised kavad, projektid ja muud dokumendid.

(81)

HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaanis (edaspidi: „13. viisaastakuplaan“), mis hõlmab aastaid 2016–2020, esitatakse Hiina valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude parendamise ja edendamise kohta. 13. viisaastakuplaanis rõhutati Hiina valitsuse kavatsust tugevdada strateegilise kõrgtehnoloogia, sealhulgas 6. peatükis käsitletud infotehnoloogia arendamist. Samuti märgiti 23. peatükis, et infovõrke, mis hõlmavad ka kiudoptilisi kaableid, peetakse „strateegiliseks kujunemisjärgus tootmisharuks“. Sellega seoses on 13. viisaastakuplaanis märgitud, et Hiina valitsus „aitab tagada kujunemisjärgus tootmisharude tootmis- ja innovatsiooniahelate kiire arengu, et kiirendada tööstusklastrite teket kooskõlas tootmisharude konkreetsete omadustega“ ning „julgustab Hiina ettevõtteid eraldama innovatsiooniressursse kogu maailmas“.

(82)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et 13. viisaastakuplaanis pole viidatud kiudoptilistele kaablitele ja et komisjon lihtsalt oletas, et kiudoptilised kaablid kuuluvad „infovõrkude“ kategooriasse. Hiina valitsuse sõnul on 13. viisaastakuplaani 6. peatükis selgelt mainitud, et keskendutakse „üldistele“ tehnoloogiatele, 23. peatükis pole mainitud kiudoptiliste kaablite sektorit ja samas peatükis esitatud termini „infovõrk“ puhul on selge, et see ei tähenda kiudoptilisi kaableid ega konkreetseid tooteid, vaid pigem üldist taristut. Samamoodi käsitletakse 25. peatükis „optilisi võrke“ ja mitte konkreetseid tooteid, nagu kiudoptilisi kaableid.

(83)

13. viisaastakuplaani 4. peatükis „Arengufilosoofia“ on „infotehnoloogia kasutuselevõtmine“ loetletud ühena arenguprioriteetidest. Nimetatud peatükis on kindlaks määratud siht ja prioriteedid 13. viisaastakuplaani eesmärkide saavutamiseks ning seal loetletu on strateegilise tähtsusega. Seega peetakse „infotehnoloogiat“ üheks riigi arengu põhielementidest 13. viisaastakuplaanis käsitletud ajavahemikul. Samuti osutatakse 13. viisaastakukavas „infotehnoloogiale“ mitmes peatükis mitmesuguste majandus- ja ühiskonnasektorite kohta.

(84)

13. viisaastakuplaani 23. peatüki „Strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude arendamine“ 2. jaos „Strateegilised tootmisharud“ on sätestatud, et „edendame strateegilisi tootmisharusid lennunduse, okeanograafia, infovõrkude, bioteaduste ja tuumatehnoloogia valdkonnas“. Samuti on 25. peatükis „Kõikjaleulatuvate tõhusate infovõrkude ehitamine“ sätestatud, et „kiirendame kiire, mobiilsidepõhise, turvalise ja kõikjaleulatuva järgmise põlvkonna infotaristu ehitamist ning laiendame infovõrkude tehnoloogia kasutamist“, mis hõlmab „uue põlvkonna kiireid kiudoptilisi võrke“, „täiustatud ja kõikjaleulatuvat traadita lairibavõrku“ ning „uut infovõrkude tehnoloogiat“. Samuti on 9. selgituses esitatud loetelu infotehnoloogiaprojektidest, mille hulka kuulub riiklik lairibakava, mille eesmärk on „luua kiire ja suure jõudlusega optiline telekommunikatsioonisüsteem“.

(85)

13. viisaastakuplaan on peamine poliitikadokument, milles on sätestatud HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu prioriteedid ning toodud seega välja sihtvaldkonnad, ilma et tingimata esitataks kõiki üksikasju prioriteetide konkreetse saavutamise kohta. Asjaolu, et kiudoptilisi kaableid kui selliseid pole 13. viisaastakuplaanis mainitud, ei tähenda seega, et neid ei peeta infotehnoloogia ja infovõrkude taristu arendamist käsitleva üldisema strateegilise eesmärgi saavutamise oluliseks ja hädavajalikuks osaks.

(86)

„Uue põlvkonna infotehnoloogiatööstus“, mis hõlmab info- ja sidevahendina kiudoptilisi kaableid, on ühtlasi algatuse „Made in China 2025“ (13) kohaselt soodustatud tootmisharu. Selles algatuses on edendatavad „info- ja sideseadmed“ määratletud ka kui „ülikiire ja suure võimsusega aruka optilise ülekande tehnoloogia“ ning jaotises „Strateegilised ülesanded ja prioriteedid“ peetakse esmatähtsaks „kiudoptilise võrgu“ kasutuselevõtu ja ehitamise kiirendamist.

(87)

Strateegia „Made in China 2025“ kohaselt soodustatud tootmisharuna on kiudoptiliste kaablite sektoril õigus saada riigilt märkimisväärset toetust. Algatuse „Made in China 2025“ (14) ja seega kaudselt ka kiudoptiliste kaablite sektori toetamiseks on loodud mitu rahalist vahendit, näiteks riiklik integraallülituste fond, (15) kõrgtehnoloogilise tootmise fond (16) ja kujunemisjärgus tootmisharude investeerimisfond (17).

(88)

Kui kiudoptilise võrgu ehitamine on märgitud eesmärkide hulka strateegias „Made in China 2025“ või mis tahes muus strateegilises planeerimisdokumendis, kuuluvad selliste võrkude ehitamise tõhustatud ja täiustatud laiendamise saavutamiseks vajalikud tooted, näiteks ülekandeks kasutatavad kiudoptilised kaablid, asjaomaste strateegiliste kavade kohaldamisalasse ja nende suhtes kohaldatakse seega vastavaid soodusmeetmeid.

(89)

Samuti kuuluvad kiudoptilised kaablid sageli „uue põlvkonna infotehnoloogiatööstuse“ alla, eelkõige osana „info- ja sideseadmetest“. Tegevuskavas „Made in China 2025“ (18) on loetletud kümme strateegilist sektorit, mis on Hiina valitsuse jaoks tähtsad tootmisharud. Selles on 1. sektori „Uue põlvkonna infotehnoloogiatööstus“ punktis 1.2 „Info- ja sidetehnoloogia“ kirjeldatud tootekategooriaid „kiire ja suure võimsusega optilise ülekande seadmed (400 Gbit/s / 1 Tbit/s)“ ning „kiire optilise juurdepääsu seadmed (10 Gbit/s / 100 Gbit/s)“ kui tooteid, mis kuuluvad selle sektori arenguprioriteetide hulka. Uue põlvkonna infotehnoloogia saab seega kasu eelistest, mida annavad dokumendis loetletud toetusmehhanismid, sealhulgas rahalise toetuse meetmed, fiskaal- ja maksupoliitika ning riiginõukogu järelevalve ja toetus (19).

(90)

Samuti on kiudoptilised kaablid seotud kategooriaga „uued materjalid“. Tegevuskava „Made in China 2025“ 9. jaos on loetletud „uued materjalid“ ja nende alamkategooriad, sealhulgas peamised strateegilised materjalid (punkt 9.2), kõrgtehnoloogilised kiud- ja komposiitmaterjalid. Nagu ilmneb kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete kataloogist (2006), käsitatakse „uute materjalidena“ kiudoptilisi tooteid numbrite 6020004 ja 6020005 all, eelkõige tooteid, mis on seotud optilise kiu eelvormiga, mis on kiudoptiliste kaablite tootmise peamine sisendmaterjal.

(91)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei selgitanud, mis alusel ta käsitles kiudoptilisi kaableid „uute materjalidena“. Hiina valitsus rõhutas, et tegevuskava dokumendi punktis 9.2.3 on osutatud üksnes „kõrgtehnoloogilistele kiud- ja komposiitmaterjalidele“ ning et „uue materjalina“ käsitatakse üksnes kiudoptiliste kaablite tootmiseks vajalikku peamist sisendmaterjali, mitte kiudoptilisi kaableid endid.

(92)

Sellega seoses kordas komisjon, et kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete kataloogis (2006) käsitletakse kiudoptilisi tooteid, sealhulgas eelkõige optilise kiu eelvormi, „uute materjalidena“. Optilise kiu eelvorm on peamine sisendmaterjal, millel on kiudoptiliste kaablite tootmisel suur lisandväärtus ja mille arvele langeb oluline osa tootmiskuludest. Seepärast järeldas komisjon, et kuna optilise kiu eelvorm, mis on kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatav pooltoode, on märgitud „uue materjalina“, on kiudoptiliste kaablite ja kategooria „uued materjalid“ vahel otsene seos.

(93)

Lisaks täiendati tegevuskava „Made in China 2025“ kümne strateegilise sektori loetelu 2016. aasta novembris nelja olulise valdkonna kataloogiga (20); selle avaldas riiklik tootmisstrateegia nõuandekomitee (NMSAC), mis on riigi tootmisvõimsuse arendamise riikliku juhtiva väikerühma nõuanderühm. Hiina valitsus lõi selle rühma eesmärgiga töötada välja kavasid, poliitikameetmeid, projekte ja töökordasid, et edendada töötleva tööstuse arengut ning kooskõlastada küsimusi piirkondade ja osakondade vahel (21). Kataloogis on kõigi kümne strateegilise sektori kohta neli osa: i) põhilised olulised varuosad, ii) olulised materjalid, iii) tänapäevased olulised protsessid/tehnoloogiad ja iv) tööstustehnoloogia platvormid. Kiudoptilised kaablid on esitatud 1. sektori „Uue põlvkonna infotehnoloogia“ punkti i „Põhilised olulised varuosad“ alapunktis 38 „Üliväikese kaoga optiline kiud ribalaiusega, mis võimaldab kiirust 400 Gbit/s (vooluvõrk)“, ning punkti ii „Olulised põhimaterjalid“ alapunktis 22 „Uue põlvkonna kiudoptilised materjalid“.

(94)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas Hiina valitsus oma seisukohta, et 13. viisaastakuplaan ja algatus „Made in China 2025“ pole kohustuslikud ega õiguslikult siduvad dokumendid.

(95)

Sellega seoses märkis komisjon, et 13. viisaastakuplaanis ei esitata üksnes üldisi julgustavaid märkuseid, vaid selle keelekasutus viitab plaani siduvale laadile. Nagu on märgitud põhjenduses 85, on 13. viisaastakuplaan igal juhul peamine poliitikadokument, milles on sätestatud riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu prioriteedid ning millel põhinevad mitmesugused siduvad õigusaktid, mida ametiasutused peavad arvesse võtma ja rakendama, kui nad võtavad vastu uusi eeskirju või jaotavad avaliku sektori vahendeid.

(96)

Algatust „Made in China 2025“ tuleb tõlgendada koostoimes tegevuskavaga „Made in China 2025“ ning võttes arvesse fonde, mis olid loodud algatuse „Made on China 2025“ toetamiseks. Kuigi algatuses „Made in China 2025“ on peamiselt sätestatud järgitavad üldpõhimõtted, seisneb selle rakendamine riigi rahaliste vahendite väljamaksmises teatavatele soodustatud tootmisharudele ja on siduv ning seega käsitleb algatus konkreetselt selliseid soodustatud tootmisharusid ja pole üldkohaldatav. Kui strateegias „Made in China 2025“ osutatakse „uue põlvkonna infotehnoloogiatööstusele“, sealhulgas „info- ja sideseadmetele“, kasutatakse ühtlasi sõnastust, mis viitab saavutatavatele eesmärkidele ja sihtidele, näiteks „kiirendame kiudoptiliste võrkude kasutuselevõttu ja ehitamist“ ning „edendame aktiivselt läbimurdelist arendustegevust põhivaldkondades“.

(97)

Seetõttu lükkas komisjon Hiina valitsuse väited tagasi.

(98)

Kiudoptiliste kaablite sektorit käsitletakse ka Hiina tööstuse ja infotehnoloogia ministeeriumi (edaspidi „MIIT“) aruka tootmise arengukavas (2016–2020), (22) mille eesmärk on rakendada 13. viisaastakuplaani ja milles nähakse ette kümme põhiülesannet, mille eesmärk on lühendada tootearendustsüklit, parandada tootmistõhusust ja toodete kvaliteeti, vähendada tegevuskulusid ning ressursside ja energia tarbimist ning kiirendada aruka tootmise arengut. 2018. aastal teatas riiginõukogu Hiina plaanist laiendada oma aruka tootmise programmi, lisades samal aastal umbes 100 katseprojekti, ning avaliku teabe kohaselt olid kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjatega seotud äriühingut, Zhongtian Technology Precision Materials Ltd. ja Fiberhome Communication Technology, nimetatud MIITi aruka tootmise katse- ja näidisprojektide loetelus, esimene 2017. aastal (23) ja teine 2018. aastal (24). Samuti oli üks koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest, Yangtze Optical Fibre and Cable, nimetatud „riigi esimeste aruka tootmise katseettevõtete“ hulgas (25).

(99)

On selgeid märke selle kohta, et ettevõtte nimetamine nendes strateegiaga „Made in China 2025“ seotud loeteludes pole üksnes tunnustav, vaid sellega kaasnevad ka rahalised hüved. Dokumendis „Rahandusministeeriumi teatis kohaliku tööstuse ümberkujundamise ja ajakohastamise 2017. aasta programmide jaoks üle kantud summade kohta“ on 151. reas vastav kanne, mille kohaselt Fiberhome Communication Technology sai programmi „5G-sidevõrgu põhiseadmete uus tootmisviis“ raames subsiidiumi summas 12 miljonit jüaani.

(100)

Mitu muud dokumenti toetavad järeldust, et Hiina valitsus on loonud laia tugiraamistiku internetitehnoloogia taristu ja lairibavõrkude jaoks, mis hõlmavad muu hulgas kiudoptiliste kaablite sektorit. Juba 2009. aastal selgitas Hiina valitsus elektroonilise teabe tööstuse korrigeerimis- ja taaselustamiskavas (26) sõnaselgelt eesmärki „suunata ja edendada [---] kiudoptilise lairiba juurdepääsuvõrgu ehitamist“.

(101)

2013. aasta strateegias „Broadband China“ (27) seadis Hiina valitsus eesmärgi edendada „juurdepääsuvõrke [---] kooskõlas kiire juurdepääsu põhimõtetega“ ning märkis, et „linnapiirkondades viiakse juurdepääsuvõrgu ehitamine ja renoveerimine ellu selliste tehniliste lahendustega nagu valguskaabelühendus koju ja valguskaabelühendus hooneni“. Selle strateegia kohaselt edendatakse ühtlasi „optilise kiu viimist kasutajatele lähemale“ ning ehitatakse järk-järgult „lairiba püsiside juurdepääsuvõrk, mis põhineb eelkõige optilisel kiul“.

(102)

Strateegia „Broadband China“ peatükis poliitikavahendite kohta kirjeldab Hiina valitsus vahendeid, mida kasutatakse selle strateegia eesmärkide saavutamiseks, st seda, et „täies ulatuses kasutatakse keskvalitsuse mitmesuguseid eriotstarbelisi rahalisi vahendeid, et suunata asjakohaseid kohalikke fonde investeerima lairibavõrguga seotud teadus- ja arendustegevusse ning industrialiseerimisse“ ning et tagatakse „intressitoetused laenude puhul, mis võetakse abikõlblike lairibataristu ehitamise projektide jaoks läänepiirkonna riiklikes arenduspiirkondades“, samuti tugevdatakse „maksusoodustustega seotud toetust“ ning „toetust lairibavõrkude ehitamiseks“. Nagu märgitud põhjenduses 80, leidis komisjon, et kiudoptilised kaablid on internetivõrgu taristu olulised komponendid, mis on lairibasüsteemide loomisel hädavajalikud.

(103)

Strateegias „Broadband China“ pole esitatud internetitaristu arendamise kohta üksnes mittesiduvaid eesmärke. Kui võtta arvesse ka teisi dokumente, on selge, et Hiina valitsuse rahaline toetus on üks peamistest elementidest, mida kasutatakse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Arvamustes kiudoptiliste lairibavõrkude ehitamise edendamise kohta (28) on märgitud, et „kõigi tasandite kohalikke omavalitsusi innustatakse andma rahalist toetust kiudoptilise lairibaühenduse kasutamiseks avalikke teenuseid pakkuvates asutustes“ ja et „investeeringuid ja poliitilist toetust kiudoptilise lairibaside põhikiipide, seadmete, süsteemiseadmete ja rakendustega seotud teadus- ja arendustegevuse jaoks“ suurendatakse ning „tehnoloogilist innovatsiooni kiudoptilise side valdkonnas“ soodustatakse.

(104)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et strateegia „Broadband China“ on üksnes juhenddokument lairibataristu kohta. Sellega seoses märkis Hiina valitsus, et juhtumis „Hiina – suundorienteeritud struktuuriga lehtteras“ leidis vaekogu, et „valitsuse poliitikat käsitlev üldteave, millel pole otsest seost asjaomase programmiga, pole „piisav tõend“ konkreetsuse kohta“.

(105)

Sellega seoses meenutas komisjon, et nagu märgitud põhjenduses 102, kirjeldab Hiina valitsus strateegia „Broadband China“ poliitikavahendeid käsitlevas peatükis vahendeid, mida kasutatakse selle strateegia eesmärkide saavutamiseks, näiteks mitmesuguste eriotstarbeliste rahaliste vahendite, intressitoetuste, maksusoodustuste jne kasutamist. Seega leidis komisjon põhjenduses 103, et kui võtta arvesse muid dokumente, on selge, et Hiina valitsuse rahaline toetus on üks peamistest elementidest, mida kasutatakse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Seega, ehkki strateegia „Broadband China“ on väidetavalt suunava laadiga, tähendab selle rakendamine, mis seisneb riigi rahaliste vahendite väljamaksmises teatavatele soodustatud tootmisharudele, et see on siduv, käsitleb konkreetselt selliseid soodustatud tootmisharusid ja pole üldkohaldatav. Igal juhul pole viide vaekogu aruandele „Hiina – suundorienteeritud struktuuriga lehtteras“ konkreetsuse seisukohast otsustav, kuna praegusel juhul antakse käesolevas jaos käsitletud Hiina valitsuse arvukate kavade ja poliitikadokumentidega konkreetseid suuniseid ja toetust vaatlusaluse toote jaoks. Seega lükati see väide tagasi.

(106)

Riiginõukogu 2015. aasta suunavates arvamustes projekti „Internet Plus“ aktiivse edendamise kohta (29) on sõnastatud konkreetne eesmärk, märkides, et see dokument aitab „kiirendada strateegia „Broadband China“ rakendamist, korraldada ja rakendada riiklikku uue põlvkonna infotaristu ehitamise projekti [ning] edendada kiudoptilise lairibavõrgu ümberkujundamist“. Selle eesmärgi saavutamise viisi on kirjeldatud punktis 6 „Suuniste ja toe tugevdamine“, kus täpsustatakse, et fiskaal- ja maksutoetust suurendatakse, ning määratakse kindlaks ülesanded nagu „investeerida aktiivselt teadus- ja arendustegevusse ning nõuetele vastavate „Internet+“ integreeritud innovatsiooni põhitehnoloogiate rakenduste tutvustamisse. Koordineerida olemasolevate eriotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamist „Internet+“ platvormide loomiseks ja rakenduste tutvustamiseks“.

(107)

2015. aastal esitas Hiina valitsus dokumendis „Riiginõukogu peabüroo suunised, mis käsitlevad kiirete lairibavõrkude ehitamise kiirendamist ja võrkude kiirendamise kulude vähendamise edendamist“ (30) ühtlasi finantsinvesteeringute kava, mis peaks „kiirendama taristu ehitamist“. Nimetatud dokumendis on märgitud, et selle eesmärgi saavutamiseks teeb Hiina valitsus järgmist: „kiirendab üksnes kiudoptiliste võrkudega linnade ja neljanda põlvkonna (4G) mobiilsidevõrkude ehitamist, investeerides 2015. aastal võrkude ehitamisse enam kui 430 miljardit jüaani ja 2016.–2017. aastal vähemalt 700 miljardit jüaani“ ning „edendab valguskaabelühenduse kodudesse viimise protsessi, viib 2015. aastal lõpule vaskkaablite asendamise kiudoptiliste kaablitega 45 000 juurdepääsutsoonis ning loob enam kui 80 miljonit uut valguskaabelühendusega kodumajapidamist“.

(108)

Hiina valitsuse lähenemisviis, mille kohaselt määratletakse soodustatud tootmisharud ja tooted kataloogides, et eraldada vastavalt sellele vahendeid, võttes aluseks Hiina valituse poolt tootmisharule määratud strateegilise või poliitilise tähtsuse, ning kavade rakendamine ja nende üle järelevalve tegemine igal haldustasandil, on lisaks täheldatav riikliku arengu- ja reformikomisjoni 2016. aasta strateegiliste ja kujunemisjärgus toodete ja teenuste kataloogis (31). Ka seal on ette nähtud uue põlvkonna IT-tööstuse, sealhulgas uue põlvkonna infovõrkude tööstuse loomine. Selle eesmärgi saavutamiseks on strateegiliste ja kujunemisjärgus toodete kataloogi lisatud teatavad tooted. Kiudoptilised kaablid kuuluvad ilmselgelt nende toodete hulka, sest viide kategooriale „Optilised sideseadmed, sealhulgas kiud“ on üheselt mõistetav. Asjaomaste seadmete tehnoloogilised omadused, mis on seal loetletud, näiteks „standardile G.657 vastav kiud FTTx-i puhul, standardile G.655 vastav suure efektiivpinnaga kiud, standardile G.656 vastav kiud, standardile G.652 vastav väikese ja üliväikese kaoga kiud [---]. Optilised ülekandeseadmed, ühe kanali kiirus 10 Gbit/s, 40 Gbit/s, 100 Gbit/s, 200 Gbit/s, 400 Gbit/s“, ei näita mitte üksnes seda, et Hiina valitsus peab kiudoptilisi kaableid strateegiliseks ja kujunemisjärgus tooteks, vaid ka Hiina valitsuse planeerimise üksikasjalikkust seoses teatavate tehnoloogiatoodetega.

(109)

Sama lähenemisviisi – määrata eesmärgid kindlaks kavades ja rakendada neid tehniliste üksikasjade kindlaksmääramisega kataloogides – kasutatakse ka kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete kataloogis, (32) kus kiudoptilisi kaableid on käsitletud sidetootena numbri 1020011 all, mis hõlmab „kiudoptilist SDH-ülekandesüsteemi, millele on omane ühemoodilisest kiudoptilisest kaablist ülekandevahend, kiire andmeedastuskanal ja edastuskiirus 10 Gbit/s ja 40 Gbit/s ning mis on ette nähtud sideliinide ja linnade tuumikvõrkude jaoks“. Juba 2003. aastal olid kiudoptilised kaablid märgitud välisinvesteeringute seisukohast oluliste soodustatud kõrgtehnoloogiliste toodete kataloogis (33) sideseadmete ja -toodete kategoorias numbri 42 all kui „kiirust 10 Gbit/s ja üle selle võimaldavad kiudoptilised SDH-sideseadmed“.

(110)

Pärast lõplikku avalikustamist väitsid Hiina valitsus ja Connect Com, et komisjon polnud tõendanud, et punktis 3.1 mainitud eri dokumentidega „konkreetselt“ toetatakse või soodustatakse kiudoptiliste kaablite sektorit, kuigi alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt peab komisjon tõendama, et Hiina valitsuse dokument „piirab sõnaselgelt“ ettevõtete ringi, kellele subsiidiumi võib anda; samuti märkisid nad, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2.1 punkti a kohaselt tuleb tõendada piirangut, mis on „sõnaselge [---], üheselt mõistetav ja selge“ (34). Peale selle viitas Connect Com alusmääruse artikli 4 lõikele 5, mille kohaselt peab konkreetsus kindlalt põhinema otsesel tõendusmaterjalil, ning väitis, et komisjon polnud seda nõuet täitnud. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon tugineb väärale eeldusele, et kui võrgutaristu on soodustatud, siis on soodustatud ka kõik see, millest võrk koosneb. Hiina valitsus märkis, et mitu dokumenti, mida komisjon oli maininud, näiteks 13. viisaastakuplaan, algatus „Made in China 2025“, aruka tootmise arengukava (2016–2020), 2009. aasta elektroonilise teabe tööstuse korrigeerimis- ja taaselustamiskava ning 2013. aasta strateegia „Broadband China“, ei käsitle kiudoptilisi kaableid kui toodet ega kiudoptiliste kaablite sektorit, vaid pigem järgmise etapi võrke või lairibaühenduse kasutuselevõttu, st üldist taristut. Hiina valitsus leidis, et kuna võrkude ehitamiseks on vaja palju sisendeid ja tooteid, peaks komisjon selgelt täpsustama, milliseid taristu ehitamiseks vajalikke tooteid ja teenuseid ta soodustatuks peab. Peale selle väitis Hiina valitsus, et võrgu või lairibaühenduse „kasutuselevõtt“ pole seotud toodetega, vaid pigem taristu arendamisega ja teenustega, sest selline kasutuselevõtt seisneb üldiste telekommunikatsiooniteenuste täiustamises.

(111)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Nagu on selgitatud põhjenduses 80, on kiudoptilised kaablid internetivõrgu taristu olulised komponendid, mis täidavad väga tähtsat rolli kiudoptiliste võrkude ja lairibaühenduse üha laialdasemal kasutuselevõtul. „Lairibataristu“ viitab võrkudele, milles kasutatakse kiire internetiühenduse ja muude kõrgetasemeliste telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks vajalikke telekommunikatsiooniseadmeid ja -tehnoloogiaid, (35) ning kiudoptilised kaablid moodustavad ülekandeseadmete põhiosa. Seetõttu tuleb lairibataristu ja -võrkude ehitamiseks kasutada tooteid, mis on vajalikud andmete edastamiseks, ning see ei hõlma peamiselt teenuste osutamist, nagu Hiina valitsus tundub väitvat. Tegelikult hakataks teenuseid osutama siis, kui selline taristu valmis saab. Seega järeldatakse, et kui Hiina valitsus soodustab lairibataristu ehitamist, siis ta soodustab ka põhitooteid, mis on sellise taristu ehitamiseks hädavajalikud ja moodustavad selle lahutamatu osa. Komisjon leiab, et normatiivne raamistik, mis tuleneb punktis 3.1 mainitud eri dokumentide rakendamisest, „piirab sõnaselgelt“ sooduskohtlemise ulatust, nii et sellele on juurdepääs üksnes teatavatel ettevõtetel, kes tegutsevad soodustatud tootmisharudes, näiteks kiudoptiliste kaablite sektoris, mis on osa infotehnoloogia- ja lairibavõrkudest. Seega kujutasid punktis 3.1 mainitud mitmesugused dokumendid endast piisavat otsest tõendusmaterjali selle kohta, et kiudoptiliste kaablite sektori toetamine ja soodustamine Hiina valitsuse poolt on konkreetne. Seepärast lükati Hiina valitsuse ja Connect Comi väited tagasi.

(112)

Peale selle väidab Hiina valitsus, et internetivõrgud ja lairibataristu on üldine taristu. Hiina valitsus osutas sellele, et vaekogu oli tõlgendanud „üldist taristut“ juhtumis „EÜ ja teatavad liikmesriigid – suured tsiviilõhusõidukid“ kui taristut, „mis pole tagatud üksnes ühele üksusele või piiratud rühmale üksustele või nende hüvanguks, vaid on kättesaadav kõigile või peaaegu kõigile üksustele“. Samuti väitis Hiina valitsus, et juhtumis „USA – Softwood Lumber IV“ kinnitas apellatsioonikogu, et „ainus sõnaselge erand üldpõhimõttest, et valitsusepoolse „kaupadega“ varustamisega kaasneb rahaline toetus, on see, kui kaubad on „üldise taristu“ vormis“.

(113)

Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et „üldise taristu“ tõlgendus, millele Hiina valitsus viitas, on seotud määratlusega, mis käsitleb üldise taristu vormis kaupadega varustamist valitsuse poolt. See tõlgendus pole seotud subsiidiumikava konkreetsuse analüüsiga. Samuti ei käsitle käesolev uurimine valitsusepoolset varustamist optilise kiuga, mis oli Hiina valitsuse väitel „üldine taristu“, vaid hoopis kõiki tasakaalustavaid subsiidiume, mis on antud kiudoptilisi kaableid eksportivatele tootjatele, kes ekspordivad kiudoptilisi kaableid liidu telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele. Seepärast leidis komisjon, et see väide on põhjendamatu ja ei oma tähtsust hindamisel, kas Hiina valitsus soodustas kiudoptiliste kaablite sektorit, ning seega lükkas komisjon väite tagasi.

(114)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Connect Com, et kiudoptilise võrgu laiendamise üldine rahastamine ei kujuta endast konkreetset subsiidiumi kiudoptiliste kaablite jaoks, ning osutas põhjendusele 749, mille kohaselt ei moodusta kiudoptilised kaablid rohkem kui 5 % kiudoptilise võrgu kogumahust.

(115)

Sellega seoses rõhutas komisjon, et põhjendus 749 on sõnastatud järgmiselt: „uurimise käigus [tehti] kindlaks, et kiudoptilised kaablid moodustavad digivõrkude kasutuselevõtu projektide kogukulust vaid väikese osa – 5G puhul palju vähem kui 5 %.“ Esiteks osutatakse tootmiskuludele, mitte mahule. Teiseks asjaolu, et kiudoptilised kaablid võivad moodustada väikese osa võrgu kasutuselevõtu kogukuludest, ei muuda olematuks asjaolu, et kiudoptilised kaablid on sellise võrgu kasutuselevõtmiseks hädavajalikud tooted. Nagu selgitatud põhjendustes 80 ja 111, on kiudoptilised kaablid sellel tehnoloogial põhinevate viimase põlvkonna kiirete lairibavõrkude lahutamatud komponendid ja seega need võrgud ei toimiks ilma kiudoptiliste kaabliteta. Selle põhikomponendi jaoks antud subsiidiumid on seega oma olemuselt konkreetsed ja kogu kiudoptilise võrgu edukaks toimimiseks hädavajalikud. Seega lükati see väide tagasi.

(116)

Peale selle viidatakse otsuse „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses“ (riiginõukogu 2005. aasta otsus nr 40) (edaspidi „otsus nr 40“) III peatükis tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogile, mis koosneb kolme tüüpi sisust, nimelt soodustatavatest projektidest, piiratud projektidest ja lõpetatud projektidest. Otsuse artiklis XVII seisab, et „investeerimisprojekti, mis kuulub soodustatava sisu alla, uuritakse, see kinnitatakse ning talletatakse kooskõlas asjakohaste investeerimist käsitlevate riiklike määrustega; kõik finantsasutused peavad andma krediiditoetust kooskõlas krediidipõhimõtetega; investeeringu kogusummas isiklikuks otstarbeks imporditud seadmed, v.a kaubad, mis on hõlmatud rahandusministeeriumi avaldatud dokumendiga „Riigisiseste investeerimisprojektide raames imporditud kaubad, mille suhtes ei kohaldata maksuvabastust“ (muudetud aastal 2000), võib vabastada imporditollimaksust ja impordiga seotud käibemaksust, välja arvatud juhul, kui maksust vabastamata investeerimisprojektide sisu kohta on vastu võetud uued määrused. Teised soodustatavaid tööstusprojekte käsitlevad eelistatud põhimõtted rakendatakse kooskõlas asjakohaste riiklike määrustega“.

(117)

Sellest tulenevalt nähakse otsuses nr 40, mida tõlgendatakse koostoimes tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogiga, ette teatud projektide erikohtlemine teatud soodustatud tootmisharudes.

