EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021O0831
Guideline (EU) 2021/831 of the European Central Bank of 26 March 2021 on statistical information to be reported on financial intermediaries other than monetary financial institutions (ECB/2021/12)
Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/831, 26. märts 2021, mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate statistilise teabe aruandluse kohta (EKP/2021/12)
Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/831, 26. märts 2021, mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate statistilise teabe aruandluse kohta (EKP/2021/12)
ELT L 208, 11.6.2021, p. 59–97
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
11.6.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 208/59 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2021/831,
26. märts 2021,
mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate statistilise teabe aruandluse kohta (EKP/2021/12)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 12.1 ja 14.3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Keskpank (EKP) vajab oma aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks statistilise teabe aruandlust mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate kohta liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid“). See teave annab EKP-le tervikliku statistilise ülevaate finantstegevusest, milles ei osale ühtse majandusterritooriumina käsitletavate euroala liikmesriikide rahaloomeasutused. Piisavalt detailne statistiline teave on vajalik EKP monetaar-ja finantsanalüüsi teostamisel kohaldatava analüüsivõime tagamiseks liidu tasandil ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) panuse jaoks finantssüsteemi stabiilsusesse. Nii finantstehingute kui ka bilansiseisude statistilist teavet kasutatakse ka muu statistika koostamises, eelkõige euroala finantskonto jaoks kooskõlas Euroopa Keskpanga suunisega EKP/2013/24 (1). |
|
(2) |
Statistilise teabe kogumine riikide keskpankadelt (RKPd) tuleb euroalaüleselt harmoneerida. Seetõttu tuleb sätestada ühised reeglid selle teabe kogumiseks ja käsitlemiseks. Tähtis on tagada, et need reeglid ei paneks RKPdele ebamõistlikku aruandluskoormust. Seega peavad RKPd esitama EKP-le statistilise teabe kooskõlas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), (2) Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40), (3) Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) (4) ja Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) (5) ning mõnede finantsvahendajate kohta statistilise teabe, mis on riigis kättesaadav. EKP võib kasutada käesoleva suunise alusel esitatud statistilist teavet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2533/98. |
|
(3) |
Seetõttu tuleb kindlaks määrata ka vormid ja kord, mida RKPd peavad järgima, kui nad esitavad EKP-le riigis kättesaadavat statistilist teavet nende finantsvahendajate kohta, kes ei kuulu nimetatud määruste kohaselt andmeid esitava üldkogumi hulka. |
|
(4) |
Määruses (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määruses (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40), määruses (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50), määruses (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98 (6) määratletud mõisted on asjakohased ka käesoleva suunise alusel toimuvas aruandluses ning seetõttu kasutatakse neid ka käesolevas määruses. |
|
(5) |
Et EKP saaks tervikliku statistilise ülevaate, mis võimaldab teostada rahapoliitika ja finantsstabiilsuse tulemuslikku analüüsi liidu tasandil, vajab EKP kooskõlas liigitusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013 (7) detailset statistilist teavet mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate kohta, sh investeerimisfondide (IFid), kindlustusseltside (ICd) ja pensionifondide (PFid) kohta, seda lisaks teabele, mida esitatakse rahaloomeasutuste kohta vastavalt Euroopa Keskpanga (EL) suunisele 2021/830 (EKP/2021/11) (8). Seega peaksid RKPd esitama eraldi aruandeid investeerimisfondide, kindlustusseltside ja pensionifondide allsektorite statistilise teabe kohta. |
|
(6) |
Investeerimisfondide, kindlustusseltside ja pensionifondide allsektorite statistiline teave, mis esitatakse määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) ja määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) kohaselt, hõlmab väärtpaberite kaupa aruandlust avalikult kättesaadavate tunnuskoodidega väärtpaberite kohta. Selle teabe EKP-le esitamiseks peaksid RKPd investeerimisfondide, kindlustusseltside ja pensionifondide varade ja kohustuste statistika liigitamisel kasutama toimivat riigi väärtpaberite keskandmebaasi (CSDB) või ühilduvat riigi väärtpaberite andmebaasi. |
|
(7) |
Et EKP saaks tervikliku ülevaate euroala liikmesriikide, mis ei ole hõlmatud EKP statistika määrustega, muude finantsvahendajate (OFId) finantstehingutest, vajab EKP statistilist teavet, mis on riigis kättesaadav teatavate muude finantsvahendajate poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta Seetõttu peavad RKPd käesoleva suunise alusel esitama EKP-le statistilise teabe kogu riigis kättesaadavat statistilist teavet kasutades. See statistiline teave peaks hõlmama ka järgmiste muude finantsvahendajate varade ja kohustuste statistilise teavet: väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid, laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid ning spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid. Statistiline teave väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete (FVC) kohta (mis on liigitatud OFIdeks määruses (EL) nr 549/2013) tuleb esitada muude finantsvahendajate aruandlusest eraldi, kuna selle andmeesitajatelt kogumine toimub kooskõlas määrusega (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40). |
|
(8) |
EKP vajab FVCdeks liigitatud muude finantsvahendajate poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta eraldi statistilist teavet, et jälgida väärtpaberistamise tegevuse mõju, eelkõige FVCde ja sellega tihedalt seotud rahaloomeasutuste sektori vastastikust mõju. Seetõttu peaksid RKPd esitama selle statistilise teabe eraldi muude finantsvahendajate kohta esitatavast statistilisest teabest, kasutades statistilist teavet, mis on kogutud kooskõlas määrusega (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40). |
|
(9) |
EKP vajab statistilist teavet kesksete vastaspoolte (CCPd) kohta, kes määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt liigitatakse muude finantsvahendajate kategooria raames spetsialiseerunud finantsinstitutsioonideks ning kes ei ole EKP statistikamäärustega hõlmatud. EKP vajab seda teavet, mis kinnitaks, et rahaagregaatides ja vastaspooltes tehtud parandused rahaloomeasutuste laenudes kesksetele vastaspooltele ja nende hoiustes vastavad tegelikule kesksete vastaspoolte tegevusele. Seetõttu peavad RKPd esitama selle statistilise teabe eraldi muude finantsvahendajate kohta esitatud statistilisest teabest ja sellele lisaks. |
|
(10) |
Tagamaks, et EKP-le esitatav statistilise teave mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate kohta hõlmab kõiki andmeesitajaid, tuleb sätestada ühised reeglid andmete tuletamiseks andmeesitajate osas, kelle suhtes on kohaldatud erandit kooskõlas määrusega (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määrusega (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40), määrusega (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) ja määrusega (EL) 2018/231 (EKP/2018/2). |
|
(11) |
EKP ülesannete täitmiseks on vaja, et RKPd esitaksid nõutava statistilise teabe kindlatel kuupäevadel. |
|
(12) |
EKP poolt kogutava statistilise teabe täpsuse ja kvaliteedi tagamiseks tuleb ette näha RKPde poolt esitatava statistilise teabe jälgimine, kontroll ja vajadusel parandamine. Samal põhjusel peavad RKPd esitama EKP-le selgitused paranduste kohta, millega oluliselt parandatakse teabe kvaliteeti. |
|
(13) |
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb, et euroalavälised liikmesriigid, kes kavatsevad kasutusele võtta euro, peaksid euro kasutuselevõtu ettevalmistamisel kujundama ja kasutusele võtma meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalik EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks. Euro kasutuselevõttu kavandavate euroalaväliste liikmesriikide RKPdelt tuleb nõuda euro kasutuselevõtule eelnevat kindlaksmääratud ajavahemikku hõlmava statistilise teabe EKP-le esitamist, mis võimaldab EKP-l kujundada kogutud statistilisest teabest tervikliku ülevaate ja teostada vajalikku analüüsi. |
|
(14) |
Kohane on sätestada EKP-le statistilise teabe edastamise ühine meetod kõikide RKPde jaoks. Selleks peab EKPS kokku leppima ja sätestama harmoneeritud elektroonilise edastusvormi. |
|
(15) |
Tuleb kehtestada tõhus kord tehniliste paranduste tulemuslikuks tegemiseks käesoleva suunise lisades tingimusel, et need parandused ei muuda aluseks olevaid raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. Selleks peaksid RKPd tegema tehniliste muudatuste ettepanekuid statistikakomitee kaudu ning selle korra järgimisel tuleb arvesse võtta EKPSi statistikakomitee seisukohti. |
|
(16) |
Õiguskindluse huvides peavad RKPd järgima käesoleva suunise sätteid alates kuupäevast, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2021/835 (EKP/2021/16) (9) artiklis 2, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
1. JAGU
REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesoleva suunisega kehtestatakse riikide keskpankadele (RKPd) nõuded mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate statistika esitamiseks. Sealhulgas sätestab käesolev suunis EKP-le esitatava teabe, selle käsitlemise, aruandluse sageduse, tähtajad ja aruandluse suhtes kohaldatavad standardid.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste finantsvahendajate suhtes:
|
a) |
investeerimisfondid (IFid); |
|
b) |
kindlustusseltsid (ICd); |
|
c) |
pensionifondid (PFid); |
|
d) |
väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted (FVCd); |
|
e) |
muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (OFId); |
|
f) |
kesksed vastaspooled (CCPd). |
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas suunises kasutatakse mõisteid, mis on sätestatud:
|
a) |
määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1; |
|
b) |
määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 1; |
|
c) |
määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artiklis 1; |
|
d) |
määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artiklis 1; |
|
e) |
määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artiklis 1. |
2. Käesolevas suunises kasutatakse ka järgmisi mõisteid:
|
1) |
„kesksed vastaspooled“ – vastaspooled, kes
|
|
2) |
„muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide“ (OFId) – muud finantsvahendusettevõtted, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid (allsektor S.125) määratluse kohaselt määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktides 2.86 kuni 2.94, välja arvatud selle lisa punktis 2.90 määratletud FVCd. |
2. JAGU
INVESTEERIMISFONDID
Artikkel 3
Statistilise teabe aruandlus investeerimisfondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta
1. RKPd esitavad EKP-le järgmise agregeeritud teabe investeerimisfondide (IFid) poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta:
|
a) |
määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabel 1; |
|
b) |
määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabel 4; |
|
c) |
käesoleva suunise I lisa 1. osa tabel 1 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad; |
|
d) |
käesoleva suunise I lisa 1. osa tabel 2 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad. |
2. Lõike 1 alusel esitatav statistiline teave esitatakse ka kõikide järgmiste IF liikide kohta:
|
a) |
aktsiafondid, jaotustega avatud ja kinniste aktsiafondide kohta; |
|
b) |
võlakirjafondid, jaotustega avatud ja kinniste võlakirjafondide kohta; |
|
c) |
segafondid, jaotustega avatud ja kinniste segafondide kohta; |
|
d) |
kinnisvarafondid, jaotustega avatud ja kinniste kinnisvarafondide kohta; |
|
e) |
riskimaandusfondid, jaotustega avatud ja kinniste riskimaandusfondide kohta; |
|
f) |
muud fondid, jaotustega avatud ja kinniste muude fondide kohta; |
|
g) |
börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivad fondid (sh riskikapitali investeerimisfondid) esitatakse „Fondid kokku“ alajaotuses „sellest“. |
3. Lõike 1 punktide b ja d alusel esitatav statistiline teave esitatakse ka kõikide järgmiste IF liikide kohta:
|
a) |
aktsiafondid, jaotustega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (UCITS) aktsiafondide ja mitte-UCITS aktsiafondide kohta; |
|
b) |
võlakirjafondid, jaotustega UCITS võlakirjafondide ja mitte-UCITS võlakirjafondide kohta; |
|
c) |
segakirjafondid, jaotustega UCITS segafondide ja mitte-UCITS segafondide kohta; |
|
d) |
kinnisvarafondid, jaotustega UCITS kinnisvarafondide ja mitte-UCITS kinnisvarafondide kohta; |
|
e) |
riskimaandusfondid, jaotustega UCITS riskimaandusfondide ja mitte-UCITS riskimaandusfondide kohta; |
|
f) |
muud fondid, jaotustega UCITS muude fondide ja mitte-UCITS muude fondide kohta; |
|
g) |
börsil kaubeldavate fondid (ETF) esitatakse „Fondid kokku“ alajaotuses „sellest“. |
4. Lõikes 1 osutatud statistiline teave hõlmab järgmist:
|
a) |
bilansiseisud; |
|
b) |
ümberliigituskorrigeerimised; |
|
c) |
hinna- ja kursimuutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised. |
Esimest lõiku ei kohaldata statistilise teabe suhtes investeerimisfondide poolt emiteeritud aktsiate/osakute uute emissioonide ja lunastamiste kohta, mis esitatakse kooskõlas lõike 1 punktiga b.
