(1)

Pärast abimeetmest teatamisele eelnenud kontakte (2) teatas Rumeenia 4. detsembril 2020 oma kavatsusest anda ümberkorraldusabi äriühingule Complexul Energetic Oltenia S.A. (edaspidi „CE Oltenia“).

(2)

5. veebruari 2021. aasta kirjaga teavitas komisjon Rumeeniat, et ta on otsustanud algatada kõnealuse ümberkorraldusabi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. 8. märtsil 2021 esitas Rumeenia oma märkused selles kirjas esitatud tähelepanekute kohta.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (3)19. märtsil 2021. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(4)

Komisjon sai ettenähtud tähtaja jooksul selleteemalisi märkusi järgmistelt kolmandatelt isikutelt: Euroopa Keskkonnabüroo, Bankwatch Romania/ClientEarth ja Greenpeace. Ta edastas need märkused Rumeeniale, kellele anti võimalus vastata; Rumeenia esitas oma märkused 1. juuni 2021. aasta kirjaga.

(5)

Rumeenia saatis komisjonile lisateavet 10. mail, 1. ja 24. juunil, 14. septembril, 21. oktoobril ning 9., 14., 15., 20., 21., 22. ja 29. detsembril 2021 ning 20. ja 21. jaanuaril 2022.

(6)

Rumeenia on nõus erandkorras loobuma oma õigustest, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artiklist 342 koostoimes nõukogu määruse nr 1/1958 (4) artikliga 3, ning sellega, et käesolev otsus võetakse vastu ja sellest teavitatakse inglise keeles vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 297 (5).

(7)

CE Oltenia on riigi osalusega äriühing, mis tegeleb kaevandamise, fossiilkütusel põhineva elektrienergia tootmise ja kohaliku soojuse tarnimisega. Äriühing asutati 12. oktoobril 2011 pärast nelja äriühingu – Complexul Energetic Craiova SA, Complexul Energetic Turceni SA, Complexul Energetic Rovinari SA ja Societatea Nationala a Lignitului Oltenia SA – ühinemist ja registreeriti 31. mail 2012. CE Oltenia ei kuulu suuremasse kontserni ja seda ei juhita koos teiste riigi osalusega äriühingutega. Tegemist on riigis tegutseva sõltumatu otsustuskeskusega. Rumeenia ametiasutuste väitel kontrollib äriühingut CE Oltenia 77,15 % ulatuses Rumeenia riik, keda esindab energeetikaministeerium. Teised aktsionärid on investeerimisfond Fondul Proprietatea SA (21,56 % suurune osalus), (6) Electrocentrale Grup SA (0,84 %) ja Inchidere si conservare Mine (0,44 %). CE Oltenia nõukogus on seitse liiget, kellest Fondul Proprietatea saab ametisse nimetada ainult kaks, ning äriühingut juhib direktoraat (mille viis liiget nimetab ametisse nõukogu). CE Oltenia äritegevuse põhiaspekte, nagu eelarvet ja äriplaani käsitlevad otsused ning muud finants- ja ärialased otsused võetakse vastu aktsionäride lihthäälteenamusega. Fondul Proprietateal ei ole otsuste suhtes blokeerimis- ega vetoõigust. Fondul Proprietateal on vähemusaktsionäride tüüpilised õigused. Teatavate otsuste vastuvõtmiseks (nt aktsiakapitali muutmise kohta) on vaja 90 % aktsionäride üldkoosoleku või erakorralise koosoleku häältest ja seetõttu on vaja Fondul Proprietatea heakskiitu. Riigi enamusosalus ja esindatus nõukogus võimaldab Rumeenia riigil siiski teostada CE Oltenia üle tõhusat ainukontrolli.

(8)

CE Oltenia peakontor asub Edela-Olteenias (Sud-Vest Oltenia) (NUTS 2 kood RO41), tema kaevandamiskohtades (Rovinari, Motru, Jilț ja Mehedinți) töötab kokku 12 268 töötajat ning tema elektrijaamad asuvad Dolji ja Gorji maakonnas. Töötuse määr on piirkonnas 5,5 %, mis on üle riigi keskmise (3,4 %) ning ühtlasi kõrgeim töötuse määr riigis (7). Tabelist 1 nähtub, et Edela-Olteenia töötuse määr (8,2–5,5 % aastatel 2015–2020) on olnud viimastel aastatel kõrgem kui üleriigiline töötuse määr (5–3,4 % samal ajavahemikul). Kuigi Eurostati (8) ja riikliku statistikaameti andmed on veidi erinevad, näitab suundumus, et töötuse määr püsib asjaomases piirkonnas riigi omast järjepidevalt kõrgemana.

Tabel 1

Makropiirkondade, arengupiirkondade ja üleriigiline töötuse määr

(9)

Rumeenia sõnul kaasnevad kõrge töötuse määraga raskused piirkonnas uute töökohtade loomisel. Gorji maakonna õiglase ülemineku territoriaalsest kavast (9) ilmneb, et 45–65-aastastest elanikest kaevandus- ja energiasektori endised töötajad, kes saavad ennetähtaegselt pensionile jäämise toetust ja/või muid hüvitisi, on teataval määral tõrksad ümberõppe ja aktiivse töö otsimise suhtes. Negatiivset mõju süvendab koolide õppekava, mis ei vasta kohaliku tööturu praegustele ega tulevastele vajadustele, kusjuures tööandjad mainivad vajadust täiendava hariduse järele digitaliseerimise, robootikaprotsesside automatiseerimise, tehisintellekti jne valdkonnas.

(10)

CE Oltenia toodab elektrienergiat neljas elektrijaamas. Need on Rovinari, mille neli seadet koguvõimsusega 1 320 MW on üle 40 aasta vanused, Turceni (neli seadet, koguvõimsus 1 320 MW, vanus 33 aastat), Ișalnița (kaks seadet, koguvõimsus 630 MW, vanus 50 aastat) ja Craiova II (kaks seadet, koguvõimsus soojus- ja elektrienergia koostootmisel 300 MW, vanus 30 aastat). Viies, 415 MW võimsusega Chișcani elektrijaam ei tööta. CE Oltenia tegutseb elektrienergia hulgi- ja jaemüügiturul, samuti müüb ta soojusenergiat Craiova linnale. Tema elektrijaamades kasutatakse kuni 99,5 % elektrienergia tootmiseks pruunsütt. Ta kaevandab pruunsütt oma avakarjääridest enda tarbeks või müügiks teistele elektritootjatele (10). Samuti varustab ta kütte ja sooja tarbeveega Craiova linna ligikaudu 300 000 elanikku.

(11)

Riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse ANRE (Autoritatea Națională de Reglementare in Domeniul Energiei) andmetel on Rumeenia suurimad elektritootjad Hidroelectrica (31,3 %), Nuclearelectrica (18,09 %) ja kolmandana CE Oltenia (14,08 %) (11). Rumeenia riik kontrollib kõiki kolme äriühingut.

(12)

Rumeenia väitel on CE Oltenia tähtsus Rumeenia elektriturul suur. CE Oltenia tegevus on oluline ka riikliku energiasüsteemi varustuskindluse ja piisavuse tagamiseks. Rumeenia energiasüsteem paikneb Euroopa mandrisüsteemi idapoolses otsas ning toimib ühel ja samal ajal tema piiridel Bulgaaria, Serbia, Ungari ja Ukraina edelaosaga. Elektrienergia importi takistab asjaolu, et Ungari energiasüsteemis valitseb tippkoormuse ajal elektrinappus ning Ukraina piiril sõltub pakkumisvõimsuse kasutamine Ukraina põhivõrguettevõtja kirjalikust nõusolekust. Lisaks sellele moodustab elektrienergia import nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide puhul ülekaaluka osa selle piirkonna riikide aastases energiabilansis. Seega kui riiklikus energiasüsteemis tekib energianappus, on ka naaberriikide energiasüsteemides ressursid piiratud.

(13)

Rumeenia väidab, et CE Oltenia käitiste sulgemise korral tekiks vahetu ja reaalne olulise elektrivarustuse katkemise oht, mis võib põhjustada majanduslikke häireid, millel on Rumeeniale kahjulikud tagajärjed. Seoses sellega näitab analüüs, (12) mille tegi Rumeenia elektri- ja gaasituru korraldaja OPCOM, (13) et CE Oltenia sulgemisega kaasneks aasta keskmise elektrihinna kahekordistumine järgmise päeva turul ja 70 % suurune hinnatõus kahepoolsete lepingute tsentraliseeritud turul.

(14)

Lisaks tegi Rumeenia põhivõrguettevõtja CNTEE Transelectrica S.A. (edaspidi „Transelectrica“) 2021. aasta mais riikliku energiasüsteemi piisavuse analüüsi, mis põhines eeldusel, et CE Oltenia energiavõimsus suletakse täielikult 2022. aastal, kuid 2021. aastal hoitakse töös kolm Rovinaris paiknevat seadet. Analüüsi tulemusena järeldati, et riiklikus energiasüsteemis tekiks suur piisavuse probleem, kuna süsteemil ei oleks enam vajalikke ressursse riigisisese elektritarbimisvajaduse katmiseks, isegi kui võtta arvesse piiriülese impordi võimsuse maksimaalset kasutamist.

(15)

Rumeenia sõnul tooks CE Oltenia pankrot otseselt kaasa enam kui 12 000 töökoha kaotuse ja märkimisväärse kaudse töökohtade kadumise, võttes arvesse praeguste partnerite suurt arvu kogu väärtusahelas.

(16)

Peale selle väidab Rumeenia, et CE Oltenia on üks peamisi Transelectricale tehnoloogiliste tugiteenuste osutajaid ja neid teenuseid osutatakse põhivõrguettevõtja korraldatud enampakkumistel osalemise kaudu. Seega on ettevõte oluline selliste tugiteenuste osutamiseks, mille abil saab põhivõrguettevõtja osta elektritootjatelt varusid võrgukadude katmiseks, võimaldades seega süsteemi varustuskindlust.

(17)

Rumeenial on elektriühendus nii Bulgaaria ja Ungariga kui ka kolmandate riikidega, sealhulgas Ukrainaga, mis on ühendatud Poola ja Serbiaga, samal ajal kui Serbia on omakorda ühendatud Horvaatiaga. Rumeenia ekspordib ja impordib korrapäraselt elektrienergiat. Selleks et suurendada Rumeenia ühendatust Bulgaaria ja Serbiaga, on kavandatud või rakendamisel mitu liidule ühist huvi pakkuvat projekti.

(18)

Rumeenia väidab ka, et 2019. aasta andmete kohaselt olid CE Oltenial ärisuhted ligikaudu 120 Gorji maakonna äriühinguga. Rahandusministeeriumile esitatud 2019. aasta bilansside kohaselt on nende äriühingute käive kokku ligikaudu 1,082 miljardit Rumeenia leud (ligikaudu 218 miljonit eurot). Sama allika kohaselt oli CE Oltenia käive 2019. aastal 3,116 miljardit Rumeenia leud (ligikaudu 630 miljonit eurot). Riikliku statistikaameti andmetel oli kõigi Gorji maakonna äriühingute käive 2019. aastal ligikaudu 9,100 miljardit Rumeenia leud (ligikaudu 1,840 miljardit eurot). CE Oltenia ja 120 peamise teenuseosutaja osakaal maakonna majanduses on seega ligikaudu 50 %. Peale selle sõltuvad peaaegu pooled CE Oltenia äripartneritest (nt turvafirmad, kaevandusseadmetega seotud teenuste osutajad, töödeks vajalike seadmete transportijad või rentijad) 70–90 % ulatuses äriühingust CE Oltenia. […] (*1).

(19)

Rumeenia andmetel on CE Olteniat mõjutanud praegune COVID-19 kriis. Rumeenia väidab, et tema sisemajanduse koguprodukt vähenes 2020. aastal eelnenud aastaga võrreldes ligikaudu 4 %. Kõige enam mõjutatud sektorid olid teenindussektor, ehitus ja tööstus. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) (14) andmetel on COVID-19 pandeemia toonud üldiselt kaasa elektrinõudluse kahanemise, mis on tingitud märkimisväärsetest vähendamistest teenindussektoris ja tööstuses, eriti liikumispiirangute ajal.

(20)

Rumeenia väidab, et CE Oltenia elektritootmine vähenes väiksema energianõudluse, tootmisvahendite tehnilise kättesaadavuse probleemide ja töötajate ajutise töötuse tagajärjel 12,4 TWh-st 8,2 TWh-ni. Väiksema elektrinõudluse tõttu hinnad langesid, eriti järgmise päeva turul, kukkudes kohati viimase kümne aasta madalaimale tasemele ehk alla 20 euro/MWh. Lisaks sellele tekkisid CE Oltenial pandeemia tõttu kogu väärtusahelas häired, näiteks tarnijatelt varuosade ja materjalide tarnimise hilinemine või tarnete tühistamine, mille tulemusena tootmine vähenes või mõnikord isegi seiskus sootuks. Pärast varuosade tootmise taasalustamist tõusid oluliselt nende hinnad, mis põhjustas lepingute lõpetamise. Näiteks metallist varuosade hind tõusis 100–300 %, samal ajal kui metaangaasi hind kerkis enam kui 700 %. Kriisi tingimustes pidi abisaaja võtma ohutusmeetmeid, et hädavajalikuks peetavad töötajad saaksid jätkata oma tööd ilma edasiste katkestusteta tootmisprotsessis. Sellega seoses peatati umbes 10 % töötajate töölepingud, mis võrdus ligikaudu 192 500 tegevuse katkemise päevaga.

(21)

2020. aasta veebruaris teatas Rumeenia komisjonile oma kavatsusest anda äriühingule CE Oltenia päästmisabi. Meetmest teatamise ajal oli äriühingu 2019. aasta hinnanguline kahjum ligikaudu 1,1 miljardit Rumeenia leud (232 miljonit eurot) (15). Rumeenia sõnul tulenes see kahjum peamiselt järgmisest: i) maksejõuetutelt riigi osalusega ettevõtetelt võlgade sisse nõudmata jätmine; ii) vahetuskursi muutused laenude puhul; iii) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „CO2 LHÜd“) hinna märkimisväärne tõus (16). Komisjon kiitis 24. veebruari 2020. aasta otsusega (17) heaks 251 miljoni euro suuruse päästmislaenu andmise äriühingule CE Oltenia ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, nagu seda on tõlgendatud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „päästmis- ja ümberkorraldusabi suunised“) (18).

(22)

Rumeenia väidab, et CE Oltenia on raskustes olev ettevõtja, kuna ta vastab siseriikliku õiguse kohaselt võlausaldajate taotlusel kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamise kriteeriumidele. Seega vastas CE Oltenia alates 2019. aasta lõpust kõnealustele kriteeriumidele ja päästmisabi otsuse tegemise ajal oleksid tema 46 tarnijat võinud taotleda maksejõuetusmenetluse algatamist. Äriühingul CE Oltenia ei ole võimalik saadud päästmislaenu koos intressidega tagasi maksta ning ta on seetõttu kohustatud teatama ümberkorralduskavast, muidu läheb ta siseriikliku õiguse kohaselt automaatselt likvideerimisele.

(23)

Rumeenia väitel on CE Oltenia finantsraskustel mitu põhjust. Esimene põhjus on seotud asjaoluga, et CE Oltenia käitab nelja vananenud elektrijaama, mis töötavad üheksas kaevandamiskohas kaevandatava pruunsöega. Elektrijaamad vajavad kulukat korrapärast hooldust ja investeeringuid keskkonnanõuete täitmiseks. Teine põhjus on seotud investeerimiskapitali puudumisega, mis on tingitud keskkonnaeeskirjade järgimiseks vajalikest suurtest kuludest (tuha- ja räbuhoidlatele kehtestatud nõuete ning SO2, NOx ja PM10 heite piirnormide järgimine). ELi ja liikmesriikide keskkonnanõuete täitmiseks on CE Oltenia alates 2008. aastast investeerinud ligikaudu 880 miljonit eurot. Selle investeeringu tõttu ei ole võimalik rahastada investeerimisprogramme, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja seega vähendada CO2 heitega seotud kulusid.

(24)

Kolmas raskuste põhjus tuleneb asjaolust, et Rumeenia riigi omandis energiatootmisettevõtted on organiseeritud energiatootmise liikide kaupa sõltuvalt kasutatavast kütusest ning seega on tegemist üht kütust kasutavate ettevõtetega: hüdroenergia (Hidroelectrica SA), tuumaenergia (Nuclearelectrica SA), fossiilkütus (CE Oltenia). See mudel koos CO2 LHÜde süsteemi rakendamisega on põhjustanud konkurentsivõimealase ebavõrdsuse, mis seadis CE Oltenia ebasoodsasse olukorda. Praeguse mudeli kohaselt, kus CE Oltenia ainus elektritootmisallikas on pruunsüsi, ei ole abisaajal võimalik saavutada sama kasumlikkuse taset kui tema konkurentidel, kelle tootmise piirkulud on väiksemad ja kes kasutavad vähem saastavaid elektritootmisallikaid ning kellel seetõttu ei ole CO2 LHÜdega seotud kulusid või need kulud on väiksemad.

(25)

CE Oltenia on kohustatud tagastama hiljemalt iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta kasvuhoonegaaside heite üldkogusele vastava arvu CO2 LHÜsid. Selle kohustuse täitmata jätmisel määratakse iga tagastamata CO2 ekvivalenttonni eest 100 euro suurune trahv (19). CO2 LHÜde hind on viimastel aastatel ja kuudel pidevalt tõusnud, näiteks kerkis see 2021. aasta septembris üle 60 euro CO2 tonni kohta ja jõudis 2021. aasta detsembris 80 euroni CO2 tonni kohta (20).

(26)

Lisaks väidab Rumeenia, et CE Oltenia finantsprobleemide üks põhjus tuleneb tema kulustruktuurist. Personalikulud moodustasid 2020. aastal 39 % kõigist tegevuskuludest, kuid keskkonnakaitsekulud, mis on peamiselt seotud CO2 LHÜde ostmisega, moodustasid 35 % kogukuludest. Selle kulustruktuuri tulemusena lõpetas äriühing ajavahemikus 2014–2019 igal aastal (välja arvatud 2017. aastal) tegevuskahjumiga.

(27)

Käesolev otsus käsitleb äriühingule CE Oltenia antavat ümberkorraldusabi, mis hõlmab 1,090 miljardi euro suurust riigi toetust, 195,8 miljoni euro suurust riigigarantiiga laenu ja Rumeenia leudes kuni 226 miljoni euro suurust kapitalisüsti äriühingule CE Oltenia ning samuti ümberkorraldusabiks muudetud päästmislaenu muutmist ligikaudu 251 miljoni euro suuruseks toetuseks ja 895,3 miljoni euro suurust toetust moderniseerimisfondist, (21) mis eeldab, et Rumeenia esitab asjakohased ettepanekud ja Euroopa Investeerimispank kinnitab need või moderniseerimisfondi investeerimiskomitee kiidab need heaks (edaspidi koos „meetmed“). Abi kogusumma on 2, 6581 miljardit eurot (22).

