Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimise kuupäevast või kuue kuu möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, kui selle aja jooksul ei ole nimetatud lepingut sõlmitud.

LISA

PROJEKTIDOKUMENT

1.   Projektid

1.1.   Projekt 1. Relvakaubanduslepingu riiklike kontaktpunktide suutlikkuse suurendamise toetamine

1.1.1.   Projekti üldeesmärk

Suurendada osalisriikide riiklike kontaktpunktide suutlikkust, sealhulgas parandada nende teadmisi relvakaubanduslepingust tulenevatest kohustustest ja suurendada nende teadlikkust relvakaubanduslepingu protsessis toimuvatest arengutest.

1.1.2.   Taust

Kolmas osalisriikide konverents tegi läbipaistvuse ja aruandluse töörühma soovitusest lähtudes relvakaubanduslepingu sekretariaadile ülesandeks koostada riiklikele kontaktpunktidele juhenddokument, milles kirjeldatakse nende rolli ja võimalikke ülesandeid oma funktsioonide täitmisel, sealhulgas selle tagamisel, et relvakaubanduslepingu kohaste aruannete koostamine ja esitamine toimub õigeaegselt ja täielikult. Lisaks on relvakaubanduslepingu sekretariaat osutanud vajadusele tagada, et riiklikud kontaktpunktid osaleksid konstruktiivselt relvakaubanduslepingu alastel koosolekutel, kaasa arvatud ettevalmistavatel ja töörühmade koosolekutel.

1.1.3.   Tegevused ja tulemid

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	riiklikele kontaktpunktidele mõeldud juhenddokumendi koostamine, milles kirjeldatakse nende rolli ja võimalikke ülesandeid oma funktsioonide täitmisel;

b)	spetsiaalselt riiklikele kontaktpunktidele mõeldud veebilehe/portaali loomine, kus on lingid neid puudutavale teabele;

c)	kolme riiklikele kontaktpunktidele pühendatud poole kuni ühe päeva pikkuse teabekoosoleku korraldamine enne iga relvakaubanduslepingu alast kohtumist, kus neile antakse teavet ja ajakohastatud teavet eelseisva kohtumise kohta ning antakse võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi; ning

d)	sellise mehhanismi loomine, mis võimaldab korrapäraselt ja süstemaatiliselt suhelda riiklike kontaktpunktidega individuaalsel alusel, et toetada nende seotust relvakaubanduslepinguga.

1.1.4.   Projekti oodatavad tulemused

a)	relvakaubanduslepingu riiklike kontaktpunktide paremad teadmised relvakaubanduslepingust tulenevatest kohustustest (kaasa arvatud aruandlus);

b)	suurem teadlikkus relvakaubanduslepingu protsessist;

c)	relvakaubanduslepingut käsitlevate teabematerjalide laialdane levitamine riiklikele kontaktpunktidele ja mujal.

1.1.5.   Kasusaajad

Osalisriikide riiklikud kontaktpunktid.

1.2.   Projekt 2. Ekspertide nimekiri (koolitajate koolitamine)

1.2.1.   Projekti üldeesmärk

Suurendada kohalike ja piirkondlike relvakaubanduslepingu ekspertide suutlikkust anda nõu ja pakkuda koolitust kohalikul ja piirkondlikul tasandil relvakaubanduslepingu rakendamise kohta, et vähendada tuginemist rahvusvahelistele konsultantidele ja organisatsioonidele, parandada koolituse ja rakendamisabi kvaliteeti ning aidata suutlikkuse suurendamise jõupingutusi paremini kohandada.

