1.   Instrumendi eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse määruse (EL) 2021/947 kohaselt, eeskätt selleks, et toetada tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist kolmandates riikides, toetudes ühenduse siseselt asjaomases Euratomi õigusraamistikus võetavatele meetmetele, kooskõlas käesoleva määrusega ja nii avatult kui võimalik. Selle eesmärgi raames on instrumendi eesmärk samuti toetada kolmandate riikide ametiasutuste tuumaküsimustega seotud otsustusprotsesside läbipaistvuse edendamist.

2.   Kooskõlas lõikega 1 on instrumendil järgmised erieesmärgid:

1.   Käesoleva määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla, koostoime ja vastastikune täiendavus määrusega (EL) 2021/947, muude liidu välistegevuse programmidega ning muude asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus.

2.   Vajaduse korral võib käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmete jaoks toetust saada muude liidu programmide kaudu, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Käesoleva määruse alusel võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.

3.   Käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid toetava iga liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

1.   Käesoleva määruse alusel toimuvat koostööd viiakse ellu mitmeaastaste sihtprogrammide alusel.

2.   Mitmeaastase sihtprogrammi eesmärk on luua ühenduse ning asjaomase kolmanda riigi või piirkonna koostööks sidus raamistik viisil, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb artiklis 5 osutatud poliitikaraamistikule.

3.   Mitmeaastane sihtprogramm moodustab koostöö üldise aluse ning selles määratakse kindlaks ühenduse eesmärgid koostöö tegemisel, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja asjaomaste kolmandate riikide meetmeid. Mitmeaastases sihtprogrammis märgitakse ka koostööga loodav lisaväärtus ning võimalused, kuidas vältida tegevuse kattumist teiste programmide ja algatustega, eelkõige selliste programmide ja algatustega, mida viivad läbi suuremad abiandjad ja sellised rahvusvahelised organisatsioonid, kes järgivad samasuguseid eesmärke.

4.   Mitmeaastastes sihtprogrammides määratakse kindlaks rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemuslikkuse ja tulemustele suunatud näitajad ning rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka eesmärkide kaupa.

5.   Mitmeaastased sihtprogrammid põhinevad partnerriikide või -piirkondadega peetaval dialoogil, millesse on kaasatud asjaomased sidusrühmad, eelkõige valitsus- ja reguleerivad asutused ning nende määratud organisatsioonid, et tagada, et asjaomane riik või piirkond võtab protsessis piisava vastutuse, ning soodustada tuumaohutuse edasise arendamise toetamist riigi tasandil.

6.   Komisjon võtab vajaduse korral pärast Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste töörühmaga (ENSREG) konsulteerimist vastu mitmeaastased sihtprogrammid kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.   Komisjon vaatab hiljemalt nelja aasta möödumisel kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega mitmeaastased sihtprogrammid läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid.

1.   Komisjon võtab mitmeaastase sihtprogrammi alusel vastu iga-aastased tegevuskavad. Komisjon võib vastu võtta ka erimeetmeid ja toetusmeetmeid.

Ettenägematute ja igakülgselt põhjendatud vajaduste, asjaolude või kohustuste korral võib komisjon vastu võtta erimeetmeid.

Tegevuskavades ja erimeetmetes määratakse iga kolmanda riigi või piirkonna jaoks kindlaks taotletavad eesmärgid, haldusmenetlused, rahastatavad projektid, esialgne ajakava, oodatavad tulemused ja peamised meetmed, meetodid ning vajaduse korral tegevuskavade ja erimeetmete seis iga kolmanda riigi või piirkonna puhul, eelarve ja kõik seonduvad toetuskulud. Need tegevuskavad ja meetmed sisaldavad iga sellise tegevuse kokkuvõtvat kirjeldust, igale tegevusele eraldatud esialgseid summasid, rakendamise kavandatavat ajakava ja vastavalt vajadusele erinäitajaid tulemuslikkuse, tulemuste ja kõigi seotud toetuskulude seire, hindamise ja läbivaatamise jaoks. Tegevuskavad sisaldavad vajaduse korral eelnevast koostööst saadud kogemusi.