(28)

1,090 miljardi euro suurusest toetusest rahastatakse vajalike CO2 LHÜde soetamist ajavahemikul 2021–2025 ja see jaotatakse igal aastal vastavalt rahastamisvajadustele, kuid see ei ole täielikult seotud CO2 LHÜdele igal aastal tehtavate kulutustega. 2021. aasta märtsis võttis Rumeenia valitsus vastu valitsuse erakorralise määruse, millega kiideti heaks ligikaudu 1,18 miljardi Rumeenia leu (ligikaudu 241 miljoni euro) suurune toetus CE Olteniale CO2 LHÜde ostmiseks. Rumeenia väidab, et CE Oltenia täitis selle tulemusena CO2 LHÜdega seotud kohustuse 26. aprillil 2021, ostes 2020. aastal toodetud energiat arvesse võttes CO2 LHÜsid koguhinnaga 315 miljonit eurot. Nagu Rumeenia väidab, kaeti kogu ostuhinna ja toetuse 74 miljoni euro suurune vahe äriühingu omavahenditest. 241 miljoni euro suurune toetus on osa teatatud 1,090 miljardi euro suurusest toetusest ja seda rahastati riigieelarvest energeetikaministeeriumi kaudu.

(29)

2022. aastal on kavas sõlmida riigi poolt tagatud 195,8 miljoni euro suuruse laenu leping, et rahastada sama summa ulatuses CE Oltenia käibekapitali. Rumeenia ametiasutused väidavad, et laenu eest tasutakse vastavalt sel hetkel valitsevatele turutingimustele. Hinnanguline koguintressimäär […] on eeldatavasti ligikaudu […] %.

(30)

Kuni 226 miljoni euro suuruse kapitalisüsti äriühingusse CE Oltenia teeb energeetikaministeerium rahalises (180 miljonit eurot) ja mitterahalises vormis (maa hinnangulise väärtusega 46 miljonit eurot).

(31)

Rumeenia ametiasutused väidavad, et 251 miljoni euro suurune päästmisabilaen (vt põhjendus 21), mis on muutunud ümberkorraldusabiks, kuna seda ei ole veel tagasi makstud, muudetakse pärast komisjonipoolset ümberkorralduskava heakskiitmist toetuseks.

(32)

4. detsembril 2020 teatas Rumeenia komisjonile ümberkorralduskavast (edaspidi „esialgne ümberkorralduskava“), mida toetatakse 1,33 miljardi euro suuruse ümberkorraldusabiga, mis koosneb juba antud 0,25 miljardi euro suurusest päästmisabist, täiendavast 0,31 miljardi euro suurusest riigi tagatud laenust ja 0,77 miljardi euro suurusest riigi toetusest. Lisaks oli kavas saada moderniseerimisfondist täiendavalt 711 miljonit eurot riigiabi energiaallikate jaotuse mitmekesistamiseks, et asendada pruunsüsi (enamasti) gaasi ja taastuvate energiaallikatega.

(33)

Ümberkorralduskava hõlmas ajavahemikku 2021–2030, kuid ümberkorraldusperiood hõlmas üksnes aastaid 2021–2025. Ümberkorralduskavas nähti ette, et CE Oltenia saab 2022. aastal kasumit ning saavutab 2025. aastaks […] % kasutatud kapitali tasuvuse ja 2030. aastaks pikaajalise konkurentsivõime, kusjuures selleks ajaks on kasutatud kapitali tasuvus […] %.

(34)

Esialgne ümberkorralduskava sisaldas järgmisi meetmeid:

(35)

CE Oltenia nägi ette, et 2022. ja 2023. aastal lisab ta energiaallikatena vähehaaval päikeseenergia ja hüdroenergia tootmise. Pruunsöel põhineva energia müügi tegelik vähenemine peaks prognooside kohaselt toimuma 2026. aastal, kui SE Turceni ja SE Işalniţa elektrijaama paigaldatakse kaks maagaasil töötavat seadet, mille tulemusel on pruunsöe osakaal siis energiaallikate jaotuses 41 % ja gaasi osakaal 53 % ning ülejäänud energia saadakse päikese- ja hüdroenergiaallikatest.

(36)

Ümberkorralduskulude katmiseks vajatakse kuni 2025. aasta lõpuni eeldatavasti […] euro ulatuses rahalisi vahendeid, millest […] eurot eraldab CE Oltenia väidetavalt enda rahalistest vahenditest. CE Oltenia omapanus moodustaks moderniseerimisfondi võimalikku rahastamist arvesse võttes 42 % ümberkorraldamise kogukuludest ning ilma moderniseerimisfondi võimaliku rahastamiseta 53 %. CE Oltenia omapanuse peamised allikad pidid olema i) OPCOMi tsentraliseeritud turgudel elektrienergia müügist saadav tulu aastatel 2020–2025 kogusummas […] eurot, ii) enam kui kaheaastase kestusega pikaajalistest kahepoolsetest elektriostulepingutest saadav tulu summas […] eurot ning iii) varade müük väärtusega […] eurot.

(37)

Kõikidest CE Oltenia aktsionäridest pidi üksnes riik panustama (kas rahaliste vahenditega või kahjumi katmisega) CE Oltenia ümberkorraldamisse ning ükski CE Oltenia võlausaldaja ei pidanud osalema kulude jagamises.

(38)

Konkurentsimoonutuste piiramiseks nähti ette järgmised meetmed: i) tegevuse edasiandmine, andes energia koostootmise kontserni S.E. Craiova II (peamiselt soojusenergia tootmine Craiovale) üle kohalikule omavalitsusele, ja ii) energiakontsernide või kaevandamiskohtade graafikujärgne sulgemine, mille tulemusena väheneb pruunsöel põhinev ülesseatud võimsus 2020.–2025. aastal 1 605 MW võrra (45 % pruunsöel põhinevast võimsusest 2025. aasta lõpuks). CE Oltenia üldine tootmisvõimsus ei muutuks siiski oluliselt, sest pruunsöel põhineva tootmisvõimsuse vähenemise pidi kompenseerima uute fotoelektriliste ja hüdroenergiaseadmete paigaldamine. Esialgses ümberkorralduskavas nähti lisaks ette, et teatavad kaevandamiskohad suletakse või jäetakse reservi eeskätt ebatõhususe, nõudluse vähenemise või pruunsöevarude ammendumise tõttu. Kaevandusvõimsuse sulgemise kavas eeldati pruunsöe tootmise vähenemist ligikaudu 3 700 000 tonni võrra (2026. aasta lõpuks 26 %).

(39)

Kuna komisjonil oli kahtlusi, kas teatatud ümberkorraldusabi saab käsitada siseturuga kokkusobivana ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, nagu seda on tõlgendatud päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistes, otsustas komisjon algatada peamiselt järgmistel põhjustel ametliku uurimismenetluse.

(40)

Menetluse algatamise otsuse (23) kohaselt ei võimaldaks ümberkorraldusabi andmine 768 miljoni euro suuruse (tasustamata) toetuse vormis saada abiandjana tegutseval riigil edukast ümberkorraldamisest kasu ega oleks seega asjakohane rahastamisvahend. Peale selle tooks riigi poolt äriühingule CE Oltenia antav toetus kaasa selle, et CE Oltenia vähemusaktsionärid (kes ei pakkunud sarnaseid mittehüvitatavaid rahastamisvahendeid) saaksid ilma ümberkorralduskulude kandmises osalemata oma osaluse väärtuse võimaliku suurenemise kaudu samuti kaudselt kasu. Kavandatud toetus ei võimaldaks riigil saada päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohaselt nõutavat tasu ega võimaldaks riigil üksi saada kava rahastamiseks antavast toetusest kasu.

(41)

Esialgse ümberkorralduskava esialgne hindamine näitas, et […] euro suurusest väidetavast omapanusest võis pidada tegelikuks ja asjakohaseks maksimaalselt […] eurot. Kavandatud summa puhul tugines Rumeenia üksnes elektrienergia müügist OPCOMi tsentraliseeritud turgudel aastatel 2021–2025 saadavale eeldatavale tulule, mis ei olnud tegelik ega asjakohane, sest aastateks 2022–2025 ei olnud kehtestatud kindlaid kohustusi. OPCOMi tsentraliseeritud turgudel sõlmitud müügilepingute maksimaalne kestus oli ainult 1,5 aastat. Kuigi Rumeenia märkis, et ta ajakohastab oma õigusakte, et võimaldada OPCOMi tsentraliseeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel sõlmida lepinguid pikemaks ajaks, tuleb selliste muudatuste kooskõla elektrivarustust käsitlevate liidu õigusaktidega veel hinnata. Samuti tugines Rumeenia energia suurtarbijatega arutatavate kahepoolsete elektriostulepingute võimalikule sõlmimisele, mille tulemusena saadakse ümberkorraldusperioodil eeldatavasti […] eurot tulu. Rumeenia ei esitanud siiski tõendeid nende lepingute kohta, mis tagaksid esialgse ümberkorralduskava tegeliku rahastamise (24).

(42)

CE Oltenia omapanus oleks kõige rohkem vaid 42 % ümberkorralduskuludest, isegi kui erinevalt päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktist 63 eeldada, et nii korrapärasest müügist saadav tulevane oodatav kasum kui ka muu oodatav kasum moodustavad tegeliku ja asjakohase omapanuse allika, sest nagu komisjon selgitas, kvalifitseeruksid moderniseerimisfondi eelarvest eraldatavad võimalikud vahendid riigiabiks ja neid ei saa seega pidada CE Oltenia omavahenditeks, mis ei sisalda abi (25).

(43)

Esialgset ümberkorralduskava ei toetanud ükski turul tegutsev investor ega laenuandja. Esiteks ei esitanud pangad eellepingut, mille kohaselt nad oleksid nõus eelrahastama makseid, mis on seotud CE Oltenia tulevaste elektritarnetega, millest saadav oodatav tulu moodustab peaaegu kogu CE Oltenia omapanuse. Teiseks ei ole ükski pank ega turul tegutsev investor ilmutanud huvi sellise osa investeeringute toetamise või rahastamise vastu, mis on seotud üleminekuga pruunsöelt maagaasile või taastuvenergia tootmisele. Kolmandaks ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et võimalikud välisinvestorid või pangad toetaksid kava või et sellealased läbirääkimised toimuksid mõistliku aja jooksul. Kuigi Rumeenia pakkus ühe rahastamisallikana välja ka CE Oltenia varade müügi, eeldades, et selline müük tooks 2 miljonit eurot tulu, ei olnud nende varade müügiprotsess veel alanud (26).

(44)

Lisaks tunnistas Rumeenia, et ei CE Oltenia vähemusaktsionärid (eelkõige Fondul Proprietatea SA) ega ka tema võlausaldajad ei osale piisavalt kulude jagamises mis tahes vormis (27).

(45)

Kuigi esialgne restruktureerimiskava pidi ametlikult ellu viidama ajavahemikul 2021–2025, eeldati esimest märkimisväärselt positiivset netotulu (ligikaudu […] eurot) alles 2026.–2030. aastal, st pärast ümberkorraldusperioodi. Esialgse ümberkorralduskava kohaselt võis CE Oltenia saavutada 2025. aastaks 4,3 % suuruse kasutatud kapitali tasuvuse, mis on üldiselt Rumeenia ettevõtetesse tehtud omakapitalisüstide turutingimustele vastavast tasust või nendega seotud alternatiivkulust palju väiksem. Lisaks kergitasid CE Oltenia juba niigi madalat kasumlikkust kunstlikult riigiabist saadud tegevustoetused. CE Oltenia prognoositud tulemused lähtusid väliseid tegureid puudutavatest optimistlikest eeldustest, näiteks jäid CO2 LHÜde hinnad ümberkorraldusperioodil suhteliselt samaks, hoolimata selliste hindade järsust tõusust 2018.–2019. aastal. Kui CE Oltenia prognooside kohaselt jäävad CO2 LHÜde hinnad vahemikku alates […] 2020. aastal kuni […] 2030. aastal, siis 24. jaanuaril 2021 ulatus hind juba […]. Seetõttu kahtles komisjon selles, kas esialgse ümberkorralduskava kestus oli piisavalt pikk ja võimaldaks CE Oltenia elujõulisuse ümberkorraldusperioodi lõpuks taastada, sest sellest ei ilmnenud, et CE Oltenia oleks piisavalt tulus ja suudaks ilma täiendava abita turule jääda (28).

(46)

Mis puudutab tegevuse edasiandmist S.E. Craiova II koostootmisseadmete Craiova linnavalitsusele üleandmise teel, siis olid sellise tegevuse edasiandmise vorm ja ulatus ebaselged. Isegi kui selline tegevuse edasiandmine peaks kapitali sissemaksena CE Oltenia ja Craiova linnavalitsuse omandis olevasse ühisettevõttesse teoks saama, võimaldaks see CE Oltenial ja riigil säilitada kontrolli sellise ühisettevõtte üle. See nurjaks võõrandamise kui konkurentsimoonutusi piirava meetme tähenduse, kuna see ei tugevdaks konkurentsi ega soodustaks ka uute konkurentide turuletulekut, olemasolevate väikekonkurentide laienemist ega piiriülest tegevust (29).

(47)

Peale selle, mis puudutab CE Oltenia tootmisvõimsuse vähenemist (pruunsöe põletusseadmete sulgemise tõttu) ja pruunsöe kaevandamiskohtade sulgemist, siis kompenseeriks uute tootmisvõimsuste ülesseadmine suures osas CE Oltenia tootmisvõimsuse üldise vastava vähenemise. CE Oltenia üldine tootmisvõimsus seega oluliselt ei muutuks (30). Pruunsöe kaevandamine suureneks 2024. aasta lõpuni ja väheneks alles 2026. aastal allapoole 2020. aasta taset. Gaasiküttel töötavad seadmed võetaks kasutusele 2026. aastaks, mis muudaks pruunsöe kaevandamismahtude vähenemise tootmisvõimsuse vähendamise seisukohast mõttetuks (31).

(48)

Rumeenia ei pakkunud välja täiendavaid käitumuslikke meetmeid peale selle, et äriühing CE Oltenia ei tohi ümberkorraldusperioodil omandada osalusi teistes ettevõtetes, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik tema pikaajalise elujõulisuse tagamiseks, ega kasutada abi reklaami tegemiseks oma toodete müümisel (32).

(49)

Komisjon sai ametliku uurimismenetluse käigus märkusi järgmistelt kolmandatelt isikutelt: Euroopa Keskkonnabüroo, (33) Bankwatch Romania / ClientEarth (34) ja Greenpeace (35). Komisjon käsitab neid märkusi turuteabena, kuna ükski neist kolmandatest isikutest ei suutnud tõendada, et ta on huvitatud isik nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (36) artikli 1 punkti h tähenduses.

(50)

EEB oli vastu sellele, et lubada riigiabi kasutamist CO2, tuha, NOx ja SO2 heite puhul kooskõla saavutamiseks liidu õigusega. Tema arvates rikutaks sellega põhimõtet, et abi ei tohi anda liidu normide täitmiseks, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (37) (heitetasemete kohta) kohaste kohustuste täitmiseks ega parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamiseks. Kui riigiabi välja arvata, siis investeeringud liidu keskkonnaalase õigustiku järgimiseks on kooskõlas ka keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistega (38). CE Oltenia puhul seda ei järgitud, sest EEB väitel oli õhusaaste piirnormide järgimine algse ümberkorralduskava osa.

(51)

EEB oli mures ka selle pärast, et CE Oltenia ei olnud viimastel aastatel heite piirnorme (NOx, SO2, tahked osakesed jne) järginud. EEB juhtis tähelepanu sellele, et CE Oltenia pruunsöel töötavad jaamad ületavad direktiivis 2010/75/EL sätestatud heitetasemeid (39).

(52)

Lisaks väitis EEB, et CE Oltenia võib alati sõlmida kahepoolseid lepinguid kindlaksmääratud hindadega, kuid ükski eraettevõte ei nõustuks sellise lepinguga, mis sunnib teda kallitest fossiilkütustest toodetud energia eest liiga palju maksma. Võttes arvesse turul tegutsevate investorite huvi puudumist, ei vastaks teiste riigi osalusega ettevõtetega sõlmitud kahepoolsed lepingud turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele ja kujutaksid endast tõenäoliselt riigiabi.

(53)

EEB tõi esile ka selle, et CE Oltenia jääb pärast 2026. aastat fossiilkütustega seotuks, mistõttu on äärmiselt küsitav, kas selline ümberkorralduskava oleks CO2 hindade tõusu silmas pidades keskpikas perspektiivis elujõuline.

(54)

Bankwatch ja ClientEarth väitsid, et tegevusabi keskkonnanõuete täitmisega seotud kulude katmiseks on vastuolus ELi keskkonnaõigusega ega soodusta majandustegevuse arengut, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c käsitlevas kohtupraktikas (kohtuotsus Austria vs. komisjon (40)).

(55)

Bankwatch märkis ka, et CE Oltenia esialgne ümberkorralduskava ei ole kooskõlas Rumeenia CO2 heite vähendamise kavaga, selles ei seata tähtaega pruunsöe kõrvaldamiseks CE Oltenia energiatootmisest ja see ei tegele seega piisavalt äriühingu kahjumi põhjusega, kuna ei näe ette kahjumliku tegevuse lõpetamist.

(56)

Bankwatch väitis, et ümberkorralduskava põhineb CO2 LHÜde tulevaste hindadega seotud ebarealistlikel eeldustel, nimelt eeldusel, et need hinnad jäävad ümberkorraldusperioodil suhteliselt stabiilseks. Bankwatchi heiteprognooside kohaselt peaks kogukulu, mida CE Oltenia peab aastatel 2021–2030 oma CO2 heite eest tasuma, ulatuma kokku 4,76 miljardi euroni, mis ületab oluliselt CE Oltenia prognoose.

(57)

Greenpeace leidis, et CE Oltenia jätkuv sõltuvus pruunsöel põhinevast elektritootmisest on vastuolus Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud liidu poliitika ja eesmärkidega. Greenpeace väitis, et riigiabi andmisega CO2 LHÜde ostmiseks rikutaks liidu õigust, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 ja direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud „saastaja maksab“ põhimõtet, mille kohaselt peavad ettevõtjad maksma oma CO2 heite eest.

(58)

Vastavalt Greenpeace’i analüüsile, mis põhineb avalikult kättesaadaval teabel esialgse ümberkorralduskava kohta, suureneks CE Oltenia aastane CO2 koguheide 7 miljonist tonnist 2020. aastal ligikaudu 9 miljoni tonnini 2030. aastal. See läheks vastuollu liidu praeguse kliima- ja energiapoliitikaga ning avaldaks otsest negatiivset mõju ka CE Oltenia tegevuskuludele (millest suure osa moodustavad CO2 LHÜdega seotud kulud).

(59)

Rumeenia muutis komisjoni kahtluste kõrvaldamiseks oluliselt esialgset ümberkorralduskava ja selle toetamiseks kavandatud abi. Rumeenia märkused on lihtsuse huvides jagatud kolme ossa, mis käsitlevad komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses tõstatatud peamiste kahtluste kohta esitatud märkusi, kolmandate isikute märkusi ning läbivaadatud ümberkorralduskava ja ümberkorraldusabi kirjeldust.