(118)

Tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (36) ja tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2019. aasta versioon), (37) mis kiideti heaks Hiina Rahvavabariigi riikliku arengu- ja reformikomisjoni 27. augusti 2019. aasta dekreediga nr 29, mis jõustus 1. jaanuaril 2020, on osas „I kategooria. Soodustamine“ sätestatud:

“XXVIII.   Infotööstus

[---]

[---]

(119)

Seega on tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogi infotööstuse jaotises esitatud konkreetsed kiudoptiliste kaablite sektoriga seotud projektid, mis on soodustatud.

(120)

Hiina valitsus väitis, et otsus nr 40 ei ole kohustuslik ega õiguslikult siduv, vaid üksnes juhenddokument. Ühtlasi väitis Hiina valitsus, et otsuse nr 40 artikkel V, milles osutatakse eesmärgile „[t]õhustada lairibasidet hõlmava infotaristu ehitamist“, käsitleb ilmselgelt üksnes taristu täiustamist ja selles pole mainitud kiudoptilisi kaableid. Seega väitis Hiina valitsus, et selle dokumendiga poleks saanud kiudoptiliste kaablite sektorit toetada ega soodustada.

(121)

Esiteks ei ole komisjon nõus, et otsusel nr 40 ei ole kohustuslikku mõju. Tõepoolest, otsuses nr 40 sätestatakse ajutised eeskirjad tööstuse struktuurimuudatuste soodustamiseks ning selles viidatakse tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogile, milles on määratletud kolme liiki sisu: nimelt soodustatavad projektid, piiratud projektid ja lõpetatud projektid. Otsuse nr 40 artiklis XVII on sätestatud soodustatud sisu alla kuuluvate investeerimisprojektide käsitlemine kohustuslikul viisil, nt „kõik finantsasutused peavad andma krediiditoetust kooskõlas krediidipõhimõtetega“, „muud soodustatavate tööstusprojektide eelistatud põhimõtteid tuleb rakendada kooskõlas asjakohaste riiklike eeskirjadega“. Lisaks sätestatakse artiklis XXI, et „dokumendi „Praegu riigi poolt eelisjärjekorras soodustatavad tootmisharud, tooted ja tehnoloogiad (muudetud 2000. aastal)“ alusel rakendatud sooduspoliitikat kohandatakse rakendamiseks kooskõlas tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis soodustatava sisuga“. Seega on otsusel nr 40 sellega seoses kohustuslik mõju.

(122)

Teiseks on otsuse nr 40 II peatüki „Tööstuse struktuurimuudatuste suunad ja prioriteedid“ artiklis V esitatud prioriteet tõhustada „lairibasidet hõlmava infotaristu ehitamist“ ning nagu märgitud põhjenduses 80 ja täpsemalt selgitatud põhjenduses 111, on kiudoptilised kaablid sellise taristu olulised ja hädavajalikud komponendid. Nagu komisjon järeldas põhjenduses 111, soodustab Hiina valitsus lairibataristu ehitamise soodustamise korral ka põhitooteid, mis on sellise taristu ehitamiseks hädavajalikud ja moodustavad selle lahutamatu osa. Peale selle on otsuse nr 40 III peatüki „Tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloog“ artiklis XIV märgitud, et: „soodustatav sisu hõlmab peamiselt põhitehnoloogiaid, -seadmeid ja -tooteid, mis võivad edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut, mis on kasulikud ressursside säästmiseks, keskkonnakaitseks ning tööstuse struktuuri optimeerimiseks ja ajakohastamiseks ning mida tuleb soodustada ja toetada asjakohase poliitika ja meetmetega“. Nagu on juba märgitud põhjenduses 118, on infotööstus ja eelkõige kiudoptiliste kaablite tootmise peamised sisendmaterjalid, nagu ühemoodilised kiud ja optilise kiu eelvormid, ning eelneva etapi tooted, nagu kiudoptilised ülekandesüsteemid ja kiudoptilised sidesüsteemid, loetletud soodustatud sisuna. Samuti on kiudoptilised kaablid põhiseadmed „lairibasidet hõlmava infotaristu“ kasutuselevõtmisel, mida Hiina valitsus soodustab. Eelkirjeldatud sätete koostoimest nähtub seega, et kiudoptilised kaablid on soodustatud tooted, ühest küljest seetõttu, et need on soodustatud taristu hädavajalikud komponendid, ning teisest küljest seetõttu, et Hiina valitsus soodustab ka nende peamisi sisendmaterjale, mis annavad kiudoptilistele kaablitele lisandväärtuse. Seega lükati see väide tagasi.

(123)

Kiudoptiliste kaablite sektorit ei toetata üksnes riigi tasandi kavade ja strateegiatega. Provintsi tasandil määrati nn riiklikud kõrgtehnoloogia arenduspiirkonnad. Üks neist on East Lake’i uus tehnoloogiatööstuse arenduspiirkond. Nagu sätestatud riiklikke kõrgtehnoloogia arenduspiirkondi käsitleva 13. viisaastakuplaani jaos I.2, on nende piirkondade eesmärk tagada piirkondlik platvorm põhjalike riiklike strateegiate, nagu „Internet+“ ja „Made in China 2025“, rakendamiseks (38). Äriühingud ja ettevõtjad, kes asuvad ühes neist piirkondadest ning viivad ellu vastavate strateegiate kohaldamisalasse kuuluvat äritegevust, saavad kasu sooduskohtlemisest. Nagu nähtub dokumendist „Riiklike kõrgtehnoloogia arenduspiirkondade sooduspoliitika“, (39) antakse kaheks aastaks alates asutamisest üldine tulumaksuvabastus ning ka hiljem jätkub sooduskohtlemine madalama määraga ettevõtte tulumaksu kohaldamisega, eksporditariifidest vabastamisega ja muude maksusoodustuste andmisega.

(124)

Riiklikes kõrgtehnoloogia arenduspiirkondades asuvatele kõrgtehnoloogiliste tootmisharude äriühingutele antavad hüved ei piirdu maksusoodustustega, vaid hõlmavad ka otsest rahalist toetust. Nagu on märgitud viidatud dokumendis riiklike kõrgtehnoloogia arenduspiirkondade sooduspoliitika kohta, on riigi ülesanne „korraldada [---] iga aasta teatavas mahus kapitaalehituse laenude andmine ja investeeringute tegemine ning riik võib emiteerida teatava hulga pikaajalisi võlakirju, et koguda raha ühiskonnalt (40). Nimetatud dokumendis on seda täpsemalt kirjeldatud järgmiselt: „[k]õrgtehnoloogia arenduspiirkondade jaoks antava Hiina valitsuse rahalise toetuse eesmärk on eelkõige anda riiklikele arenduspiirkondadele stardikapitali ning rakendada teatavaid riigi tasandil kavandatud projekte seoses arenduspiirkondade ettevõtetega. Enamikus Hiina arenduspiirkondades toetab kohalik omavalitsus arenduspiirkonda eelkõige maa rentimisega madalate hindadega“.

(125)

Samuti on dokumendis „Riiklike arenduspiirkondade sooduspoliitika“ osutatud riigi toetatavate oluliste kõrgtehnoloogiavaldkondade 2016. aasta kataloogile, milles on loetletud olulised toetatavad kõrgtehnoloogiavaldkonnad. Selle kataloogi I jaotise „Elektrooniline teave“ punktis 4 on selgelt mainitud „sidetehnoloogiat“, „optilist ülekandevõrku“ ja „optilise ülekandesüsteemi tehnoloogiat“ kui riigi toetatavaid kõrgtehnoloogiavaldkondi, mis hõlmavad kiudoptilisi kaableid. Üks valimisse kaasatud kiudoptilisi kaableid eksportivatest tootjatest asub Wuhani provintsis ja enamik kontserni kuuluvatest äriühingutest asub East Lake’i uues tehnoloogiatööstuse arenduspiirkonnas. Seetõttu saavad need äriühingud kasu sooduskohtlemisest, mida pakutakse riiklike kõrgtehnoloogia arenduspiirkondade kava alusel.

(126)

Wuhanis asuv East Lake’i uus tehnoloogiatööstuse arenduspiirkond, mis on üks Hiina valitsuse toetatavatest spetsiaalsetest tööstuse arendamise piirkondadest, oli tähtis kiudoptiliste kaablite tootmise baas. See oli üks Riiginõukogult heakskiidu saanud riiklikke kõrgtehnoloogia arenduspiirkondi ning ühtlasi omamaine innovatsioonipiirkond, millest kujunes HRV esimene optoelektroonika tööstuse keskus (nimetatakse ka Hiina Optics Valleyks). Selles piirkonnas tegutsevad kiudoptiliste kaablite tootjad on saanud kasu mitmesugustest soodustustest ja riigi toest.

(127)

Kiudoptiliste kaablite tootmiseks vajamineva sisendi kohta selgitas komisjon välja, et kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatava keemiliselt saadud sünteetilise kiu aramiidi liigitab Hiina valitsus „Strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude oluliste toodete ja teenuste suuniskataloogis“ olulise tähtsusega toodete hulka (41). Niisugune liigitus on aramiidi kui tooraine seadnud Hiina valitsuse mitmesugustes poliitikadokumentides keskmesse.

(128)

Laias laastus on keemiliste kiudude valdkond riigi reguleerida ning selle suhtes kohaldatakse turujuhtimise poliitikat mitte üksnes keskvalitsuse tasandil, vaid ka vastavalt sellest madalama tasandi planeerimisdokumentidele, nagu „Zhejiangi provintsi tegevuskava traditsioonilise töötleva tööstuse põhjalikuks ümberkujundamiseks ja uuendamiseks“, mille kohaselt keemilised kiud moodustavad ühe kümnest põhilisest tootmisharust, mille puhul rakendatakse spetsiifilist poliitika juhtimist, (42) ning nagu Jiangsu provintsi keemiatööstuse arendamise 13. viisaastakuplaan (2016–2020). Selle plaani neis sätteis, milles on käsitletud uusi keemilisi materjale, on fookus seatud eelkõige suure lisandväärtusega järelrakenduste arendamise ja tööstusliku tootmise toetamisele, näiteks puudutab see kõrgtehnoloogilisi kiude, mis hõlmavad ka kiudoptiliste kaablite toomiseks kasutatavaid kiude.

(129)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et mitmesugustes komisjoni viidatud dokumentides, nagu nelja olulise valdkonna kataloog, riikliku arengu- ja reformikomisjoni 2016. aasta strateegiliste ja kujunemisjärgus toodete ja teenuste kataloog ning tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloog, ei mainita kiudoptilisi kaableid, vaid viidatakse pigem sisendmaterjalidele. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei teinud edasi- ega tagasiandmise analüüsi tõendamaks, et eelnevate või järgnevate toomisharude saadud väidetavad subsiidiumid on antud edasi kiudoptiliste kaablite sektorile.

(130)

Seoses eelnevate tootmisharudega märkis komisjon, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad olid vertikaalselt integreeritud ja seetõttu loeti nendega seotud tarnijate saadud subsiidiumid edasiantuks kiudoptilisi kaableid eksportivatele tootjatele. Isegi kui eeldada, et dokumendid, mille kohta Hiina valitsus mainis, et need käsitlevad kiudoptiliste kaablite sisendmaterjale, ei käsitle vähemalt kaudselt või vaikimisi ka kiudoptilisi kaableid, quod non, on need igal juhul asjakohased koos Hiina valitsuse kõigi muude sooduspoliitika meetmete ja dokumentidega, mida on käesolevas jaos käsitletud. Kõik käesolevas jaos mainitud dokumendid käsitlevad kas kiudoptilisi võrke, milles kiudoptilised kaablid on oluline komponent, või kiudoptiliste kaablite peamisi sisendeid, näidates seega, kuidas soodustatakse kiudoptiliste kaablite sektorit tervikuna alates vaatlusaluse toote tootmisahela eelmisest etapist kuni järgmise etapi toodanguni. Need dokumendid on asjakohased ka seepärast, et need näitavad erinevate subsiidiumikavade konkreetsust. Edasiandmise analüüsi on vaja üksnes subsiidiumide puhul, mida on tegelikult antud piisavast väiksema tasu eest tarnitud tooraine jaoks, mida eksportivad tootjad kasutavad vaatlusaluse toote tootmiseks, ning ainult juhul, kui nende sisendmaterjalide müüja ja ostja ei ole omavahel seotud. Nagu on selgitatud allpool punktis 3.8.2, ei ole käesolevas uurimises tasakaalustatud toorainet, mida sõltumatud tarnijad on tarninud piisavast väiksema tasu eest. Lisaks, nagu on märgitud käesolevas põhjenduses eespool, on koostööd tegevad eksportivad tootjad peamiselt integreeritud.

(131)

Eelmainitud kavasid ja programme arvesse võttes peetakse kiudoptiliste kaablite sektorit seega peamiseks ja strateegiliseks tootmisharuks, mille aktiivne arendamine on Hiina valitsuse poliitiline eesmärk. Kiudoptilised kaablid tõusevad esile kui HRV jaoks ülimalt tähtsad tooted, mida vajatakse võrkude ja taristu rajamiseks, et nende kaudu teenindada kõiki ühenduvuse ja digitaalpoliitika valdkondi, mille on välja kujundanud ja mille üle teeb järelevalvet riik. Käesolevas jaos osutatud poliitikadokumentide põhjal järeldas komisjon, et Hiina valitsus sekkub kiudoptiliste kaablite sektorisse asjaomase poliitika rakendamiseks ning segab kiudoptiliste kaablite sektoris vabaturujõudude toimimist, eelkõige soodustades ja toetades sektorit mitmesuguste meetmetega.

(132)

Pärast lõplikku avalikustamist tegi Hiina valitsus mõned üldised märkused komisjoni otsuse kohta kohaldada alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid sooduslaenude, ekspordikrediidikindlustuse ja sisendmaterjalide suhtes.

(133)

Hiina valitsus väitis, et kõik komisjoni teabetaotlused, millele Hiina valitsus ei saanud vastata, olid ebamõistlikud, kuna neis taotlustes eeldati niisuguste õiguslike volituste olemasolu, mis Hiina valitsusel puudusid.

(134)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei hinnanud talle esitatud fakte nõuetekohaselt ega selgitanud korralikult, miks kättesaadavad faktid asendasid mõistlikult mistahes vajalikku puuduvat teavet.

(135)

Nagu on märgitud põhjendustes 146, 160 ja 168, oli komisjon seisukohal, et Hiina valitsusel oli õiguslik volitus saada taotletud teavet nende ettevõtete aktsionärina või nende eest vastutava asutusena, kelle kohta komisjon teavet taotles. Komisjon selgitas Hiina valitsusele saadetud teates, mida on korratud allpool punktides 3.2.1–3.2.3, miks ta pidi tuginema kättesaadavatele faktidele. Komisjon pidas avalikult kättesaadavat teavet mõistlikuks asenduseks teabele, mida Hiina valitsus ei esitanud. Seetõttu lükkas komisjon Hiina valitsuse väited tagasi.

(136)

Paindlikuma halduskorralduse huvides palus komisjon Hiina valitsusel edastada eriküsimustikud kõigile finantsasutustele, kes andsid valimisse kuuluvatele äriühingutele laene või ekspordikrediiti.

(137)

Alguses saadi vastus ainult EXIM-pangalt. Hiina valitsus ei vastanud komisjoni taotlusele esitada küsimustiku vastused, mis olid saadud kõikidelt finantsasutustelt, kes andsid valimisse kaasatud äriühingutele laene või ekspordikrediidi. Komisjon kordas seepärast puudustele viitavas kirjas oma taotlust eesmärgiga suurendada võimalusi kaasata uurimisse finantsasutusi, kes annaksid vajalikku teavet, et komisjon saaks teha järeldusi väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatuse kohta.

(138)

Pärast puudustele viitava kirja saamist märkis Hiina valitsus, et laene andnud finantsasutuste vastused küsimustikule ei olnud uurimise seisukohast asjakohased, sest ühtegi laenu ega ekspordikrediiti ei antud vastavalt valitsuse kavadele ja projektidele, nagu on väidetud kaebuses ja küsimustikus.

(139)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Esiteks leiab komisjon, et riigi omanduses olevatelt üksustelt taotletav teave on Hiina valitsusele kättesaadav kõikide üksuste kohta, kus Hiina valitsus on peamine või suurosanik. Lisaks on Hiina valitsusel vajalikud volitused, et suhelda finantsasutustega, isegi kui need ei ole riigi osalusega, sest need kõik kuuluvad Hiina pangandusjärelevalveameti pädevusse.

(140)

Lõpuks sai komisjon organisatsioonilise struktuuri, juhtimise ja omanike kohta teavet üksnes ühelt riigi omanduses olevalt pangalt, kuid mitte üheltki muult finantsasutuselt, kes olid andnud laene valimisse kaasatud äriühingutele. Lisaks ei saanud komisjon kontrollitavat äriühingupõhist teavet üheltki pangalt peale EXIM-panga.

(141)

Pealegi, ehkki EXIM-pank andis mõningaid üldiseid selgitusi oma laenude heakskiitmise ja riskijuhtimise süsteemide toimimise kohta, ei andnud ta täpsemat teavet valimisse kaasatud äriühingutele antud laenude hindamise kohta. Ta väitis, et tal ei ole võimalik neid dokumente avalikustada, sest neid peeti siseteabeks ja konfidentsiaalseks äriteabeks.

(142)

Seetõttu palus komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidel anda luba juurdepääsuks äriühingupõhisele teabele, mis on olemas kõigil, nii riigi- kui ka eraomandis pankadel, kellelt äriühingud on laene saanud. Ehkki valimisse kaasatud äriühingud andsid oma nõusoleku tagada juurdepääs neid käsitlevatele pangaandmetele, keeldus osaliselt koostööd teinud pank nõutud üksikasjalikku teavet andmast.

(143)

Kuna komisjon pole saanud teavet seoses enamiku pankadega, kes andsid laene valimisse kaasatud äriühingutele, leidis ta, et ta ei ole saanud tähtsat teavet, mis on uurimise selle aspekti puhul asjakohane.

(144)

Seega teatas komisjon Hiina valitsusele, et ta võib olla sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida sooduslaenude kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust.

(145)

Komisjoni kirjale saadetud vastuses ei olnud Hiina valitsus alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaldamisega nõus. Ta väitis, et Hiina valitsus ei ole kohustatud taotletud teavet esitama ja et taotletud teave ei ole vajalik.

(146)

Komisjon jäi oma seisukoha juurde, et Hiina valitsus peab reguleeriva asutusena vastama konkreetsetele küsimustele, mis esitati finantsasutustele, kes andsid valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele rahalisi vahendeid. Nagu oli märgitud komisjoni kirjas, on riigi omanduses olevatelt üksustelt taotletav teave Hiina valitsusele kättesaadav kõigi üksuste kohta, kus Hiina valitsus on peamine või suurosanik, ning Hiina valitsusel on vajalikud volitused suhelda finantsasutustega isegi siis, kui nad ei ole riigi osalusega, sest nad kõik kuuluvad Hiina pangandusjärelevalveasutuse pädevusse.

(147)

Lisaks pidas komisjon taotletud teavet äärmiselt tähtsaks, et hinnata Hiina valitsuse kontrolli finantsasutuste tegevuse üle seoses laenupoliitika ja riskide hindamisega, kui finantsasutused andsid laene kiudoptiliste kaablite sektorile.

(148)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjoni teave valimisse kaasatud äriühingutele laene või ekspordikrediiti andnud finantsasutustelt saadud teabe kohta ei olnud komisjoni analüüsi lõpuleviimiseks vajalik ega isegi asjakohane, sest ühtegi kõnealust laenu ei antud valitsuse kavade ega muude Hiina valitsuse dokumentide alusel.

(149)

Puuduv teave puudutas kahte aspekti. Esiteks vajas komisjon teavet koostööst keeldunud pankade omandiõiguse ja juhtimisstruktuuri kohta, et teha kindlaks, kas need pangad on avalik-õiguslikud asutused või mitte. Teiseks oli vajalik äriühingupõhine teave osaliselt koostööd tegevalt EXIM-pangalt, nt pangasisene laenude heakskiitmise protsess ja panga krediidikõlblikkuse hindamine valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele antud laenude puhul, et teha kindlaks, kas neile tootjatele anti soodusintressimääraga laene. Selliseid sisedokumente oleks saanud esitada ainult pangad ja Hiina valitsus, sest valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel ei oleks olnud neile juurdepääsu.

(150)

Hiina valitsus väitis ka, et taotletud teave ei olnud talle kättesaadav. Ta väitis, et taotletud teabe saamine oli õiguslikult võimatu, sest Hiina õiguse kohaselt ei ole Hiina valitsusel alust sundida finantsasutusi sellist konfidentsiaalset teavet avaldama. Seda teavet nõudes tekitas komisjon Hiina valitsusele ebamõistliku koormuse.

(151)

Komisjon märkis, et iga konkreetse panga laenutehingute jaoks küsiti iga äriühingu käest eraldi nõusolek. Komisjon leidis, et selline konkreetne nõusolek peaks olema piisav, et anda juurdepääs valimisse kaasatud äriühingutega seotud andmetele. Lisaks esitas osaliselt koostööd tegev pank ülevaate äriühingute tagasimaksmata laenudest, näidates sellega, et talle ei ole konkreetsete tehingute kohta käiva teabe kui sellise esitamise suhtes kehtestatud mingeid piiranguid. Ükski pankadest ei esitanud aga teavet seoses nende endi sisehinnanguga tehtud tehingute kohta.

(152)

Komisjon ei leidnud, et ta oli tekitanud sooduslaene käsitleva teabe taotlemisega Hiina valitsusele ebamõistliku koormuse. Komisjon oli algusest saadik piirdunud oma uurimisel nende finantsasutustega, kes olid andnud laene valimisse kaasatud äriühingutele. Komisjon tuvastas need finantsasutused ja esitas Hiina valitsusele küsimustike edastamise taotluse koos Hiina valitsusele täitmiseks mõeldud küsimustikuga uurimise varases etapis. See jättis Hiina valitsusele väga palju aega komisjoni taotlusele vastamiseks. Seetõttu leidis komisjon, et ta oli teinud kõik endast oleneva, et hõlbustada Hiina valitsusele esitatud taotluse rahuldamist.

(153)

Komisjon jäi seega kindlaks väitele, et ta pidi sooduslaenude kaudu antud väidetavate subsiidiumide olemasolu ja ulatuse uurimisel osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele.

(154)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei saanud Hiina valitsuselt olulist teavet sooduslaenude kohta, mistõttu arvutatud subsiidiumimarginaalid tõenäoliselt näitavad väiksemat kasu kui see, mida eksportivad tootjad sooduslaenudest tegelikult said.

(155)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad tegid uurimises koostööd ja andsid üksikasjalikku teavet pankadelt saadud laenude kohta. Kuna kasu arvutati selle teabe ja viiteintressimäära erinevuse põhjal, leiti, et subsiidiumimarginaal kajastab valimisse kaasatud eksportivate tootjate saadud tegelikku kasu. Seega tuli väide tagasi lükata.

(156)

Paindlikuma halduskorralduse huvides palus komisjon Hiina valitsusel edastada eriküsimustik Sinosure’ile.

(157)

Oma algses vastuses küsimustikule väitis Hiina valitsus, et Sinosure ei andnud subsiidiume kiudoptiliste kaablite sektorile, ning leidis, et Sinosure’i jaoks mõeldud eriküsimustik ei ole asjakohane. Hiina valitsus esitas ainult Sinosure’i aastaaruande.

(158)

Pärast puudustele viitava kirja saamist kordas Hiina valitsus oma seisukohta, et Sinosure ei andnud subsiidiume konkreetselt valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ega kiudoptiliste kaablite sektorile, kuid ta esitas osalise vastuse eriküsimustikule. Hiina valitsus ega Sinosure ei esitanud siiski ühtegi nõutud tõendavat dokumenti seoses Sinosure’i üldjuhtimisega, näiteks tema põhikirja, ega esitanud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele antud ekspordikrediitide täielikku ja õiget loetelu. Samuti ei esitanud Hiina valitsus ega Sinosure ka konkreetset teavet kiudoptiliste kaablite sektorile antud ekspordikrediidikindlustuse ja selle kindlustusmaksete taseme kohta ega üksikasjalikke näitajaid, mis on seotud Sinosure’i ekspordikrediidikindlustuse valdkonna kasumlikkusega.

(159)

Kuna sellekohane teave puudus, leidis komisjon, et talle oli uurimise selle tahu kohta jäetud esitamata väga oluline teave.

(160)

Komisjon on arvamusel, et riigi omanduses olevatelt üksustelt (olgu need kas äriühingud või avalik-õiguslikud või finantsasutused) nõutud teave on Hiina valitsusele kättesaadav kõikide üksuste kohta, kus Hiina valitsus on peamine või suurosanik. See on nii ka Sinosure’i puhul, mis kuulub täies ulatuses riigile. Seega teatas komisjon Hiina valitsusele, et ta võib olla sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida ekspordikrediidikindlustuse kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust.

(161)

Vastuses komisjoni kirjale jäi Hiina valitsus oma seisukoha juurde, et Sinosure ei andnud subsiidiume konkreetselt kiudoptiliste kaablite sektorile ning et ta järgib asjaomase kindlustustegevuse puhul turupõhisuse põhimõtet ning ei rakenda kiudoptiliste kaablite sektori suhtes mingit konkreetset sooduskohtlemist vastavalt mis tahes poliitikadokumentidele.

(162)

Seega oli Hiina valitsuse esitatud teave Sinosure’i kohta ebatäielik ega võimaldanud komisjonil teha järeldusi uurimise oluliste osade kohta seoses ekspordikrediidikindlustusega, täpsemalt seoses sellega, kas Sinosure on avalik-õiguslik asutus ja kas valimisse kaasatud äriühingutele määratud kindlustusmaksed vastavad turutingimustele.

(163)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjonile esitati kogu vajalik teave ja et kuna Sinosure ei andnud subsiidiume konkreetselt kiudoptiliste kaablite sektorile, ei olnud taotletud teave käesolevas uurimises asjakohane.

(164)

Nagu on märgitud põhjenduses 162, ei saanud komisjon Sinosure’ilt teavet, et hinnata, kui õige on Hiina valitsuse väide, et Sinosure ei ole avalik-õiguslik asutus, ja et hinnata Sinosure’i määratud kindlustusmaksete vastavust turutingimustele. Seda teavet peeti vajalikuks, et komisjon saaks teha järelduse selle kohta, kas Sinosure’i antud ekspordikrediidikindlustus oli tasakaalustatav subsiidium, millest valimisse kaasatud eksportivad tootjad said kasu.

(165)

Komisjon tegi seega järelduse, et ta pidi osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha järeldused ekspordikrediidikindlustuse kohta.

(166)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon sai Hiina valitsuselt Sinosure’i kohta mittetäielikku teavet, mis ei võimaldanud teha järeldusi uurimise oluliste osade kohta seoses ekspordikrediidikindlustusega. Selle tulemusena võib iga valimisse kaasatud eksportiva tootja kohta arvutatud subsiidiumimäär väga tõenäoliselt näidata väiksemat kasu kui see, mida eksportivad tootjad ekspordikrediidikindlustusest tegelikult said. Kaebuse esitaja leidis, et komisjon peaks kohaldama ühe eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud kõrgeimat määra automaatselt teise eksportiva tootja suhtes.

(167)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad tegid uurimises koostööd ja andsid üksikasjalikku teavet Sinosure’ilt saadud ekspordikrediidikindlustuse kohta. Kuna kasu arvutati selle teabe ja asjakohase välise võrdlusaluse erinevuse põhjal, leiti, et subsiidiumisumma kajastab valimisse kaasatud eksportivate tootjate saadud tegelikku kasu. Seega tuli väide tagasi lükata.

(168)

Komisjon palus Hiina valitsusel edastada eriküsimustik kümnele suurimale kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatavate sisendmaterjalide tootjale ja turustajale ning kõigile teistele kõnealuste materjalide tarnijatele, kes on tarninud sisendmaterjale valimisse kaasatud äriühingutele. Oma vastuses küsimustikule väitis Hiina valitsus, et tal puudub kontroll sisendmaterjalide tarnijate üle, et nõuda, et nad esitaksid küsimustikus taotletud konfidentsiaalset teavet, ning et Hiina valitsusel oleks ebamõistlikult koormav koordineerida seda protsessi väga suure hulga tarnijatega, kes tarnivad sisendmaterjale valimisse kaasatud äriühingute. Komisjon leidis siiski avalikult kättesaadavate andmete põhjal, et peamised germaaniumitootjad on (osaliselt) riigi omanduses, nagu on sätestatud punktis 3.8.2. Seega oli Hiina valitsusel võimalik taotletud teavet esitada.

(169)

Komisjoni taotluse alusel esitas Hiina valitsus Yunnani provintsivalitsuse kavad ja teated, mis mõjutavad germaaniumitööstust. Hiina valitsus keeldus siiski rahuldamast komisjoni taotlust edastada küsimustik sisenditarnijatele, et saada üksikasjalikumat teavet kõnealuseid sisendmaterjale tootvate ja tarnivate ettevõtete omandistruktuuri kohta. Kuna Hiina valitsus tegi seoses kiudoptiliste kaablite tootmisel kasutatavate sisendmaterjalidega üksnes osalist koostööd, ei saanud komisjon vajalikku teavet sisenditarnijate kohta.

(170)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon kasutas sisendmaterjalide tootjate ja turustajate teabe puhul ebaseaduslikult kättesaadavaid fakte, väites, et Hiina valitsuselt ei ole mõistlik oodata, et ta koordineeriks teabevahetust lugematu arvu sisenditootjatega.

(171)

Komisjon esitas Hiina valitsusele saadetud puudustele viitavas kirjas erandkorras lisaküsimusi ainult ühe peamise sisendmaterjali ehk germaaniumi kohta allpool punktis 3.8.2 selgitatud põhjustel. Hiina valitsus ei esitanud aga selle sisendmaterjaliga seotud täielikku vajalikku teavet.

(172)

Puuduv teave on seotud peamiselt kahe aspektiga: esiteks teave koostööst keeldunud sisendmaterjalide tootjate omandiõiguse ja juhtimisstruktuuri kohta. Ilma selle teabeta ei saanud komisjon teha kindlaks, kas need tootjad on avalik-õiguslikud asutused või mitte. Teiseks äriühingupõhine teave koostööst keeldunud sisendmaterjalide tootjatelt, näiteks teave, mis käsitleb valimisse kaasatud äriühingutele tarnitud sisendite hinnakujundust. See teave on vajalik alusmääruse artikli 28 tähenduses, et teha kindlaks, kas valimisse kaasatud äriühingutele on tarnitud sisendeid piisavast väiksema tasu eest. Sellist teavet said esitada üksnes tootjad ja seega ei saanud seda anda valimisse kaasatud äriühingute küsimustikele antud vastuste kaudu.

(173)

Seetõttu järeldas komisjon, et ta pidi osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha järeldused sisendmaterjalide piisavast väiksema tasu eest tarnimise kohta kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1.

(174)

Kaebuses, algatamisteatises ja komisjoni küsimustikele saadud vastuses sisalduva teabe põhjal uuriti väidetavat subsideerimist Hiina valitsuse järgmiste subsiidiumide kaudu:

(175)

Komisjon leidis, et valimisse kaasatud äriühingute kontsernid said kasu mitmesugustest toetuskavadest, nagu tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused, varaga seotud toetused, laenude intressisoodustused, eksporditoetused, arukate ja keskmise suurusega ettevõtete arendamiseks mõeldud toetused ning COVID-19 pandeemia majandusliku mõjuga seotud eritoetused. Tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused moodustasid olulise osa valimisse kaasatud kontsernide teatatud toetustest. Seetõttu jaotas komisjon toetused kahte kategooriasse: i) tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused ning ii) muud toetused.