2.   Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust ei nõuta järgmise puhul:

Kui käesoleva lõike alusel võetakse erimeetmeid ja toetusmeetmeid või tehakse nende tehnilisi muudatusi, teavitatakse sellest artiklis 15 osutatud tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi komiteed ühe kuu jooksul alates meetmete vastuvõtmisest. Nendest teatatakse ka Euroopa Parlamendile.

4.   Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui on vajalik ühenduse kiire reageerimine, võtab komisjon kooskõlas artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu tegevuskavad või meetmed või muudab neid, kasutades selleks viivitamata kohaldatavaid rakendusakte.

1.   ELi-poolne rahastamine võib hõlmata instrumendi rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri kulusid instrumendi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmed ning ettevõtte infotehnoloogiasüsteemid.

2.   Kui artiklis 7 osutatud tegevuskavades või erimeetmetes toetuskulusid ei sisaldu, võtab komisjon vajaduse korral toetusmeetmeid. Toetusmeetmete liidupoolne rahastamine võib katta järgmist:

1.   Instrumendist võib anda liidu rahastamist ükskõik millises finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige:

2.   Instrumendist antava toetuse puhul võib eelarve täitmine toimuda ka määrusega (EL) 2021/947 kehtestatud välistegevuse tagatise (edaspidi „välistegevuse tagatis“) suhtes kohaldatavate normide kohaselt ja seda võib kasutada välistegevuse tagatise jaoks tehtavateks eraldisteks. Välistegevuse tagatisega toetatakse ka toiminguid, mida tehakse nõukogu otsuse 77/270/Euratom (17) alusel.

Eraldiste määr välistegevuse tagatise nende toimingute puhul, mida instrumendist toetatakse, on 9 %.

3.   Eraldiste määrad vaadatakse läbi iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

1.   Eelistatakse ühinevate riikide, kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide isikuid ja üksusi. Instrumendist rahastatavate meetmete puhul võivad hanke-, toetuse ja auhinna andmise menetlustes osaleda rahvusvahelised organisatsioonid ja kõik järgmiste riikide ja territooriumide õigussubjektid, sealhulgas juriidilised isikud, kelle tegelik asukoht on järgmine:

Esimese lõigu punktis e osutatud vastastikuse juurdepääsu võib vähemalt ühe aasta pikkuseks piiratud ajaks anda juhul, kui riik tagab võrdsetel tingimustel abikõlblikkuse liidust pärit üksustele ja käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblike riikide üksustele. Komisjon teeb otsuse vastastikuse juurdepääsu ja selle kestuse kohta, olles eelnevalt pidanud nõu asjaomase abisaajariigi või asjaomaste abisaajariikidega.

2.   Kõik instrumendist rahastatavad tarned ja materjalid võivad pärineda lõikes 1 loetletud riikidest vastavalt samas lõikes sätestatud tingimustele.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud reegleid ei kohaldata ja need ei tekita kodakondsusega seotud piiranguid füüsiliste isikute suhtes, kes töötavad rahastamiskõlbliku töövõtja või, kui see on asjakohane, alltöövõtja juures või on sõlminud temaga muu seadusliku lepingu.

4.   Ühiselt üksuse kaasrahastavate või kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii–viii loetletud üksustega eelarve otsese või kaudse täitmisega rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse ka nende üksuste suhtes rahastamiskõlblikkuse reegleid.

5.   Kui rahastajad pakuvad rahastamist komisjoni loodud usaldusfondile või sihtotstarbelise välistulu kaudu, kohaldatakse rahastamiskõlblikkuse reegleid, mis on sätestatud usaldusfondi asutamisaktis või sihtotstarbelise välistulu puhul rahastajaga sõlmitud lepingus.

6.   Instrumendist ja mõnest muust liidu programmist rahastatavate meetmete puhul loetakse selliste programmide alla kuuluvad abikõlblikud üksused rahastamiskõlblikuks.

7.   Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse reegleid võib piirata taotlejate kodakondsuse, geograafilise asukoha või liigi või tarnete ja materjalide päritolu põhjal, kui piirang on vajalik meetme spetsiifilise laadi ja eesmärgi tõttu ning vajalik meetme tulemuslikuks rakendamiseks.

8.   Mitterahastamiskõlblikest riikidest pärit pakkujaid, taotlejaid ja kandidaate võib käsitada rahastamiskõlblikena juhul, kui esineb hädaolukord või teenused ei ole asjaomaste riikide või territooriumide turul kättesaadavad, või muudel põhjendatud juhtudel, kui rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks.

9.   Kui finantsmäärus näeb ette lepingu sõlmimise ühe pakkumuse alusel, tuleks kohalike võimete, turgude ja ostude edendamiseks eelistada kohalikke ja piirkondlikke töövõtjaid. Kõigil muudel juhtudel edendatakse kohalike ja piirkondlike töövõtjate osalemist kooskõlas finantsmääruse asjaomaste sätetega.

1.   Ühine seisukoht ja vastastikune kokkulepe kolmanda riigi ja ühenduse vahel tuleb põhimõtteliselt kinnitada komisjonile esitatava ametliku taotlusega. Selline taotlus on asjaomasele valitsusele siduv.

2.   Kolmandad riigid, kes soovivad teha ühendusega koostööd, peavad olema tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalised ning neil peab olema kehtiv lisaprotokoll või nad peavad olema sõlminud IAEAga kaitsemeetmete lepingu. Nad peavad täiel määral järgima IAEA ohutusstandardites sätestatud ohutuse aluspõhimõtteid ning olema asjaomaste konventsioonide, näiteks tuumaohutuse konventsiooni ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni osalisriigid või olema demonstreerinud oma kindlat kavatsust liituda nimetatud konventsioonidega. Aktiivse koostöö puhul tuleb seda kohustust igal aastal hinnata, võttes arvesse riikide aruandeid ja muid dokumente asjaomaste konventsioonide rakendamise kohta. Selle hindamise põhjal tehakse otsus koostöö jätkamise kohta. Kiireloomulistel juhtudel võidakse kõnealuste põhimõtete kohaldamise suhtes olla erandkorras paindlikud.

3.   Instrumendi koostööeesmärkide täitmise ja selle üle seire tagamiseks peab asjaomane kolmas riik nõustuma võetud meetmete hindamisega. Hindamine peab võimaldama jälgida kokkulepitud eesmärkide järgimist ja kontrollida nende täitmist ning see võib olla ühenduse rahalise toetuse jätkuva maksmise eeltingimus.

4.   Käesoleva määruse kohaselt tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku valdkonnas liidu poolt pakutava koostöö eesmärk ei ole tuumaenergia edendamine ning seetõttu ei tule seda tõlgendada kui meedet, millega edendatakse sellise energia kasutuselevõtmist kolmandates riikides.

1.   Käesoleva määruse kohase koostöö sihtrühmas on

2.   Artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärki püütakse eelkõige saavutada järgmiste meetmete abil:

Eri- ja igakülgselt põhjendatud juhtudel rakendatakse esimese lõigu punktiga a seotud meetmeid koostööga liikmesriikide käitajate ja/või pädevate organisatsioonide ja kolmandate riikide tuumaseadmete käitajate vahel, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom artikli 3 lõikes 1.

Artikli 7 lõiget 3 ei kohaldata käesoleva lõike esimese lõigu punktiga h seotud meetmete suhtes.

1.   Seire, aruandlus ja hindamine toimuvad vastavalt määruse (EL) 2021/947 artikli 41 lõigetele 2, 4, 5 ja 6 ning artiklile 42.

2.   Instrumendi eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate ja nende poolt tuumaohutusele, kiirguskaitsele ning tuumamaterjalide suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamisele avalduva mõju põhjal:

1.   Komisjoni abistab tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

1.   Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruse (Euratom) nr 237/2014 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.

2.   Instrumendi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek instrumendi ja määruse (Euratom) nr 237/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.   Instrumendi rahastamispaketist võib katta kulusid, mis on seotud käesolevale määrusele järgnevate määruste ettevalmistamisega.

4.   Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikliga 6 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.