(60)

Rumeenia esitas menetluse algatamise otsuse kohta oma märkused; (41) Rumeenia ei vaidlustanud menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlusi ja esitas läbivaadatud ümberkorralduskava. Läbivaadatud ümberkorralduskava põhielemendid olid järgmised: i) pruunsöel põhinevate tootmisvõimsuste varasem sulgemine kui oli ette nähtud esialgses ümberkorralduskavas, mis toob kaasa CO2 aastaheite vähenemise ja kasumlikkuse saavutamise alates 2026. aastast; ii) gaasiküttel ja fotoelektrilistesse tootmisseadmetesse tehtavad uued investeeringud, mille kavandamisel kasutatakse eriotstarbeliste üksuste kontseptsiooni ja mille puhul jääb CE Olteniale 70 %, samal ajal kui 30 % avatakse teistele strateegilistele või finantsinvestoritele; iii) omapanust toetavad kindlad kokkulepped, st müügilepingud, pankade rahastamine ja erainvestorite kapital, ning iv) suhtlemine Fondul Proprietateaga, et fond osaleks äriühingu ümberkorralduskulude katmises, või teise võimalusena uurida võimalust vähendada fondi osalust riigipoolse kapitali suurendamisega.

(61)

Rumeenia rõhutas CE Oltenia strateegilist tähtsust riikliku energiavarustuskindluse seisukohast. Rumeenia väitel ei saa ta riikliku energiasüsteemi varustuskindlust ja piisavust silmas pidades endale lubada suurema pruunsöel põhineva võimsuse sulgemist varem, kui on ette nähtud läbivaadatud ümberkorralduskavas; seda toetab Transelectrica koostatud analüüs (nagu on osutatud põhjenduses 14). Ta rõhutas, et pruunsöel töötavate elektrijaamade tegevuse kiirendatud järkjärgulise lõpetamise korral on üht kütust kasutava elektritootja ümberkorraldusprotsess raske ja keeruline, millega kaasnevad märkimisväärsed ümberkorralduskulud ning mida mõjutavad tugevalt CO2 kiiresti kasvavad kulud ja pärsib nõue säilitada tootmisvõimsus, mis tagab riikliku võrgu varustuskindluse. Rumeenia lisas, et CE Oltenia tootmisvõimsuse asendamine imporditud energiaga seaks Rumeenia suurde ohtu, kuna naaberliikmesriigid on peamiselt energiat importivad riigid (põhjendus 17).

(62)

Rumeenia esitas 2021. aasta juunis lisaks varem esitatud analüüsile veel ühe analüüsi, mille Transelectrica tegi 2021. aasta mais ja milles rõhutati järgmist:

(63)

Vastuseks EEB märkustele, et CE Oltenia ja teiste riigi osalusega ettevõtete vahelised kahepoolsed lepingud ei vastaks turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele, märkis Rumeenia, et CE Oltenia lepingud sõlmitakse OPCOMi platvormidel ja on seega turupõhised.

(64)

Seoses CO2 LHÜde kogukulu hindamisega selgitas Rumeenia, et läbivaadatud ümberkorralduskavas esitatakse täiustatud stsenaarium, milles võetakse arvesse viimaseid turuväärtusi. Lisaks märkis Rumeenia seoses Greenpeace’i märkustega heite kogumahu suurenemise kohta, et läbivaadatud ümberkorralduskava kohaselt, mille ta hiljem esitab, väheneb CO2 aastane heide 8,6 miljonist tonnist 2021. aastal 2,6 miljoni tonnini 2027. aastal.

(65)

Vastuseks Bankwatchi ja ClientEarthi märkustele pruunsöel põhineva tootmise lõpetamise kohta märkis Rumeenia, et CE Oltenia rakendab energiatõhususe meetmeid, asendades pruunsöeseadmed uute gaasi- ja taastuvenergiaseadmetega.

(66)

24. juunil 2021 esitas Rumeenia komisjonile läbivaadatud ümberkorralduskava ning seejärel kava täiendavad ajakohastused ja lisateabe.

(67)

Läbivaadatud ümberkorralduskava põhineb CO2 heite vähendamise kaval, mille kohaselt Rumeenia kavatseb asendada pruunsöel põhineva elektritootmise maagaasist ja taastuvatest energiaallikatest (päikese- ja hüdroenergia) toodetud elektriga, mis on CO2 LHÜde seisukohast vähem kulukas. Läbivaadatud ümberkorralduskava ümberkorraldusperiood kestab 2021. aasta algusest kuni 2026. aasta lõpuni. Kava sisaldab mitmesuguseid ümberkorraldusperioodil rakendatavaid tegevuslikke meetmeid, mida CE Oltenia hakkas rakendama 2021. aasta jaanuaris.

(68)

Läbivaadatud ümberkorralduskava sisaldab tehnilisi ja tehnoloogilisi meetmeid, korralduslikke ja juhtimismeetmeid, keskkonnakaitsemeetmeid ja finantsmeetmeid.

(69)

Esimene sammas on seotud tehniliste ja tehnoloogiliste meetmetega, mille eesmärk on mitmekesistada Rumeenia energiaallikate jaotust, asendades pruunsöeküttel seadmed fotoelektriliste seadmete ja gaasiküttel elektrijaamadega.

(70)

Üks esimese samba meetmetest on praeguste energiaseadmete ja kaevandamiskohtade sulgemine või reservi jätmine. Kavas kirjeldatakse pruunsöel põhineva elektritootmise lõpetamise kolme etappi, mille lõppkuupäev on […]. Esimesel järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise perioodil […] väheneks võimsus […] MW-st […] MW-ni. Teisel järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise perioodil alates […] väheneks võimsus lisaks […]. Ajavahemikul […].

(71)

Uute tootmisvõimsuste kasutuselevõtmise hinnangulise ajakava kohaselt lastakse 2024. aastaks käiku kaheksa päikeseenergiaparki ja 2023. aastaks üks mikrohüdroelektrijaam ning 2026. aasta keskpaigas peaksid tööd alustama kaks maagaasiküttel elektriplokki. 2023. aastal moodustaks kavandatud vähem saastavate uute tootmisrajatiste ülesseatud võimsus vaid 0,6 % CE Oltenia ülesseatud koguvõimsusest ja seda toodab hüdroelektrijaam. 2026. aastal ulatub uute rajatiste kogutoodang 56 %ni, millest 36 % annavad gaasiküttel seadmed, 20 % päikeseenergiapargid ja 0,4 % annab hüdroelektrijaam.

(72)

Uute tootmisrajatiste ülesseatud koguvõimsus oleks ligikaudu 2 060 MW, millest 1 325 MW annab gaas, 735 MW annab päikeseenergia ja 9,9 MW annab hüdroenergia. Võttes arvesse päikeseenergiaparkide keskmist kasutustegurit […] %, oleks kasutada olev netovõimsus […] MW, millest […] MW annab gaas ja […] MW annab päikeseenergia. Eriotstarbeliste üksuste stsenaariumi (vt põhjendus 110 jj) puhul, kus CE Oltenia osalus jääb vahemikku […] %, on ligikaudu […] MW suurune kasutatav netovõimsus avatud turul tegutsevatele konkurentidele. CE Oltenia kasutatav netovõimsus väheneb seega […] MW-st ligikaudu […] MW-ni. Tabelis 2 on esitatud olemasolevate rajatiste sulgemise ja uute rajatiste kasutuselevõtmise ajakava.

Tabel 2

Olemasolevate rajatiste sulgemise/ reservi jätmise ja uute rajatiste kasutuselevõtmise ajakava

Allikas: 24. juuni 2021. aasta ümberkorralduskava.

NB! Olemasolev võimsus MWdes põhjenduses 9; halli värviga on tähistatud reservi jäetud võimsus vastavalt põhjendusele 70.

(73)

Aastaks […] suletakse kõik CE Oltenia omandis olevad pruunsöeküttel elektrijaamad kas lõplikult või hoitakse ühendatuna, kuid tavapärastes tarnetes mitteosalevana. See tähendab kiirendatud ajakava võrreldes algses ümberkorralduskavas esitatud ajakavaga, mille kohaselt pidi […] energiaseadet jätkama tööd kuni […]. Mis puutub kaevandamiskohtadesse, siis […]. See tähendab kiirendatud ajakava võrreldes algse ümberkorralduskavaga, mille kohaselt tuli […] kaevandamiskohta sulgeda alles […].

(74)

Lisaks aitab ümberkorralduskava osaliselt kaasa Rumeenia riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas (42) seatud dekomisjoneerimise vahe-eesmärkide saavutamisele. 2023.–2025. aastal kasutuselt kõrvaldatavad võimsused on näited, mis on esitatud ilma, et see piiraks taaste- ja vastupidavuskavaga nõutavat üksikasjalikkust või sisu, ning neid ei tohi tõlgendada nii, nagu need muudaksid kõnealuses kavas sätestatud vahe-eesmärke ja sihte, samuti ei tohi neid tõlgendada kui kinnitust selle kohta, et vahe-eesmärke on muudetud või et need on täidetud (43).

(75)

Kava teine sammas on seotud korralduslike ja juhtimismeetmetega, mis hõlmavad muu hulgas töötajate arvu vähendamist ja töötajate ümberjaotamist. Tootmisrajatiste sulgemisega ajavahemikul 2021–2026 kaasneks nii töötajate koondamine kui ka ümberjaotamine. Äriühingul CE Oltenia oli 2020. aasta lõpus […] töötajat; prognooside kohaselt väheneb nende arv järk-järgult […] % (algses ümberkorralduskavas ette nähtud […] % asemel) kuni […]ni 2026. aastal. Kaks peamist töötajate arvu vähendamise viisi oleksid koondamine, mis tuleneb rajatiste sulgemisest (aastatel 2021–2026 koondatavate töötajate arv oleks […]), ja ennetähtaegselt pensionile jäämine. Uute fotoelektriliste seadmete ja gaasirajatiste käitamiseks vajalike töötajate hinnanguline arv on […] ning kõik need töötajad tuleksid CE Oltenia praeguse personali seast. Seetõttu […].

(76)

Kava kolmas sammas koosneb keskkonnakaitsemeetmetest. Need hõlmavad peamiselt meetmeid, millega tagatakse CO2 heitega seotud iga-aastaste kohustuste täitmine (44). Peale selle avaldaks elektritootmisest tuleneva CO2 heite tasemele positiivset mõju energiaallikate jaotuse mitmekesistamine, kuna maagaasil töötavate elektrijaamade (ja veelgi enam päikeseenergiajaamade) heide on väiksem kui pruunsöel töötavate elektrijaamade heide ning seetõttu on CO2 heide alates 2026. aastast väiksem kui ümberkorraldusperioodi alguses.

(77)

Lisaks kavatseb CE Oltenia teha ümberkorraldusperioodil järgmised keskkonnakaitseinvesteeringud: i) ehitustööd räbu- ja tuhahoidlate arendamiseks ning ii) töö suitsugaasidest eralduva NOx, SO2 ja tolmu heite vähendamiseks vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud piirnormidele.

(78)

Kava neljas sammas puudutab finantsmeetmeid, mis hõlmavad eelkõige pangalaenude kulusid ja eriotstarbeliste üksustega seotud kulusid. Olemasolevate laenudega seotud rahastamiskulud (komisjonitasud ja intressid) oleksid 2021.–2026. aastal kokku […] eurot. Esialgse ümberkorralduskavaga võrreldes suureneksid ajavahemikul 2022–2025 lepingulise krediidiga seotud intressi- ja komisjonitasude kulud, kajastades varasemate laenude suhtes kohaldatud kõrgemaid intressimäärasid. Ümberkorralduskulud sisaldavad ka ligikaudu […] euro suurust intressi, mis on seotud uute laenudega, mis makstakse tagasi ümberkorraldusperioodi jooksul. Teine finantsmeetmete kohane kulukategooria on seotud eriotstarbeliste üksuste loomisega ning see hõlmab teostatavusuuringute tegemise ning linnaplaneerimise sertifikaatide, keskkonnalubade ja tehnilise ühenduse lubade hankimise kulusid.

(79)

Rumeenia väidab, et ümberkorraldusmeetmete rakendamisega seotud ümberkorralduskulud ja ümberkorraldusperioodil 2021–2026 eeldatavasti tekkivad ümberkorralduskulud koos investorite panusega oleksid kokku 3,94 miljardit eurot. Sellest umbes 1,52 miljardit eurot on seotud päikeseenergiaparkide ja maagaasil töötavate elektriplokkide arendamisega ning mikrohüdroelektrijaama taastamise ja moderniseerimisega, ligikaudu 48 miljonit eurot on ette nähtud pruunsöel põhineva tootmisvõimsuse sulgemiseks / reservi jätmiseks, ligikaudu 210 miljonit eurot on ette nähtud investeeringuteks käibevarasse (nt investeeringud vanade seadmete taastamiseks), veel ligikaudu 67 miljonit eurot on ette nähtud korraldus- ja juhtimismeetmetele (millest enamik on ette nähtud tööjõu ümberkorraldamiseks), ligikaudu 1,77 miljardit eurot on ette nähtud CO2 LHÜde omandamiseks, ligikaudu 60 miljonit eurot on ette nähtud finantsmeetmeteks (peamiselt laenud) ja ligikaudu 259 miljonit eurot likviidsuse jaoks, mis on vajalik minimaalsete jooksvate kulude katmiseks, et toetada äriühingu tegevust.

(80)

Rumeenia riik toetaks CE Oltenia ümberkorraldamist ligikaudu 1,76 miljardi euroga, mis antakse järgmiselt: 1,090 miljardi euro suurune toetus, 195,8 miljoni euro suurune riigigarantiiga laen, 226 miljoni euro suurune kapitalisüst (Rumeenia leudes) ning päästmislaenu muutmine ligikaudu 251 miljoni euro suuruseks toetuseks (vt põhjendus 27). Moderniseerimisfondist (45) kavatsetakse eraldada veel 895,3 miljonit eurot, tingimusel et Rumeenia esitab asjakohased investeerimisettepanekud, mille Euroopa Investeerimispank või (asjakohasel juhul) moderniseerimisfondi investeerimiskomitee kinnitab. CE Olteniale mõeldud ümberkorraldusabi kogusumma oleks seega 2 658,1 miljonit eurot, millest 492 miljonit eurot on juba antud (nimelt 251 miljonit eurot päästmisabi ja 241 miljonit eurot toetust, mis moodustab osa 1,090 miljardi euro suurusest toetusest, vt põhjendus 28).

(81)

Moderniseerimisfond eristab prioriteetseid investeeringuid ja mitteprioriteetseid investeeringuid. Prioriteetsete investeeringute puhul võib moderniseerimisfondist rahastada kuni 100 % asjaomaste kulude väärtusest, võttes arvesse kohaldatavaid riigiabi eeskirju, samal ajal kui mitteprioriteetsete investeeringute puhul võib fondist katta kuni 70 % asjaomastest kuludest, võttes arvesse kohaldatavaid riigiabi eeskirju ja tingimusel, et ülejäänud kulusid rahastatakse erasektori vahenditest. Kui Euroopa Investeerimispank kinnitab ametliku teabe alusel investeeringute staatuse (prioriteetne/mitteprioriteetne), käsitatakse kahte maagaasiküttel plokki (850 MW Ișalnițas ja 475 MW Turcenis) tehtavaid investeeringuid mitteprioriteetsete investeeringutena, samal ajal kui investeeringuid kaheksasse päikeseenergiaparki võib käsitada prioriteetsete investeeringutena.

(82)

Selleks et saavutada ümberkorraldusabi nõuetekohane tasustamine ja suurendada riigiabi tasustamist, on Rumeenia ametiasutused võtnud kohustuse võõrandada ümberkorraldusperioodi lõpuks 2026. aastal piisaval hulgal Rumeenia riigi omanduses olevaid äriühingu CE Oltenia aktsiaid. Aktsiate võõrandamine toimuks aktsiate avaliku pakkumise teel, mis oleks kavandatud nii, et riik saaks selle eest võimalikult suurt tasu. Võõrandatavate aktsiate lõplik arv määratakse kindlaks müügiprotsessi alguses, võttes arvesse tulevaste eriotstarbeliste üksuste struktuuri ning aktsiakapitali vähendamise ja suurendamise protsesse. Igal juhul peaks aktsiate võõrandamine olema piisav, et hüvitada riigi panus ümberkorralduskavasse, mis tähendaks vähemalt 20 % omandiõigust.

(83)

Seoses kohustusega vähendada Rumeenia riigi osalust äriühingus CE Oltenia (põhjendus 82) täpsustas Rumeenia, et õigusakt, mille alusel müük toimub, on valitsuse otsus, millega kiidetakse heaks erastamisstrateegia Rumeenia riigile kuuluvate CE Oltenia aktsiate müümiseks. Pärast selle otsuse vastuvõtmist valitakse välja konsultant, kes viib ellu selle protsessi konkreetsed etapid alates 2024. aastast, et viia protsess lõpule enne 2026. aasta lõppu.

(84)

Rumeenia esitas PricewaterhouseCoopersi (PwC) koostatud väärtusanalüüsi, mille eesmärk oli hinnata CE Oltenia omakapitalis selle 20 % suuruse osaluse turuväärtust, mille riik pidi 2026. aasta lõpuks võõrandama. Hindamine põhineb tulupõhisel lähenemisviisil, nimelt diskonteeritud rahavoogude meetodil, kuna see kajastab CE Oltenia tegevuse konkreetseid eeldatavaid tunnusjooni pärast ümberkorralduskava rakendamist. Väärtusanalüüsi kohaselt on CE Oltenia omakapitalis 20 % osaluse esialgne turuväärtus 31. detsembri 2026. aasta seisuga lähtestsenaariumi korral […] eurot või alternatiivse stsenaariumi korral (kogu tegevusperioodiks (st 30 aastat) prognoositud rahavood, jätkuvust ei eeldata) […] eurot. Pärast rakendamist kujutaks see summa endast riigi poolt äriühingule CE Oltenia antud toetuse eest saadavat järeltasu.

(85)

Rumeenia esitas CE Oltenia omapanuse allikad ümberkorralduskulude katmiseks kuni 1,98 miljardi euro ulatuses. 1,275 miljardit eurot sellest summast saadakse elektrienergia müügist OPCOMi turul ja muude olemasolevate kanalite kaudu (millest 315 miljonit eurot põhineb lepingutel kestusega üle ühe aasta), kuni 350 miljonit eurot tuleb pangalaenudest, 250 miljonit eurot investorite osalusena eriotstarbelistes üksustes ja 104 miljonit eurot CE Oltenia mitterahalise panusena eriotstarbelistesse üksustesse.

(86)

Suurem osa Rumeenia välja pakutud omapanusest saadakse elektrienergia müügist siseturu segmentides, mida haldab turukorraldaja (OPCOM) või põhivõrguettevõtja (Transelectrica): järgmise päeva turg ja päevasisene turg, võistlev pakkumismenetlus / lepingud, reguleeritud või tasakaalustamisturud.

(87)

Rumeenia näeb ette, et ajavahemikul 2021–2025 saadakse – omapanuse osana – elektrienergia müügist tulu 1,275 miljardit eurot, millest 574 miljonit eurot on elektrienergia müügist 2021. aastal juba saadud.