(176)

Mõlemad valimisse kaasatud kontsernid said uurimisperioodil teadus- ja arendustegevuse ning industrialiseerimise, tehnoloogilise ajakohastamise ja innovatsiooniga seotud toetusi.

—

tehnoloogilise innovatsiooni 13. viisaastakukava;

—

teatis 2018. aasta peamiste opto- ja mikroelektroonikaseadmete ja nende integratsiooni eriprojektide loomise kohta, teadus- ja tehnoloogiaministeerium, Guo Ke Gao Fa Ji Zi (2019) nr 49;

—

teatis riikliku teadus- ja arendustegevuse põhiprogrammiga hõlmatud peamiste lairibaside ja uue võrgu eriprojektide loomise kohta 2019. aastal, teadus- ja tehnoloogiaministeerium, Guo Ke Gao Fa Ji Zi (2020) nr 6;

—

tööstuse toetusfondid ning teadus- ja arendustegevuse ja industrialiseerimise erifondid, Dong Ban Fa (2018) nr 62;

—

riikliku kõrgtehnoloogiavaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi (863) haldusmeetmed;

—

ühtsete optiliste ülekandeseadmete arendamine ja industrialiseerimine – 13. Hubei teaduse ja tehnoloogia arendamine [2014] nr 10, provintsi teadus- ja tehnoloogiaameti teatis Hubei provintsi 2014. aasta teadus- ja tehnoloogiakava projektide (esimene kogum) avaldamise kohta;

—

projektifondid topeltinnovatsiooni teenuste platvormi jaoks;

—

teatis provintsi tööstuse ja infotööstuse ümberkujundamise ja ajakohastamise erifondi näitajate esimese kogumi avaldamise kohta 2019. aastal;

—

avaliku julgeoleku ministeeriumi kolmanda uurimisinstituudi projekt uuringute assigneeringute ja otserahastamise kohta;

—

teatised järgmiste erifondide kasutamise kohta: tehnilise renoveerimise erifondid, tööstuse elavdamise erifondid, tehnilise ümberkujundamise erifondid ja tööstuse arengu erifondid;

—

kohalikud programmid, kuhu Wuhani kohalik turujärelevalve amet valis suure väärtusega arendusprojektid, ning

—

Nanjingi majandusliku ja tehnoloogilise arengu piirkonna halduskomitee dokument, 2018 nr 149.

(177)

Komisjon leidis, et enamik toetusi, mida valimisse kaasatud äriühingud said seoses tehnoloogilise ajakohastamise, renoveerimise või ümberkujundamisega, olid otseselt seotud teadus- ja arendustegevusega. Üksikud toetused olid seotud äriühingute ümberkujundamise ja innovatsiooniga või nende tootmisprotsessiga ning olid seega kaudselt seotud teadus- ja arendustegevusega.

(178)

Üks eksportiv tootja ühes valimisse kaasatud kontsernis teatas uurimisperioodil antud 113 toetusest, millest üle 80 % (väärtuse alusel) olid seotud teadus- ja arendustegevuse projektidega. Samasse kontserni kuuluva teise eksportiva tootja teadus- ja arendustegevuse toetuste väärtus moodustas üle 70 % kõigist uurimisperioodil antud toetustest, millest ta teatas.

(179)

Selle kontserni kohta tegi komisjon veel kindlaks, et Hiina valitsus andis toetusi teadus- ja arendustegevusel põhinevaks industrialiseerimiseks kontserni eri tasanditel. Eelkõige eraldas Hiina valitsus sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid emaettevõtjatele, kellest ühte haldab otseselt riigivarade järelevalve ja haldamise komisjon (SASAC), ning neid on teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks edasi antud tütarettevõtjatele, sealhulgas ühele eksportivatest tootjatest.

(180)

Üks kontserni kuuluv eksportiv tootja sai emaettevõtjatelt teatavaid rahalisi vahendeid emaettevõtjatele teadus- ja arendustegevuse teenuste osutamise lepingute raames. Hiina valitsus andis toetusi emaettevõtjatele. Komisjon leidis aga kaugkontrolli käigus, et Hiina valitsuse antud toetused maksti lõpuks eksportivale tootjale tasuna teadus- ja arendustegevuse teenuste eest. Lisaks nähtus lepingute sätetest, et teadus- ja arendustegevuse tulemused, sealhulgas kõik nendest teenustest tulenevad intellektuaalomandiõigused, kuuluvad mõlemale poolele ning et kasutusõigus jäi teadus- ja arendustegevuse projekti ellu viinud ettevõttele, st eksportivale tootjale. Komisjon tegi kindlaks, et kõnealused teadus- ja arendustegevuse teenused hõlmasid ka vaatlusalust toodet. Seetõttu leidis komisjon, et teadus- ja arendustegevuse eest tasudena antud rahalised vahendid olid täies ulatuses toetus, mille Hiina valitsus andis eksportivale tootjale. Kontserniga seotud tarnijad said samuti märkimisväärseid toetusi teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks.

(181)

Suur osa selle valimisse kaasatud kontserni äriühingutest asuvad Wuhani East Lake’i uues tehnoloogiatööstuse arenduspiirkonnas ning on saanud teadus- ja arendustegevuse jaoks rahalisi vahendeid, sest nad asuvad selles piirkonnas. Seda kõrgtehnoloogiapiirkonda nimetatakse tihtipeale Hiina Optics Valleyks, (43) kuna sealsed ettevõtted on keskendunud optoelektroonika, sealhulgas kiudoptiliste kaablite tootmisele. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 123–125, oli Wuhanis asuv East Lake’i uus tehnoloogiatööstuse arenduspiirkond tähtis kiudoptiliste kaablite tootmise baas ning piirkonnas tegutsevad kiudoptiliste kaablite tootjad on saanud kasu mitmesugustest soodustustest ja riigi toest, sealhulgas toetustest (44).

(182)

Teise valimisse kaasatud kontserni puhul tegi komisjon kindlaks, et teadus- ja arendustegevuse toetamiseks või ümberkujundamise või innovatsiooni eesmärgil antud toetuste väärtus moodustas ühe eksportiva äriühingu puhul uurimisperioodil saadud toetustest ligikaudu 90 % ja teise eksportiva äriühingu puhul üle 40 %.

(183)

Põhjendustes 81–126 kirjeldatud kavade ja programmide rakendamine väljendus konkreetsetes rahalistes maksetes. Nende instrumentide hulgas, mille kaudu Hiina valitsus kiudoptiliste kaablite sektori arengut suunab, on tõepoolest ka otsesed riigi antavad subsiidiumid. Eksportiva tootja FTT avalikult kättesaadav 2019. aasta aruanne kinnitab, et ettevõte oli saanud valitsuselt 2019. aasta lõpuks subsiidiume 393,8 miljonit jüaani ettemakstud tuluna ja 45,8 miljonit jüaani muu tuluna (45). Eksportiva tootja ZTT avalikult kättesaadav 2019. aasta aruanne kinnitab, et ettevõte oli saanud valitsuselt 2019. aasta lõpuks subsiidiume 150,3 miljonit jüaani ettemakstud tuluna ja 361,1 miljonit jüaani riikliku abina seoses ettevõtte igapäevase tegevusega (46).

(184)

Toetusprogrammid, millest valimisse kaasatud äriühingute kontsernid kasu said, on enamjaolt sarnase ülesehitusega. Sõltuvalt eesmärgist kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel ettevõtjad saavad taotlusi esitada ja kui kriteeriumid on täidetud, antakse neile rahalist toetust.

(185)

Mõne valimisse kaasatud äriühingutele antava toetuse õiguslik alus on riiklik kõrgtehnoloogiavaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm, niinimetatud 863 haldusmeedet. Need haldusmeetmed kajastavad taas riigi planeerimise toimimist HRVs, nagu on kirjeldatud põhjenduses 79. Artiklis 2 sätestatakse, et „riikliku kõrgtehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse programm (863) on selgete riiklike eesmärkidega teadus- ja tehnoloogiaprogramm, mida toetatakse kesksete rahaliste eraldistega“. Sama dokumendi artiklis 29 on sätestatud menetlus toetuskõlblike projektide heakskiitmiseks. See kajastab eespool kirjeldatud mehhanismi: pärast taotluse esitamist, selle vastuvõtmist ja hindamist esitab eksperdirühm projekti kohta ettepanekud ja projekti rahastamise hinnangud ning lõpuks kinnitab ja allkirjastab ühisasutus toetuse andmise otsuse.

(186)

On olemas veel õigusnorme, millel põhinevad subsiidiumikavad, milles kiudoptiliste kaablite tootjad osalevad.

(187)

Üks neist õigusdokumentidest on „Teatis 2018. aasta peamiste opto- ja mikroelektroonikaseadmete ja nende integratsiooni eriprojektide loomise kohta“. Selles teatises märgitakse, et projektide rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest vastutavad niinimetatud projektide juhtüksused, mis on väljavalitud ettevõtted, kes saavad kasu vastavast kavast ja teevad järelevalvet teiste abisaajate üle.

(188)

Selle kava alusel antavate toetuste konkreetne sisu on täpsustatud selle lisades. Näiteks üht uurimisperioodil kohaldatud kavadest on kirjeldatud kui „Kiirusega 25/100 Gbit/s hübriidfotooniline integreeritud kiip ja moodul passiivses optilises võrgus“ ning selle maht on 50,54 miljonit jüaani. Ühele valimisse kaasatud eksportivale tootjale anti selle kava raames toetust. Hiina valitsuse eesmärk soodustada selle toetusega teadus- ja arendustegevust ilmneb „projektieesmärkidest“, mille hulka kuuluvad muu hulgas „teadusuuringuid passiivses optilises võrgus kasutatava võimsa laserkiibi tehnoloogia kohta, mis võimaldab kiirust 25 Gbit/s“. Passiivne optiline võrk on kiudoptiline telekommunikatsioonitehnoloogia, mis võimaldab lõppklientidele juurdepääsu lairibavõrgule.

(189)

Sama õigusdokumendi alusel kiidetakse heaks projekt „Kiirusega 25/50/100 Gbit/s passiivse optilise võrgu ränipõhise optoelektroonilise kiibi ja allsüsteemi projekt optilise juurdepääsu tagamiseks“, mille kogumaht on 64,17 miljonit jüaani. Toetuse eesmärk ei jäta mingit kahtlust, et toetused peaksid aitama kaasa teadusuuringutele optiliste modulaatorite, optiliste detektorite, fotodetektorite ja kiirust 100 Gbit/s võimaldava ränipõhise mitmekanalilise passiivse optilise võrgu tehnoloogia kohta, mida kõike kasutatakse kiudoptilistes võrkudes.

(190)

Veel üks nimetatud teatises esitatud projekt kannab pealkirja „Optilist emissiooni ja kontrolli käsitlev integreeritud kiibitehnoloogia projekt ühtses optilise side süsteemis“, seda rahastatakse 41,77 miljoni jüaaniga ja projekti kavatsetakse rakendada ajavahemikul 2019. aasta augustist kuni 2022. aasta juulini. Määrates kindlaks teadusuuringute eesmärgid seoses laserite, laserkiipide ja modulaatoritega, toetatakse selle toetusega optiliste võrkude valdkonna tootjaid üldiselt ja täpsemalt kiudoptiliste kaablite tootjaid. Üks valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest kuulub selle kava alusel toetuse saajate hulka.

(191)

Veel üks kava, millega toetatakse internetitööstust ja eelkõige kiudoptiliste kaablite tootjaid, tuleneb dokumendist „Teatis riikliku teadus- ja arendustegevuse põhiprogrammiga hõlmatud peamiste lairibaside ja uue võrgu eriprojektide loomise kohta 2019. aastal“. Selle teatise alusel kiideti heaks projekt „Kiirust 100 Gbit/s võimaldava vähese energiatarbimise, suure integratsiooni ja kõrgjõudlusega optilise ülekandesüsteemi uurimine ja selle rakenduste tutvustamine“ ning määrati 95,47 miljoni jüaani suurune toetus. Projekti eesmärkide kirjelduses on öeldud, et kõnealune toetus peab aitama saada sõltumatuks välismaiste seadmete tarnetest, mis on vajalikud kiirust 100 Gbit/s võimaldava kiire optilise ülekande tehnoloogia jaoks, ning sel eesmärgil nõutakse, et uuritaks ja kasutusele võetaks sõltumatutel kiipseadmetel põhinevaid kiireid optoelektroonilisi seadmeid ja mooduleid ning kiirusega 100 Gbit/s optilise ülekande platvormi seadmeid. Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja sai selle kava alusel 8 360 000 jüaani teadus- ja arendustegevuse toetust.

(192)

Põhjendustes 184–191 kirjeldatud tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetuste, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse projektide toetuste puhul on tegemist subsiidiumidega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse raha ülekandmisega vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena. Nagu on mainitud põhjenduses 183, kajastati enamikku neist rahalistest vahenditest valimisse kaasatud eksportivate tootjate raamatupidamisarvestuses valitsuse antud subsiidiumidena.

(193)

Need subsiidiumid on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed, kuna neile on õigus ainult äriühingutel, kes tegutsevad korrapäraselt avaldatavates juhistes, haldusmeetmetes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas, ning kuna kiudoptiliste kaablite sektor kuulub nõuetele vastavate sektorite hulka.

(194)

Pärast lõplikku avalikustamist väitsid Hiina valitsus ja Connect Com, et ükski teadus- ja arendustegevuse toetus ei ole mõeldud kiudoptiliste kaablite sektorile ja et Wuhanis asuv East Lake’i uus tehnoloogiatööstuse arenduspiirkond ei toeta kiudoptilisi kaableid tootvaid äriühinguid, sest igasugune väidetav sellest piirkonnast tulenev toetus on seotud kiudoptiliste kaablite tootmisharule eelnevate või järgnevate tootmisharudega. Hiina valitsus väitis ka, et komisjon ei tõendanud, et kõnealused toetused on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 alapunkti a tähenduses, ega täitnud vaekogu kehtestatud nõuet aruandes „EÜ – õhusõidukid“, mille kohaselt eeldab järeldus konkreetsuse kohta, et väidetava subsiidiumi kohaldamine on sõnaselgelt piiratud ning et piirangu puhul on „kõike selgelt väljendatud, ilma et millelegi oleks üksnes viidatud või vihjatud“. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni järeldus, et kõnealused toetused piirduvad sõnaselgelt kiudoptiliste kaablite sektoriga, on ilmselgelt vale, viidates apellatsioonikogu aruandele „EÜ – suured tsiviilõhusõidukid“, mille kohaselt ei tohi uurimisel, kas subsiidium on sõnaselgelt piiratud, keskenduda „üksnes kaebuses kindlaks tehtud asjaomastele subsiidiumi saajatele, vaid ka kõikidele ettevõtetele või tootmisharudele, millel on õigus sama subsiidiumi saada“.

(195)

Komisjon on juba tõendanud toetuste konkreetsust põhjenduses 193 eespool. Subsiidiumidele on tegelikult õigus ainult äriühingutel, kes tegutsevad juhistes, haldusmeetmetes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas. Ühtlasi esitasid koostööd tegevad eksportivad tootjad toetustega seotud dokumendid, näiteks õigusdokumendid ja teated toetuste kohta, mis näitasid, et toetusi anti äriühingutele, kes kuuluvad teatavatesse konkreetsetesse tootmisharudesse või sektoritesse ja/või kes osalevad konkreetsetes tööstusprojektides, mida riik soodustab. Seetõttu kordas komisjon oma järeldust, et need toetused on kättesaadavad ainult selgelt kindlaks määratud ettevõtete alarühmale ja/või majandussektoritele, mis on vaidluses „EÜ – õhusõidukid“ käsitletutest kindlasti palju kitsamad ja konkreetsemalt määratletud. Peale selle leidis komisjon, et nende toetuste saamise tingimused polnud selged ja objektiivsed ning et neid ei kohaldatud automaatselt; seega ei vastanud need alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele.

(196)

Komisjon ei nõustunud Hiina valitsuse väitega, et Wuhanis asuv East Lake’i uus tehnoloogiatööstuse arenduspiirkond ei toetanud kiudoptilisi kaableid tootvaid äriühinguid ning et igasugune sellest piirkonnast tulenev väidetav toetus on seotud kiudoptiliste kaablite tootmisharule eelnevate või järgnevate tootmisharudega. Esiteks leidis komisjon, et üks eksportiv tootja sai kasu Wuhanis asuva East Lake’i uue tehnoloogiatööstuse arenduspiirkonna ametiasutuste poolt tema emaettevõtjale eraldatud teadus- ja arendustegevuse vahenditest. Teiseks, isegi kui Hiina valitsuse väide, et igasugune väidetav toetus, mis tuleb sellest piirkonnast, on seotud üksnes kiudoptiliste kaablite tootmisharule eelnevate või järgnevate tootmisharudega, vastab tõele, ei tõenda see, et seotud kiudoptiliste kaablite tootjad ei saanud sellistest toetustest kasu. Komisjon uuris kõiki seotud äriühinguid, kes tarnisid eksportivatele tootjatele sisendmaterjale, ja jaotas osa nende subsiidiumidest, sealhulgas toetustest, vaatlusalusele tootele. Seetõttu ei peetud seda väidet põhjendatuks.

(197)

Selleks et teha kindlaks uurimisperioodil saadud kasu, võttis komisjon arvesse uurimisperioodil saadud toetusi ja ka selliseid toetusi, mis olid saadud enne uurimisperioodi, aga mille amortisatsiooniperiood jätkus uurimisperioodil. Amortiseerimata toetuste puhul loeti kasuks uurimisperioodil saadud summat. Projektide ja varadega seotud toetuste puhul loeti kasuks seda osa toetuse kogusummast, mis uurimisperioodil amortiseeriti.

(198)

Põhjenduses 180 kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse teenuste eest tasuna saadud toetuste puhul võttis komisjon arvesse uurimisperioodil teadus- ja arendustegevuse eest tasudena saadud summasid ja jaotas need vaatlusalusele tootele vastavalt sellele, kui suur on vaatlusaluse toote käive eksportiva tootja kogukäibes.

(199)

Pärast lõplikku avalikustamist palus Connect Com komisjonil avalikustada nende toetuste summa, mis olid koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul antud konkreetselt kiudoptiliste kaablite tootmiseks ja jaotatud vaatlusaluse toote tootmisele, väites, et ta ei saa tõhusalt kasutada oma kaitseõigusi.

(200)

Komisjon ei saanud sellist teavet jagada, sest seda käsitatakse tundliku äriteabena. Samuti ei suutnud äriühing selgitada, kuidas selle summa teadmine on tema õiguste kaitsmiseks hädavajalik. Seega lükati see väide tagasi.

(201)

Komisjon arutas, kas kohaldada täiendavat iga-aastast turuintressimäära kooskõlas subsiidiumi summa arvutamist käsitlevate komisjoni suuniste (47) F jao punktiga a. Samas oleks see lähenemisviis hõlmanud mitmesuguseid keerukaid hüpoteetilisi tegureid, mille kohta ei olnud täpset teavet saadaval. Seetõttu pidas komisjon kohasemaks eraldada uurimisperioodile summad vastavalt teadus- ja arendustegevuse projektide ja varade amortisatsioonimääradele nagu varasemate uurimiste puhulgi (48).

(202)

Nagu on mainitud põhjenduses 175, leidis komisjon, et kaks valimisse kaasatud kontserni said ka muid toetusi, nagu varaga seotud toetused, laenude intressisoodustused, eksporditoetused ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut edendavad toetused.

(203)

Äriühingutele andsid kõnealuseid toetusi riigi, provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutused ja need kõik paistsid olevat valimisse kaasatud äriühingute suhtes või geograafilise asukoha või tootmisharu liigi poolest konkreetsed. Kõik valimisse kaasatud äriühingud ei avaldanud teavet nende toetuste andmise õigusliku aluse kohta. Siiski esitas mõni äriühing komisjonile koopia dokumendist, mille oli väljastanud rahalisi vahendeid andnud valitsusasutus (sellele viidati kui teatisele).

(204)

Näited selliste toetuste kohta on varadega seotud toetused, patendifondid, teaduse ja tehnoloogia fondid ja toetused, äriarengufondid, ekspordi edendamise fondid, tootmisharu kvaliteedi ja tõhususe parandamise fondid, omavalitsuste kaubandusfondid, välismajanduse ja -kaubanduse arengu fondid ning tootmise ohutuse toetused.

(205)

Arvestades suurt hulka toetusi, mille komisjon tuvastas valimisse kaasatud kontsernide raamatupidamisest, esitatakse käesolevas määruses üksnes kokkuvõte peamistest järeldustest. Tõendeid arvukate toetuste olemasolu ja asjaolu kohta, et neid on antud Hiina valitsuse eri tasanditel, esitas esialgu kaks valimisse kaasatud kontserni. Üksikasjalikud järeldused nende toetuste kohta on igale äriühingule esitatud eraldi tema konkreetses avalikustamisdokumendis.

(206)

Nende muude toetuste puhul on tegemist subsiidiumidega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse raha ülekandmisega valimisse kaasatud äriühingute kontsernidele antavate toetustena, ning seega kaasnes nendega kasu.

(207)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernid esitasid teavet toetuste summade ja selle kohta, milline asutus iga toetust andis ja selle välja maksis. Asjaomased äriühingud kajastasid selle tulu oma raamatupidamisarvestuses enamasti subsiidiumitulu rubriigis ja lasid neid raamatupidamisaruandeid sõltumatult auditeerida. Komisjon on teavet nende toetuste kohta pidanud otseseks tõendiks subsiidiumi kohta, mille kaudu saadi kasu.

(208)

Need toetused on ühtlasi konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud dokumentide kohaselt tunduvad need olevat kättesaadavad ainult teatavatele äriühingutele, teatavatele tootmisharudele, nagu kiudoptiliste kaablite sektor, või konkreetsetele projektidele konkreetsetes piirkondades. Lisaks sõltub osa toetusi eksporditegevusest alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses.

(209)

Kõnealused toetused ei vasta alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele, sest rahastamiskõlblikkuse tingimused ja ettevõtete valimise tegelikud kriteeriumid ei ole läbipaistvad, objektiivsed ega kehti automaatselt.

(210)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et niivõrd, kuivõrd väidetavaid toetusi annab kohalik ja/või piirkondlik omavalitsus, ei saa neid pidada piirkonna seisukohast konkreetseteks subsiidiumideks. Hiina valitsus juhtis tähelepanu sellele, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2.2 kohast piirkondlikku subsiidiumi ei saa pidada konkreetseks, kui seda annab piirkond ise (st piirkondlik või kohalik omavalitsus), (49) ning et komisjon peab tõendama, et juurdepääs toetustele on piiratud üksnes geograafilise asukoha alusel (50).

(211)

Sellega seoses märkis komisjon, et põhjenduses 208 järeldas ta, et muud toetused kui tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a, artikli 4 lõike 3 ja artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. Enamik neist toetustest paistsid olevat kättesaadavad üksnes teatavatele äriühingutele, kes tegutsevad teatavates tootmisharudes, näiteks kiudoptiliste kaablite sektoris. Ainult teatavad toetused näisid olevat seotud konkreetsete projektidega konkreetsetes piirkondades. Asjaolu, et neid toetusi andsid äriühingutele riigi, provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutused, ei tähenda, et neil toetustel pole riigi tasandil õiguslikku alust ning et need pole seotud konkreetsete projektidega konkreetsetes piirkondades. Hiina valitsus ei esitanud ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et need toetused ei ole konkreetsed (näiteks et toetusi anti kõigile äriühingutele, kes kuulusid toetust andva asutusena tegutseva kohaliku üksuse jurisdiktsiooni alla). Seetõttu kordas komisjon, et talle kättesaadavate tõendite põhjal tegi ta järelduse, et need toetused ei vasta alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a, artikli 4 lõike 3 ja artikli 4 lõike 4 punkti a alusel konkreetsed, ning lükkas seega Hiina valitsuse väite tagasi.

(212)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Connect Com, et subsiidium on konkreetne ainult juhul, kui see on otseselt seotud kiudoptiliste kaablite sektoriga, mitte juhul, kui see puudutab mitut tootmisharu, „näiteks“ kiudoptiliste kaablite tootmist, nagu komisjon oli märkinud põhjenduses 208.

(213)

Sellega seoses selgitas komisjon, et alusmääruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et „[m]ääramaks, kas subsiidium on konkreetselt antud toetust andva asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluvale ettevõttele või tootmisharule või ettevõtete või tootmisharude rühmale („teatavad ettevõtted“), tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest [---]“. Selle sätte sõnastusest tuleneb, et konkreetsus võib viidata ka „ettevõtete või tootmisharude rühmale“. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(214)

Connect Com väitis ka, et komisjon eiras alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b, mille kohaselt ei ole subsiidium konkreetne, kui toetust andev asutus kehtestab subsiidiumi saamise õiguse ja selle suuruse kohta objektiivsed kriteeriumid.

(215)

Sellega seoses selgitas komisjon, et nagu märgitud põhjendustes 195 ja 209, ei vasta kõnealused toetused alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele, sest rahastamiskõlblikkuse tingimused ja ettevõtete valimise tegelikud kriteeriumid ei ole läbipaistvad, objektiivsed ega kehti automaatselt. Seega lükati see väide tagasi.

(216)

Komisjon arvutas kasu vastavalt eespool põhjenduses 197 kirjeldatud metoodikale.

(217)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul olid kõikide toetustega seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil järgmised.

Toetused

(218)

Kahe valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni esitatud teabe kohaselt oli 32 HRVs asuvat finantsasutust neid rahastanud. Neist 32 finantsasutusest 25 olid riigi omanduses. Ülejäänud finantsasutused olid kas eraomandis või ei suutnud komisjon kindlaks teha, kas nad on riigi omanduses või eraomandis. Ent üksnes üks riigi omanduses olev pank täitis eriküsimustiku, hoolimata Hiina valitsusele esitatud taotlusest, mis hõlmas kõiki finantsasutusi, kes andsid valimisse kaasatud äriühingutele laene.

(219)

Komisjon tegi kindlaks, kas riigi omanduses olevad pangad on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b tähenduses riigiorganid [avalik-õiguslikud asutused]. Tõlgendades alusmäärust kooskõlas ELi WTO kohustustega, kontrollitakse seda, kas riigi omanduses olev äriühing on avalik-õiguslik asutus, järgmisel viisil (51): „Oluline on see, kas ettevõttele on antud volitused täita valitsusasutuse ülesandeid, ning mitte see, kuidas see saavutatakse. On palju eri viise, kuidas valitsus kitsamas tähenduses saab anda ettevõtetele volitusi. Seega võivad eri liiki tõendid olla asjakohased, kui soovitakse näidata, kas asjaomasele ettevõttele on antud sellised volitused. Tõendid, et ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid, võivad tõendada seda, et tal on või talle on antud valitsusasutuse volitused, eelkõige kui need tõendid viitavad pidevale ja süstemaatilisele tegevusele. Seega võivad meie arvates tõendid, et valitsus kontrollib ettevõtet ja selle toimimist sisuliselt, tõendada teatavatel asjaoludel seda, et asjaomasel ettevõttel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsusasutuse ülesandeid täites. Samas rõhutame, et kui õigusaktiga selge volituste üleandmine välja arvata, siis üksnes formaalsete seoste olemasolust ettevõtte ja valitsuse vahel kitsamas tähenduses tõenäoliselt ei piisa, et teha kindlaks vajalik valitsusasutuse volituste omamine. Seega näiteks lihtsalt fakt, et valitsus on ettevõtte enamusaktsionär, ei näita, et valitsusel on sisuline kontroll selle ettevõtte tegevuse üle, veel vähem seda, et valitsus on andnud talle valitsusasutuse volitused. Samas mõnel juhul, kui tõenditest ilmneb, et formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et selline sisuline kontroll on olemas, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane ettevõte kasutab valitsusasutuse volitusi.“

(220)

Komisjon taotles teavet riigi omanduses olemise kohta, samuti formaalsete kaudsete märkide kohta valitsuse kontrollist riigi omanduses olevate pankade üle. Samuti analüüsis komisjon, kas kontroll oli sisuline. Sel eesmärgil pidi komisjon osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele tingituna sellest, et Hiina valitsus ja riigi omanduses olevad pangad keeldusid esitamast tõendeid otsustusprotsessi kohta, mis oli tinginud sooduslaenude andmise, nagu kirjeldatud põhjendustes 136–153 eespool.

(221)

Analüüsi tegemiseks kontrollis komisjon esmalt nende riigi omanduses olevate pankade andmeid, kes olid täitnud eriküsimustiku.

(222)

Ainult üks riigi omanduses olev pank, nimelt EXIM, esitas küsimustikule vastuse.

(223)

Küsimustiku vastuses esitatud teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus omas selles finantsasutuses otseselt või kaudselt üle 50 % aktsiaid.

(224)

Seoses formaalsete kaudsete märkidega valitsuse kontrollist koostööd tegevas riigi omanduses olevas pangas kvalifitseeris komisjon selle „oluliseks riigi omanduses olevaks finantsasutuseks“. Täpsemalt märgiti teatises „Peamiste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivad ajutised eeskirjad“ (52) järgmist: „Käesolevas eeskirjas nimetatud peamised riigi omanduses olevad finantsasutused tähendavad riigi omandis olevaid arengupanku, kommertspanku, finantsvarade fondivalitsejaid, väärtpaberituru ettevõtteid, kindlustusseltse jne (edaspidi „riigi omanduses olevad finantsasutused“), kuhu riiginõukogu saadab järelevalvenõukogud.“

(225)

Peamiste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu määratakse vastavalt „Peamiste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivatele ajutistele eeskirjadele“. Nende ajutiste eeskirjade artiklitele 3 ja 5 tuginedes tegi komisjon kindlaks, et nõukogu liikmed vabastab ametist riiginõukogu ja nad on aruandekohustuslikud riiginõukogu ees, mis annab tunnistust riigi poolsest institutsioonilisest kontrollist koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga äritegevuse üle.

(226)

Lisaks neile üldistele kaudsetele märkidele leidis komisjon järgmised tõendid seoses EXIMiga. EXIM on moodustatud ja tegutseb vastavalt riiginõukogu teatisele „Teatis, millega asutatakse Hiina ekspordi-impordipank“ ja EXIMi põhikirjale. Tema põhikirja kohaselt nimetab riik otse EXIMi juhatuse. Järelevalvenõukogu nimetatakse riiginõukogu poolt kooskõlas peamiste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjadega ja muude õigusnormidega ning ta allub riiginõukogule.

(227)

Põhikirjas märgitakse ka, et EXIMi parteikomiteel on juhtiv ja poliitiliselt keskne roll eesmärgiga tagada, et EXIM rakendab partei ja riigi poliitikat ja peamisi eesmärke. Partei juhtroll on lõimitud kõikidesse äriühingu üldjuhtimise tahkudesse.

(228)

Põhikirjas märgitakse lisaks, et EXIM soovib toetada väliskaubanduse arengut ja majanduslikku koostööd, piiriüleseid investeeringuid, algatust „One Belt, One Road“ ning koostööd rahvusvahelise suutlikkuse ja seadmete tootmise vallas. Tema äritegevus hõlmab lühiajalisi, keskmise tähtajaga ja pikaajalisi laene, mis kiidetakse heaks ja mis vastavad riigi väliskaubanduse ja -tegevuse poliitikale, nagu ekspordikrediit, impordikrediit, lepingulised finantskorralduse välislaenud, välisinvesteeringute laenud, Hiina valitsuse välisabi laenud ja eksporttoodete ostjatele antavad laenud.