5. Lõike 2 punktis g osutatud statistiline teave esitatakse parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad, ning see hõlmab järgmist:
|
a) |
kvartalilõpu bilansiseisud; |
|
b) |
kvartali ümberliigituskorrigeerimised; |
|
c) |
hinna- ja kursimuutustest tulenevad kvartali ümberhindluskorrigeerimised. |
Esimest lõiku ei kohaldata statistilise teabe suhtes investeerimisfondide poolt emiteeritud aktsiate/osakute uute emissioonide ja lunastamiste kohta, mis esitatakse kooskõlas lõike 1 punktiga b.
6. Käesolevas artiklis osutatud statistiline teave ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga. Kui on kättesaadav teave väärtpaberite kaupa (s-b-s), võivad RKPd tuletada väärtpaberite hinna- ja kursimuutustest tulenevate ümberhindluskorrigeerimiste hinnangulise väärtuse.
RKPd esitavad käesoleva suunise II lisa alusel esitatud ümberliigituskorrigeerimiste kohta EKP nõudmisel selgitused.
7. RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe esitajaaktsiate kohta, kui investeerimisfondide, rahaloomeasutuste ja/või OFIde poolt määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 2. osa alusel esitatud teave esitajaaktsiate kohta on ebatäielik või ei ole veel kättesaadav. RKPd esitavad EKP-le selle statistilise teabe parima hinnangu alusel, geograafiliste ja sektori jaotustega kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabelis 1 ja käesoleva suunise I lisa 1. osa tabelis 1.
8. Kui RKPd teevad investeerimisfondide suhtes erandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 8 lõikega 1, tuleb 100 % hõlmatuse saavutamiseks lõike 1 alusel esitatav statistiline teave tuletada juurdearvestuse kaudu.
Kui RKPd teevad juurdearvestuse esimese lõigu kohaselt, võivad nad valida korra 100 % hõlmatuse saavutamiseks aruandlusnõuete osas, mis põhinevad määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 8 lõike 1 alusel kogutud andmetel, ja kohaldavad järgmist:
|
a) |
kui jaotuste osas statistiline teave puudub, tuletatakse hinnangulised andmed, kohaldades suhtarve, mis põhinevad lõikes 2 osutatud vastaval IF allsektoril; |
|
b) |
ühtki lõikes 2 osutatud IF allsektorit ei või välja jätta. |
9. Kui RKPd teevad investeerimisfondide suhtes erandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 8 lõikega 2, tuleb 100 % hõlmatuse saavutamiseks lõike 1 alusel esitatav statistiline teave tuletada juurdearvestuse kaudu.
10. Kui IFid esitavad RKP-le nende kui investeerimisfondide grupi poolt hoitavad ja emiteeritud varad ja kohustused kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 4 lõikega 3, tagavad nad, et käesoleva artikli alusel esitatav statistiline teave hõlmab sama liiki investeerimisfonde, mis on osutatud lõigetes 2 ja 3.
11. RKPd võivad lõike 1 alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal, välja arvatud järgmistel juhtudel:
|
a) |
kuustatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 4 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), võivad RKPd parandada ainult viimast ja eelmist kuustatistikat; |
|
b) |
kvartalistatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 4 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), võivad RKPd parandada ainult viimast ja eelmist kvartalistatistikat. |
Kui RKPd parandavad statistilist teavet esimese lõigu kohaselt, peavad nad tagama, et kuu- ja kvartalistatistika on kooskõlas.
Esimese lõigu kohaldamisel võivad RKPd eelmiste vaatlusperioodide statistilist teavet parandada igal ajal, kui see parandab statistilise teabe kvaliteeti oluliselt.
RKPd esitavad EKP-le selgitused järgmise kohta:
|
a) |
EKP-le esitatud statistilise teabe kvaliteedi olulised parandused; |
|
b) |
EKP-le väljaspool esimeses lõigus osutatud andmete koostamise tsüklit esitatud statistilise teabe parandused. |
Artikkel 4
Tähtajad
1. RKPd esitavad EKP-le artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kvartalistatistika kord kvartalis.
2. RKPd esitavad EKP-le artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud kuustatistika kord kuus, välja arvatud artikli 3 lõike 2 punkti g alusel esitatav kvartalistatistika börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivate fondide kohta, mis esitatakse kord kvartalis.
3. RKPd esitavad EKP-le artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud kvartalistatistika kord kvartalis.
4. RKPd esitavad EKP-le artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud kuustatistika kord kuus, välja arvatud artikli 3 lõike 2 punkti g alusel esitatav kvartalistatistika börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivate fondide kohta, mis esitatakse kord kvartalis.
5. RKPd esitavad EKP-le artiklis 3 osutatud statistilise teabe selle vaatluskuu või vaatluskvartali lõpule järgneva 28. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 9 lõikega 2.
Artikkel 5
Investeerimisfondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe agregeerimine, tuletamine ja hindamine
1. RKPd tuletavad investeerimisfondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste agregeeritud statistilise teabe, mis on osutatud artiklis 3, järgmiselt:
|
a) |
rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbriga (ISIN-kood) väärtpaberite osas viivad RKPd väärtpaberite kaupa (s-b-s) esitatud statistilise teabe vastavusse teabega, mis saadakse Euroopa Keskpanga suunisega EKP/2012/21 (12) asutatud väärtpaberite keskandmebaasist (CSDB), mis on peamiseks võrdlusandmebaasiks. Väärtpaberite kaupa esitatud vastavusse viidud teavet kasutatakse varade ja kohustuste väärtuse hindamiseks eurodes ning vajalike jaotuste tuletamiseks investeerimisfondi iga väärtpaberi osas. RKPd tuletavad vajaliku statistilise teabe järgmistes olukordades:
Kui puuduvad avalikult kättesaadavad tunnuskoodid, võivad RKPd koguda väärtpaberite kaupa teavet RKP sisekasutuses olevate turvakoodide abil. |
|
b) |
RKPd agregeerivad punkti a kohaselt koostatud väärtpaberite statistilise teabe ja lisavad selle teabele, mis esitatakse väärtpaberite kohta ilma avalikult kättesaadavate tunnuskoodideta, et saada järgmised agregaadid: i) võlaväärtpaberid jaotustega tähtaja, vääringu ja tehingupoole kohta; ja ii) investeerimisfondi poolt hoitavad investeerimisfondi aktsiad/osakud ja aktsiad, jaotustega instrumendi ja tehingupoole kohta; ja iii) investeerimisfondide emiteeritud aktsiad/osakud kokku. |
|
c) |
RKPd tuletavad nõutava statistilise teabe investeerimisfondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta, ühendades punkti b kohaselt tuletatud statistilise teabe väärtpaberite kohta residentidest investeerimisfondidelt kogutud varade ja kohustustega, välja arvatud väärtpaberid. |
|
d) |
RKPd agregeerivad liikmesriigi residentideks olevate kõikide sama liiki investeerimisfondide varad ja kohustused. |
Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui RKPd koguvad kuupõhiselt investeerimisfondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilist teavet kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõikega 2.
2. Vaatluskuude osas, mis ei ole kvartalilõpu kuud, määravad RKPd investeerimisfondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe kuuandmed, jättes RKP poolt kogutud statistilisest teabest välja investeerimisfondide poolt emiteeritud aktsiad/osakud, järgmiselt:
|
a) |
individuaalse fondi kohta; |
|
b) |
kui punkt a ei ole võimalik, artikli 3 lõigetes 2 ja 3 osutatud IF liigi kohta; |
|
c) |
kui RKPd ei saa andmeid tuletada, võivad RKPd taotleda andmete tuletamist EKP poolt. Kui RKPd taotlevad andmete tuletamist, võib EKP nõuda täiendavat statistilist teavet, sh statistilist teavet fondide kaupa ja väärtpaberite kaupa. |
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui statistilist teavet kogutakse kuupõhiselt määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõike 2 alusel.
3. RKPd esitavad EKP-le käesoleva suunise artiklis 3 osutatud statistilise teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 7 ja selle määruse lisades sätestatud hindamis- ja raamatupidamiseeskirjadega. Kui andmeühiku osas koguneb intress, esitavad RKPd statistilise teabe järgmiselt:
|
a) |
„hoiuste ja laenunõuded“ ja „saadud hoiused ja laenud“, välja arvatud kogunenud intress, mis kirjendatakse „muude varade/kohustuste“ all; |
|
b) |
„võlaväärtpaberid“, kaasa arvatud kogunenud intress. |
3. JAGU
KINDLUSTUSSELTSID
Artikkel 6
Kindlustusseltside statistilise teabe aruandlus
1. RKPd esitavad EKP-le järgmise agregeeritud statistilise teabe kindlustusseltside (ICd) kohta:
|
a) |
määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) I lisa 3. osa tabelid 1a ja 1b; |
|
b) |
käesoleva suunise I lisa 2. osa tabel 1, parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad; |
|
c) |
määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) I lisa 3. osa tabel 4; |
|
d) |
käesoleva suunise I lisa 2. osa tabel 2, parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad. |
Punkti a jaoks ei pea RKPd esitama andmeid lahtrites märgistusega „SUM“.