(88)

Lisaks on CE Oltenia pidanud läbirääkimisi pikaajaliste kahepoolsete elektriostulepingute üle, mille sihtväärtus on […] eurot. Hoolimata asjaolust, et 2021. aasta juuni keskpaiga seisuga on sõlmitud mitu võimalike pikaajaliste kahepoolsete elektriostulepingute tingimusi käsitlevat dokumenti, ei ole neid elektriostulepinguid siiski sõlmitud. Kuna pikaajalise kahepoolsete elektriostulepingute kavandatavat sõlmimist ei ole toimunud, muu hulgas seetõttu, et need lepingud ei ole Rumeenia õiguse kohaselt praegu lubatud, ei ole need Rumeenia välja pakutud omapanuse osa.

(89)

Esialgses ümberkorralduskavas eeldati põhitegevusega mitteseotud varade müüki, mille tulemusena pidi omapanus olema 2 miljonit eurot. Nende varade müügiprotsess ei ole aga veel alanud ja läbivaadatud ümberkorralduskava ei näe ette sellist müüki omapanuse allikana.

(90)

Läbivaadatud ümberkorralduskava sisaldab omapanusena ka eriotstarbeliste üksuste loomist, et koos teiste ettevõtjatega investeerida uude gaasi- ja päikeseenergia tootmisse (vt põhjendus 110 jj). Investorite kogupanus […] eriotstarbeliste üksuste aktsiakapitali on ligikaudu […] eurot, mis koos investorite rahastatavate kapitalikuludega kogusummas […] eurot tähendab, et investorite kogu omakapitali sissemakse on ligikaudu […] eurot. Investorite panust uute elektrijaamadega seotud kulude katmisse täiendataks moderniseerimisfondist saadava rahastamisega, tingimusel et Rumeenia esitab asjakohased investeerimisettepanekud, mille Euroopa Investeerimispank või (asjakohasel juhul) moderniseerimisfondi investeerimiskomitee, pangad ja CE Oltenia kinnitavad.

(91)

CE Oltenia annaks eriotstarbeliste üksuste aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena kokku ligikaudu 104 miljoni euro väärtuses materiaalseid ja immateriaalseid varasid, mis koosneksid maast, olemasolevast ühendatusest elektri- ja gaasivõrkudega ning teostatavus- ja lahendusuuringutest, mille tulemusena toimuks ühendamine võrguga ning olemasolevate kommunaalettevõtete, logistikarajatiste ja muuga. See summa tuleneb PwC hinnangust ning eriotstarbelise üksuse projektide (valitud) investorid kinnitasid ja kiitsid selle CE Oltenia panuse õiglase väärtusena heaks.

(92)

Ișalnița ja Turceni kombitsükliga gaasiturbiini projektide rahastamiseks vajalikud vahendid hangitakse koos […] ja […]ga, kes tegutsevad sündikaadi kaasjuhtidena ja kelle investeering on kokku […] eurot (46). Kaheksa päikeseenergiapargi ehitamise ja käitamise rahastamiseks vajalikud vahendid hangitakse sündikaadi kaudu, mida juhib Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (edaspidi „EBRD“), kes on kogunud intressi viielt kommertspangalt seoses sündikaatlaenuga, mille investeeringumaht on […] eurot (47). Nii kombitsükliga gaasiturbiini kui ka päikeseenergiaprojektide pankadepoolse rahastamise puhul ei ole laenulepinguid veel sõlmitud ning pangad on seni ilmutanud oma huvi eellepingute allkirjastamisega (48). Nendes eellepingutes, millele on alla kirjutanud sündikaatide juhid, ja teiste pankade huviavaldustes sündikaatides osalemise kohta täpsustatakse, et pankadepoolne rahastamine oleneb sellest, kas komisjon kiidab CE Oltenia ümberkorralduskava heaks või mitte. Rumeenia teatas komisjonile, et CE Oltenia kavatseb võtta pangalaene kuni […] euro ulatuses, hoolimata pankade ilmutatud huvist rahastada kombitsükliga gaasiturbiini ja päikeseenergiaprojekte suuremas summas ([…] eurot).

(93)

Selleks et saavutada vähemusaktsionäri Fondul Proprietatea panus (põhjendus 7) CE Oltenia ümberkorraldamisse, kaetakse edasikantud kahjum osaliselt kapitali vähendamise teel. Edasikantud kahjum oli 31. detsembri 2020. aasta seisuga ligikaudu 345 miljonit eurot (1,710 miljardit Rumeenia leud); 1,217 miljardi Rumeenia leu (ligikaudu 251 miljoni euro) suuruse päästmisabi muutmisega laenust toetuseks vähendatakse seda kahjumit ligikaudu 100 miljoni euroni (493 miljonit Rumeenia leud). Edasikantud kahjumi kumuleerumisest tekkinud arvestusliku kahjumi katmises aktsiakapitali vähendamise kaudu osalevad proportsionaalselt kõik aktsionärid.

(94)

Aktsiakapitali vähendamisele järgneks aktsiakapitali suurendamine ligikaudu […] euro võrra, mis kahandaks Fondul Proprietatea osalust CE Oltenias […] %-st ligikaudu […] %-ni. 21. detsembril 2021 kirjutasid CE Oltenia, Fondul Proprietatea ja energeetikaministeerium alla sellekohasele vastastikuse mõistmise memorandumile, millega tagatakse, et Fondul Proprietatea hääletab sellise aktsiakapitali suurendamise poolt, kuna CE Oltenia asutamisdokumentide kohaselt on aktsiakapitali suurendamiseks vaja 90 % aktsionäride poolthäält.

(95)

Läbivaadatud ümberkorralduskava kestust pikendatakse viielt aastalt kuuele, et võtta arvesse pruunsöeküttel töötavate seadmete tegevuse järkjärgulise lõpetamise ajakava ning gaasiküttel tootmise võimsuse kasutuselevõtu kuupäeva. Seega, kuigi ümberkorralduskava hõlmab ajavahemikku 2021. aasta algusest kuni 2026. aasta lõpuni, kehtivad CE Oltenia esitatud finantsprognoosid kuni 2030. aastani.

Tabel 3

Valikulised finantsandmed, mis on pärit läbivaadatud ümberkorralduskavast ajavahemikuks 2021–2026 ja mis hõlmavad ka ümberkorraldamisjärgset perioodi kuni 2028. aastani

(96)

Elektrienergia müük on CE Oltenia jaoks kõige olulisem majandusliku tulu allikas, moodustades varasemal perioodil (2017–2020) ligikaudu 85 % tema kogutegevustuludest. Müüginäitajate hinnang põhineb järgmistel eeldustel: ülesseatud võimsus, töötundide arv / keskmine koormustegur, äriühingu enda tehnoloogiline tarbimine, elektri müügimaht turusegmentide kaupa ja keskmine müügihind igas segmendis.

(97)

Pruunsöel põhineva ülesseatud võimsuse abil elektrienergia tootmist vähendatakse prognooside kohaselt […]-st 2021. aastal […]-ni 2025. aastal ja […]-ni 2026. aastal, samal ajal kui mikrohüdroelektrijaama ja päikeseenergiaparkide toodetav elektrienergia oleks kokku ligikaudu […] alates […] ning gaasielektrijaamade toodetav elektrienergia peaks olema 2026. aasta lõpus […] pärast nende jaamade kasutuselevõtmist 2026. aasta keskel. Ümberkorraldamisjärgsel perioodil (alates 2027. aastast) ulatub nendest allikatest (ja mitte enam pruunsöest) toodetud elektrienergia maht […]ni.

(98)

Ümberkorraldusperioodi lõpus 2026. aastal on elektrienergia müük tootmisallikate kaupa ainult […], mis jaguneb järgmiselt: […] pruunsöest, […] taastuvatest energiaallikatest ja […] gaasiküttel seadmetest. Tuleb märkida, et […] on CE Oltenia jaoks erakordne aasta, sest […], kuid samal ajal hakkavad gaasielektrijaamad tööle […]. Seetõttu on […] esimene aasta ilma pruunsöel põhineva tootmiseta ning gaasiküttel seadmete ja taastuvenergiajaamade täisvõimsusel tootmisega. Kogutoodang ulatub […] aastal […]ni […] võrreldes […]ga […] aastal ning tegevustulud vastavalt suurenevad ja ulatuvad […] aastal […] euroni […] võrreldes […] euroga […] aastal.

(99)

2021. aasta tulud turusegmentide kaupa saadakse müügist OPCOMi turul (61 %), müügist järgmise päeva turul (34 %) ja müügist tasakaalustamisturul (5 %). 2024. aastal, kui tulu hakatakse saama taastuvenergiast, väheneb OPCOMi turul saadav tulu 6 %, mis kompenseeritakse tulu suurenemisega järgmise päeva tippkoormuse aegsel turul (kus eeldatavasti kaubeldakse päikeseenergiaparkides toodetud elektrienergiaga), kus elektrienergiat müüakse hinnaga, mis on keskmisest aastahinnast […]–[…] % kõrgem. Lisaks prognoosib CE Oltenia, et keskmine elektrihind tõuseb 2026. aastal 2021. aastaga võrreldes […] %.

(100)

Nagu on näidatud tabelis 3, peaksid tegevuskulud kuni 2025. aastani (kaasa arvatud) tegevustulusid ületama, peamiselt CO2 LHÜdega seotud kulude suurenemise tõttu. Läbivaadatud ümberkorralduskava koostati 2021. aasta juunis, kasutades eeldust, et CO2 LHÜde keskmine hind 2021. aastal on 44 eurot tonni kohta ja ulatub 2026. aastal 63 euroni tonni kohta. 2021. aastal moodustavad CO2 LHÜdega seotud kulud 37 % CE Oltenia kõigist tegevuskuludest. Viit aastat hõlmava pikaajalise prognoosi neid väärtusi tuleb võrrelda CO2 LHÜde keskmise hinnaga viieaastasel ajavahemikul 2017–2021, mis oli 27,05 eurot tonni kohta.

(101)

21. detsembril 2021 esitas Rumeenia tundlikkusanalüüsi, mis kajastab elektrihindade tõusu 2021. aasta eelmistel kuudel ja CO2 LHÜdega seotud kulude edasist suurenemist, kasutades LHÜ keskmise hinnana 80 eurot tonni kohta. Selle tulemusel suurenesid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete täitmisega seotud kulud ajavahemikul 2021–2026 […] euroni võrreldes […] euroga samal ajavahemikul 2021. aasta juuni ümberkorralduskavas.

(102)

Rumeenia sõnul ja nagu kinnitas ka tundlikkusanalüüs tasakaalustatakse CO2 LHÜdega seotud kulude järsk suurenemine 2021. aasta viimastel kuudel osaliselt abisumma suurendamisega, aga peamiselt tasakaalustab seda elektrihindade järsk tõus, millega kaasnevad suuremad tulud. Rumeenia rõhutas, et 75 % ajavahemikul 2021–2025 saadavast lepingulisest kogutulust põhineb muutuvatel hindadel, mis tähendab, et CE Oltenia saaks CO2 LHÜdega seotud kulude edasise suurenemise korral lepingutes sätestatud elektrihinda ülespoole korrigeerida. Ainult 25 % elektrienergia kogutulust põhineb kindlaksmääratud hinnaga lepingutel. Enamik lepinguid lõpeb hiljemalt 2022. aasta juunis, nii et pärast seda saab CE Oltenia veelgi paindlikumalt suunata oma tarneid ja võtta ümberkorraldusperioodil arvesse muutunud tootmiskulusid.

(103)

Märkimisväärse osa tegevuskuludest moodustavad personalikulud, mis väheneksid […] eurost 2021. aastal […] euroni 2026. aastal. Personalikulude järkjärguline vähenemine on kooskõlas CE Oltenia kohustusega vähendada oma töötajate arvu 2026. aasta lõpuks […] %. Alates 2026. aastast vähenevad äriühingu üldised aastased tegevuskulud, kuna ostetav CO2 LHÜde kogus on väiksem, sest fossiilkütusel põhinev elektritootmine asendatakse taastuvenergiarajatiste ja gaasiküttel seadmetega ning viimased tekitavad pruunsöega võrreldes vähem CO2 heidet (põhjendus 76).

(104)

Nagu nähtub tabelist 3, on äriühingul kuni 2025. aastani negatiivne EBITDA (intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum), kuid positiivne netotulem (v.a 2022. aasta). Alates 2026. aastast, mil pruunsöel põhinev tootmisvõimsus eeldatavasti järk-järgult kasutuselt kõrvaldatakse, on CE Oltenia EBITDA ja rahavoog positiivsed. 2021. aasta detsembris esitatud tundlikkusanalüüsi kohaselt on netotulem ja EBITDA alates 2026. aastast positiivsed.

(105)

Peale selle loodab CE Oltenia 2026. aastal lõppeva ümberkorraldusperioodi lõpupoole saavutada aastateks 2025–2026 omakapitali tulususe vahemikus […] %, mis suureneks veelgi ümberkorraldamijärgsel perioodil, kui abisaaja ei kanna enam suuri CO2 LHÜdega seotud kulusid. See tulu ületab oluliselt CE Oltenia omakapitali hinda, mis on […] % (49). Kasutatud kapitali tasuvus ulatub 2026. aastal […] %ni. Võla ja omakapitali suhe ning EBITDA intressikulude kattekordaja oleksid 2026. aastaks vastavalt […] ja […].

(106)

Lisaks on Rumeenia ametiasutused esitanud prognoosid pessimistliku stsenaariumi alusel, mis põhineb negatiivsematel eeldustel: i) elektrihinna 5 % suurune langus; ii) gaasi soetuskulude suurenemine 5 % ja iii) CO2 LHÜdega seotud kulude suurenemine 5 %. Nende prognooside kohaselt saavutataks positiivne netotulu, omakapitali tulusus ja EBITDA 2026. aasta lõpus. Võla ja omakapitali suhe oleks […] ja EBITDA intressikulude kattekordaja oleks […].

(107)

Rumeenia pakub välja järgmised meetmed, millega piiratakse CE Oltenia poolseid konkurentsimoonutusi: i) pruunsöeküttel elektrienergiaseadmete ja pruunsöe kaevandamiskohtade sulgemine (põhjendus 70) ja „pruunsöega tegeleva tütarettevõtja“ loomine (põhjendus 108), ii) eriotstarbeliste üksuste loomine uuteks investeeringuteks (põhjendused 110–113) ja iii) Craiova eraldamine (põhjendused 116–117).

(108)

Ümberkorralduskava hõlmab pruunsöe järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist pruunsöeküttel elektrienergiaseadmete ja pruunsöe kaevandamiskohtade sulgemisega (vt põhjendused 70–73). Kuigi Rumeenia esitas konkurentsimoonutusi piirava meetmena ettepaneku sulgeda pruunsöel põhinevad seadmed, millega kaasneb pruunsöe kaevandamiskohtade vastav sulgemine, tunnistab ta samal ajal, et CO2 LHÜde uutest hinnaprognoosidest lähtudes ei ole ükski CE Oltenia käitatavatest olemasolevatest seadmetest elujõuline.

(109)

Seoses pruunsöe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega on Rumeenia ametiasutused võtnud kohustuse luua CE Oltenia eraldiseisev tütarettevõtja (edaspidi „pruunsöega tegelev tütarettevõtja“), kellele hakkavad kuuluma CE Oltenia olemasolevad pruunsöeküttel elektrienergiaseadmed ja nendega seotud varad, mis ei ole ette nähtud üleminekuks gaasile või taastuvatele energiaallikatele, ning kes hakkab neid seadmeid ja varasid käitama. Pruunsöega tegeleva tütarettevõtja raamatupidamisarvestus hoitakse selgelt lahus CE Oltenia raamatupidamisarvestusest. Selline pruunsöel põhinev tootmisvõimsus peaks aja jooksul vähenema ja see tuleks lõpuks järk-järgult kaotada kooskõlas riikliku pruunsöe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajakavaga. Rumeenia ametiasutused on võtnud ka kohustuse algatada pärast seda, kui komisjon on CE Oltenia ümberkorralduskava heaks kiitnud, pruunsöega tegeleva tütarettevõtja asutamise protsess, mis viiakse lõpule enne ümberkorraldusperioodi lõppu vastavalt järgmisele soovituslikule ajakavale: otsus algatada pruunsöe eraldamine 2023. aasta veebruariks või märtsiks, pruunsöe eraldamise projekti ettevalmistamine 2023. aasta märtsiks või aprilliks, pruunsöe eraldamise elluviimine 2023. aasta septembriks või oktoobriks. Igal juhul on Rumeenia ametiasutused võtnud kohustuse luua pruunsöega tegelev tütarettevõtja enne ümberkorraldusperioodi lõppu, st enne 2026. aasta lõppu. Pruunsöega tegeleva tütarettevõtja asutamisel võetakse arvesse seotust ümberkorralduskavas esitatud muude meetmetega, nagu kapitaliga seotud toimingud (aktsiakapitali suurendamine/vähenemine, Craiova II eraldumine) või eriotstarbeliste üksuste loomine uuteks investeeringuteks.

(110)

Ümberkorralduskava kohaselt luuakse kahe uue gaasil põhineva ja kaheksa uue päikeseenergia tootmisprojekti jaoks eriotstarbelised üksused, üks eriotstarbeline üksus projekti kohta. Rumeenia väidab, et eriotstarbeliste üksuste loomine suurendab konkurentsi, võimaldades uute konkurentide tekkimist.

(111)

Rumeenia tegi turu-uuringu (selle siduv etapp algas 2021. aasta oktoobris), et leida uute (gaasi ja taastuvenergia) projektidega tegelevate eriotstarbeliste üksuste jaoks kaasinvestoreid. Tähtajaks ehk 6. detsembriks 2021 saadi kolm siduvat pakkumust järgmistelt ettevõtjatelt: Tinmar Energy SA (edaspidi „Tinmar Energy“), OMV Petrom SA (edaspidi „OMV Petrom“) ja Electrica. Pärast pakkumuste hindamist valiti välja Tinmar Energy ja OMV Petrom, kellega sõlmiti lepingud kümnest eriotstarbelise üksuse projektist üheksa kohta. Ișalnița kombitsükliga gaasiturbiini kohta ei esitatud ühtegi pakkumust.

(112)

Tinmar Energy on Rumeenias asuv elektri, maagaasi ja naftatoodete eraõiguslik tarnija. Talle kuulub 13 päikeseenergiaparki, mille ülesseatud võimsus on 75 MW, ning tal on kavas oma portfelli veelgi laiendada. OMV Petrom on integreeritud nafta-, gaasi- ja keemiaettevõte, mis kuulub Austrias asuvasse OMV kontserni ja on üks suurimaid rahvusvahelisel tasandil tegutsevaid ettevõtteid Rumeenias. Ta omab ja käitab 860 MW kombitsükliga gaasiturbiini ning kavatseb investeerida 1 GW taastuvenergiasse.

(113)

Nelja päikeseenergiaprojekti (Ișalnița, Tismana Rosia Rovinari, Tismana 1 TPP Rovinari ja Rovinari Est) konkursi võitjaks valiti OMV Petrom, kelle osa iga eriotstarbelise üksuse aktsiakapitalis on 50 % ja ülejäänud 50 % kannab CE Oltenia. Tinmar Energy SA osutus edukaks ühe maagaasiprojekti (Turceni kombitsükliga gaasiturbiin) ja nelja päikeseenergiaprojekti (Rovinari, SE Turceni, Pinoasa SE Rovinari ja Bohorelu SE Rovinari) puhul ning ta osaleb asjaomaste eriotstarbeliste üksuste aktsiakapitalis 55 % ulatuses (ülejäänud 45 % kannab CE Oltenia).