(229)

Lisaks märkis EXIM-pank oma 2019. aasta aruandes, et ta rakendas täielikult kõiki Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu peamisi poliitikameetmeid ja otsuseid.

(230)

Komisjon leidis ka, et riigi omanduses olevad finantsasutused on muutnud 2017. aastal oma põhikirju, et suurendada Hiina Kommunistliku Partei kui pankade kõrgeima otsustustasandi rolli (53).

(231)

Uutes põhikirjades sätestatakse, et:

(232)

Järgmisena taotles komisjon teavet, kas Hiina valitsus tegi sisulist kontrolli EXIM-panga tegevuse üle seoses laenupoliitika ja riskide hindamisega, kui pank andis laenu kiudoptiliste kaablite sektorile. Sellega seoses on arvesse võetud järgmisi reguleerivaid dokumente:

(233)

Nende reguleerivate dokumentide läbivaatamisel leidis komisjon, et HRV finantsasutused tegutsevad üldises õiguslikus keskkonnas, mis suunab neid oma rahaliste otsuste tegemisel joonduma Hiina valitsuse tööstuspoliitika eesmärkide järgi järgmistel põhjustel.

(234)

EXIM-panga avaliku korra volitused on kehtestatud EXIM-panga asutamise teatises ja tema põhikirjas.

(235)

Üldisel tasandil on kõigi Hiinas tegutsevate finantsasutuste suhtes kohaldatava pangandusseaduse artiklis 34 märgitud, et “kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest“. Ehkki pangandusseaduse artiklis 4 märgitakse, et „kommertspangad tegutsevad seadusjärgselt ilma mis tahes üksuse või isiku sekkumiseta. Kommertspangad võtavad sõltumatult tsiviilvastutuse kogu oma juriidilise isiku varaga“, näitas uurimine, et pangandusseaduse artiklit 4 kohaldatakse vastavalt pangandusseaduse artiklile 34, st kui riik kehtestab riikliku poliitika, siis pangad rakendavad seda ja järgivad riigi suuniseid.

(236)

Lisaks on laenude üldeeskirja artiklis 15 sätestatud, et „kooskõlas riigi poliitikaga võivad asjaomased ministeeriumid subsideerida laenuintresse, et edendada teatavate tootmisharude kasvu ja majanduse arengut teatavates piirkondades“.

(237)

Samuti antakse otsusega nr 40 kõigile finantsasutustele korraldus anda krediiditoetust konkreetselt „soodustatud“ projektidele. Nagu on selgitatud punktis 3.1 ning täpsemalt põhjendustes 81 ja 86, kuuluvad kiudoptiliste kaablite sektori projektid „soodustatute“ kategooriasse. Seega kinnitab otsus nr 40 varasemat järeldust pangandusseaduse kohta, et pankadel on sooduslaenude andmise tõttu valitsusasutuste volitused. Komisjon leidis ka, et CBIRC-l on ulatuslikud volitused kõigi HRVs asutatud finantsasutuste (sealhulgas eraomandisse kuuluvad ja välisosalusega finantsasutused) juhtimise kõigi aspektide heakskiitmiseks, mis hõlmab näiteks (54):

(238)

Pangandusseadus on õiguslikult siduv. Viisaastakuplaanide ja otsuse nr 40 kohustuslikkus on tõestatud punktis 3.1. CBIRC reguleerivate dokumentide kohustuslik laad tuleneb tema kui pangandusjärelevalveameti volitustest. Muude dokumentide kohustuslikkust tõendavad järelevalve ja hindamise eritingimused, mida need sisaldavad.

(239)

Riiginõukogu otsusega nr 40 antakse kõikidele finantsasutustele korraldus anda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele ning lubatakse rakendada „muud sooduspoliitikat soodustatud projektide suhtes“. Selle põhjal peavad pangad andma krediiditoetust kiudoptiliste kaablite sektorile kui soodustatud tootmisharule.

(240)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida peavad järgima koostööd tegevate riigi omanduses olevate pankade juhid ja järelevalvajad, kelle Hiina valitsus on ametisse määranud ja kes Hiina valitsuse ees vastutavad. Seega tugines Hiina valitsus sellele normatiivsele raamistikule, et teostada sisulist kontrolli koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga üle alati, kui viimane kiudoptiliste kaablite sektorile laene andis.

(241)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete laenude alusel, mida anti valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Osaliselt koostööd tegev riigi omanduses olev pank selgitas küsimustiku vastuses, et ta kasutab kõnealuste laenude andmisel keerukaid krediidiriski hindamise eeskirju ja mudeleid. EXIM-pank selgitas lisaks, et poliitika ei erine selle põhjal, millises tootmisharus laenuvõtja tegutseb, milline on krediidiolukord ja kapitali staatus jne; sellegipoolest mõjutavad sellised tegurid krediidireitingu hindamist ja laenuvõtja riskikulusid. Pank võib arvestada laenude andmisel asjakohaste kavade ja poliitikaga; individuaalsete laenuprojektide kindlaksmääramisel kasutab ta aga turupõhist hindamist.

(242)

Nagu juba märgitud põhjenduses 141, keeldus osaliselt koostööd tegev riigi omanduses olev pank esitamast konkreetseid näiteid valimisse kaasatud äriühingute krediidiriski hindamise kohta, kuna nõutud teave on panga siseteave ja sisaldab konfidentsiaalset äriteavet, mida ei ole lubatud avalikustada, kuigi komisjon oli saanud nende valimisse kaasatud äriühingute kirjaliku nõusoleku, kes loobusid oma konfidentsiaalsusõigustest.

(243)

Kuna puuduvad konkreetsed tõendid krediidivõimelisuse hindamise kohta, uuris komisjon üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on põhjendustes 232–239 toodud, koos koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga käitumisega seoses valimisse kaasatud äriühingutele laenude andmisega. See käitumine erines tema ametlikust seisukohast, sest tegelikkuses ta ei tegutsenud põhjalike turupõhiste riskihinnangute alusel.

(244)

Uurimise käigus leidis komisjon, et kahele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile anti laenu intressimääradega, mis olid Hiina Rahvavabariigi Panga (edaspidi „PBOC“) laenu viiteintressimäärast väiksemad või sellega sarnased ning riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse (edaspidi „NIFC“) poolt 20. augustil 2019 avaldatud laenu põhimäärast väiksemad, (55) olenemata äriühingute finantsseisundist ja krediidiriskist. Seega anti laene turuhinnast odavamalt, kui võtta arvesse valimisse kaasatud eksportivate tootjate riskiprofiili.

(245)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei tõendanud, et koostööd tegev riigi omanduses olev pank, nimelt EXIM-pank, on avalik-õiguslik asutus ning et Hiina valitsus teostas EXIM-panga üle sisulist kontrolli. Hiina valitsus rõhutas, et „omandisuhe ja formaalsed kaudsed kontrolli märgid“ ei ole piisavad, et tõendada avalik-õigusliku asutuse olemasolu, ning et komisjon ei tõendanud EXIM-panga juhtimise sõltumatuse puudumist väitega, et Hiina valitsus teostab EXIM-panga üle kontrolli ainult seeläbi, et teeb järelevalvet panga juhatuse ja nõukogu määramise üle.

(246)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et kõnealused finantsasutused ei täida ühtegi ülesannet, mida saaks pidada valitsuse ülesandeks, ja et Hiina valitsus ei ole teostanud EXIM-panga üle sisulist kontrolli. Kuigi Hiina pangandusseaduse artiklis 34 nõutakse, et kommertspangad tegutseksid lähtuvalt Hiina valitsuse „tööstuspoliitika suunistest“, ei sisalda see säte nõuet, et pangad tegutseksid teatud viisil, ning Hiina valitsuse sõnul tuleks seda sätet pidada Hiina pankade juhtpõhimõtteks. Hiina valitsus väitis ka, et Hiina pangandusseadus keelab sõnaselgelt Hiina valitsusel kommertspankade otsuseid mis tahes viisil kontrollida. Seda väites tugines Hiina valitsus Hiina pangandusseaduse artiklitele 4 ja 5, milles on sätestatud, et kommertspangad „teevad ise oma otsused“ ja tegutsevad „ilma ühegi üksuse või isiku sekkumiseta“. Lisaks rõhutas Hiina valitsus, et Hiina pangandusseaduse artiklis 41 on sätestatud, et „ükski üksus ega isik ei tohi sundida kommertspanka andma laenu või tagatist“. Peale selle väitis Hiina valitsus, et laenude üldeeskirja artikkel 15 ja otsus nr 40 ei ole kohustuslikud, vaid üksnes suunavad. Samuti ei nõustunud Hiina valitsus väitega, et EXIM-pank andis laene turuhinnast odavamalt, sest ta järgib rahvusvaheliselt tunnustatud riskihindamise ja laenude väljamaksmise standardeid ning tegutseb Hiina valitsusest sõltumatult.

(247)

Komisjon ei nõustunud Hiina valitsuse väidetega. Komisjon ei tuginenud ainult „omandisuhtele ja formaalsetele kaudsetele kontrolli märkidele“, et liigitada koostööd tegev riigi omanduses olev EXIM-pank avalik-õiguslikuks asutuseks, vaid tõendas ka, et Hiina valitsus teostas panga üle sisulist kontrolli järgmistel põhjustel.

(248)

Nagu on selgitatud põhjenduses 238, leidis komisjon, et Hiina pangandusseadus ja otsus nr 40 on kohustuslikud. Lisaks, uurimise järeldused, samuti komisjoni järeldused, mis olid tehtud sama subsiidiumikava käsitlevate varasemate uurimiste puhul, (56) ei toetanud väidet, et pangad ei järgi laenuotsuste tegemisel valitsuse poliitikat ja kavasid. Näiteks leidis komisjon, et eksportivad tootjad said kasu turu intressimäärast madalamate intressimääradega sooduslaenudest. Üks eksportivatest tootjatest sai sooduslaene Hiina arengupanga fondilt, mis on poliitikast lähtuv investeerimisorganisatsioon, mis toetab peamiselt „riigi tunnustatud põhisektorite projekte“, nagu kirjeldatud põhjenduses 285 allpool.

(249)

Uurimine näitas, et laenude üldeeskirja artiklit 15 kohaldati tegelikult praktikas ning et pangandusseaduse artiklid 4, 5 ja 41 olid kohaldatavad pangandusseaduse artikli 34 kohaselt, mis tähendab, et kui riik kehtestab riikliku poliitika, siis pangad rakendavad ja järgivad riigi juhiseid. Pangaseaduse artiklid 4 ja 5 kuuluvad I peatükki, milles on kehtestatud üldsätted, ning artikkel 34 kuulub IV peatükki, milles on kehtestatud põhieeskirjad laenude kohta. Artikli 34 tekst „kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest“ näitab, et see säte ei ole olemuselt suunav, vaid pigem kohustuslik ning sellega antakse pankadele selged juhised, mille kohaselt peavad pangad laenude väljastamisel arvesse võtma riigi tööstuspoliitikat. Lisaks märkis komisjon, et riiginõukogu otsusega nr 40 antakse kõikidele finantsasutustele juhis anda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele ning lubatakse rakendada „muud sooduspoliitikat soodustatud projektide suhtes“. Sama otsuse artikli 17 kohaselt peavad pangad järgima krediidipõhimõtteid, kuid komisjon ei leidnud uurimise käigus, et seda oleks praktikas tehtud. Vastupidi, eksportivatele tootjatele anti laene nende finantsseisundit ja krediidivõimelisust arvestamata.

(250)

Konkreetselt EXIM-panga puhul on vaieldamatult tegemist arengupangaga, kus järgitakse vastavalt panga enda avaldusele otseselt valitsuse poliitikat. Nagu on selgitatud panga veebisaidil, (57) on EXIM riigi rahastatud ja riigi omandis olev arengupank, mida juhib otseselt riiginõukogu ning mis on ette nähtud muu hulgas Hiina väliskaubanduse toetamiseks ja „maailma tasemele viimise“ strateegia elluviimiseks.

(251)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud seoses soodustatud tootmisharudele laenude andmisega normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad panga juhid ja järelevalvajad peavad järgima. See normatiivne raamistik ei jätnud panga juhtidele ja järelevalvajatele mingit otsustusvabadust küsimuses, kas seda raamistikku valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul järgida või mitte, muutes seega panga juhtkonna sellest sõltuvaks. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et teostada sisulist kontrolli koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga üle alati, kui viimane kiudoptiliste kaablite sektorile laene andis.

(252)

Nagu selgitatud põhjenduses 241, taotles komisjon konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete laenude alusel. Koostööd tegev riigi omanduses olev pank ei esitanud siiski teatavat vajalikku teavet, sealhulgas valimisse kaasatud äriühingutega seotud konkreetset krediidiriski hinnangut. Kuna puuduvad konkreetsed tõendid selliste krediidiriski hinnangute kohta, uuris komisjon üldist õigusraamistikku, mida kohaldatakse soodustatud tootmisharudele (nagu kiudoptiliste kaablite sektor) antavate laenude suhtes, ja koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga käitumist ning tegi kindlaks, et pank ei tegutsenud põhjalike turupõhiste krediidiriski hinnangute põhjal. Nagu on selgitatud põhjenduses 244, anti kahele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile laenu intressimääradega, mis olid PBOC riskivabadest viiteintressimääradest ja laenu põhimäärast väiksemad või nendega sarnased, olenemata nende finantsseisundist ja krediidiriskist. Võttes arvesse allpool punktis 3.5.3.3 kirjeldatud valimisse kaasatud eksportivate tootjate riskiprofiili ja asjaolu, et komisjoni riskianalüüsi kohaselt oleksid eksportivad tootjad pidanud saama BB-krediidireitingu ja sellest tulenevalt maksma riskivabast määrast oluliselt kõrgemaid intressimäärasid, järeldas komisjon, et kõnealused laenud anti turuhinnast odavamalt.

(253)

Seega tegi komisjon järelduse, et Hiina valitsus on sisuliselt kontrollinud koostööd tegevat riigi omanduses olevat panka seoses tema laenupoliitika teostamise ja riskihindamisega kiudoptiliste kaablite sektori puhul.

(254)

Komisjon selgitas välja, et osaliselt koostööd tegev riigi omanduses olev pank järgis kiudoptiliste kaablite sektoris valitsuse ülesannete täitmisel eespool nimetatud õigusraamistikku. Seetõttu tegutses ta alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes (koostoimes alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i) ning vastavalt WTO asjakohasele kohtupraktikale avalik-õigusliku asutusena.

(255)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 218, ei vastanud ükski muu valimisse kaasatud äriühingutele laenu andnud riigi omanduses olev finantsasutus eriküsimustikule. Hiina valitsus esitas üksnes mõningast teavet mitme panga omandiõiguste kohta, kuid mitte nende juhtimisstruktuuri, riskihindamise ega näidete kohta, mis on seotud kiudoptiliste kaablite sektorile antud konkreetsete laenudega.

(256)

Seetõttu otsustas komisjon kooskõlas punktis 3.2.1 toodud järeldustega kasutada kättesaadavaid fakte, et teha kindlaks, kas need riigi omanduses olevad finantsasutused kvalifitseeruvad avalik-õiguslikeks asutusteks.

(257)

Hiina valitsus väitis, et järgmised pangad, kes olid andnud laene käesolevas uurimises valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele, kuulusid osaliselt või täielikult riigile endale või riigiosalusega juriidilistele isikutele: Hiina põllumajanduspank, Hiina Pank, sidepank, Jiangsu pank, Kunluni pank, Nanjingi pank, Ningbo pank, Hiina CITICi pank, Hiina arengupank, Hiina ehituspank, Hiina Everbrighti pank, Hiina Guangfa pank, Hiina kaupmeeste pank, Hiina Minshengi pank, Hankou pank, tööstuspank, Hiina tööstus- ja kommertspank (ICBC), Ping Ani pank, postiteenuste säästupank, Shanghai Pudongi arengupank ja Zheshangi pank.

(258)

Kasutades avalikult kättesaadavat teavet, nagu veebisaidid, aastaaruanded, kättesaadav teave pangandusregistrites või internetis, tuvastas komisjon, et järgmised finantsasutused, kes olid andnud laenu kahele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile, kuulusid osaliselt või täielikult riigile endale või riigiosalusega juriidilistele isikutele:

(259)

Kuna finantsasutustelt ei saadud konkreetset teavet, mis tõendanuks vastupidist, järeldas komisjon, et Hiina valitsuse omandiõigus ja kontroll põhineb formaalsetel kaudsetel märkidel ning seda samadel põhjustel nagu on sätestatud eespool punktis 1. Täpsemalt eeldatakse kättesaadavate faktide põhjal, et nende riigi omanduses olevate koostööst keeldunud finantsasutuste juhid ja järelevalvajad määrab Hiina valitsus ja nad vastutavad Hiina valitsuse ees samal moel nagu koostööd tegevas riigi omanduses olevas pangas.

(260)

Seoses sisulise kontrolli teostamisega leidis komisjon, et koostööd tegevat riigi omanduses olevat finantsasutust puudutavaid järeldusi võib pidada esindavaks ka koostööst keeldunud riigi omanduses olevate finantsasutuste puhul. Eespool punktis 1 analüüsitud normatiivset raamistikku kohaldatakse samal viisil ka nende suhtes. Kuna vastupidise kohta andmed ei ole, võib kättesaadavate faktide põhjal järeldada, (58) et konkreetseid tõendeid ende krediidivõimelisuse hindamise kohta ei ole, nagu neid ei ole ka koostööd teinud riigi omanduses oleva panga puhul.

(261)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjoni väited, milles järeldati, et kõik muud riigi omanduses olevad finantsasutused peale EXIM-panga olid samuti avalik-õiguslikud asutused, ei olnud piisavad. Hiina valitsus väitis, et komisjon tugines eelmistele subsiidiumivastastele uurimistele ja oma järeldustele koostööd tegevate riigi omanduses olevate finantsasutuste kohta ning ei teinud juhtumipõhist analüüsi, milles oleks pööratud erilist tähelepanu iga juhtumi ja iga koostööst keeldunud finantsasutuse eripäradele. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et riigi omanduses olevate finantsasutuste üle tehakse sisulist kontrolli seetõttu, et Hiina valitsus paistab nende juhid ja järelevalvajad ametisse nimetavat.

(262)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et kuna teised riigi omanduses olevad pangad keeldusid koostööst, pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele. Komisjon jõudis järeldusele, et eelmiste uurimiste teave koos formaalsete kaudsete kontrolli märkide ja uurimise enda tulemustega seoses EXIM-pangaga ning pankade tegeliku käitumisega eksportivate tootjate suhtes olid parimad kättesaadavad faktid selle juhtumi kohta. Igal juhul ei suutnud Hiina valitsus esitada ühtegi tõendit ega väidet, mis lükkaks ümber komisjoni järeldused seoses asjaoluga, et ülejäänud riigi omanduses olevad pangad, kes andsid laenu valimisse kuuluvatele äriühingutele, on avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i. Komisjon jäi seega oma seisukohale.

(263)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes leidis komisjon, et kõik riigi omanduses olevad Hiina finantsasutused, kes andsid rahalisi vahendeid kahele valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kontsernile, on avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i.

(264)

Lisaks tegi komisjon sama teabe põhjal kindlaks, et isegi kui riigi omanduses olevaid finantsasutusi ei saaks käsitada avalik-õiguslike asutustena, käsitataks neid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv mõistes siiski asutustena, kellele Hiina valitsus on teinud ülesandeks täita tavaliselt valitsuse täidetavaid ülesandeid, ning seda samadel põhjustel, nagu mainitud punktis 3.5.1.2. Seega tuleks nende tegevus igal juhul omistada Hiina valitsusele.

(265)

Järgmisi finantsasutusi käsitati eraomandis olevate asutustena, tuginedes varasemate subsiidiumivastaste uurimiste tulemustele (59) ja avalikult kättesaadavale teabele: HSBC, CITI Bank China, Zijini maaelu kommertspank, Mizuho Bank, Sumitomo Mitsui Banking (Hiina), MUFG Bank, Bohai International Trust Co., Ltd. ja Hubei maapiirkondade krediidiühistu. Komisjon analüüsis, kas Hiina valitsus on teinud neile finantsasutustele alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses ülesandeks anda kiudoptiliste kaablite sektorile subsiidiume ehk volitanud või suunanud neid seda tegema.

(266)

WTO apellatsioonikogu arvamuse kohaselt tähendab „volitamine“, et valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule asutusele, ning „suunamine“ tähendab olukorda, kus valitsus teostab oma võimu eraõigusliku asutuse üle (60). Mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks, ning „enamikel juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid“ (61). Samal ajal ei lubata artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iv liikmesriikidel kehtestada toodete suhtes tasakaalustusmeetmeid, „kui valitsus rakendab oma üldisi õigusaktides sätestatud regulatiivseid volitusi“ (62) või kui valitsuse sekkumine „võib või ei pruugi omada erilist tagajärge lihtsalt konkreetsetel faktilistel asjaoludel ning turuosaliste vabal valikul põhinevalt“ (63). Pigem osutavad volitamine või suunamine „valitsuse aktiivsemale rollile kui lihtsalt soodustamine“ (64).

(267)

Komisjon märkis, et tootmisharu puudutav ja eespool põhjendustes 232–238 nimetatud normatiivne raamistik kehtib HRV kõikide, sealhulgas eraomandis olevate finantsasutuste suhtes. Seda kinnitab asjaolu, et pangandusseadus ja mitu CBIRC korraldust hõlmavad kõiki Hiina rahastatud ja välisinvesteeringutega pankasid, mida CBIRC juhib.

(268)

Lisaks sisaldas enamik eraõiguslike finantsasutustega sõlmitud laenulepinguid riigi omanduses olevate pankadega sõlmitud lepingutega sarnaseid tingimusi ning eraõiguslike finantsasutuste laenuintressimäärad sarnanevad riigi omanduses olevate finantsasutuste laenuintressimääradega.

(269)

Kuna eraõiguslikud finantsasutused ei esitanud teistsugust teavet, tegi komisjon kiudoptiliste kaablite sektori kohta järelduse, et riik on alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a punkti iv esimese taande tähenduses teinud kõikide Hiinas CBIRC järelevalve all tegutsevate finantsasutuste (sh eraõiguslikud finantsasutused) ülesandeks järgida valitsuse poliitikat ning anda soodustingimustel laenu kiudoptiliste kaablite sektorile. (65)

(270)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei olnud tõendanud Hiina valitsuse poolset volitamist või suunamist, eelkõige seost valitsuse ja kõigi finantsasutuste konkreetse käitumise vahel. Hiina valitsus väidab, et tema üldiste regulatiivsete volituste kasutamine pelgalt juhiste andmise või innustamise kaudu ei ole piisav, et näidata volitamist ja suunamist; vaja on mingil määral ähvardust või stiimuleid. Hiina valitsuse sõnul on pangandusseadusega sõnaselgelt keelatud Hiina valitsuse sekkumine ning laenude üldeeskiri ja otsus nr 40 on üksnes suunavad, mitte kohustuslikud ega õiguslikult siduvad. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei täitnud oma kohustust teha selline analüüs iga üksuse kohta.

(271)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Kuna kõikide Hiina pankade suhtes kehtiv normatiivne raamistik, mida on selgitatud põhjendustes 232–239, on õiguslikult siduv, nagu kinnitatud põhjendustes 248 ja 249, on see midagi enamat kui lihtsalt valitsusepoolne innustamine või juhiste andmine. Komisjon tegi juba eespool põhjenduses 239 kindlaks, et otsusega nr 40 antakse kõikidele finantsasutustele juhis pakkuda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele, kuigi sama otsuse artikliga 17 palutakse pangal järgida krediidipõhimõtteid. Lisaks tegi komisjon põhjenduses 251 kindlaks, et Hiina valitsus tugines sellele normatiivsele raamistikule, et teostada finantsasutuste üle sisulist kontrolli, jätmata neile mingit otsustusõigust küsimuses, kas seda raamistikku rakendada või mitte. Seetõttu on Hiina valitsuse ja erapankade konkreetse käitumise vahel selge seos, mis näitab, et Hiina valitsus on neid volitanud ja suunanud.

(272)

Lisaks tuletas komisjon meelde, et kuna erapangad koostööd ei teinud, pidi ta tuginema kättesaadavatele faktidele. Kuna ainult üks riigi omanduses olev pank tegi osalist koostööd, kasutas komisjon selle panga (kelle puhul tõendati, et ta on avalik-õiguslik asutus) kohta kättesaadavat teavet ning võrdles seda koostööst keeldunud erapankade pakutavate laenutingimustega. Peale selle ei avastatud valimisse kaasatud äriühingute kaugkontrollide käigus eraõiguslike finantsasutuste ja riigi omanduses olevate finantsasutuste pakutud laenutingimuste või intressimäärade vahel märkimisväärseid erinevusi. Asjaolu, et määrad kattusid, näitab, et eraõiguslikud pangad andsid samuti turutingimustest soodsamaid laene kooskõlas eespool osutatud normatiivse raamistikuga. Seega pole põhjendatud Hiina valitsuse väide, et komisjon ei täitnud oma kohustust teha selline analüüs iga üksuse kohta.

(273)

Seepärast kinnitas komisjon kiudoptiliste kaablite sektori kohta tehtud järeldust, et riik on alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a punkti iv esimese taande tähenduses teinud kõikide Hiinas tegutsevate finantsasutuste (sh eraõiguslikud finantsasutused) ülesandeks järgida valitsuse poliitikat ning anda kiudoptiliste kaablite sektorile soodustingimustel laenu.

(274)

Komisjon on varasemate subsiidiumivastaste uurimiste käigus kindlaks teinud, et Hiina äriühingutele antud riigisisesed krediidireitingud ei olnud usaldusväärsed, tuginedes Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) (66) avaldatud uuringule, mis näitas lahknevust rahvusvaheliste ja Hiina krediidireitingute vahel, ning valimisse kaasatud äriühinguid käsitleva uurimise järeldustele. IMFi andmetel on kohalikud reitinguagentuurid andnud tõepoolest üle 90 %-le neist Hiina võlakirjadest AA- kuni AAA-reitingu. See ei ole võrreldav teiste turgudega, nagu EL või Ameerika Ühendriigid. Näiteks Ameerika Ühendriikide turul on vähem kui 2 %-l äriühingutest nii kõrge reiting. Hiina reitinguagentuurid on seega suurel määral kallutatud reitinguskaala ülemise otsa poole. Neil on väga laiad reitinguskaalad ning nad kalduvad koondama väga erineva makseviivituse riskiga võlakirju ühte laia reitingukategooriasse (67). Bloombergi 2021. aasta Hiina võlakirjaturu ülevaate (68) kohaselt domineerivad võlakirjaturul viis Hiina kohalikku reitinguagentuuri: China Chengxin, Dagong, Lianhe, Shanghai Brilliance ja Golden Credit Rating, ning kohalikud reitinguagentuurid on andnud umbes 90 % võlakirjadest AAA-reitingu. Siiski on paljud emitendid saanud madalama S&P globaalse emitendi reitingu A ja BBB (69).

(275)

Lisaks tõstavad välisriikide reitinguagentuurid, nagu Standard and Poor’s ja Moody’s, välisriigis emiteeritud Hiina võlakirjade hindamisel tavaliselt emitendi põhikrediidireitingut, tuginedes hinnangule ettevõtte strateegilise tähtsuse kohta Hiina valitsuse jaoks ja mis tahes kaudsele garantiile (70).

(276)

Komisjon leidis selle analüüsi täiendamiseks ka lisateavet. Esiteks tegi komisjon kindlaks, et riik saab avaldada teatavat mõju krediidireitinguturule.

(277)

Hiina valitsuse esitatud teabe kohaselt tegutses uurimisperioodil Hiina võlakirjaturul 14 reitinguagentuuri, sealhulgas 12 omamaist reitinguagentuuri.

(278)

Teiseks puudub vaba juurdepääs Hiina krediidireitinguturule. See on sisuliselt suletud turg, sest enne kui reitinguagentuurid saavad tegevust alustada, peab Hiina väärtpaberite reguleerimisasutus (CSRC) või PBOC nad heaks kiitma (71). PBOC teatas 2017. aasta keskpaigas, et välismaistel reitinguagentuuridel lubatakse anda krediidireitinguid riigisisesel võlakirjaturul teatavatel tingimustel. Uurimisperioodil tegutses Hiina turul kaks välisosalusega ning kaks Hiina ja välisriigi ühisettevõttest reitinguagentuuri. Samas järgivad need reitinguagentuurid Hiina reitinguskaalasid ning seega ei ole nende reitingud rahvusvaheliste reitingutega täpselt võrreldavad, nagu selgitatud põhjenduses 275.

(279)

Komisjoni järeldusi kinnitab PBOC enda 2017. aasta uuring, mille järeldustes sedastatakse, et „kui välisvõlakirjade investeerimisjärgu krediidireiting on rahvusvaheline reiting BBB või suurem, võib omamaiste võlakirjade investeerimisjärgu krediidireiting olla AA-tasemel ja suurem, arvestades keskmise riigisisese reitingu ja rahvusvahelise 6-pügalalise või suurema erinevusega“ (72).

(280)

Pidades silmas eespool põhjendustes 274–279 kirjeldatud olukorda, tegi komisjon järelduse, et Hiina krediidireitingud ei taganud alusvara krediidiriski usaldusväärset hinnangut. Neid reitinguid moonutasid ka poliitilised eesmärgid soodustada peamisi strateegilisi tootmisharusid, nagu kiudoptiliste kaablite sektor.

(281)

Komisjon tegi kindlaks, et mõlema valimisse kaasatud kontserni äriühingud kasutasid oma tegevuse rahastamiseks mitmesuguseid lühi- ja pikaajalisi laene. Neid laene kasutati peamiselt igapäevategevuseks, käibekapitali vajadusteks, eriprojektideks, investeeringuteks või muude laenude asendamiseks. Mõlemad kontsernid kasutasid ka lühi- ja pikaajalisi ekspordikrediite.

(282)

Uurimise käigus tuvastas komisjon, et teatavad valimisse kaasatud äriühingud sõlmisid laenulepinguid, mille konkreetne eesmärk oli asendada teistelt pankadelt saadud laene. Nii tehes said äriühingud oma kohustusi ümber korraldada ja saada vahendeid oma varasemate kohustuste tasumiseks, mis viitab võla tagasimaksmisega seotud probleemidele, kuna selleks ei paistnud olevat muid põhjuseid.

(283)

Selliseid laene, mille ainus eesmärk on tagasi maksta muid, varasemaid laene, peetakse märgiks, et äriühing ei suuda täita oma lühiajalisi laenukohustusi, ja seega kujutab see endast lisariski seoses tema lühi- ja pikaajalise rahastamisega.

(284)

Komisjon tuvastas, et üks valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest sai Hiina arengupangalt oma emaettevõtja kaudu pangalaenu. Emaettevõtja võttis pangast laenu nn aktsionärilaenu või usalduslaenuna, mis oli ette nähtud eksportiva tootja rakendatava teadus- ja arendustegevuse projekti jaoks, ning suunas laenusumma eksportivale tootjale samadel lepingutingimustel, milles lepiti kokku pangaga. Kaugkontrolli käigus selgitas asjaomane äriühing, et Hiina arengupangal on projektide jaoks sihtotstarbelised rahalised vahendid, mida saab laenudena anda ainult keskvalitsuse omandis olevatele üksustele, mis on otseselt SASACi kontrolli all. Laenu üle pidasid siiski otse läbirääkimisi eksportiv tootja ja pank. Lisaks on laenulepingus täpsustatud, et pank nõuab, et emaettevõtja annaks „usalduslaenu“ eksportivale tootjale projekti kapitalisisendiks.