2. RKPd esitavad lõikes 1 osutatud statistilise teabe kõikide järgmiste kindlustusseltside liikide osas:
|
a) |
elukindlustus; |
|
b) |
kahjukindlustus; |
|
c) |
segakindlustus; |
|
d) |
edasikindlustus. |
3. Lõike 1 punktides a ja b osutatud statistiline teave tuleb esitada eraldi järgmiselt:
|
a) |
kvartalilõpu bilansiseisud; |
|
b) |
kvartali ümberliigituskorrigeerimised; |
|
c) |
hinna- ja kursimuutustest tulenevad kvartali ümberhindluskorrigeerimised. |
4. Käesolevas artiklis osutatud statistiline teave ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga. Kui kättesaadav on teave väärtpaberite kaupa (s-b-s), võivad RKPd tuletada väärtpaberite hinna- ja kursimuutustest tulenevate ümberhindluskorrigeerimiste hinnangulise väärtuse.
RKPd esitavad EKP nõudel selgitused käesoleva suunise II lisa alusel esitatud ümberliigituskorrigeerimiste kohta.
5. Kui RKPd teevad erandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 7 lõikega 1, tuleb 100 % hõlmatuse saavutamiseks lõike 1 alusel esitatav statistiline teave tuletada juurdearvestuse kaudu.
Kui RKPd teevad esimese lõigu kohaselt juurdearvestuse, võivad nad valida korra 100 % hõlmatuse saavutamiseks aruandlusnõuete osas, mis põhinevad määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel kogutud andmetel, kui hinnangud põhinevad lõikes 2 osutatud vastaval kindlustusseltsi liigil.
6. RKPd võivad lõike 1 alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal, välja arvatud järgmistel juhtudel:
|
a) |
kvartalistatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 7 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), võivad RKPd parandada ainult jooksvat ja eelmist kvartalistatistikat; |
|
b) |
aastastatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 7 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), võivad RKPd parandada ainult jooksvat ja eelmist aastastatistikat. |
RKPd võivad eelmiste vaatlusperioodide statistilist teave parandada igal ajal, kui see parandab statistilise teabe kvaliteeti oluliselt.
RKPd esitavad EKP-le selgitused järgmise kohta:
|
a) |
EKP-le esitatud statistilise teabe kvaliteedi olulised parandused; |
|
b) |
EKP-le väljaspool esimeses lõigus osutatud andmete koostamise tsüklit esitatud statistilise teabe parandused. |
Artikkel 7
Tähtajad
1. RKPd esitavad EKP-le artikli 6 lõike 1 punktides a ja b osutatud kvartalistatistika kvartalipõhiselt määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 8 lõikes 1 kvartalistatistika jaoks sätestatud tähtaja lõpule järgneva kümnenda tööpäeva tööaja lõpuks.
2. RKPd esitavad EKP-le artikli 6 lõike 1 punktides c ja d osutatud aastastatistika aastapõhiselt määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 8 lõikes 2 aastastatistika jaoks sätestatud tähtaja lõpule järgneva kümnenda tööpäeva tööaja lõpuks.
Artikkel 8
Kindlustusseltside poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe agregeerimine, tuletamine ja hindamine
1. RKPd tuletavad kindlustusseltside poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste agregeeritud kvartalistatistika, mis on osutatud artiklis 6, järgmiselt:
|
a) |
ISIN-koodiga väärtpaberite osas viivad RKPd väärtpaberite kaupa esitatud statistilise teabe vastavusse teabega, mis saadakse suunisega EKP/2012/21 asutatud CSDBst, mis on peamiseks võrdlusandmebaasiks. Väärtpaberite kaupa esitatud vastavusse viidud teavet kasutatakse varade ja kohustuste väärtuse hindamiseks eurodes ning vajalike jaotuste tuletamiseks kindlustusseltsi poolt hoitava või emiteeritud iga väärtpaberi osas. RKPd tuletavad vajaliku statistilise teabe järgmistes olukordades:
|
|
b) |
RKPd agregeerivad punkti a kohaselt tuletatud väärtpaberite statistilise teabe ja lisavad selle teabele, mis esitatakse ISIN-koodita väärtpaberite kohta, et saada agregaadid järgmise osas:
|
2. RKPd esitavad EKP-le parima hinnangu kindlustusseltside poolt hoitavad investeerimisfondide poolt emiteeritud aktsiad/osakute kohta, kui andmed on kättesaadavad, järgmiste jaotustega:
|
a) |
võlakirjafondid; |
|
b) |
aktsiafondid; |
|
c) |
segafondid; |
|
d) |
kinnisvarafondid; |
|
e) |
riskimaandusfondid; |
|
f) |
muud fondid. |
Esimese lõigu kohaldamisel võivad RKPd need parimad hinnangud tuletada, viies määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) I lisa tabeli 2 kohaselt väärtpaberite kaupa esitatud teabe vastavusse teabega võrdlusandmebaasina kasutatavast CSDBst saadava teabega. RKPd tuletavad vajaliku statistilise teabe hinnanguliselt või kasutavad statistilise teabe tuletamiseks alternatiivseid allikaid järgmistes olukordades:
|
i) |
investeerimisfondide poolt emiteeritud aktsiad/osakud puuduvad CSDBs; |
|
ii) |
CSDBs kättesaadav teave, mis on vajalik esimese lõigu kohase teabe koostamiseks, ei ole usaldusväärne. |
3. Kui andmeesitajad esitavad statistilise teabe aastapõhiselt kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 4 lõike 1 punktiga c, võivad RKPd esitada artikli 6 lõike 1 punkti a kohase kvartalistatistika hinnangu alusel aastapõhiselt kogutud statistilise teabe põhjal.
4. RKPd esitavad käesoleva suunise artiklis 6 osutatud statistilise teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artiklis 6 ja selle määruse lisades sätestatud hindamis- ja raamatupidamiseeskirjadega.
5. RKPd võivad esitada artikli 6 lõike 1 punktides a ja b osutatud statistilise teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõikega 2, kui erinevusi selle teabe ja määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatava teabe vahel ei loeta oluliseks, võttes arvesse teavet kindlustuspreemiate kohta, mis esitatakse artikli 6 lõike 1 punktide c ja d alusel.
Esimese lõigu kohaldamisel hindab EKP tihedas koostöös RKPdega, kas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud teave erineb oluliselt teabest, mis esitatakse määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõike 1 kohaselt. Kui teave erineb oluliselt, määrab EKP tihedas koostöös RKPdega metoodika, et tuletada statistiline teave, mis tuleb esitada määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõike 1 kohaselt.
Kuni seda metoodikat pole määratud, võivad RKPd korrigeerida oma statistilist teavet vabatahtlikult ja võimaluste piires, tuletades määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõike 1 kohaselt kogutava statistilise teabe määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõike 2 kohaselt kogutava statistilise teabe põhjal.
4. JAGU
PENSIONIFONDID
Artikkel 9
Pensionifondide statistilise teabe aruandlus
1. RKPd esitavad EKP-le järgmise agregeeritud statistilise teabe pensionifondide (PFid) kohta:
|
a) |
määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) I lisa 3. osa tabelid 1a, 1b ja 1c; |
|
b) |
käesoleva suunise I lisa 3. osa tabel 1, parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad; |
|
c) |
määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) I lisa 3. osa tabel 3. |
2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud statistiline teave tuleb esitada eraldi järgmiselt:
|
a) |
kvartalilõpu bilansiseisud; |
|
b) |
kvartali ümberliigituskorrigeerimised; |
|
c) |
hinna- ja kursimuutustest tulenevad kvartali ümberhindluskorrigeerimised. |
3. Käesolevas artiklis osutatud statistiline teave ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga. Kui kättesaadav on teave väärtpaberite kaupa (s-b-s), võivad RKPd tuletada väärtpaberite hinna- ja kursimuutustest tulenevate ümberhindluskorrigeerimiste hinnangulise väärtuse.
RKPd esitavad EKP nõudel selgitused käesoleva suunise II lisa alusel esitatud ümberliigituskorrigeerimiste kohta.
4. Kui RKPd teevad erandeid kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 7 lõikega 1 ja artikliga 13, tuleb 100 % hõlmatuse saavutamiseks lõike 1 alusel esitatav statistiline teave tuletada juurdearvestuse kaudu.
Kui RKPd teevad juurdearvestuse esimese lõigu kohaselt, võivad nad valida nad korra 100 % hõlmatuse saavutamiseks aruandlusnõuete osas, mis põhinevad määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 7 lõike 1 punktide a kuni d alusel kogutud andmetel.
5. RKPd võivad lõike 1 alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal, välja arvatud järgmistel juhtudel:
|
a) |
kvartalistatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 10 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), võivad RKPd parandada ainult jooksvat ja eelmist kvartalistatistikat; |
|
b) |
aastastatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 10 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), võivad RKPd parandada ainult jooksvat ja eelmist aastastatistikat. |
RKPd võivad eelmiste vaatlusperioodide statistilist teavet parandada igal ajal, kui see parandab statistilise teabe kvaliteeti oluliselt.
RKPd esitavad EKP-le selgitused järgmise kohta:
|
a) |
EKP-le esitatud statistilise teabe kvaliteedi olulised parandused; |
|
b) |
EKP-le väljaspool esimeses lõigus osutatud andmete koostamise tsüklit esitatud statistilise teabe parandused. |
Artikkel 10
Tähtajad
1. RKPd esitavad EKP-le artikli 9 lõike 1 punktides a ja b osutatud kvartalistatistika määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 8 lõikes 1 sätestatud tähtaja lõpule järgneva kümnenda tööpäeva tööaja lõpuks.
2. RKPd esitavad EKP-le artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud aastastatistika määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõpule järgneva kümnenda tööpäeva tööaja lõpuks.
Artikkel 11
Pensionifondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe agregeerimine, tuletamine ja hindamine
1. RKPd tuletavad pensionifondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste agregeeritud kvartalistatistika, mis on osutatud artiklis 9, järgmiselt:
|
a) |
ISIN-koodiga väärtpaberite osas viivad RKPd väärtpaberite kaupa esitatud statistilise teabe vastavusse teabega, mis saadakse suunisega EKP/2012/21 asutatud CSDBst, mis on peamiseks võrdlusandmebaasiks. Väärtpaberite kaupa esitatud vastavusse viidud teavet kasutatakse varade ja kohustuste väärtuse hindamiseks eurodes ning vajalike jaotuste tuletamiseks pensionifondi poolt hoitava või emiteeritud iga väärtpaberi osas. RKPd tuletavad vajaliku statistilise teabe, kui kehtib järgmine:
|
|
b) |
RKPd agregeerivad punkti a kohaselt tuletatud väärtpaberite teabe ja lisavad selle teabele, mis esitatakse ISIN-koodita väärtpaberite kohta, et saada agregaadid järgmise osas:
|
2. RKPd esitavad EKP-le kvartaliprognoosid pensionifondide kohustuste kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 4 lõikega 2.