(114)

Investorite osalus üheksa eriotstarbelise üksuse aktsiakapitalis on kokku ligikaudu […] eurot. Investorite osaluse määr eriotstarbeliste üksuste aktsiakapitalis on vahemikus 50–55 %. Koos investorite rahastatavate kapitalikulude kogusummaga […] eurot oleks investorite kogu omakapitali sissemakse üheksasse eriotstarbelisse üksusesse […] eurot.

(115)

Ișalnița kombitsükliga gaasiturbiini kohta ei esitatud ühtegi pakkumust, mis oli peamiselt tingitud ebakindlusest seoses selle võimaliku rahastamisega moderniseerimisfondist, kuid mitu pakkujat ilmutas suurt huvi ja Rumeenia andis märku, et selle projekti pakkumismenetlust alustatakse uuesti. Rumeenia eeldab, et projekti toetatakse rahastamisega moderniseerimisfondist, ning kavatseb pakkumismenetluse taasalustada. Investeerimiskulud on kokku […] eurot ja eeldatakse, et moderniseerimisfondi toetus peaks moodustama 50 % kogukuludest ([…] eurot), tingimusel et Rumeenia esitab asjakohase(d) investeerimisettepaneku(d), mille moderniseerimisfondi investeerimiskomitee seejärel kinnitab. Kui Ișalnița kombitsükliga gaasiturbiini projektis osaleb erainvestor, peaks asjaomase eriotstarbelise üksuse aktsiakapitali lisanduma ligikaudu […] eurot ja investori täiendavad investeerimiskulud oleksid […] eurot. Ülejäänud osa rahastatakse pangalaenuga. Kui erasektor huvi ei ilmuta, kannab kogu ülejäänud summa CE Oltenia ja seda rahastatakse pangalaenuga. Kuna ei ole kindel, kas mõni pakkuja valitakse välja ja kas ta panustab sellesse projekti, pakub Rumeenia investorite omapanusena välja ainult […] euro suuruse panuse üheksasse eriotstarbelisse üksusesse.

(116)

Ümberkorralduskava kohaselt eraldatakse äriühingust energia koostootmise kontsern S.E. Craiova II (mis tarnib soojust Craiova linnale) ja antakse üle Craiova kohalikule omavalitsusele. CE Oltenia on ainus ettevõtja, kes tarnib soojusenergiat Dolji maakonna keskuses, Craiova linnas. 2021. aasta augustis peetud CE Oltenia aktsionäride üldkoosolekul kiideti Craiova II (osaline) eraldamine heaks ning selle tehingu tegemisel järgitakse selget ajakava, mille lõppkuupäev on 2022. aasta mai keskpaik. Igal juhul saaks eraldamise ellu viia hiljemalt 2022. aasta juunis.

(117)

Rumeenia väidab, et Craiova II tegevuse edasiandmist tuleks käsitada konkurentsimoonutusi piirava meetmena, kuna see loob elektrienergiaturul 120 MW tootmisvõimsusega elujõulise konkurendi.

(118)

Lisaks võttis Rumeenia kohustuse, et abisaaja hoidub i) mis tahes äriühingu aktsiate omandamisest ümberkorraldusperioodil, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik abisaaja pikaajalise elujõulisuse tagamiseks ja kui komisjon annab selleks nõusoleku, ning ii) riigi toetuse reklaamimisest konkurentsieelisena oma toodete ja teenuste turundamisel.

(119)

Komisjon hindab kõigepealt, kas CE Oltenia ümberkorralduskava rahastamiseks võetavad meetmed, mida on kirjeldatud põhjenduses 27, hõlmavad riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning kui see on nii, siis kas selline abi on seaduslik ja siseturuga kokkusobiv.

(120)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(121)

Seepärast peab selleks, et meede liigituks abiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, olema täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede peab olema seostatav riigiga ja rahastatud riigi ressurssidest; ii) meede peab andma abisaajale eelise; iii) see eelis peab olema valikuline ning iv) meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning liikmesriikidevahelist kaubandust.

(122)

Nagu on märgitud päästmisabi otsuse põhjenduses 31, pidi rahandusministeerium andma 251 miljoni euro suuruse laenu CE Olteniale rahas, mida hoiustatakse tema välisvaluutakontol, mis avatakse Rumeenia valitsuse erakorralist määrust rakendades Rumeenia keskpangas. Seetõttu oli päästmislaen seostatav riigiga ja hõlmas riigi rahalisi vahendeid. Ümberkorraldusabi raames muudetakse päästmislaen toetuseks, mille annab riik ja mis kaetakse riigieelarvest.

(123)

Nagu on sätestatud erakorralises määruses (eelnõus) äriühingu CE Oltenia S.A. ümberkorraldamiseks antava riigiabi andmise õigusraamistiku kehtestamise kohta, rahastab toetusi, suurendab kapitali (põhjendus 30) ja annab laene rahandusministeerium või energeetikaministeerium ning seda tehakse riigieelarvest, samal ajal kui Rumeenia Ekspordi-Impordipanga EXIMBANK – S.A. laenudele annab riigigarantii (põhjendus 29) samuti rahandusministeerium riigi nimel ja arvel. 2021. aasta aprillis juba eraldatud 241 miljoni euro suurune toetus hõlmas ka riigieelarve vahendeid ning seda otsustati anda valitsuse erakorralise määrusega nr 21/2021 (k.a hilisemad muudatused ja täiendused).

(124)

Moderniseerimisfondist antav toetus (põhjendus 27) hõlmab riigi rahalisi vahendeid, kuna moderniseerimisfondi eelarve koosneb osaliselt valitud liikmesriikide, sealhulgas Rumeenia antud täiendavate LHÜde müügitulust (põhjendus 80). Pealegi võib seda toetust anda üksnes juhul, kui Rumeenia esitab asjakohased investeerimisettepanekud, mille Euroopa Investeerimispank või moderniseerimisfondi investeerimiskomitee kinnitab (põhjendus 90). Sellega seoses on Rumeenia ametiasutustel kaalutlusõigus fondile esitatavate investeerimisettepanekute valimisel ja kui moderniseerimisfondi vahendid on üle kantud, on need Rumeenia kontrolli all. Eeltoodut arvesse võttes hõlmab moderniseerimisfondist rahastamine riigi rahalisi vahendeid, mille kasutamine on seostatav riigiga.

(125)

Komisjon järeldab seetõttu, et põhjenduses 27 kirjeldatud meetmed hõlmavad riigi rahalisi vahendeid ja meetmete võtmise otsus on seostatav riigiga.

(126)

Komisjon märgib, et Rumeenia on teatanud meetmetest kui riigiabist. See teadaanne ei vabasta komisjoni kohustusest ise kontrollida, kas meetmed hõlmavad riigiabi ja eelkõige seda, kas need annavad abisaajale sellise eelise, et Rumeenia olukorrale võimalikult lähedases olukorras aktsiaid omav turu korraldaja ei teeks sarnast otsust ja võtaks samu meetmeid samadel tingimustel, jättes kõrvale kogu kasu, mida tema kui ametiasutuse olukorrast eeldatakse (50).

(127)

Komisjon peab uurima, kas meetmed kujutavad endast riigiabi, kuna annavad abisaajale majandusliku eelise (51). Sellise eelise olemasolu saab järeldada asjaolust, et abisaaja ei saa ilma riikliku toetuseta hankida turutingimustel piisavalt kapitali ega kaasata laenuraha (põhjendus 92).

(128)

Meetmed aitavad äriühingul CE Oltenia rahastada oma tegevuse jätkamist ja ümberkorralduskava elluviimist, andes talle juurdepääsu rahastamisele, mida CE Oltenia ei ole suutnud oma konkreetset olukorda ja praegusi asjaolusid arvesse võttes turult saada. Eelkõige on suur osa ümberkorraldusabist riigi antud tasustamata otsetoetused, mis ei ole turul kättesaadavad. Kuigi CE Oltenia on suutnud ligi meelitada teatava turupõhise rahastamise, mis seisnes investorite panuses eriotstarbelistesse üksustesse (põhjendus 90) ja pankade rahastamises (põhjendus 92), ei oleks see ilma riiklikest vahenditest rahastamiseta piisav, et minna üle gaasile ja taastuvatele energiaallikatele, mis on vajalik abisaaja pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Sellega seoses on kahtlane, kas abisaaja suudaks ligi meelitada samasugust turupõhist rahastamist, kui riiklikest vahenditest ei rahastataks eriotstarbelisi üksusi uute investeeringute tegemiseks.

(129)

Tuleb ka lisada, et kuigi Rumeenia rahastab äriühingut CE Oltenia kapitali suurendamise vahendite ja garantiide kaudu, mida võiks anda ka samas olukorras olev aktsionär, ühendatakse need koos toetusvahenditega, mis ei ole finantsturgudel kättesaadavad ja mis on sätestatud erakorralises määruses (eelnõus) äriühingu CE Oltenia S.A. ümberkorraldamiseks antava riigiabi andmise õigusraamistiku kehtestamise kohta, ning koos moderniseerimisfondist antava võimaliku toetusega ja abi sisaldava päästmislaenu pikendamisega üheks sekkumiseks.

(130)

Kuigi nende vahendite ühendamine annab riigile tema osaluse eest üldiselt tasu ja toob võimalikku kasu, ei ole koondtulu ümberkorraldusperioodi alguses oodatava kahjumi tõttu piisav, et pidada seda turutingimustele vastavaks. Teatatud meetmed kujutavad endast ühte ja sama riigi sekkumist: esiteks on riigi antud aktsiakapitali suurendamine, garantiid ja toetused koondatud ühte õigusakti ja need võetakse vastu ühel ja samal ajal, kuigi nende rakendamine võib toimuda eri ajavahemikel. Teiseks ei saa aktsiatelt või garantiidelt saadavat tulu analüüsida eraldi tasustamata ja tagastamatutest toetustest, mis vähendab eraldiseisvaid tasusid, mida Rumeenia võis garantii ja kapitali suurendamise eest eraldi võetuna oodata, allapoole turutingimustele vastavuse ootusi. Lisaks ei saa riiklikest vahenditest rahastamist seostada aktsionäri turutingimustele vastava käitumisega, sest kõnealune üks ja sama sekkumine põhineb mitmesugustel alustel, mis ei ole seotud turul tegutseva investoriga, nagu on kirjeldatud erakorralises määruses (eelnõus) äriühingu CE Oltenia S.A. ümberkorraldamiseks antava riigiabi andmise õigusraamistiku kehtestamise kohta, mitte riigi jaoks piisava tulu eelneval hinnangul. Rumeenia esitas määruse eelnõus alusena näiteks asjaolu, et CE Oltenia on Oltenia piirkonna suurim ettevõtja, mistõttu võib tema tegevuse katkemine suurendada töötust ja halvendada kohalike kogukondade elutingimusi, või suure tõenäosuse, et riiklik energiasüsteem on tõsiselt häiritud ning Oltenia piirkonna kogukondades tekivad suured sotsiaalsed probleemid, kui CE Oltenial ei saa oma tegevuse ümberkorraldamiseks vajalikku rahastamist.

(131)

Komisjon järeldab seetõttu, et kõnealused meetmed annavad äriühingule CE Oltenia majandusliku eelise ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(132)

Meetmeid rakendatakse üksnes CE Oltenia kasuks. Nagu Euroopa Kohus on märkinud, kui kõne all on üksikabi, siis piisab põhimõtteliselt majandusliku eelise tuvastamisest, et kinnitada eeldust, et tegemist on valikulise meetmega (52). Seda olenemata sellest, kas asjaomastel turgudel on võrreldavas olukorras olevaid ettevõtjaid. Kuigi Rumeenia võib siiski anda riigiabi teistele äriühinguga CE Oltenia konkureerivatele energiaettevõtjatele, ei ole teatatud meetmed igal juhul osa üldise majanduspoliitika laiemast meetmest, mille eesmärk on anda sama liiki sihtotstarbelist toetust kõigile ettevõtjatele, kes on meetmete eesmärgi seisukohast võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras ning tegutsevad energiasektoris või muudes majandussektorites, vaid need meetmed tehakse kättesaadavaks ainult äriühingule CE Oltenia.

(133)

Komisjon järeldab seetõttu, et meetmed on valikulised ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(134)

Kui liikmesriigi antud abi tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega, kes konkureerivad liidusiseses kaubanduses, tuleb järeldada, et abi mõjutab viimati nimetatud ettevõtjaid. Piisab sellest, et abisaaja konkureerib konkurentsile avatud turgudel teiste ettevõtjatega. Asjaolu, et teatav majandussektor on liidu tasandil konkurentsile avatud, võib aidata otsustada, kas abil on konkurentsile reaalne või potentsiaalne mõju ja kas see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. CE Oltenia tarnib Rumeenia tarbijatele elektrienergiat ja vähemal määral soojusenergiat ning Rumeenia elektrivõrk on ühendatud naaberriikide võrkudega. Elektriturg on avatud konkurentsile liidu tasandil ja liikmesriikidevahelisele teenuste osutamisele.

(135)

Teatatud meetmed võivad seega kahjustada või ähvardada kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(136)

Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et kõnealused meetmed kujutavad endast äriühingule CE Oltenia antud riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(137)

Kuigi päästmislaen, mis nüüd muudetakse toetuseks, et täiendavalt toetada ümberkorraldamist, anti seaduslikult, edastas Rumeenia CE Oltenia ümberkorralduskava komisjonile rohkem kui kuus kuud pärast päästmisabi otsuse (põhjendus 32) vastuvõtmist 24. veebruaril 2020.

(138)

Lisaks andis Rumeenia 2021. aasta märtsis, kui oli käimas ametlik uurimismenetlus CE Olteniale antava ümberkorraldusabi kohta, äriühingule CE Oltenia 241 miljoni euro suuruse toetuse, et osaliselt katta CE Oltenia 2020. aasta kulud seoses CO2 LHÜdega. See toetus on osa meetmetest, nimelt 1,090 miljardi euro suurusest toetusest, mille eesmärk on osaliselt katta CO2 LHÜdega seotud kulud ajavahemikul 2021–2026 (põhjendus 28).

(139)

Seega ei täitnud Rumeenia ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud rakendamiskeeldu ja seetõttu kujutab äriühingule CE Oltenia antav ümberkorraldusabi endast osaliselt ebaseaduslikku riigiabi.

(140)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c on sätestatud, et siseturuga võib kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(141)

Selleks et riigiabi saaks pidada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks, peab see seega vastama kahele tingimusele: i) abi peab olema mõeldud teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks ja ii) abi ei tohi ebasoovitavalt mõjutada kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Need kaks tingimust ei piira asjaolu, et komisjoni sellel alusel vastu võetud otsused peavad tagama liidu õiguse järgimise (53). Seoses esimese tingimusega uurib komisjon, kas abi on mõeldud teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks. Seoses teise tingimusega võrdleb komisjon kavandatava abi positiivset mõju negatiivse mõjuga, mida see abi võib avaldada siseturule (54).

(142)

Võttes arvesse teadet ja ümberkorraldusabi käsitleva ametliku uurimise käigus kogutud teavet, ei tähenda see, et ümberkorraldusabi või selle tingimused või abiga soodustatav elektritootmisega seotud majandustegevus võiksid kaasa tuua liidu õiguse asjakohase sätte rikkumise. Eelkõige ei ole komisjon saatnud Rumeeniale põhjendatud arvamust liidu õiguse võimaliku rikkumise kohta ega algatanud selles küsimuses käesoleva juhtumiga seotud ametlikku menetlust. Samuti ei ole komisjon saanud ühtegi asjakohast kaebust.

(143)

Komisjon sai kolmandatelt isikutelt teavet (põhjendused 49–58), milles väideti, et riigiabi, selle tingimused või abiga soodustatav majandustegevus võivad olla liidu õigusega vastuolus. Eelkõige märkisid kolmandad isikud, et CE Oltenia ei ole viimastel aastatel järginud heite (NOx, SO2, tahked osakesed jne) piirnorme.

(144)

Komisjon leiab, et vastavus kohaldatavatele heitenormidele, millele kolmandad isikud viitavad, on abist ja selle tingimustest või abiga soodustatava elektritootmise arengust eraldatav, mitte nendega lahutamatult seotud. Asjakohased saastekontrolli ja heite vähendamise tehnoloogiad vähendavad NOx, SO2, tahkete osakeste või muude elektritootmisest tulenevate kahjulike saasteainete heidet. Seepärast leiab komisjon, et asjaomase ümberkorraldusabiga ei toetata liidu õigusega vastuolus olevat tegevust ja et see ei ole lahutamatult seotud liidu õiguse muude sätete võimaliku rikkumisega. Pealegi hõlmab ümberkorralduskava investeeringuid, mille eesmärk on parandada käitiste keskkonnatoimet, vähendades ohtlikke saasteaineid (põhjendus 77). Olemasoleva teabe põhjal ei viita miski sellele, et CE Oltenia oleks jätnud täitmata oma kohustused seoses NOx, SO2, tahkete osakeste või muude ohtlike saasteainete heitega või rikkunud muid keskkonnaalaseid sätteid.

(145)

Komisjon hindas ka väidet, mille kohaselt oleks ümberkorraldusabi andmine äriühingule CE Oltenia CO2 LHÜdega seotud kulude katmiseks vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 ja direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud „saastaja maksab“ põhimõttega, mille kohaselt peavad ettevõtjad maksma enda tekitatud CO2 heite eest (põhjendus 57). Põhimõte „saastaja maksab“ on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2, mis näeb ette, et liidu keskkonnapoliitika lähtub peale muude põhimõtete ka põhimõttest, et saastaja maksab.

(146)

Direktiivi 2003/87/EÜ preambulis on viidatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 175 lõikele 1 (praegu ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1), milles on sätestatud menetlus, mida nõukogu järgib, et otsustada, milliseid meetmeid peaks liit võtma, et saavutada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 174 (praegu ELi toimimise lepingu artikkel 191) osutatud eesmärgid, mis sisaldasid peale põhimõtte „saastaja maksab“ ka eesmärki võtta arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust ja muid põhimõtteid.

(147)

Kolmandate isikute väidet võib tõlgendada nii, et direktiiviga 2003/87/EÜ rakendatakse kaudselt põhimõtet „saastaja maksab“, käsitades CO2 õhusaasteainena, kuna selle kontsentratsioon põhjustab keskkonnaprobleeme, ja et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad CO2 heite tekitajad peaksid tingimata kandma CO2 LHÜdega seotud kulud.