(285)

Lisaks tegi komisjon kindlaks, et Hiina arengupanga fond on poliitikast lähtuv investeerimisorganisatsioon, mis toetab peamiselt „riigi tunnustatud põhisektorite projekte“„projektikapitali investeeringute, üksuseinvesteeringute, aktsionärilaenude ning kohalike investeerimis- ja finantseerimisettevõtete fondidesse tehtavate investeeringute kaudu, et täita lüngad olulistes projektides“ (73).

(286)

Võttes arvesse, et valimisse kaasatud eksportiv tootja kasutas laenusummat oma projektide jaoks, et laenu üle pidasid läbirääkimisi valimisse kaasatud eksportiv tootja ja pank otse ning et eksportival tootjal oli oma emaettevõtjaga sõlmitud laenuleping, mis kajastas emaettevõtja ja panga vahelist aktsionärilaenu lepingut, leidis komisjon, et emaettevõtjal oli ainult vahendaja roll ning ta oli leppinud Hiina arengupanga kokku laenu andmises eksportivale tootjale. Seetõttu võttis komisjon kõnealust laenu arvesse rahaliste vahenditena, mida pank andis asjaomasele eksportivale tootjale.

(287)

Nagu on märgitud põhjendustes 232–238, suunatakse mitmes õigusdokumendis, mis on suunatud konkreetselt kõnealuse sektori ettevõtetele, finantsasutusi andma kiudoptiliste kaablite sektori äriühingutele soodustingimustel laene. Nendest dokumentidest nähtub, et finantsasutused pakuvad soodusrahastamist vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat. Komisjon leidis, et viide kiudoptiliste kaablite sektorile on piisavalt selge, sest tootmisharu on määratletud kas nimetusega või viitega tootele, mida tootmisharu toodab, või tootmisharu rühmale, kuhu see kuulub. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 286, sai üks valimisse kaasatud eksportiv tootja kasu laenust, mida andis Hiina arengupanga fond, mis toetab „riigi tunnustatud põhisektorite projekte“. Asjaolu, et Hiina valitsus toetab piiratud arvu soodustatud tootmisharusid, sealhulgas kiudoptiliste kaablite sektorit, muudabki subsiidiumi konkreetseks.

(288)

Pärast lõplikku avalikustamist väitsid Hiina valitsus ja ZTT kontsern, et kõnealused laenud ei ole konkreetsed. Hiina valitsuse sõnul ei tõendanud komisjon, et õigusaktid, mille alusel rahalist toetust antakse, piiravad sõnaselgelt juurdepääsu toetusele, ning ta leidis, et ükski komisjoni viidatud dokumentidest ei ole suunatud kiudoptiliste kaablite sektorile, mis ei ole Hiina valitsuse arvates HRVs soodustatud tootmisharu.

(289)

Sellega seoses märkis komisjon, et kuigi põhjenduses 232 loetletud dokumentides ja eelkõige otsuses nr 40, pangaseaduses ja laenude üldeeskirjas ei ole üksikasjalikult täpsustatud, et soodustatud tootmisharud hõlmavad kiudoptiliste kaablite sektorit kui sellist, viidatakse neis siiski Hiina valitsuse tööstuspoliitikale soodustatud tootmisharude toetamiseks. Nagu on järeldatud punktis 3.1, on kiudoptiliste kaablite sektor soodustatud tootmisharu. Asjaomaste dokumentide koostoimes tõlgendamine näitas, et Hiina valitsus andis finantsasutustele korralduse võtta oma laenutegevuses arvesse Hiina valitsuse tööstuspoliitikat ning et Hiina valitsuse tööstuspoliitika kohaselt on finantsasutused kohustatud andma krediiditoetust soodustatud projektidele. Sellest järeldub, et Hiina valitsus toetab sõnaselgelt piiratud rühma soodustatud tootmisharusid, sealhulgas kiudoptiliste kaablite sektorit. Seetõttu on kõnealune subsiidium konkreetne. Komisjon jäi seega oma järelduste juurde.

(290)

Komisjon tegi niisiis järelduse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile tootmisharudele kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed.

(291)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel võttis komisjon aluseks uurimisperioodil toetusesaajatele tagatud kasu. Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: intressisumma, mille äriühing on maksnud sooduslaenu eest, ning summa, mille ta oleks pidanud maksma võrreldava kommertslaenu eest, mida ta oleks võinud turul reaalselt saada.

(292)

Nagu selgitatud punktides 3.5.1–3.5.2, on Hiina finantsasutuste antavate laenude puhul tegemist valitsuse olulise sekkumisega ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid toimivale turule tavaolukorras omased.

(293)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernid erinesid oma üldise finantsseisundi poolest. Igaüks neist sai uurimisperioodil kasu eri tüüpi laenudest, millel olid erinevad lõpptähtajad, tagatised, garantiid ja muud tingimused. Nimetatud kahel põhjusel oli igal äriühingul keskmine intressimäär, mis põhines saadud laenude kogumitel.

(294)

Komisjon hindas individuaalselt iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni finantsseisundit, et neid iseärasusi kajastada. Seoses sellega järgis komisjon laenude kaudu soodusrahastamise arvutamise metoodikat, mis määrati kindlaks HRVst pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete subsiidiumivastasel uurimisel ning HRVst pärit rehvide ja HRVst pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste subsiidiumivastastel uurimistel (74) ning mida on selgitatud järgnevates põhjendustes. Selle tulemusena arvutas komisjon laenude kaudu soodusrahastamisest saadava kasu iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni jaoks individuaalselt ning jaotas selle kasu vaatlusalusele tootele.

(295)

Komisjon märkis, et Hiina reitinguagentuurid andsid FTT kontserni kuuluvatele eksportivatele tootjatele AAA-reitingu, samas kui nende sidusettevõtjate krediidireiting jäi B ja AAA vahele. Võttes arvesse punktis 3.5.2 mainitud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust, järeldas komisjon, et need reitingud ei ole usaldusväärsed.

(296)

Nagu eespool põhjendustes 243–253 mainitud, ei esitanud laene andvad Hiina finantsasutused uurimise käigus ühtegi krediidivõimelisuse hinnangut. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas FTT kontsernile võimaldatud laenu intressimäärad vastasid turutingimustele.

(297)

FTT kontserni kuuluvad eksportivad tootjad väitsid, et nad on üldiselt kasumlikus finantsseisundis, kuna nende kasumimarginaalid jäid vahemikku 1–3 %, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded, aga need kasumimarginaalid olid palju väiksemad kui kiudoptiliste kaablite sektoris üldiselt eeldatav kasumimarginaal 12,4 %, mis tehti kindlaks eraldi dumpinguvastases uurimises.

(298)

Üks FTT kontserni eksportivatest tootjatest kasutas oma tegevuse rahastamiseks lühi- ja pikaajalisi laene. Komisjon hindas äriühingu lühiajalist likviidsust ja pikaajalist maksevõimet.

(299)

Komisjon kasutas lühiajalise likviidsuse puhul likviidsuse suhtarve nagu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, likviidsuskordaja, maksevalmiduse kordaja ja rahavoo kordaja. Nende kordajatega mõõdetakse äriühingu võimet maksta tagasi lühiajalisi kohustusi, sealhulgas lühiajalist võlga. Äriühing esitas uurimisperioodil keskmise lühiajalise võlgnevuse kattekordajana 1,1. Kuigi äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on pisut üle 1, on äriühingu hetkevarad piisavad vaid lühiajaliste kohustuste tagasimaksmiseks, mis ei ole piisav, et õigustada kõrget krediidireitingut, mille jaoks peaks äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja olema vähemalt 2. Äriühingu likviidsuskordaja oli 2019. aastal 0,8 ja 2020. aastal 0,6, samas kui võrdlusalusena loetakse likviidsuskordajat, mis on vähemalt 1. Tegelikult ei pruugi äriühing, mille likviidsuskordaja on alla 1, olla suuteline lühikese aja jooksul oma lühiajalisi kohustusi tagasi maksma. Äriühingu maksevalmiduse kordaja oli uurimisperioodil keskmiselt 0,1. Seega oli äriühingul kassas oma lühiajalise võla tagasimaksmiseks ebapiisavalt sularaha. Samuti olid äriühingu tegevusest tulenevad netorahavood 2019. ja 2020. aastal negatiivsed. Tegevusest tulenevate netorahavoogude kordaja oli 2019. aastal 0,07 ja 2020. aastal 0,00007. Kui tegevusest tulenevate netorahavoogude kordaja on väiksem kui 1, tähendab see, et äriühing ei ole teeninud piisavalt raha, et katta oma lühiajalisi kohustisi.

(300)

Võttes arvesse põhjenduses 299 kirjeldatud likviidsusnäitajaid, järeldas komisjon, et kõnealusel äriühingul on lühiajalised likviidsusprobleemid, mille tulemuseks on kõrge riskitasemega võlgniku profiil.

(301)

Komisjon tugines pikaajalise maksevõime riski hindamisel mitmesugustele maksevõime suhtarvudele, nagu võlakordajad ja kattekordajad. Maksevõime suhtarvudega mõõdetakse äriühingu suutlikkust täita oma pikaajalisi võlakohustusi. Neid kasutavad laenuandjad ja võlakirjainvestorid äriühingu krediidivõimelisuse hindamiseks.

(302)

Võlakordajatega mõõdetakse kohustuste summat, eelkõige pikaajalise võla suurust. Äriühingul oli suur võlakordaja 0,67, mis tähendab, et 67 % äriühingu varadest finantseeritakse võlgadest. Võla ja omakapitali suhe oli 2019. aastal 1,9 ja 2020. aastal 2,8, mis osutab asjaolule, et äriühing rahastab oma tegevust peamiselt võla kaudu. Mida suuremad on võlakordaja ning võla ja omakapitali suhe, seda suurem on äriühingu finantsrisk.

(303)

Kattekordajatega mõõdetakse äriühingu suutlikkust teenindada oma võlga ja täita oma finantskohustusi. Äriühing võttis hindamisel aluseks intressikulude kattekordaja ning tegevusest tulenevate netorahavoogude ja võla suhte. Intressikulude kattekordaja näitab äriühingu suutlikkust finantseerida intressikulusid. See kattekordaja oli 2019. aastal 1,4 ja 2020. aastal 0,6. Finantsanalüüsis näitab 1,5st väiksem intressikulude kattekordaja, et äriühingul on raskusi oma intressikulude katmisega. Tegevusest tulenevate netorahavoogude ja võla suhe näitab äriühingu suutlikkust maksta oma võlg tagasi äritegevusest tulenevatest rahavoogudest. Äriühingu keskmine tegevusest tulenevate netorahavoogude ja võla suhe oli uurimisperioodil –6 % 2019. aastal ja –0,006 % 2020. aastal. See tähendab, et 2019. aasta suhte korral kuluks äriühingul 16 aastat, et maksta kogu oma võlg tagasi tegevusest tulenevate netorahavoogudega. 2020. aasta andmed näitavad veelgi halvemat olukorda. Seetõttu on ilmne, et äriühingul on suuri probleeme piisava raha teenimisel oma võlgade tagasimaksmiseks.

(304)

Lisaks on see äriühing sõlminud laenulepinguid, mille ainus eesmärk on teistelt pankadelt saadud laenude tagasimaksmine. Nagu selgitatud põhjendustes 282 ja 283 peetakse selliseid laene märgiks, et äriühing ei suuda täita oma lühiajalisi laenukohustusi, ja seega kujutab see endast lisariski seoses tema lühi- ja pikaajalise rahastamisega.

(305)

Võttes arvesse põhjendustes 299–304 kirjeldatud likviidsus- ja maksevõimeprobleeme, leidis komisjon, et äriühingu finantsseisund on ebakindel ning riskiprofiil võimalike laenuandjate ja investorite jaoks kõrge.

(306)

Kontserni teisel eksportival tootjal ei olnud laene. Komisjon märkis aga, et ta rahastas 35 % oma ostudest pangaaktseptidega, mis on soodustingimustel lühiajalised finantsinstrumendid, nagu märgitud punktis 3.5.4.2. Selle tootja võlg moodustas uurimisperioodil keskmiselt 61 % koguvaradest, kusjuures võlakordaja oli 0,6, samas kui keskmine võla ja omakapitali suhe oli uurimisperioodil 1,6. See tähendab, et äriühing rahastas oma tegevust peamiselt võla kaudu, mis on riskitegur.

(307)

Kuna kõnealune äriühing rahastas oma tegevust peamiselt lühiajalise rahastamise kaudu, keskendus komisjon oma analüüsis äriühingu likviidsusolukorrale. Äriühingu keskmised näitajad uurimisperioodil olid lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,9, likviidsuskordaja 0,7, maksevalmiduse kordaja 0,1 ja tegevusest tulenevate netorahavoogude kordaja 0,1. Need kordajad osutavad likviidsusprobleemidele, kuna lühiajaliste kohustiste kogusumma ületab käibevara kogusummat ja äriühing on olukorras, kus ta ei suuda tasuda oma lühiajalisi kohustisi rahaga, mis tuleneb tema käibevarast ja põhitegevusest. Finantsanalüüsi valdkonnas ollakse üldiselt seisukohal, et likviidsuse suhtarv alla 1 viitab likviidsusprobleemidele, mida laenu andvad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad riskiks.

(308)

Võttes arvesse suuri likviidsus- ja maksevõimeprobleeme, millele osutas kahe FTT kontserni eksportiva tootja finantsanalüüs, mida on kirjeldatud põhjendustes 298–307, leidis komisjon, et FTT kontserni üldine finantsseisund vastab BB-reitingule, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu krediidireitinguks“. „Investeerimisjärgu krediidireiting“ tähendab, et reitinguagentuuri hinnangul täidavad äriühingu emiteeritud võlakirjad tõenäoliselt maksekohustused ja pankadel on lubatud neisse investeerida.

(309)

Võttes aluseks Bloombergi avalikult kättesaadavad andmed, kasutas komisjon võrdlusalusena BB-reitinguga ettevõtete emiteeritud võlakirjadelt eeldatavaid riskipreemiaid, mida kohaldati turuhinna kindlakstegemiseks Hiina Rahvavabariigi Panga laenu viiteintressimäärale või pärast 20. augustit 2019 NIFC (75) avaldatud laenu põhimäärale.

(310)

Kasumimarginaali määramiseks arvutati USA AA-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vaheline suhteline hinnaerinevus Bloombergi tööstussegmentide andmete alusel. Arvutatud suhteline hinnaerinevus lisati seejärel PBOC avaldatud laenu viiteintressimäärale või pärast 20. augustit 2019 NIFC avaldatud laenu põhimäärale laenu andmise kuupäeval (76) ja asjaomase laenuga samaks ajaperioodiks. Seda tehti eraldi iga äriühingute kontsernile antud laenu puhul.

(311)

Mis puutub välisvaluutas nomineeritud laenudesse, siis turumoonutuste ja nõuetekohaste krediidireitingute osas valitseb sama olukord, sest need laenud on andnud samad Hiina finantsasutused. Seepärast, nagu eespool märgitud, kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(312)

Kasu kindlakstegemiseks kohaldati uurimisperioodil laenu rahastamise perioodi suhtes põhjenduses 310 kirjeldatud võrdlusalust.

(313)

Komisjon märkis, et ZTT kontsernile andis Hiina krediidireitingu agentuur 2018. aastal reitingu AA+. Võttes arvesse punktis 3.5.2 mainitud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust, järeldas komisjon, et ZTT kontsernile antud krediidireiting AA+ ei ole usaldusväärne.

(314)

Nagu eespool põhjendustes 243–253 märgitud, ei esitanud laene andvad Hiina finantsasutused ühtegi krediidivõimelisuse hinnangut. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas ZTT kontsernile võimaldatud laenu intressimäärad vastavad turutingimustele.

(315)

ZTT kontserni eksportivad tootjad väitsid, et nad on üldiselt kasumlikus finantsseisundis, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded.

(316)

Kontserni ühe eksportiva tootja analüüs näitas siiski käibe vähenemist ja kohustuste märkimisväärset suurenemist alates 2018. aastast. Komisjon märkis, et äriühing muudab oma finantsvõimendust, mida väljendatakse võla ja omakapitali suhtena, (77) suurendades oma sõltuvust välisrahastamisest ja piirates täielikult omatavate vahendite osakaalu oma kasvu rahastamiseks. Kuigi äriühingu seisund on kasumlik, tuleks märkida, et kasumimarginaal ja omakapitali tootlus (78) on alates 2018. aastast vähenenud. Samuti tegi komisjon kindlaks, et nii kaks eksportivat tootjat kui ka kontserni sidusettevõtjad kasutasid üldiselt lühiajalisi laene käibekapitali rahastamiseks igapäevase tegevuse elluviimise eesmärgil.

(317)

Analüüsides ZTT kontserni konsolideeritud lähenemisviisi alusel, märkis komisjon, et kontsern emiteeris võlakirju lisaks muude projektide rahastamise eesmärgile kavatsusega täiendada äriühingu käibekapitali. Selle meetmega tunnistab kontsern oma vajadust täiendada käibekapitali, et tagada äritegevuse käimasolevaks laienemiseks piisav likviidsus. Peale selle näitas ZTT kontserni brutokasumimäär aastatel 2015–2018 langustendentsi ja jäi alla võrreldavate optiliste kiudude tootjate keskmisele (79). Uurimise käigus tehti ka kindlaks, et eksportivate tootjate emaettevõtja Zhongtian Technology Group Co., Ltd emiteeris lühiajalisi võlakirju võla tagasimaksmise eesmärgil. Samuti tehti kindlaks võla vahetamine omakapitali vastu (80).

(318)

Eeltoodut arvesse võttes oli komisjon seisukohal, et kontserni üldine finantsseisund vastab BB-reitingule, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. „Investeerimisjärgu krediidireiting“ tähendab, et reitinguagentuuri hinnangul täidavad äriühingu emiteeritud võlakirjad tõenäoliselt maksekohustused ja pankadel on lubatud neisse investeerida.

(319)

BB-reitinguga äriühingute emiteeritud võlakirjadelt eeldatavat riskipreemiat kohaldati seejärel PBOC laenu viiteintressimäära suhtes või pärast 20. augustit 2019 NIFC avaldatud laenu põhimäära suhtes, et määrata kindlaks turuintressimäär.

(320)

Kasumimarginaali määramiseks arvutati USA AA-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vaheline suhteline hinnaerinevus Bloombergi tööstussegmentide andmete alusel. Arvutatud suhteline hinnaerinevus lisati seejärel viiteintressimäärale või laenu põhimäärale laenu andmise kuupäeval ja asjaomase laenuga samaks ajaperioodiks. Seda tehti eraldi iga äriühingute kontsernile antud laenu puhul.

(321)

Mis puutub välisvaluutas nomineeritud laenudesse, siis turumoonutuste ja nõuetekohaste krediidireitingute osas valitseb sama olukord, sest need laenud on andnud samad Hiina finantsasutused. Seepärast, nagu eespool märgitud, kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(322)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et kõnealustest laenudest ei saadud kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses. Hiina valitsus leidis, et komisjon jättis ebaseaduslikult arvesse võtmata koostööd tegevate eksportivate tootjate krediidireitingud, ja ei nõustunud võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutatud komisjoni metoodikaga, milles ei võetud arvesse eksportivate tootjate krediidireitinguid. Hiina valitsus märkis, et kuigi komisjoni järeldused laenude kohta põhinevad olulisel määral komisjoni hinnangul, et kõnealuste äriühingute finantsseisund on väidetavalt halb, ei ole see komisjoni hinnang õige, eriti seoses äriühingute vaba tagasimaksega krediidiga.

(323)

Sellega seoses viitas komisjon oma järeldustele punktis 3.5.2, kus ta näitas, et Hiina krediidireitingud ei taga usaldusväärset hinnangut krediidiriski kohta ning et Hiina valitsuse poliitilised eesmärgid, mis seisnevad peamiste strateegiliste tootmisharude soodustamises, moonutavad neid krediidireitinguid. Seetõttu ei ole Hiina valitsuse väide koostööd tegevate eksportivate tootjate krediidireitingute kohta põhjendatud. Selleks et määrata kindlaks krediidireiting, mis vastab koostööd tegevate eksportivate tootjate riskiprofiilile, tegi komisjon eespool punktides 1 ja 2 asjaomaste äriühingute finantsanalüüsi, mis osutas BB-reitingule vastavale finantsseisundile. Seetõttu lükati Hiina valitsuse väide tagasi.

(324)

Hiina valitsus väitis ka, et komisjon ei põhjendanud, miks ta ei kasutanud võrreldavat laenu Hiina turul, ega esitanud otseseid tõendeid selle kohta, et valitsuse sekkumine moonutab HRVs laenuturgu. Samuti väitis Hiina valitsus, et isegi kui komisjon kasutas kasu kindlakstegemiseks väliseid võrdlusaluseid, ei teinud ta oma võrdlusaluses nõutavaid kohandusi ega selgitanud piisavalt, kuidas selline asendusväärtus on ligilähedane turul kättesaadavale võrreldavale kommertslaenule. Hiina valitsuse sõnul oleks komisjon pidanud arvesse võtma erinevusi muu hulgas laenude suuruses ja tagasimaksmise tingimustes ning seda, kas laenud tegelikult anti või mitte, samuti kaalutlusi, mis mõjutavad laenuintressimäärasid.

(325)

Sellega seoses leiti, nagu eespool selgitatud, et Hiina äriühingutele antud riigisiseseid krediidireitinguid moonutasid Hiina valitsuse poliitilised eesmärgid, mis seisnesid peamiste strateegiliste tootmisharude soodustamises, ja seetõttu olid need ebausaldusväärsed. Seetõttu tuli komisjonil leida moonutamata krediidireitingutel põhinev võrdlusalus. Komisjon ei nõustunud Hiina valitsuse seisukohaga, et ta ei teinud oma asendusvõrdlusaluses vajalikke kohandusi. Esiteks kasutas komisjon arvutamisel lähtepunktina Hiina PBOC laenu viiteintressimäära ja laenu põhimäära. Teiseks kajastab suhteline riskimarginaal riigi turutingimuste muutusi, mida ei väljendata, kui järgitakse absoluutse riskimarginaali loogikat. Komisjon leidis, et kõiki panga individuaalse riskihindamise tegureid ei ole võimalik asendusnäitajas arvesse võtta. Komisjoni arvutusmeetod võtab aga arvesse üksikute laenude näitajaid, näiteks alguskuupäeva ja laenu kestust, aga ka intressimäära varieeruvust. Hiina valitsuse väited lükati seega tagasi.

(326)

Hiina valitsus oli vastu AA- ja BB-reitinguga võlakirjade suhtelise hinnaerinevuse kasutamisele kasumimarginaalina ja selle lisamisele PBOC intressimääradele. Hiina valitsuse sõnul moonutab suhtelise hinnaerinevuse kasutamine veelgi selle viiteintressimäära arvutamist, millega BB-reitinguga Hiina äriühingud oleksid võinud saada „võrreldava kommertslaenu turul“, sest PBOC viitemäärad olid HRVs asjaomastel aastatel palju kõrgemad kui USA viitemäär. Lisaks väitis Hiina valitsus, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt emiteerivad BB-reitinguga ELi kiudoptiliste kaablite tootjad võlakirju intressimääradega, mis on märkimisväärselt madalamad kui Hiina tootjate puhul kasutatud määrad.

(327)

ZTT kontsern märkis, et komisjon oleks pidanud kohaldama absoluutset hinnaerinevust USA AA-reitinguga äriühingu võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingu võlakirjade vahel PBOC laenu viiteintressimäära suhtes, sest seeläbi oleks piisavalt arvestatud erinevate krediidireitingutega äriühingu võlakirjade riskipositsiooni. ZTT kontserni sõnul ei selgitanud komisjon, miks ta kasutas suhtelist hinnaerinevust ja miks ta leidis, et PBOC avaldatud viiteintressimäär või NIFC avaldatud laenu põhimäär võrdub AA-reitingu kohase intressimääraga.

(328)

Seoses märkusega PBOC avaldatud viiteintressimäära või NIFC avaldatud laenu põhimäära kasutamise kohta võrdlusaluse arvutamise lähtepunktina märkis komisjon, et neid määrasid peetakse riskivabadeks intressimääradeks, mida konservatiivse lähenemisviisi korral kohaldataks AA-reitinguga äriühingute suhtes.

(329)

Suhtelise hinnaerinevuse kasutamist absoluutse hinnaerinevuse asemel selgitati juba varasemates uurimistes (81).

(330)

Esiteks, ehkki komisjon tunnistas, et kommertspangad kasutavad tavaliselt absoluutse näitajana väljendatud juurdehindlust, täheldas ta, et selline tava põhineb tegelikkuses peamiselt praktilistel põhjustel, sest intressimäär on lõppkokkuvõttes absoluutarv. Saadud absoluutarv on aga riskihinnangu ümberarvestus, mis põhineb suhtelisel hinnangul. Suhteline hinnang tähenda, et BB-reitinguga äriühingu makseviivituse risk realiseerub X % tõenäolisemalt kui valitsuse või riskivaba äriühingu makseviivituse risk.

(331)

Teiseks kajastavad intressimäärad lisaks äriühingu riskiprofiilile ka riigi- ja valuutapõhiseid riske. Suhteline riskimarginaal kajastab seega turutingimuste muutusi, mida absoluutse riskimarginaali loogika järgimisel ei väljendata. Tihti, nagu ka käesoleva juhtumi puhul, muutuvad riigi- ja valuutapõhised riskid aja jooksul ning need muutused on eri riikides erinevad. Selle tagajärjel muutuvad riskivabad intressimäärad aja jooksul oluliselt ja mõnikord on need madalamad USAs ja mõnikord Hiinas. Need erinevused on seotud selliste teguritega nagu täheldatud ja oodatav SKP kasv, majandususaldus ja inflatsiooni tase. Kuna riskivaba intressimäär aja jooksul muutub, võib sama nominaalne absoluutne riskimarginaal tähistada väga erinevaid riskihinnanguid. Näiteks kui pank hindab konkreetse äriühingu makseviivituse riski 10 % kõrgemaks kui on riskivaba intressimäär (suhteline hinnang), siis võib sellest tulenev absoluutne riskimarginaal olla 0,1 % (1 % riskivaba intressimäära juures) kuni 1 % (10 % riskivaba intressimäära juures). Investori seisukohast on suhteline riskimarginaal seega parem mõõt, kuna see kajastab paremini võlakirjade tootluse vahet ja seda, kuidas baasintressimäära tase seda mõjutab.

(332)

Kolmandaks on suhteline riskimarginaal ka riigist sõltumatu. Näiteks kui riskivaba intressimäär on USAs madalam kui Hiinas, on selle meetodi tulemuseks kõrgemad absoluutsed juurdehindlused. Teisest küljest, kui riskivaba intressimäär on Hiinas madalam kui USAs, on selle meetodi tulemuseks madalamad absoluutsed juurdehindlused.

(333)

Komisjon leidis, et Hiina valitsuse märkused Euroopa Liidus asuvate BB-reitinguga äriühingute suhtes kohaldatavate intressimäärade kohta on põhjendamatud, sest Euroopa Liidus ei ole riskivaba intressimäär sama mis HRVs ja seega ei ole võimalik intressimäärasid absoluutväärtuses võrrelda.

(334)

Lisaks väitis ZTT kontsern, et isegi kui suhteline riskimarginaal on kohaldatav, tuleb seda kohaldada muutuvate intressimäärade baaspunktide osa suhtes (mida väljendatakse tavaliselt viitemäärale liidetud baaspunktidena), ning et see kehtib välisvaluutas nomineeritud laenude puhul, mille intressimäärasid väljendatakse LIBORi ja baaspunktidena. Seetõttu kajastavad LIBORile lisatud baaspunktid nõuetekohaselt laenuriski ning LIBORi suhtes suhtelist riskimarginaali kohaldades arvutas komisjon viiteintressimäära, mis ei olnud äriühingu krediidireitinguga kuidagi seotud. Hiina jüaanides nomineeritud laenude puhul tuleb sama riskimarginaali korrigeerimine teha ainult baaspunktides, kui muutuvaid intressimäärasid väljendatakse laenu põhimäära pluss baaspunktidena.

(335)

Sellega seoses kaalus komisjon välisvaluutas nomineeritud laenude puhul konservatiivset lähenemisviisi, kasutades riskivaba viiteintressimäärana LIBORit. LIBORile lisatud baaspunktid näitavad äriühingu spetsiifilisi riske. Esiteks eristati viiteintressimäära ja baaspunkte ainult mõne valimisse kaasatud eksportivate tootjate laenu puhul. Teiseks peeti neid baaspunkte samuti turumoonutustest mõjutatuks. Seepärast leidis komisjon, et riskivaba intressimäär, mida on suurendatud suhtelise riskimarginaali võrra, on asjakohane asendusnäitaja, et kajastada BB-reitinguga äriühingu, näiteks valimisse kaasatud eksportivate tootjate lisariski.

(336)

Hiina valitsus väitis ka, et laenude võrdlusalust, mis põhineb äriühingu võlakirjade suhtelisel hinnaerinevusel, tuleb vähendada, võttes arvesse nende kahe finantsinstrumendi vahelist erinevust.

(337)

Sellega seoses märkis komisjon, et laenud ja äriühingu võlakirjad on sarnased võlainstrumendid. Tegelikult on äriühingu võlakiri omamoodi laen, mida suured ettevõtted kasutavad kapitali kaasamiseks. Laenulepingud sõlmitakse ja äriühingu võlakirjad emiteeritakse teatud ajavahemikuks ja need kannavad intressimäära/kupongimäära. Asjaolu, et laenu kujul rahastamist pakub finantsasutus ja äriühingu võlakirjade kujul rahastamist pakuvad investorid, kes on enamikul juhtudel samuti finantsasutused, on mõlema instrumendi põhiomaduste kindlaksmääramisel ebaoluline. Mõlemad instrumendid on mõeldud äritegevuse rahastamiseks, nende eest makstakse samasugust tasu ning nende tagasimaksetähtaeg ja -tingimused on sarnased. Lisaks leidis komisjon uurimise käigus, et ühe koostööd tegeva eksportiva tootja emiteeritud äriühingu võlakirjadel olid niisugused kupongimäärad ja eesmärgid, mis olid väga sarnased sama kestusega laenude intressimäärade ja eesmärgiga, mistõttu neid võis tootja vaatenurgast pidada vastastikku asendatavaks. Seepärast lükkas komisjon lükkas Hiina valitsuse väite tagasi.

(338)

Komisjon tegi kindlaks, et mõlemad valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid said uurimisperioodil kasu soodusrahastamisest laenude kaudu. Komisjon leidis, et seda soodusrahastamist laenude kaudu tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(339)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul olid laenude kujul soodusrahastamisega seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil järgmised.

Soodusrahastamine: laenud

(340)

Krediidiliini eesmärk on kehtestada laenulimiit, mida äriühing võib igal ajal kasutada, et rahastada oma käimasolevat äritegevust, muutes nii käibekapitali rahastamise paindlikuks ning vajaduse korral kohe kättesaadavaks. Seepärast leidis komisjon, et põhimõtteliselt peaks kogu valimisse kaasatud äriühingute lühiajaline rahastamine, nagu lühiajalised laenud, pangaaktseptid jne, olema hõlmatud mõne krediidiliini vahendiga.

(341)

Komisjon tegi kindlaks, et Hiina finantsasutused pakkusid mõlemale valimisse kaasatud kontsernile seoses rahastamisega krediidiliine. Need seisnesid raamlepingutes, mille alusel võimaldas pank valimisse kaasatud äriühingutel kasutada teatud maksimumsumma piires mitmesuguseid võlainstrumente, näiteks käibekapitalilaene, pangaaktsepte ja muid kaubanduse rahastamise vorme.