3. RKPd esitavad artiklis 9 osutatud statistilise teabe kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artiklis 6 ja selle määruse lisades sätestatud hindamis- ja raamatupidamiseeskirjadega.
5. JAGU
VÄÄRTPABERISTAMISTEHINGUTESSE KAASATUD FINANTSVAHENDUSETTEVÕTTED (FVCd)
Artikkel 12
Statistilise teabe aruandlus FVCde poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta
1. RKPd esitavad EKP-le agregeeritud statistilise teabe FVCde poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) I lisa tabelitega 1 ja 2.
2. Lõike 1 alusel esitatakse statistilist teavet kõikide järgmiste FVC liikide kohta:
|
a) |
traditsioonilisse väärtpaberistamisse kaasatud FVCd; |
|
b) |
sünteetilisse väärtpaberistamisse kaasatud FVCd; |
|
c) |
kindlustusega seotud väärtpaberistamisse kaasatud FVCd; |
|
d) |
muud FVCd. |
3. Lõikes 1 osutatud statistiline teave tuleb esitada järgmiselt:
|
a) |
kvartalilõpu bilansiseisud; |
|
b) |
kvartali tehingud. |
RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe tehingute kohta kooskõlas käesoleva suunise II lisaga.
4. Statistiline teave, mida esitatakse lõike 1 kohaselt kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) I lisa tabeliga 2, peab võimaluste piires hõlmama statistilist teavet osalise/täieliku mahakandmise kohta.
5. RKPd võivad lõike 1 alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal, välja arvatud kvartalistatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 14 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), kui RKPd võivad parandada ainult jooksvat ja eelmist kvartalistatistikat.
RKPd võivad eelmiste vaatlusperioodide statistilist teavet parandada igal ajal, kui see parandab statistilise teabe kvaliteeti oluliselt.
RKPd esitavad EKP-le selgitused järgmise kohta:
|
a) |
EKP-le esitatud statistilise teabe kvaliteedi olulised parandused ja |
|
b) |
EKP-le väljaspool esimeses lõigus osutatud andmete koostamise tsüklit esitatud statistilise teabe parandused. |
Artikkel 13
Juurdearvestus ja kvaliteedistandardid
1. Kui RKPd teevad FVCde suhtes erandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike1 punktidega b ja c, tuleb 100 % hõlmatuse saavutamiseks artikli 12 alusel esitatav statistiline teave tuletada juurdearvestuse kaudu.
2. Kui RKP kohaldab FVCde suhtes erandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike1 punktiga c, peab ta tagama FVCde hõlmatuse vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis vähemalt 95 % ulatuses. Pärast EKPga konsulteerimist otsustab EKP, milline määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud allikas on kohane statistilise teabe tuletamiseks, mida tuleb esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) II lisas sätestatud statistika-alaste mõistete ja määratlustega.
3. Kui RKPd teevad FVCde suhtes erandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga c, tuleb käesoleva suunise artikli 12 alusel esitatava statistilise teabe suhtes kohaldada järgmisi kvaliteedistandardeid:
|
a) |
järgmise varade statistilise teabe suhtes kohaldatakse kvaliteedistandardeid, mis on võrreldavad standarditega, mida kohaldatakse statistilise teabe suhtes, mida FVCd esitavad otse määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) I lisa kohaselt:
|
|
b) |
järgmise kohustuste statistilise teabe suhtes kohaldatakse kvaliteedistandardeid, mis on võrreldavad standarditega, mida kohaldatakse statistilise teabe suhtes, mida FVCd esitavad otse määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) I lisa kohaselt:
|
|
c) |
järgmise varade statistilise teabe võib esitada parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad:
|
|
d) |
järgmise kohustuste statistilise teabe võib esitada parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad:
|
|
e) |
statistilise teabe osalise/täieliku mahakandmise kohta võib esitada parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad. |
4. Kui RKPd teevad erandeid kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga c ja tuletavad selle teabe avalikest või järelevalvega seotud allikatest, peavad nad kontrollima, et käesoleva suunise artikli 12 alusel esitatud statistiline teave on kooskõlas aastaaruannete teabega kohe pärast aastaruannete avaldamist.
Kui esimeses lõigus osutatud kontrolli tulemustest ilmneb, et määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) I lisas osutatud statistilist teavet ei saa tuletada kooskõlas selle määruse III lisas määratletud statistika miinimumnõuetega, peavad RKPd võtma meetmeid selle statistilise teabe kvaliteedi parandamiseks. Vajadusel peavad RKPd koguma statistilist teavet vahetult andmeesitajatelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) ja kohastel juhtudel tühistama erandi, mis tehti kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga c.
Artikkel 14
Tähtajad
RKPd peavad EKP-le esitama artiklis 12 osutatud kvartaliandmed vaatluskvartali lõpule järgneva 28. tööpäeva tööaja lõpuks.
6. JAGU
MUUD FINANTSVAHENDUSETTEVÕTTED PEALE KINDLUSTUSSELTSIDE JA PENSIONIFONDIDE (OFId)
Artikkel 15
Statistilise teabe aruandlus OFIde poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta
1. RKPd esitavad EKP-le agregeeritud statistilise teabe OFIde poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe kohta kooskõlas käesoleva suunise I lisa 4. osa tabeliga 1 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad, järgmiste OFI liikide kohta:
|
a) |
väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid; |
|
b) |
laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid; |
|
c) |
spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid. |
Esimese lõigu punktide a ja b osas esitavad RKPd statistilise teabe, kui tegelik teave on kättesaadav. Kui tegelik teave ei ole nõutavate jaotustega või sagedusega, tähtaegade või ajavahemikega kättesaadav, tuleb esitada hinnangulised andmed.
2. Statistiline teave lõike 1 alusel peab hõlmama euroala liikmesriikide residentidest OFId, s.o järgmise:
|
a) |
asjaomase euroala liikmesriigi territooriumil asuvad asutused, kaasa arvatud väljaspool seda territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad, ja |
|
b) |
asutuste, mille peakontor on väljaspool selle euroala liikmesriigi territooriumi, residentidest filiaalid. |
3. Statistilise teabe ümberliigituskorrigeerimiste kohta võib esitada juhul, kui bilansiseisudes esinevad olulised lüngad või teostatakse ümberliigitamine. Statistiline teave ümberliigituskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga.
4. Võimaluse korral esitavad RKPd lõikes 1 osutatud statistilise teabe kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/635/EMÜ (13) ja kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega. Ilma et see piiraks liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist, tuleb kõik varad ja kohustused esitada brutosummana.
RKPd esitavad lõikes 1 osutatud statistilise teabe kooskõlas käesoleva suunise I lisa 4. osa 2. jaos sätestatud hindamisreeglitega.
5. RKPd võivad käesoleva artikli alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal, välja arvatud kvartalistatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab artiklis 16 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), kui RKPd võivad parandada ainult viimase ja eelmist kvartalistatistikat.
RKPd võivad eelmiste vaatlusperioodide statistilist teavet parandada igal ajal, kui see parandab statistilise teabe kvaliteeti oluliselt.
Teise lõigu osas peavad RKPd esitama selgitused.
Artikkel 16
Tähtajad
RKPd esitavad EKP-le artiklis 15 osutatud kvartalistatistika kvartaalselt hiljemalt vaatluskvartali lõpule järgneva kolmanda kuu viimase kalendripäeva tööaja lõpuks või sellele eelneval tööpäeval, kui kuu viimane kalendripäev ei ole tööpäev.
7. JAGU
KESKSED VASTASPOOLED (CCPd)
Artikkel 17
Statistilise teabe aruandlus CCPde hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta
1. RKPd esitavad EKP-le agregeeritud statistilise teabe CCPde poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe kohta kooskõlas käesoleva suunise I lisa 5. osa tabeliga 1 järgmiselt:
|
a) |
RKPd esitavad kõik lahtrid I lisa 5. osa tabelis 1, kui bilansiseis mis tahes lahtris märgistusega „R“ ületab 10 miljardit eurot; |
|
b) |
RKPd esitavad I lisa 5. osa tabeli 1 kõik lahtrid märgistusega „NR“, kui mis tahes lahtris märgistusega „NR“ esitatud bilansiseis ületab 10 miljardit eurot; |
|
c) |
kui punktides a ja b nimetatud asjaolusid ei esine, esitavad RKPd agregeeritud statistilise teabe CCPde bilansi kohta omal valikul. |
Punkti c osas jälgivad RKPd piirmääradele vastavust vähemalt kord aastas, kui nad otsustavad agregeeritud statistilist teavet mitte esitada.
2. Lõike 1 kohaselt esitatud statistiline teave peab hõlmama bilansiseise ja ümberliigituskorrigeerimisi. Käesolevas artiklis osutatud statistilist teavet ümberliigituskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga.
3. RKPd peavad esitama lõikes 1 osutatud kvartalistatistika vaatluskvartali lõpule järgneva 28. tööpäeva tööaja lõpuks.
4. RKPd võivad lõike 1 alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal, välja arvatud kvartalistatistika koostamise tsükli ajal (periood, mis algab lõikes 3 osutatud tähtajast ja kestab kuni kuupäevani, mil EKP lõpetab andmete vastuvõtmise selleks koostamistsükliks), kui RKPd võivad parandada ainult jooksva ja eelmist kvartalistatistikat.
RKPd võivad eelmiste vaatlusperioodide statistilist teavet parandada igal ajal, kui see parandab statistilise teabe kvaliteeti oluliselt.
Teise lõigu osas peavad RKPd esitama selgitused.
8. JAGU
TAGASIVAATELISTE ANDMETE ESITAMINE JA ARUANDLUSSTANDARDID
Artikkel 18
Tagasivaateliste andmete aruandlusnõuded euro kasutuselevõtu korral
1. Kui liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid“), võtab euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist, esitab selle liikmesriigi RKP EKP-le kõikide vaatlusperioodide kohta alates selle liikmesriigi liitumisest Euroopa Liiduga ning igal juhul vähemal kolme aasta kohta enne euro kasutuselevõttu selles liikmesriigis järgmise statistilise teabe:
|
a) |
statistiline teave investeerimisfondide kohta vastavalt artiklile 3; |
|
b) |
statistiline teave ICde kohta vastavalt artiklile 6; |
|
c) |
statistiline teave PFide kohta vastavalt artiklile 9; |
|
d) |
statistiline teave FVCde kohta vastavalt artiklile 12. |
2. RKPd peavad lõikes 1 osutatud statistilise teabe koguma, nagu oleks liikmesriik kõikide vaatlusperioodide kestel olnud euroala liikmesriik.
Artikkel 19
Kontroll ja selgitused
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2533/98, määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40), määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) ja määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) kohaldamist, jälgivad ja kontrollivad RKPd EKP-le käesoleva suunise alusel esitatava statistilise teabe kvaliteeti.
2. Kui RKPd esitavad käesoleva suunise alusel nõutava statistilise teabe osas hinnangulisi andmeid, peavad nad esitama EKP nõudmise korral selgitused.
Artikkel 20
Aruandluskalender
Iga aasta septembri lõpuks teatab EKP RKPdele aruandluskalendris teabe edastamise täpsed kuupäevad. Käesoleva suunise kohase statistilise teabe aruandluse esitavad RKPd aruandluskalendrit järgides.
Artikkel 21
Edastusstandardid
RKPd edastavad käesoleva suunise kohaselt esitatava statistilise teabe elektrooniliselt, kasutades EKP poolt määratud vahendeid. Statistilise teabe elektrooniliseks edastamiseks välja töötatud statistika sõnumivorming lepitakse kokku EKPSi poolt.
Kui esimest lõiku ei kohaldata, võivad RKPd EKP eelneval loal kasutada statistilise teabe edastamiseks muid vahendeid.
9. JAGU
MUUDATUSTE TEGEMISE LIHTSUSTATUD KORD JA ARUANDLUSE ALGUS
Artikkel 22
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, teeb EKP juhatus lisades vajalikke tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda selle aluspõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu nendest muudatusest põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 23
Aruandluse algus
1. Kuustatistika aruandlus käesoleva suunise alusel algab statistilise teabega detsembri 2021 kohta.
2. Kvartalistatistika aruandlus käesoleva suunise alusel algab statistilise teabega 2021. aasta neljanda kvartali kohta.
3. Aastastatistika aruandlus käesoleva suunise alusel algab statistilise teabega 2021. aasta kohta.
10. JAGU
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Jõustumine
1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
2. RKPd liikmesriikides, mille rahaühik on euro, järgivad käesolevat suunist alates 1. veebruarist 2022.
Artikkel 25
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 26. märts 2021
EKP nõukogu nimel
EKP president
Christine LAGARDE
(1) Euroopa Keskpanga 25. juuli 2013. aasta suunis EKP/2013/24 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta seoses finantskontode kvartaliandmetega (ELT L 2, 7.1.2014, lk 34).
(2) Euroopa Keskpanga 18. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1073/2013 investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).
(3) Euroopa Keskpanga 18. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1075/2013 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).
(4) Euroopa Keskpanga 28. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1374/2014 kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2014/50) (ELT L 366, 20.12.2014, lk 36).
(5) Euroopa Keskpanga 26. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/231 pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2018/2) (ELT L 45, 17.2.2018, lk 3).
(6) Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(8) Euroopa Keskpanga 26. märtsi 2021. aasta suunis (EL) 2021/830 rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressimäärade statistika kohta (EKP/2021/11) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(9) Euroopa Keskpanga 26. märtsi 2021, aasta suunis (EL) 2021/835, millega tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2014/15 rahandus- ja finantsstatistika kohta (EKP/2021/16) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 335).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(11) Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/379 krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).
(12) Euroopa Keskpanga 26. septembri 2012. aasta suunis EKP/2012/21 väärtpaberite keskandmebaasi andmekvaliteedihalduse raamistiku kohta (ELT L 307, 7.11.2012, lk 89).
(13) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja teiste finantseerimisasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).
I LISA
1. OSA
Statistilise teabe aruandlus investeerimisfondide poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta
Käesolevates tabelites liigitatakse investeerimisfondid (IFid), mis peamiselt investeerivad investeerimisfondide poolt emiteeritud aktsiatesse/osakutesse (fondifondid), sellesse IFi liiki, millesse nad peamiselt investeerivad, ja see tehakse kindlaks muuhulgas järgmise põhjal: avaliku pakkumise prospektid, fondi reeglid, asutamisleping, põhikiri või põhimäärus, märkimisdokumendid või investeerimislepingud, turustusdokumendid.
TABEL 1
Kvartalipõhine statistilise teabe aruandlus: bilansiseisud, ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised
TABEL 2
Kuupõhine statistilise teabe aruandlus: bilansiseisud, ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised
2. OSA
Kindlustusseltside (ICd) statistilise teabe aruandlus
TABEL 1
Kvartalipõhine statistilise teabe aruandlus: bilansiseisud, ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised
TABEL 2
Aastapõhine statistilise teabe aruandlus
3. OSA
Pensionifondide (PFid) statistilise teabe aruandlus
TABEL 1
Kvartalipõhine statistilise teabe aruandlus: bilansiseisud, ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised
4. OSA
Statistilise teabe aruandlus OFIde poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste kohta
1. jagu: aruandlustabel
Tabeli 1 osas esitavad RKPd riigisisesed hinnangulised andmed, kui tegelik teave ei ole kättesaadav või töödeldav. Kui andmete aluseks olev majanduslik nähtus on olemas, kuid statistikas seda ei jälgita ning seetõttu ei saa riigisisest hinnangut esitada, võivad RKPd jätta aegrea esitamata või osutada, et see puudub. Aruandlusest puuduvad aegread loeb RKP statistiliseks teabeks, mis on olemas, kuid mida ei koguta. EKP võib euroala agregaatide koostamisel kasutada eeldusi või hinnangulisi andmeid.
TABEL 1
Kvartalipõhine statistilise teabe aruandlus: bilansiseisud ja ümberliigituskorrigeerimised
2. jagu: instrumentide liigid ja hindamisreeglid
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (1) (ESA 2010), tuleb varasid ja kohustusi hinnata jooksvate turuhindade alusel bilansipäeva bilansiseisuga. Hoiused ja laenud esitatakse nimiväärtuses ilma kogunenud intressita.
Varad
Varad/kohustused kokku: bilansimaht peab võrduma kõigi varade poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti võrduma kohustuste kogusummaga.
|
1. |
Hoiused: see kirje (2) koosneb kahest peamisest alaliigist – arveldushoiused ja muud hoiused. See kirje peab sisaldama ka hoitavat sularaha.
Hindamise reeglid: tekkepõhise raamatupidamise üldpõhimõtte kohaselt kirjendatakse hoiustelt teenitud intress bilansis vastavalt selle tekkimisele (s.o tekkepõhiselt), mitte vastavalt tegelikule laekumisele või väljamaksmisele (s.o kassapõhiselt). Hoiustelt kogunenud intress tuleb liigitada brutosummana muude varade alla. Laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete puhul tuleb see kirje liigitada „Muude varade“ alla. |
|
2. |
Laenud: see kirje koosneb järgmisest:
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite alaliigi puhul tuleb laenud liigitada „Muude varade” alla. Hindamisereeglid: OFIde poolt antud laenud tuleb kirjendada koos kõigi nendega seotud üldiste ja konkreetsete eraldistega, kuni andmeid esitav asutus laenud täielikult maha kannab; seejärel tuleb laenud bilansist välja jätta. Tekkepõhise arvestuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb laenudelt teenitud intressid kirjendada bilansis nende tekkimisel st tekkepõhiselt ja mitte nende tegelikul laekumisel või väljamaksmisel st kassapõhiselt. Laenudelt kogunenud intress tuleb liigitada brutosummana muude varade alla. |
|
3. |
Võlaväärtpaberid: see kirje hõlmab hoitavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad ka laenud, mis on muutunud kaubeldavaks reguleeritud turgudel, tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe.
Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010ga tuleb võlaväärtpaberid esitada turuväärtusega. |
|
4. |
Omandiväärtpaberid: need esindavad omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osale selle netovarast. Siia ei kuulu investeerimisfondide aktsiad/osakud.
Siia kuulub järgmine:
Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010-ga tuleb omandiväärtpaberid esitada turuväärtuses. |
|
5. |
Investeerimisfondide aktsiad/osakud: see kirje hõlmab rahaturufondidest või mitterahaturufondidest investeerimisfondide emiteeritud aktsiaid/osakuid.
Alaliigis „Laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted“ tuleb investeerimisfondide aktsiad/osakud liigitada „Muude varade“ hulka. Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010ga tuleb investeerimisfondide aktsiad/osakud esitada turuväärtuses. |
|
6. |
Tuletisinstrumendid, kuhu kuulub järgmine:
Laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete puhul tuleb see kirje liigitada „Muude varade“ alla. Tuletisinstrumendid tuleb kirjendada bilansis turuväärtuses, brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel. Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata. Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, tuleb eelneva asemel kirjendada need positsioonid. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, mida ei kirjendata bilansis vastavalt riigisisestele eeskirjadele. |
|
7. |
Muud varad: bilansi varade poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata varad“. See kirje hõlmab varasid nagu laekumata laenudelt/hoiustelt kogunenud intress ja hoonetelt kogunenud rent, saada olevad dividendid, laekumata summad, mis ei ole seotud OFIde põhitegevusega, laekumata brutosummad seoses vahekirjetega, laekumata brutosummad seoses transiitkirjetega, muud eraldi nimetamata varad, nt mittefinantsvara (sh põhivara), laenud, hoiused olenemata muude OFI alaliigist. |
Kohustused
Varad/kohustused kokku: bilansimaht peab võrduma kõigi kohustuste poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti varade kogusummaga (vt ka varade kirjet „Varad/kohustused kokku“).
|
1. |
Saadud laenud ja hoiused: see kirje koosneb järgmisest:
|
|
2. |
Emiteeritud võlaväärtpaberid: OFIde emiteeritud väärtpaberid, välja arvatud omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. |
|
3. |
Kapital ja reservid: see kirje hõlmab summasid, mis tulenevad OFIde aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on OFI suhtes omandiõigus ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja osale vahenditest kõnealuse asutuse likvideerimise korral. See kirje hõlmab ka vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille OFI on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Siia kuulub järgmine:
|
|
4. |
Tuletisinstrumendid: vt varade kirje „Tuletisinstrumendid“. |
|
5. |
Muud kohustused: bilansi kohustuste poole ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata kohustused“. See kirje hõlmab kohustusi nagu vahekirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad, transiitkirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad, hoiustelt maksmisele kuuluvad kogunenud intressid, maksmisele kuuluvad dividendid, maksmisele kuuluvad summad, mis ei ole seotud OFIde põhitegevusega, eraldised kolmandate isikute suhtes omatavate kohustuste katteks, tagatismaksed, mis tehakse tuletisinstrumentide lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi, netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest, tulevaste väärtpaberitehingutega seoses maksmisele kuuluvad netosummad, muud eristamata kohustused, näiteks võlaväärtpaberid, finantstagatisinstrumendid olenevalt OFI alaliigist. |
3. jagu: riikide selgitavad märkused
|
1. |
Andmeallikad/andmekogumissüsteemid – siia kuulub järgmine:
|
|
2. |
Koostamise kord: kirjeldada tuleb andmete koostamise meetodit, nt kirjeldada üksikasjalikult prognoose/eeldusi ja andmeridade agregeerimist, kui kahel andmereal on erinevad sagedused. |
|
3. |
Õigusraamistik: esitada tuleb terviklik teave asutusi puudutava riigisisese õigusraamistiku kohta. Eraldi tuleb välja tuua seos liidu õigusaktidega. Kui sama liigi alla kuuluvad mitut liiki asutused, tuleb anda teave kõikide nende asutuseliikide kohta. |
|
4. |
Kõrvalekalded EKP aruandlusjuhistest: RKPd peavad esitama teabe kõrvalekallete kohta aruandlusjuhistest.
Kõrvalekaldeid aruandlusjuhistest võib esineda järgmise osas:
|
|
5. |
Andmeid esitav üldkogum: RKPd võivad liigitada kõik asutused, mis vastavad OFIde määratlusele, OFI eraldi alaliikidesse. Kõiki igasse OFI alaliiki kirjendatud või sealt välja jäetud asutusi tuleb kirjeldada. Kui võimalik, peavad RKPd esitama hinnangu andmeid esitava üldkogumi koguvarade andmetega hõlmatuse kohta. |
|
6. |
Katkestused tagasivaatelistes andmeridades: kirjeldada tuleb tagasivaateliste andmete katkestusi ja tähtsamaid muutusi, mis on toimunud aja jooksul andmete kogumises, aruandluse hõlmatuses, aruandlusvormides ja koostamises. Katkestuste puhul tuleb märkida, mil määral vanu ja uusi andmeid võib võrreldavateks lugeda. |
|
7. |
Muud märkused: kõik muud asjakohased märkused ja osutused. |
5. OSA
Kesksete vastaspoolte (CCPd) poolt hoitavate ja emiteeritud varade ja kohustuste statistilise teabe aruandlus
TABEL 1
Kvartalipõhine statistilise teabe aruandlus: bilansiseisud ja ümberliigituskorrigeerimised
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(2) Kooskõlas ESA 2010ga, laenuandja algatusel tehtav tehing tuleb liigitada hoiuseks ja laenusaaja algatusel tehtav finantstehing tuleb liigitada laenuks.
II LISA
KORRIGEERIMISTE ARUANDLUS JA TEHINGUTE TULETAMINE IF, IC, PF JA FVC STATISTIKAS
1. OSA
Tehingute tuletamise korra üldine kirjeldus
|
1. |
Finantstehingud hõlmavad finantsvarade netosoetust või netokohustuste võtmist igat liiki finantsinstrumentide puhul, st asjakohasel vaatlusperioodil toimuvate finantstehingute kogusummat. IF, IC, PF ja FVC varade ja kohustuste statistika jaoks finantstehingute tuletamine põhineb Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil, mis on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (1) A lisana (edaspidi ESA 2010). Käesolevas lisas on vajaduse korral kaldutud kõrvale sellest rahvusvahelisest standardist nii andmete sisu kui ka statistikamõistete osas. Käesolevat lisa tõlgendatakse kooskõlas ESA 2010ga, kui määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määrus (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40), määrus (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50), määrus (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) või käesolev suunis ei sätesta teisiti. |
|
2. |
EKP fikseerib finantstehingute arvutamiseks IF, IC ja PF statistika osas iga vara ja kohustuse kirje puhul vahed perioodilõpuseisude ja aruandluskuupäevade bilansiseisude vahel ja jätab välja mittetehingulised mõjud („korrigeerimised“). Need jagatakse kahte liiki: hinna- ja kursimuutustest tulenevad „ümberliigituskorrigeerimised“ ja „ümberhindluskorrigeerimised“ (2). Riikide keskpangad (RKPd) esitavad EKP-le mõlemad liigid, et oleks võimalik selline mittetehinguline mõju finantstehingute statistika arvutamisel kõrvaldada. |
|
3. |
FVC statistika puhul esitavad RKPd tehingute andmed (mitte korrigeerimiste andmed) otse EKP-le. Tehingute arvutamine (kas vahetult andmeesitajate poolt või EKP poolt) peab vastama hinna- ja kursimuutustest tuleneva ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste üldmeetodile, mis on sätestatud käesolevas lisas. |
|
4. |
Tehingud arvutatakse üldjuhul netopõhiselt, brutotehinguid või käivet ei ole nõutav eristada. Investeerimisfondide statistika osas kehtib erand, kuna määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) kohaselt tuleb investeerimisfondide aktsiate/osakute uute emissioonide ja lunastamiste kohta aruandlus esitada vaatlusperioodil. |
|
5. |
Finantstehinguid väljendatakse üldjuhul tehinguväärtuses – varade soetus-/võõrandamisväärtus ja/või kohustuste väärtus nende võtmisel, likvideerimisel või vahetamisel; see ei pruugi kokku langeda turu hinnanoteeringuga või tehingu õiglase väärtusega tehingu toimumise ajal. Tehinguväärtus ei hõlma teenustasu, lõivu, vahendustasu või samalaadseid makseid teenuse teostamise eest. |
|
6. |
Käesolevas lisas sätestatakse tehingute tuletamise metoodika. 2. osa sätestab korrigeerimiste aruandlusnõuded RKPdele. 3. osas on toodud IF, IC, PF ja FVC statistika koostamise erisused. |
2. OSA
Korrigeerimiste aruandlus
|
7. |
IF, IC aja PF statistikas peavad RKPd EKP-le esitama hinna- ja kursimuutustest tulenevad ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised. |
|
8. |
1. jaos kirjeldatakse ümberliigituskorrigeerimiste aruandlust ja tuuakse näiteid ümberliigituskorrigeerimiste juhtude kohta. 2. jaos kirjeldatakse hinna- ja kursimuutustest tulenevaid ümberhindluskorrigeerimisi. |
|
9. |
Korrigeerimised kirjendatakse samal kahekordse kirjendamise meetodil nagu bilansiseisude puhul. Kõikidel juhtudel sõltub korrigeerimise vastaskirje tehtavast tehingust või riigi raamatupidamiseeskirjadest. |
1. jagu: ümberliigituskorrigeerimised
1.1. jagu. Üldine kirjeldus
|
1. |
„Ümberliigituskorrigeerimised“ hõlmab kõiki andmeid esitava sektori bilansi muutusi, mis on põhjustatud andmeid esitava üldkogumi koosseisu- või struktuurimuutustest, finantsinstrumentide või vastaspoolte liigitamise muutustest, statistikamõistete muutustest ja aruandlusvigade (osalisest) parandamisest, millest tekivad andmeridade lüngad ja mis seega mõjutavad kahe järjestikuste perioodilõpu bilansiseisu võrreldavust. Euroala laienemist võib pidada ümberliigitamise erijuhuks. |
|
2. |
RKPd esitavad statistilise teabe ümberliigituskorrigeerimiste kohta käesolevas suunise nõuete kohaselt, kasutades andmeid esitava üldkogumi poolt otse esitatud statistiliste teavet, järelevalveandmeid, usutavuse kontrollimist, sihtpäringuid (nt koos nendega seotud võõrväärtustega), riigisisese statistike nõudeid, teavet esitavast üldkogumist lahkujate ja sellesse juurdetulijate kohta ning muid neile kättesaadavaid allikaid. RKPd teevad kindlaks bilansiseisude muutused, mis tulenevad ümberliigitustest, ja esitavad netoväärtuse. Jäägi netosuurenemine ümberliigitamise tulemusena kantakse bilanssi plussmärgiga ja jäägi netovähenemine miinusmärgiga. |
|
3. |
RKPd võivad esitada ümberliigituskorrigeerimise osas hinnangulisi väärtusi, eelkõige juhul, kui statistiline teave ei ole lihtsalt kättesaadav või selle kvaliteet on ebarahuldav. EKP ei tee üldjuhul tagantjärele parandusi, välja arvatud juhul, kui RKPd avastavad lõpliku statistilise teabe ümberliigitustes olulisi vigu, mida nad ei saa parandada õigeaegselt. Sellistel juhtudel teeb EKP tagantjärele parandused koostöös asjaomase RKPga. |
|
4. |
RKPd peavad EKP-le esitama vähemalt kõik ümberliigituskorrigeerimised, mis ületavad 50 miljonit eurot. See piirmäär aitab RKPdel otsustada, kas korrigeerimine on vajalik. Kui olenemata alampiirist kogutakse suhteliselt üksikasjalikku teavet, võib RKPde püüe kohaldada sellist alampiiri olla ebatulemuslik. Selline paindlikkus ei mõjuta esitatud statistilise teabe vaatlusperioodi sisese ja erinevate vaatlusperioodide (st kuu- ja kvartalistatistika investeerimisfondide puhul) vahelise kooskõla nõuet. |
|
5. |
Artikli 3 lõike 11, artikli 6 lõike 6, artikli 9 lõike 5, artikli 12 lõike 5, artikli 15 lõike 5 ja artikli 17 lõike 4 osas peavad RKPd parandama aruandlusvead kohe pärast vea avastamist. Ideaalis peaks parandus vea andmetest täielikult kustutama, eriti, kui viga mõjutab ühte perioodi või piiratud ajavahemikku. Sel juhul ei ole aegridades ühtki lünka. Kui viga mõjutab tagasivaatelisi andmeid ja varasemaid andmeid ei parandata või parandatakse ainult piiratud ajavahemiku andmeid, katkeb esimese parandatud arvuga perioodi seos viimase parandamata arvuga perioodiga. Sellisel juhul teevad RKPd kindlaks tekkinud katkestuse ulatuse ja kirjendavad korrigeerimise ümberliigituskorrigeerimise all. Sama kohaldatakse muutuste suhtes statistikamõistetes, mis mõjutab esitatud andmeid ja lünki, mis võivad tekkida juurdearvestuse meetodite kasutuselevõtust, muutusest või lõpetamisest. |
1.2. jagu. Ümberliigituskorrigeerimise juhud
Muutused andmeid esitava üldkogumi koosseisus
|
6. |
Muutustega andmeid esitava üldkogumi koosseisus võib kaasneda äritegevuse kandumine teise majandussektorisse. Selline üleminek ei ole tehing ning seega loetakse see korrigeerimiseks jaotises „Ümberliigitus- ja muud korrigeerimised”. |
|
7. |
Asutuse sisenemisel andmeid esitavasse sektorisse võib äritegevus sektorisse lisanduda ning asutuse väljumisel andmeid esitavast sektorist võib äritegevus sektorist välja jääda. Kui sektorisse sisenev asutus alustab äritegevust ex novo pärast andmeid esitavasse sektorisse sisenemist, on tegemist finantstehinguga, mida ei jäeta statistikast välja. Samuti, kui lahkuv asutus vähendab enne andmeid esitavast sektorist väljumist oma tegevust, peab see statistikas kajastuma. |
|
8. |
Sisenejate ja väljujate puhasmõju andmeid esitava sektori koondbilansile arvutatakse sisenejate esimese aruandluse varade ja kohustuste ning väljujate viimase aruandluse varade ja kohustuste agregeerimisega iga kirje osas, fikseerides kahe kirje vahe. See netoarv kirjendatakse ümberliigituskorrigeerimiste alla. Teatavatel juhtudel võib see avaldada mõju vastaspoolte aruandlusele, mis tuleb samuti korrigeerimistes arvesse võtta sektori muutusena. |
Muutused andmeid esitava sektori struktuuris
|
9. |