(148)

See väide põhineb eeldusel, et direktiiviga 2003/87/EÜ rakendatakse kaudselt põhimõtet „saastaja maksab“ ning et selle rakendamisel ei tuleks võtta arvesse eri piirkondade olukorda, millele viidatakse ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 174 (praegu ELi toimimise lepingu artikkel 191). Isegi kui selline eeldus oli õige, tuleb märkida, et põhimõte „saastaja maksab“ ei ole absoluutne ja tingimusteta põhimõte, mis kaalub üles kõik muud kaalutlused. Seda tuleb tasakaalustada direktiivi 2003/87/EÜ muude eesmärkidega, millega püütakse üldiselt saavutada keskkonnaalane eesmärk viia direktiiviga hõlmatud sektorite heide allapoole eelnevalt kokkulepitud piirmäära. Komisjon märgib, et käesoleval juhul saavutatakse pruunsöeküttel elektrijaamade kiirendatud ja tagatud sulgemisega ning nende osalise asendamisega maagaasi- ja päikeseenergiaallikatega heite vähendamine, mis on asjakohane heitkogustega kauplemise süsteemi keskkonnaeesmärgi saavutamiseks. Lisaks märgib komisjon, et isegi ettevõtjate jaoks, kes ei ole raskustes, on olemas toetusvõimalused (näiteks uute tehnoloogiate väljatöötamise toetamine), mis vähendavad CO2 hinnasignaali, kuid toovad kaasa heite vähenemise ja muu keskkonnakasu. Komisjon märgib ka, et kuigi osa CE Oltenia nõutavatest LHÜdest rahastab riik, maksab äriühing endiselt osade oma LHÜde eest ning seetõttu seisab ta ka edaspidi silmitsi CO2 hinnasignaaliga, sest heite vähendamine võimaldab tal jätkuvalt vähendada CO2-ga seotud kulusid. Niipea kui abisaaja elujõulisus taastub, kannab ta taas kõik CO2-ga seotud kulud. Seetõttu leiab komisjon, et äriühingule CE Oltenia antav ümberkorraldusabi, mis hõlmab ka CO2 LHÜde ajutist ja osalist rahastamist kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistega, ei ole direktiiviga 2003/87/EÜ vastuolus.

(149)

Seoses kolmandate isikute esitatud seisukohaga, et riigiabiga ei saa katta heitenormide järgimise kulusid, märgib komisjon, et asjakohane äriühingule CE Oltenia antava teatatud ümberkorraldusabi kokkusobivuse hindamise raamistik on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohane hindamine päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste, mitte keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste alusel, millele kolmandad isikud viitavad (põhjendus 50). Viimati nimetatud suuniseid ei kohaldata teatatud ümberkorraldusabi suhtes, võttes arvesse äriühingu CE Oltenia kui raskustes oleva ettevõtja olukorda ja seda, et ümberkorraldusabi ei ole keskkonna- ega energiaalane abi, mille suhtes kohaldatakse samu kokkusobivustingimusi (55). Kuigi siduvate regulatiivsete normide järgimiseks antaval riigiabil ei oleks keskkonnakaitseks antava abi puhul ergutavat mõju (kuna ettevõtjatel on piisavalt stiimuleid sellise siduva eeskirja järgimiseks), võib selline abi olla vajalik sellise ettevõtja ümberkorraldamiseks, kes sellise abi puudumisel ei oleks suutnud katta ümberkorraldamise saavutamiseks vajaliku perioodi jooksul oma kulusid.

(150)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohast päästmis- või ümberkorraldusabi võib kasutada eri liiki kulude katmiseks, nagu tegevuskulud või sotsiaalsete või keskkonnaalaste kohustuste täitmisega seotud kulud, sealhulgas CO2 LHÜde ostmisega seotud kulud, nagu see oli äriühingule CE Oltenia seaduslikult antud päästmisabi puhul. Praktikas vabastaks siseturuga kokkusobiv päästmis- või ümberkorraldusabi, mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui CO2-ga seotud tegevuskulude tasumiseks, tulu, mida ettevõtja saaks kasutada seotud CO2 LHÜde eest maksmiseks, millel on sama praktiline mõju kui selliste kulude katmiseks ette nähtud abil.

(151)

Lisaks toetatakse ümberkorraldusabiga üleminekut vähem saastavatele kütustele ning see ei too kaasa seda, et äriühing CE Oltenia ei ole piisavalt motiveeritud keskkonnaeeskirju järgima. Ilma abipaketita, sealhulgas selle keskkonnanõuete järgimist hõlmava osata, lahkub CE Oltenia järsult turult viisil, mis ei taga nõuetekohaselt elektritootmistegevuse arengut selles piirkonnas, kus CE Oltenia asub. Võttes arvesse CO2 heite vähendamise kava ajutist iseloomu ja piirkondlikku olukorda, millele viidatakse ka ELi toimimise lepingu artiklis 191, ei ole seega kõnealune ümberkorraldusabi põhimõtet „saastaja maksab“ silmas pidades ELi toimimise lepingu artikliga 191 vastuolus.

(152)

Rumeenia leiab, et asjaomase ümberkorraldusabi võib päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohaselt tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

(153)

Võttes arvesse kõnealuse riigiabi olemust ja eesmärke ning Rumeenia ametiasutuste väiteid, hindab komisjon, kas kavandatav ümberkorraldusabi on päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste asjakohaste sätetega kooskõlas. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistes on komisjon sätestanud tingimused, mille alusel võib raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antud riigiabi pidada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks.

(154)

Uurides, kas ümberkorraldusabi avaldab negatiivset mõju kaubandustingimustele sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega, teeb komisjon ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c ning päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohase tasakaalustatuse kriteeriumi kontrolli. Kui abisaajal on õigus saada ümberkorraldusabi, võrdleb komisjon selle kriteeriumi kontrollimisel abi positiivset mõju riigiabist tuleneva negatiivse mõjuga konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Komisjon võtab hindamisel arvesse vajadust riigi sekkumise järele, abi asjakohasust, proportsionaalsust ja läbipaistvust, ühekordse abi põhimõtet ning päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistes sätestatud meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(155)

Ümberkorraldusabi saamiseks peab abisaaja kvalifitseeruma raskustes olevaks ettevõtjaks päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste jao 2.2 tähenduses. Täpsemalt on päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 20 selgitatud, et ettevõtjat peetakse raskustes olevaks siis, kui riigi mittesekkumine viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti ettevõtja tegevuse lõpetamiseni. Sellega oleks tegemist siis, kui ilmneb vähemalt üks päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti alapunktides a–d kirjeldatud asjaoludest.

(156)

Nagu menetluse algatamise otsuses (56) ja päästmisabi otsuses (57) on selgitatud, on CE Oltenia alates 31. detsembrist 2019 vastanud siseriikliku õiguse kohaselt ja võlausaldajate taotlusel algatatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamise kriteeriumidele, kuna vähemalt alates 31. detsembrist 2019 oleksid 46 CE Oltenia tarnijat saanud taotleda maksejõuetusmenetluse algatamist. Nagu on märgitud põhjenduses 22, ei ole äriühingul CE Oltenia võimalik talle antud päästmislaenu koos intressidega tagasi maksta ning ta kuuluks ümberkorralduskavast teatamata jätmise korral automaatselt likvideerimisele. Seega vastab CE Oltenia siseriikliku õiguse kohaselt võlausaldajate taotlusel kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamise kriteeriumidele ja kvalifitseerub alates 2019. aastast raskustes olevaks ettevõtjaks vastavalt päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 20 alapunktile c.

(157)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 21 kohaselt ei ole vastasutatud ettevõtja ümberkorraldusabikõlblik. Käesoleval juhul ei ole abisaaja, nimelt CE Oltenia, vastasutatud ettevõtja päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste tähenduses, kuna ta asutati 2011. aastal (vt põhjendus 7), st rohkem kui kolm aastat tagasi.

(158)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 22 on sätestatud, et suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav ettevõtja ei ole tavaliselt ümberkorraldusabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

(159)

CE Oltenia raskused tulenevad eeskätt tema ärimudelist ja kütusest, mida ta kasutab elektrienergia tootmiseks Rumeenia elektriturul valitseva konkurentsi tingimustes (põhjendused 23–26). CE Oltenia ei kuulu suuremasse kontserni ja riigil on selle üle ainukontroll energeetikaministeeriumi kaudu (põhjendus 7), mistõttu on tegemist riigi osalusega äriühinguga, milles riik teostab ainukontrolli oma omandiõiguse ja rahalise osaluse alusel (58). Riigi ainukontrollist tuleneb, et käesoleval juhul on igasugune riigi rahaline toetus äriühingule CE Oltenia tema abistamiseks raskustest ülesaamiseks käsitatav abina, välja arvatud juhul, kui seda antakse turutingimustel. Seega, kuigi CE Oltenia raskused on ettevõtjasisesed, ei teki küsimust, kas need ei tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ja kas need on nii suured, et kontsern ei saa neist ise üle.

(160)

Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et CE Oltenia on raskustes olev ettevõtja ja ta on ümberkorraldusabikõlblik.

(161)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt peab riigiabi, mida peetakse siseturuga kokkusobivaks, soodustama teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengut.

(162)

Selleks et tõendada, et ümberkorraldusabi eesmärk on soodustada sellise tegevuse või selliste piirkondade arengut, peab asjaomast abi andev liikmesriik tõendama, et abi eesmärk on hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid. Ümberkorraldusabi spetsiifilises kontekstis märgib komisjon, et nagu on tunnistatud päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 43, on turult väljumine tegelikult oluline laiema tootlikkuse kasvu protsessi seisukohast, seega ei kujuta vaid ettevõtja turult väljumise takistamine endast piisavat põhjendust riigiabile. Vastupidi, päästmis- ja ümberkorraldusabi on kõige moonutavamad riigiabi liigid, kuna need takistavad turult väljumise protsessi. Teatavates olukordades võib raskustes oleva ettevõtja ümberkorraldamine siiski soodustada majandustegevuse või majanduspiirkondade arengut, ka väljaspool abisaaja tegevusvaldkonda. See kehtib juhul, kui sellise abi puudumise korral tooks abisaaja maksejõuetus kaasa turutõrkeid või sotsiaalprobleeme, mis pärsivad sellistest olukordadest mõjutatud majandustegevuse ja/või majanduspiirkondade arengut. Selliste olukordade mittetäielik loetelu on esitatud päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 44.

(163)

Sellised olukorrad esinevad muu hulgas siis, kui abisaaja, kelle maksejõuetust püütakse vältida, asub piirkonnas (NUTS II tasandil), kus on riigi keskmisest kõrgem ja püsiv töötuse määr ning sellega kaasnevad raskused uute töökohtade loomisel, või kui abisaajal on oluline süsteemne roll ja tema turult lahkumine võib tekitada konkreetses piirkonnas või sektoris negatiivse tagajärje (päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunktid a ja c). Võimaldades abisaajal oma tegevust jätkata, hoitakse abiga seega ära selliste turutõrgete või sotsiaalprobleemide tekkimine. Ümberkorraldusabi puhul kehtib see aga ainult siis, kui abi võimaldab abisaajal omal jõul turul konkureerida, mida saab tagada vaid juhul, kui abi eelduseks on ümberkorralduskava elluviimine, millega taastatakse abisaaja pikaajaline elujõulisus.

(164)

Seetõttu hindab komisjon kõigepealt, kas abi eesmärk on hoida ära turutõrkeid või sotsiaalprobleeme (punkt 5.3.1.1) ja kas sellega kaasneb ümberkorralduskava, millega taastatakse abisaaja pikaajaline elujõulisus (punkt 5.3.1.2).

(165)

Nende olukordade hulgas, kus raskustes oleva ettevõtja päästmine võib soodustada majandustegevuse või majanduspiirkondade arengut, nimetatakse päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunktides b ja c juhtumeid, kus abisaaja asub piirkonnas, kus on riigi keskmisest kõrgem ja püsiv töötuse määr ning sellega kaasnevad raskused uute töökohtade loomisel asjaomases piirkonnas (päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunkti a teine taane), või kus abi eesmärk on vältida majanduskasvu pidurdamist asjaomases sektoris või piirkonnas olulist süsteemset rolli omava ettevõtja maksejõuetuse tõttu (päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunkt c).

(166)

Rumeenia viitab sellega seoses päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunkti a teises taandes nimetatud asjaoludele, st ta väidab, et abisaaja tegutseb piirkonnas (NUTS II tasand), kus töötuse määr on riigi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad raskused uute töökohtade loomisel asjaomases piirkonnas. Komisjon järeldas menetluse algatamise otsuses, et ümberkorraldusabi eesmärk on hoida ära sotsiaalprobleeme päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunkti a teises taandes nimetatud asjaoludel (59). Menetluse käigus märkusi esitanud kolmandad isikud ei ole seda järeldust kahtluse alla seadnud.

(167)

Töötuse määr Edela-Oltenia piirkonnas on olnud riigi keskmisest püsivalt kõrgem vähemalt alates 2015. aastast. Tegelikult oli Edela-Oltenia töötuse määr aastatel 2015–2020 vahemikus 8,2–5,5 %, samal ajal kui riigi keskmine töötuse määr oli samal ajavahemikul vahemikus 5–3,4 %, kusjuures Edela-Oltenia töötuse määr oli riigi keskmisest kogu aeg kõrgem (põhjendus 8). Seoses sellega tuleb märkida, et CE Oltenia töötajad tegelevad pruunsöe kaevandamise ja elektritootmisega ning äriühingu järsk turult lahkumine tähendaks nende puhul kindlasti seda, et nende kutseoskused ei võimalda neil leida piirkonnas sobivat töökohta, kui seal ei toimu alternatiivset kaevandamist või elektritootmist. Töötusega on kaasnenud raskused piirkonnas uute töökohtade loomisel, nagu nähtub Gorji maakonna õiglase ülemineku territoriaalsest kavast (põhjendus 9).

(168)

Seetõttu leiab komisjon, et päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunktis a osutatud asjaolud on olemas.

(169)

Abi eesmärk on ka vältida olukorda, et turult lahkub süsteemset rolli omav ettevõtja päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunkti c tähenduses.

(170)

CE Oltenia on Rumeenia suuruselt kolmas elektritootja, kellele kuulub oluline osa ülesseatud tootmisvõimsusest (põhjendus 11). Rumeenia väitis, et kui CE Oltenia turult lahkuks, võib see ohustada Rumeenia elektrivarustuskindlust (vt põhjendus 61). Kuna Rumeenia ei esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (60) (milles käsitletakse elektrienergia siseturgu) artiklis 24 sätestatud metoodika kohast ressursside piisavuse hinnangut, ei saa komisjon välistada võimalikke negatiivseid tagajärgi energiavarustusele Edela-Oltenia piirkonnas, kus elektrijaamad asuvad. Elektrienergiat ja Craiova puhul ka soojusenergiat tarnivate jaamade tegevuse järsk katkemine või kaevandamise järsk lõpetamine võib vähemalt ajutiselt põhjustada ettevõtjatele ja kodumajapidamistele lisakulusid, et tagada stabiilne energiavarustus piirkondlikul tasandil. Samal ajal ei pea komisjon vajalikuks võtta sellega seoses seisukohta Rumeenia siseturu varustuskindluse argumendi kohta tervikuna.

(171)

CE Oltenia kui piirkonna energiatarnija rolliga kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed hõlmavad negatiivset ülekanduvat mõju piirkonna majandustegevusele ja olukorrale, eelkõige Gorji maakonnas. Nagu on märgitud põhjenduses 18, on äriühingul CE Oltenia ärisuhted Gorji maakonnas ligikaudu 120 ettevõttega, kes aasta kogukäibe poolest andsid kokku ligikaudu 50 % maakonna majandusest 2019. aastal. CE Oltenia lahkudes seisaks see piirkond ja eelkõige Gorji maakond tõenäoliselt silmitsi majandustegevuse ja loodava majandusliku väärtuse vähenemisega.

(172)

Lisaks sellele on CE Oltenia, kellele on ligikaudu 12 268 töötajat, Edela-Oltenia piirkonnas oluline tööandja (põhjendus 7). Abisaaja sulgemine ei tooks kaasa mitte ainult enam kui 12 000 töökoha otsese kadumise, vaid ka märkimisväärse arvu kaudsete töökohtade kadumise, võttes arvesse praeguste partnerite suurt arvu kogu väärtusahelas. CE Oltenia võimalikul maksejõuetusel ümberkorraldusabi mittesaamise korral oleks märkimisväärne negatiivne ülekanduv mõju nii asjaomases piirkonnas kui ka mujal.

(173)

Komisjon leiab seetõttu, et abisaajal on piirkondlikul tasandil mitte ainult äriühingu enda tootmise ja tarnimise arengus, vaid ka sellisele tarnimisele tugineva laiema majandustegevuse arengus kahtlemata keskne süsteemne roll, nagu on sätestatud päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunktis c.

(174)

Kuigi Rumeenia viitas ka päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunktides b ja g osutatud asjaoludele, on komisjon veendunud, et neid punkte on järgitud ja seega ei ole Rumeenia sellealaseid argumente vaja hinnata. Tuleb ka märkida, et komisjon ei avaldanud menetluse algatamise otsuses kahtlust selle kokkusobivuskriteeriumi täitmise suhtes ja ta ei saanud kolmandatelt isikutelt märkusi selle tingimuse täitmata jätmise kohta.

(175)

Eeltoodut arvesse võttes järeldab komisjon, et abi soodustab elektritootmisega seotud majandustegevuse ja Edela-Oltenia piirkonna arengut. Abiga hoitakse ära sellise ettevõtja turult lahkumine, kes tegutseb Edela-Oltenia piirkonnas, kus töötuse määr on riigi keskmisest kõrgem ja püsiv ning kus sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomases piirkonnas, ning lisaks hoitakse ära võimalikud negatiivsed tagajärjed, mis tulenevad sellise ettevõtja lahkumisest, kellel on oluline süsteemne roll Rumeenia energiatootmissektoris (päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 44 alapunktid a ja c).

(176)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 46 kohaselt peab ümberkorraldusabi andmine sõltuma ümberkorralduskava rakendamisest, millega taastatakse abisaaja elujõulisus. Abisaaja raskustesse viinud põhjuste kõrvaldamine, hõlbustades tema pikaajalise elujõulisuse taastamist, on vajalik tingimus, et ümberkorraldusabi toetaks abisaaja majandustegevuse ja tema tegevuspiirkondade arengut.

(177)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktide 45–48 kohaselt tuleks ümberkorraldusabi anda üksnes realistliku, ühtse ja laiaulatusliku ümberkorralduskava toetamiseks, mille meetmed peavad olema kavandatud pikaajalise elujõulisuse taastamiseks mõistliku aja jooksul, välistades igasuguse edasise abi lisaks abile, millega toetatakse abisaaja ümberkorralduskava. Ümberkorralduskavas tuleb esitada abisaaja raskuste põhjused ja tema puudused ning kirjeldada, kuidas abisaaja põhiprobleemid kavandatavate ümberkorraldusmeetmetega lahendatakse.

(178)

Ümberkorraldamise tulemused tuleb esitada eri stsenaariumidena, määrates eelkõige kindlaks tulemuslikkuse näitajad ja peamised prognoositavad riskitegurid. Abisaaja elujõulisuse taastumine peab tooma pärast kulude katmist investeeritud kapitalilt asjakohast tulu, sõltumata optimistlikest eeldustest selliste tegurite kohta nagu hinna või nõudluse muutumine. Pikaajaline elujõulisus arvatakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi oma kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse ning suudab ka turul omal jõul konkureerida.