(342)

Nagu on mainitud põhjenduses 340, peaks kogu lühiajaline rahastamine olema hõlmatud krediidiliiniga. Seega võrdles komisjon koostööd tegevatele äriühingutele investeerimisperioodil saadaolevate krediidiliinide summat samal perioodil nende äriühingute kasutatud lühiajalise rahastamise summaga, et selgitada välja, kas kogu lühiajaline rahastamine oli hõlmatud krediidiliiniga. Kui lühiajalise rahastamise summa oli suurem kui krediidiliini piirmäär, suurendas komisjon olemasoleva krediidiliini summat eksportivate tootjate tegelikult kasutatud summa võrra, mis ületas seda krediidilimiiti.

(343)

Tavapärastel turutingimustel kohaldataks krediidiliinide suhtes nii-öelda vahendus- või menetlustasu, et hüvitada panga kulud ja riskid krediidiliini avamise eest, samuti pikendustasu, mida võetakse aastas krediidiliinide kehtivuse uuendamise eest. Samas leidis komisjon, et mõlemad valimisse kaasatud äriühingud said kasu tasuta antud krediidiliinidest. Seetõttu said mõlemad kontsernid kasu alusmääruse artikli 6 punkti d tähenduses.

(344)

Nagu mainitud põhjenduses 116, peavad finantsasutused andma soodustatud tootmisharudele kooskõlas otsusega nr 40 krediiditoetust.

(345)

Komisjon leidis, et krediidiliinid on üks soodustingimustel finantstoetuse liik, mida finantsasutused annavad soodustatud tootmisharudele nagu kiudoptiliste kaablite sektor. Nagu märgitud punktis 3.1 eespool, on kiudoptiliste kaablite sektor üks soodustatud tootmisharudest, millel on seega õigus saada kõikvõimalikku finantstoetust.

(346)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et kiudoptiliste kaablite sektorile väidetavalt antud krediidiliinid ei ole konkreetsed ning et komisjon polnud tõendanud, kuidas juurdepääs krediidiliinidele piirdus sõnaselgelt kiudoptiliste kaablite sektoriga. Hiina valitsus rõhutas, et kõigil Hiina ettevõtetel, olenemata tootmisharu liigist, on võrdne õigus saada krediidiliine. FTT kontsern kordas seda väidet.

(347)

Sellega seoses märkis komisjon, et Hiina valitsuse väide, et kõik Hiina ettevõtted saavad krediidiliinidest kasu, on asjakohatu. Hiina valitsus ei suutnud tõendada, et HRV äriühingud võivad saada võrdselt kasu kiudoptiliste kaablite sektori puhul täheldatud soodustingimustest. Kuna krediidiliinid on olemuslikult seotud muu soodustingimustel laenamisega, näiteks laenudega, ja kuna need on osa krediiditoetusest, mida antakse konkreetselt soodustatud tootmisharudele, nagu on selgitatud põhjenduses 239, kohaldatakse punktis 3.5.3.2 laenude suhtes kohaldatud konkreetsuse analüüsi ka krediidiliinide suhtes. Selle tulemusena lükati need väited tagasi.

(348)

Komisjon käsitas kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii saaja kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mille äriühing on maksnud Hiina finantsasutuste võimaldatud krediidiliini avamise või pikendamise eest, ning summa, mis äriühingul tuleks maksta turul saadava võrreldava kommertskrediidiliini eest.

(349)

Vahendustasu ja pikendustasu asjaomane võrdlusalus kehtestati vastavalt tasemel 1,5 % ja 1,25 %, tuginedes avalikult kättesaadavatele andmetele (82) ja eelmistes uurimistes kasutatud võrdlusalustele (83).

(350)

Põhimõtteliselt makstakse vahendustasu ja pikendustasu ühekordse maksena vastavalt uue krediidiliini avamise ajal või olemasoleva krediidiliini pikendamisel. Arvutamisel võttis komisjon siiski arvesse krediidiliine, mis avati või mida pikendati enne uurimisperioodi, kuid mis olid valimisse kaasatud kontsernidele uurimisperioodil kättesaadavad, ning krediidiliine, mis avati või mida pikendati uurimisperioodil. Seejärel arvutas komisjon kasu uurimisperioodi selle ajavahemiku põhjal, mil krediidiliin oli kättesaadav.

(351)

Pärast lõplikku avalikustamist märkis Hiina valitsus, et komisjon ei olnud tõendanud, et krediidiliinide kaudu saadi kasu. Hiina valitsus väitis, et komisjon ei ole tõendanud, et kõnealune finantsabi paneb abisaaja paremasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud ilma selle toetuseta.

(352)

Sellega seoses, nagu on märgitud põhjenduses 343, kohaldatakse tavapärastel turutingimustel krediidiliinide suhtes vahendus- või menetlustasu ning krediidiliinide kehtivuse uuendamise eest võetakse igal aastal pikendustasu. Võttes arvesse asjaolu, et koostööd tegevad eksportivad tootjad said krediidiliine tasuta, seisnes kasu vahendus- ja pikendustasudes, mida äriühingud oleksid pidanud maksma. Tasude kokkuhoid, millest äriühingud kasu said, pani nad rahalises mõttes paremasse olukorda. Seega lükati see väide tagasi.

(353)

FTT kontsern väitis, et krediidiliini avamine ei ole rahaline toetus. Ta märkis, et krediidiliinidega kehtestatakse ainult laenulimiit, mida äriühing saab kasutada käibekapitali või finantsinstrumentide hankimiseks, ning et puuduvad ülemaailmsed tunnustatud standardid krediidiliinide avamise korraldamise kohta ja tõendid selle kohta, et kõik pangad maailmas kohaldavad tavapäraseid ja kohustuslikke tasusid, ning et komisjoni hinnang ja võrdlustasu põhinesid ainult ühel pangal, nimelt HSBC-l. Lisaks väitis FTT kontsern, et kohaldatavad tasud on üksnes panga halduskulud, mis ei ole seotud krediidiliini avamise ega uuendamise riskiga. Hiina valitsus väitis ka, et komisjon tegi vea nõuetekohase võrdlusaluse kindlaksmääramisel.

(354)

Sellega seoses selgitas komisjon, et tema järeldus vahendus- ja pikendustasude kohaldamise ning asjakohase võrdlusaluse kohta põhineb avalikult kättesaadavatel andmetel. Põhjenduses 349 tugines komisjon asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramisel varasemate subsiidiumivastaste juhtumite puhul tehtud järeldustele ning kahe suure rahvusvaheliselt tegutseva panga – HSBC ja Barclays Bank – praktikale (84). Kättesaadavat teavet arvesse võttes leidis komisjon, et vahendustasu võrdlusalus 1,5 % ning pikendustasu võrdlusalus 1,25 % oli põhjendatud. Komisjon ei nõustunud FTT kontserni väitega, et kohaldatavad tasud on üksnes panga halduskulud, mis ei ole seotud krediidiliini avamise ega uuendamise riskiga. Vastavalt äritavale võtab maksab laenuvõtja laenuandjale kohustistasu, et hüvitada laenuandjale krediidiliini avatuna ja rahaliste vahendite kättesaadavana hoidmine; tasu tagab ka, et laenuandja peab kinni lubadusest anda krediidiliin kokkulepitud tingimustel, ja kompenseerib laenuandjale avatud krediidiliiniga seotud riskid (85). Tegelikult toimib äriühingu krediidiliin samamoodi nagu personaalne krediitkaart, mille puhul pangad küsivad alati krediitkaardi kasutamise ja asjaomase rahasumma kättesaadavusega seotud tasusid. Seepärast lükati need väited tagasi.

(355)

ZTT kontsern ei nõustunud komisjoni väitega, et pangaga sõlmitud krediidiliinileping on pangalt rahaliste vahendite saamise eeltingimus, ning tõi näiteid maailma pankadest, kes ei nõua sihtotstarbeliste laenude andmiseks krediidiliine. ZTT kontserni sõnul on krediidiliinilepingud raamlepingud, mille kohaselt pank lubab äriühingul kasutada erinevaid võlainstrumente teatava maksimaalse krediidisumma piires ilma uute läbirääkimisteta; see ei välista aga äriühingule antavaid mis tahes eraldiseisvaid laene, mida hinnatakse ja antakse igal üksikjuhul eraldi ilma eelneva krediidiliinita. ZTT kontsern ei nõustunud ka sellega, et kõigi krediidiliinide, eriti suurte ja kogenud klientidega kokku lepitud krediidiliinide suhtes kohaldatakse vahendus- või pikendustasusid. ZTT kontsern väitis, et komisjoni kasutatud võrdlustasud on liiga kõrged, ning tõi näiteid Lloydsi võetavate tasude kohta (kuni 1,5 % vahendamise ja 1 % pikendamise eest) ning HSBC kohta, mille puhul paistab, et täpne tasu määratakse kindlaks kahepoolselt/lepinguliselt.

(356)

Esiteks, nagu selgitatud põhjenduses 340, on krediidiliini eesmärk kehtestada laenulimiit, mida äriühing võib igal ajal kasutada, et rahastada oma käimasolevat äritegevust, muutes nii käibekapitali rahastamise paindlikuks ning vajaduse korral kohe kättesaadavaks. Võttes arvesse valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate lühiajalist rahastamist pangaaktseptide ja lühiajaliste käibekapitalilaenude vormis, mille puhul pidid rahalised vahendid olema kohe kättesaadavad, ning asjaolu, et enamikul juhtudel olid äriühingutel ainult suulised krediidiliinikokkulepped ilma kirjalike tõenditeta, leidis komisjon, et valimisse kaasatud äriühingute kogu lühiajaline rahastamine pidi olema hõlmatud mõne krediidiliini vahendiga. See järeldus kehtib ainult lühiajalise rahastamise suhtes ega käsitle pikaajalist rahastamist, mille üle peetakse iga juhtumi puhul eraldi läbirääkimisi. Teiseks märkis komisjon seoses väitega, et kõigi krediidiliinide, eelkõige suurte ja kogenud klientidega kokku lepitud krediidiliinide suhtes kohaldatakse vahendus- või pikendustasusid, et ZTT kontsern ei esitanud tõendeid võimaluste kohta kasutada krediidiliine ilma tasuta. Kolmandaks, mis puudutab komisjoni kasutatud võrdlustasusid, siis nagu on märgitud põhjenduses 354, kasutas komisjon varasemate subsiidiumivastaste juhtumite järeldusi ja avalikult kättesaadavaid andmeid järeldamaks, et vahendustasu võrdlusalus 1,5 % ning pikendustasu võrdlusalus 1,25 % oli põhjendatud. Sellega seoses tõi komisjon välja, et näiteks Barclays pank võtab 15 000 naela ületava arvelduskrediidi avamistasuna 1,5 % arvelduskrediidi limiidist ja pikendustasu on 1,5 %. Sellisel juhul on komisjoni kasutatud pikendustasu võrdlusalus väiksem. Edasine uurimine näitas, et Barclays võtab arvelduskrediiditasusid, mis moodustasid äriliinide limiitidest 15 001–20 000 naelsterlingit ja 20 001–25 000 naelsterlingit 1,6 % kuni 2,5 % (86). Seetõttu kordas komisjon oma järeldust, et tema poolt võrdlusalusena kasutatud tasud on põhjendatud ja tuginevad kättesaadavatele turuandmetele ning lükkas väite tagasi.

(357)

Pangaaktseptid on finantstoode, mille eesmärk on töötada välja aktiivsem siseriiklik rahaturg, laiendades krediidiliine. See on lühiajalise rahastamise vorm, mis võib selle saaja „rahastamiskulusid vähendada ja kapitalitõhusust suurendada“ (87). Samuti on Hiina Rahvavabariigi Pank märkinud oma veebisaidil, et „pangaaktseptiga saab tagada ostja ja müüja vahelise lepingu sõlmimise ja täitmise ning parandada Hiina Rahvavabariigi Panga krediidi kaasamise abil käivet“ (88). DBS Bank kirjeldab oma veebisaidil pangaaktsepte vahendina „käibekapitali suurendamiseks maksete edasilükkamise kaudu“ (89).

(358)

Pangaaktsepte saab kasutada üksnes tegelike kaubandustehingute arveldamiseks ning aktsepti saaja peab esitama tehingu kohta piisavad tõendid, nt ostu-/müügilepingu, arve ja tarnekorralduse jne. Pangaaktseptid võidakse märkida ostulepingutes standardse maksevahendina koos muude vahenditega nagu rahaülekanne või maksekorraldus.

(359)

Pangaaktsepti koostab taotleja (aktsepti saaja, kes on ühtlasi asjaomases kaubandustehingus ostja) ja selle kiidab heaks pank. Aktsepti heakskiitmisega nõustub pank tegema makse saajale / aktsepti omanikule kindlaksmääratud kuupäeval (lõpptähtaeg) aktseptis täpsustatud summas tingimusteta makse.

(360)

Üldjuhul sisaldavad pangaaktsepti lepingud nimekirja tehingutest, mida aktsepti summa katab, ning märgitud on tarnijaga kokku lepitud maksetähtaeg ja pangaaktsepti lõpptähtaeg.

(361)

Üldiselt väljastatakse pangaaktsepte pangaaktseptide lepingu raames, milles täpsustatakse panga, tarnijate ja ostja andmed, panga ja ostja kohustused ning märgitakse väärtus tarnija kohta, tarnijaga kokku lepitud maksetähtaeg ja pangaaktsepti lõpptähtaeg.

(362)

Komisjon leidis, et krediidiliini lepingutes on pangaaktseptid üldjuhul märgitud laenulimiidi kasutamise võimaliku viisina muude lühiajaliste finantsinstrumentide (nagu käibekapitalilaenud) kõrval.

(363)

Olenevalt panga kehtestatud tingimustest võidakse aktsepti saajalt nõuda kindlaksmääratud kontole sissemakse tegemist, tagatise andmist või aktseptitasu maksmist. Igal juhul on aktsepti saaja kohustatud kandma pangaaktseptis märgitud kogusumma kindlaksmääratud kontole hiljemalt pangaaktsepti lõpptähtajal.

(364)

Kui pank on aktsepti heaks kiitnud, kinnitab aktsepti saaja pangaaktsepti ja edastab selle arve tasumiseks makse saajale, kes on ühtlasi asjaomases kaubandustehingus tarnija. Selle tulemusel tühistatakse ostja (aktsepti saaja) maksekohustus tarnija (makse saaja) ees. Ostjal tekib aktsepti andnud panga ees uus samas summas maksekohustus (aktsepti saaja on kohustatud tegema pangale sularahamakse enne pangaaktsepti lõpptähtaega). Seega asendatakse pangaaktsepti väljastamisega aktsepti saaja kohustus tarnija ees tema kohustusega panga ees.

(365)

Pangaaktseptide tähtaeg erineb olenevalt panga kehtestatud tingimustest ja võib olla kuni üks aasta.

(366)

Pangaaktsepti kohasel makse saajal (ehk aktsepti omanikul) on enne aktsepti lõpptähtaega kolm võimalust:

(367)

Pangaaktsepti väljastamise kuupäev vastab üldjuhul tarnijaga kokku lepitud maksetähtajale. Komisjon leidis, et valimisse kaasatud äriühingute puhul oli väljastamise kuupäev tavaliselt tarnijaga kokku lepitud maksetähtajaga samal kuupäeval või enne seda kuupäeva ja mõnel juhul isegi mõni päev pärast maksetähtaega. Komisjon tegi kindlaks, et valimisse kaasatud äriühingute pangaaktseptide lõpptähtaeg oli 3–12 kuud pärast arve maksetähtaega.

(368)

Aktseptide saajate, st valimisse kaasatud eksportivate tootjate raamatupidamises käsitatakse pangaaktsepte kohustustena panga ees.

(369)

Hiina Rahvavabariigi Panga krediidiinfokeskus (edaspidi „CRCP“) käsitab pangaktsepte pankade ees olevate kohustustena, mis on samal tasemel nagu laenud, akreditiivid või kaubanduse rahastamine. Samuti tuleks märkida, et CRCP tugineb finantsasutustele, kes annavad erinevat liiki laene, ning et sellised finantsasutused on seega tunnistanud pangaaktsepti nende ees seisvateks kohustusteks. Peale selle nähakse uurimisperioodi jooksul kogutud pangaaktseptide lepingutes ette, et kui ostja ei tee täielikku makset pangaaktseptide tähtaja saabumisel, käsitab pank tasumata summat nagu tähtaja ületanud pangalaenu.

(370)

Komisjon tegi kindlaks, et pangaaktsepte kasutatakse enamasti maksevahendina, mis asendab kaubandustehingutes maksekorraldusi ning suurendab seeläbi aktsepti saaja käivet ja käibekapitali. Rahalisest seisukohast annab see finantsinstrument saajale de facto edasi lükatud, kuni ühe aasta pikkuse maksetähtaja, sest tehingusumma tegelik maksmine toimub pangaaktsepti lõpptähtajal ja mitte siis, kui aktsepti saaja pidi oma tarnijale maksma. Sellise finantsinstrumendi puudumise korral kasutaks ostja oma tarnijatele maksmiseks oma käibekapitali, millega kaasnevad kulud, või sõlmiks pangaga lühiajalise käibekapitalilaenu lepingu, millega kaasnevad samuti kulud. Õigupoolest kasutab aktsepti saaja pangaaktseptiga maksmise korral tarnitud kaupu või osutatud teenuseid kolm kuud kuni ühe aasta ilma makseid tegemata ja kulusid kandmata.

(371)

Tavapärastel turutingimustel kaasneks pangaaktseptide kui finantsinstrumentidega nende saajatele rahastamiskulud. Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud äriühingud, kes kasutasid uurimisperioodil pangaaktsepte, maksid üksnes panga osutatava aktseptiteenuse tasu, mis moodustas üldiselt 0,05 % aktsepti nimiväärtusest. Ükski valimisse kuuluv äriühing ei kandnud aga kulusid, mis kaasnevad pangaaktsepti kaudu rahastamisega, lükates edasi kaupade tarne ja teenuste osutamise eest tasumist. Seega leidis komisjon, et uuritud äriühingud said kasu pangaaktseptide kaudu rahastamisest, millega seoses nad ei kandnud ühtegi kulu.

(372)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et HRVs kehtestatud pangaaktseptide süsteemiga tagati kõigile eksportivatele tootjatele nende tegevuse tasuta rahastamine, mille kaudu nad said alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 kohast tasakaalustatavat kasu, nagu kirjeldatud põhjendustes 384–388.

(373)

Komisjon tegi ühe varasema uurimise (90) käigus kindlaks, et pangaaktseptidel on tegelikult sama eesmärk ja mõju, mis lühiajalistel käibekapitalilaenudel, sest äriühingud kasutavad neid lühiajaliste käibekapitalilaenude asemel oma äritegevuse rahastamiseks, ning seega peaks nendega kaasnema lühiajaliste käibekapitalilaenude kuludega võrdväärsed kulud.

(374)

Pärast lõplikku avalikustamist ei nõustunud ZTT kontsern komisjoniga, et pangaaktseptid on lühiajalise rahastamise vorm ja et need toimivad pigem panga tagatisena. Selle poole sõnul on pangaaktsept vahend, millega pank võtab kohustuse maksta muule osalisele, mitte algsele võlgnikule, kes on endiselt kohustatud pangale maksma. Sellise vahendi eesmärk ei ole lühiajaline rahastamine, vaid kaupade müügi hõlbustamine. ZTT kontsern väitis, et nõustudes maksega pangaaktseptide kaudu, nõustusid tehingupooled nendevahelise võla tasumise tähtajaga, mis tähendab, et müüja nõustus panga tagatud makse saamiseks krediiditähtajaga kuni aktsepti lõpptähtajani ja ostja võttis kohustuse teha sama väärtus pangale kättesaadavaks hiljemalt lõpptähtajal.

(375)

Komisjon ei nõustunud sellega, et pangaaktseptid toimivad üksnes panga tagatisena, et makse tehakse lõpptähtajaks. Komisjon täheldas, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul on pangaaktsept tegelik müügilepingus tunnustatud maksevahend ning aktsepti saaja maksekohustus tarnija ees tühistatakse pangaaktseptiga maksmisel. Aktsepti saaja maksab tarnijale pangaaktsepti edasiandmisel, samas kui lõpptähtajal täidab aktsepti saaja oma maksekohustuse panga ees. Seetõttu ei saa pangaaktsepti pidada pelgalt tulevase makse lisatagatiseks ja see väide lükati tagasi.

(376)

Seepärast kordas komisjon oma järeldust, et mõju poolest on pangaaktseptid lühiajalise rahastamise vorm, mis võimaldab eksportivatel tootjatel rahastada oma oste. Koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud eelis on kokkuhoid rahastamiskuludelt tänu asjaolule, et pangaaktseptide kaudu rahastamise kasutamist ei hüvitatud.

(377)

Nagu mainitud põhjenduses 116, peavad finantsasutused andma soodustatud tootmisharudele kooskõlas otsusega nr 40 krediiditoetust.

(378)

Komisjon leidis, et pangaaktseptid on veel üks soodustingimustel finantstoetuse liik, mida finantsasutused annavad soodustatud tootmisharudele nagu kiudoptiliste kaablite sektor. Nagu märgitud punktis 3.1 eespool, on kiudoptiliste kaablite sektor üks soodustatud tootmisharudest, millel on seega õigus saada kõikvõimalikku finantstoetust. Pangaaktseptid on rahastamise vormina osa finantsasutuste soodustingimustel finantstoetusest, mida antakse soodustatud tootmisharudele nagu kiudoptiliste kaablite sektor.

(379)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et kõik HRV ettevõtjad (peale soodustatud tootmisharudes tegutsevate) saavad pangaaktseptidest samasugustel soodustingimustel kasu.

(380)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis ZTT kontsern, et pangaaktseptid ei ole konkreetsed, kuna neid kasutavad laialdaselt peaaegu kõik HRV ettevõtjad ja seega ei piirdu need üksnes kiudoptiliste kaablite sektori ega ZTT kontserniga.

(381)

Sellega seoses viitas komisjon põhjendusele 116, kus ta esitas tõendid, et lähtuvalt otsusest nr 40 on finantsasutused kohustatud andma krediiditoetust soodustatud tootmisharudele.

(382)

Komisjon hinnang subsideerimiskava konkreetsuse kohta põhines kättesaadavatel soodustatud tootmisharudega seotud valitsuse dokumentidel, nagu näiteks kavad ja eeskirjad. Hiina valitsus on selgelt määratlenud, milliseid tootmisharusid soodustatakse, andes ainult neile konkreetseid soodustingimustel rahastamise eeliseid. Seega, isegi kui mitmed teised konkreetselt soodustatuna määratletud tootmisharud said kasu samadest või sarnastest soodustingimustest nagu kiudoptiliste kaablite sektor, ei tee see soodustingimustel rahastamist, ennekõike pangaaktsepte, kõikidele tootmisharudele üldiselt kättesaadavaks.

(383)

Lisaks, isegi kui mõni rahastamise vorm oleks põhimõtteliselt kättesaadav muude tootmisharude äriühingutele, võivad kindlad tingimused, mille alusel sellist rahastamist teatud tootmisharu äriühingutele pakutakse, näiteks rahastamise hüvitamine ja rahastamise maht, muuta selle konkreetseks. Ükski huvitatud isik ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kiudoptiliste kaablite sektori äriühingute pangaaktseptide abil soodustingimustel rahastamisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses. Seega lükati see väide tagasi.

(384)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamiseks hindas komisjon uurimisperioodil toetusesaajatele tagatud kasu.

(385)

Nagu juba mainitud põhjendustes 357 ja 370, on pangaaktseptid lühiajalise rahastamise vorm, millega suurendatakse aktsepti saaja kapitalitõhusust ja käibekapitali ning hõlbustatakse tema rahavajaduste katmist, sest neid kasutatakse suurel määral kaubandustehingutes maksevahendina, selle asemel et kasutada raha. Komisjon leidis, et valimisse kuuluvad eksportivad tootjad kasutasid pangaaktsepte katmaks oma vajadust lühiajalise rahastamise järele, ilma et nad oleks selle eest tasu maksnud.

(386)

Seetõttu asus komisjon seisukohale, et pangaaktseptide saajad peaksid maksma rahastamisperioodi eest tasu. Komisjon leidis, et rahastamisperiood algas pangaaktsepti väljastamise kuupäeval ja lõppes pangaaktsepti lõpptähtajal. Selliste pangaaktseptide puhul, mis olid väljastatud enne uurimisperioodi või mille lõpptähtaeg oli pärast uurimisperioodi lõppu, arvutas komisjon kasu ainult uurimisperioodiga hõlmatud rahastamisperioodi kohta.

(387)

Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt leidis komisjon, et aktsepti saajatele antud kasu leidmiseks tuleb lahutada summast, mille äriühing tegelikult pangaaktsepti kaudu rahastamise eest maksis, summa, mida ta peaks maksma, kui kohaldataks lühiajalise rahastamise intressimäära

(388)

Komisjon tegi kindlaks lühiajalise rahastamise kulude tasumata jätmisest tuleneva kasu. Võttes arvesse, et pangaaktseptid on lühiajalise rahastamise vorm ja neil on tegelikult sama eesmärk kui lühiajalistel käibekapitalilaenudel, leidis komisjon, nagu on kindlaks tehtud varasemates uurimistes, (91) et pangaaktseptidega peaks kaasnema lühiajaliste laenude kuludega võrdväärsed kulud. Seepärast kohaldas komisjon samasugust metoodikat nagu jüaanides nomineeritud lühiajaliste laenude puhul, mida on kirjeldatud punktis 3.5.3.1.

(389)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis FTT kontsern, et komisjon peaks kasu arvutamisel arvesse võtma kontserni makstud tasusid.

(390)

Komisjon märkis juba põhjenduses 371, et valimisse kaasatud äriühingud, kes kasutasid uurimisperioodil pangaaktsepte, maksid üksnes panga osutatava aktseptiteenuse tasu, mis moodustas üldiselt 0,05 % aktsepti nimiväärtusest. Nimetatud tasu, mida maksti pangale pangaaktsepti töötlemise eest, on eraldi panga antud rahalistest vahenditest, millega seoses koostööd tegevad eksportivad tootjad kulusid ei kandnud. Seda tasu makstakse, et katta panga halduskulusid, mis kaasnevad pangaaktseptide töötlemisega. Komisjon tasakaalustas üksnes selle pangaaktseptide osa, mis puudutas rahastamist (nimelt osa, mis on samaväärne lühiajalise rahastamisega); komisjon ei analüüsinud, kas ka aktseptitasu hõlmas tasakaalustatavat subsiidiumi. Seega lükati see väide tagasi.

(391)

ZTT kontsern ei nõustunud lühiajaliste laenude võrdlusaluse kasutamisega, kuna ta pidas pangaaktsepte tagatiseks, mille eest tuleks nõuda tasu. Sellega seoses viitas ZTT kontsern New Yorgi Föderaalreservile, mis on selgelt väljendanud, et pangaaktseptid toimivad pigem tagatise kui laenuna.

(392)

Komisjon ei nõustunud ZTT kontserni seisukohaga. Vastavalt avalikult kättesaadavatele andmetele pangaaktseptide kohta USAs ostab pank tavaliselt pangaaktsepti selle saajalt, kohaldades intressimääraga sarnast diskontomäära, ning seega on aktsept panga jaoks vahend krediidi andmiseks (92). Peale selle teeb pank teistes jurisdiktsioonides, näiteks Kanadas ja Malaisias, aktsepti heakskiitmise korral väljamakse pärast diskontomäära kohaldamist (93). Kanada Panga aruteludokumendis „A Primer on the Canadian Bankers’ Acceptance Market“ on märgitud, et „laenuandjate ostetavate aktseptide nimiväärtus on diskonteeritud ja laenuvõtja saab diskonteeritud summa laenuna. Diskontomäär, millega laenuandjad aktsepte ostavad, põhineb sageli intressimääral CDOR.“ Malaisia pangaaktseptide suuniste (2004) artikli 14 lõike 4 kohaselt „peab pangaaktsepti saaja laskma aktsepti andnud pangal [pangaaktsepti] diskonteerida, kui ostu eest ei ole veel tasutud, misjuhul aktsepti andnud pank peab maksma diskonteeritud summa kauba tarnijale“. Seetõttu toimivad pangaaktseptid peamiselt rahastamise, mitte tagatisena. Seega lükati see väide tagasi.

(393)

Kahe valimisse kaasatud kontserni äriühingud on uurimisperioodil emiteerinud vahetusvõlakirju. Mõlematel vahetusvõlakirjadel on progressiivne intressimäära struktuur, mille puhul intressimäärad on väga madalad, jäädes vahemikku 0,2–2 %, mis on palju madalam kui PBOC laenu viiteintressimäär ja madalam kui NIFC laenu põhimäär (94).

(394)

Komisjon tegi kindlaks, et mõlemad valimisse kaasatud äriühingud said kasu vahetusvõlakirjade vormis soodusrahastamisest.

(395)

Äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade ning äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmetega kehtestati äriühingu võlakirjadele üldine õigusraamistik. Äriühingu vahetusvõlakirjade suhtes kehtib aga mitu konkreetset õigusakti, nimelt börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavad haldusmeetmed, väärtpaberite emiteerimise ja emissiooni tagamise suhtes kohaldatavad haldusmeetmed ning väärtpaberite emiteerimise ja noteerimise toetamise suhtes kohaldatavad haldusmeetmed.

(396)

Börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavate haldusmeetmete artiklis 14 määratletakse „äriühingu vahetusvõlakirjadena“„äriühingu võlakirju, mis on emiteeritud emiteeriva äriühingu poolt vastavalt seadusele ja mida saab kindla ajavahemiku jooksul ning vastavalt sätestatud tingimustele konverteerida väärtpaberiteks“.

(397)

Vastavalt väärtpaberiseaduse (2014. aasta versioon) artiklile 11, mida kohaldati ajal, mil valimisse kaasatud äriühingud emiteerisid vahetusvõlakirju, börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavate haldusmeetmete artiklile 45 ning väärtpaberite emiteerimise ja noteerimise toetamise suhtes kohaldatavate haldusmeetmete artiklile 2 peavad äriühingud, kes soovivad emiteerida äriühingu vahetusvõlakirju, kasutama väärtpaberite emissiooni tagajana tegutseva väärtpaberite sponsori teenuseid. Sponsor korraldab võlakirjade emiteerimist, soovitab emitenti, esitab taotluse toimiku heakskiitmiseks Hiina väärtpaberite reguleerimisasutusele (edaspidi „CSRC“), peab läbirääkimisi intressimäärade üle, millega võlakirju investoritele pakutakse, ning vastutab selliste investorite leidmise eest, kes nõustuksid kokkulepitud võlakirja emiteerimise tingimustega, sealhulgas intressimääraga.

(398)

Kooskõlas õigusraamistikuga ei saa Hiinas vahetusvõlakirju vabalt emiteerida ega nendega vabalt kaubelda. Iga võlakirja emiteerimise peab heaks kiitma CSRC. Väärtpaberiseaduse (2014. aasta versioon) artiklis 16 on sätestatud, et „börsil noteeritud äriühingud, kes emiteerivad äriühingu vahetusvõlakirju, peavad [---] täitma käesolevas seaduses aktsiate avaliku pakkumise kohta sätestatud nõuded ning peavad saama riiginõukogu väärtpaberite reguleerivate asutuste heakskiidu“. Väärtpaberite emiteerimise ja emissiooni tagamise suhtes kohaldatavate haldusmeetmete artiklis 3, mis kehtib vahetusvõlakirjade suhtes, on sätestatud, et „CSRC teeb järelevalvet väärtpaberite pakkumise ja emissiooni tagamise seaduslikkuse üle ning haldab seda“. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artikli 10 kohaselt kehtestatud iga-aastased kvoodid äriühingu võlakirjade emiteerimiseks.

(399)

Võlakirjade avalik emissioon peaks vastama väärtpaberiseaduse (2014. aasta versioon) artikli 16 kohaselt järgmistele nõuetele: „tulu kasutuseesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga“ ja „äriühingu võlakirjade avalikust pakkumisest saadud tulu tuleb kasutada ainult heakskiidetud eesmärgil (eesmärkidel)“. Äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 12 on rõhutatud, et kogutud rahaliste vahendite eesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga. Lisaks on börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavate haldusmeetmete artikli 10 lõikes 2, mis on vahetusvõlakirjade suhtes kohaldatav eriõigusnorm, sätestatud, et „kogutud rahaliste vahendite kasutuseesmärgid on kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga“.

(400)

Hiina valitsus selgitas kaugkontrolli ajal, et see lause tähendab, et kogutud rahalised vahendid ei tohi olla seotud projektidega, mida viiakse ellu tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogi kohastes „piiratud“ tootmisharudes. Selles kataloogis on esitatud kolm projektikategooriat, st „soodustatavad“, „piiratud“ ja „lõpetatud“. Piiratud projektide kategoorias on uued projektid keelatud ning käimasolev tootmine on suunatud innovatsioonile ja uuendustele, samas kui lõpetatud projektide kategoorias on keelatud olemasolevatele projektidele investeeringuid otsida. Seetõttu võib järeldada, et „kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga“ võib tähendada ainult seda, et investeerimisprojekt kuulub „soodustatava“ sisu alla, millel puhul on õigus saada finantsasutustelt krediiditoetust.

(401)

Nagu on selgitatud põhjenduses 116, viidatakse otsuses nr 40 „tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogile“ ja sätestatakse, et „investeerimisprojekti, mis kuulub soodustatava sisu alla, uuritakse, see kinnitatakse ning talletatakse kooskõlas asjakohaste investeerimist käsitlevate riiklike määrustega; kõik finantsasutused peavad andma krediiditoetust kooskõlas krediidipõhimõtetega“. Sellest järeldub, et äriühingu vahetusvõlakirjade emiteerimine, mis, nagu näidatud, on tingimata suunatud soodustatud tootmisharule, on kooskõlas finantsasutuste tavaga neid tootmisharusid toetada.

(402)

Äriühingu võlakirjade intressimäärad on samuti rangelt reguleeritud. Börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavate haldusmeetmete artiklis 16 sätestatakse, et „äriühingu vahetusvõlakirja intressimäära kehtestavad emiteeriv äriühing ja juhtiv emissiooni tagaja läbirääkimiste käigus, kuid see peab vastama kõigile asjakohastele riigi nõuetele“. Väärtpaberiseaduse (2014. aasta versioon) artikli 16 lõikes 5 on sätestatud, et „äriühingu võlakirjade kupongimäär ei tohi ületada riiginõukogu kehtestatud kupongimäära“. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 18, mida kohaldatakse üldiselt kõigi võlakirjade suhtes, sätestatud, et „äriühingu võlakirjade eest pakutav intressimäär ei või olla kõrgem kui 40 % kehtivast intressimäärast, mida pangad maksavad üksikisikutele sama tähtajaga tähtajaliste hoiuste eest“.

(403)

Vastavalt börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavate haldusmeetmete artiklile 17 „peab äriühing vahetusvõlakirjade avalikuks emiteerimiseks usaldama krediidireitingute andmise ja reitingute järelmeetmete võtmise kvalifitseeritud reitinguagentuurile“. Lisaks on üldkohaldatavate äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmete artiklis 18 sätestatud, et ainult teatud võlakirju, mis vastavad rangetele kvaliteedikriteeriumidele nagu krediidireiting AAA, võib avalikult emiteerida avalik-õiguslikele investoritele või avalikult emiteerida kutselistele investoritele ainult emitendi kaalutlusõiguse alusel. Äriühingu võlakirju, mis ei vasta nendele standarditele, võib avalikult emiteerida ainult kutselistele investoritele.

(404)

Bloombergi 2021. aasta Hiina võlakirjaturu ülevaate kohaselt on enamik investoreid institutsionaalsed investorid, sealhulgas finantsasutused. Kommertspangad moodustavad 57 % investoritest ja arengupangad 3 % (99). Lisaks leidis komisjon, et 85 % ühe valimisse kaasatud äriühingu emiteeritud vahetusvõlakirjade investoritest on institutsionaalsed investorid ehk kuuluvad investorite kategooriasse, mis hõlmab finantsasutusi.

(405)

Lisaks on kiudoptiliste kaablite sektoril, mis on „Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogi“ kohaselt soodustatud tootmisharu, õigus saada otsuse nr 40 alusel finantsasutustelt krediiditoetust. Asjaolu, et vahetusvõlakirjadel, nagu valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjad, on madal intressimäär, viitab selgelt sellele, et finantsasutused on peamised neisse võlakirjadesse investeerijad. Nad on kohustatud andma kõnealustele äriühingutele „krediiditoetust“ ja võtaksid investeerimis-/rahastamisotsuse tegemisel arvesse muid kaalutlusi peale intressitulu, näiteks poliitikaeesmärke. Turutingimustes tegutsev investor oleks investeeringutasuvuse suhtes tundlikum ega investeeriks tõenäoliselt väga madala intressimääraga vahetusvõlakirjadesse. Lisaks näitavad eespool punktis 3.5.3.3 esitatud komisjoni järeldused mõlema eksportivate tootjate kontserni finantsseisundi kohta seoses nende likviidsus- ja maksevõimeprofiilidega, et turutingimustes tegutsevad investorid ei investeeriks sellistesse madala investeeringutasuvusega finantsinstrumentidesse nagu vahetusvõlakirjad, kui emitendi likviidsus- ja maksevõime risk on suur. Seetõttu on komisjon seisukohal, et sellise investeeringu teeksid ainult investorid, kellel on selleks muu põhjus kui investeeringutasuvus, näiteks juriidiline kohustus rahastada soodustatud tootmisharudes tegutsevaid äriühinguid.

(406)

Sellest tulenevalt, võttes arvesse põhjendustes 404 ja 405 esitatud fakte, leidis komisjon, et on olemas hulk tõendusmaterjali, mille kohaselt moodustavad suurema osa valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse investeerijatest finantsasutused, kellel on juriidiline kohustus anda kiudoptiliste kaablite tootjatele krediiditoetust.

(407)

Nagu punktis 3.5.1 kirjeldatud, iseloomustab neid finantsasutusi kindel riigi esindatus ning Hiina valitsusel on võimalus avaldada neile sisulist mõju. Üldine õigusraamistik, mille alusel asjaomased finantsasutused tegutsevad, kehtib ka vahetusvõlakirjade suhtes.

(408)

Eespool 1. ja 2. jaos jõudis komisjon järeldusele, et riigi omanduses olevad finantsasutused on avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i ning et igal juhul leitakse, et Hiina valitsus on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses volitanud või suunanud neid täitma ülesandeid, mis on tavaliselt valitsuse ülesanded. Komisjon järeldas eespool punktis 3.5.1.2, et eraõiguslikud finantsasutused on samuti valitsuse volitatud või suunatud asutused.

(409)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete vahetusvõlakirjade emissioonide alusel. Seega uuris ta üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on toodud põhjendustes 395–403, koos uurimise konkreetsete järeldustega.

(410)

Komisjon leidis, et kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni emiteerisid vahetusvõlakirju väga madalate ja sarnaste intressimääradega, olenemata äriühingute finantsseisundist ja krediidiriskist.

(411)

Praktikas mõjutab vahetusvõlakirjade intressimäärasid sarnaselt laenudega äriühingu krediidireiting. Komisjon järeldas aga põhjenduses 280, et kohalik krediidireitinguturg moonutatud ja krediidireitingud ei ole usaldusväärsed. Nagu on märgitud põhjenduses 274, domineerivad võlakirjaturul viis kohalikku Hiina reitinguagentuuri ja ligikaudu 90 % võlakirjadest on saanud kohalikelt reitinguagentuuridelt AAA-reitingu, samas kui paljud emitendid on saanud madalama S&P globaalse emitendi reitingu A ja BBB.

(412)

Seda fakti illustreerib asjaolu, et valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud võlakirjade krediidireitingute aruanded ei vastanud äriühingute tegelikule finantsseisundile.

(413)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldas komisjon, et Hiina finantsasutused, kes on peamised valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse investeerijad, järgisid otsuses nr 40 sätestatud poliitikasuundi, pakkudes soodustatud tootmisharuga seotud äriühingutele väga madala intressimääraga soodusrahastamist, ning tegutsesid seega kas avalik-õiguslike asutustena alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses või valitsuse volitatud või suunatud asutustena alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(414)

Nõustudes olenemata emitendi riskiprofiilist investeerima vahetusvõlakirjadesse, mille tulumäär on väga madal, andsid finantsasutused valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele kasu.

(415)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus komisjoni järelduse, et finantsasutused, kes ostsid suurema osa kõnealustest vahetusvõlakirjadest, on tegutsenud avalik-õiguslike asutustena. Hiina valitsus väitis, et äriühingu võlakirjade ja äriühingu vahetusvõlakirjade ostmine on tavapärane äritava, mida kasutatakse kõigis peamistes jurisdiktsioonides, sealhulgas liidus ja USAs. Hiina valitsuse sõnul on finantsasutuste ülesanded võlakirjade ostmisel ja laenude andmisel täiesti erinevad ning seega oli komisjonil kohustus viia ellu konkreetne hindamine, kas finantsasutusi saaks võlakirjade ostmisel käsitada avalik-õiguslike asutustena, ning hinnata iga finantsasutust igal üksikjuhul eraldi. Hiina valitsus väitis ka, et komisjon ei analüüsinud, kas lisaks Hiina pankadele ja finantsasutustele oli olemas ka muid äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjade ostjaid ning kas oli olemas erasektori ostjaid. Lisaks väitis Hiina valitsus, et Hiina finantsjärelevalvesüsteemi eesmärk äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjade puhul on tagada süsteemi turvalisus ning kaitsta investorite õigusi ja huve ning et see süsteem iseenesest ei näita valitsuse sekkumist.

(416)

Komisjon ei nõustunud Hiina valitsuse väitega, et ta ei hinnanud konkreetselt finantsasutuste tegevust avalik-õiguslike asutustena seoses võlakirjade ostmisega. Lisaks komisjoni järeldustele, mis on esitatud punktis 3.5.1, taotles komisjon ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete vahetusvõlakirjade emissioonide alusel ning viis põhjendustes 409–413 ellu konkreetse hindamise. Kuigi komisjon nõustus Hiina valitsusega, et äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjade ostmine võib põhimõtteliselt olla kõigis suuremates jurisdiktsioonides tavapärane äritava, märkis ta, et äriühingu võlakirjade ostmist Hiina finantsasutuste poolt iseloomustab riigi sekkumine, nagu on näidatud põhjenduses 413. Komisjon ei nõustunud ka Hiina valitsuse väitega, et ta polnud analüüsinud, kas oli muid äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjade ostjaid peale Hiina pankade ja finantsasutuste. Tegelikult märkis komisjon põhjendustes 404 ja 406, et 85 % ühe valimisse kaasatud äriühingu emiteeritud vahetusvõlakirjadesse investeerijatest olid institutsionaalsed investorid, sealhulgas finantsasutused, ning et on olemas hulk tõendusmaterjali, mille kohaselt moodustavad suurema osa valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse investeerijatest finantsasutused, kellel on juriidiline kohustus anda kiudoptiliste kaablite tootjatele krediiditoetust. Võttes arvesse institutsionaalsete investorite, sealhulgas finantsasutuste suurt osakaalu, oli komisjon arvamusel, et nad on kindlaks määranud kõnealuste äriühingu vahetusvõlakirjade omadused, eelkõige madala kupongimäära, ning et muud investorid, näiteks erainvestorid, üksnes täitsid neid tingimusi. Samuti leidis komisjon, et Hiina finantsjärelevalvesüsteem seoses äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjadega on üksnes element, mis koos finantsasutuste poolset rahastamist reguleeriva normatiivse raamistikuga, mida on kirjeldatud põhjendustes 405 ja 407, ning finantsasutuste konkreetse käitumisega viitas Hiina valitsuse sekkumisele. Seepärast lükati Hiina valitsuse väited tagasi.

(417)

Komisjon leidis, et soodusrahastamine vahetusvõlakirjade kaudu on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a mõistes konkreetne. Õigupoolest ei saa vahetusvõlakirju emiteerida ilma CSRC heakskiiduta, kes kontrollib, kas kõik vahetusvõlakirjade emiteerimise regulatiivsed tingimused on täidetud. Nagu on selgitatud põhjenduses 399, peab vastavalt HRV väärtpaberiseadusele (2014. aasta versioon) ja börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavatele haldusmeetmetele, mis kehtivad konkreetselt vahetusvõlakirjade suhtes, olema vahetusvõlakirjade emiteerimine kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga. Komisjon leidis põhjenduses 400, et „kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga“ tähendab, et investeerimisprojekt kuulub tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis kirjeldatud „soodustatava“ sisu alla, mis hõlmab kiudoptiliste kaablite sektorit.

(418)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et võlakirjaturge reguleeritakse igas riigis, kuna tegemist on majandusliku stabiilsuse küsimusega. Kriteeriumid, mida äriühing peab võlakirjade emiteerimiseks täitma, on olemuselt rahanduslikud, mitte poliitilised. Hiina valitsus ei nõustunud seisukohaga, et vahetusvõlakirjade emiteerimine peab olema kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga, ning kordas, et kiudoptiliste kaablite sektor ei ole soodustatud tootmisharu. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole tõendanud, et võlakirjade müük piirdub sõnaselgelt teatavate äriühingutega.

(419)

Kuigi sellega seoses komisjon nõustus, et võlakirjaturud on igas riigis reguleeritud ja enamik kriteeriume, mida äriühing peab võlakirjade emiteerimiseks täitma, on olemuselt rahanduslikud, ei nõustunud ta Hiina valitsuse väitega, et vahetusvõlakirjade emiteerimine ei ole Hiinas poliitiline. Esiteks kordas komisjon oma seisukohta, et kiudoptiliste kaablite sektor on soodustatud tootmisharu. Teiseks leidis komisjon, et HRV väärtpaberiseaduses (2014. aasta versioon) ja börsil noteeritud äriühingute poolse väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatavates haldusmeetmetes, mis kehtivad konkreetselt vahetusvõlakirjade suhtes, on piisavalt selgelt sõnastatud, et vahetusvõlakirjade emiteerimine peab olema kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga. Samuti jõudis komisjon põhjenduses 414 järeldusele, et nõustudes olenemata emitendi riskiprofiilist investeerima vahetusvõlakirjadesse, mille tulumäär on väga madal, andsid finantsasutused valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele kasu. Tegelikult on nii madala kupongimääraga äriühingu vahetusvõlakirjade ostmisest saadav rahaline kasu Hiina valitsuse loodud normatiivse raamistiku kohaselt „sõnaselgelt piiratud“ selliste soodustatud tootmisharudega nagu kiudoptiliste kaablite sektor. Seepärast lükati Hiina valitsuse väited tagasi.

(420)

Vahetusvõlakirjad on hübriidvõlainstrumendid, millel on võlakirjadega sarnased omadused nagu intressimaksed, võimaldades samas konverteerida investeeritud summa teatud tingimustel aktsiateks. Komisjon leidis, et aktsiate vastu on vahetatud vaid tühine osa mõlema valimisse kaasatud äriühingu vahetusvõlakirjadest. Seetõttu toimisid kahe valimisse kaasatud äriühingu vahetusvõlakirjad uurimisperioodil ainult võlakirjana, pakkudes investoritele intressitulu sarnaselt laenudega. Kuna põhjenduses 310 kirjeldatud laenude arvutusmetoodika põhineb võlakirjadel, otsustas komisjon kasutada sama metoodikat, võttes arvesse käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid (100). See tähendab, et sama kestusega USA AA-reitinguga äriühingu võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingu võlakirjade suhtelist hinnaerinevust kohaldatakse PBOC avaldatud laenu viiteintressimäärade suhtes või pärast 20. augustit 2019 NIFC avaldatud laenu põhimäära suhtes, (101) et teha kindlaks võlakirjade turupõhine intressimäär.

(421)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustasid Hiina valitsus, ZTT kontsern ja FTT kontsern võlakirjade ja vahetusvõlakirjade puhul sama võrdlusaluse kasutamise nagu laenude puhul, sest võlakirjad, eelkõige vahetusvõlakirjad, ja laenud on erinevad finantsinstrumendid ning võlakirjaturg toimib eralaenude turust erinevalt. Hiina valitsus väitis, et komisjonil puudub alus PBOC võrdlusaluse kasutamiseks lähtepunktina ja seejärel kasumimarginaali lisamiseks. Hiina valitsuse sõnul peaks komisjon vahetult kasutama BB-reitinguga äriühingute emiteeritud võlakirjade intressimäära ja esitas näited, et Euroopa kiudoptiliste kaablite ja terase tootjad, kelle reiting on BB, emiteerisid sarnase lunastustähtajaga võlakirju, mille intressimäärad olid oluliselt madalamad kui sama perioodi kohta arvutatud viitemäär. ZTT kontsern väitis, et võlakirjade emiteerimise peamine eelis võrreldes pankadelt laenude võtmisega on see, et intressimäär (st kupongimäär), mida äriühingud peavad võlakirjainvestoritele maksma, on sageli väiksem kui intressimäär, mida nad peaksid maksma pangalaenu eest. ZTT kontserni sõnul on vahetusvõlakirjade emiteerimine veelgi atraktiivsem, sest nende kupongimäär on tavaliselt madalam, kuna need võimaldavad investoritel vahetada võlakirjad omakapitali vastu ja saada seega omakapitali dividendide kaudu investeerimistulu. Samuti märkis FTT kontsern, et vahetusvõlakirjadest saadav kasu ei ole intressitulu, vaid vahetamisõigus. Nii FTT kontsern kui ka ZTT kontsern tegid ettepaneku kasutada võlakirjadest ja vahetusvõlakirjadest saadud kasu arvutamisel võrdlusalusena USA BB-reitinguga äriühingu võlakirjade kupongimäära.

(422)

Põhjenduses 337 selgitas komisjon, miks ta leidis, et laenud ja äriühingu võlakirjad on sarnased võlainstrumendid, mistõttu käesoleva juhtumi konkreetsetel asjaoludel oli õigustatud sama võrdlusaluse kohaldamine mõlema instrumendi suhtes. Põhjendustes 325–333 selgitas komisjon, miks ta leidis, et laenude ja äriühingu võlakirjade võrdlusalus on asjakohane, miks ta ei saa võrdlusalusena kasutada USA BB-reitinguga äriühingu võlakirjade kupongimäära ja miks võrdlus ELi intressimäärade/kupongimääradega ei ole asjakohane. Komisjon nõustus, et äriühingu vahetusvõlakirjad on hübriidvõlainstrumendid, mis annavad ühtlasi võimaluse vahetada investeeritud summa teatavatel tingimustel aktsiate vastu ja mis erinevad seega põhimõtteliselt äriühingu võlakirjadest. Komisjon uuris võimalust seda vahetatavust kvantifitseerida ning kasutada USA BB-reitinguga äriühingu võlakirju, nagu soovitasid Hiina valitsus, FTT kontsern ja ZTT kontsern. Nende osaliste pakutud võrdlusaluses ei võetud siiski arvesse vahetatavust ja see oli selliste äriühingu võlakirjade võrdlusalus, mis polnud seotud Hiina turgudega, kuna võrdlusalus puudutas teises vääringus (st USA dollarites ja mitte Hiina jüaanides) emiteeritud ja oluliselt erineva riskivaba intressimääraga võlakirju. Teisi võimalikke võrdlusaluseid ei esitatud, samuti ei olnud kättesaadav täiendav avalik teave vahetusvõlakirjade jaoks täpsema võrdlusaluse (nt USA AA-reitinguga vahetusvõlakirjade ja USA BB-reitinguga vahetusvõlakirjade riskipreemiate indeksid) või võlakirjade vahetatavuse aspekti kohta. Äriühingute enda andmete põhjal polnud ka võimalik nõuetekohaselt võrrelda võlakirjade ja vahetusvõlakirjade kupongimäärade erinevust, sest ühel valimisse kaasatud äriühingul ei olnud lunastamata võlakirju ning teise valimisse kaasatud äriühingu võlakirjade lunastustähtaeg ja rahastamiseesmärk erinesid tema vahetusvõlakirjade omadest. Lisaks järeldas komisjon põhjenduses 420, et aktsiate vastu on vahetatud vaid tühine osa mõlema valimisse kaasatud äriühingu vahetusvõlakirjadest ning et praktikas kasutasid eksportivad tootjad seda rahastamisvahendit vaheldumisi teiste rahastamisvahenditega, st laenude ja äriühingu võlakirjadega. Kuna uurimisperioodil toimisid need vahetusvõlakirjad üksnes võlakirjadena, mis andsid investoritele intressitulu sarnaselt laenudega, ning kuna PBOC või NIFC avaldatud riskivaba määra võrdlusaluse kasutamist peeti konservatiivseks, kinnitas komisjon oma otsust kohaldada laenude võrdlusalust, nagu on märgitud põhjenduses 420.

(423)

Kasu on nende kahe summa vahe: intressisumma, mida äriühing oleks pidanud maksma põhjenduses 420 osutatud turupõhise intressimäära kohaldamisel, ja äriühingu makstud tegelik intress.

(424)

Üks valimisse kaasatud kontsern sai kasu äriühingu võlakirjade kujul soodusrahastamisest.

—

Hiina Rahvavabariigi väärtpaberiseadus (2014. aasta versioon) (edaspidi „väärtpaberiseadus“) (102);

—

äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmed, Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse korraldus nr 113, 15. jaanuar 2015;

—

äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjad, välja andnud riiginõukogu 18. jaanuaril 2011;

—

mittefinantsettevõtete laenupõhise rahastamise instrumentide haldamise meetmed pankadevahelisel võlakirjaturul, välja andnud Hiina Rahvavabariigi Pank, Hiina Rahvavabariigi Panga korraldus [2008] nr 12, 9. aprill 2008.

(425)

Kooskõlas õigusraamistikuga ei saa Hiinas võlakirju vabalt emiteerida ega nendega vabalt kaubelda. Iga võlakirja emiteerimise peavad heaks kiitma mitmesugused valitsusasutused, nagu PBOC, NDRC või CSRC olenevalt võlakirja ja emitendi liigist. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade kohaselt kehtestatud iga-aastased kvoodid äriühingu võlakirjade emiteerimiseks.

(426)

Peale selle peaks äriühingu võlakirjade avalik pakkumine vastama uurimisperioodil kohaldatud väärtpaberiseaduse artikli 16 kohaselt järgmistele nõuetele: „tulu kasutuseesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga“ ja „äriühingu võlakirjade avalikust pakkumisest saadud tulu tuleb kasutada ainult heakskiidetud eesmärgil (eesmärkidel)“. Äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 12 on rõhutatud, et kogutud rahaliste vahendite eesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga. Nagu on selgitatud põhjendustes 400 ja 401, on äriühingu võlakirjade emiteerimine sellistel tingimustel suunatud soodustatud tootmisharule, nagu kiudoptiliste kaablite sektor, ning see on kooskõlas finantsasutuste tegevusega, mille eesmärk on neid tootmisharusid toetada.

(427)

Väärtpaberiseaduse (2014. aasta versioon) artikli 16 lõikes 5 on sätestatud, et „äriühingu võlakirjade kupongimäär ei tohi ületada riiginõukogu kehtestatud kupongimäära“. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 18 sätestatud täpsemad üksikasjad, märkides, et „äriühingu võlakirjade eest pakutav intressimäär ei või olla kõrgem kui 40 % kehtivast intressimäärast, mida pangad maksavad üksikisikutele sama tähtajaga tähtajaliste hoiuste eest“.

(428)

Ühtlasi sätestatakse äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmete artiklis 18, et ainult teatud võlakirju, mis vastavad rangetele kvaliteedikriteeriumidele nagu krediidireiting AAA, võib avalikult emiteerida avalik-õiguslikele investoritele või avalikult emiteerida kutselistele investoritele ainult emitendi kaalutlusõiguse alusel. Äriühingu võlakirju, mis ei vasta nendele standarditele, võib avalikult emiteerida ainult kutselistele investoritele. Sellest järeldub, et enamik äriühingu võlakirju emiteeritakse kutselistele investoritele, kelle on heaks kiitnud CSRC ja kes on Hiina institutsionaalsed investorid.

(429)

Äriühingud, kes soovivad Hiinas emiteerida äriühingu võlakirju, peavad kasutama väärtpaberite emissiooni tagajana tegutseva finantsasutuse teenuseid. Väärtpaberite emissiooni tagajad korraldavad võlakirjade emiteerimist ja peavad läbirääkimisi intressimäära üle, millega võlakirju investoritele pakutakse. Komisjon tegi kindlaks, et ühe valimisse kaasatud kontserni emiteeritud äriühingu võlakirjade puhul kuulus väärtpaberite emissiooni tagaja finantsasutuste hulka, kes pakkusid ka soodusrahastamist, mida selgitati eespool punktis 3.5.1.

(430)

Lisaks moodustavad Bloombergi 2021. aasta Hiina võlakirjaturu ülevaate kohaselt pankadevahelisel võlakirjaturul noteeritud võlakirjad 88 % võlakirjadega kauplemise kogumahust. Sama uuringu kohaselt on enamik investoreid institutsionaalsed investorid, sealhulgas finantsasutused. Kommertspangad moodustavad 57 % investoritest ja arengupangad 3 % (103). Seepärast on äriühingu võlakirju ostvad investorid peamiselt Hiina pangad, sealhulgas riigi omanduses olevad pangad.

(431)

Nagu selgitatud põhjendustes 405 ja 406, leidis komisjon, et on olemas hulk tõendusmaterjali, mille kohaselt moodustavad suurema osa valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse investeerijatest finantsasutused, kellel on juriidiline kohustus anda kiudoptiliste kaablite tootjatele krediiditoetust. Samad põhjendused ja järeldused kehtivad ka äriühingu võlakirjadele, sest nende emiteerimise tingimused on väga sarnased, eelkõige tingimus, mille kohaselt peavad äriühingu võlakirjad vastama riiklike õigusaktide, eeskirjade ja poliitika tingimustele ning riigi tööstuspoliitikale.

(432)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 426, nõutakse väärtpaberiseaduse (2014. aasta versioon) artiklis 16 ja äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 12, et äriühingu võlakirjade avalik pakkumine oleks kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga. Seetõttu saab äriühingu võlakirju emiteerida üksnes eesmärkidel, mis on kooskõlas Hiina valitsuse plaanimissüsteemi eesmärkidega seoses soodustatud tootmisharudega, nagu on selgitatud põhjendustes 393 ja 394. Institutsionaalsed investorid, kes on suures osas kommertspangad ja arengupangad, nagu on näidatud põhjendustes 397 ja 430, peavad järgima otsuses nr 40 sätestatud poliitikasuundi.

(433)

Seega kohaldatakse ka äriühingu võlakirjade suhtes põhjendustes 116, 401 ja 413 kirjeldatud mehhanismi, st otsuses nr 40, mida tõlgendatakse koostoimes tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogiga, on ette nähtud teatud projektide erikohtlemine teatud soodustatud tootmisharudes, näiteks kiudoptiliste kaablite sektoris. Sooduskohtlemist, mida kohaldati ühe valimisse kaasatud kontserni suhtes, kajastas otsus investeerida äriühingu võlakirjadesse, mille intressimäär ei vastanud turupõhistele kriteeriumidele.

(434)

Nagu punktis 3.5.1 kirjeldatud, iseloomustab finantsasutusi kindel riigi esindatus ning Hiina valitsusel on võimalus avaldada neile sisulist mõju. Üldine õigusraamistik, milles need finantsasutused tegutsevad, kehtib ka äriühingu võlakirjade puhul.

(435)

Eespool 1. ja 2. jaos jõudis komisjon järeldusele, et riigi omanduses olevad finantsasutused on avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i ning et igal juhul leitakse, et Hiina valitsus on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses volitanud või suunanud neid täitma ülesandeid, mis on tavaliselt valitsuse ülesanded. Komisjon järeldas eespool punktis 3.5.1.2, et eraõiguslikud finantsasutused on samuti valitsuse volitatud või suunatud asutused.

(436)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete äriühingu võlakirjade emissioonide alusel. Seega uuris ta üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on toodud põhjendustes 425–428, koos uurimise konkreetsete järeldustega.

(437)

Komisjon leidis, et äriühingu võlakirjad emiteeriti intressimääraga, mis oli madalam sellest, mida oleks võinud äriühingute finantsseisundi ja krediidiriski põhjal eeldada.

(438)

Praktikas mõjutab äriühingu võlakirjade intressimäärasid sarnaselt laenudega äriühingu krediidireiting. Komisjon järeldas aga põhjenduses 280, et kohalik krediidireitinguturg moonutatud ja krediidireitingud ei ole usaldusväärsed. Nagu on märgitud põhjenduses 274, domineerivad võlakirjaturul viis kohalikku Hiina reitinguagentuuri ja ligikaudu 90 % võlakirjadest on saanud kohalikelt reitinguagentuuridelt AAA-reitingu, samas kui paljud emitendid on saanud madalama S&P globaalse emitendi reitingu A ja BBB.

(439)

Seda fakti illustreerib asjaolu, et valimisse kaasatud äriühingu emiteeritud äriühingu võlakirjade krediidireitingute aruanded ei vastanud äriühingu tegelikule finantsseisundile.

(440)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldas komisjon, et Hiina finantsasutused, kes tegutsesid valimisse kaasatud äriühingu võlakirjade emiteerimisel väärtpaberite emissiooni tagajana ja kes on peamised äriühingu võlakirjadesse investeerijad, järgisid otsuses nr 40 sätestatud poliitikasuundi, pakkudes soodustatud tootmisharuga seotud äriühingutele soodusrahastamist, ning tegutsesid seega kas avalik-õiguslike asutustena alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses või valitsuse volitatud või suunatud asutustena alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(441)

Korraldades selliste äriühingu võlakirjade emiteerimist, mille intressimäär oli emitendi tegelikule riskiprofiilile vastavast turuintressimäärast madalam, ja nõustudes sellistesse äriühingu võlakirjadesse investeerima, andsid finantsasutused valimisse kaasatud eksportivale tootjale kasu.

(442)

Nagu kirjeldatud põhjenduses 417, leidis komisjon, et võlakirjade kaudu soodusrahastamine on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest võlakirju ei saa emiteerida ilma valitsusasutuste heakskiiduta ning HRV väärtpaberiseaduses (2014. aasta versioon) sätestatakse, et võlakirjade emiteerimine peab vastama riigi tööstuspoliitikale. Nagu juba mainitud põhjenduses 131, peetakse kiudoptiliste kaablite sektorit tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis soodustatud tootmisharuks.

(443)

Kuna võlakirjad on sarnaselt laenudega sisuliselt vaid üks võlainstrumentide liik ja kuna laenude arvutusmeetod juba põhineb võlakirjakorvil, otsustas komisjon kasutada punktis 3.5.3.3 kirjeldatud laenude arvutusmeetodit. See tähendab, et sama kestusega USA AA-reitinguga äriühingu võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingu võlakirjade suhtelist hinnaerinevust kohaldatakse PBOC avaldatud viiteintressimäärade suhtes või pärast 20. augustit 2019 NIFC avaldatud laenu põhimäära suhtes, et teha kindlaks võlakirjade turupõhine intressimäär, mida võrreldakse seejärel kasu kindlaksmääramiseks tegeliku intressimääraga, mida äriühing maksab.