Muutused andmeid esitava sektori struktuuris on tingitud grupisisestest ümberkujundamistest ja ühinemistest, ülevõtmistest ja jagunemistest. Ettevõtte ümberkujundamisel toimub tavaliselt finantsvarade ja -kohustuste ümberhindlus; muudatuste kajastamiseks ja tehingute korrektseks tuletamiseks tehakse seetõttu ümberhindluskorrigeerimised. Tehingute tulemusel kantakse finantsvarad ja -kohustused sageli ühe institutsionaalse üksuse bilansist teise (omandi üleminek). Varade ülekandmise käsitlemisel tehinguna juhindutakse asjaolust, kas esineb kaks eraldi üksust, mis tegutsevad omavahelise kokkuleppe alusel. Kui ülekandmised tulenevad üksuse loomisest või kadumisest, tuleb neid kajastada ümberliigituskorrigeerimistena. Eelkõige tuleb ühinemisel või omandamisel, millega kaasneb ühe või enama üksuse kadumine, esitada vastav ümberliigituskorrigeerimine juhul, kui süsteemist kaovad kõik omavahelised positsioonid, mis esinesid ühinevate asutuste vahel ja mis tasaarveldatakse üksuse lõppemisel. Äriühingute jagunemist käsitletakse sama sümmeetriliselt. |
Muud ümberliigituskorrigeerimiste juhud
|
10. |
Sektori liigituse või klientide residentsuse muutused toovad kaasa nende tehingupoolte osas varade/kohustuste ümberliigitamise. Liigituse muutused võivad esineda mitmel põhjusel, näiteks võib valitsusasutuse sektor muutuda erastamise tõttu või muudavad ühinemised/jagunemised äriühingu põhitegevust. Samuti võib muutuda varade ja kohustuste instrumentide liigitus, näiteks kui laen muutub kaubeldavaks ja seda käsitletakse seetõttu statistilistel eesmärkidel võlaväärtpaberina. Kuna nimetatud ümberliigitused muudavad bilansiseisu, kuid ei kujuta endast tehingut, tuleb nende mõju kõrvaldamiseks teha statistilised parandused. |
Investeerimisfondide statistika erijuhtum – muutused investeerimispoliitikas
|
11. |
Investeerimisfondide andmeid esitava sektori muutus võib tuleneda investeerimispoliitika muutusest (näiteks aktsiafond muutub segafondiks), mis kajastatakse kui finantstehing ja mitte kui ümberliigitamine. See tuleneb asjaolust, et investeerimispoliitika muutused peavad investorid kokku leppima enne muutust ja seda käsitletakse aktiivse investeerimisotsusena. RKP võib sellest põhikäsitlusest kõrvale kalduda ja esitada ümberliigituskorrigeerimise ainult sellisel juhul, kui tal on eelnev teave, et muudatus investeerimispoliitikas ei olnud investori poolt teadlikult tehtud otsuse tulemus. |
|
12. |
Seda käsitlust kohaldatakse ka siis, kui andmeesitajad liiguvad investeerimispoliitika muutuste järel rahaturufondide andmeid esitavast sektorist investeerimisfondide andmeid esitavasse sektorisse või vastupidi. |
2. jagu: hinna- ja kursimuutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised
2.1. jagu. Üldine kirjeldus
|
13. |
„Hinna- ja kursimuutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised“ hõlmab IF, IC ja PF statistika osas: i) korrigeerimised laenude osaliseks/täielikuks mahakandmiseks; ii) hinnamuutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised ja iii) kursimuutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised. |
|
14. |
Laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimine näitab laenude väärtusemuutust bilansis tulenevalt laenude osalisest/täielikust mahakandmisest. |
|
15. |
Hinnamuutustest tulenev korrigeerimine näitab kõikumisi varade ja kohustuste hindamises, mis tekib varade ja kohustuste kirjendamise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. See korrigeerimine hõlmab muutusi perioodilõpu bilansiseisude väärtuses seoses muutustega varade ja kohustuste kirjendamise viiteväärtuses, st kasum/kahjum. See võib hõlmata ka hindamise muutusi, mis tulenevad varade/kohustuste tehingutest, s.o realiseeritud kasum/kahjum, võttes arvesse riikide tavade erisusi. |
|
16. |
Muutustest euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodilõpu aruandekuupäevade vahel, tuleneb euros väljendatud välisvääringus varade ja kohustuste väärtuse muutus. Kuna need muutused on seotud kasumi/kahjumiga, tuleb tuvastada hindamise mõju, et see finantstehingutest välja jätta. Vahetuskursi muutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine võib sisaldada ka hindamise muutusi, mis tulenevad tehingutest varadega ja kohustustega, s.o realiseeritud kasum/kahjum, võttes arvesse riikide tavade erisusi. |
|
17. |
EKP-le statistilise teabe esitamiseks peavad RKPd tagama, et välisvaluutas kajastatud varade ja kohustuste positsioonid konverteeritakse eurodesse turuhinnaga, mis kehtib andmetega seotud kuupäeval. Kasutada tuleks EKP viitekursse (3). |
2.2. jagu. Ümberhindluskorrigeerimiste aruandlus RKPde poolt
|
18. |
Määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määrus (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) ja määrus (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) võimaldavad varade ja kohustuste ümberhindluskorrigeerimiste arvutamiseks ja nende andmete kogumise ja koostamise viisis paindlikkust statistilise teabe liigi osas. RKPdele on jäetud õigus valida metoodika. |
|
19. |
Seetõttu ning hinna- ja kursimuutustest tulenevate ümberhindluskorrigeerimistega seotud IFide, ICde and PFide suhtes kehtivate nõudmiste täitmiseks, mis on sätestatud käesoleva suunise artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2, võib RKPdel osutuda vajalikuks tuletada korrigeerimised andmetest, mida esitab andmeid esitava üldkogum väärtpaberite kaupa, või statistilisest teabest, mis esitatakse otse tehingute kohta. RKPdel võib osutuda vajalikuks ka koostada hinnangulised andmed korrigeerimiste kohta mõnede andmeid esitava üldkogumi poolt esitamata jaotuste osas, kuna neid ei loeta miinimumnõueteks, st määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabel 3 ja määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) I lisa 3. osa tabelid 3a ja 3b. |
Väärtpaberite/ühikute kaupa kogutud statistilise teabe aruandlus
|
20. |
Väärtpaberite kaupa kogutava väärtpaberite ümberhindluskorrigeerimiste tuletamiseks võib kasutada kahte võimalust, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 6, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 9 lõikes 3:
1. võimalus: andmeesitajad esitavad RKP-le väärtpaberite kaupa statistilise teabe, mis võimaldab RKPdel tuletada hinna- ja kursimuutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised:
See teave võimaldab RKPdel saada täpseid andmeid EKP-le esitatavate hinna- ja kursimuutustest tuleneva ümberhindluskorrigeerimiste kohta. Juhised hinnangute tuletamiseks kooskõlas käesoleva suunise artikli 3 lõikega 7, artikli 6 lõikega 4 ja artikli 9 lõikega 3 sisalduvad käsiraamatus „Manual on investment funds statistics“, mis on avaldatud EKP veebilehel. 2. võimalus: andmeesitajad esitavad RKP-le väärtpaberite kaupa finantstehingud (st vaatlusperioodil toimunud väärtpaberite ostude ja müükide kumulatiivne maht) järgmiselt:
RKPd arvutavad ümberhindluskorrigeerimised perioodilõpu seisude vahe alusel, jättes välja käesoleva lisa 2. osa 1. jaos viidatud võimalikud tehingud ja ümberliigituskorrigeerimised. RKPd esitavad ümberhindluskorrigeerimised EKP-le kooskõlas käesoleva suunisega. |
|
21. |
RKPd võivad kasutada sama võimalust, mis varade (välja arvatud väärtpaberite) ükshaaval statistilise teabe kogumise puhul. |
Agregeeritud statistilise teabe aruandlus
|
22. |
Agregeeritult kogutud varade ja kohustuste puhul on kolm võimalust hinna- ja kursimuutustest tulenevate ümberhindluskorrigeerimiste tuletamiseks:
1. võimalus: andmeesitajad esitavad agregeeritud ümberhindluskorrigeerimised (4). RKPd, kes valivad selle meetodi, agregeerivad andmete esitamiseks EKP-le andmeesitajate poolt esitatud ümberhindluskorrigeerimised. 2. võimalus: andmeesitajad esitavad agregeeritud tehingud. Andmeesitajad koondavad vaatlusperioodi tehingud kokku ja esitavad ostu- ja müügiväärtuse RKP-le. RKPd, kes on saanud tehingute statistilise teabe, arvutavad ümberhindluskorrigeerimised perioodilõpu bilansiseisude vahe alusel, jättes välja käesoleva lisa 2. osa 1. jaos viidatud võimalikud tehingud ja ümberliigituskorrigeerimised. RKPd esitavad ümberhindluskorrigeerimised EKP-le kooskõlas käesoleva suunisega. 3. võimalus: RKPd tuletavad ligikaudsed andmed andmeesitajate poolt esitatud andmete põhjal. |
3. OSA
Erisätted ja kohandused
|
23. |
Hoitavatelt ja emiteeritud hoiustelt, laenudelt ja võlaväärtpaberitelt kogunev intress kirjendatakse tekkepõhiselt ja kuni maksmiseni kajastatakse seda tehinguna. Juhised seoses instrumentidega, millelt kogunevat intressi RKPdelt EKP-le esitatavas statistilises teabes arvestatakse, on IF, IC, PF ja FVC statistika osas erinevad. |
|
24. |
IF statistika puhul tuleb laenudelt/hoiustelt kogunenud intressid kirjendada muude varade või muude kohustuste all. Hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intressi arvestatakse asjaomase instrumendi all. Emiteeritud võlaväärtpabereid ei kajastata eraldi andmeühikuna ja need on hõlmatud muude kohustuste all. |
|
25. |
IC statistika puhul arvestatakse kogunenud intressi alati asjaomase instrumendi all. |
|
26. |
PF statistika puhul arvestatakse kogunenud intressi alati asjaomase instrumendi all parima hinnangu alusel. |
|
27. |
FVC statistika puhul arvestatakse kogunenud intressi alati muude varade või muude kohustuste all. |
SÕNASTIK
Aktsepteeritud edasikindlustus (accepted reinsurance) – kindlustusseltsi poolt hoitavad vahendid tulevaste elukindlustuskohustuste täitmiseks.
Aktsiafondid (equity funds) – investeerimisfondid, mis peamiselt investeerivad aktsiatesse. Investeerimisfondide aktsiafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Avatud investeerimisfondid (open-end investment funds) – investeerimisfondid, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtja vara arvel.
Börsil kaubeldavad fondid (exchange traded funds, ETFid) – börsil kaubeldavad eurofondid (UCITS ETF) on määratletud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suuniste „Börsil kaubeldavate fondide ja muude eurofondide emissioone käsitlevad suunised“, 18. detsember 2012 (ESMA/2012/832), punkti 3 alapunktis 4. ESMA määratleb UCITS ETFi kui eurofondi, mille vähemalt ühe osaku- või aktsiaklassiga kaubeldakse kogu päev vähemalt ühel reguleeritud turul või ühes mitmepoolses kauplemissüsteemis, kus vähemalt üks turutagaja võtab meetmeid, millega tagatakse, et fondi osakute või aktsiate börsiväärtus ei erine oluliselt fondi puhasväärtusest ning vajaduse korral selle indikatiivsest puhasväärtusest. Käesoleva suunise eesmärgil tuleb hõlmata ka mitte-eurofondid, mis vastavad ESMA ETFi määratlusele.
Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid (private equity funds, PEFid) – finantsvõimenduseta investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt omakapitali instrumentidesse ja instrumentidesse, mis on majanduslikus mõttes sarnased börsil noteerimata ettevõtete omakapital instrumentidega. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide alakategooriaks on riskikapitalifondid (venture capital funds, VCFid), mis investeerivad idufirmadesse. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid fonde (sh riskikapitalifonde) käsitletakse tavaliselt kinniste fondidena või piiratud vastutusega ühingutena, mida haldavad börsivälised ettevõtted (private equity company, PEC) või, riskikapitalifondide puhul, riskikapitaliettevõtted (venture capital company, VCC). Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid (sh riskikapitalifondid) liigitatakse investeerimisfondideks kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikliga 1, PEFid ja VCCd liigitatakse finantsvahenduse abiettevõteteks (ESA 2010 kategooria S.126), kui nad haldavad ainult PEFide ja VCFide varasid, ja muudeks finantsvahendusettevõteteks (ESA 2010 kategooria S.125), kui nad investeerivad oma arvel börsivälistesse ettevõtetesse.
Edasikindlustusandjad (reinsurance corporations) – kindlustusandjad, kes tegutsevad tegevusloa alusel edasikindlustajatena, kuid kellel puudub tegevusluba tegutseda otse kindlustusandjatena. Edasikindlustus võib hõlmata elukindlustuse edasikindlustust, kahjukindlustuse edasikindlustust või elu- ja kahjukindlustuse edasikindlustust.
Elukindlustusseltsid (life insurance corporations) – kindlustusseltsid, mis tegevusloa alusel tegelevad otse elukindlustusega, kuid neil puudub tegevusluba tegeleda otse kahjukindlustusega. Elukindlustusandjad võivad lisaks saada ka tegevusloa edasikindlustuses tegutsemiseks (elu- ja/või kahjukindlustuses, sõltuvalt kohaldatavast riigi õigusest).
Filiaalid (branches) – äriühinguna registreerimata üksused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud ja mis kuuluvad täielikult emaettevõtjatele.
Fondifondid (funds of funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse. Investeerimisfondide fondifondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Kahjukindlustusseltsid (non-life insurance corporations) – kindlustusseltsid, mis tegutsevad tegevusloa alusel otse kahjukindlustusandjatena, kuid neid puudub tegevusluba otse elukindlustusandjatena tegutsemiseks. Kahjukindlustusandjad võivad lisaks saada ka tegevusloa edasikindlustuses tegutsemiseks (elu- ja/või kahjukindlustuses, sõltuvalt kohaldatavast riigi õigusest).
Kapitalirent (financial lease) – leping, millega püsikauba omanik (edaspidi „rendileandja“) laenab selle vara kolmandale osapoolele (edaspidi „rentnik“) varade majandusliku eluea enamikuks või kogu elueaks osamaksete eest, mis katavad kauba hinna pluss arvestusliku intressitasu. Eeldatakse, et rentnik saab kogu kauba kasutamisest tuleneva kasu ning kannab omandiga seotud kulud ja riskid.
Keskvalitsus (central government) – keskvalitsus määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 2.114 määratluse kohaselt.
Kindlustusega seotud väärtpaberistamised (insurance-linked securitisations) – väärtpaberistamised, mille raames toimub kindlustuspoliiside üleandmine kas omandiõiguse või omandiosaluse üleandmisega FVC-le, või kindlustusriskide üleandmine kindlustus- või edasikindlustusandjalt FVC-le, kes kannab kõik seonduvad riskid finantsinstrumentide emissiooni kaudu, mille investorite tagasimakseõigused allutatakse FVC edasikindlustuskohustustele.
Kinnised investeerimisfondid (closed-end investment funds) – kindla aktsiate arvuga investeerimisfondid, mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt väljumiseks aktsiad ostma või müüma.
Kinnisvarafondid (real estate funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt kinnisvarasse. Investeerimisfondide kinnisvarafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Korrigeerimisreservid (reconciliation reserves) – reservid (näiteks jaotamata kasum), mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2450 (5) II lisas. See tuleneb peamiselt raamatupidamisliku hindamise ja direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 75 osutatud hindamise vahest.
Laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid (financial corporations engaged in lending, FCLid) – muude finantsvahendajate liiki kuuluvad finantsettevõtted, mis on põhiliselt spetsialiseerunud kodumajapidamiste ja mittefinantsettevõtete varade rahastamisele. Sellesse liiki kuuluvad kapitalirendile, faktooringule, hüpoteeklaenude andmisele ja tarbijalaenude andmisele spetsialiseerunud institutsioonid. Need finantsinstitutsioonid võivad olla õiguslikult vormilt ehituslaenuühingud, munitsipaalkrediidiasutused vms.
Muud fondid (other funds) – investeerimisfondid, mis ei ole võlakirja-, aktsia-, sega-, kinnisvara- või riskimaandusfondid.
Riskimaandusfondid (hedge funds) – käesolevas suunises on need investeerimisfondid, mis olenemata nende õiguslikust struktuurist riigi õigusaktide alusel kohaldavad kasumi teenimiseks suhteliselt vaba investeerimisstrateegiat ja mille juhte tasustatakse lisaks juhtimistasule ka fondi tulemuste alusel. Eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse riskimaandusfondide suhtes üksikuid piiranguid seoses finantsinstrumentidega, millesse nad võivad investeerida, mistõttu saavad nad kasutada erinevaid finantsvõtteid, sh finantsvõimendus, lühikeseks müümine ja muud võtted. Siia kuuluvad ka fondid, mis investeerivad osaliselt või täielikult teistesse riskimaandusfondidesse, kui nad vastavad määratlusele. Riskimaandusfondide määratlemise kriteeriumid tulenevad ka avaliku pakkumise prospektist ja fondi reeglitest, põhikirjast või põhimäärusest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Segafondid (mixed funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse, kumbagi instrumenti eelistamata. Investeerimisfondide segafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Segakindlustusseltsid (composite insurance corporations) – kindlustusseltsid, mis tegevusloa alusel tegelevad nii elu- kui ka kahjukindlustusega. Kui kindlustusseltsi suhtes kohaldatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ, (6) on hõlmatud ka direktiivi 2009/138/EÜ artikli 73 lõigetega 2 ja 5 hõlmatud kindlustusseltsid. Segakindlustusseltsid võivad tegevusloa alusel tegeleda ka edasikindlustusega (elu- ja kahjukindlustuse edasikindlustus, olenevalt riigi seadustest).
Spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid (specialised financial corporations) – allsektori S.125 alajaotus, spetsialiseerunud finantsinstitutsioon on määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 2.93.
Sünteetiline väärtpaberistamine (synthetic securitisation) – väärtpaberistamine, mille raames toimub varade või varade kogumiga seotud krediidiriski ülekandmine krediidiinstrumentide, garantiide või samalaadsete mehhanismide abil.
Traditsiooniline väärtpaberistamine (traditional securitisation) – väärtpaberistamine, mille raames toimub varade või varade kogumiga seotud krediidiriski ülekandmine kas väärtpaberistatavate varade omandiõiguse või omandiosaluse üleandmisega või kaudsete osaluste kaudu.
Tütarettevõtted (subsidiaries) – iseseisvad juriidilised isikud, milles teisel üksusel on enamus- või täisosalus.
Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) (Undertakings for Collective Investments in Transferable Securities, UCITS) – investeerimisfondid, mis on asutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ (7).
Võlakirjafondid (bond funds) – investeerimisfondid (IFid), mis investeerivad peamiselt võlaväärtpaberitesse. Investeerimisfondide võlakirjafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid (security and derivative dealers, SDDd) – muude finantsvahendusettevõtete (OFId) hulka liigitatavad finantsinstitutsioonid, millel on oma äritegevuse raames luba osutada oma arvel finantsinstrumentidesse investeerimise kaudu investeerimisteenuseid kolmandatele osapooltele ja mis tegelevad põhiliselt järgmise finantsvahendustegevusega:|
a) |
„väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerina“ uute või lunastamata finantsinstrumentidega kauplemine oma arvel ja/või vastutusel, nende finantsinstrumentide omandamine ja müümine ainuüksi ostu- ja müügihinna vahelt teenimise eesmärgil. See hõlmab ka turutegemist (market-making). |
|
b) |
finantsinstrumentide osas kindlustusriski võtmine ja/või emiteerimine kindla kohustuse alusel; |
|
c) |
ettevõtjate abistamine uute finantsinstrumentide emiteerimisel sellise emissiooni teel, mis hõlmab kas kindlat tagamise kohustust või valmisoleku kohustust emitendi ees. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(2) Kategooria „hinna- ja kursimuutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised“ hõlmab laenude osalist/täielikku mahakandmist.
(3) Vt EKP 8. juuli 1998. aasta pressiteade „Setting-up of common market standards“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.
(4) IF statistika puhul ja kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) III lisaga koguvad RKPd hinna- ja kursimuutustest tingitud ümberhindamiste andmeid IFdelt; teise võimalusena koguvad RKPd ainult hinnamuutustest tingitud ümberhindamiste andmed ning vajalikud andmed, mis hõlmavad vähemalt jaotuse vääringute kaupa (Briti nael, USA dollar, Jaapani jeen ja Šveitsi frank), et tuletada sellest kursimuutustest tingitud ümberhindamised.
(5) Komisjoni 2. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2450, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalveasutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt teabe esitamise vormidega (ELT L 347, 31.12.2015, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).