(179)

CE Oltenia läbivaadatud ümberkorralduskava eesmärk on lahendada probleemid, mille abisaaja pärast oma finantsraskuste põhjuste põhjalikku hindamist tuvastas (vt põhjendused 22–26), ja muuta äriühing taas elujõuliseks. Kava kuueaastane kestus, mis hõlmab ajavahemikku 2021–2026, ei ole ebamõistlikult pikk, kuna […].

(180)

Järgmises osas hindab komisjon esmalt abisaaja ümberkorralduskava aluseks olevate eelduste usaldusväärsust ja seejärel tõendeid abisaaja elujõulisuse taastamise kohta ümberkorralduskava lõppedes.

(181)

Komisjon on Rumeenia esitatud läbivaadatud ümberkorralduskava finantsprognooside aluseks olevad peamised eeldused hoolikalt läbi vaadanud.

(182)

Tuluprognooside aluseks olevate eelduste usaldusväärsuse kohta märgib komisjon, et CE Oltenia kogutootmisvõimsus väheneb järk-järgult […]-st 2021. aastal […]-ni 2025. aastal ja […]-ni 2026. aastal (põhjendus 97) ning sama perioodi tulud järgivad sarnast suundumust (tabel 3). Kogutootmisvõimsust vähendatakse 2021.–2025. aastal […] %, samal ajal kui sama perioodi tulud vähenevad […] %. Tulud vähenevad tootmisvõimsuse vähendamisega võrreldes aeglasemalt kahel põhjusel: ühelt poolt tuleneb see keskmise elektrihinna tõusust […] % aastatel 2021–2026 ja teiselt poolt asendab CE Oltenia osa praegu OPCOMi vähem tulutooval turul toimuvast elektrimüügist tulutoovama müügiga järgmise päeva tippkoormuse aegsel turul (põhjendus 99).

(183)

Peale selle kajastavad prognoosid hüdroelektrijaamast, päikeseenergiaparkidest ja gaasiküttel seadmetest saadavat tulu alates vastavalt 2023., 2024. ja 2025. aastast. Tulude prognoosis võetakse arvesse pruunsöe kasutamise järkjärgulist vähenemist ja selle jätmist reservi 2026. aastal (põhjendus 97).

(184)

Prognoosides kajastub tulude järsk vähenemine 2026. aastal enam kui […] %, […] ja gaasiküttel seadmed hakkavad tööle alles 2026. aasta keskel (põhjendus 98). 2025. aastal on CE Oltenia koguvõimsus […] ja 2027. aastal on see gaasiküttel seadmete täisvõimsust arvesse võttes […], mis tähendab, et aastatel 2025–2027 suureneb koguvõimsus […] %. Kasvusuundumust kinnitavad tulud, mis peaksid samal ajavahemikul suurenema sama protsendi võrra (põhjendus 98).

(185)

CE Oltenia võttis oma tuluprognoosides arvesse ka muid olulisi tegureid, nagu keskmine koormustegur, tehnoloogilised eeldused ja elektri müügimaht turusegmentide kaupa (põhjendus 96). Seetõttu peab komisjon abisaaja tuluprognoose mõistlikuks.

(186)

CO2 LHÜdega seotud kulude puhul tuleb rõhutada, et esialgne ümberkorralduskava, mille suhtes on komisjon algatanud ametliku uurimismenetluse, põhines CO2 LHÜde hindadel, mida on alahinnatud (61). Selle kava koostamisel kasutati 2020.–2030. aasta puhul CO2 LHÜde hindu vahemikus 25,3–31,2 eurot tonni kohta, kuigi 24. jaanuari 2021. aasta seisuga oli see hind juba 33 eurot tonni kohta (põhjendus 45). 2021. aasta juuni läbivaadatud ümberkorralduskavas lähtuti hindadest vahemikus 44–63 eurot tonni kohta ajavahemikul 2021–2026 (põhjendus 100). Pikaajalises perspektiivis, mille raames tuleb kava hinnata, on CO2 LHÜde hinnaprognoosid 2026. aastaks 57 % kõrgemad kui 2017.–2021. aasta keskmised hinnad. Komisjon leiab seetõttu, et need prognoosid on mõistlikud. Komisjon leiab, et kui CO2 LHÜde hinnad veelgi tõusevad, ei mõjuta see CE Oltenia elujõulisust, sest CE Oltenia saaks suunata hinnatõusu kõrgema elektrihinna kaudu oma klientide kanda (põhjendus 102); seda kinnitab ka esitatud tundlikkusanalüüs (põhjendused 101 ja 191).

(187)

Tööjõukulude prognooside kohta märgib komisjon, et abisaaja kavatseb pruunsöel põhinevate energiakontsernide sulgemise tõttu oma töötajate arvu järk-järgult vähendada, mis saavutatakse koondamiste ja ennetähtaegselt pensionile jäämise kaudu (põhjendus 73). Personalikulud […] aastatel 2021–2025 (põhjendus 103), mis vastab samal ajavahemikul töötajate arvu vähendamisele rohkem kui […] %. Komisjon leiab seetõttu, et need prognoosid on usaldusväärsed.

(188)

Olles kindlaks teinud finantsprognooside aluseks olevate eelduste usaldusväärsuse, hindab komisjon nüüd, kas nende prognooside põhjal suudab abisaaja ümberkorralduskava lõpuks elujõulisuse taastada. Täpsemalt öeldes kontrollib komisjon, kas abisaaja loodab 2026. aasta lõpuks teenida oma tegevusest piisavat tulu ja olla suuteline omal jõul konkureerima.

(189)

Lähtestsenaariumi (tabel 3) kohaselt on äriühingul CE Oltenia ümberkorralduskava esimestel aastatel negatiivne EBITDA peamiselt CO2 LHÜdega seotud suurte kulude tõttu. Sellest hoolimata suudab ta alates 2021. aastast (välja arvatud 2022. aastal) katta kõik oma tegevus- ja amortisatsioonikulud, mida näitab positiivne puhaskasum. Ümberkorraldusperioodi lõpus, mis langeb kokku pruunsöeküttel elektrienergiaseadmete dekomisjoneerimisega, muutub EBITDA positiivseks ja paraneb ümberkorraldamisjärgsel perioodil veelgi (põhjendus 104).

(190)

CE Oltenia lühiajalist kasumlikkust pärsivad CO2 LHÜde kõrged hinnad, kuid pikemas perspektiivis näitavad prognoosid, et omakapitali tulusus on perioodil 2025–2026 vahemikus […]–[…] %, st oluliselt üle CE Oltenia omakapitali hinna […] % (põhjendus 105). Kasutatud kapitali tasuvus jääb 2026. aastaks väikseks, mis on tingitud uutesse jaamadesse tehtud investeeringute kuludest, sest need on hiljuti tekkinud ja neid ei ole veel amortiseeritud. Oodatav tulu toetab seega argumenti, et ümberkorralduskava tagaks abisaaja pikaajalise elujõulisuse.

(191)

Esitatud tundlikkusanalüüsis on Rumeenia ametiasutused võtnud arvesse CO2 hindu, mis on lähedasemad praegustele hindadele (põhjendus 186), ja arvestanud kõrgemaid elektrihindu. Rumeenia esitas tundlikkusanalüüsis prognoosid, mis põhinesid […] euro suurusel hinnal (põhjendus 101). Tuleb märkida, et CO2 LHÜde hind oli 2021. aasta detsembri seisuga […] eurot (põhjendus 25). Nagu on märgitud põhjenduses 101, saadakse […] % ümberkorraldusperioodil oodatavast kogutulust muutuva hinnaga lepingutest, mis annab Rumeeniale võimaluse saada alates 2022. aasta juunist, kui enamik kindlaksmääratud hinnaga lepinguid lõpeb, täielikku kasu elektrihindade tõusust. See asjaolu kinnitab Rumeenia väidet, et suuremaid CO2 kulusid võivad kompenseerida kõrgemad elektrihinnad ning need ei ohusta tõsiselt abisaaja pikaajalist kasumlikkust (põhjendus 102).

(192)

Lisaks, isegi kui võtta arvesse ajakohastatud andmeid, mis kajastavad CO2 LHÜdega seotud suuremaid kulusid, suudab CE Oltenia 2026. aastaks täielikult katta kõik oma tegevus- ja amortisatsioonikulud. Peale selle eeldatakse, et abisaaja saavutab 2026. aastaks tugeva võla ja omakapitali suhte […] ning EBITDA intressikulude kattekordaja […] (põhjendus 106). See näitab CE Oltenia suutlikkust täita oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi, mis on märk sellest, et abisaaja suudab pikas perspektiivis ilma täiendava abita oma tegevust ellu viia.

(193)

Rumeenia ametiasutused on kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktiga 50 koostanud pessimistliku stsenaariumi (vt põhjendus 106), et jälgida mõju äriühingu finantstulemustele. Stsenaarium põhineb negatiivsematel eeldustel: i) elektrihinna 5 % suurune langus; ii) gaasi soetuskulude suurenemine 5 % ja iii) CO2 LHÜdega seotud kulude suurenemine 5 %. Selle stsenaariumi korral võib äriühing oodata 2026. aasta lõpus positiivset puhaskasumit ja veidi üle 3 % ulatuvat omakapitali tulusust. Samuti jäävad tugevaks kaks võlanäitajat (põhjendus 106), mis võimaldavad vajaduse korral juurdepääsu täiendavale (laenu)turu rahastamisele turutingimustel. Need näitajad näitavad, et CE Oltenia suudaks pessimistliku stsenaariumi korral ikkagi katta 2026. aastal kõik oma kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud, ja täita oma võlakohustused ning püsiks turul, ilma et ta vajaks ümberkorralduskava lõpus täiendavat ümberkorraldusabi.

(194)

Eeltoodut silmas pidades järeldab komisjon, et kavandatud ümberkorralduskava on teostatav, ühtne ja ulatuslik ning suudab CE Oltenia pikaajalise elujõulisuse taastada mõistliku aja jooksul, võttes arvesse tema tegevuse eripära ja aega, mis on vajalik kavandatud investeeringute tegemiseks ja nendest kasu saamiseks. Võttes arvesse ümberkorralduskava kestust ja sisu ning turgu, kus äriühing CE Oltenia tegutseb, on sellega seoses asjakohane, et Rumeenia kannaks hoolt selle eest, et CE Oltenia rakendab ümberkorralduskavas sisalduvaid meetmeid õigel ajal ja tõhusalt, mis on abi kokkusobivuse tingimuseks. Rumeenia või CE Oltenia peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tegeleda võimalike kõrvalekalletega finantstrajektoorist ja ümberkorralduskava aluseks olevatest prognoosidest.

(195)

Selleks et hinnata, ega abi ei kahjusta konkurentsi ega kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, on vaja välja selgitada abi vajalikkus, asjakohasus ja proportsionaalsus ning tagada läbipaistvus. Samuti on vaja uurida abi mõju konkurentsile ja kaubandusele ning kaaluda abi positiivset mõju majandustegevuse ja piirkondade arengule, mida abiga kavatsetakse toetada, ning selle abi muud positiivset mõju võrreldes negatiivse mõjuga, mida abi siseturule avaldab.

(196)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 53 kohaselt peavad liikmesriigid, kes kavatsevad anda ümberkorraldusabi, esitama riigiabi mittehõlmaval usaldusväärsel stsenaariumil põhineva võrdluse, näidates ära, kuidas päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste jaos 3.1.1 osutatud majandustegevuse või piirkondade arengut, mida abiga taotletakse, ei oleks võimalik kõnealuse alternatiivse stsenaariumi puhul saavutada või need saavutataks piiratumas ulatuses.

(197)

Ümberkorraldusabi eesmärk on vältida CE Oltenia tegevuse lõpetamist ning seeläbi hoida ära turutõrkeid ja sotsiaalprobleeme, mis takistaksid elektritootmisteenuste arengut Rumeenias. See eesmärk saavutatakse ümberkorralduskava rakendamisega, mida osaliselt rahastatakse ümberkorraldusabist, millega välditakse maksejõuetust ja tegevuse lõpetamist, mis oleks abi mitteandmisel kindlasti aset leidnud. Ümberkorralduskavast nähtub, et abisaaja finantsprobleemide lahendamiseks tuleb tegeleda nii tema likviidsus- kui ka maksevõimeprobleemidega. Lühiajalises perspektiivis ei suuda CE Oltenia täita oma kohustusi seoses keskkonnakaitsekuludega ega saada juurdepääsu finantsturgudele, välja arvatud tema tulevased projektid, mis on struktureeritud eriotstarbeliste üksustena, milles osalevad kaasinvestorid ja mida kavatsetakse kaasrahastada abiga. Pikaajalises perspektiivis, võttes arvesse ligikaudu 345 miljoni euro suurust akumuleeritud kahjumit, mis püsib abi puudumise korral pikema aja jooksul, ei suuda CE Oltenia täita oma rahalisi kohustusi. Tuleb meelde tuletada, et CE Oltenia vastab vähemalt alates 31. detsembrist 2019 võlausaldajate taotlusel kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamise kriteeriumidele (vt põhjendus 22). Seetõttu oleks ümberkorraldusabi puudumisel tema turult lahkumine vältimatu. Ümberkorraldusabi on seega vajalik, et viia edukalt ellu ümberkorralduskava, mille rakendamise eesmärk omakorda on soodustada Rumeenias elektritootmisteenuste ja Edela-Oltenia piirkonna arengut.

(198)

Ümberkorraldusabi ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui sama eesmärki on võimalik saavutada vähem moonutavate meetmetega; abi peab olema nõuetekohaselt tasustatud ja valitud vahendid peavad olema kooskõlas maksevõime- või likviidsusprobleemiga, mida sellega kavatsetakse lahendada (62).

(199)

Ümberkorraldusabi antakse toetuste, riigi tagatud laenu ja kapitalisüsti ning laenu toetuseks muutmise vormis (põhjendus 27).

(200)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 79, väidab Rumeenia, et ümberkorralduskulud, mis ajavahemikul 2021–2026 eeldatavasti tekivad, on kokku kuni 3,94 miljardit eurot. Sellest summast eraldaks riik ligikaudu 1,76 miljardit eurot (sh 251 miljoni euro suurune päästmislaen, mis muudetakse toetuseks, et edasikantud kahjumit vähendada; kapitali suurendamine 226 miljoni euro võrra; riigigarantii 195,8 miljoni euro suurusele laenule ja 1,090 miljardi euro suurune toetus), (63) samal ajal kui moderniseerimisfondist kavatsetakse anda uute investeeringute tegemiseks 895,3 miljoni euro suurune toetus, tingimusel et Rumeenia esitab asjakohased investeerimisettepanekud, mille Euroopa Investeerimispank või (asjakohasel juhul) moderniseerimisfondi investeerimiskomitee kinnitab.

(201)

Riigiabi tasustamine saavutatakse eeldatava positiivse puhaskasumiga, mis suurendab riigi osaluse väärtust äriühingus CE Oltenia (ligikaudu 95 % pärast aktsiakapitali suurendamist), ning riigipoolse vähemalt 20 % osaluse võõrandamisega CE Oltenias. Nimelt suureneb riigi osalus äriühingus CE Oltenia aktsiakapitali vähendamise ja sellele järgneva kapitalisüsti tulemusena praegusest 77,15 %-st ligikaudu 95 %-ni (põhjendused 93 ja 94). See kapitalisüst, millest esialgu ei teatatud, võimaldab riigil CE Oltenia tekitatud tulu tagasi saada, olenemata asjaolust, et osa abist suunatakse otsetoetuste kaudu abisaajale. Võttes arvesse uut aktsionäride struktuuri, võimaldab 95 % suurune osalus tegelikult saada riigil kasu ja hüvitist selle abi eest, mis antakse äriühingusse CE Oltenia tehtava kapitalisüsti või otsetoetuste või garantii vormis, kuna CE Oltenia suurem puhaskasum, mis tuleneb finantsinstrumentide väikesest või olematust tasustamisest võrreldes turutingimustel rahastamisega, suurendab osaluse väärtust.

(202)

Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 81, on Rumeenia ametiasutused võtnud kohustuse võõrandada enne ümberkorraldusperioodi lõppu 2026. aastal piisav arv Rumeenia riigile äriühingus CE Oltenia kuuluvaid aktsiaid, st vähemalt 20 % omandiõiguste ulatuses. Rumeenia esitas väärtusanalüüsi, mille kohaselt oli riigi 20 % osaluse esialgne turuväärtus CE Oltenia omakapitalis 31. detsembri 2026. aasta seisuga hinnanguliselt […] eurot lähtestsenaariumi puhul ja […] eurot alternatiivse stsenaariumi puhul (põhjendus 84). Pärast rakendamist kujutab see […] euro suurune summa, mis on esialgne, endast riigi järeltasu äriühingule CE Oltenia antud toetuse eest. Kuigi Rumeenia võttis endale kindla kohustuse võõrandada vähemalt 20 % omandiõigustest, ei võtnud ta seega endale kohustust saada sellise võõrandamise eest konkreetset miinimumhinda; esitatud vahemik on pigem soovituslik. Komisjon lähtub riigi järeltasu arvutamisel […] euro suurusest konservatiivsest väärtusest. Turutingimustel võõrandamine vähendab tagantjärele antava abi summat. Sellist riigiabi tagantjärele tasustamist võib pidada asjakohaseks ja kavandatud ümberkorraldusabi on seega asjakohaselt tasustatud.

(203)

Lisaks peavad valitud vahendid kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktiga 58 olema kooskõlas maksevõime- või likviidsusprobleemiga, mida nendega kavatsetakse lahendada. Ümberkorraldusabi antakse mitmesuguste vahendite vormis (toetused, riigigarantii likviidsustoetuse laenule ja kapitalisüst omakapitali toetuseks), mis pakuvad CE Olteniale vajalikku omakapitali rahastamist, et tugevdada tema maksevõimet ja bilanssi, toetades samal ajal vajalikke investeeringuid, et põhjalikult muuta tema kütusevalikut ja katta CO2-ga seotud kulud seni, kuni uued elektritootmisjaamad on täielikult tööle hakanud. Sellega seoses leiab komisjon, et valitud vahendite abil lahendatakse nii abisaaja likviidsusprobleemid kui ka tema maksevõimeprobleemid.

(204)

Neil asjaoludel leiab komisjon, et ümberkorraldusabi on asjakohane.

(205)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 38 alapunkti e kohaselt ei tohi ümberkorraldusabi ületada miinimumi, mis on vajalik selle abi eesmärgi saavutamiseks. Ümberkorraldusabi summa ja osakaal peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas abisaaja, selle aktsionäride või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid (päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkt 61). Eelkõige tuleb tagada piisav omapanus ümberkorralduskuludesse ning kui riigi toetust antakse vormis, mis tugevdab abisaaja omakapitali positsiooni, siis kulude jagamine. Nende nõuete hindamisel võetakse arvesse mis tahes eelnevalt antud päästmisabi.