1.2.2.   Taust

Kuigi mõningaid vabatahtliku sihtfondi projekte on rakendatud kohalike organisatsioonide ja riiklike või piirkondlike konsultantide toel, on enamikku vabatahtliku sihtfondi projektidest, mida on rakendatud alates vabatahtliku sihtfondi loomisest teisel osalisriikide konverentsil, kaasatud rahvusvahelisi eksperte ja/või projekti rakenduspartner, kelleks on olnud rahvusvaheline organisatsioon (näiteks ÜRO üksus) või rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon. Jätkuv tuginemine rahvusvahelistele eksperditeadmistele ei ole tõhus ega jätkusuutlik järgmistel põhjustel:

1)

rahvusvahelisest reisimisest, mida rahvusvahelistelt ekspertidelt koolitusseminaridel osalemiseks ja nende läbiviimise soodustamiseks nõutakse, ning rahvusvaheliste ekspertide päevarahadest või honoraridest tulenevad kulud on suured (võrreldes kohaliku või piirkondliku eksperdi kaasamisega seotud kuludega); ning

2)	jätkuv tuginemine rahvusvahelistele ekspertidele ei suurenda kohalike ja piirkondlike konsultantide suutlikkust ja asjatundlikkust, kes võivad olla võimelised pakkuma pidevat ja kohandatud koolitust ja rakendamisabi pikemas perspektiivis.

Lisaks nähtub vabatahtliku sihtfondi kasutamise kogemusest, et mõned konsultandid ja organisatsioonid vajaksid arengutoetust, et täita täiel määral oma rolli relvakaubanduslepingu rakendamise projektides. Relvakaubanduslepingu sekretariaat soovib käsitleda rahvusvahelistest konsultantidest ja organisatsioonidest sõltumise küsimust ning koolituse ja abi teatava osa kvaliteedi küsimust projekti kaudu, millega püütakse suurendada kohalike ja piirkondlike konsultantide suutlikkust pakkuda koolitust ja anda rakendamisabi.

1.2.3.   Tegevused ja tulemid

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	koolitajate koolitamise seminari kavandamine, millega suurendatakse kohalike ja piirkondlike konsultantide suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust ja anda kvaliteetset rakendamisabi;

b)	koolitusmaterjalide koostamine, et soodustada koolitajate koolitamise seminaride läbiviimist;

c)	sihtpiirkondade konsultantide teavitamine, et nad osaleksid oludele kohandatud koolitajate koolitamise seminaridel; ning

d)	kuue koolitajate koolitamise seminari läbiviimine eri piirkondades.

1.2.4.   Projekti oodatavad tulemused

a)	suurem arv kohalikke ja piirkondlikke konsultante, keda relvakaubanduslepingu sekretariaat tunnustab relvakaubanduslepingu ekspertidena, kes saavad pakkuda kvaliteetset koolitust ja anda kvaliteetset rakendamisabi kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

b)

avaliku nimekirja koostamine konsultantidest, keda relvakaubanduslepingu sekretariaat tunnustab võimelistena pakkuma kvaliteetset relvakaubanduslepingu alast koolitust ja andma kvaliteetset rakendamisabi (ekspertide nimekiri). Sellise nimekirja võiks näiteks edastada võimalikele vabatahtlikust sihtfondist abi saajatele, kes otsivad konsultante või projekti rakenduspartnereid.

1.2.5.   Kasusaajad

—	Kohalikud ja piirkondlikud konsultandid.

—	Vabatahtliku sihtfondi rahastajad ja abisaajad.

1.3.   Projekt 3. Vajaduste ja ressursside sobitamise alase andmebaasi loomise toetamine

1.3.1.   Projekti üldeesmärk

Töötada välja mehhanism relvakaubanduslepingu rakendamiseks esitatud abipakkumiste ja -taotluste kokkusobitamiseks, et vähendada relvakaubanduslepingu abiprojektide dubleerimist ja kattumist ning suurendada sihtotstarbelist abi saavate riikide arvu.

1.3.2.   Taust

Relvakaubanduslepingu artikli 18 lõike 3 punkti c kohaselt relvakaubanduslepingu sekretariaat „vahendab lepingu rakendamise abipakkumisi ja -taotlusi“. Kuigi osalisriike julgustatakse vajaduse korral abi otsima ja taotluse korral abi andma, puudub ametlik mehhanism relvakaubanduslepingu alusel abi taotlemiseks või pakkumiseks. Peale selle ei ole praegustes aruandevormides võimalust abi taotleda või pakkuda (nagu on võimalik teistes vormides, näiteks väike- ja kergrelvade ÜRO tegevuskava puhul). Relvakaubanduslepingu sekretariaat soovib uurida võimalusi töötada oma relvakaubanduslepingust tulenevate kohustuste täitmise raames ning rahvusvahelise koostöö ja abi tõhustamiseks välja andmebaas või muu mehhanism vajaduste ja ressursside sobitamiseks relvakaubanduslepingu rakendamise eesmärgil.

1.3.3.   Tegevused ja tulemid

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	võimaluste uurimine vajaduste ja ressursside sobitamise mehhanismi loomiseks, muu hulgas olemasolevate mehhanismide võrdleva läbivaatamise kaudu muudel foorumitel ning nii abisaajate kui ka rahastajatega konsulteerimise kaudu;

b)	vajaduste ja ressursside sobitamise mehhanismi, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste elektrooniline andmebaasi väljatöötamine ja loomine ning veebipõhise abitaotlemise vahendi väljatöötamine; ning

c)	vajaduste ja ressursside sobitamise mehhanismi käivitamine, tutvustamine ja haldamine.

1.3.4.   Projekti oodatavad tulemused

Parem teave osalisriikide abivajaduste kohta ning nende vajaduste rahuldamiseks kasutada olevate ressursside kohta.

Väljatöötatud mehhanism oleks tihedalt kooskõlas vabatahtliku sihtfondiga (mida haldab relvakaubanduslepingu sekretariaat), et tagada abimehhanismide vastastikune täiendavus.

1.3.5.   Kasusaajad

—	Osalisriigid ja allakirjutanud riigid, kes taotlevad abi relvakaubanduslepingu rakendamiseks.

—	Doonorriigid, kes püüavad leida relvakaubanduslepingu rakendamise projekte, mida toetada.

2.   Täiendavad kaalutlused

2.1.   Vastastikkuse täiendavuse tagamine seoses käimasoleva relvakaubanduslepingu alase teavitustegevusega

Relvakaubanduslepingu sekretariaat on tuttav relvakaubanduslepingu rakendamisega seotud projektide rahastamises osalevate muude rahastutega, nagu relvastuse reguleerimise alast koostööd toetav ÜRO usaldusrahastu (UNSCAR) ja muidugi ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekt (EU ATT Outreach Project). Relvakaubanduslepingu sekretariaat on teinud tihedat koostööd kummagi meetmete juhtidega/rakendajatega, teiste hulgas Saksamaa majanduse ja ekspordikontrolli föderaalametiga (BAFA) ja Expertise France’iga, et vältida rahastamise dubleerimist. Selle käigus on korrapäraselt ja konfidentsiaalselt jagatud teavet eri rahastute poolt saadud taotluste ja heaks kiidetud projektide kohta.

Relvakaubanduslepingu sekretariaat tugineb talle antava ELi toetuse kontekstis BAFA ja Expertise France’iga loodud suhetele, et tagada vastastikune täiendavus relvakaubanduslepingu sekretariaadi ELi poolt rahastatava projekti ja ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekti raames toimuva töö vahel. Näiteks kaasaks relvakaubanduslepingu sekretariaat ELi ekspertide reservi liikmeid osalema ekspertide seminaril, et valideerida projekti nr 2 (Ekspertide nimekiri (koolitajate koolitamine)) käigus koolitajate koolitamise jaoks välja töötatud koolitusmaterjale ning jagada nende kogemusi ja teadmisi.

Lisaks sooviks relvakaubanduslepingu sekretariaat saada teavet ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projektide rakenduspartneritelt, et määrata kindlaks riikide esindajad ja muud isikud, kes valitakse osalema relvakaubanduslepingu sekretariaadi koolitajate koolitamise programmis. Relvakaubanduslepingu sekretariaat võiks teha koostööd ka ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse programmi rakendamise partnerite ja ekspertidega, et teha kokkuvõte võimalikest abivajadustest sihtriikides, mis tehti kindlaks ELi tegevuskava alusel tehtud töö ja muu ELi teavitustegevuse raames. Sellist teavet võiks kasutada projekti nr 3 (Vajaduste ja ressursside sobitamise alase andmebaasi loomise toetamine) raames käsitletava vajaduste ja ressursside sobitamise alase andmebaasi koostamisel.

Kokkuvõttes näeb relvakaubanduslepingu sekretariaat palju võimalusi ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projektiga dialoogi/partnerluse jätkamiseks, et tagada kahe projekti vastastikune täiendavus, sest neil on ühine eesmärk saavutada relvakaubanduslepingu tõhus rakendamine.

2.2.   COVID-19 mõju ja tagajärjed

COVID-19 mõjutab suuremat osa maailma riike, kuigi erineval määral. Paljud riigid on haiguspuhangule reageerimiseks kehtestanud liikumis-, kogunemis- ja reisipiirangud, mis tõenäoliselt mõjutavad relvakaubanduslepingu projektide rakendamist eelolevatel kuudel ja võib-olla ka aastatel.

Võttes arvesse ka seda, et COVID-19 puhangu kestus ja selle mõju on ebaselged ning neid ei ole praeguses etapis võimalik prognoosida, on keeruline kindlalt teada, millised on nende tagajärjed rahvusvahelist reisimist ja/või füüsilisi kohtumisi hõlmavatele meetmetele ning ajakavale.

Relvakaubanduslepingu sekretariaat võtab neid asjaolusid oma projektide kavandamisel arvesse järgmiselt.

Esiteks on relvakaubanduslepingu sekretariaat koostanud projekti esialgse ajakava ettepanekus kirjeldatud kolme projekti rakendamiseks nii, et on tagatud, et suur osa iga projekti jaoks vajalikust dokumendipõhisest ettevalmistustööst, planeerimisest, teavitustegevusest, uurimistööst ja dokumentide koostamisest toimub projekti esimese 15 kuu jooksul (aprill 2021 – juuni 2022). Füüsilist kohtumist nõudvad tegevused – nimelt projektis nr 2 (Ekspertide nimekiri (koolitajate koolitamine)) ette nähtud koolitajate koolitamise seminarid –, kavandatakse projekti teiseks aastaks (juuli – november 2022). Muidugi võib juhul, kui COVIDi pandeemia mõjutab 2022. aasta oktoobris endiselt reisimisvõimalusi ja füüsilise kohalolekuga seminaride korraldamist, olla vaja kaaluda ajapikenduse või muu erandolukorra plaani tegemist.

Teiseks on relvakaubanduslepingu sekretariaadil olemas erandolukorra plaanid seoses teatavate meetmetega, mille puhul on kavas inimestevaheline suhtlemine või füüsiline kohalolu. Näiteks projekti nr 1 (Relvakaubanduslepingu riiklike kontaktpunktide suutlikkuse suurendamise toetamine) puhul on kavas korraldada riiklikele kontaktpunktidele pühendatud poole kuni ühe päeva pikkused teabekoosolekud enne iga relvakaubanduslepingu alast kohtumist (alates kaheksandast osalisriikide konverentsi tsüklist), kus neile antakse teavet ja ajakohastatud teavet eelseisva kohtumise kohta ning antakse võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi. Kuigi loodetakse, et need teabekoosolekud (ja ka relvakaubanduslepingu alased kohtumised ise) saavad toimuda ja toimuvad inimeste isiklikul kohalolekul enne iga relvakaubanduslepingu alast kohtumist, võiks need teabekoosolekud juhul, kui isiklik kohalolek ei ole COVIDi piirangute tõttu võimalik, korraldada videokonverentsi teel piirkondade kaupa (vajaduse korral), et võtta arvesse ajavööndi ja keelega seotud faktoreid.