(444)

Komisjon tegi kindlaks, et mõlemad valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid said kasu krediidiliinide, pangaaktseptide ja vahetusvõlakirjade vormis soodusrahastamisest. Komisjon leidis, et seda soodusrahastamist tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(445)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul oli eelkirjeldatud soodusrahastamisega seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Soodusrahastamine: muud rahastamisliigid

(446)

Kaebuses väideti, et Sinosure pakub muu hulgas lühiajalist, keskmise tähtajaga ja pikaajalist ekspordikrediidikindlustust, investeerimiskindlustust ja võlakirjade tagatisi soodustatud tootmisharudele soodustingimustel. Oma üldisel veebisaidil märgib Sinosure, et ta edendab Hiina kaupade, eriti kõrgtehnoloogiliste toodete eksporti. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringu kohaselt moodustas Hiina kõrgtehnoloogiatööstusele (kuhu kiudoptiliste kaablite sektor kuulub) antud ekspordikrediidikindlustus 21 % kogu Sinosure’i antud ekspordikrediidikindlustusest (104). Peale selle on Sinosure hakanud aktiivselt tegutsema algatuse „Made in China 2025“ raames, suunates ettevõtteid kasutama riiklikke krediidiressursse, tegeledes teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooniga, ajakohastades tehnoloogiat ning aidates riigist väljapoole laienevatel ettevõtetel ülemaailmsel turul konkurentsivõimelisemaks saada (105).

a)

kaubandusministeeriumi ja Sinosure’i ühiselt välja antud teatis, mis käsitleb teaduse ja tehnoloogia abil ekspordikrediidikindlustuse kaudu kaubanduse edendamise strateegia rakendamist (Shang Ji Fa (2004) nr 368);

b)

kava 840, mida sisaldab riiginõukogu 27. mai 2009. aasta teatis;

c)

riiginõukogu teatis strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude arengu kiirendamise kohta (Guo Fa (2010) nr 32, 18. oktoober 2010) ja selle rakendussuunised (Guo Fa (2011) nr 310, 21. oktoober 2011);

d)

teatis riikliku teadus- ja tehnoloogiaameti avaldatud Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete 2006. aasta ekspordikataloogi nr 16 väljaandmise kohta (2006).

(447)

Kahel valimisse kaasatud äriühingute kontsernil olid uurimisperioodil ulatuslikud ekspordikrediidikindlustuse lepinguid Sinosure’iga.

(448)

Nagu on märgitud põhjenduses 158, ei esitanud Sinosure lisadokumente, mida nõuti tema üldjuhtimise kohta, näiteks oma põhikirja. Lisaks ei esitanud Sinosure konkreetsemat teavet kiudoptiliste kaablite sektorile pakutava ekspordikrediidikindlustuse ja selle kindlustusmaksete taseme kohta ega üksikasjalikke näitajaid, mis on seotud tema ekspordikrediidikindlustuse valdkonna kasumlikkusega.

(449)

Seepärast pidi komisjon täiendama esitatud teavet kättesaadavate faktidega.

(450)

Kooskõlas varasemate subsiidiumivastaste uurimiste käigus (106) ja Sinosure’i veebisaidil (107) esitatud teabega on Sinosure riigi omandis olev poliitiline kindlustusselts, mille on asutanud riik ja mida toetab riik, et toetada HRV välismajanduse ja kaubanduse arendamist ja koostööd. Äriühing kuulub 100 % riigile. Tal on juhatus ja nõukogu. Valitsusel on õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist äriühingu kõrgema tasandi juhte. Selle teabe põhjal tegi komisjon järelduse, et Sinosure’i puhul esineb formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta.

(451)

Edasi taotles komisjon teavet, kas Hiina valitsus tegi sisulist kontrolli Sinosure’i üle seoses kiudoptiliste kaablite sektoriga.

(452)

Vastavalt teatisele Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete 2006. aasta ekspordikataloogi nr 16 väljaandmise kohta „võivad 2006. aasta ekspordikataloogis sisalduvad tooted saada kasu soodustingimustest, mida riik võimaldab kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordile“. Kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordikataloogis on konkreetselt loetletud optilised kiud, kiudoptilised sideseadmed ja kiudoptilised kaablid (108).

(453)

Teatise kohaselt, mis käsitleb kaubanduse edendamise strateegia rakendamist teaduse ja tehnoloogia kaudu, kasutades ekspordikrediidikindlustust, (109) peaks Sinosure suurendama oma toetust peamistele sektoritele ja toodetele, tugevdades oma kogutoetust kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete, sealhulgas „info- ja kommunikatsioonitoodete“ ekspordile. Ta peaks käsitlema Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordikataloogis loetletud kõrgtehnoloogilisi ja uuel tehnoloogial põhinevaid tootmisharusid nagu kiudoptiliste kaablite sektor oma tegevuse keskmes olevana ning pakkuma põhjalikku toetust seoses riskihindamisega, limiitide piires heakskiitmisega, kahjunõuete töötlemise kiirusega ja tariifide paindlikkusega. Mis puutub tariifide paindlikkusse, peaks ta pakkuma toodetele maksimaalset kindlustusmakse allahindlust ujuvas vahemikus, mille kehtestab krediidikindlustusselts. Nagu on märgitud põhjendustes 86 ja 118, kuulub kiudoptiliste kaablite sektor üldisemasse „infotööstuse“ kategooriasse. Ühtlasi on Sinosure’i 2019. aasta aruandes märgitud, et Sinosure on „toetanud peamiste tootmisharude stabiilset arengut“ ja „kiirendanud strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude kasvu“ (110).

(454)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad juhid ja järelevalvajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et Sinosure’i tegevust sisuliselt kontrollida.

(455)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete kindlustuslepingute alusel. HRV valitsus väitis kaugkontrolli ajal, et tegelikult olid Sinosure’i kindlustusmaksed turupõhised ja tuginesid riskihindamise põhimõttele. Samas ei esitatud konkreetseid näiteid seoses kiudoptiliste kaablite sektoriga ega valimisse kaasatud äriühingutega.

(456)

Kuna puuduvad konkreetsed tõendid, uuris komisjon Sinosure’i konkreetset käitumist, võttes arvesse valimisse kaasatud äriühingutele pakutud kindlustust. See käitumine erines nende ametlikust seisukohast, sest nad ei tegutsenud turupõhimõtete alusel.

(457)

Olles Sinosure’i 2019. aasta aruandele (111) tuginedes võrrelnud kõiki makstud kahjunõudeid kindlustussummade kogusummaga, tegi komisjon järelduse, et Sinosure peaks saama keskmiselt 0,22 % kindlustussummast kindlustusmaksena, et katta kahjunõuete kulu (isegi üldkulusid arvesse võtmata). Praktikas olid valimisse kuuluvate äriühingute makstud kindlustusmaksed aga palju madalamad kui miinimumtasu, mida oli vaja tegevuskulude katmiseks.

(458)

Seega tegi komisjon järelduse, et Sinosure järgib eespool nimetatud õigusraamistikku kiudoptiliste kaablite sektoris valitsuse ülesannete täitmisel. Sinosure tegutses alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes (koostoimes alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i) ning vastavalt WTO asjakohasele kohtupraktikale avalik-õigusliku asutusena. Peale selle said valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasu, sest kindlustusmakse oli väiksem kui miinimumsumma, mida Sinosure’il oli vaja oma tegevuskulude katmiseks.

(459)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et ekspordikrediidikindlustuse kava alusel pakutud toetused on konkreetsed, sest neid ei saa omandada ilma eksportimata ning need sõltuvad seega ekspordist alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses.

(460)

Kuna Sinosure’il oli uurimisperioodil turgu valitsev seisund, ei leidnud komisjon teavet turupõhise riigisisese kindlustusmakse kohta. Kooskõlas varasemate subsiidiumivastaste uurimistega kasutas komisjon seega kõige sobivamat välist võrdlusalust, mille kohta oli teave lihtsalt kättesaadav – kindlustusmakseid, mida kohaldas USA ekspordi-impordipank mittefinantsettevõtete suhtes OECD riikidesse ekspordil.

(461)

Komisjon leidis, et antud kasu leidmiseks tuleb lahutada summast, mille äriühing tegelikult kindlustusmaksena maksis, summa, mida ta oleks pidanud maksma, kui kohaldatud oleks põhjenduses 460 mainitud välist võrdluskindlustusmakset.

(462)

FTT kontserni ja ZTT kontserni puhul oli selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Soodusrahastamine ja -kindlustus: ekspordikrediidikindlustus

(463)

Tuginedes Hiina Rahvavabariigi seadusele, mis käsitleb ettevõtete tulumaksu (edaspidi „ettevõtte tulumaksu seadus“) (112) võimaldatakse kõrgtehnoloogilistele ja uutele tehnoloogiaettevõtetele, kellele riik peab andma olulist toetust, väiksemat ettevõtte tulumaksu määra 15 % standardse maksumäära 25 % asemel.

(464)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 28 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade (113) artikkel 93; samuti:

(465)

Ettevõtte tulumaksu seaduse IV peatükk sisaldab sätteid maksusoodustuste kohta. Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25, mis on IV peatüki sissejuhatav lõik, on sätestatud, et „riik pakub tulumaksusoodustusi ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab“. Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 28 on sätestatud, et „riigi erituge vajavate kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiaettevõtete tulumaksumäära vähendatakse 15 %ni“.

(466)

Ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artiklis 93 on selgitatud:

„Olulised kõrgtehnoloogilised ja uued tehnoloogiaettevõtted, keda riik toetab, nagu osutatud ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 28 punktis 2, on ettevõtted, kellele kuuluvad põhilised intellektuaalomandiõigused ja kes vastavad järgmistele tingimustele:

Riiginõukogu tehnoloogia-, finants- ja maksuosakonnad sõnastavad ühiselt kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tuvastamise ning peamiste riigi toetatavate kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiavaldkondade haldamise meetmed ning need jõustuvad pärast riiginõukogu heakskiitu.“

(467)

Eelmainitud sätetes on selgelt kehtestatud, et vähendatud ettevõtte tulumaksu määrad on ette nähtud üksnes „olulistele kõrgtehnoloogilistele ja uutele tehnoloogiaettevõtetele, keda riik toetab“ ja kellel on intellektuaalomandiõigused ning kes vastavad teatavatele tingimustele, nagu „kooskõla peamiste riigi toetatavate kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiavaldkondade ulatusega“.

(468)

Dokumendi „Haldusmeetmed kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tunnustamiseks“ (GKFH [2016] nr 32) artikli 11 kohaselt peavad kõrgtehnoloogilise ettevõttena tunnustamiseks olema samal ajal täidetud teatavad tingimused, sealhulgas: „ettevõte on sõltumatute teadusuuringute, ülekandmise, toetuste, ühinemiste ja omandamiste jne kaudu omandanud intellektuaalomandi õigused, millel on keskne roll ettevõtte peamiste toodete (teenuste) tehnilisel toetamisel“ ning „tehnoloogia, millel on keskne roll ettevõtte peamiste toodete (teenuste) tehniliselt toetamisel, kuulub eelnevalt kindlaks määratud ja riigi toetatavate kõrgtehnoloogiavaldkondade hulka“.

(469)

Peamised riigi toetatavad kõrgtehnoloogiavaldkonnad on loetletud riigi toetatavate kõrgtehnoloogiavaldkondade 2016. aasta kataloogis. Selle kataloogi I jaotise „Elektrooniline teave“ punktis 4 on selgelt mainitud „sidetehnoloogiat“, „optilist ülekandevõrku“ ja „optilise ülekandesüsteemi tehnoloogiat“ kui riigi toetatavaid kõrgtehnoloogiavaldkondi, mis hõlmavad kiudoptilisi kaableid.

(470)

Sellest meetmest kasu saavad äriühingud peavad esitama tuludeklaratsiooni ja selle asjaomased lisad. Kasu tegelik summa kajastub maksudeklaratsioonis.

(471)

Komisjon leidis, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidesse kuuluvad äriühingud kvalifitseerusid uurimisperioodil kõrgtehnoloogilisteks ettevõteteks ja nende suhtes kohaldati seega vähendatud ettevõtte tulumaksu määra 15 % või 12,5 %.

(472)

Komisjon leidis, et kõnealune maksude tasaarvestus on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(473)

See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kes tegutsevad teatavates riigi määratud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, nagu näidatud põhjendustes 466–468. Nagu on märgitud põhjenduses 469, on kiudoptiliste kaablite sektor selline kõrgtehnoloogiline prioriteetne valdkond.

(474)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjoni tasakaalustatud maksuvabastuse ja maksude mahaarvamise kavad ei kujuta endast tasakaalustatavaid subsiidiume. Hiina valitsuse sõnul toimivad väidetavad maksuvabastused ja maksude mahaarvamised süsteemi alusel, millega kehtestatakse objektiivsed kriteeriumid või tingimused õiguse suhtes saada rahalist toetust, kusjuures toetuskõlblikkus on automaatne ning kavades sätestatud kriteeriume ja tingimusi järgitakse rangelt, nendega ei eelistata teatavaid ettevõtteid teistele ning need on puhtalt majanduslikud ja horisontaalsed. Seetõttu väitis Hiina valitsus, et need ei ole alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses konkreetsed.

(475)

Komisjon ei nõustunud selle väitega, sest ta leidis, et punktides 3.7.1.1–3.7.1.3 kirjeldatud maksukavad on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt, milles on sätestatud, et „kui toetust andev asutus või õigusaktid, mida järgides toetust andev asutus toimib, piiravad selgesõnaliselt ettevõtete ringi, kellele subsiidiumi võib anda, on subsiidium konkreetne“. Kõnealuste subsiidiumikavade õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse IV peatükk „Maksusoodustused“. Vastavalt selle peatüki pealkirjale ja sisule on seal sõnaselgelt sätestatud konkreetne sooduskohtlemine, mis „piirab selgesõnaliselt ettevõtete ringi, kellele subsiidiumi võib anda“. Sellest tulenevalt on nende maksukavade alusel antavad subsiidiumid konkreetsed vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile a. Seepärast lükati see väide tagasi.

(476)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad uurimisperioodil said. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma vähendatud maksumäära alusel.

(477)

Selle erikavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli FTT kontserni puhul 0,10 % ja ZTT kontserni puhul 0,48 %.

(478)

Maksude tasaarvestamine seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega annab äriühingutele õiguse saada teadus- ja arendustegevuse eest maksusoodustusi teatud kõrgtehnoloogilistes riigi poolt määratud soodustatud valdkondades, kui täidetakse konkreetseid teadus- ja arendustegevuse kulude lävendeid.

(479)

Täpsemalt on teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes, mis tekivad uute tehnoloogiate, toodete ja tehnikate arendamise käigus, mille tulemusel ei teki immateriaalset vara ning mis arvestatakse jooksva kasumi ja kahjumi hulka, lubatud kohaldada täiendavat 75 % soodustust pärast täies mahus mahaarvamist, arvestades tegelikku olukorda. Kui nimetatud teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad immateriaalse vara, tuleb need amortiseerida, võttes aluseks 175 % immateriaalse vara kuludest. Alates 2021. aasta jaanuarist suurendati teadus- ja arendustegevuse kulude täiendavat maksueelset mahaarvamist 100 %-ni (115).

(480)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõige 1 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad, samuti järgmised teatised:

(481)

Varasemate uurimiste (116) käigus tegi komisjon kindlaks, et „uued tehnoloogiad, uued tooted ja uued oskused“, mis saavad maksuvähendusest kasu, on osa teatavatest riigi toetatavatest kõrgtehnoloogiavaldkondadest. Nagu mainitud põhjenduses 469, on peamised riigi toetatavad kõrgtehnoloogiavaldkonnad loetletud riigi toetatavate kõrgtehnoloogiavaldkondade 2016. aasta kataloogis.

(482)

Nagu on märgitud põhjenduses 468, sisaldab ettevõtte tulumaksu seaduse IV peatükk, eelkõige selle artikkel 25, sätteid maksusoodustuste kohta. Ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõikes 1, mis on samuti sama peatüki osa, on sätestatud, et maksustatava tulu arvutamisel võidakse maha arvata ka „teadus- ja arendustegevuse kulud, mis on ettevõtetel tekkinud uute tehnoloogiate, uute toodete ja uute tehnikate arendamisel“. Ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artiklis 95 on selgitatud, mida tähendavad ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõikes 1 sätestatud „teadus- ja arendustegevuse kulud, mis on ettevõtetel tekkinud uute tehnoloogiate, uute toodete ja uute oskuste arendamisel“.

(483)

Teadus- ja arendustegevuse kulude suuremahulise maksueelse mahaarvamise osakaalu suurendamist käsitlevas ringkirjas (Cai Shui [2018] nr 99) on sätestatud, et „seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega, mis on ettevõttel tegelikult tekkinud tulenevalt teadus- ja arendustegevusest, kuulub ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 lisaks muudele tegelikele mahaarvamistele enne maksustamist mahaarvamisele täiendav 75 % tegelikest kuludest eeldusel, et nimetatud kulusid ei konverteerita immateriaalseks varaks ega tasakaalustata selle ettevõtte kehtiva kasumi ja kahjumi vahel; ent kui nimetatud kulud on konverteeritud immateriaalseks varaks, saab selliseid kulusid eespool nimetatud perioodil amortiseerida määraga, mis moodustab 175 % immateriaalse varaga seotud kuludest enne maksustamist“.

(484)

Komisjon leidis, et valimisse kaasatud kontsernide äriühingud said kasu „uute tehnoloogiate, uute toodete ja uute tehnikate uurimisel ja arendamisel kantud teadus- ja arendustegevuse kulude täiendavast mahaarvamisest“.

(485)

Komisjon leidis, et kõnealune maksude tasaarvestus on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(486)

See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusaktid ise lubavad seda meedet kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kes teevad kulutusi teadus- ja arendustegevusele teatavates riigi määratud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, näiteks kiudoptiliste kaablite sektoris.

(487)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad uurimisperioodil said. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma pärast täiendava 75 % mahaarvamist teadus- ja arendustegevuse tegelikest kuludest.

(488)

Selle erikavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli FTT kontserni puhul 1,28 % ja ZTT kontserni puhul 0,13 %.

(489)

Ettevõtte tulumaksu seaduses on sätestatud tulumaksusoodustused ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab; eelkõige on sätestatud nõuetele vastavate residendist ettevõtete vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu (näiteks dividendid ja boonused) maksuvabastus.

(490)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõige 2 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad.

(491)

Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25, mis on IV peatüki „Maksusoodustuste poliitika“ sissejuhatav lõik, on sätestatud, et „riik pakub tulumaksusoodustusi ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab“. Samuti on artikli 26 lõikes 2 sätestatud, et maksuvabastust kohaldatakse „nõuetele vastavate residendist ettevõtete“ vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu suhtes, ning seega paistab, et kohaldamisalasse kuuluvad üksnes teatavad residendist ettevõtted.

(492)

Komisjon leidis, et mõni valimisse kaasatud kontsernidesse kuuluv äriühing sai dividendide tulumaksuvabastuse kui nõuetele vastav residendist ettevõte.

(493)

Komisjon pidas seda subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(494)

See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda vabastust kohaldada üksnes residentidest ettevõtete suhtes, keda riik olulisel määral toetab ja kelle arengut ta soodustab.

(495)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis ZTT kontsern, et dividendide maksuvabastuse eesmärk on kõrvaldada sama tulu topeltmaksustamine ema- ja tütarettevõtjate puhul, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud maksutava.

(496)

Kuigi komisjon nõustus sellega, et topeltmaksustamise kõrvaldamine on rahvusvaheliselt tunnustatud maksutava, on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõige 2 osa IV peatükist „Maksusoodustused“, milles nähakse ette hulk maksusoodustusi, mis on erandid üldistest maksustamiseeskirjadest. Nagu on selgitatud põhjenduses 491, on ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25, mis on IV peatüki „Maksusoodustuste poliitika“ sissejuhatav lõik, sätestatud, et „riik pakub tulumaksusoodustusi ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab“. Samuti on artikli 26 lõikes 2 sätestatud, et maksuvabastust kohaldatakse „nõuetele vastavate residendist ettevõtete“ vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu suhtes, ning seega paistab, et kohaldamisalasse kuuluvad üksnes teatavad residendist ettevõtted. Seetõttu leidis komisjon, et selline maksusoodustuste poliitika piirdub üksnes teatavate tootmisharudega, mida riik konkreetselt toetab ja soodustab (nagu kiudoptiliste kaablite sektor), ning on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne. Seepärast kinnitas komisjon põhjendustes 493 ja 494 kirjeldatud järeldust, et kõnealune kava on tasakaalustatav subsiidium.

(497)

Komisjon arvutas subsiidiumisumma, kohaldades maksustatavast tulust maha arvatud dividenditulu suhtes tavalist maksumäära.

(498)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis ZTT kontsern, et komisjon peaks eristama kahte erinevat tulumaksudeklaratsiooni kohast maksukäsitlust, st dividenditulu ja investeeringute maksukohanduste summat, kuna viimane ei ole ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõike 2 sätetega hõlmatud dividenditulu. Komisjon nõustus selle väitega ja parandas kasuarvutusi vastavalt.

(499)

Selle erikavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli FTT kontserni puhul 1,05 % ja ZTT kontserni puhul 0,21 %.

(500)

Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 32 on sätestatud, et „kui ettevõtte põhivara kiirendatud amortisatsioon on tõepoolest vajalik tehnoloogia arengu tõttu või muudel põhjustel, siis võidakse amortisatsiooniperioodi aastate arvu vähendada või kasutada kiirendatud amortisatsiooni meetodit“.

(501)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 32 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad; samuti järgmised teatised:

(502)

Teatises, mis käsitleb seadmete ja seadeldistega seotud mahaarvamise põhimõtteid ettevõtte tulumaksu arvestamisel (Cai Shui [2018] nr 54), on märgitud, et „kui sellise seadme või seadeldise ühiku väärtus, mille ettevõte ostis uuena ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020, ei ületa viit miljonit jüaani, võib ettevõte lisada selle väärtuse jooksva perioodi kulude ja tulude hulka ühekordse summana, mis tema maksustatava tulu arvutamisel maha arvatakse, ning ettevõte ei pea enam iga aasta amortisatsiooni arvutama“. See õigusakt ei ole tootmisharupõhine.

(503)

Varade suhtes, mille ühiku väärtus on üle 5 miljoni jüaani, kohaldatakse endiselt teatist põhivara kiirendatud amortisatsiooni suhtes kohaldatava ettevõtte tulumaksu poliitika täiustamise kohta (Cai Shui [2014] nr 75) ja teatist põhivara kiirendatud amortisatsiooni suhtes kohaldatava ettevõtte tulumaksu poliitika täiendava täiustamise kohta (Cai Shui [2015] nr 106). Nende teatiste kohaselt võib kümne põhilise tootmisharu äriühingute ostetud põhivara suhtes kohaldada kiirendatud amortisatsiooni meetodit.

(504)

Komisjon tegi kindlaks, et uurimisperioodil pole valimisse kaasatud äriühingud kohaldanud kiirendatud amortisatsiooni varade puhul, mille ühiku väärtus ületab 5 miljonit jüaani. Kuna need varad ei kuulunud teatise Cai Shui [2014] nr 75 ja teatise Cai Shui [2015] nr 106 kohaldamisalasse, leidis komisjon seega, et eksportivad tootjad ei saanud kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(505)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad võisid saada kasu majade ja hoonete kiirendatud amortisatsioonist, mis ei kuulu 5 miljoni jüaani künnise kohaldamisalasse vastavalt teatise, mis käsitleb seadmete ja seadeldistega seotud mahaarvamise põhimõtteid ettevõtte tulumaksu arvestamisel (Cai Shui [2018] nr 54), artiklile 2. Sellega seoses kinnitas komisjon, et valimisse kaasatud äriühingud ei saanud uurimisperioodil kasu majade ja hoonete kiirendatud amortisatsioonist.

(506)

Komisjon järeldas, et eksportivad tootjad ei saanud selle kava puhul uurimisperioodil kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(507)

Organisatsioon või eraisik, kes kasutab maad linnades, maakonna ja haldusüksuste linnades ning tööstus- ja kaevanduspiirkondades, peab tavaliselt maksma linnamaa kasutamise maksu. Maakasutusmaksu kogub selle maa kasutamiskoha kohalik maksuhaldur. Samas teatud kategooria maad, näiteks merelt võetud maismaa, valitsusasutuste, kodanike ühenduste ja sõjaväeüksuste käsutuses olev maa, rahandusministeeriumi vahenditest rahastatavate asutuste maa, usutemplite all olev maa, avalikud pargid ning ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, tänavad, maanteed, avalikud väljakud, haljasalad ja muud linnas asuvad avalikud maad, on maakasutusmaksust vabastatud.

(508)

Selle kava õiguslikud alused on:

(509)

Üks valimisse kaasatud kontserni kuuluv äriühing sai kasu maakasutusmaksu 60 % vähendamisest kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eripoliitika alusel, mida kohaldati ettevõtete suhtes 2019. ja 2020. aastal vastavalt dokumendi „Mitu arvamust eramajanduse kestliku ja tervisliku arengu jõulise toetamise kohta“ (EFA [2018] nr 33) artikli 2 lõikele 1.

(510)

Kõnealune äriühing ei kuulunud ühtegi maksust vabastatud kategooriasse, mis on sätestatud Hiina Rahvavabariigi linnamaa kasutuse maksu käsitlevate ajutiste eeskirjade (muudetud 2019. aastal) artiklis 6.

(511)

Peale selle vabastati sama äriühing 2020. aasta esimeses kvartalis täielikult maakasutusmaksu tasumisest, tuginedes Hubei provintsi rahvavalitsuse üldbüroo teatele COVID-19 olukorraga toimetulekuks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate raskuste ületamise toetamiseks mõeldud asjakohaste põhimõtete ja meetmete trükkimise ja levitamise kohta (EZhengBanFa (2020) nr 5) ning Hubei provintsi rahvavalitsuse teatele Hubei provintsi majanduse ja ühiskonna arengu kiirendamiseks mõeldud asjakohaste põhimõtete ja meetmete trükkimise ja levitamise kohta (EZhengBanFa (2020) nr 6).

(512)

Komisjon pidas kõrgtehnoloogiliste ettevõtete maakasutusmaksu vähendamist, mida on kirjeldatud eespool, subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i või artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ning artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega kas raha otsese ülekandmise (tasutud maksu tagastamine) või Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis (tasumata maks), millest asjaomane äriühing kasu saab. Subsiidium on konkreetne, sest see on suunatud ainult kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele.

(513)

Toetusesaajate saadud kasu on samaväärne tagastatud summaga / maksusäästuga. See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest äriühing sai maksusoodustust, ehkki ta ei vastanud ühelegi põhjenduses 507 nimetatud objektiivsele kriteeriumile.

(514)

Seoses maakasutusmaksust vabastamisega 2020. aasta esimeses kvartalis leidis komisjon, et meede ei ole konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest COVID-19 pandeemiat silmas pidades ei piirdunud see maksuvabastus konkreetse ettevõtte või tootmisharuga või ettevõtete või tootmisharude rühmaga, vaid seda kohaldati kõigi tootmisharude suhtes.

(515)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad uurimisperioodil said. Leiti, et kasu suurus võrdub uurimisperioodil tagastatud summaga. Selle konkreetse kava puhul kindlaks tehtud subsiidiumisumma oli FTT kontserni puhul tühine.

(516)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kõikide maksukavadega seoses kindlaks tehtud kogu subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Maksuvabastus ja maksuvähendus

—

riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku energiaameti ringkiri, mis käsitleb turupõhiste energiatehingute aktiivset edendamist ja kauplemismehhanismi edasist täiustamist, Fa Gua Yun Xing (2018) nr 1027, välja antud 16. juulil 2018;

—

Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ning riiginõukogu mitu arvamust energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta (Zhong Fa [2015] nr 9);

—

teatis, mis käsitleb elektri tootmise ja tarbimise kava täielikku liberaliseerimist äritarbijatele (riiklik arengu- ja reformikomisjon [2019] nr 1105);

—

Hubei provintsi keskmise tähtajaga ja pikaajalisi tehinguid käsitleva elektriga kauplemise korra (ajutised) rakenduseeskirjad, 29. november 2019;

—

elektrienergiaga kauplemise eeskirjad keskmise pikkusega ja pikaajaliste tehingute puhul Jiangsu provintsis;

—

Jiangsu provintsi hinnabüroo teatis, mis käsitleb elektri hinnastruktuuri mõistlikku kohandamist, Su Jia Gong [2017] nr 124, ning

—

riikliku arengu- ja reformikomisjoni ringkiri, mis käsitleb äriühingute elektrikulude vähendamist, et toetada töö ja tootmise arengu taastamist ning reformida hindu, [2020] nr 258.

(517)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid elektrit.

(518)

Mõne valimisse kaasatud äriühingu puhul vastasid elektri ostuhinnad ametlikele hindadele, mis kehtisid provintsi tasandil suurtele tööstuslikul eesmärgil kasutajatele. Nagu järeldati varasemates uurimistes, (117) ei anna elektriga varustamine ametlikult kindlaksmääratud hindadega konkreetset eelist.

(519)

Samas tegi komisjon kindlaks, et uuritud äriühingud kahes valimisse kaasatud kontsernis said kasu oma elektrikulude vähendamisest või neist osa tagasimaksmisest/kohandamisest.

(520)

Komisjon leidis, et ühe valimisse kaasatud kontserni äriühingud said kasu oma elektrikulude konkreetsest tagasimaksmisest/kohandamisest, sest neil äriühingutel lubati osaleda „turupõhiste elektritehingute“ katseprogrammis. Neil äriühingutel ei olnud elektritootjaga lepingut otseseks elektrivarustuseks. Tagasimaksed/kohandused tehti, sest asjaomased äriühingud teatasid elektrijaamadele eelnevalt oma elektrinõudlusest.

(521)

Lisaks leidis komisjon, et sarnaselt varasemate uurimistega (118) on teatavatel uuritud äriühingutel lubatud osta elektrit otse elektritootjatelt, sõlmides otsesed ostulepingud. Niisuguste lepingute alusel müüakse teatav kogus elektrit teatava hinnaga, mis on suurtele tööstuslikul eesmärgil kasutajatele provintsi tasandil kehtestatud ametlikest hindadest madalam.

(522)

Võimalust sõlmida otsese elektrivarustuse lepinguid või saada kasu elektrikulude tagasimaksetest/kohandustest, osaledes „turupõhistes elektritehingutes“, ei ole praegu kõigil suurtel tööstuslikul eesmärgil kasutajatel. Riigi tasandil on Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu arvamustes energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta märgitud näiteks seda, et „ettevõtted, mis ei vasta riigi tööstuspoliitikale ning mille tooted ja protsessid on välja jäetud, ei peaks otsetehingutes osalema“ (119). Samades arvamustes on sätestatud ka, et „pärast juurdepääsustandardite kindlaksmääramist peaksime ajakohastama ka katalooge, milles on esitatud kohalikud elektritootmisettevõtted ja elektrienergia jaemüüjad, kes vastavad valitsuste poolt igal aastal avaldatavatele standarditele, ning rakendama kasutajate kataloogi dünaamilist reguleerimist. Kataloogis sisalduvad energiatootmisettevõtted, elektri jaemüüjad ja tarbijad saavad vabatahtlikult registreeruda kaubandusasutuste juures, et saada turuosalisteks“. Seepärast peaks äriühing otsese elektrikaubanduse süsteemis osalemiseks vastama teatavatele standarditele ja olema kantud „kasutajate kataloogi“.