(206)

Abisaaja omapanus ümberkorralduskavasse peab olema tegelik ja asjakohane ning peaks üldjuhul olema võrreldav antud abiga, pidades silmas selle mõju abisaaja maksevõimele või likviidsuspositsioonile. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 63 kohaselt peab komisjon hindama, kas erinevad omapanuse allikad on asjakohased ega sisalda abi. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 64 kohaselt peab komisjon omapanust tavaliselt piisavaks, kui selle summa moodustab üle 50 % ümberkorralduskuludest.

(207)

Komisjon peab kontrollima, kas põhjendustes 79–91 kirjeldatud läbivaadatud ümberkorralduskava erinevad rahastamisallikad ei sisalda abi ja on tegelikud, st kas on piisavalt kindel, et need läbivaadatud ümberkorralduskava rakendamise käigus realiseeruvad, välja arvatud eeldatav tulevane kasum.

(208)

Nagu on märgitud põhjenduses 81, võidakse investeeringuid uutesse kombitsükliga gaasiturbiini seadmetesse ja päikeseenergiajaamadesse osaliselt rahastada moderniseerimisfondist, tingimusel et Rumeenia esitab asjakohased investeerimisettepanekud, mille Euroopa Investeerimispank või (asjakohasel juhul) moderniseerimisfondi investeerimiskomitee kinnitab. Moderniseerimisfondist antavad toetused kujutavad endast riigiabi (vt põhjendus 124) ja seetõttu arvestatakse neid abisummana, mitte omapanuse allikana.

(209)

CE Oltenia omapanuse peamine allikas on elektrimüügist saadav tulu. Eeldatav kogumüügitulu on 2021.–2025. aastal 1,275 miljardit eurot. Kuigi päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 63 on sätestatud, et tulevasi oodatavaid tulusid ei saa pidada piisavalt kindlaks ja tegelikuks omapanuseks investeeringute ja muude kulude katmisel, tuleks siiski arvesse võtta, et ligikaudu 1,275 miljardi euro suurusest summast on 574 miljonit eurot juba saadud (vt põhjendus 87). Seepärast aktsepteerib komisjon kogu müügitulust, mida CE Oltenia käsitab omapanusena, tegeliku ja asjakohase omapanusena ainult juba saadud 574 miljoni euro suurust summat.

(210)

Pruunsöe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise hõlbustamiseks on CE Oltenia võtnud kohustuse investeerida päikeseenergia- ja gaasienergiaprojektidesse. Neid rahastatakse i) pangalaenude, ii) erainvestorite vahendite ja iii) CE Oltenia mitterahalise panusega.

(211)

Mis puudutab pankadepoolset rahastamist, siis sai CE Oltenia eellepingud kogusummas […] eurot, millele kirjutasid alla finantseerimisasutused, kes ilmutasid huvi osalemise vastu taastuvenergia- ja gaasiprojektides (põhjendus 92). Kuigi eellepingud ei kujuta endast pankade siduvat rahastamiskohustust ega ka allkirjastatud rahastamislepinguid, näitavad need pankade tõsist huvi osaleda projektide rahastamises. Lisaks on rahastamise summa, mille andmiseks on need pangad oma huvi ilmutanud, tunduvalt suurem kui […] eurot, mida Rumeenia kavatseb pangalaenudena saada. Neil asjaoludel on komisjon veendunud, et pankade rahastamise realiseerumine on piisavalt tõenäoline. Komisjon võib seega tegeliku omapanusena konservatiivselt aktsepteerida kuni […] euro suurust summat, mida antakse pangalaenude kaudu.

(212)

Lisaks sellele on pakkumismenetluse käigus välja valitud erainvestorite kohustused kokku kuni […] eurot (põhjendus 90). Need on turul tegutsevate valitud investorite esitatud siduvad pakkumised ja seetõttu võib neid pidada piisavalt kindlaks omapanuse allikaks. Nagu on märgitud põhjenduses 115, ei saadud Ișalnița kombitsükliga gaasiturbiini projekti kohta siduvat pakkumist. Võttes arvesse asjaolu, et Rumeenia kavatseb Ișalnița kombitsükliga gaasiturbiini projekti ellu viia kas erasektori osalusega või ilma selleta, leiab komisjon, et pankade ja erainvestorite võetud kohustus eraldada omapanuse kogusumma […] eurot ei muutu, olenemata Ișalnița kombitsükliga gaasiturbiini projekti taaskäivitamise tulemusest. Seega, kuigi erainvestorite omapanus võib projekti kohta siduva pakkumise saades suureneda, ei mõjuta see omapanuse hindamist. Seetõttu leiab komisjon, et kolmandate isikute […] euro suurune omaosalus (erainvestorid ([…] eurot) ja finantseerimisasutused ([…] eurot)) on tegelik ja asjakohane omapanus kõigi omapanuse allikate seas ning seega kujutab […] euro suurune summa endast uut rahastamist.

(213)

CE Oltenia panustab eriotstarbeliste üksuste kapitali maa ja mitmesuguste muude varadega, mille õiglane koguväärtus on 104 miljonit eurot. Selle summa on kinnitanud PwC ja eriotstarbeliste üksuste projektide (valitud) investorid (põhjendus 91) ning seetõttu käsitatakse seda tegeliku omapanusena.

(214)

Eeltoodut arvesse võttes on kogusumma, mida saab pidada abisaaja tegelikuks ja asjakohaseks panuseks, 1,278 miljardit eurot, mis võrdub 3,94 miljardi euro suurustest ümberkorralduskuludest ligikaudu 32 %ga, st on alla 50 %.

(215)

Kui aga abistatavate piirkondade eriolukord seda nõuab, nagu on kirjeldatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a, näiteks kui abisaajal on abistatavas piirkonnas paiknemise tõttu väga keeruline saada turult finantseeringuid, võib komisjon lubada abi, mis on väiksem kui 50 % ümberkorralduskuludest (päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkt 98). CE Oltenia asub Edela-Oltenia piirkonnas, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abistatav piirkond (64).

(216)

Pealegi, kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktiga 64 võib komisjon ainult erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul nõustuda panusega, mis on väiksem kui 50 % ümberkorralduskuludest. Kui selle panuse summa jääb oluliseks, peab liikmesriik neid asjaolusid ja raskusi tõendama.

(217)

Praegustes COVID-19 pandeemia puhkemise järgsetes oludes leiab komisjon, et 19. märtsi 2020. aasta riigiabi ajutises raamistikus (majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis) esitatud suuniseid järgides võib CE Oltenia puhul olla põhjendatud, et omapanus on väiksem kui kehtestatud künnis 50 % ümberkorralduskuludest, sest see jääb endiselt oluliseks ja hõlmab turutingimustel põhinevat täiendavat uut rahastamist (65).

(218)

Komisjon tunnistab, et COVID-19 pandeemia ja selle ohjamiseks võetud meetmed on loonud abisaaja jaoks erandlikud asjaolud olukorras, kus majanduses on tõsine häire ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Sellega seoses ja alates 2020. aastast sai CE Oltenia tegevus nõudluse ja pakkumise poolel pandeemia tõttu tugeva löögi (põhjendus 19). COVID-19 pandeemia on olukorda, kus võlgade rahastamise turud on teatavates sektorites suures osas suletud või piiratud ning finantseerimisasutused on üldiselt oma krediidilimiite vähendanud, veelgi halvendanud.

(219)

Kuna omapanus moodustab 32 % ümberkorralduskuludest ja pool sellest antakse uue rahastamisena ning võttes arvesse seda, et abisaaja asub abistatavas piirkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a, ja erandlikke asjaolusid, mille on põhjustanud tõsine häire majanduses ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses, järeldab komisjon, et käesoleval juhul on väiksem kui 50 % suurune omapanuse summa vastuvõetav.

(220)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktide 65–67 kohaselt võib riigi toetus, mida antakse viisil, mis suurendab abisaaja omakapitali, kaitsta osanikke ja allutatud võlausaldajaid tagajärgede eest, mida tõi kaasa otsus investeerida abisaajasse, tekitades seega moraaliriski ja kahjustades turudistsipliini. Seega tuleks kahjude katmiseks abi anda ainult tingimustel, mis hõlmavad piisavat kulude jagamist olemasolevate investorite vahel, ning riigi sekkumine peaks toimuma pärast seda, kui kahjud on täielikult arvesse võetud ja omistatud olemasolevatele osanikele ja allutatud võlausaldajatele. Õige kulude jagamine tähendab ka, et igasugust riigiabi, mis suurendab abisaaja omakapitali, tuleks anda tingimustel, mis võimaldavad riigile mõistliku osa abisaaja tulevasest väärtuse kasvust, võttes arvesse riigi omakapitalisüsti suurust võrdluses äriühingu ülejäänud omakapitali suurusega pärast kahjude katmist.

(221)

Ümberkorraldusabi ei stimuleeri moraaliriski või liigse riski võtmist, millest saavad kasu osanikud või võlausaldajad. Rumeenia riik, kes on nüüd abi andja, on jälginud kõiki CE Oltenia strateegilisi ja äriotsuseid ning võtnud neid enamusaktsionärina vastu, samal ajal kui äriühingu tegevust ei ole rahastatud allutatud laenudega ega (kahjumit katva) hübriidrahastamisega, mis tõenäoliselt kantakse osaliselt maha kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistes sätestatud kulude jagamise nõuetega. Selles kontekstis toimub Fondul Proprietatea poolne kulude jagamine kahjumi osalise katmisega, millele järgneb kapitali suurendamine. Esmalt kaetakse CE Oltenia ligikaudu 251 miljoni euro (1,217 miljardi Rumeenia leu) suurune ülekantud kahjum, st osa 31. detsembri 2020. aasta seisuga üle kantud kahjumist, mis oli ligikaudu 345 miljonit eurot (1,710 miljardit Rumeenia leud), kapitali vähendamise teel (põhjendus 93). Sellele järgneb riigipoolne aktsiakapitali suurendamine kuni […] euroni, millega Fondul Proprietatea osalus äriühingus CE Oltenia väheneb […] %-st ligikaudu […] %-ni (põhjendus 94). Sellega seoses annab Fondul Proprietatea panuse ümberkorraldamisse sellega, et katab oma osalusest kahjumi ja vähendab asjakohaselt oma osalust, vähendades nii vajadust riigiabi järele ja moraaliriski.

(222)

Seetõttu järeldab komisjon, et ümberkorraldusabi on proportsionaalne ja hõlmab asjakohast kulude jagamist.

(223)

Selleks et tagada, et abi negatiivne mõju oleks piiratud, eesmärgiga vältida põhjendamatut mõju konkurentsile ja kaubandusele, ning tagada, et üldine mõju oleks positiivne, (66) tuleb abi anda raskustes olevatele ettevõtjatele ühekordse abi põhimõtte kohaselt, millega piiratakse sellise abi andmine kümneks aastaks.

(224)

Komisjon lubab ümberkorraldusabi anda ainult ühe ümberkorraldusmeetme toetuseks ja asjakohasel juhul tingimusel, et varasemast ümberkorraldusabi andmisest või ümberkorralduskava lõppemisest või peatamisest on möödunud rohkem kui kümme aastat (67). Komisjon lubab teha sellest reeglist erandeid, kui ümberkorraldusabi järgneb ühe ümberkorraldusmeetme osana päästmisabile (68).

(225)

Äriühingule CE Oltenia antava ümberkorraldusabiga toetatakse ainult üht ümberkorraldusmeedet. CE Oltenia, sealhulgas tema kontrollitavad tütarettevõtjad, ei ole viimase kümne aasta jooksul saanud päästmis- ega ümberkorraldusabi, välja arvatud põhjendustes 28 ja 31 nimetatud juba võetud meetmed, mis moodustavad osa hinnatavast ümberkorraldusabist. Samuti on antud päästmisabi, mis kiideti heaks 2020. aasta veebruaris ja mida anti kuueks kuuks ühe ümberkorraldusmeetme raames. Seega järgitakse ühekordse abi põhimõtet.

(226)

Nagu on märgitud põhjenduses 107, pakub Rumeenia konkurentsimoonutuste piiramiseks välja järgmised meetmed: i) energiakontsernide või kaevandamiskohtade sulgemine, ii) eriotstarbeliste üksuste loomine uuteks investeeringuteks ja iii) tegevuse edasiandmine, andes energia koostootmise kontserni S.E. Craiova II üle kohalikule omavalitsusele.

(227)

Seoses põhjenduse 226 punktides i ja iii nimetatud meetmetega leiab komisjon, et neid ei saa konkurentsimoonutusi piiravate meetmetena aktsepteerida. Nimelt on puudulikult toimivate energiakontsernide või kaevandamiskohtade kavandatav sulgemine igal juhul vältimatu, kuna need ei ole elujõulised (vt põhjendus 108), ja S.E. Craiova II kontsern, mis toodab peamiselt soojusenergiat Craiovale, on kahjumis ja tema üleandmisest ei ole tulu oodata.

(228)

Põhjenduse 226 punktis ii nimetatud meetme puhul tähendab eriotstarbeliste üksuste loomine uuteks investeeringuteks seda, et kuna CE Oltenia osalus eriotstarbelistes üksustes jääb vahemikku 45–50 %, väheneb CE Oltenia olemasolev netovõimsus (mis põhineb uutel maagaasi- ja taastuvenergiaprojektidel) […]-st ligikaudu […]-ni (põhjendus 72). See loob ligikaudu […] suuruse olemasoleva netovõimsuse, mis on kättesaadav eriotstarbelistes üksustes osalevatele turul tegutsevatele konkurentidele. See meede vähendab seega abisaaja olemasolevat netovõimsust ja avab tema konkurentidele märkimisväärse võimsuse.

(229)

Seoses käitumuslike meetmetega on Rumeenia võtnud kohustuse järgida päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 84 osutatud meetmeid, nimelt: i) CE Oltenia ei omanda ümberkorraldusperioodil mis tahes äriühingu aktsiaid, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik tema pikaajalise elujõulisuse tagamiseks ja kui komisjon annab selleks nõusoleku, ning ii) CE Oltenia hoidub oma tooteid ja teenuseid turundades riigi toetuse reklaamimisest konkurentsieelisena (põhjendus 118). Kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktiga 83 tagavad need meetmed, et abi kasutatakse ainult pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ning seda ei kuritarvitata tõsiste ja püsivate turumoonutuste pikendamiseks või abisaaja kaitsmiseks eluterve konkurentsi eest.

(230)

Seetõttu leiab komisjon, et konkurentsimoonutusi piiravad meetmed on ümberkorraldusabi negatiivse mõju vähendamiseks asjakohased.

(231)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 38 alapunkti g kohaselt peab liikmesriikidel, komisjonil, ettevõtjatel ja üldsusel olema hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele. Selleks on Rumeenia ametiasutused võtnud kohustuse kohaldada päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 96 sisalduvaid läbipaistvussätteid, tehes asjakohase teabe kättesaadavaks veebisaidil www.ajutordestat.ro.

(232)

Komisjon peab vajalikuks, et Rumeenia esitaks iga kuue kuu tagant, alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast kuni ümberkorraldusperioodi lõpuni, korrapäraseid aruandeid ümberkorralduskava rakendamise kohta. Nendes aruannetes täpsustatakse eelkõige Rumeenia võetud rahastamiskohustuse ja abisaaja omapanuse tegeliku väljamakse kuupäevi, kõiki kõrvalekaldeid ümberkorralduskavas sätestatud finants- või tegevustrajektooridest, ümberkorraldusmeetmetega saavutatud kulude piiramist ja kulude vähendamist ning saadud sissetulekuid ja Rumeenia või vajaduse korral abisaaja kavandatud või võetud parandusmeetmeid.

(233)

Hoolikalt kavandatud riigiabimeede peab tagama, et meetme üldine mõju oleks positiivne, vältides kaubandustingimuste kahjustamist määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(234)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistes sätestas komisjon kriteeriumid, mida ta ümberkorraldusabi siseturuga kokkusobivuse hindamisel kontrollib, tagades, et kõne all oleva majandustegevuse arendamine ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Nagu on selgitatud alapunktides 5.3.2.1, 5.3.2.2 ja 5.3.2.3, on ümberkorraldusabi vajalik, asjakohane ja proportsionaalne. Lisaks on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed konkurentsimoonutuste minimeerimiseks (punkt 5.3.2.4), sealhulgas läbipaistvuse tagamiseks (punkt 5.3.2.5).

(235)

Kavandatavad konkurentsimeetmed koos CE Oltenia tootmisvõimsuse üldise vähenemisega vähendavad CE Oltenia osa turul, kus ta jääb pärast ümberkorraldamist tegutsema, ning toovad kaasa turu teatava avanemise.

(236)

Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et meetmed, mis piiravad abist tulenevaid konkurentsimoonutusi, on ümberkorraldusabi negatiivse mõju vähendamiseks asjakohased.

(237)

Seega kaalub ümberkorraldusabi positiivne mõju kõne all oleva majandustegevuse ja majanduspiirkonna arengule üles võimaliku negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele, mis ei saa seega sellisel määral kahju, et see oleks vastuolus ühiste huvidega.

(238)

Määruse (EL) 2015/1589 artikli 9 lõike 6 kohaselt tuleb ametliku uurimismenetluse lõpetamise otsused teha niipea, kui on kõrvaldatud kahtlused teatatud meetme siseturuga kokkusobivuse kohta.

(239)

Eelöeldu põhjal järeldab komisjon, et kuigi menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlused on kõrvaldatud, on ümberkorraldusabi negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele piiratud, võttes eelkõige arvesse konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid, mille rakendamise peaks tagama Rumeenia. Seega kaalub ümberkorraldusabi positiivne mõju energiatootmistegevuse ja Edela-Oltenia piirkonna arengule – tingimusel et Rumeenia tagab ümberkorralduskava elluviimise (69) – üles ülejäänud negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele, mis ei saa seega sellisel määral kahju, et see oleks vastuolus ühiste huvidega. Seetõttu tuleks abi kokkusobivuse tingimusena sätestada Rumeenia võetud kohustuste täitmine.

(240)

Võttes arvesse kolmandatelt isikutelt ja Rumeenialt saadud märkusi ning esitatud kahtluste kõrvaldamiseks ümberkorralduskavas ja ümberkorraldusabi toetuses tehtud muudatusi, teeb komisjon oma hinnangus järelduse, et ümberkorraldusabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c kooskõlas, kuna see soodustab elektritootmistegevuse ja Edela-Oltenia piirkonna arengut ning ei kahjusta konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(241)

Lisaks peab komisjon vajalikuks, et Rumeenia esitaks iga kuue kuu tagant kuni ümberkorraldusperioodi lõpuni korrapäraseid aruandeid ümberkorralduskava rakendamise kohta. Nendes aruannetes täpsustatakse eelkõige Rumeenia võetud rahastamiskohustuse ja abisaaja omapanuse maksekuupäevi, kõiki kõrvalekaldeid ümberkorralduskavas sätestatud finants- või tegevustrajektooridest, mis puudutab tulusid, ümberkorraldusmeetmetega saavutatud kulude piiramist ja kulude vähendamist ning saadud sissetulekuid ja Rumeenia või vajaduse korral abisaaja kavandatud või võetud parandusmeetmeid.

(242)

Komisjon on seisukohal, et Rumeenia on andnud osa kõnealusest abist ebaseaduslikult, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Komisjon leiab siiski, et ümberkorraldusabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv,